Viimsi Teataja 1

3 (183) VALLALEHT Neljapäev, 28. märts 2002

�����������������

�������

Publiku lemmik Lisett Marii Tartessai sületäie auhindu – siin peab emaaitama.

laulmist esmakordselt. Õhkkond oli sama-aegselt töine ja mõnus.

Kell 12 oli saal rahvast täis ja lavale as-tus lauluvõistluse konferansjee Karin Pool,kes õpib Viimsi Keskkoolis ja on juba suurtekogemustega laste lauluvõistluste teadus-taja. Tutvustati ka ������, kuhu kuulusid Hel-ve Kask - Viimsi Muusikakooli õpetaja,Ruth Pauls - Harju Maavalitsuse kultuuri-töötaja ja Electra - tuntud raadiohääl ja te-lenägu. Võistlus võiski alata.

Juba esimene esineja lõi publiku pah-viks. Lavale astus pöidlapikkune LisettMarii Tartes ja tundus, vaatamata tema kol-mele eluaastale, nagu ta päevad läbi ainultlavalaudadel kõnnikski. Nii puhas, vaba jaarmas oli tema esinemine. Meeleolud saa-lis olid läbi võistluse väga sõbralikud. Pub-lik ja ka konkurendid hoidsid pöialt ja toe-tasid teineteist. Sõrmenipsud ja kaasaplak-

Kristel Pedaku viis 16-18 aastastehulgas võidule Rein Rannapi laul“Rahu”.

����������������

�����

Pühapäeval, 10. märtsil, ei saanud mittevaiki olla nelikümmend vahvat Viimsilaululast. Nimelt toimus Kultuurikes-kuses laste lauluvõistlus VIIMSI LAU-LULAPS 2002.Kultuurikeskuses sagiti juba varahommi-kust alates. Anti viimane lihv lavakujun-dusele, häälestati mikrofonid paika, laul-di hääli lahti ja tehti proovi. Nii mõnigilaps harjutas enne esinemist mikrofoniga

���������Vald pakub õpilastele tööd.

Kohtusid kohalik võim ja ettevõtja.

Koostöölepingust Sachen-Anhalti

liidumaaga.

Tule õppima Viimsi Keskkooli!

Käes on ülestõusmispühad.

Noorte reformiklubi tegi

kokkuvõtteid.

Naistepäeval…

sutamine laulu ajal oli kõigile esinejateleabiks närveerimise vastu. Suureks rõõmuksoli tüdrukute seas ka mõni meessoo esinda-ja. Eriti kaasahaaravalt laulis Harri Ausmalaulu ”Postipoiss”. Tore oli tõdeda ka seda,et siiski laulavad Eesti lapsed palju eesti-keelseid laule.

Ka publik sai valida omad lemmikud jatundub, et Viimsis elab tõesti kultuuriliseltharitud rahvas - publiku lemmikud ühtisidþürii poolt valitud parimatega.

Minu arust ei ole sellistel võistlustelkaotajaid. Kõik olid parimad, igaüks omalmoel. Iga laps võitis lavakogemuse ja kee-gi ei lahkunud ilma kingituseta. Publikuvõiduks oli näha ja kuulda esinemas nelja-kümmet laululindu ning tunda head meelt,et Viimsis on nii palju vahvaid ja hakkajaidlapsi. Neile, kes sellel võistlusel olid pari-matest parimad, ei ole võistulaulmine veellõppenud. Järge on ootamas lauluvõistlusHARJUMAA LAULULAPS 2002.

Tahaks lapsevanemana tänada kõiki to-redaid laululapsi, nende õpetajaid ja Viim-si Huvikeskust. Ka väljaspool Eesti piiretuntakse meid kui laulurahvast ja tervesEestis teatakse Viimsi lapsi kui tublisid laul-jaid. Soovin jõudu ja jaksu uute ürituste kor-raldamiseks.

Angela Süldre

2 Viimsi Teataja

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval. Kaastööd, reklaamid ja kuu-lutused palume esitada hiljemalt kümme päeva enne ilmumist.Toimetuse kolleegium: Kaido Metsma, Jaan Alver, Ardi Paul,Madis Saretok. Toimetaja Kai MaranNelgi tee 1, Viimsi 74001, Harju maakondTel 6 066 833, faks 6 066 800. E-post: kai@viimsivv.eeTrükki toimetanud Kirjastuskeskus.

Trükitud trükikojas Greif.

������ �����������������

Viimsi Laululaps 2002 võitjadLisett Marii TartesKadi Linda KiisaSilvia KruppTriin RebaneMirjam PihlakLiis RebaneAnna Maria PinnonenHille SaviGretel AlverHarri AusmaDagmar MäeKadri Kasak

Vohh! Asi läks korda!

Hanna Laura KaljoKristel PedakLaura ReitelKadri Maidla

Publiku lemmikudLisett Marii TartesKadi Linda KiisaMirjam PihlakHille SaviDagmar MäeKristel Pedak

Seekord juba viiendat suve. Registreerimine algab vallavalitsuses aprillikuust ja lõ-peb 30. aprillil. “Tahaksin õpilastele südamele panna mitte jääda hiljaks nime kirjapa-nekuga,” ütles kommunaalameti heakorra spetsialist Anne Talvari. “Tööd saame pak-kuda küll ainult oma valla lastele, sest viimase aasta põhjal võib öelda, et soovijate arvon suurem kui kommunaalameti eelarve välja kannatab. Ja ei saa salata, kes on tublitöömees, sel pole ka töötasu üle põhjust kurta olnud.”

Suvelaagrite algataja kommunaalameti insener Ants Vitsuti sõnul on eesmärk pak-kuda noortele töövõimalust, head seltskonda ja taskuraha. “Kasu on olnud kahepool-ne,” ütles Vitsut. “Nii on paranenud ka valla välisilme. Näiteks on enamik valla teesil-te ja valgustiposte õpilaste värvitud, samuti bussipeatused. Noored on korrastanudteeääri, Laidoneri mõisa parki, raketibaasi, Haabneeme randa, haljasalasid. Ametis onoldud Piilupesa lasteaias ja Viimsi Kultuurikeskuses. Mullu saime pakkuda tööd 30õpilasele, kuigi soovijaid oli poole rohkem.” Aasta-aastalt on laagri populaarsus kas-vanud, info töövõimaluste kohta Viimsis on noorte endi kaudu levinud ja töölesoovi-jaid on tulnud kaugemaltki.

Töötegijaid 12. eluaastast alates ootab kommunaalamet vestlusele vastuvõtupäe-vadel (esmaspäev kell 14-17 ning neljapäev kell 9-12 ja14-17) Nelgi tee 1 tuba nr220, Ants Vitsut.

05. aprillil kell 18.00 Viimsi Kultuurikeskuses

�������������������

��� �

���������������

������������� ��

���������������

Sissepääs tasuta

Laupäeval, 20. aprillil kell 15.00 Viimsi Kultuurikeskuses

SEGAKOOR VIIMSI20.AASTAPÄEVA KONTSERT

Reedel, 26.aprillil algusega 10.00 Viimsi Kultuurikeskuses

HARJUMAA ALTERNATIIVNETANTSUPÄEV

Osalevad trupid üle Harjumaa

Sissepääs tasuta

Seoses uue restorani avamisega Viimsis vajabAS Tampe töökaid ja kohusetundlikke

ettekandjaid, kelnereid, kokkasid ja abitöölist.

CV koos palgasooviga saata 10. aprilliks:Viimsi, Rohuneeme tee 32 või e-mail:

Tampe@hot.ee

Viimsi Teataja 3

����������������������������������������������Sachen-Anhalti Liidumaa riigisekretärManfred Maas ning Viimsi Vallavolikoguesimees Saretok ja vallavanem Metsma sõl-misid 22. märtsil lepingu Viimsi valla jaMagdeburgi Innovatsioonikeskuse vahel, etselgitada kõrgtehnoloogilise tootmise võima-lusi vallas.

Kokkulepe peab kaasa aitama tasakaalus-tatud ja tulutoova majandusstruktuuri tekki-misele Viimsis. Samuti on siht elavdada äri-suhteid valla ja liidumaa ettevõtete vahel.

“Magdeburgi Innovatsioonikeskus on toi-minud uute firmade kasvulavana, kus prakti-seerinud algajad ettevõtjad on varsti ümbrus-konda rajanud uued elujõulised firmad. Samution meie majanduselule kasu toonud tihedadsidemed ülikooli ja tootmise vahel,” ütlesMaas. “Kuid uute majandusharude arendami-sel ei maksa unustada ka seniseid, mis piir-konnale edu on toonud,” toonitas ta. “Vastu-pidi, seniseid kogemusi tuleb hinnata ja uuesajas edasi arendada. Näiteks oli Magdeburgiskümmekond aastat heal järjel masinaehitus.See on meie ettevõtluse tunnussõna ka täna,mille pinnalt on välja arenenud ka kaasaegneautotööstus ja rida muid sellega kaasnevaidtootmisharusid.”

Magdeburgi innovatsioonikeskus on ise-majandav, teenides tulu mitmesuguste arengu-projektide ja turu-uuringute koostamisest ningruumide rendist. Keskused koostavad arengu-kavu nii teatud tööstusharu kui konkreetse et-tevõtte jaoks, rentides samas ka uutele firma-dele soodsalt ruume. Samuti korraldavad nadväikefirmade ühist osalemist rahvusvahelistelmessidel.

Otsus lepingu sõlmimiseks sündis jaanua-ris, mil Viimsi vallavalitsuse kutsel oli kolme-päevasel visiidil Eestis Sachsen - Anhalti lii-dumaa ettevõtluskeskuste esindajad. Küllakut-se eesmärk oli tutvustada sakslastele meie et-tevõtluskliimat.

Mõlemad partnerid kavandavad koostööd

Euroopa projektide raames. Koostöölepinguesimene samm on Viimsi valla ettevõtlusekaardistamine.

Lepingu sõlmimine on üks osa 20. – 23.märtsini Eesti majanduseluga tutvuma sõitnudSaksamaa Sachsen-Anhalti liidumaa majan-dusdelegatsiooni programmist. Liidumaa tä-naste projektide hulka Eestis kuulub ka heit-vee konteinerpuhasti paigaldamine Jõelähtmevalda ja koostöö Balti LaevaremonditehaseSankt-Peterburgi tütarettevõttega.

Hr. Maasi Eesti-poolseks võõrustajaks onSachsen-Anhalti Liidumaa Kontaktbüroo Tal-linnas. Delegatsioon kohtus oma visiidil ma-jandusministeerium asekantsleriMalmsteiniga, Riigikogu majanduskomisjoniliikmetega, Kaubandus-Tööstuskoja presiden-di, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Suur-ettevõtjate Keskliidu esindajatega.

Kai Maran

“Eesti on meie jaoks atraktiivne ka suure Venemaa turu läheduse tõttu,” sõnas Maas(esireas vasakult kolmas).

�������� ����� �����������������Neljapäeval, 28. veebruaril olid Viimsi ette-võtjad palutud vallavolikogu saali ümar-lauale, et aru pidada teemal “Kohalik oma-valitsus ja ettevõtlus”.

Ümarlauale olid oodatud diskuteerimakõik valla ettevõtjad, kohtumist korraldas abi-vallavanem Rein Frolov.

Rein Frolov: ümarlaud on parim viis asjusirgeks rääkida.

“Möödunud kevadel palusime transpordi-firmade esindajad ühe laua taha, et leida pa-rim lahendus valla transpordiskeemidele. Sealtsee ümarlaua mõte sündis,” ütles Frolov. “Aru-tasime hiljem volikogu liikmetega, et sellinevaba ja mitteformaalne kooskäimise võimalus,kus kõik on võrdsed partnerid, peaks kogu aegolema. Olgu siis klubina, või oleks parem luuavolikogu juurde ettevõtluskomisjon, seda näi-tab aeg. Muidu elavad ettevõtjad oma elu jakohalik omavalitsus oma elu ega taipa teine-teise probleemidest tuhkagi. Üks seniste aru-pidamiste tulemusi oli ka mõte luua sidemedMagdeburgi Innovatsioonikeskusega, kel onpikaajalised kogemused kohaliku omavalitsu-se ja ettevõtjate koostööst.

Oleme sügisest väikeses ringis koos käi-nud igal teisel neljapäeval, nüüd tahtsime kok-ku kutsuda suurema ringi, et arvamusi vaheta-da kolmnurga suhtes ettevõtja, keskvõim jakohalik omavalitsus. Mida kumbki osapoolteiselt tegelikult ootab? Valla arengukava onseni analüüsitud rohkem tarbimise vaatevink-list, selgemalt peaks defineerima ettevõtluspo-liitika. Arengukava, olgugi veebruaris voliko-gus vastu võetud, pole ju mingi lõplik suurus,vaid see vaadatakse uuesti läbi iga aasta 1.oktoobriks.”

Vallavalitsus ootab ettevõtjaid oma visioo-nide ja muidugi ka pretensioonidega igal tei-sel neljapäeval õhtul kell viis. Järgmine kord28. märtsil.

