RAHVAJUTTUDE TOOTMISMAAGILISEST FUNKTSIOONIST

RICHARD VIIDALEPP

Rahvajutte on seni uuritud rohkem filoloogilisest j a ajaloo­lisest aspektist, iisna palju on tegeldud ka nende ideelise sisu lahtim6testamise ja tolgitsemisega. Seevastu hoopis vi:ihem on ki:isitletud rahvajuttude seost iih iskondlil<u eluga - juttude ki:iibimise sfi:ii:ir i, nende esitamise tingimusi ja tavasid, samuti rahvajuttude funktsiooni ning jutustaja osa rahva proosa­loomingu kandj ana.

Kahjuks omistavad folldoristid oma ekspeditsioonidelgi nii -sugustele kiisimustele sageli vi:ihe ti:ihelepanu. Ka muinasjut­tude j a muistendite kirjapanekud ja lindistamised teostatakse enamasti Iabus nende loomulikust ki:iibimis-olustikust - lastakse jutustada spetsiaal selt iileskirjutajale voi lindistaja le. Seetottu ji:ii:ib saadud ainestik m6nev6rra puudulikuks, mida ka hiljem pole enam voimalik parandada. Ometi oleks alles k6igi eel­nimetatud asjaolude arvestamisel v6imalik ni:iidata. milline ti:i htsus on rahvajuttudel olnud iihe v6i tei se rahva elus.

Eriti vi:ihe on seni uurimusles ki:isilletud r ahva juttude funl<l· sioon i. Kui si in vordlusel< s meenutada moningaid eesti vanacle rahvalau!ude liike. (hi:illilaulud, pulmal au lud, mi:ingulaulucl jne.), siis or1 pikematag i sel ge, et igauhel neist on olnu ct eri· nev funktsioon rahv a elus (hi:illilauludega uinulati lapsi ma ­gama, pulmalauludel oli kandev osa abielu s6lmimise rituaalis, mi:ingulau lude abil etendati olustikuli si dramaatilisi stseene jne.). Seda on kerge moist a ja sell est lauluvi:iljaannetes sageli ka ri:ii:igitakse. Kuid rahvajuttude funktsioonisl minnakse moni­kord mooda isegi teaduslikes publikatsioonides.

Ki.i_llaltki levinud ja i.ildtuntud on seisukoht, nagu oleks meil rahvaJ u He vestetud peam ise l t aj a vi iteks j a ku ulaj ate 16busta­miseks; monikord hinnatakse ka nende 6petlikkust. Kuid tuleb siiski arvestada, et aegade jooksul on suhtumine jutuloomin­gusse paljugi muutunud. Kaugemas minevikus, kui inimeste teadmised loodusest ja iihiskonnast ol icl \'i:iga algelised, suh-

5• 67

tuti igasugusesse kunstiloomingusse. sealhulgas rahvajuttu­desse, teisiti kui Uinapaeval. Ilmselt uheks viiga Yanaks niih­tuseks tuleb Jugeda seda, kui rahvajutlude vestmisele on omis­tat ud erilist tahtsust inimeste tootmisalase tegevuse mojusta­misel ja soodustamisel. Niisugune rahvajuttude funktsioon vaarib erilist lahelepanu just oma arha ili suse ja harulduse tottu.

Kiiesolevat teemat pole voimalik kiisitleda ainult eesti aines­tiku pohjal, siin tuleb kasutada ka teisle Noukogude Liidu rah­vaste materjale. Vaslavalt sellele ongi puutud jiirgnevas niii­dala, k u i v 6 r d N 6 u k o g u de L i i d u r a h v a s t e I on sa ilinud miilestusi rahvajuttude tootmis­m a a g iIi s est funk t s i o on is t. Noukogudemaal on palju eri rahvaid ja rahvusi, igauks omaparase rahvusliku kultuu­riga. Mitmes paigas on rahvajutud olnud suuliselt kiiibel vee! usna hiljuti voi on seda vee) tanapaevani. Muinasjutle ja muis­tendeid on meil palju kogutud ja trukis avaldatud. See asja­olu annabki voimaluse selgitada ka moningaid teoreetilisi kusi­musi.

