viljandi vanalinna kujunduskontseptsioon · sissejuhatus linn ei ole kaugeltki ainult meid...
TRANSCRIPT
-
Objekt: Viljandi vanalinna muinsuskaitseala
Tellija: Viljandi Linnavalitsus
VILJANDI VANALINNA
KUJUNDUSKONTSEPTSIOON
Viljandi vanalinna muinsuskaitseala
reg. nr. 27010
Koostajad: Kati Männik, Rita Peirumaa
MTÜ SRIK Viljandi Ühendus
VILJANDI 2007
-
2
SISUKORD:
1. LÄHTEÜLESANNE ................................................................................................. 3 2. SISSEJUHATUS .................................................................................................... 5 3. TÖÖ EESMÄRK ..................................................................................................... 5 4. KUJUNDUSKONTSEPTSIOONI PÕHIMÕTTED ................................................... 7
4.1. TEEKATENDID ................................................................................................ 7 4.1.1. SÕIDUTEED: ............................................................................................. 7 4.1.2. KÕNNITEED: ............................................................................................. 8
4.1.2.1. Viljandimaa VÖÖKIRI ......................................................................... 8 4.1.2.2. PUUDUVAD JALGTEED .................................................................... 9 4.1.2.3. VIHMAVEE ÄRAVOOLURENN JA RENTSEL .................................... 9 4.1.2.4. ÄÄREKIVID ....................................................................................... 10
4.2. VALGUSTUS ................................................................................................. 10 4.3. KAEVU- JA KANALISATSIOONIKAEVU KAANED........................................ 10 4.4. MUUD KUJUNDUSELEMENDID ................................................................... 10 4.5. PIIRDEAIAD ................................................................................................... 11 4.6. KATUSED ...................................................................................................... 11 4.7. ETTEPANEKUD LINNAMÜÜRI MARKEERIMISEKS .................................... 12
Kasutatud kirjandus: ................................................................................................. 14 5. LISAD ................................................................................................................... 15
LISA 1. Kaart tänavaala katenditega ................................................................. 16 LISA 2. Tänavate lõiked .................................................................................... 17 LISA 3.Viljandimaa vöökiri linnaruumis .............................................................. 18 LISA 4. Vihmavee äravoolurenn ........................................................................ 19 LISA 5. Valgustid ............................................................................................... 20 LISA 6. Ettepanekud linnamüüri ja tänava lõikumine......................................... 21 LISA 7. Viljandi tüüpilisemad aknad .................................................................. 22 LISA 8. Uksed ................................................................................................... 23 LISA 9. Laudised ............................................................................................... 28 LISA 10. Piirdeaiad ............................................................................................ 30 LISA 11. Sekreetpitsat ....................................................................................... 32 LISA 12. Viljandi tüüpilisemad korstnapitsid ...................................................... 33 LISA 13. Viljandi tüüpilisemad pingid................................................................. 34 LISA 14. Viljandi tüüpilisemad katusekatted ...................................................... 34 LISA 15. Viljandi eripära rõhutavad ja kaitset vajavad linnakujunduselemendid 36 LISA 16 Viljandi vanalinna tänavatevõrgu ajalooline kujunemine (eraldi kaustas)
-
3
1. LÄHTEÜLESANNE
Kontseptsioonis käsitletakse Viljandi vanalinna mõiste all ajaloolise linnamüüriga piiritletud
ja selle vahetus kontakttsoonis olevate tänavate vööd (v.a. Lossimäed, mille arendamiseks on
koostatud Viljandi ordulinnuse korrastamise kontseptsioon, OÜ Tiit Kaljundi Projektgrupp
2005).
Määrata linna kujunduselementide üldiseloom ja materjalide valik linnaruumis.
(tänavasillutiskatted, kanalisatsiooni kaevud jms):
Rõhutada ajaloost tulenevaid eripärasid.
Kasutada tänavaruumi kujundamisel traditsioonilisi materjale (punane tellis, munakivi, graniitplaadid jms.).
Määrata linnamüüri markeerimispõhimõtted linnapildis.
Kujunduselementide valik.
Määratleda tänavate katendite tüübid ja olulisemad detailid (äärekivid, vihmavee äravool jms).
Määratleda tänavavalgustuse põhimõtted ja kujundustüübid.
Teha ettepanekuid uute kujunduselementide kasutuselevõtmises.