Seekordsel ümarlaual jäi kõlama PeeterKuke seisukoht (OÜ Viimsi Tervis), kes pidasvalla kohuseks eelkõige hea seista infrastruk-tuuri, see on kanalisatsiooni ning teede raja-mise ja heakorra eest.

“Meid huvitavad sakslaste kogemusedja oskusteave piirkonna ettevõtete,avaliku sektori ja teadusasutuste ühisetegevuse kavandamisel,” ütles MadisSaretok lepingule allkirja andes.

4 Viimsi Teataja

� �������� � ������������ ������“Kaks ja pool kuud seda rõõmu oligi,” nen-tis “Viimsi Saared” juht Ants SavestPrangli merekaabli purunemise kohta.“Ilmselt unustati kaabel merekaartidelemärkimata.“

Hong-Kongi laevafirma kaubalaevMillennium Ventura purustas teel Muuga sa-damasse Prangli uue elektrikaabli 17. veeb-ruaril. Merekaabel oli poiga tähistatud, kuidkaubalaev triivis kaablile otsa väljalastud ank-ruga. Lõhutud kaabli remonditööde kogu-maksumus küünib Eesti Energia andmeilkolme miljoni kroonini. Eesti Energia kor-raldas merekaabli paigaldamiseks riigihanke-konkursi, kus ainsa pakkumise tegi ETELNetworks Transelectric AS. Septembrikuustööd alustanud firma sai töödega lõpule ennejõule.

“Kaabel andis stabiilset voolu, vool oliehk isegi liiga tugev – 240 volti, kuid normipiires,” ütles Savest. “Praegu töötab Prangliltaas kaks diiselgeneraatorit, nii et otseseidenergiaprobleeme saarel ei ole.”

Millal ja mis alustel kaabli remonditöödalgavad, on laevafirma ja Eesti Energia läbi-rääkimiste küsimus.

���������������!� ����� ���������Viimsi vallavalitsus otsustas rakendada ASVare suhtes rahalist karistust saja tuhandekrooni suuruses summas.

Valla teede hoolduse järelevalve komis-jon on mitmetel kontrollreididel jaanuaris,veebruaris ja märtsikuus pidanud tuvastama,et lume- ja libedustõrje on paljudel teedel jatänavatel jäänud tegemata. Nii nt oli 20. veeb-ruaril libedustõrje tegemata Haabneeme ale-viku tänavatel ning Kooli teel, Lännemäe teel,Kiigemäe teel ja Tammneeme teel, kus kul-gevad valla bussiliinid. 27. veebruaril oli lumikoristamata Kelvingi siseteedel ja libedad Kii-gemäe ja Tammneeme teed. Kokku on valdteinud AS Vare paari kuu jooksul neli kirjalikkuettekirjutust ja mitmeid suulisi märkusi.

Vallavalitsus sõlmis kolmeaastase Viim-si teede ja tänavate hoolduslepingu AS-gaVare 15. jaanuaril pärast novembrikuus väl-ja kuulutatud riigihanke konkurssi. Riigi-maanteede Randvere, Leppneeme, Rohunee-me ja Muuga korrashoidmise kohustus onHarju Teedevalitsusel.

����� ��������"Piiratud kalapüügilube (püük lubatud kas võr-gu, mõrra või põhjaõngega) saab taotleda pä-rast aastast vaheaega taas Viimsis. Kõik ka-lamehed, kes kirjutasid Viimsis või HarjumaaKeskkonnateenistuses avalduse piiratud ka-lapüügilubade saamiseks, on oodatud Viim-si vallavalitsuses, tuba 219, esmaspäeval kell14-17 ja neljapäeval kell 9 – 12. Lähem infotelefonil 050 36 488, Viimsi keskkonnakait-se inspektor Fred Lainjärv.

Viimsi ettevõtjad tegid avalduse majandus-ministrileValla ettevõtjad otsustasid 28. veebruari ümar-laual pöörduda Majandusministeeriumi ningEnergiaturu Inspektsiooni poole avaldusegatoetada poliitikat, mis on suunatud elektrihin-dade ühtlustamisele Eesti piires tervikuna.

“Peame oluliseks, et Energiaturu Inspekt-sioon arvestab uute, 1.04. kehtima hakkavateAS Eesti Energia tariifide kinnitamisel vaja-dust alandada planeeritud elektrienergia hul-gihinda ka Fortum Läänemaa AS- ile, kes onkooskõlastanud oma müügihinnad Energiatu-ru Inspektsiooniga alates 1.07.2002.

Keskmine müügihind Fortum Läänemaaklientidele suureneb sellisel juhul täpselt samapalju kui suureneb ostuhind Eesti Energialt.See annab võimaluse tagada Läänemaa jaViimsi elanikele samaväärne elektrihind kuimujal Eestis.”

Majandusminister Liina Tõnissonile läki-tatud pöördumisele on alla kirjutanud MärtJemmer (AS Foorum Viimsi), HurmasKleemann (OÜ Siliko), Peeter Kukk (OÜViimsi Tervis), Valeri Nabokov (AS ViimsiSoojus), Andres Pajuste (AS Prede), Priit Post(AS Esmar Ehitus), Aiki Sepp (AS AIKIKOR),Valdar Süld (AS Esmar – TH), Marko Tamm(OÜ VEEGA GRUPP), Hendo Tamre ( ASVee Käitlus) ja Lembo Võõsa (AS Võsa Ehi-tus).

Ettevõtjate pöördumist arutas vallavalitsuska oma istungil 5. märtsil ning otsustas sealtoodud seisukohti toetada oma kaaskirjas ma-jandusministeeriumile.

���������������������������#

Urmas Mererand, MarNet juhatuse liige:“Ei saa kurta, et äri halvasti läheb, meid onkokku 25 töötegijat ja kliente jätkub. Valmis-tame kõiki kalapüügivahendeid, võrgu- ja noo-dalinu, traalnootasid ja mõrdu. Viimsi ranna-rahvas ostab ikka meilt, kahju ainult, et kala-püüdjaid jääb ikka vähemaks ja tänased kalu-rid kuigi jõukalt ei ela. Oleme oma toodetemüüki laiendanud Soome, Rootsi, Ukrainas-se, Venemaale, Leetu ja Lätti. Teinekord teebmeelehärmi toll, kus kibe tööaeg kulub liht-salt eri ametnike erisuguste nõudmiste järgi-misele. Tundub, et tolliseadus on mitmeti tõl-gendatav. Omavalitsuselt ootaks, et maksudesuurendamisega liiale ei mindaks.”

Hurmas Kleemann, OÜ Siliko juhatuse lii-ge: “Oleme ehitusmaterjalide müügiga tege-lev perefirma viie töötajaga, hetkel on käsilmüügipinna laiendamine. Üleliigse bürokraa-tia pärast nuriseda pole põhjust - ega me val-lavalitsusse rohkem käike ei peakski tegemakui kord aastas kauplemisluba taotlema tulla.See on ka ainuke vallapoolne maks – õnnekspole Viimsis kehtestatud lisamakse käibe pealtnagu mõnes muus vallas. Vald võiks hea seis-ta monopolide lõhkumise eest, et näiteks elektrieest ei tuleks liig kallist hinda maksta. Kalliselekter on ju see, mis kasvatab kõiki kulusid.”

Anne Vahemäe, ANTE PR OÜ juhatuse lii-ge: “Seadusandlus polegi jätnud vallale erilisifunktsioone ettevõtluse arendamisel. Ettevõt-luse tulumaks ei laeku enam valda ja firmadeheakäik pole muu valla eluga otseselt seotud.Heal järjel ettevõtted ei saa ka maksuvabaltvalla sihtasutusi sponseerida. Näiteks korra-kaitsefondi oleksid paljud ettevõtjad nõus toe-tama, kui see oleks maksuvaba. Viimsis mää-rab ettevõtluse arengu ilmselt paljuski linna-lähedane asukoht ja kõrge maa hind, mis ker-gitab tootmiskulusid ja ahvatleb tootmist oda-vamasse rajooni üle viima. Viimsis ei saa ilm-selt arvestada suure energiamahuka tootmise-ga, Viimsi väärtused on hea asukoht ja puhasloodus.”

���������������$� ����������� ��������Selle aasta algul oli äriregistris 4766 Harjumaaäriühingut (ettevõtjat), neist enim Viimsi vallas– 591. Järgnesid Maardu linn (569), Saku vald(335), Keila linn (334) ja Rae vald (314).

Viimastel aastatel on Harjumaal kõige roh-kem asutatud transpordi- ja sidefirmasid, jae- jahulgimüügiettevõtteid ning pakutud finants- jakinnisvarateenust. Viimsis on tugevas ülekaa-lus hulgi – ja jaemüügifirmad, neid on ligi kuue-sajast ettevõttest 171. Finants-, kinnisvara- ja äri-teenuseid pakkuvaid ettevõtteid on 125, töös-tusettevõtteid 76 ja transpordi-sidefirmasid 72.

Viimsi Teataja 5

Viimsi Keskkool on üldhariduskool, kelle peaülesandeks on tagadakõigile Viimsi vallas elavatele lastele põhiharidus jagümnaasiumiosas õppivatele noortele konkurentsivõimelinekeskharidus. Alates möödunud aastast alustas kool info-kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) ning meedia õppesuundadeväljatöötamist.

�� ����������� ������������%���������������������#IKT- ja meediaõpetus annavad noorele inimesele oskused ja valmis-oleku toimetulekuks 21. sajandi ülikiiresti arenevas ühiskonnas, kusolulisteks märksõnadeks on informatsiooni valdamine ja läbilöögi-oskus. Traditsiooniline kooliharidus annab lapsele teadmised, osku-sed ja kasvatuse, IKT- ja meediaõpetus toetab seda ja aitab omanda-tut efektiivsemalt kasutada.

��������������������������������� ��������������#� Arvutiõpetus 4.-9. klassis,� informaatika valikainena alates 7. klassist,� tavakasutaja tasemel arvutiõpetus ning informaatika gümnaasiu-

miosas valikkursustena,� spetsiaalne koolitus mõnes arvutikoolitusfirmas soovijatele güm-

naasiumi lõpuklassides,� loovkirjutamine 5. klassis ja 9.-12. klassis,� esinemisõpetus valikainena alates 7. klassist,� kõne- ja väitlusõpetus 10. ja 12. klassis,� meedia õppesuunda toetavad valikkursused gümnaasiumiosas.

�����������������������������������%�����������������������#� Viimsi Keskkool pakub gümnaasiumiosas mitmesuguseid valik-

ained, mille hulgast õpilane valib endale sobivaimad ning koolüritab nii palju kui võimalik õpilaste soove täita.

� Alates 7. klassist saab peale informaatika ja esinemiskultuuri va-lida ka käitumis- ja kultuuriõpetust.

� Gümnaasiumiosas pakutakse informaatika ning meedia- ja esine-misõpetuse kõrval veel järgmisi valikkur-susi: saksa keel, prantsuse keel, kunsti-õpetus, kultuurilugu, majandusõpetus,riigikaitse, projekti juhtimine ja teosta-mine, karjääriplaneerimine, perekonna-õpetus, uurimistöö kirjutamine ja vormis-tamine, joonestamine ja meditsiini alg-kursus, vastavate võimaluste tekkimisekorral ka hispaania keel ja autoõpetus.

����������� �������� �����������#7. klassi ootame tublisid ja õpihimulisiVI klassi lõpetajaid, kes tunnevad sü-gavamat huvi arvutimaailma vastu võisoovivad arendada oma väljendus- jasuhtlemisoskust.

10. klassi ootame asjalikke, teadlikke ja ettevõtlikke põhikoolilõpetajaid, kes� soovivad saada väga head üldharidust,� kavatsevad oma tuleviku siduda arvutimaailmaga,� suhtuvad positiivselt loovusesse,� ei karda esineda, sõna võtta, arvamust avaldada,� tahavad olla aktiivsed ühiskonnaliikmed,

� on valmis vajadusel ja võimalusel kaasfinantseerima lisakooli-tust

�������������������� ������������ �������#Reedel, 19. aprill on viimane tähtaeg registreeruda nii 7. kui 10. klas-si vastuvõtukatsetele� telefon 6066902� e-mail kool@viimsi.edu.ee

������������������ �����&'(� ��������� #Laupäeval, 20. aprillil kell 10.00 toimub 10. klassi õpilaskandidaati-dele sisseastumiskatsete esimene voor:� ankeedi täitmine� üldainete test (emakeel, inglise keel, matemaatika),� erialane test neile, kes valivad valikkursustest informaatika.

Kaasas peab olema� kinnitatud koopia 9. klassi tunnistusest kolme esimese veerandi

tulemustega,� isikut tõendav dokument.

Edukalt kirjaliku testi läbinud õpilaskandidaadid kutsu-takse individuaalselt teise vooru:� suuline enesetutvustus auditoorimi ees neile, kes valivad meedia

ja esinemiskultuuri valikkursused,� vestlus kõigile kandidaatidele.

NB! Tutvu gümnaasiumi kursuste jaotusega Viimsi Keskkooli kodu-lehel, aadress www.viimsi.edu.ee, sest sisseastumiskatsetele tullespead sa koostama oma pingerea meie poolt 10. klassi jaoks pakutudvalikkursustest.