Jahipidamine on teatavasti uks raskematest ja ebakindla­matest t66aladest. Kuid paljudele rahvastele on see pikkade acgade jooksul olnud koige liihtsamaks elatusvahendile hanki­mise allikaks. Voib-olla just oma ebakindluse tottu on koigi maailma rahvasle juures jahindusega seotud arvukad usku­mused ja tavandid. Kuttimine on olnud eranditull meeste t66alaks.

t 6ukogude Liidus elab eriti Siberis palju jahindusega tege­Jevaid rahvaid. Mitmel neist mangib jahimaagias tiihtsat osa mitmesuguste rahvaluuleteoste - ka rahvajuttude esitamine.

Jahihooajal taigas elavate Tunkinski burjaadi kultide ohtust la-agrielu on kirjeldatud jiirgmiselt: «Obtuse) puhkeajal hari­Jikul t jutustatakse muinasjutle, Jawldakse laule, mangitakse balalaikadel ja omatehtud viiulitel ... Koik need Jobustused Joetakse hadavajalikuks sell eks, et hangai (metsa peremees) annaks rohkem oravaid ja soobleid.» 1

«lv\etsa peremees» oli jahimaade kaitsevaim. Jahionne peeti temast ol,enevaks. Arvati, nagu voiks .ta kuttimist kas soodus­tada voi takistada. Tema poolehoidu puuti voita ka muinasjut­tude ja muusikaga. Et «peremehe» mo iste oli tekkinud ani­mistliku mottcviisi alusel ja seda kailsevaimu kujutleti inimese­taolisena, omislati talle inimlikke omadusi, ka erilist kiindu­must rahvajutludesse.

• EK. K o c bl r H H a, 06bl'!alf TYIIKHHCKHX 6ypl!T npH ornpaonettllll ua oxoTy. JK.ueaR Crapuna 1915, J\2 1/2, 1k. 024-025.

68

Rai!Vujuttude tootmismaagilisest funklsioonisl

Burjaatide jahikommetega usna samalaadsed on olnud -sooride jahikombed. Nemadki on miigede ja metsade «pere­meeste» ja «perenaiste» heatahtlikkuse voitmiseks ohtuti ja oosit i onnis voi tulelokke iiares pille manginud, laule Iaul­nud ja muinasjutte vestnud (ka keelp ill i sa ate!). Monikord -voetud jahihooajale kaasa moni vanem osav muinasjutuvestja, kellele ainult muinasjuttude eest antud samasugune osa saa­gist kui kuttidele. Soori muistendite jiirgi on magede «pere­naisel» palju tutreid, kes ilmuvatki enamasti uksikult meeldiva neiu niiol siis kuulama, kui kutt 66bimispaigal mangib ja jutus­tab. Nad kuulavat innukalt. Tasuks laulu, miingu ja julus­tamise eest aga juhatavat voi saatvat nad ki.Hile Iinde ja loomi. Kuid need «ti.itred» olevat erootiliselt aktiivsed: kippuvat ki.itiga mangima, teda koditama, pakkuvat end naiseks jne.2

Leidub andmeid, et vee! teistelgi «Alta i turklastel» olevat olnud kombeks meelitada «taiga peremeest» muinasjuttudega osava jutuvestja esituses, et ki.ittimine oleks tulemusrikkam.3

Muinasjuttude vestmisele on kuttimisel olles omistanud ti:ihelepanu vee! mitmed teisedki Siberi rahvad. Tuva kuttidele on jutustatud muinasjutte, et «tosta nende meeleolu, aidata neil saada osavamaks, leidlikumaks» 4• Hakasside kohta on teada, et nad «jahil olles 66sit i onnis jutuslavad muinasjut­te» 5 . Nanaide ehk goldide juures (Amuuri joe alamjooksul) on jutumehele kuttide keskel tehtud suuri soodustusi. Kui aga oli kohal kaks jutustajat, si is kujunenud seal jutupuhujate voistlus. Oldse olevat goldid suured muinasjutuarmastajad 6•