-
4
KÄSITLETAV ALA
VILJANDI VANALINNA KUJUNDUSKONTSEPTSIOON jaanuar 2007.a.
-
5
2. SISSEJUHATUS
Linn ei ole kaugeltki ainult meid ümbritsev maailm, eemalseisev objekt, vaid ka kogemise,
tajumise objekt. Linn saab tähenduse paljude meeleliste aistingute koosmõjus. Ka linnauurijad
on üha suuremat tähelepanu pöörama hakanud linnaruumi sellistele osadele, mida me alati nii
otseselt ei näe, küll aga tajume – need on valgus, heli, hääled, ka elanikud ise. Valgus on nii
looduslik kui tehislik, samuti hääled (linnulaul ja maakividest sõiduteedel sõitvate autode hääl
jne.).
Üha enam rõhku pööratakse ka linna ajaloo kihilisusele, mis muudab linna huvitavamaks ning
väärtuslikumaks. Kõige selle kui eelneva koosmõju loob linna miljöö, meeleolu, paiga hinge.
Just kohalik koloriit, nn. paiga hing on tänases linnas kadumisohus, linnaruum
homogeniseerub – ketipoed, standardsus on tunginud kõikjale. Kui linnaehituses on
tähelepanu pööratud arhitektuuriväärtustele, siis tihti piirkonna eripalgeline miljöö on jäänud
igasuguse tähelepanuta.
Käesoleva kujunduskontseptsiooni eesmärk on keskenduda just Viljandi eripärale, teha
ettepanekuid siinsele piirkonnale iseloomulike joonte rõhutamiseks, olemasolevate
ärakasutamiseks ning uute juurde toomiseks linnapilti. Linnaruum on pidevalt arenev, seega
on põhjendatud uute kujunduselementide kasutusele võtmine ka vanalinnas. Vanalinn ei ole
muuseum. Seega on areng loomulik.
Kujunduslikke küsimusi on varasemalt käsitletud Tiit Kaljundi töös “Viljandi vanalinna
analüüs ja rakendusettepanekud”, 1996-97, milles fikseeriti ja kirjeldati vanalinna kümne
aasta tagust olukorda (üldmiljöö, hoonestus, tänavad, platsid, maastik, haljasalad ja pargid).
Nimetatud töö ja käesoleva töö rõhuasetused on teised. Käesolev töö keskendub
linnakujunduslike (ka dekoratiivsete) elementide rikastamisele ideede tasandil. Kõik ideed
lahendada eraldi projektlahendustega.
3. TÖÖ EESMÄRK
Kontseptsioon käsitleb vanalinna tänavaid ja teid ning tänavaruumi kujunduselemente –
sillutised, valgustus, teetõkised, kaevukaaned. Antakse ettepanekud edasiste lahenduste
tegemiseks, olemasoleva olukorra parandamiseks.
Kujunduselementide valikul on arvestatud ajaloolisi eeskujusid (nt. valgustite kuju). Uute
kujunduselementide sissetoomisel on püütud lähtuda piirkondlikust eripärast nagu
rahvuslikud mustrid (Viljandimaa vöökirjades kõnniteekatendid). Samuti on uute objektide
kujundamisel viidatud linna keskaega tagasiulatuvale ajaloole nagu Viljandi vanad
pitsatpildid, ordulinnuse kapiteelid, aga ka hilisemale perioodile – 20.sajandi algusele, mil
linna oli jõudnud juba elekter ning kõnniteed kaetud graniitplaatidega. Omaaegsed fotod on
heaks (inspiratsiooni)allikaks kujunduselementide valikul linnapilti. Üldine põhimõte, millest
kontseptsioon lähtub, ongi eeskätt kohaliku eripära – paiga hinge – esiletoomine, rõhutamine.
Soovitusi antakse keskaegse linnamüüri esile toomiseks ja tajumiseks linnapildis ning
kujunduspõhimõte tänava ja müüri ristumisel.
Lisana kontseptsioonile on töös ära toodud näited tüüpilisemate akende, väravate, piirete,
pinkide, korstnapitside, katusekivide ning laudiste fotodega.
-
6
Taustmaterjalina on eraldi lisas ära toodud linna tänavavõrgu kujunemislugu ning samuti
antud iga tänava lõikes lühike ülevaade selle ajaloost. Läbi vanade fotode kirjeldatakse linnas
20.sajandi algul kasutatud linnapildi kujunduselemente.