������������������ �����)(� ��������� #Laupäeval, 20. aprillil kell 11.00 toimub 7. klassi õpilaskandidaati-dele� ankeedi täitmine,� vestlus.

Kaasas peab olema� kinnitatud koopia 6. klassi tunnistusest kolme õppeveerandi tu-

lemustega,� õpilaspilet.

NB! Vastuvõtuvestlusele tulles peab õpilaskandidaat valima endalesobivaima valikaine: informaatika, esinemisõpetuse või käitumis- jakultuuriõpetuse.

�����������!� ��������� �������������� ����#� Sisseastumiskatsete ja vestluse põhjal välja valitud Viimsi Kesk-

kooli 7. ja 10. klasside õpilaskandidaatide nimed avaldatakse hil-jemalt 4. mail 2002 Viimsi Keskkooli koduleheküljel, aadresswww.viimsi.edu.ee

Lõpliku otsuse teeb vastuvõtukomisjon 7. klasside osas 6. klassiaastahinnete põhjal, 10. klasside osas peale põhi-kooli lõputunnistuse esitamist komisjonile.

���������������� ���������

6 Viimsi Teataja

������������������8. märtsi keskpäeval avati Concordia Ülikooli peahoones Tal-vi Johani näitus “Naised ….”Siidimaalijana alustanud kunstnik on õhulistele õlimaalidelepüüdnud pildirea õrnema poole lennukaid meeleolusid, muut-likke nagu kevadilm. “Kõik need pildid on ühe hooga, ühes teh-nikas maalitud ja valmisid paari kuuga”, ütles Talvi Johani ViimsiTeatajale. “See ei tähenda sugugi, et ma mõnel uuel näituselhoopis teise laadiga üllatada ei võiks.”

Talvi Johani on sündinud 1948. aastal Tallinnas. Ta lõpetasERKI tekstiilikunstniku erialal 1973. Talvi Johani on 1997. aas-tast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tal on olnud personaalnäitusedTallinna Kunstihoones, Kombinaadi “ARS” saalis, galeriis “ArtLeonardo” Tamperes ja Tallinna “Raatuse” galeriis. Talvi Joha-ni töid on omandanud Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunsti-hoone, Zimmeri Kunstimuuseum USA-s ja paljud erakogud niiEestis kui ka välismaal.

��*+�,���#"Selle aasta 8. märts, naistepäev, jääb paljudele viimsikatelekindlasti erilisena meelde. Nimelt sündis sel päeval erakord-selt lõbus ja meelt lahutav üritus MIS(S) SÜNNIB?!, millestvaimustunute ovatsioonid ei taha veel kuidagi vaibuda.

Paroodiaid missivalimistest on Viimsi kultuurikeskuse lava-le toodud varemgi, kuid viimane erineb eelmistest nii tehnilisetaseme kui tegijate oskuste poolest. Kui varem on missivalimis-te show olnud seotud Viimsi kooli ja kooliteatriga, siis nüüdvõttis selle ette enam-vähem sama seltskond, kes tõi lavale muu-sikali “MouthPark”.

Kuigi ametlik projektijuht puudus (omavaheline kokkulepe:kui midagi metsa läheb, siis keegi ei vastuta!), võib kõige suure-maks vaevanägijaks pidada rezhissöör Lauri Laglet, kes tuli la-gedale lausa hullumeelse ideega kogu show kahe nädalaga ei-millestki kokku panna. Kusjuures selle aja sisse mahtus ka “võt-teperiood”. Pooled levelid (loe: voorud) projekteeriti suureleekraanile. Selle eest, et videoklipid nii professionaalsed väljakukkusid, tuleb tänada tundide kaupa puldis istunud RünnoKarnat. Tunde oma vabast ajast mattis selle ürituse alla ka KalleErm, kes vorpis fonosid ja muusikaklippe ning valvas võttepäe-vadel hasardis noori ja kultuurikeskuse vara.

Võistlustules oli 6 missikandidaati: Iti Tamoi (Laura), MariHuana (Mariana), Hoseignassija (Liis), Elle Mäkpersoon (Liis),Sardella Tsellulita (Marit) ja Urve Bellanova (Urmo). Enne võist-lust aga polnud nad kaugeltki mitte nii ilusad kui lavalt vaadates(v.a. kandidaat nr 6 Urve). Seda, kuidas nohikust, mehest, hul-lust, ahvist ja väääga suurte kaaluprobleemidega neiust iluins-pektorite poolt “mõistlikud” missikandidaadid tehti, sai nähavideoklippidelt, mis ajavad naerma ka kahekümnendal korralvaatamisel.

Paraku saab missiks ikkagi ainult üks – see kõige-kõige, kel-leks konkurentsitult osutus miss Urve, rahva suurim naerutajaja poolehoiuvõitja. Teised kandidaadid pidasid laval üksteistsüüdistades maha verise kakluse ning üsna kindlatest andmetestlähtudes võin öelda, et põlved on neil siiamaani katki.

Kuidagi ei saa jätta mainimata uue tähe tõusmist popmuusi-kataevasse – ülieduka debüüdi tegi poistebänd “Allikas”, koos-seisus Kaupo, Lauri, Rait, Timmo ja Kaarel. Publik oli rabatud

-''� �������� ��������Veebruari lõpus kinkis Concordia Rahvusvaheline ÜlikoolEesti koolidele üle 500 inglisekeelse raamatu, teatas ülikoolisuhtekorraldaja.

Kingituse said Kuidi Aheri sõnul eelkõige koolid, kellegaülikoolil on olnud aastatepikkune hea koostöö ja kelle õpilas-test on saanud Concordia tudengid. Välja valiti 26 kooli üle Eesti,nende hulgas ka Concordia lähim naaber Viimsi Keskkool. Raa-matud valiti iga kooli eripära arvestades, eelkõige on nad sobi-vad kasutamiseks inglise keele või majandus- ja äriõpetuse tun-dides.”Tahame ärgitada kooliõpilasi lugema, arendama oma keeleos-kust ja teadmisi,” ütles Concordia Ülikooli raamatukogu juht-aja Marje Tamre. “Eesti koolides toimib õpilaste õpikutega va-rustamise süsteem kooliraamatukogu kaudu juba enam-vähemtõrgeteta, kuid põhikogud täienevad koolide omavahenditest jaselleks riik raha ette ei näe.“

Raamatute kinkimisega toetas ülikool ka 28.veebruaril Rah-vusraamatukogus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja EestiLastekirjanduse Teabekeskuse poolt korraldatud ühisüritust “Lu-gemine lubatud”, kus tähelepanu keskpunkti tõusid just laste lu-gemusega seotud probleemid.

ega suutnud uskuda, et poisid ise laulsid – ilmselt võib“Backstreet boys” nüüd pillid kotti panna.

Igal juhul võib kogu ürituse 100%-liselt kordaläinuks luge-da, kasvõi selle poolest, et üle pika aja oli Viimsi kultuurikesku-se saal täiesti täis. MIS(S) SÜNNIB?! on parim näide sellest,kui palju on võimalik ära teha puhtast entusiasmist, ilma mingi-suguse eelarveta, saades tasuks vaid rõõmu tegemisest ja publi-ku kiidusõnad.

NB! Kuna tegemist oli salvestusega ning materjal on jubamonteeritud ja ootab helindamist, siis on tõenäoliselt varsti ooda-ta esilinastust. Nii et jälgige reklaami ja tulge vaatama!

Laura-Madleen Vaarik

Igal kunstnikul peab olema oma muusa ja patroon – TalviJohani koos Concordia Ülikooli rektori Mart Susiganäituse avamisel.

Viimsi Teataja 7

.��������,���� Head viimsilased! Maailmas on palju erinevaid tähtpäevi, midame tähistame ja mis meile korda lähevad. Reeglina sellised pi-dulikud hetked tuletavad meile midagi olulist meelde. Sünni-päevadel mõtleme elatud aastatele ja vanusele, aastapäevadeltuletame möödunut meelde ja teeme plaane järgnevaks. Sellis-tel hetkedel, kui astume argipäevast välja, ei tahaks keegi meistolla üksinda ja mahajäetud, vaid jagada rõõmu oma lähedaste-ga, nende inimestega, kes on meile olulised ja kallid.

Kirik elab aastast aastasse kindla väljakujunenud rütmi jär-gi. Mingeid erilisi uusi üllatusi liturgiline aasta juurde ei lisa.Ometi igal aastal, kui pühitseme Ülestõusmispühi, on midagikordumatut ja ülevat.

Kirikuaasta suurim püha kutsub meid leidma ja otsima sidetelava Jumalaga. Aasta kõige rõõmuküllasem pühapäev panebomakorda helisema kõikide pühapäevade teema: Kohtumineülestõusnud Kristusega. Iga pühapäev on kristlastele Jeesuseülestõusmise mälestuspäev.

Ülestõusmispühade tsükkel kirikukalendrison võrdlemisi pikk aeg. Ta algab paastuajaga ja lõpeb alles ne-lipühaga. Keskmeks ongi 1. ülestõusmispüha, millega meenuta-me meie õnnistegija Jeesuse Kristuse ülestõusmist surnuist. Üles-tõusmispüha on alati esimesel pühapäeval pärast täiskuu loo-mist, mis langeb 21. märtsile või järgnevale ajale. Ülestõusmis-püha võib jääda ajavahemikku 22. märtsist ja 25. aprillini, sel-lele eelneb 40 päevane paastuaeg.

Paljud on harjunud neid pühi nimetama vaid kevadpühadeks,millega kaasneb kanamunade värvimine. See nimetus ja kom-me on siiski vaid üks väike tahk tervikust.

Kui keegi sünnib siia ilma, või sureb, siis on see alati erilineja kordumatu sündmus. Sama ka Jeesuse puhul. Kui aga keegisurnuist üles tõuseb ja näitab end seejärel veel kõigile oma lähe-dastele, ületab see meie kujutlusvõime piirid ja me saame sedakas uskuda või mitte.

Kui Kopernik avastas, et maakera ei asetse maailmaruumikeskmes, oli see vapustav sõnum tolleaja õpetusest kosmosest.Sellega tekkis ka lõhe Piibli ja loodusteaduse vahele. Arvati, etka kirikus tuleks korrigeerida oma õpetuse aluseid. Üks tõeks-pidamisi, millest tulnuks loobuda, on Kristuse ülestõusmine.Kuid ometi tõdeb inimkond ka täna, kui vähe ta teab maailmastja selles toimuvatest seadustest. Õnneks otsitakse teadmistelekomplementaarseid, see tähendab täiendavaid vastuseid.

Piibel ja loodusteadus ei ole kantud vastuolustNad eksisteerivad mõlemad. See, mida ei suudeta nn. teadusli-kult tõestada, ei tähenda veel, et seda olemas pole. Paljud olu-lised asjad meie elus ei ole ennast veel tõestada lasknud.

Kui ülestõusnud Jeesus ilmub oma jüngrite keskele, on vii-mased sündmusest nii vapustatud ja hirmunud, et peidavadennast lukustatud ustega majja. Kogetu tundub uskumatu, nadvajavad tõestust. Ka jünger Toomas, keda me uskmatuks ni-metame, vajab tõestust Jeesuse jätkuva olemasolu kohta. Ole-me tänulikud neile, kes avasid meile oma eeskujude kaudutee usu ja lootuse allikatele, jüngrid said näha ja nad uskusid.

Seega me ei pea otsima tõestust, vaid kogema Tema ela-vat lähedalolu usus ja elus. Andku ülestõusmispühad A.D.2002 paljudele kogeda rõõmu Tema surma võitvast lähe-dalolust!

Erkki Juhandi, vaimulikEELK Viimsi Püha Jaakobi kogudus

��� ����������

�������������

29. märtsSuure Reede jumalateenistus armulauaga

kl. 11. 15

31. märtsÜlestõusmispüha liturgiline jumalateenistusarmulauaga. Laulab koguduse kammerkoor.

Koguduse 8. aastapäeva tähistamine.

Kevadleeri kursus algab 14. aprillil.Leeritunnid toimuvad pühapäeviti algusega 13.15

Leeriõnnistamine juuni alguses.Need, kes on ristimata, ristitakse enne

leeriõnnistamist.Kõik soovijad on teretulnud.

Info tel: 606 6928, GSM: 055 17 777

Viimsi Jaakobi koguduse kammerkoorvõtab vastu uusi lauljaid: tenori, bassi jaaldi rühma. Lauluproovid kolmapäeviti

kl. 19. 00. Dirigent Andrus Kalvet,GSM: 056 55 299

Asume Püünsi koolimajas.Jumalateenistused igal pühapäeval 11. 15

Koguduse kantselei avatud T, K 10.15-14.00,N 10.15-17.00

Telefon: 606 6928, Erkki Juhandi 055 17 777.e-post: viimsi@eelk.ee

8 Viimsi Teataja

������������������������������Vallavalitsus määras 26. veebruari istungilvalla uued sotsiaaltoetuste suurused.