Seega on rahvajuttudel Siberi rahvaste jahimaagias olnua ki.illallki tiihtis osa. Kasutatud allikatest otseselt ei nahtu, kas ka luva, hakassi ja nanai kutid "esitasid jahil muinasjutte <percmeeste» meelitamiseks, kuid see oleks ootusparane.

Siberi kuttide jahimaagiale viiga lahedasi niihtusi leiame ka Ida-Euroopast, nimelt mordvalastelt. Mille ainu lt soovitav, vaid otse kohustuslik on olnud muinasjuttude vestmine mordva

I

jahimeeste keskel. Sellest kirjutab mordva muinasjuttude uuri­ja A. Maskajev:

2 WopcKHfi <j>oJ1bK.1op. 3anHcu, neoeoo.D., oCTynHTeJJbHan cTaTbll H np11Me 431HISI H. n . .Ll.b!peHKOBOH. M.-Jl., 1940, lk. XVIII-XIX, 259-271, 401.

3 .LI.. K. 3 en e H H H, Ta6y cnon y HapO.D.OB nocTOlJHOH Eoponw n cenep· HOii A31111 1. C6opnwc My3eR anrponoAozuu u :nnozpacpuu, T. VIII. Jl., 1929. lk. 66.

4 Yl. A. B 4 e p a w H nll, TyoHIICKHe HapOJl.Hble cKa3KH. AnTope¢epa1 nHcc. na co11cK. Y'~· CT. KaH.D.. <j>HJIOJI. HayK. M., 1955, 1k. 6.

s 3 en e 11 H H, op. cit., 1k. 67. 6 Yl ." A. J1 0 n aT If H, roJibJ].bl AMypcKife, YccypHHCKHe H CyHrapHHCKife

OnbiT :nHorpa<j>nqecKoro IICCJJenooannH. BnannnocToK. 1922, 1k. 249-250. 256-257, 345-346.

69

«Muinasjutul oli mordYa jahimehe arvates ka tootmismaa giline funktsioon. J\\ordva rahva usundi jargi metshaldjas vir ava [metsaema], kes ka itses mets loomi ki.ittimise eest, oli uh t lasi kirglik muinasjutuarmasiaja. Sceparast suvel lokke aareSJI ta lvel aga metsaonnis lwlde juures jutuvestja ei jutustanu muinasjutte mitte jahimeestele, vaid vir-avale.

Usuti, et vir-a\·a tuleb mujnasjutte kuulama ja kuulab ni kiindunull, et unustab oma karja - loomade ja lindude kaits mise voi isegi uinub muinasjutte kuulates.

Jahimched, saabunud kuttimispaigale, islusid koos jutus ta jaga lokke voi talveonni kolde juurde. Ja niipea kui julumee hakkas muinasjuttu vestma, eemaldusid kutid i.iksikult ette vaatli kult ja vaikselt tule juurest, harilikult tagllrpidi. nin laksid ki.itlima, olles kindlad selles, et vir-ava ei marganu nende araminekut, ei jalgi oma loomi ega voi segada lu lemus-' r ikasl jahipidamist.» 7

Asjaolu, el muinasjuttude vestmisele omistal i jahindus soodustavat moju, seega erilist majanduslikku tahtsust, orr aidanudki mordvalaste seas kujuneda professionaalseid mui nasjutuvestjaid 8.

On pohjust arvata, et umbes samalaadseid uskumusi on levi nud veel mone muugi Ida-Euroopa rahva hulgas 9.