-
7
4. KUJUNDUSKONTSEPTSIOONI PÕHIMÕTTED
4.1. TEEKATENDID
Asfaltkate ei ole vanalinna väikestele tänavatele sobilik. Senine sillutiste tüüpide valik
kõnniteedel (asfalt, graniitplaat, betoonkivi erinevad kujud) on olnud juhuslik ning muudab
üldmulje ebaühtlaseks, seejuures asfaltkate vanalinna miljöösse on igal juhul sobimatu.
Traditsiooniliselt on vanalinna sõiduteed olnud munakivikatendiga, kõnniteed on kaetud
munakividega või suurte graniitplaatidega ning kõnnitee graniitplaadi ja hoonestuse vahel on
olnud munakivi- või savikivipandus. Erandina on Lutsu tn (Waldorf kooli ees) kõnnitee
kaetud 6-nurksete savikividega, mis tuleb säilitada.
Foto nr.1 Lutsu tänava savikivi
4.1.1. SÕIDUTEED:
Linnamüüri sisesel alal paiknevate tänavate katendiks on ette nähtud munakivi või klombitud graniitkivi (Pikk, Munga, Sepa, Kauba, Väike-Turu, Linnu, J. Laidoneri
plats, Lutsu, Lossi kuni Jakobsoni tn.-ni)
Munakivi kasutamine muudab vanalinna miljööd oluliselt „vanalinnalikumaks“. Samas aitab
munakivikatend ka sõidukite liikluskiirust füüsiliselt piirata (praegune asfaltkattega lahendus
ei taga sõidukite soovitud (liiklusmärkidega piiratud) liikumiskiirust. Probleemne jalakäijale
on sõidukite kiirus Kauba, Väike-Turu, Lossi ja Tartu tänavatel).
Järvepoolsetel väiketänavatel, kus suures osas on vana munakivisillutis olemas, tuleb katend säilitada või taastada (Oru, Roosi, Supeluse, Liiva, Kraavi).
Tartu tänav lõigul Tallinna-Liiva ning Lossi tn kuni Jakobsoni tn-ni (kus lõpeb ka tänane muinsuskaitseala) katta munakivisillutisega.
Munakivikatend on Lossi tänaval kui ajaloolisel peatänaval mõnevõrra suurematest kividest
või nn. pätsikutest ehk klombitud graniitkivist. Suuremate kivide või klompkivi kasutamist
võib kaaluda ka teiste suurema liiklusega tänavate Kauba ja Väike-Turu tn puhul.
Invanõuete tagamiseks tuleb ülekäigukohad kavandada graniitplaatidest.
Väljaspool linnamüüri paiknevad säilinud ajaloolised sillutiseelemendid tuleb kokku koguda ja taaskasutada linnamüüri sisesel alal.
-
8
4.1.2. KÕNNITEED:
Linnamüüri sisesel alal kõnniteedele ette näha graniitplaadid või punased keraamilised sillutiskivid nn. tellised (anal. Wienerberger Terca punase värvitooniga sillutiskivi).
Traditsiooniliselt on vanalinna kõnniteed olnud kaetud suurte graniitplaatidega, osalt ka
muna- või savikividega (tellis).
Säilitada olemasolevad graniitplaatidest kõnniteed
Lossi tn kuni Jakobsoni tn-ni (kus lõpeb ka tänane muinsuskaitseala piir) katta graniitplaatide või punaste keraamiliste tellistega.
Rõhutamaks Lossi tänava ajaloolist tähtsust ning arvestades selle hästi säilinud ajaloolist
ilmet, on lahendatud muinsuskaitseala piires Lossi tänava sõiduteed (Tartu värava
Keskväljaku ja Jakobsoni tänava vahelisel alal) munakividega ning kõnniteed
graniitplaatidega või punaste keraamiliste sillutiskividega.
Graniitplaatide ja majade vahelisele kõnniteealale paigaldada punased keraamilised sillutiskivid või munakivi (vt. joonis LISA 2).
Usteesised trepistikud, mis oma funktsiooni ei kanna, taaskasutada. Puuduvate asendamisel kasutada võimalusel vanu elemente ja algupärast materjali (graniiti) või
siis kasutada nt. karestatud graniiti või puitu.
