PUUDE TUTVUSTAMINE JA TUNDMAÕPPIMINE

Koostaja: Asta Lumi, Kadrina Lasteaed Sipsik

Dr. Wilfried Weustenfeld „Puud ja põõsad. Müüdid, kultus, ravijõud“. Lühikokkuvõtte esitamine hommikutunni, emakeeletegevuse või vaatluse käigus õuesõppe ajal.

Vanasõna: “Kägu kukub lehed puusse“ – puud lähevad lehte just sel ajal, kui kägu tuleb lõunamaalt tagasi.

Õ/m “Missuguse puu juurde kuulub?“ 6-aastastele

Mängida saab viiekaupa, igal mängijal on üks suur kaart. Mängujuht segab väikesed kaardid, mil on puude lehtede ja viljade pildid ning asetab need enda ette üksteise peale hunnikusse. Seejärel näitab ta ükshaaval kaardikesi, kuid ei ütle, mida seal on kujutatud. Mängija, kes oma kaardil kujutatud puude lehe või vilja ära tunneb, saab kaardikese ja asetab selle vastava puu juurde tühja ruutu. Kui lehte või vilja ära ei tunta, paneb mängujuht kaardikese teiste alla.Laps saab 1-5 suurt kaarti ja vastavad väikesed kaardid, mille hulgast ta peab iga puu juurde leidma selle lehe ja vilja pildi.

Kaardikesed: vahtra-, hobukastani-, pihlaka-, tamme-, kase-, haava-, lepa-, sarapuuleht, kuuse- ja männioks. Vahtra vili, hobukastani vili, pihlakamarjakobar, tammetõrud, kuusekäbi ja -seeme, männikäbi ja –seeme, valminud kaseurb ja –seeme, valminud haavaurb -seeme, lepakäbid ja –seeme, sarapuupähklid.Iga kaardikese tagaküljele on trükitud vastava lehe või vilja nimetus.

Õ/m.“Puu ja aastaajad“ 6-aastastele

Mängida saab neljakesi, igal mängijal on üks suur kaart. Mängujuht segab väikesed kaardid, millel on kujutatud puude võrad kevadel, suvel, sügisel (kuusel – talvine, lumine puu).Ta näitab ükshaaval kaardikesi mängijatele, kuid ei nimeta, mida seal on kujutatud. See laps, kes oma kaardil kujutatud puu võra ära tunneb, saab kaardikese ja peab selle suurele kaardile õige pealkirja alla paigutama.

Võidab see mängija, kes esimesena oma kaardi õigesti täidetud saab.Kaardikesed: kevadine, suvine, sügisene kase-, vahtra- ja pihlakavõra; talvine, suvine ja sügisene kuusevõra.

Õ/m. „Mis kuuluvad ühte?“ 6-aastastele

Mängida saab kolmekesi. Kaardid segatakse ja jagatakse mängijate vahel võrdselt. Iga mängija kogub kas puude, põõsaste või rohttaimede kaarte. Mängust osavõtjad istuvad ringis ja tõmbavad järjekorras paremalt asuvalt naabrilt kaardi. Kes esimesena nelja ühest komplektist kaardi omanikuks saab, on mängu võitnud.Kaardid: 1. Puud – kask, vaher, kuusk, mänd. Mõiste: lehtpuu, okaspuu. 2. Põõsad – sarapuu, kibuvits, lumimari, kadakas. 3. Lilled – tulp, nartsiss, siniliilia, lumikelluke.

Maastikumäng 4-5-aastastele lasteaia õuealal.

Lapsed on koos õpetajaga lasteaia ees. Õpetaja teatab, et hakatakse ära arvama puude mõistatusi, samuti lehtede kuju järgi peab üles otsima õige puu.

Õpetaja loeb esimese mõistatuse ette. Lapsed peavad selle ära arvama.Otsida lasteaia õuealalt antud puu üles.

KASK Nimetada puuosi. Kirjeldada kase tüve (tohtu, milleks kasutatakse), puu kõrgust, lehti (suurust, servad sakilised), nimetada värvusi.

Kase küljes kastani mõistatus. Õpetaja loeb, lapsed arvavad ära.

HOBUKASTAN.Otsida hobukastan üles. Vaadelda lehtede kuju, suurust. ( Sügisel okstel kastanimunad). Värvid.

Hobukastani oksa küljes mõistatus haavapuust.Otsida üles haab.

HAABKõrge puu, tüvel hall koor, värisevad ja ümarjad lehed. Jänes armastab haavakoort närida.Haava oksa küljes mõistatus männist.Otsida üles mänd.

MÄGIMÄND Madal, palju jämedaid oksi. Okkad pikad, pehmed, paarikaupa okstel. Käbid väikesed, ümarad. Linnud söövad seemneid.

Mõistatused puudest.

Millise puu pealt teise nina endale võid saada sina?Vaher

Suvel riides, talvel alasti?Lehtpuu

Kõik heidavad sügisel riided maha, aga kolm ei heida? Kuusk, mänd, kadakasKodu mul metsas, aias ja aasal,lähed sauna, võtad mind kaasa,ehteks tuppagi kevadel tood,maitsvat ja heledat mahla jood. Kask

Valged küünlad kevadkuulokste küljes püsti puul.Sügisel on aga sealõieküünla koha pealpallid, millel kare keha,mille varjul peidus pruunilus ümar läikiv tuum:mängukanne saab neist teha.