Seega on muinasjuttude vestmisel olnud tahtis koht paljud rahvaste jahimaagias. Otsekui mingi keskusc moodustavad si i Altai rahvad - burjaadid, soorid ja muud «Alta i turklased» Kuid vaga lahedased on altailaste ja mordva•laste uskumused Vord lemiscks. ongi i.iksikasjalikumaid andmeid ain ult sooridel ja mordvalastelt. Ni i sooride «magede peremees» kui mordva laste «metsaema» on teineteisega vaga sarnased: neid on kujutl etud suurte rindadega na istena, nad tahavad jahimees kod itada, temaga armusuh teid luua, kuid voivad ka hukutada; neile on omane ebataval ine kiindumus muinasjuttudesse. Olgu margitud, et loodushaldjate kujutamine erooti liste na isolendi­tena on tuntud paljudele rahvastele. Neid tuntakse ka Kaukaa sias 10, Skandinaavias 11 jm., kuid nendc haldjate muinasjutu armastusc kohta on vahem andmeid.

7 Vrd . /\.. \\a c K a e B, ,\\op)lOBCKan Hapo;lHaH CK<t3Ka. CapancK, 1917 lk. 10- 11.

8 Ibid. 9 Komide (ehk siirjanite) juures on jahimehed ohluti jutustanud mui

nasjutle, lootes seega kindlustada paremat jahionne jlirgmisel plieval. Vt A. C II .1l 0 p 0 B, nepelKilTKII KYJibTa npOMbiCJIOBbiX iKilBOT!IbiX y OXOTHIIKOB KOMH. KOA!i My - 3btpRHCKuu Kpau 1926, N~ 5, lk. 30.

10 3 e.~ e H 11 11, op. cit., lk. 62. 11 G. Granberg, Skogsraet i yngre nordisk folk!radi!i on. Uppsala,

[1935], lk. 243 jj., 294 jj.

70

l?alwujut lluf:. 1001 mismaagilisest f wzklsionnisf

Jahisaagi mojuslamiscks on muinasjullude veslmist Jwsu­i atud koos muuclc vahenditega. Altais esinevad koos muinas­jutud, laulud ja kcelpillimuusika (burjaalidel. sooridel); on margitud ka erilisi palvcid voi Ioitse (sooridel, mordvalaslel). Soorid on tahtsaks pidanud ka ettekande laadi: an·ati, ku i jahi­mees vahese saagi parast esineb kurvatoonilise palaga, just siis tuleb «peremees» kuulama ja abislama. M6nikord on soori muinasjuluvcslja kasulanud isegi ellekandc dramalisecri ­mist: teinud enda ellc puust kujutise («peremehesl»?), mil­Jele si is julusla nud vaslavalt sisule kord lobusa lt l<ord kur­va meelsell12. Sec oli juba teadlikult arendalud eltekanne.

Eri lisi abinousid jahi onneslumise tagamiseks rakendali mitte ainu ll jahi kesle l, vaid ka enne seda ja paraslki. Siberi ra hvaslel (jakuulidel, evenkidel jt.) on olnud ulalus likkc kom­bela lilusi ja ohverdamisi ennc jahihooaja algus l; need pid icl ailama kindluslada jah isaaki ning suurendama jahi loomade arvu. Ka niisugusle riluaalsele toimingute juurde (koos lanl­sude, panlomiimide, lau lude ja muuga) on kuulunud rah\'ajul­lude esitamine: «Vanamehed jutuslasid seejuures vasimalull muinasjultc ... , \'eslsid mitmesuguseid sugukonna muislen­deid.» z:1 Monede Siberi rahvaste juures on jutuloomingu lahl­samaiks kandjaiks olnud samanismi kultusega seotud isikud : nii on sooride keskel muinasjuluvestjatena esinenud vanad samaanid 14. Ka nanaide (goldide) pa remaleks lau likuleks ja jutuslajaleks on olnud samaanid 15

. Manside (vogulite) mitmc­paevaslel. karupidustustel, mis jargnesid igale karu tap misele. on traditsioonilised laulud monikord lauliku puudumisel asen­datud mu inasjultudc vestmisega. Samuli on sel puhu l iga pidu­paeva 16punumbriks olnud muinasjutuvestja es inemine mas-keeritull 16

