20. juuni 2014 • nr 6 (234)

Teostumas on neli mustamäelaste jaoks olulist unistust LK 4

Viimase peal viimistlus – luuakontsuga LK 6

Männi pargis napsi ei võeta ja huvituristid saavad karistatud LK 3

MustamäeRaadio- ning arvutiringid Mustamäe Avatud NoortekeskusesEeloleval sügisel plaanib MANK pak-kuda noortele rakenduslikku õpet ar-vuti- ja raadiotehnika valdkonnas. Raadioamatörismiga tegeleb maail-mas enam kui kaks miljonit inimest, suheldes omavahel raadioeetri va-hendusel, ehitades erinevaid sead-meid ja antenne, õppides keeli, võt-tes osa võistlustest jpm. Eestis koor-dineerib raadioamatööride tegevust Eesti Raadioamatööride Ühing, vaa-dake lähemalt www.erau.ee.

Mustamäe Avatud Noortekeskuse raadioringis hakatakse õppima raadio- ning elektrotehnika põhialuseid, täna-päevaste sideseadmete mudeleid, saa-dakse teadmisi antennidest, tähtsama-test raadiotehnilistest mõõteriistadest, raadio- ning arvutitehnika ühendamise viisidest jpm. Ei puudu ka oma raadio-jaam, omandatakse kogemusi ja prakti-kat raadioeetris töötamiseks, võõrkeel-seks suhtlemiseks amatööridega teis-test riikidest jne.

Konkreetsem info juba Mustamäe ajalehe järgmises numbris!

Tallinna Botaanikaaia rosaarium – 50 Juulikuus 50 aastat tagasi istutati esi-mesed roosid vastvalminud rosaariu-mi, samal aastal sai esimeste roosiõi-te ilu nähtavaks ka külastajaile. Het-kel kasvab rosaariumis ca 660 roosi-sorti, mitmed neist on aretatud Ees-tis. Näeme akadeemik Johan Eich-feldi, bioloogiakandidaat Vello Veski, aednike-aretajate Aili ja Uno Kivisti-ku ning aednike Ferdinand Laaseri ja Mart Ojasalu aretisi.

11.–13. juulini toimuvad Roosipäevad pakuvad huvilistele tasuta ekskursioo-ne, mis viivad külastaja tutvuma roo-simaailma vanade ja uute moevoo-lude, värvide, lõhnade ning vanade ja uute sortidega.

Täpsem programm ja rohkem infot www.botaanikaaed.ee.

LÜHIDALT

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda pidulikule vas-tuvõtule Kultuurikeskusesse Kaja olid 18. juunil kutsu-tud linnaosa tublimatest tublimad gümnaasiumide lõ-petajad ja nende klassijuhatajad. Mustamäel on kahek-sa munitsipaalkesk kooli-gümnaasiumi ja üks eragümnaa-sium, abi turiente on käesoleval kevadel kokku 470. Kuld-medaliga lõpetas 31, hõbemedaliga 17 noort. Õnne kõigile!

31 kulda, 17 hõbedatTALLINNA 32. KESKKOOL Kuldmedal: Lisbet Jalakas, Henessi Schmidt,

Annabell ÕunväärtHõbemedal: Ragne Evert, Gerttu Kaunismaa,

Monika Soodla

TALLINNA 53. KESKKOOLKuldmedal: Darja Savištšenko,

Jekaterina KlišovaHõbemedal: Jekaterina Solovei, Mark Borodin,

Olga-Vladlena Posõpkina

TALLINNA ARTE GÜMNAASIUMKuldmedal: Tiina Trutsi, Brenda UgaHõbemedal: Kärt Mere, Siim Aru, Ragne Hind-

rimäe

MUSTAMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUMKuldmedal: Darja Moskvina, Katrin Väli, Karina

Sedova, Jana Kroman, Maria Filina, Aleksandra Fazlutdinova, Diana Dolgopolova

Hõbemedal: Elina Liivaste

MUSTAMÄE GÜMNAASIUMHõbemedal: Kerttu Soom, Valeria Sidorenko

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMKuldmedal: Katrin Aasmaa, Peeter Ehte,

Britta Kokk, Pauline Kommer, Laura Lahesoo, Jürgen Merilind, Tanel Praakli

Hõbemedal: Janika Härm, Kaivi Järvela, Oskar Köök

TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMKuldmedal: Grete Kask, Nele Konrad, Katrin

Lillemäe, Raili Mõisama, Karoline Treu, Ebe Vaarmets

EUROGÜMNAASIUM Kuldmedal: Arian Lopušanski, Margarita Be-

lova, Sofia Slomka, Anna-Mariya Lyubimova

Hõbemedal: Elina Koba, Viktoria Linde

Kiitus klassijuhatajateleTallinna 32. Keskkool: Janne Levo, Kerstin Vessik, Liina Kitt, Reet Tomusk

Tallinna 53. Keskkool: Liila Brusnevskaja, Svetlana Võsotski, Tatjana Sälik

Tallinna Arte Gümnaasium: Piia Selge, Lilli Kivisäk, Merike Strahov

Mustamäe Gümnaasium: Harlet Arismaa, Erika Pensa, Marju Kubre

Mustamäe Humanitaargümnaasium: Iraida Jegorova

Mustamäe Reaalgümnaasium: Natalja Gorbunova

Tallinna Saksa Gümnaasium: Anu Kušvid, Kaarel Rundu, Katharina Städtler, Ülle Noodla

Tallinna Tehnikagümnaasium: Anne Mädo, Maarika-Küllike Mäeküla, Õnne Adamson

Eurogümnaasium: Tatjana Unt

Kaja majas õnnitleti medaliste

Tublide koolilõpetajate õnnelikud õpetajad. Esines ansambel Kruuv.

FOTO

: MAR

ILIIS

MAR

IPU

U

20. juuni 20142 Mustamäe

I gas juunikuus puhkevad Mustamäel, na-gu üle terve Eesti, kõik koolimajad õide – on kuhjaga pidulikkust, lillesülemeid, südantliigutavaid emotsioone. Linnaosa vanema vastuvõtule kogunesid selgi aastal pa-rimatest parimad ja nüüdki jäi meie Kaja ma-ja saal liiga väikeseks, et kutsuda kõiki, ke-da tahtnuks ja kes kutset väärisid. Meie koo-lid on lihtsalt ütlemata tublid, meie õpetajad võrratud ja noored, kes Mustamäe koolidest ellu astuvad, erakordselt ärksa vaimuga. Är-gas vaim ja väsimatu töötahe on vältimatult vajalikud, kui inimene tahab elus midagi saa-vutada, kuhugi jõuda, sest parimaks ei saada kingituse ega päranduse kaudu, see koht tu-leb igaühel endal välja võidelda.

Kallid koolilõpetajad, õnnitlen teid veel kord kogu südamest ja soovin edaspidiseks-ki väsimatut teotahet, ärksat vaimu ja kustu-matut elulusti! Kõigile õpetajatele aga kuu-lub mu siiras tänumeel ja sügav kummardus.

Aga siit jõuan nüüd üldse mit-te piduliku, vaid hoopis väga tõ-sise teemani, millest tõesti ei ta-haks jälle rääkida. Aga pean. Sest kogu selle juunikuise ilu ja peo-meeleolu juures on mul süda siiski ka kurb. Ikka sellesama, Mustamäe kõige esimese kooli-maja pärast Akadeemia tee 30. Kui paljudele lastele ja noortele, õpilastele ja õpetajatele oli ta aastakümnete jooksul täh-tis ja oluline, kui mitmed inimpõlved on siit ellu astunud! Ja nüüd ta seal seisab lammuta-mist oodates – ning seni käivad teismelised teda rüüstamas. Lõhuvad, lagastavad, peksa-vad kividega aknaid sisse. Miks?

Ma ei suuda mõista lõhkujate loogikat, aga ma tean, et see on väga ohtlik, kui inimene suunab oma energia lõhkumisele, mitte loo-misele. Mul on piinlik ja häbi, et kõigi nen-de tarkade ja andekate noorte inimeste kõr-val, keda Mustamäel on nii palju, on ometi ka niisuguseid „kangelasi“.

P araku ei saa me panna püssimeeste brigaadi linnaosa esimest koolima-ja kaitsma laste ja noorte eest, kelle emad-isad võib-olla just seal oma ha-ridusteed alustasid. Kas me oleme tõesti jõud-nud nii kaugele, et elementaarsed eetilised tõekspidamised ühiskonnas enam ei kehti, et kõike peabki hakkama reguleerima politsei, trahvide, ähvarduste ja ma ei tea, millega veel?

Armsad emad ja isad, mul on teile suur pal-ve: palun pidage oma lastega sel teemal ma-ha üks tõsine jutuajamine! Ma olen päris kin-del, et keegi teist ei soovi näha oma lapsest kasvamas inimest, kes kõlbab üksnes teiste inimeste loodut hävitama.

Kohe-kohe on käes jaanipäev, üle kogu maa süttivad jaanituled. Ärgem unustagem jaani-õhtul heita pilku ka ajas tagasi ja meenutada neid, tänu kellele sündis Eesti Vabariik. Just 23. juunil 1919 lõid vaprad eesti mehed Võnnu lahingus Saksa Rauddiviisi ja Balti Landesweh-ri ning üle pikkade aegade süttis Eestimaal lootus saada vabaks rahvaks, kes ehitab üles oma riigi. Loitku jaanituled ka nende mees-te ja naiste mälestuseks, tänuks ja kiituseks.

Ilusat suve, õnnelikke aegu, kohtumiseni augustis!