4.1.2.1. VILJANDIMAA VÖÖKIRI
Vööd on kirjatud vanade, maagiliste sümbolitena tuntud kujunditega, mis moodustavad kauni mustri. Vöö
kandmist põhjendati rahvameditsiini ja mitmete maagiliste uskumustega.
Eesti pulmakombestikus torkab silma püüd mitmesuguste kinkide ja kombetalitustega luua kontakti uue koduga,
kindlustada endale järgneva elu igas ettevõtmises õnnestumisi ja vältida halba. Peamiseks kinkeesemeks
sealjuures oli vöö. Vöid asetati näiteks ukselävele, pajakonksu külge, lauale, kaevurakmetele, voodiotstele,
loomade sarvede külge, tööriistadele jne. 1
Ette näha kõnnitee katendid linnamüüriga külgnevatel tänavatel Viljandimaalt pärinevate vöökirjamustris laotud betoonkividest. Nendeks on järgmised tänavad:
Tasuja pst, Tallinna, Tartu, Kraavi, Oru, Pikk tänav plaanil näidatud kohtades (vt.
joonis LISA 1 ja 3).
Kahepoolse kõnnitee korral on teine pool lahendatud graniitplaatidega või punastest keraamilistest tellistest va. Tallinna tänav (vt. joonis LISA 2).
Vöökirja mustri ladumiseks on võimalik kasutada AS Kehra Kivitehas toodetud ruudukujulisi
betoonkive, mille värvitoonid on hall, punane, pruun, must, kollane, roheline, sinine, oranz.
Kehra kivi suurus on 80,5 x 80,5 mm.
Kõnniteede ristumiskohad (vöökirjade ristumine) lahendada ühevärvilisena. Mustri algus ja lõpp tähistada metallist (malmist) plaadiga, kus on info kasutatud vöökirja
kohta.
Vöökirjas mustritega kõnniteed ümbritsevad linnamüüriga piiratud linna – kujund, mis
kannab endas lisaks esteetilisele ka kaitse funktsiooni. Traditsiooniliselt on vöö olnud kui
keha kinnitaja ja hoidja: vöötatud keha on tugevam, kindlam, vööga ei katkestatud ega
1 Astel, E., Vöö eestlaste rahvatraditsioonis, Etnografiamuuseumi Muuseumi Aastaraamat. XXXII
1981,lk.136-145.
-
9
venitatud end ära. Vöö koos oma mustritega on olnud ajalooliselt kaitsva ja siduva
tähendusega.2
Linnamüüri ümbritsevad vöökirja mustritega jalgteed on linnasüdant kaitsev ja tervikuks
siduv nn vöökirjaring.
Samas tugevdab maakonnast pärinevate kultuurimustrite kasutamine Viljandi kui
maakonnakeskuse rolli ning pakub linna külastajale mõtestatud ringkäiku vanalinnas.
Lisaks Tõnis Vindi järgi näitavad mustrilised liivi vööd sümbolite keeles meie elu lugu
kitsamalt ja kogu ilma lugu laiemalt, kirjeldades selle erinevaid etappe ja kulgu. Kui vöö
muster on kantud teele, siis kõnnime sümboolselt sellel justkui oma elu teel.
Ütleb Eesti vanasõnagi, et „tütarlaps tööta on nagu teekäija ilma vööta“. Tänasel teekäijal
kindlasti vööd pole – selle leiab ta teelt.
4.1.2.2. PUUDUVAD JALGTEED
Vöökirjas kõnnitee saaks alguse Eesti Pärimusmuusika Keskuse kõrval paiknevast
markeeritava linnamüüri värava lähistelt (koht, kus ristuvad Eesti Pärimusmuusika Keskuse
juurde viiv tee, Laidoneri skulptuuri juurde viiv tee, Talli tänav ja laululava ning mõisa juurde
viiv tee) ning, ümbritsedes ajaloolist linnamüüri, lõpeks Pikk tänava ja Kassisaba jalgtee
ristumiskohas paikneva linnamüüri värava juures. Nende vööpunktide ühendavateks lülideks
peavad saama kaks puuduvat jalgtee lõiku.
