vesiehitised loeng hugo treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele
DESCRIPTION
VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele. Emeriitprofessor Aleksander Maastik [email protected]. Vesiehitis ja v esiehit u s. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
![Page 1: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/1.jpg)
1
VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele
EmeriitprofessorAleksander [email protected]
![Page 2: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/2.jpg)
2
Vesiehitis ja vesiehitus
Vesiehitis (hydraulic structure) – jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis.
Vesiehitus (hydraulic construction) – tegevus, mis hõlmab igasuguste ehitiste rajamist voolu- või seisuvette.
![Page 3: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/3.jpg)
3
Vesiehitiste liigitus
vett paisutavad ehitised: paisud; vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised,
voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid;
veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa
seest vm vett; veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille
kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett;
veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms.
![Page 4: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/4.jpg)
4
Rooma akveduktid Michael Zeno Diemer’i (s 1867) maal
![Page 5: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/5.jpg)
5Akvedukt: Pont du Gard, Prantsusmaa
![Page 6: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/6.jpg)
6Sardinia, Itaalia
Massiivpais: pinnaspais
![Page 7: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/7.jpg)
7
Kaarpais
Gordon Dam
![Page 8: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/8.jpg)
8
Hüdroagregaat
![Page 9: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/9.jpg)
9
Põhjapais
Madalad ülevoolupaisud: Jõgede veetaseme
reguleerimiseks nõnda, et pais kalade rännet ei takistaks ning selleks, et vett õhustada
Kivid peavad olema nii suured, et vool neid paigast ei nihutaks
![Page 10: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/10.jpg)
10
Hollandi tammid
![Page 11: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/11.jpg)
11
Tamm
BrouwersdamHolland
![Page 12: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/12.jpg)
12
Veehoidla
Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud: − (kuidas)
vooluvee tõkestamise teel vett üles pumbates muul moel
− (kuhu) maapinnanõkku kaevatud süvendisse piirdetammide vahele– (milleks)• vee kogumiseks või äravoolu ajaliseks ümberjaotamiseks• vee-energia saamiseks, veevarustuse, niisutuse, kalamajanduse vm jaoks,
sageli mitmeks otstarbeks • virgestuseks ja sportimiseks
![Page 13: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/13.jpg)
13
Veehoidla
KPT – kõrgeim paisutustase – kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav (lühikest aega ja erakorralistes oludes, kevadsuurvesi, suur vihmaveetulv).
NPT – normaalpaisutustase – projektikohane veetase, mida võib hoida normaalsete käitustingimustes; täis on jõude- ja kasusmaht;
MPT – madalaim paisutustase – madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse korral alaneda; veehoidlas on siis vaid jõudemaht;
Vk – veehoidla kogumaht – veehoidla põhjast kõrgeima veetasemeni; Vkas – veehoidla kasusmaht – normaalpaisutustaseme ja madalaima
paisutustaseme vaheline maht; Vj – veehoidla jõude- e passiivmaht – veehoidla madalaimast paisutustasemest
allapoole jääv maht, mida ei saa kasutada; Vt – veehoidla tulvamaht – kõrgeima ja normaalpaisutustaseme vaheline maht
![Page 14: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/14.jpg)
14
Liigveelaskmed
Liigveelase – vesiehitis, mille kaudu tulvavesi – üle paisu
− läbi paisu või− paisust mööda juhitakse.
Üle paisu lastakse vesi ülevooluava(de) kaudu. Paisust mööda lastakse vesi kiirvoolu või
treppveelaskme kaudu.
![Page 15: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/15.jpg)
15
Ülevool
Ülevool on tõke voolusängis, millest vesi üle või läbi voolab ning mille kaudu saab liigvett vesiehitisest läbi lasta või mille abil saab mõõta vooluhulka.
Läve laiuse (harja paksuse) järgi liigitatakse ülevoolud kolme rühma:− õhukesed ülevoolud, − eriprofiilülevoolud, − lailäviülevoolud.
![Page 16: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/16.jpg)
16
Ülevoolupais
Betoonist ülevoolupaisu ristlõige
![Page 17: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/17.jpg)
17
Kiirvool
Kiirvool on tugevasti kindlustatud, suure langu ja käreda vooluga kanal või renn liigvee juhtimiseks paisust mööda või
kanali viimiseks järsust nõlvast alla.
![Page 18: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/18.jpg)
18
Treppveelase e kaskaad
Treppveelase e kaskaad erineb kiirvoolust selle poolest, et kaldrenni asemel on rahustuskaevudest moodustatud trepp
![Page 19: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/19.jpg)
19
Treppveelase e kaskaad
![Page 20: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/20.jpg)
20
Voolu rahustamine
Ülevoolult langev, kiirvoolu või treppveelaset pidi laskuv või varja alt voolav vesi jõuab alavette ehk alumisse bjeffi käredas olekus.
Kui juga põrkab vastu põhja või voolab varja alt, ta aheneb. Ahasristlõikes on sügavus (see on ahassügavus) kõige väiksem ning vool kõige kiirem.
Tavaliselt on alaveesängi lang väike ning vool rahulik. Et käre vool saaks rahulikuks muutuda, peab vool hüppama – nähtust nimetatakse vooluhüppeks.
Langeva vee kineetilist energiat peab kindlasti vähendama, vastasel korral lõhub kiire vool alaveesängi ning vesiehitis võib puruneda.
![Page 21: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/21.jpg)
21
Voolu rahustamine
Voolu rahustamise moodused:− sügavuse suurendamine joa langemiskohas
vooluhüppe uputamiseks (ehitatakse rahustuskaev või rahustussein);
− kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele.
![Page 22: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/22.jpg)
22
Rahustuskaev ja rahustussein
![Page 23: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/23.jpg)
23
Varjad
Väikesed puidust tasandvarjad
puitkilpvari šandoorvari
![Page 24: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/24.jpg)
24
Varjad
Katusvari
Tasandvari
Segmentvari
Klappvari
![Page 25: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/25.jpg)
25
Kanalid, kraavid ja rennid
Kanaliks (kraaviks, renniks) nimetatakse tehisveejuhet, mis juhib vee tarbijani või sealt ära.
Voolusängi ristlõike kuju võib olla mitmesugune: − rennid tehakse betoonist, puidust või muust materjalist – ristkülik,
kolmnurk, poolring või parabool, − kanalid ja kraavid kaevatakse pinnasesse – trapets, parabool (halvasti
püsivates pinnastes) või liitprofiil. Ka kanalisatsioonitorud ja dreenid kuuluvad avasängide
hulka, sest vesi voolab neis raskusjõu toimel ning voolul on vabapind.
Inseneriasjanduses on kõige sagedamini tegemist trapetsristlõikega.
b
hm m
B
m h
![Page 26: VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061506/56814986550346895db6cfb0/html5/thumbnails/26.jpg)
26
Kanalid, kraavid ja rennid
Otstarbe järgi liigitatakse kanaleid: − niisutuskanalid− kuivenduskanalid− veevarustuskanalid− energeetikakanalid− laevakanalid− parvetuskanalid− kalamajanduskanalid