Ajaleht MustamäeVäljaandja: Mustamäe Linnaosa ValitsusToimetaja: Lea Arme, telefon: 645 7521, e-post: lea.arme@tallinnlv.eeTõlge: Filoloog TõlkebürooKujundaja: Andrus Rebane

Trükk: AS Kroonpress Levi: Standard Post OÜToimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.Toimetus ei vastuta ärireklaamide sisu ja vormi eest.Ajaleht internetis http://www.tallinn.ee/est/Mustamae-ajaleht

JUHTKIRI

Kui koolimajad puhkevad õide

KAS KÕIKE PEAB REGULEERIMA POLITSEI?

Helle KaldaMustamäe linnaosa vanem

Kevadtalviste ürituste aeg Musta-mäe Kultuurikeskuses Kaja on lõp-pemas, teeme plaane sügiseks.

Elari LendKultuurikeskuse Kaja juhataja

Juba juuni algusest on meie majas jää-nud vaiksemaks, paljud huviringid on läinud suvevaheajale ja ka üritustel on külastatavus mõnevõrra vähenenud, kuna inimesed viibivad rohkem õues. Juulis on Kaja maja kinni, välja arva-tud mõned üksikud rentnikud. Ajaleh-ti saab meie juures lugeda jälle 4. au-gustist, vahepealsel ajal on vastav või-malus loodud Mustamäe linnaosa tee-nindussaali. 

Möödunud hooajal toimus mitu vahvat rahvarohket salongiõhtut, Ka-ja Kino projekt käivitus kenasti. Mee-nuvad inimeste liigutatud näod pärast filmi „Mandariinid“ vaatamist, kui pak-kusime kõigile koduteele kaasa man-dariine. Toredaid hetki võiks veel mit-meid välja tuua. Kel võimalust, külasta-gu meie kodulehekülge ja meenutagu säravamaid hetki pildigaleriid sirvides. 

Rõõmustab see, et meie maja toi-mib endiselt multifunktsionaalselt, pakkudes osalemisrõõmu erinevate-le sihtgruppidele. Toimub aktiivne huvitegevus alates tsirkuse koolist ja

lõpetades pühapäevaste kunstiringi-dega. Paljude jaoks on Kaja maja en-diselt meelistantsukoht, kuhu tullak-se üle linna.

Kui üldse midagi kurvastavat mai-nida, siis ikka ruumipuudust ja meie maja seisukorda. Maja on üsna amor-tiseerunud ja vajaks tublisti kõpitse-mist, tehnikapark tahab väljavaheta-mist. Aga kõige olulisem – oleks vaja juurdeehitust, täiendavaid ruume hu-vitegevuseks. Kuni seda ei juhtu, ei saa me omalt poolt ka midagi enneolema-tut pakkuda, sest ruumi lihtsalt pole. 

Sügisel jätkuvad Kajas kõik tradit-siooniks saanud üritused: tantsuõh-tud ja pärastlõunad, salongiõhtud ja Kaja Kino. Kindlasti jätkab ka emme-dele mõeldud Beebikino, mis hakkas kevadel kenasti kuju võtma. Huvitege-vuse osas jätkab enamus ringe ja alus-tab ka mitmeid uusi.

Täpsem info tuleb meie kodulehe-küljele www.kaja.org.ee ja ilmub Mus-tamäe ajalehe augustinumbris. Tasub Kaja majast läbi tulla ja reklaamidele pilk peale visata.  

Ilusat suve kõigile ja rõõmsa koh-tumiseni!  

Laulu- ja tantsupeotuli jõuab Tallin-na jalgratastel teatesõiduna ja teeb peatuse ka Nõmme turu kõrval Gleh-ni ausamba juures.

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu „Aja puu-dutus. Puudutuse aeg“, millega tähis-tatakse ühtlasi 145 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost, toimub Tal-linnas 4.–6. juulil. Laulu- ja tantsupeo-tuli jõuab Tallinna jalgratastel teate-sõiduna.

Reedel, 4. juulil orienteeruvalt kell 15.45–16.10 peatub peotuli Nõmme tu-ru kõrval asuva Glehni ausamba juu-res, kus ka mustamäelastel on kõige mugavam sellest osa saada. Laulupeo-tule annab Nõmme turu juures Tiit Te-rikule üle Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teri-ku sõnul on sümboolne, et üks peotu-le peatustest tehakse sisuliselt Nõmme ja Mustamäe piiril, kus on ka ajalooli-selt laulutraditsioonid tugevad olnud. „Esimese Eesti Vabariigi ajal olid lau-lupäevad Nõmme linnas ühed suure-

mad rahvaüritused. Nõmme laulupäe-vad toimusid toona Mustamäe nõlva all, praeguste suusahüppetornide va-hetus läheduses. Kõige suurejooneli-

sem Nõmme laulupäev peeti 80 aas-tat tagasi, kus osavõtjaid oli üle 7000,“ rääkis Tiit Terik.

Laulu- ja tantsupeotule enam kui 1000-kilomeetrine teekond algas 15. juuni varahommikul Tartus ning kulgeb läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lää-ne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harju-maa. Peotule toovad peolinna kohali-kud koorid, tantsurühmad ja orkest-rid teatesõiduna jalgratastel.

Mustamägi elab Kiriku aia päevad 30.–31. augustil Mustamäe kiriku aias Kiili tn 9

▶ Muusikakollektiivid▶ Tantsijad, teatritrupid▶ Laadamelu▶ Aleksei Turovski loeng▶ Jassi Zahharov ja Margus Kappel▶ Öökino ▶ Tegevust igale eale▶ Pühapäeval oikumeeniline

kontsert-jumalateenistus

Laat kutsub müüjaid müüma ja kaupmehi kauplema 30. augustil kell 11.00–23.00

Info ja registreerimine: Rita Kuriks, tel 645 7519 või rita.kuriks@tallinnlv.ee

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on sümboolne, et üks peotule peatustest tehakse Nõmme ja Mustamäe piiril.

Tulge laulupeotuld tervitama!

Tule Tulemine▶ 4. juulil orienteeruvalt kell

15.45–16.10 peatub laulupeotuli Nõmme turu juures.

▶ Tuld tulevad tervitama Nõm-me muusikakooli puhkpilliorkes-ter ja Nõmme noortemaja folgi-ringi lapsed.

▶ Info www.tuletulemine.ee.

Kohtumiseni augustis,

head sõbrad!

7. juunil oli Kaja maja tänava-tantsu päralt.

20. juuni 2014 3Mustamäe

Miskipärast on riik asunud alkoho-lipoliitikat liberaliseerima – alates 1. juulist lubab seadus avalikus ko-has alkoholi pruukida.

Indrek Ahlberglinnaosa vanema asetäitja

Mustamäe esinduspark Männi park on viimastel aastatel kujunenud lin-narahva meelispuhkepaigaks. Pargis on kaks suurt mänguväljakute komp-leksi, liikluslinnak, spordiharrastusvõi-malused nii täiskasvanutele kui noor-tele ning ümber pargi jalgratta-rullui-surada. Eriti palju on pargialal jaluta-mas noori emasid lapsevankrite ja mai-mukestega.

Viimasel ajal on kahjuks parki sigi-nenud seltskondi, kes harrastavad seal viinaviskamist. Iseenesest ei ole selles ju midagi halba, kui palava ilmaga lu-batakse endale üks kesvamärjuke, kur-jaks läheb asi aga siis, kui hakatakse lällama ja oma kohalolekuga ümber-kaudseid häirima.

Miskipärast on aga riik asunud al-koholipoliitikat hoopiski liberaliseeri-ma, nimelt on alates 1. juulist seadu-sega lubatud avalikus kohas alkoholi pruukida. Nii et kui seni peideti oma naps igaks juhuks paberkotti, siis nüüd saavad jõmmid veelgi enam tuult pur-jedesse. Nähes ette, et ainult kodusest kasvatusest ja sisemisest taktitundest olukorra reguleerimiseks tõenäoliselt ei piisa, otsustas linnaosa valitsus, et meie esinduspark peab olema alkoho-livaba! Olgu selle Riigikogu poolt vas-tu võetud ja juulikuust kehtima hak-kava avalikku napsitamist soosiva sea-

dusega kuidas on, Männi pargi terri-tooriumil on alkoholi tarbimine ran-gelt keelatud, sellekohased sildid pan-nakse välja ja politseipatrullil on õigus korrarikkujaid karistada.

Hoidke eemale!Kindlasti olete kuulnud ja lugenud, et on algatatud detailplaneering raja-maks Akadeemia tee 30 krundile kaas-aegne ujula- ja spordikeskus, juba on alustatud riigihanget, et amortiseeru-nud vana koolihoone lammutada ning tööfront ette valmistada.

Kahjuks on aga praegu veel püsti olevas tühjas majas leidnud omale aja-

veetmiskoha erinevad inimesed – et mitte öelda: kaagid. Ma ei usu, et need on gastrolöörid kuskilt mujalt, pigem ikka meie endi armsad mustamäela-sed, kes sealt lõhkumise, rüüstamise ja muu tegevuse abil oma muidu ilm-selt igavale elule vürtsi otsivad. Pange nüüd hästi tähele – me ei saa sellist te-gevust lubada! Panime hoonele terri-tooriumil kõrvaliste isikute viibimist keelavad märgid ja kõik, kelle polit-sei sealt kätte saab, peavad olema val-mis selleks, et neile kohaldatakse kõiki seaduses ette nähtud sanktsioone ko-gu nende ranguses. Teistmoodi enam kahjuks ei saa!