Rajada nn. Kassisaba jalgtee
Kassisaba jalgtee paikneb Oru tänavalt pikendusel Pikk tänavani. See on erakordselt ilusate
vaadetega ajalooline teelõik, mis nõukogude okupatsiooniajal on lastud kinni kasvada ja nn
unustada. Oluline oleks teelõik taastada, sest see aitab Viljandi vanalinna eksponeerimisele ja
ilusate vaadete tekitamisele suuresti kaasa. Kassisaba on Oru tänava ajalooline nimi ning
ajalooliselt on Oru tänav Pikk tänavani ka välja läinud. Kassisaba jalgtee on ette nähtud
kavandada vöökirjamustris laotud betoonikividega.
Rajada jalgtee Eesti Pärimusmuusika keskuse ees paikneva keskaegse vallikraavi põhja Varese silla alt läbides Pikk tänavani.
3 Kohta, kust algas vöökiri, rajada
vallikraavi põhjast ülesse viiv trepistik.
4.1.2.3. VIHMAVEE ÄRAVOOLURENN JA RENTSEL
Kõnniteede vihmavee äravoolurennid valmistada analoogselt üksikute säilinud vanade rennidega graniidist (vt. foto LISA 4).
Rentsel on laotud munakividest
2 Vestlus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsiniga 2006 dets.
3 Vastavalt Tiit Kaljundi Projektgrupp OÜ poolt 2001.a. koostatud „Viljandi ordulinnuse varemete
konserveerimise kontseptsioonile” on samuti Varese silla alla planeeritud rajada jalgtee.
-
10
4.1.2.4. ÄÄREKIVID
Suure liikluskoormusega tänavatel graniitplaatidega kõnniteede ja sõidutee vahele näha ette graniidist äärekivid.
Kitsastel tänavatel (nt. Munga, Sepa, Lutsu) ja väiksemate liikluskoormusega tänavatel äärekive ei paigaldata. Kõnnitee ja sõidutee vaheline ala kujundatakse
vihmavee äravoolu rennina (vt. LISA 2).
Invanõuete tagamiseks on tänavate ülekäigukohtade juures äärekivide kõrgus teepinnaga tasa.
4.2. VALGUSTUS
Vanalinna tänavate valgustamiseks kasutada nn. uut tüüpi valgustit (vt. LISA 5) ja vastavalt konkreetsest asukohast sõltuvalt kas posti küljes, maja küljes või
rippvalgustitena hoonete vahel.
Rohealadel, parkides kasutada nn. vana laterna tüüpi pargivalgustust (vt. LISA 5)
Valgustitele näha ette eelistatavalt malmpostid või sobilikult kujundatud värvitud raudpostid. Samuti võib agulimiljööga tänavatel kasutada puitposte.
Hetkel ilmestavad vanalinna erinevad puidust, betoonist, tsingitud terasest ja malmist
valgustuspostid. Betoonist ja tsingitud terasest valgustuspostid on vanalinna mittesobivad ja
need tuleb sobivama vastu välja vahetada. Vanalinna mittesobivad on näiteks Pikk tänava
algusesse paigaldatud tänapäeva tehnitsistlikud tänavavalgustuslaternad.
4.3. KAEVU- JA KANALISATSIOONIKAEVU KAANED
Säilitada ajaloolised Tõnisson & Ko kaevukaaned (nt Laidoneri plats 5 sissekäigu ees olev kaevukaas).
Uued kaevukaaned kujundada Viljandi vana sekreetpitsatpildi eeskujul (vt. joonis lk.
29), alternatiivina kasutada stiliseeritud vapimotiivi.
4.4. MUUD KUJUNDUSELEMENDID
Linnadisaini elemendid lahendada läbi konkursi
-
11
Väikedetailid ilmestavad linnaruumi, selle tõestuseks on Viljandi linnas paiknevad
maasikaskulptuurid (juhatavad naivistliku kunsti keskusesse), mis on leidnud positiivset
vastukaja nii linna külastajate kui ka linnakodanike seas.
Võimalusel teha konkurss teistegi linnadisaini elementide (lillepotid, -alused, prügikastid,
kuulutuste tulbad, pingid jne) saamiseks.
Reklaamide ja infoviitade paigaldamist vanalinnas reguleerib „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” (Vabariigi Valitsus 17.06.2004) ja „Visuaalsete
kujunduselementide paigaldamise kord” punkt 4 (Viljandi Linnavolikogu määrus nr.