. Esitalud and meisl nahtub, el paljude jahindusega legelevale

rahvasle juures on rahvajultudel olnud ilmne lootmismaagili nc funktsioon. Julludc veslmine seoses jahindusa laste riluaa lsetc toimingulega voi jahil ollcs, eriti aga usalduslik vahekord jahi-

12 W opcKuii <j>o.rlbK:Iop, lk. XVIII jj., 253 jj. 13 A. <1>. A H II c II \I 0 ll, npe.llCTas.leiiHH 3BeHKOB 0 WllllfK3113X II npo·

6.1eMa npoucxo>KnenuH nepso6biTHOft pe.111n!lt. C6opHuK .lty3eR aHrpolzo,zoztw u 3THO.?pa¢uu, T. X I I. t\\ .-.n ., 1949. lk. 181. Vt. ka L. J a ani t s, Jooni kiviaja uskumuslest. Religiooni ja aleismi ajaloost E eslis. Artiklite kogu­mi.k .11. Tallinn, 1961, lk. 50 jj .; I. Paulson, Die Re1igionen der nord · as1a!zschen (sibirischen) \ 'ii lker. Stuttgart. lk. 6.\ jj

14 WopcKnfl <j>o!lbK-10p, lk. 441. 15 .non aT 11 11, op. cit .. lk. 249-250, 345. 16 A. K ann i s to. Obcr die Biirenzeremonien der Wogulen. L11Jer

saecul ar is. Verhandlungen· der Gelehrten Eslnischen Gesellscllaft XX\. Tartu, 1938, lk. 221, 226 221.

71

..

•

rna a de haldj a leg a ( «peremeestega») - koige selle ab il loodeti kindlustada jahisaaki ja iihtlasi suurendada jahiloomade arvu. Seega pidi ka traditsiooniparane jutuloomingu harrastus aita­ma suurendada too tootlikkust, andma majanduslikku tulu. On arusaadav, et niisugune asjaolu pidi olu liselt mojustama nii jutuloomingu arengut kui ka jutustajate-professionaalide val­jakujunemisL Et see nii on olnud, selle kohta on otseseid and­meid mordvalastelt. K.uid usutavasti 011 nii olnud lugu monede muudegi kiittimisega tegelevaie rahvasiega.

Ettekujutused jahiloomade «peremeesiesi» on ilmselt iirg­va nad, sest need on levinud mitte ainult Aasias ja Euroopas, vaid ka Aafrikas ja Ameerikas. Nendega seotud jutulooming­arvatakse kuuluvat rahvajuttude koige vanemasse kihistusse 17 . Vaga vanad on nahtavasti ka uskumused, nagu olencl<s jahi ­saak «peremeeste» heatahtlikkusest. Nende uskumuste aluseks on totemistlikud kujutelmad imepa raste voimetega abikaasast , kes oma meest voib alati aidata ja opetada (niisugune motiiv esineb ka paljudes imemuinasjuttudes, nagu «Luigeneiu» jt.) . K.unagi kauges minevikus on jahimeeste armusuhteid totemist­like loomade ja haldjatega peetud hea jahionne ta htsaks eel­duseks 18. Niisugustest uskumustest ongi sa ilinud kajastusi ni i mordvalaste kui mitme Siberi rahva jah indusa lases folklooris.

1\' aiteid rahvajuttude vestmise tootmismaagilise funktsiooni koh ta jahind usega seoses oli voimalik es itada ainult kaugema­telt rahvastelt. K.u igi ka eesti jahimeeste keskej on jutuvest­mine olnud tahelepandavalt Jevinud, jahimeeste hulgas on haid jutumehi ning lei.dub erilisi jahi meeste juttegi, puuduvad meil siiski and med, et nende vestmist siin oleks iihendatud jahi­saagi kindlustamise voi suurendamise taotlusega. Ni ivord kui teada, on meie ,jahimeeste keskel jutte raagitud lihtsa lt ajavii­leks, lobustamiseks ja· meelelahutuseks. Ent kaugemas mine­vikus on siingi olukord voinud teisiti oll a.