KODANIK KIRJUTAB

Mõned mõtted Mus-tamäe ajalehe teemalLoen lehte ikka huviga, olen sealt saa-nud palju huvitavat ning päevakaja-list infot. Huvitav on olnud lugeda nii Helle Kalda kui Igor Kravtšenko mõt-teid. Taas oli teade ombudsmani koh-ta – see on hea võimalus, aga mulle on ebaselgeks jäänud, mida ombuds-man teeb, kas räägib tekkinud prob-leemidest vaid linnakodanikega või li-saks ka linnaametnikega? Loodan, et ikka mõlematega.

Kurb oli näha fotot roosipeenrast, millest mõned taimed olid ära viidud. Kahju, et sellised inimesed meie üm-ber elavad! Nägin hiljuti Mustamäel ma-ja ees veidi ehmatavat vaatepilti sellest, kuidas kaks varest ajasid taga oravat – arvata võib, et kõhutäie lootuses. Nä-hes seda pilti lehes, tekkis omamoodi paralleelküsimus: kus on need varesed, kes viiksid minema roosivarastest ora-vad ja vandaalid?

Berliinis on üks kirik, mis on pommi-tatuna jäetud mälestusmärgiks II maa-ilmasõjast. Kas tuleb ka Mustamäel jät-ta mingi piirkond vandaalide meeleval-da ning hoida seda silme ees, et kõik näeks, mida siin tehakse ja millised on siinsed lapsed-noored? Arvata võib, et see plaan vajaks väga kõva kätt, kuna kohe oleks ju linnavalitsus süüdi, et ei hoia korda. Aga terve mõistusega ei saa leppida vandaalitsemise ja selle peale kuluvate ressurssidega. Radikaalseid samme on astutud näiteks Inglismaal Derby linnas, kus linnavalitsus värvis mõne aasta eest kogu vedeleva koe-raessu roosaks, et inimesed näeksid, kuidas nad tegelikult käituvad.

Keegi kurjustas Lepistiku pargi rää-mas väljanägemise üle. Kahjuks sõna-dega, mis on solvavad ja ka valed, kuna viidati sellele, nagu mitte midagi ei teh-taks. Olen ise mõnikord bussi oodates seal pargis kõndinud ja imetlenud loo-duse ilu. See on väga kena park. Bussi-peatuse pool on tõesti prahti ja konisid olnud. Neid visatakse sinna üsna süüdi-matult – suitsetades küll eemal inimes-test, tehakse kahju pargi sissekäigule. Kes neid küll jõuaks koristada... Par-gis sees paistab kõik looduslik ja ke-na, teed on seal, kus enamasti käiak-se, mujal muldteed. Väga hea, et seda sellisena on säilitatud ja et meil selli-ne koht üldse on. Sellisel kujul voola-vat vett ei olegi mujal näinud.

Eriti huvitavad on lehes olnud Aino Ojaperve mälestused Kadaka külast. Ja kuigi olen väga harv pidudel ja üritus-tel käija, oli ikkagi meeldiv lugeda Ka-ja Sandbergi mõtteid peokorraldusest. Sellest kumab läbi tõelisus ja ehtsus, mida tänapäeva mugavuste, pinnapeal-suse ja kõige rahaga mõõtmise keskel vajaka jääb. Olgu mis tahes eluala, sel-liseid inimesi on väga vaja, nii tegutse-ma kui eeskujuks teistele!

Lisaks kõigele muule pakub leht hea võimaluse vene keele täiendami-seks paralleeltõlke abiga. Ja muidu-gi saab lehte kasutada ka eesti keele täiendamiseks.

Lugupidamisega,Riivo Must

Karistusseadustik, § 266. Omavoliline sissetung(1) Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piir-dega alale ebaseadusliku tungimise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.(2) Sama teo eest, kui see on toi- me pandud:

1) vähe malt teist korda;2) vägiva llaga või 21) näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis ta-kistas isiku tuvastamist, või3) grupi poolt – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangis-tusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus, ka-ristatakse nelja- kuni kaheteistaas-tase vangistusega.

Turvalisus algab meist endistMustamäe on roheline, siin on palju puh-kealasid, erinevaid kaubanduskeskusi, ra-hulik ja mugav igapäevaelu. Sestap ei mõt-legi me ohtudele – ei taha neid märgata ega hoia oma asjadel silma peal.

Erna PodanjovaMustamäe Halduskogu kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjoni liige

Ühel märtsikuu laupäeval umbes kella kol-me paiku istusin juuksuris, juuksed märjad ja soeng pooleli, kui sisse astus noormees, kes hak-kas rääkima, et tal on kohting ja kiiresti vaja natuke juukseid lõigata. Kuidagimoodi õnnes-tus tal minu tähelepanu kõrvale juhtida ja ma lõdvestusin. Järsku tuli noormees mulle kalla-le, haaras mu käekoti ja jooksis minema. Koos juuksuriga hakkasime teda taga ajama, kuid va-ras põgenes majade taha.

Õnneks tunnen seda piirkonda päris hästi ja mul õnnestus märgata auto numbrit, mille-ga vargad põgenesid. Kohe teatasin autonumb-ri politseile ja palusin auto peatada. Tunni aja pärast olin juba Põhja prefektuuri politseijaos-konnas, kus kirjutasin avalduse. Mulle öeldi, et minu juhtumiga tegeldakse, kuid ma olin kindel, et politsei ei leia röövleid mitte kuna-gi üles.

Aga ma eksisin – politsei sai kurjategijad kät-te ja praegu istuvad nad trellide taga. Oma as-jadest olen siiski ilma, sest nagu selgus, müü-

di need juba järgmisel päeval maha. Vestlesin politseinikega ja tahan neid südamest tänada, vähemalt ei piina mind enam kohutav alan-dustunne, mis oli palju hullem, kui rahaline kaotus.

Inimesed ei usu politseisseVestluse käigus selgus, et selliste juhtumitega on politseil väga raske töötada – isegi kui nad saavad röövlid kätte, ei saa nad tihti midagi tões-tada ja peavad nood lihtsalt lahti laskma. Tõen-deid ei ole aga sellepärast, et inimesed ei kirju-ta avaldust! Isegi kui tullakse kallale, röövitak-se, varastatakse asju jne, ei pöördu kõik kan-natanud politseisse. Meie inimesed ei usu, et keegi hakkab selliste juhtumitega tegelema. Ühest küljest on see arusaadav – parem unus-tada ebameeldivad hetked ja elada edasi, varas-tatud asju ei saa niikuinii tagasi. Ent samas on nii, et kui kannatanud ei kirjuta avaldusi, soo-dustab see kuritegevuse kasvu.

Praegu on koolivaheaeg, paljudel aga ei ole võimalust saata oma lapsi maale või sisusta-da laste vaba aega. Tihtipeale passivad lapsed niisama õues ja on väga hea, kui nad ei hak-ka igavusest lollusi tegema. Kurjategijate jaoks on just suvel väga hea võimalus lapsi röövida või neile kallale tulla. Ma arvan, et meie, vane-mad, peame just suvel rohkem rääkima oma lastega turvalisusest, tuletama lastele meelde, et nad oleksid tähelepanelikud, ei jätaks oma asju valveta jne. Ainult siis möödub suvi turva-liselt ja lõbusalt.

Teeme kõik koos oma kodu korda!Valus on vaadata kohalike vandaalide „elutegevuse“ jälgi: lõhutud pinke, ümber keeratud prügikaste, rämp-su ja sodi parkides.

Natalja SokolovaMustamäe Halduskogu liige

Austatud mustamäelased, tänan teid usalduse ja toetuse eest möödunud sügisestel kohalike omavalitsuste valimis-tel. Linnaosa halduskogu liikmena võin siiralt kinnitada, et Mustamäel toimub intensiivne töö kõigis majandus-, ad-ministratiiv- ja kultuurielu suundades. Mustamäe ajaleht tutvustab linnaosa elanikele kõiki otsuseid, probleeme ja plaane, loodan, et see annab teile võimaluse linnaosa elus aktiivselt kaasa lüüa.

Elame kaunis rohelises metsaga ümbritsetud piirkon-nas. Valus on vaadata kohalike vandaalide „elutegevuse“ vaat et igapäevaseks muutunud jälgi: lõhutud pinke, üm-ber keeratud prügikaste, rämpsu ja sodi parkides. Aga see on ju ometi meie kõigi ühine kodu! Mustamäe linnaosa va-litsus raiskab linnaosa heakorrastamiseks planeeritud va-hendeid koristamisele ja remondile.

Küllap nõustute, et probleemid tuleb lahendada ja se-da peab tegema ÜHISELT! Mina teen ettepaneku korralda-da ümarlaud, mille ümber aktiivsed ja hoolivad inimesed igakuiselt koguneda saaksid. Teie ideede, ettepanekute ja osavõtuta ei ole nende probleemide lahendamine võimalik. Ümarlaua koosolekud hakkaksid toimuma kahes keeles. Teeme kõik koos meie linnaosa puhtamaks, ilusamaks ja turvalisemaks! Selline meie moto oli ja selliseks see ka jääb!

Ootan teie kirju ja telefonikõnesid: natalja.sokol@gmail.com, telefon 5567 3766.

27. mai 2014 • nr 5 (233)

Head vana aasta lõppu, Mustamäe haridusrahvas! LK 4

Pidu sinus eneses ehk abiks algajale klubitöötajale LK 7Kirjanikud said pingid,

lipuväljak roosid LK 3

MustamäeHeakorrakuu parimad

talgujuhidRaissa Frei, Mustamäe Human

itaar-

gümnaasium – talgud Tammsaare tee

145 ümbritseval linnaalal, osales ca

600 koolilast.