Uus toetuse liik on maamaksu toetus, milletaotlemisest oli täpsemalt juttu jaanuari ja veeb-ruari lehes. Lastetoetuse saamise üks tingimuson, et lapse mõlemad vanemad on Viimsi elani-kena rahvastikuregistrisse kantud.

Toetusavaldusi võtab vastu valla sotsiaal-amet. Sünnitoetuse, alla 7-aastase lapse toetu-se, esimesse klassi mineva lapse toetuse, vanuritähtpäevatoetuse ja Tšernobõli AEJ avarii lik-videerimisel osalenu toetuse saamiseks ei olevaja avaldust esitada. Ka suurperede (neli jaenam last) lapsed saavad koolis tasuta toidu aval-dust esitamata.

Vähekindlustatud perekonnad, kelle kuusis-setulek ühe pereliikme kohta jääb alla kehtivatmiinimumpalka, saavad toimetulekutoetust. Sot-siaaltoetuste taotlemise kord ja toetuste suuru-sed, samuti toimetulekutoetuste kord on aval-datud Viimsi Teataja õigusaktide leheküljel.

����������������� ���� ���Vallavolikogul 12. märtsil oli arutuselViimsi koolieelsete lasteasutuste arengu-kava projekt. “Viimaste aastate sündide kasv ning pidev ela-nikkonna juurdevool on loonud olukorra, kusvallal on tarvis lühikese ajaga tagada lasteaia-koht ligemale kahesajale soovijale,” selgitasabivallavanem Toomas Tauts.

Täna pakub vallas lasteaiateenust MA Viim-si Lasteaiad, mis koosneb kolmest asutusest:“Piilupesa”, kus kümnes rühmas käib 215 last,Püünsi Lasteaed, kus kahes rühmas käib 36 lastja suvel avatav Pargi Lasteaed, kus neljas rüh-mas hakkab käima 80 last. Lasteasutust rahas-tab vald, lastevanemate poolt kaetav osa on 550krooni kuus, millest 150 krooni on osalustasu,õppevahendite kulu 50 krooni ja toiduraha 350krooni. Valla kogemus Pargi lasteaia rajamisel,kus 1m² ehitusmaksumuseks kujunes 10 000krooni, näitab, et uue 200-kohalise lasteaia ra-jamisel tuleb arvestada ca 35 miljoni krooniseinvesteeringuga.

“Siin peab mõtlema võimalikule koostööleerasektoriga, kuna sedavõrd suure kulukoormu-se planeerimine järgmisele eelarveaastale onebareaalne,” ütles Tauts. “Vajame efektiivsetlasteasutust, kus pakutav teenus pälvib lapse-vanemate rahuolu, kuid samas mille hind po-leks selline, et laps jääb lasteaeda panemata.Oleme seisukohal, et olenemata omandivormiston valla eesmärk rahastada lasteasutusi tulevi-kus ühtsetel alustel. Praegu on munitsipaallas-teaedade puhul neljandik kuludest lapsevane-ma kanda, kolm neljandikku kompenseerib vald.Nii võiks see praeguse arengukava kohaselt jää-da ka edaspidi.”

Lapsevanemad hindavad lasteaedade juu-res kõige enam turvalist keskkonda ja head pe-dagoogilist taset, selgitas vallavalitsuse tellituddetsembrikuine lasteaiaealiste vanemate küsit-lus. Soodus hind oli peamine kümnendikulevanematest. Hea lasteaiateenuse eest olid poo-led vastanuist valmis maksma 700 krooni kuus.

�������������� ���Vallavolikogu võttis 12. märtsi istungil vastuselle aasta esimese lisaeelarve, mis suurendasViimsi lasteaedade ja koolide eelarvet kokku8,25 miljonit krooni.Sellest 7,69 miljonit krooni eraldati Viimsi val-lale pedagoogide töötasudeks, õpikute soetami-seks ja pedagoogide täiendkoolituseks riigieel-arvest.

Vald omakorda suurendas Viimsi Keskkooliõpetajate töötasusid veel ligi 600 000 kroonivõrra. Nii saab jätkata inglise keele õpetusegaalgklassides, mis tänu sügisel vastu võetud val-la lisaeelarvele võimalikuks sai. Lisaraha või-maldab ka anda süvaõpet infotehnoloogia, mee-dia ja lavakunsti alal ning õpetada mitmeidaineid rühmatundides

/.������$���������������������Vallavolikogu tegi 12. märtsi istungil otsuseanda OÜ-le Viimsi Haldus üle munitsipaal-maad koguväärtuses 12,9 miljonit krooni.“Tegemist on mahukate või kasutamata objek-tidega (nt endise piirivalvekordoni maa-alaLeppneemes), mille arendamine nõuab miljo-neid ja mis maksumaksja rahast pole võimalik.Leppneeme kinnistu puhul kaalub vald võima-lust kasutada maad ametikorterite ehituseks,millest praegu on suur puudus. Eesmärk on juh-tida objektide ehitust ja arendust võimalikultväikeste finantskuludega valla jaoks,” selgitasabivallavanem Rein Frolov. “Kultuurikeskusvajab kapitaalset ümberehitust, investeeringuidvajab ka vabaõhumuuseum. Mõlemad jätkavadtulevikus oma tänastes funktsioonides, kuidmärksa paremates tingimustes. Seni hooldasneid kinnistuid vald, kuid hooldamise ja halda-mise vahel on põhimõtteline vahe. Hooldami-ne, see on igapäevane korrashoid, mis objektiväärtust ei muuda, haldamine eeldab juba aren-damist, väärtuse tõstmist, seega lisafinantsee-ringuid. Valla eelarve maht nii suurel määrallaenu võtta ei võimalda, kuid avalikke teenu-seid tahame pakkuda nõutaval tasemel. Inves-teeringukohustus ja majanduspersonali tasusta-mine jääb tulevikus OÜ-le Viimsi Haldus, omanõudmised soovitud tulemuse ja ajakava suh-tes esitab vald firmale investeerimislepingus.Mis täpselt kultuurikeskuses ja vabaõhumuu-seumis olema saab, on kultuuriinimeste öelda.Vald finantseerib ka edaspidi klubisid ja seltse.”

Viimsi Haldus on sajaprotsendilise vallaosalusega ettevõte, mis asutati spordihalli ja uuelasteaiahoone ehituseks ning halduseks.

�������������� �Vallavalitsus alustas inforingi munitsipaalasu-tuste juhtidega, et omavahelistes vestlusteskooruksid välja ka need ideed, mis paberima-janduses varju võiksid jääda.

Paljugi tänastest mõtetest on selliseid, mil-le kohta peaks oma arvamuse ütlema ka avali-ku teenuse kasutaja ise, see on vallaelanik.

Nii Viimsi Kunstikool kui Muusikakoolsaavad tänavu 25 aastaseks. See on märk aja-proovile vastu pidamisest, samas ka uute la-henduste otsimise vajadusest.

Kummagi huvikooli ainetundide ja õpilas-te arv on kasvanud. Kunstikool Viimsi Kesk-kooli juures, kus praegu kätt harjutab üle 70lapse, vajab juurde 3-4 uut klassiruumi, samutikorralikku näitusepinda. Kas on otstarbekamluua kunstikoolile ruumid renoveeritava Kul-tuurikeskuse juurde, mille koridore saaks edu-kalt kasutada ka näitusepindadeks, või on õpi-lastel siiski mugavam koolis käia Haabnee-mes? Kunstikooli direktor Elle Soopiga aru-tasime ka seda, milline võiks olla Viimsi vallavisuaalne sümbol ja kas kunstiõpilased ise, näi-teks väikese konkursi korras, võiksid selleksideid välja pakkuda ja neid ka ise jõudumöö-da teostada.

Viimsi Muusikakooli ruumivajadus leidisõnneliku lahenduse juba mõned aastad tagasi,mil juhataja Urvi Haasma kinnitusel oma majjakolimine lahendas mitmedki probleemid. Prae-gu õpib koolis 11 erialal 121 last, kes on Viim-sile edu toonud Harjumaa lauluvõistlusel japaljudel teistel konkurssidel.

Valla raamatukogus asub praegu ainukeavalik internetipunkt Viimsis, õpilased saavadmuidugi iga päev kasutada ka Noorte Elutoainternetivõimalusi. Internetipunkti kasutami-ne on igaühele tasuta, tasulised on vaid arvutiväljatrükid. Koos direktor Eevi Kilingiga pi-dasime aru raamatukogu praeguse olukorraüle. Esmajärjekorras ootab lahendust lugemis-saali soojustamine ja valgustus.

Probleem on olnud Viimsi valla ja temaelanike turvalisus. Täna on siin hea sõnumedasi öelda – suve alul hakkab konstaabli kõr-val korda vallas korda pidama ka abikonstaa-bel, kellele leiame elamispinna Viimsis. Omavalla politseinik ei peaks ju olema mitte ainultkaristav, vaid eelkõige kaitsev ja abistav jõud.Koostöös turvafirmaga “Falck” jätkame tur-vakaamerate paigaldamist valla eri teede öö-päevaringseks jälgimiseks.

Kaido Metsmavallavanem

Viimsi Teataja 9

������������� ���&0(��� ������ ���Nr 7 Korruptsioonivastase seaduse rakendamisekord Viimsi vallasAluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000,51, 322; 2001, 82, 489) paragrahvi 22 lõike 1 punkti37 ja korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16,276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) parag-rahvid 4, 12 ja 13, paragrahvi 14 lõiked 4 ja 6.1,paragrahvi 15 lõiked 3 ja 4, Viimsi Vallavolikogumäärab:1. Kinnitada korruptsioonivastase seaduse raken-damise kord Viimsi vallas vastavalt käesolevamääruse lisale.2. Määrus jõustub 10. päeval pärast avaldamistajalehes “Viimsi Teataja”.

Madis Saretok Volikogu esimees

Nr 8 Viimsi Vallavolikogu 12.09.2000 määrusenr 10 punkti 2 kehtetukstunnistamineNr 9 Lisaeelarve kinnitamine

KORRUPTSIOONIVASTASE SEADUSERAKENDAMISE KORD VIIMSI VALLAS1. Majanduslike huvide deklaratsiooni (edaspidideklaratsioon) on kohustatud esitama järgmi-sed korruptsioonivastase seaduse paragrahvis 4nimetatud isikud:1.1. Viimsi Vallavalitsuse ametnikud;1.2. Viimsi Vallavolikogu liikmed;1.3. Viimsi Vallavalitsuse liikmed;1.4. Viimsi valla 100% osalusega äriühingu ju-hatuse või nõukogu liige (AS Viimsi Soojus,AS Rannapere Pansionaat, OÜ Viimsi Haldus,Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ).1.5. Viimsi valla asutatud sihtasutuse juht, ju-hatuse ja nõukogu liige (Sihtasutus Viimsi Aren-gufond, Sihtasutus Viimsi Kodanikukaitsefond).2. Määrata majanduslike huvide deklaratsioo-ni hoidjaks komisjon koosseisus:2.1. vallavolikogu esimees (komisjoni esimees);2.2. vallavolikogu majanduskomisjoni esimees;2.3. vallasekretär.3. Deklaratsiooni esitavad punktis 1 nimetatudisikud deklaratsioonihoidjale igal aastal üks kuupärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega võiühe kuu jooksul arvates ametikohale asumisepäevast, kui korruptsioonivastasest seadusest eitulene teisiti.4. Deklaratsiooni vormi väljaandmisel fiksee-rib deklaratsioonihoidja enda poolt peetavasregistris deklaratsiooni numbri ja saaja. Dekla-ratsiooni vorm antakse välja allkirja vastu.5. Deklaratsioonihoidja peab korraldama dek-laratsioonide õigeaegse kogumise, nende hoid-mise ja kontrolli.6. Deklaratsioone hoitakse nende esitamisestalates vallasekretäri seifis kolm aastat. Seejärelantakse deklaratsioonid alaliseks säilitamiseksRiigiarhiivi.7. Vallavolikogu esimehe ja vallavanema dek-laratsioonis avalikustatakse Riigi Teataja Lisas.8. Vallavolikogu liikmete ja vallavalitsuse liik-mete deklaratsioonid avalikustatakse iga aasta15. oktoobriks valla ajalehes “Viimsi Teataja”.9. Teiste ametiisikute deklaratsioonid ei kuulu

avalikustamisele.10. Deklaratsiooni andmed esitab avalikustami-seks deklaratsioonihoidja. Kui vallavolikoguliige jätab deklaratsiooni tähtajaks esitamata,avaldab vallavolikogu esimees selle kohta amet-liku teate Riigi Teataja Lisas ühe kuu jooksuldeklaratsiooni esitamise tähtpäeva möödumi-sest.