* J ahindusele kui elalusalale on arengulooliselt lahedane

kalaslus kui samut i vaga vana majandusharu. Sageli nad esi­nevadki paralleelselt. K.a Eesti koige vanemad elan ikud on tea­tavasti olnud kiitid ja kalurid.

Mitmes pai~as on ka kalurid vaga elavalt jutuloomingut harrastanud. Monikord on jutumehe osavottu kaugemale piiii-

17 L. Rohrich, Die Sagen vom Herrn der Tiere. lnternationaler Kongress der Volkserzii.hlungsforscher in Kiel und Kopenhagen (1959). Vorlriige und Referate. Berlin, 1961 , lk. 341-349.

1s E. M. M e JJ e T H H r K H ii, fepoii aoJJwe6Hoii CKa3KH. n poucxo}!{.ue­BHe o6pa3a. M., 1958, lk. 12.

72

Rahvajuttude tootmismaagilises/ funk/ sioonist

o- iretkele minevate kalurite kollektiivist vaga oluliseks b

peetOukd .. k . l"k . I" t· . d .d d k" st asJa 1 urn s1su me mo tveenng on nen e n a e tr-jutajale silma puutunud ainult Siberis elavailt sooridelt. Sao­rid on veekogude haldjaid («peremehi») pidanud kalade iile­vaatajaiks ja Jevitaja iks. Igal veekogul olnud oma «peremees». Koige voi msamat nende hulgas, keda on peetud teisle iilemaks, on kujutletud suurekasvulise naisena, kellel on pikad juuksed ja suured rinnad. Tcmale on omistatud erootilisi tundeid ning erilist huvi rahvajuttude vastu. Tema poolehoiu vo itmiseks on sealsed kaluri d pii i.igil olles jutustanud «ko ige ebaviisaka­maid lugusid» ning kiitnud teda juttudes ja lauludcs. On usu­tud, el siis annab «perena ine», kellele niisugused lood pidid erit i meeldima, ka luritele r ikkaliku saagi 19. Seega oli soori kalurite muinasjuluvestmine moeldud otseselt veekogu haldja poolehoiu vo itmiseks, et kalurite too oleks tulemusrikkam. Veekogude «peremeestele» omistas id kalu rid samasuguseid omadus i ja kalduvusi nagu ki.itid magede ja metsade «pere­meestele». Eriti ohllikeks peeti veekogude haldjaid kevad iti. Siis toodi neile ohvriande. Kardeti, nagu voiksid nad Yihastu­mise korral up utada ka ldaaarsed asulad 2o. Veekogude, magede ja metsade «peremehed» ja «perenaised» es inevad tegelastena ka sooride muinasjuttudes ja kangelaspoeemides. Ohes muinas­jutus naileks paastab peategelane veehaldja poja, kes kala lmjul on vorku saltunud. Tanutaheks annab veekogu «perc­mees» talle koera, kes hilj em muutub kaun iks neiuks, saab noormehe naiseks ning 6petab ja aitab teda 21 .

Mis puutub «peremeestele» vestetud juttude laadi, siis oli neil e iseloomulik crootiline kallak. Mitte ainult veekogude, vaid ka melsade ja magede «perenaistele» on vestetud frivoo lse sisuga jutle. On isegi usutud, et «mida ebavi isakam muinas­jutt, seda enam ta neile meeldib» 22. Niisugune juttude laad on arvatavasti olnud iihenduses sig ivusmaagiaga.

K.uigi soorid on ainsad, kelle kohta autor on kirjandusesl leidnud andmeid, et nad on rahvajutte l}asutanud kalastusala­ses tootmismaagias, ei tohiks see -siiski oll a midagi erand­likku voi juhuslikku. K.iillap on analoogilisi uskumusi esine­nud muudelgi ra hvastel. Sellele viitavad maned erili sed asja­olud.