Riin Jõgi, KÜ Harmot – heakorras-

tati Mustamäe tee 169 maja ümbrit-

sevad haljasalad.

Ljubov Konstantinova, Mustamäe

Reaalgümnaasium – Vilde tee 64

ümbruse haljasalade koristamine.

Katri Kerem, Lasteaed Vesiroos –

Sütiste tee 8 ümbritsevate alade suur-

puhastus.

Viive Väär – Parditiigi pargialuse ko-

ristamine.

Dmitri Pauts – suur panus 10. mai

talgutel Sütiste pargis.

Mustamäe kaunid hooned

Korterelamu – Mustamäe tee 169,

KÜ Harmot

Tervisespordirajatis – Tiit Soku

Korvpallikool, Tervise tn 21

Ühiskondlik objekt – Tallinna Tehni-

kaülikool, Ehitajate tee 5

Märka ja tunnusta!XVII täiskasvanud õppija

nädalal

(10.–17. oktoober) tunnustatakse

silmapaistvaid inimesi ja organisat-

sioone tiitlitega: aasta õppija, kooli-

taja, koolitussõbralik organisatsioon,

koolitussõbralik omavalitsus. Mär-

ka Sinagi tublisid inimesi enda üm-

ber ning esita kandidaat hiljemalt

1. juuniks 2014.Reglement ja esitamise vo

rmid

www.andras.ee/tunnustamine

LÜHIDALT Kesse tahab läbi minna väravast?

4. juunil tõstab dirigent Raul Talmar

Liivaku lasteaias taktikepi ja ligi 300

Mustamäe laululapse suust kõlab

meie laulupeokese traditsiooniline

avalaul „Pidu hakkab, pidu hakkab,

pereeidekene“.

Karin Mägi Eve Jürlauprojekti eestvedajad

Juba viiendat korda kogunevad Musta-

mäe kaheteistkümne lasteaia 5–7-aas-

tased lapsed 4. juunil Liivaku lasteaia

„laululavale”, et üheskoos järgi proo-

vida, kuidas on dirigendi taktikepi

all laulda. Esitamisele tuleb 10 lõbu-

sat laulu, mida lapsed on terve aasta

oma tublide muusikaõpetajate juhen-

damisel harjutanud. Ja mis kõige to-

redam – selle väikese juubelipeokese

jaoks kirjutas meie muusikaõpetaja Ka-

rin Muldma ka signatuurlaulu „Laulu-

peoke”. Väga oluline on olnud kõiki-

de Mustamäe lasteaedade muusika-

õpetajate koostöö repertuaari valikul

ja peo kavandamisel, muusikaõpetaja-

tele toimusid ka koolitused rahvariie-

te kandmisest.

Pidu alustab rongkäik ja lõpetab piknik Laulupidu algab kell 10.30

rongkäigu-

ga Tallinna Saksa Gümnaasiumi staa-

dioni juurest. Sinna kogunevad kõik

kaunites rahvariietes esinejad, kaasas

oma lasteaia lipp ja eelmiseks laulu-

peoks valmistatud rahvariietes nukk.

Kõige ees on laulupeo tuli ja sammu

aitab seada Tallinna Sadama Puhkpil-

liorkester.

Pidude idee autoriks on meie kaua-

aegne muusikaõpetaja Sirje Jõeleht,

laulupeokesed toimuvad suurte laulu-

ja tantsupidudega samal aastal ning ni-

med on ajendatud vanadest laulumän-

gudest: „Karjapoiss on kuningas” 2004,

„Sinikirja linnukene” 2007, „Sõua lae-

va, jõua laeva” 2009, „Notku, notku,

neulukane” 2011, „Kesse tahab läbi

minna väravast...” 2014.

Et laste lauluhääled saaks natuke

puhata, esitavad Leigarid ja TTÜ rahva-

tantsurühma Koidupuna mehed tant-

su „Isad ja pojad”. Kui kõlanud on vii-

mane laul, ootab lapsi piknik kaasavõe-

tud moonakottidega – nii nagu esimes-

tel laulupidudel kombeks oli.

Tänu koostööpartneritele

Esinejaid kostitavad ka meie head

sponsorid Premia Tallinna Külmhoo-

ne AS ja Coca-Cola HBC Eesti AS, peo

õnnestumisele on õla alla pannud Mus-

tamäe LOV, Kultuurikeskus Kaja, Ees-

ti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu

nõukogu jpt. Igal laulupeokesel on oma

logo, mille autoriks on Henry Semmel,

suurepärast meeskonnatööd on üles

näidanud kogu Liivaku lasteaia per-

sonal, Liivaku lasteaias on avatud näi-

tus „Mustamäe lasteaedade laulupeo-

kesed läbi aegade”. Laulupeokese pat-

rooniks on kõikidel pidudel olnud pre-

sidendiproua ja folklorist Ingrid Rüü-

tel, kes on ka tänavusele peole oodatud.

Suur aitäh dirigent Raul Talmarile, kes

tihedal üldlaulupeo eelsel ajal on alati

leidnud aega meie peokest juhatada.

Olete kõik oodatud Mustamäe laste-

aedade V laulupeokesele „Kesse ta-

hab läbi minna väravast”!

Männi pargis napsi ei võeta ja huvituristid saavad karistatud

Politseikapten Marek Saar: „Omavoliline sissetung hoonesse ja piirdega alale aadressil Akadeemia tee 30 on Karistusseadustiku § 266 järgi kuritegu, mille eest võib olene-valt asjaoludest karistada rahatrah-vi või vangistusega. Ei puutu asjas-se, kas keegi seal midagi ka lõhub või mitte, võõrale territooriumile si-senemine on seadusega keelatud.“

4 Mustamäe20. juuni 2014

Merike Martinson ja Mai Maser pälvisid tervislikud tiitlid Tänavusel ülemaailmsel tervisepäeval 6. juunil nimetas Eesti Tervisedenda-jate Ühing aasta tervisesõbraks Tal-linna abilinnapea Merike Martinso-ni ja aasta tervisedendajaks doktor Mai Maseri.

Doktor Martinsoni initsiatiivil val-mis 2010. aastal Tallinna terviseprofiil, mis annab ülevaate linnaelanike tervi-se olukorrast ja tervist mõjutavatest teguritest, tema eestvedamisel liitus Tallinn teise pealinnana maailmas 28. mail 2013 rahvusvahelise Safe Com-munity (Turvaline kogukond) võrgus-tikuga. ETÜ annab Aasta tervisesõbra tiitlit välja viiendat ja Aasta terviseden-daja tiitlit kuuendat korda, konkurent-sis saavad osaleda ja kandidaate pak-kuda kõik ETÜ liikmed.

Lastehaigla kuulutas välja lastesõbrad2. juunil kuulutas Tallinna Lastehaig-la juba üheteistkümnendat korda väl-ja kõige lapsesõbralikumad töötajad ja osakonnad. Auväärse tiitli pälvisid kirurgiaosakonna õde Kristi Soovik, ägedate respiratoorsete infektsiooni-de osakonna õde Piret Pukk ja Kesk-linna Lastepolikliiniku õde Inara Vol-kova. Lapsesõbralikemateks osakon-dadeks said tänavu kardioloogiatee-nistus, neuroloogia- ning onkoloo-giaosakond. Laureaate autasustati 250-eurose rahalise preemiaga, au-hinnatud osakondi tänukirja ja tor-diga.

Ehitajate teel läheb liiklemine kitsamaksTallinna Transpordiameti liikluskor-ralduse osakond teatab, et 5. juunist kuni 1. augustini jääb Ehitajate teel kummaski suunas liiklusele avatuks üks sõidurada.

Ehitajate tee rekonstrueerimine on otseselt seotud Haabersti ristmiku re-konstrueerimisega. Tallinna linnavalit-sus kiitis heaks Tallinna linna ja Maxima Eesti OÜ koostöölepingu projekt, mille kohaselt finantseerib Maxima Ehitajate tee ja Õismäe tee ristmiku ehitust mak-simaalselt 931 188,9 euroga.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Maxima Eesti OÜ ärihuviks eelkõige Ehitajate tee 148 kinnistule viiva tee ra-jamine, mis on vajalik kauplust teenin-dava transpordi ja klientide teenindami-seks; linna huvi on Haabersti ringrist-miku rekonstrueerimine.

Öörahureform muu-dab jäätmeveo aegaKolme aasta eest võttis Riigikogu vas-tu korrakaitseseaduse, mis muudab alates tänavu 1. juulist senist ööra-hu korda. Kui praegu algab öörahu kell 23 ja kestab kella 7-ni, siis ala-tes 1. juulist kehtib tööpäeviti ööra-hu kell 22.00–6.00 ning reedeti ja lau-päeviti (puhkepäevale eelneval ööl) kell 00.00–7.00-ni. Öörahu ajal on keelatud tekitada häirivat müra või valgusefekte. Piirang ei kehti Eesti Vabariigi aastapäeva, jaanilaupäeva ja uusaastaööl.

Seadusemuudatus mõjutab ka jäät-meveo aega Tallinnas. Seega võivad jäätmevedajad hakata alates 1. juulist jäätmeid vedama tööpäeviti alates kel-la kuuest hommikul.