99 31.03.2005)
Reklaamide kujundamisel kasutada võimalusel ajaloolisi eeskujusid, samas mitte välistada
uute lahenduste võimalikkust. Materjalina eelistada naturaalseid ja ajaloolisi materjale (puit,
sepis).
Potentsiaalne on linnakujunduselementide kujundamisel kasutada ordulinnuse motiive (Vt.
„Ordulinnuse kontseptsioon” ptk 4.3.). Nt teetõkiste kujundamisel jm.
Võimalusel projekteerida uute kavandatavate hoonete tulemüüride nähtaval olevad osad
punastest tellistest.
Paigaldada nn. kadunud objektide infotahvlid (olulist paika tähistab infotahvel vanade fotode ja ajalooga)
Infotahvlid paigutada hävinud ja linnapildist lõplikult kadunud kunagiste asukohtade lähedale,
Nendeks oleksid näiteks linnakirik Laidoneri platsi ja Raekoja pargi servas, vana turuplats,
hävinud hoonestuskvartal Raekoja pargis, Väike turg e. Heinaturg, kloostri õunaaed Pikk
tänaval jms. Pildid ja jutud moodustaksid koos nn. kadunud linnapildi, andes võimaluse
korraldada ajaloolise linna otsimis-, orienteerumismänge lastel ning pakkudes linnas jalutades
avastamisrõõmu turistidele ja linnakodanikele.
4.5. PIIRDEAIAD
Pöörata erilist tähelepanu olemasolevatele tellis- ja maakiviaedadele, mis tuleb säilitada täies mahus (Pikk, Munga, Jakobsoni, Lutsu)
Soodustada vanalinnale iseloomulike puidust plank- ja lippaedade tekkimist
Keelata plekk- ja võrkaedade panemine.
Plankaedade kavandamisel on oluline kasutada ka vanadelt fotodelt näha olevaid
kujunduselemente (vt. LISA 10), näiteks jalgvärava raamistik jms. Samuti on iseloomulik ja
eelistatav piirdeaedade kujundamisel punane tellis.
4.6. KATUSED
Katused on ehitise säilimise seisukohast üks olulisemaid elemente. Samas annavad vanad
katused tunnistust töövõtete, materjalikasutustraditsioonide ja arhitektuurse maitse arengust.
11-12.sajandil olid linnaelamud kaetud puukatustega (laud- ja laastkatused). Kivist elamute
ehitamise intensiivistumine tõi kaasa kõrged sadulkatused, mis kaeti savist munk-nunn või
-
12
piibrisaba tüüpi katusekividega. 17.sajandil olid linnahooned kaetud enamasti katusetellistega
(ilmus S-katusekivi). Ka 18.sajandi peamiseks kattematerjaliks oli keraamiline kivi.
19.sajandil hakkas levima linnadesse ka raudpleki ning tinatatud raudpleki ja tinapleki
kasutamine. Keraamilisele kivile lisandus sel ajal valtsiga katusekivi (neid imporditi palju ka
Saksamaalt). 19.-20.sajandi vahetusel kasutasid jõukamad majaomanikud ka
katusekattematerjalina välismaalt sissetoodud kiltkivi (vt Lossi tn vana pangamaja (Posti ja
Lossi nurgal) - mälestis). 20.sajandil hakati kasutama tsingitud plekki ja betoonist katusekive.
Uute materjalidena tulid lisaks kasutusele Bituumen-katusekatteplaat ja eterniitplaat.
Funktsionalism tõi lamekatustele ruberoidi.
4.7. ETTEPANEKUD LINNAMÜÜRI MARKEERIMISEKS
Linnamüüri, väravaehitiste ja vallikraavide eksponeerimiseks ja konserveerimiseks
koostada muinsuskaitse eritingimused ja eraldi projekt, mis võtab arvesse käesoleva
kontseptsiooni lahendusi markeerimaks linnamüüri linnaruumis.
Käesolev kontseptsioon lähtub linna üldisest eesmärgist ja teeb ettepanekuid, et muuta
ajalooline linnamüür linnas tajutavaks. Seni saame näha keskaegse linnamüüri üksikuid
fragmente, näiteks Arkaadia aia rekonstrueeritud müüriosas, samuti on markeeritud müür
raekojatagusel lõigul.
Järgnevate otsustuste eesmärgiks on tuua linnamüür nähtavale ja teha ta järgitavaks.