Kastan

Talvel jänku mind kiusama kipub,oksi närib ja koort mul rikub.Väärispuuks mind ei raiuta mitte, masin teeb minust vabrikus tikke.

Haavapuu

Kuigi pakane on väljas,olen mina ikka haljas,ei ma kanna, kaota lehti,okkad on mind ikka ehtind.Okstel kenad väiksed käbidvaatab orav hoolsalt läbi.

Mänd

II variant: Leida üles vastav puu lehe või okaste järgi.

Nimetada puu nimetus

6-7-aastastele

III variant: Iga puu küljes on number. Lapsel on käes paber, millel on samad numbrid ja pliiats. Ta otsib vastava numbri järgi puu üles ja kirjutab numbri järgi puu nimetuse.

Hiljem käiakse matkarada uuesti läbi ja kontrollitakse numbrid ja puude nimetused ära. Numbri taha on kirjutatud puu õige nimetus.

Lugema ja kirjutama õpetamine – Õ/m. „Arva ära, mis puu on?“

Tahvlile kirjutada puu nimetuse esimene ja viimane täht, vahele tõmmata kriipsud.

Algul on sõna alla segamini kirjutatud puuduvad tähed ja laps püüab ära arvata, milline täht lünka sobib. Hiljem peab ise ära arvama.

Et lihtsam oleks, võib kinnitada tahvlile ka antud puude pildid (puude viljad või lehed) läbisegi. Kõik sõltub laste teadmistest.

PUU joonistamine.

1. VAHAKRIIBE

Vahendid: Joonistuspaber, pliiats, vesi- või guaššvärvid, veenõu, küünal, pintsel, tušš, sulg ja sulepea.

Joonistada puu kujutis joonistuspaberile, katta see vastavate värvidega. Siis hõõruda kogu paber küünlaga üle. Järgnevaks katta paber üleni veekindla duššiga. Lasta kuivada. Siis kraapida sulepeaga, mille otsas sulg, puu kujutis.

2.TEMPLITRÜKK

Vahendid: toores kartul, keemiline pliiats, nuga, duašš või vesivärvid, veenõu, pintsel, paber.

Puhtaks pestud toores kartul lõigata pooleks. Siledale poolele joonistada keemilise pliiatsiga puu lehe kujutis. Koht, mis trükkimisel ei tohi nähtavale tulla, lõigata 2-4 mm sügavuselt välja. Katta detail paksu värviga ja vajutada paberile. Vesivärvi puhul katta iga vajutamise järel detail uuesti värviga. Guaššiga saab mitu jäljendit. Vesivärvi puhul kasutada heledamat aluspaberit, guaššvärvidega ükskõik millist toonpaberit. Heledama aluse jaoks kasutada tumedaid värve ja vastupidi.

3. NATURAALTRÜKK

Töövahendid: puulehed, salvrätik, värviline paber tõmmise saamiseks, ajaleht laua katmiseks, tušš, guašš, tempera või vesivärvid.

Valida puulehtedest välja sobivamad ja kavandada eraldi paberile nende kunstipärane arvestus. Panna trükkimiseks vahendid valmis. Võtta kavandilt üks leht, asetada see ajalehele ja katta puulehe alumine pool ühtlaselt õhukese tuššikihiga. Nüüd asetada puuleht tuššiga allapoole puhtale paberile

sinna kohta, kus see kavandil asub. Leht katta kuivatuspaberi või salvrätikuga ja sõrmeotstega kergelt vajutades trükkida paberile lehe jäljend.

Trükkimiseks võib veel kasutada guašši, tempera või vesivärve.

Jäljendi õnnestumiseks on oluline värvi paksus. Liiga vedel värv valgub lehe nõgudesse, läheb trükkides laiali ja määrib. Väga ilusa pildi saab, kui tumedale paberilehele vajutada lehe jäljendid heledate guašš- või temperavärvidega.

Talvel võib kasutada raamatu vahel kuivatatud lehti, mis enne tarvitamist tuleb vees pehmeks leotada.

Hariliku pliiatsiga puu lehe trükk

Asetada paljunduspaberi alla vastav puu leht. Hõõruda hariliku pliiatsi tagumise otsaga. Paberilehele tekib puulehe kujutis.

Matemaatiline tegevus

Sügisel korjatud puudeviljade (kastanid, tammetõrud, männi-, kuusekäbid) loendamine, hulgad, osahulgad. Juurdepanemine, äravõtmine.

Osavusmäng „Kes viskas rohkem punkte?

Laual on kaunistatud karbid, mille põhja on kleebitud kas numbrid või täpid, mida saab loendada.

Visata näiteks 3 viset. Loendada saadud täpid kokku või liita numbrid. Märkida üles visatud silmade arv.

L/m.“Puud“

Murul võimlemisrõngad. Laste käes on erinevate puude lehed või viljad. Lapsed seisavad rõngastes. Õpetaja nimetab kahte puud, selle puu lehe või viljaga lapsed vahetavad omavahel kohad.

Hobukastan

Sirel

’

Kask

Kontpuu

Kuusk Pärn

Pihlakas

Mägimänd

NB! Soovitav on enne mängima asumist pildistada üles oma lasteaia õuealal kasvavad puud – puu üldvaade ja lehe pilt ja mängudes kasutada oma puude fotosid.