Muudatuse tõttu palub Tallinna Kesk-konnaamet pöörata tähelepanu selle-le, et jäätmevedaja saaks alates 1. juu-list jäätmemahutile veopäeval ligi alates kella kuuest hommikul. Lisainfo: Janne Kallakmaa, tel 616 4012, e-post janne.kallakmaa@tallinnlv.ee

MITMESUGUST

Vabavara talgud IT Kolledžis24. mail toimusid IT Kolledžis ar-vult juba teised vabavara talgud.

Andri Ivin

Inimesed tõid oma vanad arvutid, et operatsioonisüsteem Windows XP asendada Linuxiga – kaasaegse Estobuntuga. Talgud organiseeris Estobuntu projektijuht Laur Mõtus. Täheldatav oli suur huvi vanema põlvkonna inimeste seas.

Microsoft lõpetas Windows XP toetamise 8. aprillil 2014. See tä-hendab, et Windows XP jaoks enam ei pakuta turvauuendusi ega tehnilist tuge ning arvuti on avatud pahavara rünnakutele. Li-saseadmete uute mudelite (prin-terid, skännerid, kontorikombai-nid jne) jaoks ei tehta draivereid Windows XP jaoks. Seetõttu on olu-line asendada Windows XP kaas-aegse operatsioonisüsteemiga. Va-nal arvutil Windows XP asendami-sel Windows 8.1 vastu on võimali-kuks probleemiks draiverite puu-dumine. Lisaks tuleb arvestada ra-halise kuluga. Alternatiiviks on üleminek vabavaralisele ja „ker-gekaalulisele“ Linuxile. Lisaks ku-lude kokkuhoiule hakkab vana ar-vuti ka kiiremini tööle. Kui on tar-vis mingit spetsiifilist programmi kasutada, mis Linuxis ei tööta, võib arvutile installeerida Linuxi paral-leelselt Windowsiga (dual boot). Ar-vuti käivitamisel küsitakse kasuta-jalt, millist operatsioonisüsteemi ta soovib kasutada. Vabavara kasuta-mine aitab vähendada ja lõpuks üldse ära kaotada piraattarkvara kasutamise.

Merike Martinsonabilinnapea

Unistustele ei tohi kunagi käega lüüa, tuleb loota ja tegutseda nende täitumi-se nimel. Seda oleme ka teinud, kõigi raskuste kiuste ja järjekindlalt.

Laste Vaimse Tervise Keskus 12 aastat on soovitud Tallinna Lastehaig-la juurde rajada Laste Vaimse Tervise Kes-kust, et aidata tuhandeid Eesti lapsi, kes seda hädasti vajavad. Kui palju oleme se-da unistust kajastanud meedias, uksi ku-lutanud mitmete vaheldunud minist-rite juurde ja kirjutanud korduvalt ra-hataotlusi Euroopa struktuurfondidest abi saamiseks! Tallinna linn eraldas juba aastal 2006 neli miljonit krooni projek-tile, kuid ikkagi kulus veel pikki aastaid visa võitlust. Norra Kuningriigi finants-toetus oli lõpuks see päästerõngas, mil-le abil unistus teoks saab. Nüüd on las-tehaiglal koos ehitajaga, kelleks osutus riigihanke tulemusena AS Astlanda, vas-tutusrikas ülesanne see unistus järgmise aasta septembrikuuks ellu viia.

Mustamäe TervisekeskusMustamäe teine terviseunistus on Mus-tamäe Polikliiniku renoveerimine ja

kaasajastamine. Seda on mitmete aas-tate jooksul soovinud nii arstid-õed kui mustamäelased, kes vajavad oma linnaossa kaasaegset patsiendisõbra-likku tervisekeskust, nagu on nüüd-seks juba Õismäel olemas. Sel aastal toimub keskuse aktiivne projekteeri-mine Lääne-Tallinna Keskhaigla init-siatiivil ja seda toetab ka Tallinna linn oma 2014. aasta eelarvest. Oleme val-mis esitama taotluse sügisel Euroopa

struktuurfondide meetmele aastateks 2015–2020. Optimistina loodan, et aeg on seekord soodsam ning 2016. aastal näeme lõpuks uut, kaasaegset, hea ligi-pääsetavuse ja moodsa interjööriga ter-visekeskust, kus töötavad tublid mee-dikud patsientide tervise nimel.

Arstide ja õdede majaÜhest unistusest veel – arstide ja õde-de maja Akadeemia 48. See Tallinna

Linnavalitsuse plaan sai kohe teostuse tänu Tallinna Linnavolikogu toetusele ja 2014. aasta eelarve ja lisaeelarve va-henditele. Tallinna linn on alati täht-sustanud arstide ja õdede tööd ja üheks oluliseks toeks on kindlasti meediku-te kindlustamine eluasemega. Nüüd on hoone renoveerimine alanud ja ole-me kindlad, et juba 2015. aasta algul avab oma uksed arstide ja õdede ma-ja, kus leiab endale eluaseme 97 mee-dikut. Komisjon on moodustatud, Tal-linna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet alus-tab 1. augustil avalduste vastuvõtmist.

Tallinna Kiirabi2014. aasta on õnnelik ka Tallinna Kiir-abile, kelle tegevus on reformi tulemu-sena nüüd laienenud kogu Tallinnale. Kiirabi on unistanud oma hoone re-konstrueerimisest ja uue kaasaegse koolituskeskuse avamisest. See unis-tus saab teoks juba selle aasta lõpuks, valminud on projekt, ehitaja valitud ja Tallinna linna 2014. aasta lisaeelar-ves on miljon eurot selle elluviimiseks.

Niisiis, teostumas on neli tähtsat unistust, mis on mustamäelase jaoks väga tähendusrikkad ja olulised. Kui-gi realiseerumisaeg erineb, on tähtis, et aasta 2015 annab nende unistuste elluviimisega märkimisväärse panu-se nii mustamäelaste kui ka tallinlas-te tervisele ja võimaluse laste vaimse tervise toele kogu Eestis.

Projekt „Roheline õu“ on kujune-nud populaarseks, eelmisel aastal sai haljastuse rajamiseks toetust 85 korteriühistut.

Eha Võrkabilinnapea

Tallinna korteriühistud esitasid projek-ti „Roheline õu“ raames linnalt haljas-tustoetuse saamiseks 127 taotlust ko-gusummas 50 041 eurot. See tõendab, et mullu käivitatud projekt on kuju-nenud üsnagi populaarseks. Eelmisel aastal sai haljastuse rajamiseks toetust 85 korteriühistut.

Tallinn toetab projekti „Roheline õu“ kaudu korteriühistuid hoovi hea-korrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Projekti ees-märk on muuta linna elukeskkond at-raktiivsemaks ja parandada elukvali-teeti kohaliku aktiivsuse suurendami-se ja mittetulundustegevuse arendami-se kaudu. Ühtlasi soovime selle pro-jektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aastal Euroopa roheliseks pealin-naks. Igaühel on oma kodu ja koduõu, kuid linn on meil ühine ning senine koostöö ühistutega on näidanud sar-nast mõtteviisi selle küsimuses. Väik-semahuliste ja kiirelt teostatavate hal-jastustegevuste toetamise kaudu saa-me kenasti rakendada seda koostööd ja elukeskkonda kaunistada.

Toetust anname puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soeta-miseks ja istutamiseks, samuti lille-vaaside, -amplite ja muude mahuti-te ostmiseks ja paigaldamiseks, mu-

ru rajamiseks ja samblatõrjeks. Uuen-dusena saab käesoleval aastal huvita-vaima lahenduse esitanud või silma-paistvalt hästi korrastatud õuega ühis-tu ka auhinna. Auhinna määramise-ga tahame tõmmata avalikkuse ja teis-te korteriühistute tähelepanu heade-le tulemustele linnaruumi ja korteri-ühistu õueala heakorrastamisel. Pro-

jekt „Roheline õu“ on täienduseks ju-ba aastaid edukalt toiminud projektile „Hoovid korda“, mille raames on saa-nud toetust koguni 904 korteriühis-tut. Lisaks on linn toetanud 95 kor-teriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parki-miskohad.

Terve Mustamäe nimelTeostumas on neli suurt unistust, mis on mustamäelaste jaoks tähendusrikkad ja olulised.

Korteriühistud saavad haljastustoetust

Eestlane armastab muru, kuid maastikuarhitekt soovitab kasutada ka mada-laid põõsaid, mis kingivad suve jooksul õieilu. Kindlasti tuleks taimestikku piire-tega kaitsta.

2015. a valmiv Laste Vaimse Tervise Keskus.

20. juuni 2014 5Mustamäe

MUSTAMÄE LINNAOSA VALITSUS TEATABTallinna Linnavalitsus otsustas 04. juuni 2014 istungil:1. KORRALDUSEGA NR 877K: võtta vastu Mustamäe linnaosas asuva 2,11 ha suuruse maa-ala kohta koos-tatud Kadaka tee 46, 46a ja 46b kin-nistute detailplaneering, Arhitektuu-ribüroo Lokomotiiv OÜ töö nr 0310.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Kadaka tee 46 kinnistu ärimaa sihtotstarve 50% äri- ja 50% tootmismaaks ning Kadaka tee 46a kinnistu 20% äri- ja 80% tootmismaa sihtotstarve 25% äri- ja 75% tootmismaaks, Ka-daka tee 46b kinnistu jääb tootmis-maa sihtotstarbega alajaama krun-diks. Detailplaneeringus määratak-se ehitusõigus Kadaka tee 46 krun-dile 4-korruselise äri- ja büroohoone ehitamiseks, kuni 6-korruseliste äri- ja toomishoonete koos parkimisma-jaga ehitamiseks ning olemasole-va 1-korruselise katlamaja rekonst-rueerimiseks, olemasolev alajaam teisaldatakse. Kadaka tee 46a krun-dile määratakse ehitusõigus kuni 4-korruselise ärihoone ja 6-korruse-lise tootmishoone ehitamiseks.