������������� ���&0(����� �� �������Nr. 40 Ajutise komisjoni moodustamineNr 41 Valla vara omandamine: Pringi piirival-vekordoni kasutuses olevad hoonedNr 42 Viimsi Vallavolikogu 09.10.2001 otsusenr 197 ja 11.12.2001otsuse nr 268 kehtetuks tunnistamineNr 43 Viimsi Vallavolikogu 13.03.2001 otsusenr 57 muutmineNr 44 Munitsipaalmaade üleandmine Osaühin-gule Viimsi Haldus: kinnistud Leppniidu 1,Nelgi tee 1, kinnistu Lubja külas, “Vabaõhu-muuseum“Nr 45 Detailplaneeringu algatamine: Paekaaretee 17Nr 46 Detailplaneeringu algatamine: maaüksusSoosepa IIINr 47 Detailplaneeringu algatamine: Miiduran-na-Maardu raudtee-äärne alaNr 48 Viimsi Vallavolikogu 13.03.2001 otsusenr 52 “Detailplaneeringu algatamine: Laivi maaüksus” muutmineNr 49 Detailplaneeringu kehtestamine: maaük-sus Kristjani INr 50 Detailplaneeringu kehtestamine: maaük-sus SepaNr 51 Detailplaneeringu kehtestamine: maaük-sus Kõrgemaa INr 52 Detailplaneeringu kehtestamine: Rum-mu tee 14Nr 53 Detailplaneeringu kehtestamine: maaük-sus TuulekiviNr 54 Detailplaneeringu kehtestamine: maaük-sus Aadu INr 55 Detailplaneeringu kehtestamine: Kreegitee 1Nr 56 Detailplaneeringu kehtestamine: Lepa-linna tee 1Nr 57 Detailplaneeringu kehtestamine: Kallas-maa tee 11/Kodurannatee 8Nr 58 Detailplaneeringu kehtestamine: Levkoitee 5Nr 59 Viimsi Vallavolikogu 14.01.1997 otsusenr 33 kehtetukstunnistamineNr 60 Piiratud kalapüügiloa andmise õiguse üle-andmise lepingusõlmimine

������������������� ���12.veebruar 2002 nr. 13Aadresside määramine Lubja külas

�������� ������1�� ��#Mitte kuhugi. Nimelt oli 28. veebruar ViimsiNoorte Reformiklubile tähtis päev. Toimusklubi korraline üldkoosolek, kus võeti kokkueelmise aasta tegemised, valiti uus juhtkondning arutleti uute ettevõtmiste üle.Nagu ühele korralikule organisatsioonile oma-ne, ei saanud ka meie läbi värskenduskuurita.Seoses sellega, et endine esimees Erki Aamersoovis oma töökohustustele viidates ametipos-tist loobuda, toimus juhtkonna vahetus rahu-meelsete valimiste teel, nagu demokraatlikuleühiskonnale ja tsiviliseeritud inimestele koha-ne. Eelmisest juhatuse koosseisust jätkavad va-limiste tulemusena Mario Hallaste ja LauriTamm. Uueks juhatuse esimeheks valiti KristoKallas (sünd.1979). Kallas õpib Õigusinstituu-dis, kus kõigi eelduste kohaselt omandab käes-oleva aasta suvel juristi diplomi, ja töötab IngesKindlustuses.

Endine esimees Erki Aamer tutvustas eel-mise aasta tegemisi, millest leidsid äramärkimistPiilupesa lasteaia toetuskampaania, talgud va-baõhumuuseumis, samuti olime abiks NoorteElutoa sisustamisel. Lisaks sõlmiti sõprust Saueja Rae valla noortega, et edaspidi koos põnevatja kasulikku korda saata. Tegemised sellega loo-mulikult ei piirdunud, paljudel valla ürituste kor-raldamisele oli kaasatud VNRK liikmete abis-tavaid käsi.

Võtnud oma eelmise aasta tegemised lühi-dalt kokku, väljendas Aamer selget rahulolema-tust tehtu üle. Klubiliikmete konstruktiivne krii-tika oli igati teretulnud, kuna vastukajata, olgusee siis positiivne või negatiivne, on tihti raskeend parandada. Kahjuks on aga klubiliikmeteaktiivsus aja jooksul kahanenud, kuigi just po-liitilise tegevuse kaudu saavad noored oma taht-misi ja soove vallajuhtidele tutvustada. Nii näi-teks kavatseme märtsi lõpus panna vallaametni-kele “sabad taha” - käime ja nuhime ja uurime,kuidas ametnikud tegelikult oma igapäevast töödteevad. Nädala pärast vahetame ametnikega rol-lid – nemad katsuvad koolis hakkama saada,meie vallavalitsuses.

Mis on edasised plaanid? VNRK on ikkaginoorteklubi ning meie tööd ja tegemised onorienteeritud kohalikule “turule” ehk Viimsinoortele. Võiks öelda: “Hoidke silmad lahti,näete!” Lähitulevikust rääkides olgu vihjeks, etlihavõtted on tulemas ning naljapäev kohe sin-na otsa... Ja mis kõige tähtsam – parimaks pai-gaks on elada Viimsis.

Armastage oma vabadust!

Kristo KallasViimsi Noorte Reformiklubi esimees

10 Viimsi Teataja1. Määrata Haabneeme alevikus aadressid vas-tavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 12.veebruari2002.a. otsusega nr. 37 kehtestatud detailpla-neeringule alljärgnevalt:Männi tee 18 planeeringu järgse pindalaga 1189m²Männi tee 18A planeeringu järgse pindalaga1201 m²2. Maaomanikel tähistada aadressid vastavatähisega 1.novembriks 2002.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikusta-mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

26.veebruar 2002 nr. 16Tee nimede ja aadresside määramine MuugakülasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse26.02.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt6.5.2.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Muuga külas maaüksusel Loomis-välja teede nimed ja aadressid vastavalt ViimsiVallavolikogu poolt 15.jaanuaril 2002.a. otsu-sega nr. 11 kehtestatud detailplaneeringule all-järgnevalt:Lasketiiru tee 1Lasketiiru tee 2Lasketiiru tee 3Lasketiiru tee 4Lasketiiru tee 5Lasketiiru tee 6Lasketiiru tee 7Lasketiiru tee 8Lasketiiru tee 9Lasketiiru tee 10Lasketiiru tee 12Lasketiiru tee 14Lasketiiru tee 16Lasketiiru põik 1Lasketiiru põik 2Lasketiiru põik 3Lasketiiru põik 4Lasketiiru põik 5Lasketiiru põik 6Lasketiiru põik 7Lasketiiru põik 8Lasketiiru põik 92. Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametilpaigaldada tee nimega viidad 3 kuu jooksul pä-rast teede rajamiseks ehitusloa väljastamist.3. Maaomanikel tähistada maaüksused vasta-va tähisega 1. novembriks 2002.a.4. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikusta-mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

26. veebruar 2002 nr. 17Munitsipaallasteasutuse “Viimsi Lasteaiad”põhimääruse kinnitamineViimsi Vallavolikogu 14.märtsi 2000 määruse-ga nr. 5 kinnitatud “Viimsi valla põhimääruse”§ 50 lõike 2 alusel, annab Viimsi Vallavalitsusmääruse:2. Kinnitada juurdelisatud munitsipaallaste-asutuse “Viimsi Lasteaiad” põhimäärus.3. Määrus jõustub 12.märtsil 2002.a.

Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

5.märts 2002 nr. 18Aadresside määramine Muuga külas ja22.jaanuari 2002.a. määruse nr.5 tühistami-neViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse05.03.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt6.3.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Muuga külas aadressid vastavaltViimsi Vallavolikogu poolt 13.novembril2001.a. otsusega nr. 238 kehtestatud detailpla-neeringule alljärgnevalt:Kallasmaa tee 12 elamukrunt nr. 3Koduranna tee 7 elamukrunt nr. 1Koduranna tee 9 elamukrunt nr. 22. Maaomanikul tähistada maaüksused vasta-va tähisega hiljemalt 1.septembriks 2002.a.3. Tühistada Vallavalitsuse 22.jaanuari 2002.a.määrus nr. 54. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikusta-mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

5.märts 2002 nr. 19Aadresside määramine Rohuneeme külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse5.03.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt6.3.2.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Rohuneeme külas aadressid vasta-valt juurdelisatud plaanile alljärgnevalt:Sääre tee 5 maaüksus Tominga IIISääre tee 5A maaüksus Tominga IV2. Maaomanikul tähistada maaüksused vasta-va tähisega 1.septembriks 2002.a.3. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamistajalehes “Viimsi Teataja”.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

5.märts 2002 nr. 20Aadresside määramine LaiakülasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse5.03.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt6.3.3.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Laiakülas endisel maaüksusel Lil-leoru A-94 aadressid vastavalt Viimsi Vallavo-likogu poolt 15.jaanuaril 2002.a. otsusega nr.13 kehtestatud detailplaneeringule ja lisatudplaanile alljärgnevalt:Pärnamäe tee 4 maasihtotstarbega ärimaaPärnamäe tee 4A maasihtotstarbega ärimaaPärnamäe tee 6 maasihtotstarbega ärimaa2. Maaomanikul tähistada maaüksused vasta-va tähisega 1.oktoobriks 2002.a.3. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamistajalehes “Viimsi Teataja”.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

5.märts 2002 nr. 21Aadresside määramine Pringi külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse5.03.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt6.3.4.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse

Viimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse12.02.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt6.5.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Lubja külas maaüksusel Pärtle IIaadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt12.mail 1998.a. otsusega nr. 384 kehtestatud de-tailplaneeringule alljärgnevalt:Uus-Pärtle tee 1 elamukrunt nr. 26Uus-Pärtle tee 2 elamukrunt nr. 21Uus-Pärtle tee 3 elamukrunt nr. 32Uus-Pärtle tee 4 elamukrunt nr. 20Uus-Pärtle tee 5 elamukrunt nr. 34Uus-Pärtle tee 6 elamukrunt nr. 25Uus-Pärtle tee 7 elamukrunt nr. 22Uus-Pärtle tee 8 elamukrunt nr. 30Uus-Pärtle tee 9 elamukrunt nr. 23Uus-Pärtle tee 10 elamukrunt nr. 31Uus-Pärtle tee 11 elamukrunt nr. 24Uus-Pärtle tee 12 elamukrunt nr. 33Uus-Pärtle tee 13 Pärtle II alajaamUus-Pärtle tee 14 elamukrunt nr. 27Uus-Pärtle tee 15 elamukrunt nr. 29Uus-Pärtle tee 16 elamukrunt nr. 28Uus-Pärtle tee 17 elamukrunt nr. 36Uus-Pärtle tee 18 elamukrunt nr. 352. Maaomanikel tähistada maaüksused vasta-va tähisega 1.septembriks 2002.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikusta-mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

26. veebruar 2002 nr 14.Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste suu-ruse määramine.Aluseks võttes Viimsi Vallavolikogu 15.01.2002määrusega nr. 1 kinnitatud “Viimsi valla eelar-veliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmisekorra” punkti 24 ja arvestades Vallavolikogusotsiaalkomisjoni 13.02.2002 ettepanekut(p.p.7) Viimsi Vallavalitsus määrab:1. Kehtestada Viimsi valla eelarveliste sot-siaaltoetuste suurused järgmiselt:1.1. sünnitoetus 5000.-1.2. alla 7-aastase lapse toetus 100.- kuus1.3. põhikooli I klassi mineva lapse toetus 500.-1.4. lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toe-tus- kuni 350.-1.5. kõrg- või kutsekooli astujate toetus 1000.-kuni 5000.-1.6. ravimitoetus kuni 1000.-1.7. vanurite tähtpäeva toetus 170.-1.8. matusetoetus 1000.-1.9. Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osa-lenu toetus. 100.- kuus1.10. maamaksu toetus kuni 500.-1.11. erakorraline toetus kuni 2000.-2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsu-se 25.04.2000 määrus nr 12.3. Määrus jõustub vastuvõtmisest.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

26.veebruar 2002 nr. 15Aadresside määramine Haabneeme alevikusViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse26.02.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt6.5.1.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse

Viimsi Teataja 11Krillimäe tee 3 - kod. Mai JürissonKrillimäe tee 4 - kod. Joel Kolk ja Toivo RikkonenKrillimäe tee 5 - kod. Heino Kokk2. Maaomanikel tähistada maaüksused vastavalttähisega 1.septembriks 2002.a.3. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamistajalehes “Viimsi Teataja”.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

5.märts 2002 nr. 25Aadresside määramine Püünsi külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määruse nr.19alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 5.03.2002.a.istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.3.6.) annabViimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Püünsi külas aadressid vastavalt Viim-si Vallavolikogu poolt 12.veebruaril 2002.a. otsu-sega nr. 29 kehtestatud detailplaneeringule alljärg-nevalt:Rohuneeme tee 82 elamukrunt nr. 3Rohuneeme tee 82A elamukrunt nr. 2Rohuneeme tee 82B elamukrunt nr. 1maaüksus Kraavi maakasutuse sihtotstarbega sot-siaalmaa2. Maaomanikel tähistada aadressid vastava tä-hisega 24.juuniks 2002.a.3. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamistajalehes “Viimsi Teataja”.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