Noukogude Liidus on kal uriartellid varemalt mitmes paigas eriti hoolitsenud selle eest, et piiiigiretkel oleks kaasas ka mui-

19 WopcKHH <lJOJJbKJJOp, lk. XIX. 20 I bid. 21 WopcKHH (jloJJbKJJOp, lk. 236 jj . n Ibid. , Ilk. XIX.

7:3

nasju!uvestja voi laulik, kellele on toii juures tehtud mitmeid soodustusi voi arvestatud kunstilise meelelahutusc' eest lisa­!asu. Kui oli tcgemist vanema isikuga, on selleiP ka ainult jutustamise j a laulmise eest antud !eatud osa saag ist 23. See­juures paistavad silma moned kindlad rajoonid. kus niisugune sonakunstiharrastus on olnud eriti lev in ud: Siberis Baikal i jarve i.imbruses, Euroopas aga Karjala A:"JSV jarvede ja Val­gemere aares . .Jutustamine ja laulmine on sci puhul olnud ki.il! ainult kalurite lobustamiseks, kuid kaugemas mincvikus on v6idud sellcle omistada ehk muudki eesmarki.

Sellega seoscs \'i:iarivad markimist ka moncd motiivid 'ana­des ecpi listes ralwalauludes. V ene boliinades esineb korduvalt motiiv, nagu v6iks laulmine vaigistada merd («et sest vaikse­maks jaaks meri sin ine» 24 ). Boliinas «Sadko» \Oidab nimikan­gelane kandlemanguga merehalclja er ilise poolehoiu. Karjala \ NSV alai ja Pohja-Venes ongi b61iinasi·cl p<llju laulclud just kalapi.ii.igil olles 2".

Karjalast on saadud ka soomc rahvaeepose peamised koos­tisosad. Need aga nai\'ad kajastaval vaga vana, laadilt sama­nistlikku laulukultuuri, mille kandjaiks on olnud kalastajad ja ki.ittijad. «Kalevala» peakangelaseks on Vainamoinen; te­maga st>o!ud laulutsiikkel oli koige Uiielikumal kujul sailinud Karjala ka las!a j ate juures. Vainamoineni kuju on uurijad t61-gitsenud kui mi!meki.ilgset inimes!e ja vaimudemaai lma vahen­dajat samaani, loi!sijat, i.ihtlasi ka kui suurt laulikut, kand­lemangijat 26. See kuju muutubki meile arusaadavama~ s, kui rneenutada m6nede '1iberi rahvaste (nait. goldide jt.) samaane. kes \'eel i.isna hilisel ajal on olnud i.ihtlasi ka rahva pocetilise J. Joomingu kandjad ja edasiarendajad 21_ 1

Soome ja eesti raln·aJuules on hasti tuntud vana jutusta\ 1 rahvalaul imeparasest kandlest ja selle mangimisest. 18. sajan- : IJ dil on sclle laulu teisendeid Soomes kasutatud loitsu funktsioo- ' nis; kalastajad ja jahimehed on nende esitamisega lootnud kindlustada head saaki. Lauludes poordutakse Vainamoincn i poole, et ta oma voluva kandlemanguga kokku meelitaks koik metsloomad ja kaladki, et tuleksicl kuu lama ka nendc kaitsevaimucl - vee-emand ja mctsaemand 28. Nahtavasti kajas-

23

,\\. A 3 a .:1 o B c K 11 ii, PyccKall cKa3Ka. 1136panuble Macrepa I ( 1932). lk. 24; P. JI If n c l..l, Pb16aJ..lKIIe necHn 11 cKa3bL .\1., 1950, lk. 155.