2. KORRALDUSEGA NR 878K: võtta vastu Mustamäe linnaosas asuva 1,14 ha suuruse maa-ala koh-ta koostatud Laki tn 15, 21 ja 23 kin-nistute detailplaneering, OÜ TÕNIS TARBE töö nr 524.

Detailplaneeringu eesmärk on Laki tn 15, Laki tn 21 ja Laki tn 23 kinnistute piiride muutmise tulemu-sel moodustada kaks krunti, mil-lest elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundile määrata ehitusõigus kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korruse-ga äripindadega korterelamu raja-miseks ning moodustatavale ärimaa krundile määrata ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korruse-ga ärihoone ehitamiseks. Lisaks an-takse detailplaneeringus heakorras-tuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varus-tamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris

http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Ametlikud teadaanded

Jaan Laheteoloog ja religiooniteadlane,EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse abivaimulik

Jõulude kõrval on jaanipäev eestlas-te jaoks üks suuremaid pühi. Teatak-se üldiselt, et see püha on pärit juba eelkristlikust ajast ja et sealt on pärit ka jaanipäeva kombed (tule tegemine) ja uskumused (tuli puhastab inimesi kurjast), kuid vaid vähesed teavad, et jaanipäeval on ka kristlik tähendus – jaanipäev on Ristija Johannese sünni-päev. Jõulude kõrval, mil meenutame Jeesuse sündi, on jaanipäev ainus sün-nipäev kirikukalendris.

Erinevate pühakute nimepäevad, mida me sealt leida võime (mardipäev, kadripäev jne), on nende surmapäe-vad. Miks on siis Ristija Johannes nii tähtis, et kristlik kirik tähistab ta sün-nipäeva?

Uues Testamendis ja ajaloos astub Ristija Johannes meie ette kui proh-vet – inimene, kes vahendas sõnu-meid Jumalalt. Kuid prohveteid oli enne tedagi, nii et kindlasti ei peitu Johannese suurus selles. Teame ka, et ta suri vägivaldset surma, kuid nii on käinud paljude teistegi inimeste kä-si, kes on seisnud tõe ja õiguse eest. Ka selles ei peitu Johannese suurus. Ja ometi annab Jeesus talle hinnangu, mis on erakordne. Ta ütleb, et „nai-sest sündinute“, s.t inimeste seast „ei ole tõusnud suuremat Ristija Johan-nesest“ (Mt 11:11).

Kogu elu oli otsekui teeKristlik kirik austab Johannest kui Jeesu se töö ettevalmistajat. Kristlikus kunstis kujutatakse teda osundamas sõrmega Jeesuse poole. See motiiv on inspireeritud Johannese evangeeliu-mist, kus on kirjutatud: „Järgmisel päe-val seisis Johannes jälle seal koos ka-he oma jüngriga. Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaa-dates: „Vaata, see on Jumala Tall!“ Ja need mõlemad jüngrid kuulsid, mida

ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa“ (Jh 1:35–37).

Ristija Johannese suurus peitub sel-les, et ta valmistas teed Jeesusele – ko-gu tema elu oli otsekui tee, mis viis ini-mesi Jeesuse juurde.

Meist keegi ei saa ennast võrrelda Ristija Johannesega, kuid Ristija Johan-nese lugu kõneleb meile sellest, milles peitub inimese tõeline suurus. Ajaloos on olnud palju inimesi, kes on saanud

endale lisanime „Suur“. Enamasti on need olnud valitsejad, kes on valluta-nud maid, loonud suuri riike ja jääd-vustanud nõnda oma mälestuse järel-põlvedele. Suurteks nimetatakse ka mõtlejaid ja kunstnikke, kes on mõ-jutanud oma ideede või loominguga maailma. Inimene võib olla suur eri-neval viisil, kuid lugu Ristijast Johan-nesest ütleb meile, et inimese tõeline suurus ei peitu viimselt selles, mida

inimene teeb, vaid selles, kes inime-ne on.

Piibli üks vapustavamaid sõnumeid on, et Jumal toimib inimeste kaudu, ja kui see on nõnda, võib ta toimida meiegi kaudu. Meie tõeline suurus pei-tub siis selles, kui palju me laseme Tal meie kaudu toimida. Me oleme Tema saadikud, kelle kaudu sõnum Jumala headusest ja armastusest jõuab inimes-teni, kes on meie ümber.

MÕTTEKOHT

Milles peitub inimese suurus?Lugu Ristijast Johannesest ütleb meile, et inimese tõeline suurus ei peitu selles, mida inimene teeb, vaid selles, kes inimene on.

11. juunil allkirjastasid Tallinn ja fir-ma Veolia Tallinna raekojas lepingu, mille kohaselt ostab linn firma osa-luse välja ja saab Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ainuomanikuks.

Igor Kravtšenko,Mustamäe Halduskogu esimees

Sellel, linna majanduselus kahtlemata kaalukal sündmusel on oma eellugu.

Asi on selles, et oma plaane korri-geerides otsustas kontserni Veolia juht-kond loobuda tegevusest Balti riikides. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, mille põhiline polügoon on Jõelähtme prügila, jäi firma viimaseks aktivaks Baltikumis ja kompanii Veolia valdas seda koos Tallinna linnaga.

Ausalt öeldes on prügila üsna ting-lik mõiste, kuna 85% jäätmetest läheb ümbertöötlemisele. Vaatamata sellele, et linnal oli aktsiate eelisostuõigus, lei-dus nagu alati neid, kes soovisid n-ö sogasest veest kalu püüda. Nii näiteks asutasid anonüümsed ärientusiastid nn riiulifirma eesmärgiga sellele firma-le käpp peale panna, mis tähendab mit-te ainult tallinlaste, vaid terve kirdere-giooni elanike „prügipantvangi“ võt-mist, kuna prügila teeninduspiirkond ulatub kaugele Tallinna piiride taha. Selle taustal, et enamik Euroopa rii-ke ja meie põhjanaabrid on loobu-mas prügi utiliseerimisest säärasel põletusmeetodil, mida praktiseerib Iru KTJ, jaama reserve ja vara aga ar-vestatakse miljonites, muutus ettevõ-te riiulifirma taha peitunud ärimees-te jaoks veelgi magusamaks suutäieks. Pealegi – prügi, see ei ole ainult äri. Ar-vestamata ei saa jätta sotsiaalset tegurit. 

Just eeltoodud argumentidest juhin-dusime meie, linnavolikogu kesk-fraktsiooni liikmed, volitades linna-pead härra Savisaart ülalnimetatud lepingut allkirjastama.

Miks ma räägin võltsliberaalidest?Ma ei maininud sotsiaalset tegurit as-jata. Piisab, kui meenutada, kui pal-ju kära tõi enda-ga kaasa riigi suu-rima panga plaan sulgeda Haap-salu kontor. Ku-lude optimeeri-mise ettekäändel sulgevad panku-rid üksteise järel kontoreid parimal juhul neid panga-automaatidega asendades. Nüüd kuju-tage ette pensionäri, kelle kaardi keh-tivusaeg on lõppenud või pangaauto-

maat kaardi ära söönud. Kuhu ta mi-nema peaks? Meie võltsliberaalse va-litsuse esindajad kas ei sekku toimu-vasse või teatavad, et turumajandus paneb asjad paika. Paneb muidugi. Kõigepealt lahkusid provintsist pos-tiasutused, seejärel päästjad ja tule-tõrjujad, järjekord on pankade käes. Miks ma räägin jälle valitsuse võltsli-beraalidest? Aga sellepärast, et nende

parteikaaslased linna-volikogus soovitasid täpselt samamoodi toimida ka linna prü-giga: anda see erakä-tesse, seal aga pane-vad turumajandus ja lobistid kõik paika. On kaks alternatiiv-

set lähenemist. Ja minu jaoks isikli-kult kuulub küsimus sellest, kes on likvidaator ja kes looja, juba ammu retooriliste küsimuste kategooriasse! 

Sõnajalg õitseb Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mare kõrgel kaldapeal-sel loidavad jaanituled 23. juunil kell 19.00–00.00.Kes soovib nautida ühte toredat jaani-pidu ilusas kohas ja heas seltskonnas, seadku sammud Rocca al Maresse!

Kiigeplatsi peaesinejaks on sel aastal tuntud ja armastatud Väikeste Lõõtspil-lide Ühing, head muusikat kõlab mitmes kohas üle muuseumi. Vanade külapidude traditsiooni tantsude, mängude, pillilugu-de ja kiigelauludega hoiavad üleval Lei-garid külaväljaku peoplatsil. Nätsi tuuliku platsil saab osa 1970-ndate aastate ka-lurikolhoosi jaanipeost. Õhtut juhib Rai-mo Aas, esineb ansambel Törts. Härja-pea talu õuel tähistavad naisseltsi tege-lased, külapillimehed ja puhkpilliorkes-ter 1930-ndate aastate vaimus võidupü-ha ja jaaniõhtut. Kavas on kontsert, va-nade tööde ja tantsude demonstratsioo-nid, saab ühiselt laulda ja tõmmata õn-neloosi. Muuseumi talud on avatud ku-ni kella 22.30 ja ühele ning teisele poole sisse astudes võib iga peoline avastada enda jaoks vanu jaanikombeid. Huvilisi ootab ka jaaniõhtu imede avastusretk.