��������������������������� ���������� ��� � �I MÕISTEDViimsi valla sotsiaaltoetuse määramise ja maksmi-se korras (edapidi -Kord) kasutatavate mõistete tä-hendused on järgmised:1. Viimsi valla elanik on isik, kelle elukoht on rah-vastikuregistri andmetel Viimsi vallas.2. Vähekindlustatud isikuks loetakse isikut, kellekuusissetulek on alla kehtivat miinimum-palka. Vä-hekindlustatud perekonnaks loetakse perekonda,kelle kuusissetulek ühe pere-liikme kohta on allakehtivat miinimumpalka.3. Suurpereks loetakse perekonda, kus on vähe-malt neli last.4. Ülalpidamiskohustusega isikul on kohustuspidada ülal:4.1. abivajavat abikaasat, kes on töövõimetu võirase või hooldab kuni kolmeaastast last;4.2. last ja lapselast, kes on alaealine või jätkab täis-ealiseks saamisel õppimist põhikoolis, gümnaasiu-mis või kutseõppeasutuses;4.3. abivajavat töövõimetut täisealist last ja lapse-last;4.4. abivajavat töövõimetut vanemat;4.5. abivajavat töövõimetut vanavanemat, kui vii-masel ei ole abikaasat või täisealist last, kellelt oleksvõimalik ülalpidamist saada;4.6. alaealist venda või õde, kui viimastel ei olevanemaid, vanavanemaid, kellelt oleks võimaliksaada ülalpidamist;4.7. võõrasvanemat või kasuvanemat, kes on tedavähemalt 10 aastat kasvatanud ja ülalpidanud ningkellel ei ole täisealist töövõimelist last ega abikaa-

sat, kellelt oleks võimalik ülalpidamist saada; (Võõ-rasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, kesei ole lapse vanem. Kasuvanem on isik, kes lasttegelikult kasvatab, kuid ei ole tema lapsevanemega võõrasvanem.)5. Perekonnaliikmeteks loetakse toetuse isikut,tema abikaasat või temaga kooselavat elukaaslast,nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid, kuinad elavad ühes leibkonnas, s.t. kasutavad sissetu-lekuid ühiselt ja neil on ühine majapidamine.6. Valla sotsiaaltoetus on isikule või perekonnalevalla eelarvelistest vahenditest antav rahaline toe-tus.6.1. Valla sotsiaaltoetusteks on: 6.1.1. sünnitoetus; 6.1.2. alla 7-aastase lapse toetus; 6.1.3. põhikooli I klassi mineva lapse toetus; 6.1.4. lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toe-tus; 6.1.5. kõrg- või kutsekooli astujate toetus; 6.1.6. ravimitoetus; 6.1.7. vanurite tähtpäeva toetus; 6.1.8. matusetoetus; 6.1.9. Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osa-lenu toetus; 6.1.10. maamaksu toetus; 6.1.11. erakorraline toetus.II TOETUSE TAOTLEMINE7. Valla sotsiaaltoetust on võimalik saada isikul,kes on Viimsi valla elanik.8. Matusetoetuse, kõrg- või kutsekooli astuja toe-tuse, lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toetuse,ravimitoetuse, maamaksu toetuse ja erakorralisetoetuse taotlemiseks tuleb esitada Viimsi Vallava-litsusele kirjalik avaldus. Maamaksu toetuse taot-leja esitab kirjaliku avalduse hiljemalt 1. juuniks.Avaldused võtab vastu Viimsi VallavalitsuseSotsiaalamet. Toetust saada soovija asemel võibtemale toetuse andmise avalduse esitada ka mõniteine isik.9. Sünnitoetuse, alla 7-aastase lapse toetuse,põhikooli I klassi mineva lapse toetuse, vanuritähtpäeva toetuse ja Tšernobõli AEJ avarii lik-videerimisel osalenu toetuse saamiseks ei olevaja avaldust esitada.10. Toetuse saamise avalduses tuleb ära näidatasotsiaaltoetuse vajadust tingivad asjaolud. Aval-dusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavadisiku või perekonna sissetulekut (töötu puhultöötu kaardi koopia) ja kulutusi, mille kompen-seerimiseks toetust soovitakse. Maamaksu toe-tuse avalduse juurde tuleb lisada täiendavaltmaamaksu esimese osa maksmist tõendav do-kument.11. Avalduse vastuvõtnud Sotsiaalameti tööta-ja registreerib avalduse, kontrollib avalduse jaselle lisade vastavust nõuetele ning tegelikku-sele , nõudes vajaduse korral selgitusi ja täien-davaid dokumente ning esitab avalduse koosselle juurde kuuluvate materjalidega seisukohavõtmiseks vallavolikogu sotsiaalkomisjonile.Pärast sotsiaalkomisjoni kirjaliku seisukoha saa-mist esitab sotsiaalamet avalduse koos selle juur-de kuuluvate materjalidega ja sotsiaalkomisjo-ni kirjaliku seisukohaga vallavalitsuse istungiletoetuse andmise otsuse tegemiseks.12. Sünnitoetuse saamiseks peavad lapsevane-mad olema lapse sünni ajal Viimsi valla elani-kud. Sünnitoetuseks on ühekordne rahaline toe-

1. Määrata Pringi külas maaüksuse Posti aad-ressiks Rohuneeme tee 54A.2. Maaomanikul tähistada maaüksus vastavatähisega kuu aja jooksul pärast määruse jõustu-mist.3. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamistajalehes “Viimsi Teataja”.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

5.märts 2002 nr. 22Aadresside määramine Püünsi külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse5.03.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt6.3.5.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Püünsi külas aadressid vastavaltViimsi Vallavolikogu poolt 11.detsembril2001.a. otsusega nr. 263 kehtestatud detailpla-neeringutele alljärgnevalt:Karikakra tee 7 elamukrunt nr. 3Karikakra tee 9 elamukrunt nr. 4Karikakra tee 11 elamukrunt nr. 5Annuse tee 2A elamukrunt nr. 2Rohuneeme tee 134 elamukrunt nr. 1ja 11.detsembri 2001.a. otsusega nr. 264 keh-testatud detailplaneeringutele alljärgnevalt:Annuse tee 4A elamukrunt nr. 2Annuse tee 4B elamukrunt nr. 32. Maaomanikel tähistada elamukrundid vas-tava tähisega 1.novembriks 2002.a.3. Tühistada Viimsi Vallavalitsuse 29.jaanua-ri 2002.a. määrus nr. 7.4. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamistajalehes “Viimsi Teataja”.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

05.märts 2002 nr. 23Tee nime ja aadresside määramine PärnamäekülasVastavalt Viimsi Vallavalitsuse 05.03.2002.a.istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.3.7.) annabViimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Pärnamäe külas aadressid alljärg-nevalt:Vehema tee 27 - Nurme taluVehema tee 29 - reservVehema tee 31 - Tisleri taluVehema tee 33 - Tisleri 3 maaüksusVehema tee 35 - Veere I maaüksusVehema tee 37 - Veere II maaüksusVehema tee 39 - kod. Valentina KaljuVehema tee 41 - kod. Andrei Miútúenko2. Maaomanikul tähistada maaüksused vasta-valt tähisega 1.septembriks 2002.a.3. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamistajalehes “Viimsi Teataja”.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

5.märts 2002.a. nr. 24Tee nime ja aadresside määramine Lubja kü-lasVastavalt Viimsi Vallavalitsuse 05.03.2002.a.istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.3.8.) annabViimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Lubja külas aadressid alljärgnevalt:Krillimäe tee 1 - kod. Anu NimmerfeldtKrillimäe tee 2 - kod. Ingli Haljasmets

12 Viimsi TeatajaViimsi valla elanikud.22. Erakorralist toetust on võimalik saada:22.1. loodusõnnetuse, tulekahju või olme- või liik-lusavarii tagajärgede likvideerimiseks, sealhulgaska hädavajalike esmatarbekaupade ostmiseks;22.2. kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud isi-kul kuriteo läbi olulise kahju saamisel, kui tal eiolnud võimalik kahju tekkimist ära hoida;22.3. spordi- ja lastelaagrite tuusikute kompensee-rimiseks;22.4. kütte ostmiseks;22.5. laste riiete ja esmatarbevahendite ostmiseks;22.6. üldhooldekodusse ja tugikodusse asumisegaseotud kulude katteks;22.7. muudeks kulutusteks.III TOETUSE ERALDAMINE23. Sotsiaalamet esitab toetuse taotlemise avaldu-sed koos selle lisadega ja vallavolikogu sotsiaalko-misjoni seisukohaga vallavalitsusele iga kuu 15.kuupäevaks.24. Toetuse eraldamine otsustatakse vallavalitsuseistungil, üldjuhul üks kord kuus,lähtudes vallavolikogu sotsiaalkomisjoni seisuko-hast ja Vallavalitsuse poolt kindlaks määratud toe-tuste piirmääradest.25. Maamaksu toetuse taotlemise avaldused esitabSotsiaalamet koos vallavolikogu sotsiaalkomisjo-ni kirjaliku seisukohaga hiljemalt vallavalitsusejuunikuu viimasele istungile toetuse andmise ot-sustamiseks .26. Erakorralist toetust, kui selle saamisest võibsõltuda inimese elu ja tervis või vallale oluliste li-sakulutuste tekkimine, võib vallavanem määrataSotsiaalameti ettepanekul oma käskkirjaga, infor-meerides sellest vallavalitsust järgmisel istungil.27. Sotsiaalamet informeerib toetuse taotlejat val-lavalitsuse otsusest 1 nädala jooksularvates vallavalitsuse sellekohase otsuse saamisest.28. Toetuse mittemääramise korral teatab sotsiaal-amet taotlejale mittemääramise põhjuse ning kuivõimalik, esitab probleemi muud võimalikud la-hendid.IV TOETUSE MAKSMINE29. Vallavalitsuse otsusega eraldatud toetuse sum-ma:29.1. kantakse toetuse saaja pangakontole või29.2. kasutatakse taotleja poolt esitatud arvete ta-sumiseks või29.3. makstakse sularahas välja või29.4. kasutatakse taotleja sihtotstarbeliste maksetekompenseerimiseks või teenuse eest tasumiseks.

TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLE-MISE KORD1.1. Toimetulekutoetuse taotleja peab toetuse taot-lemiseks pöörduma Viimsi Vallavalitsuse sotsiaal-ametisse hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks.Esmakordsel pöördumisel avatakse taotleja kohtatoimik.1.2. Toimetulekutoetuse taotleja peab esitama järg-mised tõendid ja andmed sissetulekute kohta:1.2.1. isikut tõendav dokument;1.2.2. andmed töötavate pereliikmete eelmise kuusissetuleku kohta ja neistmaha arvatud tulumaksu ja elatisraha kohta;1.2.3. tööandja poolt välja antud tõendid palgakohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad otsesele

kontrollimisele ja neid võetakse arvesse ainult Tööinspektsiooni poolttöölepinguseaduse paragrahvide 48 ja 68 alusel aktsepteeritud juhud(töölepingus fikseeritud tööaeg ja töötasu).1.2.4. töötu(te)l pereliikme(te)l tööhõivetalitusepoolt väljastatud töötu kaart või õiend abitöödelosalemise kohta;1.2.5. mittetöötava(te)l pereliikme(te)l tööraamat;1.2.6. pensionäridel pensionitunnistus;1.2.7. andmed pensionide ja peretoetuste suurusekohta;1.2.8. üliõpilastel tõend kõrgkooli päevases õppe-vormis õppimise kohta;1.2.9. üle 16-aastastel peres olevatel õpilastel keh-tiv õpilaspilet või kooli tõend;1.2.10. tulumaksuseaduse alusel maksustatavadtulud (dividendid pangas, äriühingus jm. juhutöövõi teenuste osutamisest saadud tulu, metsamater-jali ,metsasaaduste müügist saadud tulu, tulu ette-võtlusest honorarid, tulu kinnis-ja vallasvara renti-misest, üürimisest või müümisest;1.2.11. lahutatud abikaasade puhul elatisraha, koh-tutäituri õiend elatisraha laekumise või mittelaeku-mise kohta;1.2.12. õiend ravikindlustuse hüvitise kohta;1.2.13. õiend või teatis eluasemekulude kohta. Elu-asemekuludena ei arvestata eelnevat võlgnevust;1.2.14. omaniku ja üürniku vaheline üürileping.1.3. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajalon õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid do-kumente andmete õigsuse kohta. Kahtluse korralsissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suh-tes võib esitatud andmed anda kontrollimiseks ko-halikule maksuametile.1.4. Toimetulekutoetuse taotleja kinnitab esitatudandmete õigsust oma allkirjaga.1.5. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise võiteadliku valeandmete esitamise korral lõpetataksevallavalitsuse korralduse alusel toetuse maksmineja määratud summad tühistatakse või nõutakse ta-gasi seadusega ettenähtud korras. Toetust võib taot-leda pärast ebaseaduslikult saadud toimetulekutoe-tuse summa tagastamist.2. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kordToimetulekutoetust makstakse Viimsi valla elani-ke registrisse kantud isikutele ning kes alaliselt ela-vad valla territooriumil, kelle tulud pärast eluase-mekulude katmist normpinna ulatuses on alla Va-bariigi Valitsuse kehtestatud toimetuleku-piiri mi-nimaalsetest tarbimiskuludest lähtuvalt.2.1. Perekonnaliikmeteks loetakse toetuse taotle-jat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetesolevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nen-de ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või ühi-se majapidamisega seotud isikuid.2.2. Toimetulekutoetuse määramisel ja maksmiselvõetakse eluasemekulud arvesse nendel perekon-dadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad,õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusminis-teeriumi poolt välja antud koolituslubasid omava-te õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riik-likku pensioni või on ametlikult töötuks tunnista-tud.2.3. Tööotsijad, kellel on lõppenud töötu staatus jakes on tööturul väiksema konkurentsivõimega(puudega isik, rasedad ja naised kes kasvatavad alla7 aasta vanuseid lapsi, lapsinvaliidid, noored va-