24 Boliinad. Valimik v·ene rahva kangelaslugusid. Tallinn, 1955, lk. 172. 25 VI. PyccKoe !Wpo.:~uoe n03Til4ecKoe rsoptJecrso, r. I l, Kit. I. 1\\. -.1 ..

1955, lk. 197 jj.

74

26 M. H a a vi o, Viiinami:iinen. Porvoo, 1950, lk. 309 jj. 27 Vrd. JI on a r 11 H, op. cit., lk. 249-250, 256-257, 345. 2s H a a y i o, op. cit., lk. 205 jj., 220 jj.

Raltuajutl ude toot mismaagilisest f unkt sioonist

tuvad selles igivanad kujutelmad, nagu voi ksid k i.i tid ja ka lu­rid oma lootulcmusi olulise lt mojustada imevoimel ise muu­sika ja sonakunsti abil; koige kauemini on niisugused uskumu­sed sailinud Siberi rahvastr juures.

:::

Esitatud andmetesl selgub, et Noukogude Liidu rahvaslcl on sailinud malestusi rahvajuttude \'estmise toolmismaagilisest funktsioonist. Mones paigas on sellesse tosiselt suhtutud vee! kaesoleva sajandi algul. Ni isuguslt> uskumuste tekkimine sele­tub nahtavasti asjaoluga, et algclised hoimud on vaja like ela lusvahendite hankimisel oma ctteyotte toetamiseks ja kind­Justamiseks rakendanud samuti kunstilise loomingu kogu arse­na li , muu seas ka rahvajutte. Seega on proosalooming are­nenud seoses inimestc raske tooga. Arvukamalt on selleala­seid andmeid just n i isugustelt rahvastelt, kelle maj anduse lus on jahindusel olnud eriti tahlis koht. Seelottu voib an·ata, et uskumuscd, nagu oleks voimalik saaki mojustada rahvajuttudc abil ha ldjate vahendusel, on ehk tekkinudki algsclt seoses jahindusega, kuid hiljem i.ile kantud teistelegi tooaladcle 2

9_

Vaga vanaks nahtuseks on ka loomariigi «peremeeste» kuju­tamine naisolenditena; see viitab voimalusele, et niisuguscd kuj utelmad on lekkinud matriarhaadi ajastul.

Nagu naitavad teated monedclt Siberi rahvastelt, on alge­lisles oludes elavate hoimude kunsti loomingu kandjaiks sageli olnud samaanid. See asjaolu on ilmselt sooduslanucl maagilisc funktsiooni omistamist igasuguste sonaloomingu ja muulaadi­lisegi kunstiloomingu teoste esitamisele. Rahvajuttude paja, tamise oskuse majandusl ik tahtsus on aga omakorda soodus­tanud profess ionaalsctc jutusta jate valjakujunemist.

Rahvajuttudc esitamisega seotud uskumused ja tavandid kajastavad ka vaga vanu ajaloolisi suhteid hoimude ja rah ­vaste vahel; nende suhcte selgitamist on vaja jatkata ka rah­va luule andmeid kasutades. Rahvajuttude kaibimisc i.ihiskond­Jiku tausta selgitamisele tuleb poorata senisest rohkem-tahcle­panu. Peaks kujunema i.ildkehtivaks noudeks, et rahvajuttudc teadusJikud valjaanded sisaldaksid andmeid ka juttude funkt­siooni kohta, samuti ka sellest, kus, ku'idas ja kellelc on jutte esitatud, millis! tahtsust rahvas neile on omislanud, kes on olnud jutustajad jne. Kui niisuguseid andmeid oleks arvu­kamalt ja tihedamalt, saaks teha olul isi jare ldusi rahvajuttudc iihiskondliku tahtsuse, nencle olemuse ja leviku kohta.

29 Jutustamise maagilisl seosl karjandusega on autor kiisillenud iihes oma varasemas arliklis (vi. R. V ii d a I c p p, Rah\ajulustaja rahva hulgas. Etnograafia Muuseumi aastaraamat X.\' I. Tallinn. 1959, lk. 293 295).

75