Muuseumisse toovad ja viivad tasuta bussid nii kesklinnast Viru hotelli juurest kui Väike-Õismäelt. Just Eesti Vabaõhu-muuseumist võid leida oma sõnajalaõie!

Täienduseks linna prügilate küsimusele

ALATI ON NEID, KES SOGASEST

VEEST KALU PÜÜAVAD.

20. juuni 20146 Mustamäe

LÜHIDALT

Kaja Nõmme

1961. aastal asutati Tallinna Elamuehi-tuskombinaat, samal aastal alustati ka Mustamäe ehitamist. Majad kerkisid kui seened metsas, peagi ehitati juba ka Õismäed, Lasnamäed jne. Majapa-neelide fassaad oli enamasti kaetud kil-lustikuga. Sündisid hallid elamurajoo-nid, aga elanikke, kes sinna korterid said, ei häirinud see mitte üks põrm – rõõm korteri saamise üle varjutas kõik muu.

Praegu käib hoogne majade reno-veerimine, elurajoonid on muutunud rõõmsamaks, värvilisemaks, majade fassaadi renoveerimisel on leitud iga-suguseid põnevaid lahendusi. Kuna ma ise töötasin toona Elamuehituskombi-naadi Männiku teises tsehhis, kus pa-neele valmistati, siis tean paneelide sünnilugu algusest lõpuni ja loomuli-kult vaatan ka neid maju teise, mõne-ti nostalgilise pilguga. Vastakad tun-ded on – rõõm uuest ja kahju vanast...

Seni on maju, mille fassaad kaetud killustikuga, veel siiski palju alles, nii et neid saab endiselt imestada ja imet-leda!

Kunst ja käsitööAga ka sel hallil ja üksluisel ajal tehti uuendusi. Kelle peas sündis mõte pa-neele mitte killustikuga katta, ei mä-leta, kindlasti oli üks põhjus ka selles, et killustik oli kallis, pealegi kippus se-gu seest kogu aeg välja pudenema, se-da sai käsitsi kinni tambitud. Igatahes otsustasime, et teeme paneeli fassaa-

dil segule lihtsalt triibud peale. Nüüd jäi küsimus: millega?

Leiti lahendus, mis ajab tänase päe-vani naerma – nimelt anti paneeli fas-saadile uus välimus vana luuakontsu-ga. Viimaseid polnud vaja kaugelt otsi-da, tsehhis vedeles neid igal pool, sest tollal käis koristamine ju luuaga.

Muide, sündisid tõelised kunstiteo-sed, iga paneel sai oma näo, kahte täp-selt ühesugust juba ei leia! See oli kä-sitöö, mille tulemus sõltus esiteks pa-

neelile kantava segu konsistentsist (kas see oli vedel või paks), sellest, kui jä-medatest vitstest oli luud tehtud, luua-kontsu kujust ning muidugi viimistle-ja osavusest, vilumusest triipude tõm-bamisel ja, mis salata, ka viitsimisest. See oli lõbus, loominguline ja rõõm-salt ajuvaba töö.

Hiljuti otsustasin ühel päeval min-na vaatama, kuidas need meie luua-kontsuviimistlusega majad nüüd väl-ja näevad, kuidas ümbrusse sobituvad,

mis neist on saanud. Ja endalegi ülla-tuseks avastasin, et ega neid olegi liht-ne leida – nii paljud hooned on reno-veeritud, saanud uue ilme. Ühe maja siiski leidsin, palun arvake ära, milli-sel tänaval see asub?

Kui juhtute veel kuskil Tallinnas luuakontsuga viimistletud maja nä-gema, siis imestage või imetlege, aga igal juhul soovitan kiirustada – elu näitab, et neid vaatamisväärsusi pole enam kauaks.

Mustamäe Sotsiaalkeskuse suvine reisikalender25.06–27.06 ja 02.09–04.09 Saa-retuur (Hiiumaa, Saaremaa ja Mu-humaa), hind 125 € (Jaan Masing)

25.07–27.07 Sõidame Ruhnu saa-rele, hind 137 € (Raereisid)

12.08–13.08 Ringreis ümber Võrts-järve, hind 70 € (Jaan Masing)

26.08 ja 28.08 Peipsi äärde sibu-laid tooma (Puurmanni, Jääaja Kes-kus, Alatskivi loss jne), hind 29,50 € (Jaan Masing)

Meie reisidel kuulub hinna sis-se lõunasöök, piletid, buss, gii-ditasu ja ööbimine koos hommi-kusöögiga. Informatsioon, regist-reerimine ja tasumine kontoris. Maivi, tel 653 6205

Mustamäe saab Leiva tänavaMustamäe linnaosas Kadaka asumis paiknev seni nimeta tänavalõik saab linnavalitsuse määruse kohaselt ni-meks Leiva tänav. Tegemist on Aka-deemia tee ja Iva tänava vahelisel alal Kadaka teelt loodesuunas lähtu-va, iseseisva tänavana tajutava, kuid seni nimeta tänavalõiguga.

Kuna kehtiva seadusandluse ko-haselt ei või tänaval olla samanime-lisi kõrvalharusid, mis on tajutavad eraldi objektidena, vajavad sealsed Kadaka tee järgi paljude tähtlisan-ditega aadressid korrastamist. Ni-mekomisjon pidas mõistlikuks va-lida uus nimi alal asuvat tootmist silmas pidades. Sealseks tähelepa-nuväärseimaks objektiks on Eesti suurim leivatööstus Leibur, seega sobib hästi Leiva tänava nimi. Mus-tamäe Linnaosa Valitsus paigaldab uued tänavasildid 10. augustiks.

Mustamäe väikeste poeetide luulefestival 3. juunil toimus Mustamäe Avatud Noortekeskuses koolilaste luule-festival. Tore tava sai alguse Musta-mäe juubeliaastal 2012, tegemist on I–III klasside õpilaste omaloomingu-ga, mida noored poeedid ise ka ette kannavad. Kuna tänavune aasta on kuulutatud liikumisaastaks, luuleta-tigi just sel teemal. Et kõik siin elus liigub, sedastas tabavalt näiteks Ke-vin Kiviväli (Tallinna Tehnikagümnaa-siumi 3.b klass) oma luuletuses „Lii-kumine elus“:

Hommikul, kui ärkan,oma varbaid liigutan.Voodist tõustes tärkan,pesen, söön ja ringutan.

Mina liigun, sina liigudkoolimaja poole.Päike liigub, aeg liigubaga õhtu poole.

Kui koolitööd on õpitudja vabal ajal mängitud,liigun jälle voodi poole,annan enda une hoolde.

Luulefestivalile oli kutsutud 63 õpi-last ja 19 õpetajat kuuest erinevast koolist.

Mustamäe laste-aedade V laulupeokeLaulupidu algas 4. juunil kell 10.30 rongkäiguga Tallinna Saksa Gümnaa-siumi staadioni juurest, kõige ees oli laulupeo tuli ja sammu aitas seada Tallinna Sadama Puhkpilliorkester. Di-rigent Raul Talmari taktikepi all kõlas Liivaku lasteaias ligi 300 laululapse suust Mustamäe laulupeokese tradit-siooniline avalaul „Pidu hakkab, pidu hakkab, pereeidekene“. Et laste lau-luhääled saaks natuke puhata, esita-sid Leigarid ja TTÜ rahvatantsurühma Koidupuna mehed tantsu „Isad ja po-jad”. Kui kõlanud oli viimane laul, oo-tas lapsi piknik. Esinejaid kostitasid head sponsorid Premia Tallinna Külm-hoone AS ja Coca-Cola HBC Eesti AS, peo õnnestumisele panid õla alla Mus-tamäe LOV, Kultuurikeskus Kaja, Ees-ti Kultuurkapital, Hasartmängumak-su nõukogu jpt.

Kaasaegne viievõistlus – 10 M aikuus võtsid omavahel juba küm-nendat korda mõõtu Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Tehnikagüm-naasium, Tallinna 32. Keskkool ja Tallinna Saksa Gümnaasium.

Osalesid I–III klasside nutikad 5-liik-melised võistkonnad. Ülesanded olid loova ja rakendusliku sisuga, hõlmates eesti keelt, matemaatikat, loodusõpe-tust, arvuti tundmist ja kehalist osa-vust. Võisteldi igas õppeaines indivi-duaalselt ja kogu viievõistluses võist-kondlikult.

Tulemused: I klass – esikoht Mus-tamäe Gümnaasium, 2. koht Arte Gümnaasium, 3. koht Tallinna Saksa Gümnaasium; II klass – esikoht Tallin-na Tehnikagümnaasium, 2. koht Tal-linna Saksa Gümnaasium, 3. koht Tal-linna 32. Keskkool; III klass – esikoht Mustamäe Gümnaasium, 2. koht 32.

keskkool, 3. koht Tallinna Tehnika-gümnaasium.

Vahvaid auhindu jätkus tänu Tallin-na Mustamäe Linnaosa Valitsusele ja Tallinna Saksa Gümnaasiumile kõigi-le võistkondadele.

Üllatusmoment oli „Teaduse Ime-de“ poolt – hariv programm, kus on palju vaatemängulisi katseid ja eks-perimente ning vaatajad saavad ka ise katsete läbiviimises osaleda. Vaa-temängulist etendust juhtis näitleja Evgeny Moiseenko.

Aitäh kõigile õpetajatele õpilas-te ettevalmistamise ja kaasaelami-se eest!