tus, millele lisandub kingitusena graveeringugahõbelusikas.13. Alla 7-aastase lapse toetuse ja põhikooli Iklassi mineva lapse toetuse saamiseks peavadlapse vanemad olema Viimsi valla elanikud hil-jemalt eelmise kalendriaasta 1. jaanuarist ala-tes. Alla 7-aastase lapse toetus makstakse väljakaks korda aastas - emadepäevaks ja jõuludeks.Põhikooli I klassi mineva lapse toetus makstak-se Viimsi vallas asuvas koolis õppiva esimeseosa lapse vanemale koolimajas esimesel kooli-päeval, väljaspool Viimsi valda asuvas koolisõppiva lapse vanemale aga Viimsi vallavalitsu-ses alates 01.septembrist.14. Vanuri tähtpäeva toetust makstakse vähe-malt 90 aasta vanusele Viimsi valla elanikulesünnipäeva, kuld- või briljantpulmade ja teisteoluliste tähtpäevade puhul.15. Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osa-lenu toetust makstakse Viimsi valla elanikule,kes on kantud Tšernobõli AEJ avarii likvideeri-misel osalenute nimekirja. Toetuse summa suu-ruse määrab Viimsi Vallavolikogu sotsiaalko-misjon.16. Lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toe-tuse saajateks võivad olla vähekindlustatud pe-rekonnad, tingimusel, et lapse vanemad või neidasendavad isikud on Viimsi valla elanikud.Avalduse toetuse saamiseks võivad esitada lap-sevanem, hooldaja, eeskostja, laste-kaitsetööta-ja, pedagoog või sotsiaaltöötaja. Avaldusegakoos tuleb esitada tõendid perekonna sissetule-kute kohta. Suurperel pole selle toetuse saami-seks vaja avaldust esitada. Toetust makstaksekaks korda aastas, üldjuhul 20. augustiks ja 05.detsembriks.17. Kõrg- või kutsekooli astujate toetuse saa-jaks võib olla esmakordselt. kutseõppeasutus-se, kõrg- või ülikooli õppima asuv vähekind-lustatud isik, kes on ise või kelle vanemad onViimsi valla elanikud. Toetuse saamise avaldu-sele tuleb lisada dokumendid õppima asuja pe-rekonna sisse-tuleku kohta ja kutseõppeasutus-se, kõrg- või ülikooli vastuvõtmise kohta. Toe-tus on ühekordne.18. Ravimitoetuse saajaks võib olla vähekind-lustatud Viimsi valla elanik. Toetuse saamiseavaldusele tuleb lisada dokumendid isiku sisse-tuleku kohta ja ravimite ostmisel saadud kvii-tungid, millel on kirjas ravimite nimetused jamaksumused.Toetust makstakse 1 kord kvartalis. Toetuse suu-ruse otsustab Vallavolikogu sotsiaal-komisjon.19. Matusetoetuse saajaks võib olla isik, keskorraldab Viimsi valla elaniku matuse. Matuse-toetuse suuruseks on üldjuhul 1000.- (üks tuhat) krooni.20.Maamaksu toetust võib saada Viimsi valla vä-hekindlustatud elanik, kes on 01.01.2002.a. seisu-ga omanud või kasutanud Viimsi vallas elamumaadvähemalt viis aastat.20.1. ühele isikule makstakse maamaksu toetustainult ühe maatüki maamaksu osas.20.2. toetust makstakse kuni 50% maamaksu sum-mast, kuid mitte rohkem kui 500 krooni.21. Erakorralist toetust võib taotleda Viimsi val-la elanik, kes on vähekindlustatud, vanur, puudegaisik või krooniline haige aga ka vähekindlustatudpere või suurpere, kelle täiskasvanud liikmed on

Viimsi Teataja 13nõuda neilt seletusi perekonna koosseisu ja sisse-tulekute kohta. Taotleja mõjuvapõhjuseta mitteilmumisel on komisjonil õigus jät-ta toimetulekutoetus nimetatud kuul välja maks-mata.2.12.5. Vallavalitsusel on õigus mittetöötavaid toim-tulekutoetuse saajaid (töö-hõives arvel olevaid isi-kuid, kes ei osale tööturukoolitusel; töötuna regist-reeri-mata isikuid; kodus olevaid emasid kelle lapsedkäivad lasteaias) vajadusel rakendada heakorratöö-del. Tööst mõjuva põhjuseta keeldumisel võidak-se vallavalitsuse otsuse alusel jätta toimetulekutoe-tus nimetatud kuul välja maksmata.2.12.6. Toimetulekutoetuse määramise otsus tehak-se hiljemalt kuu 20. kuu-päeval. Otsuse kinnitabvallavalitsus oma korraldusega.2.12.7. Toimetulekutoetus kantakse taotleja pan-gakontole (taotleja avalduse alusel elamuvaldajavõi kommunaalteenuste müüjale) hiljemalt jooks-va kuu 30. päevaks riigieelarvest raha laekumisekorral.3. Toimetulekutoetuse määramisel alalise eluruu-mi alaliste kulude piirmäärad.3.1. Kütteperioodiks lugeda 7 kuud ajavahemikus1. oktoober kuni 31. aprill.3.2. Eluasemekuludena võetakse arvesse tegelikudkulud, kuid mitte üle järgmiste piirmäärade:3.2.1. Tasu soojusenergia eest tsentraalse soojus-varustusega (küte ja soe vesi) hoonetes tegelikekulude järgi vastavalt etteantud normidele:3.2.1.1. tasu soojusenergia eest arvestatakse vasta-valt MWh hinna muutustele igal aastal, mis onkooskõlastatud Viimsi Vallavalitsuse ja soojatoot-ja vahel:keskkütte 1 m2 kohta aastas 0,36 MWh/m2 , kuukeskmine 0,03 MWh/m2

3.2.1.2. kulunorm kuude kaupa: oktoober 0,04;november 0,05; detsember 0,06;jaanuar 0,06; veebruar 0,06; märts 0,05; aprill 0,04;3.2.1.3. tsentraalne soojavee varustusoktoober – aprill 0,20 MWh 1 inimese kohta kuusmai – september 0,20 MWh 1 inimese kohta kuus;3.2.1.4. Vastavalt vee ja kanalisatsiooni m3 hinnamuutustele kehtestab hinna Viimsi Vallavalitsus. veevarustuse ja kanalisatsiooniga elamutes:veevarustusega elamutes kanalisatsiooni puudumi-sel 1,5 m3

veevarustuse ja kanalisatsiooniga (vanni ja dušita)elamutes 3 m3

veevarustuse ja kanalisatsiooniga (vann + kohalikküte) elamutes 6 m3

tsentraalse kuumaveevarustusega 7,5 m3.3.2.2. Elektrienergia kulu statsionaarsele elektriplii-

dile:ühe elaniku kohta kuus – 60 kwhkahe elaniku kohta kuus – 80 kwhkolme elaniku kohta kuus – 100 kwhnelja elaniku kohta kuus – 120 kwhalates viiendast elanikust lisandub iga elaniku koh-ta 10 kwh kuus. Kus puudub tsentraalne soojavee-varustus, täiendavalt 10 kwh iga elaniku kohta kuus.3.2.3. elektrienergia kulu eluruumide valgustami-seks 8,1 kwh m2 kohta aastas.I kvartalis 0,8 kwh normpinna 1 m2 kohta kuus;II kvartalis 0,5 kwh ____________ ” ______________ ;III kvartalis 0,5 kwh ____________ ” ______________ ;IV kvartalis 0,9 kwh ____________ ” ______________ .3.2.4. Vedelgaasi ballooni maksumus 250 krooni,ballooni kaal 21kg 1 kg. gaasi hind 11,90 krooni vedelgaasi kulu statsionaarsele vedelgaasipliidile:ühe elaniku kohta kuus – 8,2 kg;kahe elaniku kohta kuus – 10,8 kg;kolme elaniku kohta kuus – 13,5 kg;nelja elaniku kohta kuus – 16,2 kg;alates viiendast elanikust lisandus iga elaniku koh-ta 1,5 kg kuus.3.3. Elektrienergia maksumus kompenseeritaksekütteks eluruumides, kus puuduvad muud võima-lused eluruumide kütmiseks. Elektrienergia mak-sumus kompenseeritakse kütteperioodil 15 kWh 1m2 kohta kuus põhitariifi hinna alusel.3.4. Viimsi Vallavalitsuse määrusega kehtestatudüürimäärad:3.4.1. kõigi mugavustega eluruumid 12 krooni üheruutmeetri kohta;3.4.2. mugavusteta eluruumid 5 krooni ühe ruut-meetri kohta.3.5. Eramajade omanikele ja üürnikele kus selleksvajaliku soojusenergia ühikule hinda ei ole kehtes-tatud, kompenseeritakse küttekuluna 100 kg tur-babriketti normpinna igale ruutmeetrile aastas.3.6. Arvestuslikuks briketi hinnaks võtta 1200 kr/tonn koos kojuveoga (1 kg briketti maksab 1,2 krooni)3.6.1. Kütteperiood 1. oktoobrist kuni 31. aprilli-ni:oktoober 13,75 kg ühe m2 kohta kuus;november 13,75 kg ühe m2 kohta kuus;detsember 15,00 kg ühe m2 kohta kuus;jaanuar 15,00 kg ühe m2 kohta kuus;veebruar 15,00 kg ühe m2 kohta kuus;märts 13,75 kg ühe m2 kohta kuus;aprill 13,75 kg ühe m2 kohta kuus;Toimetulekutoetust arvestatakse igakuiselt juhul,kui nende kulutuste mahaarvamisel jäävad tuludalla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetuleku-piiri.

nuses 16-20 aastat, pereliikmed kellel on vanadus-pensionini jäänud kuni viis aastat, kinnipidamis-kohast vabanenud, järelvalvet ja pidevat hoolda-mist vajava isiku ametlikult vormistatud hoolda-ja), arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulkakooskõlastatult Viimsi Vallavolikogu sotsiaalko-misjoniga.2.4. Tõõhõivetalituses registreerimata mittetöötavisik (tööraamatu alusel) arvatakse toimetulekutoe-tuse saajate hulka Vallavalitsuse korralduse alusel,kui ta osaleb abitöödel või sotsiaalserehabilitatsiooni protsessis (kursused, loengud jmt.2.5. Toimetulekutoetust arvutatakse iga kuu kõigipereliikmete sissetulekute (neto töötasu alusel), väljaarvatud ühekordsed riiklikud toetused (s.h. sünni-toetused, koolitoetus, matusetoetus, kohalikud li-satoetused) ja normeeritud eluaseme-kulude alu-sel;2.6. Eluasemekulud võetakse toimetulekutoetusemääramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses.Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda perekon-naliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna koh-ta. Juhul kui eluruumi tubade arv ühtib seal alali-selt elavate elanike arvuga, võetakse aluseks elu-ruumi üldpind. Kui eluruumi üldpind on normpin-nast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind.2.7. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaksloetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpindja suurema tubade arvuga korteri puhul mitte roh-kem kui 51m².2.8. Ühepereelamu omanikele (üksi elavate pen-sionäride elamu omanikele 51 m² ulatuses) ja ette-võtlusest tulu saavatele perekondadele (ka põllu-majandus-saaduste tootjad ja müüjad) makstaksetoimetulekutoetust vallavalitsuse korralduse alusel;2.9. Eluaseme kulude tasumisel varem tekkinudvõlgnevus ei kuulu katmisele toimetulekutoetusevahendite arvelt;2.10. Isikutele kellel on tekkinud võlgnevus elu-asemekulude katmisel võib erand-korras jätkata toi-metulekutoetuse maksmist kui on tehtud kirjalikkokkulepe teenuse müüjaga võlgade tasumise koh-ta.2.11. Toimetulekutoetuse taotleja peab esitama ela-muvaldaja või kommunaal-teenuseid osutava ettevõtte poolt antud vormiko-hase õiendi või teatise alatise eluasemega seotudkulude kohta.2.12. Alalise eluasemega seotud alalisteks kuludeksloetakse:2.12.1. keskküttega korterites: hooldustasu, üür, soevesi, vesi ja kanalisatsioon,prügivedu, üldelekter;2.12.2. ahiküttega korterites hooldustasu, üür, vesija kanalisatsioon, prügivedu,üldelekter;2.12.3. elektriküttega korterites hooldustasu, üür,vesi ja kanalisatsioon, prügivedu,eluruumi kütmiseks ja sooja vee tootmiseks kulu-va elektrienergia maksumus käeolevale korrale li-satud normide alusel.2.12.4. Isiku avalduse või vallavalitsuse korraldu-se alusel võib toimetulekutoetu-sest kinni pidada eluasemekulud ja kanda needkommunaalteenuseid osutava ettevõtte arvele.2.12.5. Sotsiaalkomisjonil ja sotsiaalameti juhata-jal on õigus kutsuda toimetuleku-taotlejaid sotsiaal-komisjoni istungile või sotsiaalameti juhataja vas-tuvõtule ning

Suur valik uusi ja taastatudsuverehve

Rehvitööd

Rohuneeme tee 2(automajandis)

tel 6 090 351

14 Viimsi Teataja

Avatavasse tervisekeskusse Viim-si Tervis vajatakse elektrikku,hooldelukkseppa, majahoidja-aednikku, hotelli portjeed ja jõu-saali treenerit.

