Veterinaarsünnitusabi ja - günekoloogia

Sissejuhatus ja ajaloost

Günekoloogia

Teadus mis tegeleb

emasindiviidiga, tema normaalse

füsioloogiaga ja ka patoloogiaga sünnist kuni

surmani

(laiem mõiste)

Teadus mis tegeleb

emasindiviidiga, seoses

patoloogilise protsessiga

väljaspool tiinuse-, sünnituse ja

poegimisjärgset järku

(kitsam mõiste)

Ülimalt arenenud humaanmeditsiinis

Veterinaarmeditsiinis taandub ahtruse ja sigimatuse probleemidele

Sünnitusabi

Tegeleb emasindiviidiga,

tiinuse, sünnituse ja tiinusjärgsel

perioodil

(laiem mõiste)

Ülesandeks kitsamas mõttes on välja töötada

teaduslikult põhjendatud

võtted ja meetodid raske sünnituse

abistamiseks

Mõlemad nii veterinaargünekoloogia – ja sünnitusabi kui ka kunstlik seemendus on kliinilise veterinaaria osa

Nende ülesandeks on välja töötada mõjusad abinõud maksimaalse arvu elujõuliste järglaste saamiseks

Ajaloost

• Peaaegu sama vana kui loomade kodustamine (lihtsamad sünnitusabi võtted)

• Esimesed kirjalikud ülestähendused 4 saj. e.m.a.

• Aristoteles (lootekestad, loote toitumine, asend emakas)

• Vana Rooma I sajand Columella (abort, väärarendid, loote tükeldamine emaihus (embrüotoomia), liiga suur järglane

• Absyrtus (emaka reponeerimine, tupe väljalangemine, emaka väljalangemine, juhised märadele sünnitusabi andmiseks)

• Chironi (teos “Mulomedicine”, kuhu oli koondatud kõik tolleaegsed teadmised veterinaariast

• Keskajal puuduvad erilised arengud veterinaarias

• 1562 Fallopius (munajuha avastamine)• 1573 Coiter (avastas ja kirjeldas kollakeha)• 1598 Ruini teos “Anatomia del cavallo”, kus I

peatükk oli pühendatud loomade sünnitusabile

• 1672 De Graaf (ovulatoorne folliikul)• 1677 Van Leeuwenhoek (spermide

avastamine)• 1780 Spallanzani

18 sajand• Uurimistööde elavnemine seoses esimeste

veterinaariakoolide avamisega (1762)• Vitet 1772 (absoluutselt suur loode, kitsas vaagen,

väga tugevad lootekestad, näbaväädi mähkumine ümber loote (raske sünnituse põhjus))

• Rohlews 1779 (detailne läheneva sünnituse tunnuste kirjeldus, loote normaalsed ja patoloogilised asendid)

• 1808 esimene sünnitusabi õpik (Jörg) (loote vesitõve, mumifikatsiooni kirjeldus, kõõluste anküloos ja kontraktuur väärarengute korral)

• Esimene desinfektsioon 1830 Güntheri poolt

Õpikud

• 1867 Harnes ja 1876 Frank (kasutusel ka Tartu veterinaariakoolis)

• 1909 Williams, Stoss 1928 ja Benesch 1930 (kasutusel Tartu ülikooli loomaarstiteaduskonnas)

• Sulfoonamiidid 1935, antibiootikumid 1939• Hormoonide avastamine• Raske sünnitus kirurgia eriosa

Õpetamisest Eestis

• 1808 Peterburis eriettevalmistus loomaarstidele (Peterburi meditsiini – kirurgia akadeemia)

• Esimesed veterinaaria kõrgkoolid 1848 Tartus, 1851 Harkovis, 1873 Kaasanis

• Enne II Maailamasõda Tartu Ülikoolis iseseisev distsipliin (dots. Tomberg ja Ass. Tillmann)

• Pärast sõda dots. V. Sepp ja prof. Leo Valge (teadustöö põhisuundadeks poegimisjärgsed ainevahetushaigused)

• I. Müürsepp (veiste sigimatuse küsimused ja biotehnoloogia)

• Alates 1976 a. - 2006 Dots. M. Jalakas (uurimused veise normaalsest ja patoloogilisest sünnitusest, obsteetrilisest pelvimeetriast ja udara kandeaparaadi kinnitusest)

• Alates 1993 K. Kask (uurimused veise poegimisjärgsest järgust ja endometriidist)