Kõik Mustamäe koolid jäävad ootama uut kokkusaamist järgmisel kevadel.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi klassiõpetajate nimel

õpetaja Külli Arand

Jäme ots on ostja käesKäesolev aasta on toonud kinnisvaraturule huvi-tavaid pöördeid. Mustamäe korteriturul on tek-kinud kerge seisak ja hinnad võivad isegi veidi langeda.

Monika MurumetsKinnisvarakonsultant

2013. a suve lõpul jõuliselt lainetama hakanud Mus-tamäe korterite müügiturg tõi endaga kaasa ka nõud-

luse kasvu. Üle aastate oli õhus jälle ärevust, mis näitas hea ninaga müüjatele kätte sobiva hetke va-ra müümiseks. Hinnad tõusid märkamatult ja so-sistati buumist, selle kohta uuriti maaklerite käest.

Näiteks müüdi mullu juulis Mustamäel Szolnoki juures renoveeritud 2-toaline korter 45 000-ga, sü-gisel küsiti sama juba kapitaalremonti vajava sar-nase pinna eest ja tänavu jaanuaris sai selle raha eest 1-toalise. Kõik kirjeldatud korterid leidsid ost-ja kuu kuni kahega. Igal juhul said need müüjad, kes sel ajal oma vara müüma asusid, rõõmsa ülla-

tuse osaliseks ja turg oli aktiivne. Täna on kinnis-varaportaalides näha muutusi – tekkinud on oo-tamatu seisak. Õnneks seekord temperatuur väga kõrgele ei tõusnud ja paistab, et turg on praegu pi-gem jahtumas.

Tundub olevat kaks võimalust – kas võtta korter müügist ära ja oodata turu aktiviseerumist või lan-getada müügihinda. See omakorda puhastab müü-giturgu ja spekuleerimisega tegelevad müüjad tõm-buvad tagasi. Müügiotsuse tingib vajadus ja täna on jämedam ots juba ostja käes.

Viimase peal viimistlus luuakontsugaKillustik oli kallis, kippus kogu aeg pudenema. Otsustasime, et teeme paneeli fassaadil segule lihtsalt triibud peale.

20. juuni 2014 7Mustamäe

Õnne, rõõmu ja tervist! Fedor Yarmolyuk 1.06.1923Silja-Veronika Lachs 1.06.1924Raimond Hanstin 1.06.1924Olli-Frutti Tähve 1.06.1924Herman Küile 1.06.1924Elfriede Merriküll 2.06.1915Liubov Chebukhanova 2.06.1924Anna Gorbatš 2.06.1924Ninel Meštšerjakova 3.06.1924Antonina Ševtšenko 4.06.1922Evi Tennmann 4.06.1923Linda Pill 4.06.1924Nina Lankina 5.06.1919Maimo Raudmägi 5.06.1923Vilma Bauts 5.06.1923

Aleksandra Frolova 5.06.1924Nadežda Loitšits 5.06.1924Maria Nevolihina 6.06.1919Vaike Palvar 6.06.1924Pjotr Rõtov 6.06.1924Maria Kaplun 7.06.1923Margarita Sokolova 8.06.1921Ellen Teetlaus 8.06.1922Asta Õunapuu 8.06.1922Leida Juhkam 8.06.1923Helene Kuusneem 9.06.1914Petr Kisly 10.06.1921Antonina Grechishnikova 10.06.1921Michel Katz 10.06.1923Erna Aleksa 11.06.1922

Ellen Thomsenn 11.06.1923Evgeniya Kovba 11.06.1924Meeta Kesa 11.06.1924Leia Nool 12.06.1920Maria Shalnykh 12.06.1923Eha-Elviine Laur 14.06.1924Antonina Zahharova 15.06.1918Olga Malinina 15.06.1923Linda Latt 16.06.1920Jelena Smirnova 16.06.1921Astrid Niin 16.06.1924Aleksandra Reidna 17.06.1924Boris Mihhailov 17.06.1924Pauline Randoja 18.06.1922Vladimir Butin 18.06.1923

Mairold Agu 18.06.1924Ellen Loor 18.06.1924Maria Kablukova 20.06.1920Agrippina Aksenova 20.06.1924Ludmilla Soe 21.06.1916Jevgenia Lantsova 21.06.1921Aino Sooba 22.06.1914Ivan Sinchukov 22.06.1914Elviine-Marie Piibeleht 22.06.1915Maria Izbaš 22.06.1922Asta Puhm 22.06.1923Elsa Kekkonen 24.06.1921Meeri Vlasenko 24.06.1923Herbert Gailan 25.06.1924Kalju Välimäe 26.06.1924Guido Pant 27.06.1922Leonid Teder 27.06.1923Valentina Popova 28.06.1924Aleksandra Štšetinina 30.06.1917Leida Lundén 30.06.1920

KUULUTUSEDOstan 2–4-toalise korteri Tallinna piires. Vastan kõigile pakkumistele. Tel 58 200 800

I Studium korraldab kursusi: ettevõtlus, äriplaan, raamatupidamine, aastaaruanne. Info 661 7027

Üürin omanikult korteri. Tel. 5089052

Personaalne arvutiabi eakatele. 5309 0574 Patsita OÜ

Pika heina niitmine trimmeriga, lõikan hekki, saetööd, võsalõikus Tallinnas ja Harjumaal. Tel 55547291

Firma Groma Security OÜ pakub tööd turvatööta-jatele toidupoodides. Täiendav info telefonil +372 5033 532.

NOORSPORTLASE TERVISEKONTROLL

Tervis on tähtis!Registreeri noorsportlane tervisekontrolli juba suvel!

Ootame OÜ Innomedica Spordimeditsiinikeskusesse aadressilSõjakooli tn.10 (Tere tennisekeskus), Tallinnas noorsportlasi perioodilisele

tervisekontrollile Eesti Haigekassa ennetusprojekti "Noorsportlastetervisekontoll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks" raames.Terviseuuringuid viivad läbi OÜ Spordiarstid (tegevusluba L03154)

kogenud meedikud.

Sihtgrupp:

Baas- ja täiendavad uuringud

9–19 aastased noored, kelle treeningtundide kestus

on nädalas 6 või enam tundi (1 treeningtund = 60 minutit).

Treeningtundide hulka ei arvestata kooli kehalise kasvatuse tunde.

(meditsiinilistel näidustustel)

on kindlustatud noorsportlastele .

Tasuda tuleb ainult visiiditasu 5 eurot.

tasuta

RegistreerimineTäiendav informatsioon:

telefonil: (+372) 6109434.

www.innomedica.ee/teenused-2/noorsportlaste-tervisekontroll

�

�

�

�

Sul on seljavalu, peavalu, valud

kätes/jalgades – meie aitame!

Sporditraumad ja ülekoormus-

seisundid – meie aitame!

Autoga ülevaatusel käid?

Tule endaga ka!

konsultatsioon,

manuaalteraapia, lihasmanipulatsioonid,

massaaž, kinesioteipimine ja personaalsed

võimlemisprogrammid

Teid aitavad meie professionaalsed ja

kogenud füsioterapeudid.

Narva mnt. 7, I trepikoda III korrus

Estonia pst 1/3

Tere Tennisekeskus, Sõjakooli 10

FÜSIOTERAPEUDI

Broneeri aeg tel 610 9434

Vaata ka www.innomedica.ee

KARJALAKIVI TÖÖKODASõpruse pst 211a, Tallinn

Avatud iga päev 10.30–20.00Tel +372 58133303, 6588660

Suur kivide valik, erinevad kujundid ja värvid• Hauakivide ja hauapiirete valmistamine ja paigaldus.

• Teksti ja numbri hauakivisse raiumine. • Portree, pilt, fotokeraamika.

• Hauapiirete ja hauakivide restaureerimine ja puhastus.

• Hauakivid ja hauapiirded lemmikloomadele. Töö on kiire. Garantii!

Pensionärile allahindlus 10%

7. juunil kadus aadressil 7. juunil kadus aadressil Vilde tee 105 noor emane Vilde tee 105 noor emane helebeež triibuline kass. helebeež triibuline kass. Käpaotsad valged, Käpaotsad valged, ninal hele laik. ninal hele laik. Reageerib nimele Simba. Reageerib nimele Simba. Kiibitud, steriliseeritud, Kiibitud, steriliseeritud, võib olla vigastatud, kaelarihmata. võib olla vigastatud, kaelarihmata.

Helistada numbrile 56674151. Helistada numbrile 56674151. Leidjat ootab leiutasu!Leidjat ootab leiutasu!

REKLAAMIHINNADReakuulutus (50 tähemärki) ▶ eraisikule 2.92 €▶ juriidilisele isikule 5.83 €Raamitud reakuulutus ▶ eraisikule 5.83 €▶ juriidilisele isikule 11.67 €Õnnitlus, tänuavaldus, leinateade 9.00 €

Reklaamimoodul1 lk (315 x 420 mm) 1150.00 €1/2 lk (284 x 188 mm) 545.00 €1/3 lk (284 x 94 mm) 409.00 €1/4 lk (140 x 188 mm) 338.00 €1/8 lk (140 x 92 mm) 131.00 €1/16 lk (68 x 92 mm) 61.00 €1/32 lk (68 x 44 mm) 26.00 €

*Hindadele lisandub käibemaks 20%

KEPIKÕND JA TERVISEAUTO MÄNNI PARGIS

Kepikõnni neljapäevakud Männi pargis jätkuvad jälle

14., 21. ja 28. augustil.

26. augustil kell 11.00–13.00 ootab huvilisi Terviseauto,

nõustavad SA Lastehaigla õed.