Sooviavaldus ja CV saata aadressilNelgi tee 1, Viimsi, 74001 Harjumaavõi e-postiga malle@viimsitervis.ee

Riigimuuseum Laidoneri Muuseum, mismoodustati 01.03.2001 ja kus töötab 10

inimest, vajabKORISTAJAT

Tööülesanded:� muuseumi koristustööd� territooriumi korrashoid� nõude peseminePalk 2775.- krooniCV palume saata hiljemalt 18. aprilliks aad-ressile: Mõisa tee 1, Viimsi, 74001 Harjumaa

������������ � ����������� � �Viimsi Teataja ilmub 11 korda aastas, igakuu viimasel neljapäeval (v.a. juulis)Juuni- ja detsembrinumbrid ilmuvad osa-liselt neljavärvitrükis.

Kaastöid ja kuulutusi ootame ViimsiTeataja postiaadressil:Nelgi tee 1, Viimsi 74001, Harjumaaja e-postiga aadressil kai@viimsivv.ee

Kuulutuste ja reklaamide esitamisetähtaeg:kujundamata reklaamid – vähemalt 10päeva enne ilmumist,reakuulutused – vähemalt 6 päeva enneilmumist.Toimetus reklaamide ja kuulutuste sisueest ei vastuta.

Reklaamihinnad:ühe mooduli hind (57 x 50 mm) 200 kroo-ni, värvitrükis 260 kroonikahe mooduli hind 360 krooni, värvitrü-kis 450 krooni1/4 lehekülje hind 680 krooni, värvitrü-kis 875 krooni1/2 lehekülje hind 1280 krooni, värvitrü-kis 1600 krooni1 lehekülje hind 2250 krooni, värvitrükis2800 krooni

Soodustused:üle 3 korra – 10%10 korda – 30%alates 15 korrast – 40%Kõigile Viimsi valla juriidilistele isiku-tele soodustus 5%.

Reakuulutus:eraisikule 20 krooniraami või taustaga kuulutus (k.a surma-kuulutus) 40 kroonijuriidilisele isikule 80 kroonijuriidilisele isikule raami või taustaga kuu-lutus (k.a surmakuulutus) 120 krooni

Kujundamata reklaami hinnale lisandubkujundustasu 15% ühe reklaami normaal-hinnast.

�� ���� ���� �� ������ 3.aprill 18.30 Eesti naiste 2002.a. võrk-pallimeistrivõistluste 4. finaalmäng (va-jadusel): Viimsi MILSTRAND-ESSPärnu VK Viimsi Kks

5.aprill 13.00 Harjumaa tütarlaste”C”-kl.korvpallimeistrivõistluste finaalmän-gud Viimsi Kks

6.aprill 14.00 Eesti naiste võrkpalli-meistrivõistluste 5.finaalmäng (vajadu-sel): Viimsi MILSTRAND-ESSPärnuVK Viimsi Kks

6.aprill 10.30 Harjumaa võrkpallimeist-rivõistluste finaalmängud, naiskondadeleja meeskondadele Loo SHs

13.aprill 11.00 Viimsi saaliturniir jalg-pallis, 1990.a. ja hiljem s. poistele Viim-si Kks

13.aprill Estonian Masters Cup koroo-nas Viljandis

13.–14. aprill Eesti Vabariigi valdade Xsuvemängude alagrupivõistlused võrk-pallis kohtadel

18.aprill 17.00 Viimsi valla meistrivõist-lused koroona paarismängus SAMESPORT lasketiirus

19.–21. aprill Eesti poiste”D”-kl. meist-rivõistlused käsipallis Viimsi Kks

20.aprill Harjumaa “A”;”B”;”C”-van-kl. noorte meistrivõistlused males

25.aprill 17.00 Viimsi valla meistrivõist-lused koroona segapaarismängus SAMESPORT lasketiirus

26.aprill Harjumaa meistrivõistlusedmurdmaajooksus, täiskasvanud; noored;koolid

4;11;18;25. 19.00 aprill Viimsi tervise-sportlaste ujumistunnid Loo ujulas. Vii-mased korrad sel hooajal!

�,����� ������������� ���� �������������"Leida Sepp 1. aprill 95Linda Masing 10. aprill 93Kalli Piilmann 18. aprill 93Leida Oras 8. aprill 88Agnes Allam 28. aprill 88Lilli Piirisaar 26. aprill 86Johannes Mehide 24. aprill 85Raimond Talbak 9. aprill 84Linda Kõiv 23. aprill 84Alida Reinvald 30. aprill 84Lydia Mikovitsh 23. aprill 83Maria Haugasmägi 15. aprill 82Asta Karuse 16. aprill 82Arnold Nigul 27. aprill 82Kalju Sepp 12. aprill 81Paula Metsma 11. aprill 80Gunvor Rootsi 19. aprill 80Vilma Nigul 22. aprill 80Guido Pohl 13. aprill 75Ljuba Keskküla 27. aprill 75Elna Täll 15. aprill 70Valde Roo 22. aprill 70Laine Linholm 19. aprill 65Valdo Sumberg 19. aprill 65Enn Luik 21. aprill 65Jüri Tõnts 25. aprill 65Vello Laanpere 28. aprill 65

�� ����������Linda Keersalul sündis 28. jaanuaril tü-tar EMILYAnnely Kaugel ja Robert Hermanil sün-disid 29. jaanuaril tütar LINDA HELENja poeg HANS ROBERTMarie Tammsaarel ja Taivo Ruusil sün-dis 9. veebruaril tütar MIA MARTASigne Villumsonil sündis 11. veebruariltütar EVELIMaie Saareotsal ja Sven Ajandol sündis13. veebruaril poeg KARL ERIKHille Kurm – Sillaotsal ja Jaan Kurmilsündis 16. veebruaril tütar HANNAHAngela ja Neeme Reinmetsal sündis 20.veebruaril poeg MART HAKONAnne Vainul sündis 26. veebruaaril tü-tar AUREKristina ja Tarmo Seldel sündis 2. märt-sil tütar HANNA-MAARJA

Viimsi Teataja 15

��������� ��������Korteriühistu rendib Haabneemes, Kaluri tee6 välja kaks ruumi (57m2).Tel. 609 0857.

���

Välja rentida lao- ja tootmispinnad Viimsi ale-vikus kuni tuhat m2. Tel. 052 32305.

���

Vajatakse kaupluse koristajat. Kontakttelefon609 1832.

���

Vajatakse bistroosse kokka. Kontakttelefon609 1342.

���

Ostan Viimsi vallas talu koos põllu-, metsa-või heinamaaga. Võib pakkuda ka talukohtavõi heina- ja põllumaad. Tel. 050 32711, e-mail: VILSU@hot.ee, postiaadress: peapost-kontor pk. 304, Piir.

���

Müüa heas korras madelauto GAZ 52-28 (lä-bisõit 20 000 km). Tel. 052 45 800, Andres.

���

Müüa uus kreissaag (tehas “Ilmarine”). Tel.052 45800, Andres.

���

Müüa elektrimootoreid (elektrisae “Parma”mootorid, 2 kW, 220 V, pöörded reguleerita-vad, 0 – 14000 p/min. Tel. 052 45800, And-res.

���

Vanaema koos 4-aastase lapselapsega võtabhoida 3-5 aastase lapse kojutoomisega Haab-neeme. Tel. 050 91109 ja 609 1704.

���

Ostan otse omanikult 2-toalise korteri Viimsivõi Haabneeme alevikku.Tel. 051-08622.

���

Pakun hommikust õhtuni tasuvat tööd kulle-rile. Soovijatel helistada tel. 666 2516.

���

Ootame 2-6. aastasi lapsi Viimsis Amarülluse- 4 lastepäevakeskus-lasteaeda. Tel. 601 1690ja 051 925869.

���

Otsime toredat hoidjat 8-kuusele tüdrukuleMiidurannas. Tel: 6011 627.

���

Ettevõte vajab 0,5 koormusega kokka. Tel. 6011690 ja 05 1925869.

���

Scania-tüüpi kallur pakub veoteenust mulla-,killustiku- ja liivaveoks. Tel. 056 55758, Imre.

Viimsi Ehitusladu otsiblaotöölist.

Infotelefon: 609 1734

Püünsi Põhikool ootabenne 1995. a. 1.oktoobrit sündinud lapsi1. klassi.Lapsi registreeritakse koo-li kantseleis soovitavalt

enne 1. juunit k.a. Vajalikud dokumendid:lapse sünnitunnistus ja ühe vanema pass.Tutvumiseks kooli ja klassijuhatajaga täien-dav info kantseleis.

http: www.pyynsi.edu.eeTel. 606 6919, 606 6922

e-post: pyynsi@mail.edu.ee

Viimsi Keskkool ootab enne1995.a. 1. oktoobrit sündinud lapsi1. klassi. Palume registreerudahiljemalt 31. maiks 2002. Kaasas

peab olema lapse sünnitunnistus ja ühelapsevanema pass.Tutvumisvestlused nendele lastele, kes ei käi“Piilupesas”, toimuvad 3. juunil. Kellaaegtäpsustatakse kantseleis.

Kantselei on avatud tööpäevadel 8.00 – 16.00Tel. 6066 902, 6066 904e-post: kool@viimsi.edu.ee

Viimsi Keskkool kuulutab välja konkursi� sotsiaaltöötaja� arvutivõrgu administraatori� projektijuhi� põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja� põhikooli ja gümnaasiumi inglise keele õpetaja� vene keele õpetaja� matemaatikaõpetaja� keemiaõpetaja� ühiskonna- ja kodanikuõpetuse õpetaja� tütarlaste kehalise kasvatuse õpetaja� kunstiajaloo õpetajavabade ametikohtade täitmiseks.

Kandidaatidele esitatavad nõuded:� kõrgem erialane pedagoogiline haridus õpe-

tajakandidaatidele� omandatud või omandatav erialane kõrgem

haridus sotsiaaltöötaja ja projektijuhi kan-didaadile

� inglise keele oskus kõnes ja kirjas projekti-juhi kandidaadile

� operatsioonisüsteemide Windows ja Linuxadministreerimisoskus arvutivõtgu administ-raatorile

� kasuks tuleb eelnev erialase töö kogemus

Kandidaat esitab järgmised dokumendid:� kirjalik avaldus� elulookirjeldus� ametikohale esitatud nõuete vastavust tõen-

davate dokumentide koopiad

Dokumentide esitamise tähtaeg on 15. aprill 2002Aadress: Viimsi Keskkool Männi tee 2 Haab-neeme 74001, telefon: 606 6902

LUGUPEETUD ELEKTRIENERGIATARBIJAD VIIMSIS!

Fortum Viimsi AS teatab oma korralistest elektrikatkestustest EestiPäevalehe rubriigis TEATED alates 01. aprillist 2002. a.

Fortum Viimsi AS elektrivõrkude osakond

Üks tuuleiil vaid puudutab mu põske,mis veel on pisaratest rõske.

Ja mõtte nukrameelsus halvand,kuid tean mu üle alati Sa valvad.

MTÜ Viimsi Huvikeskus avaldabkaastunnet Viktor Kuusma‘le

ABIKAASA

kaotuse puhul

VALVESÜSTEEMID,VIDEOVALVE-SÜSTEEMID,

TULEHÄIRESÜSTEEMID müük, paigaldus, hooldus

Tel/faks: 6 556 061, GSM: 050 73 738e-post: kurmutec@kurmutec.ee

Saku 15 Tallinn

On avatud kasutatud riiete kauplus,Viimsi Vallamajas (endises Viimsi

Farmeri piimamüügi punktis).Lahtiolekuajad kolmapäevast

reedeni kell 9.00 - 18.30,laupäeval 9.00 - 16.00

Tule ja tutvu, ehk leiad midagiendale sobivat

AS Viimsi Soojus uute elektritariifidega saab tutvuda meie kodulehel http://my.tele2.ee/viimsisoojus, 15.märtsi 2002.a. ajalehesHarjumaa ja järgmises Viimsi Teatajas.

Viimsi Pensionäride Ühenduse aruandlus-valmiskoosolek toimub 19. aprillil kell12.00 Viimsi Kultuurikeskuse saalis. Palu-me kõigi liikmete osavõttu. Mitteilmumi-sel asendab Teid hääletusel Teie poolt all-kirjastatud volitus.

VPÜ juhatus

16 Viimsi Teataja