Linnamüür markeerida maapinnal maakividest katendina.
Maakividega on rekonstrueeritud müüri ka varasemalt nn. makettmüürina Arkaadia aias ning
markeeritud on raekoja taguse linnamüüri üks lõik.
Tänava ja värava ristumisel (Riia värav, Tartu värav) markeeritakse värav selliselt, et
väravaava jääb betoonkivist, väravaehitise kontuur aga tänaval markeeritakse maakividega
(vt. joonis LISA 6).
Sõltuvalt müüri paiknemisest markeeritakse müür mahuliselt.
Mahulise markeeringu lahendused teostatakse kohtades, kus nad on hästi nähtavad. Jätkata
tuleb Arkaadia aias osaliselt rekonstrueeritud müürilõiku Keskväljakuni. Markeeringu
lahendused võivad olla sõltuvalt asukohakontekstist erinevad ning nad lahendatakse igas
kohas eraldi, arvestades ümbritseva linnaruumi kujundust ja arhitektuuri.
Eraldi tuleks käsitleda linnamüüri olulisi mahulisi elemente, nagu nurgatornid, ümartorn,
väravad, nende lahendused koostada eraldi projektina. Osaliselt on mahuliselt kavandatud
markeerida Tartu värav (vt. Lisa 6) Keskväljaku servas (OÜ Alver Trummal Arhitektid
projekt 1999). Vastavalt kvartali 161 detailplaneeringule on kavandatud mahuline markeering
ka nurgatornile, mille detailne lahendus vajab veel leidmist.
Mahulise markeeringu näiteks on Arkaadia aias paikneva müüri projekt (OÜ ZIZI & YOYO
projekt 2006), mis näeb ette nn. maakividest müürikatendi peal mahu kujutamist pergolana.
Kandekonstruktsiooniks on sel õhuline võrguga kaetud metallsõrestik, mille ümber kasvab
ronitaim. Pergola sisemus moodustab omaette linnaruumi rikastava elemendi - roheliste
taimedega ümbritsetud allee.
Kontseptsioon annab lahenduse linnamüüri ja tänava ristumiskoha markeeringuks. (vt. joonis
LISA 6). Nende põhimõtetega lahendada Tartu, Riia värava ümbruse tänava ala ning mujal,
kus mahuline markeering pole võimalik.
-
13
Paigaldada väravate juurde infotahvlid, kus on vanalinna kaardil näidatud linnamüür ja värava asukoht ning lühike tutvustav tekst.
Sõltuvalt kujundusest võivad infotahvlid olla väravamahu markeeringu osa, nii nagu seda on
kavandatud Tartu väravaga.
-
14
Kasutatud kirjandus:
Astel, E., Vöö eestlaste rahvatraditsioonis, Etnografiamuuseumi Muuseumi Aastaraamat.
XXXII 1981,lk.136-145.
Tiit Kaljundi Projektgrupp OÜ, Viljandi ordulinnuse varemete konserveerimise
kontseptsioon, 2001.
Allikad:
Vestlus Ave Matsiniga (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö
osakonna juhataja) teemal „Ajaloolise vöökirja sobivusest Viljandi vanalinna” 2006.
-
15
5. LISAD
LISA 1. Kaart tänavaala katenditega
LISA 2. Tänavate lõiked
LISA 3. Viljandimaa vöökiri linnaruumis
LISA 4. Vihmavee äravoolurenn
LISA 5. Valgustid
LISA 6. Linnamüüri ja tänava lõikumine
LISA 7. Viljandi tüüpilisemad aknad
LISA 8. Viljandi tüüpilisemad uksed
LISA 9. Viljandi tüüpilisemad laudised
LISA 10. Ajalooliste piirdeaedade eeskujud
LISA 11. Sekreetpitsat
LISA 12. Viljandi tüüpilisemad korstnapitsid
LISA 13. Viljandi tüüpilisemad pingid
LISA 14. Viljandi tüüpilisemad katusekivid
LISA 15. Viljandi eripära rõhutavad ja kaitset vajavad linnakujunduselemendid
-
16
LISA 1. Kaart tänavaala katenditega
-
LISA 2. Tänavate lõiked
17
-
18
LISA 3.Viljandimaa vöökiri linnaruumis
-
LISA 4. Vihmavee äravoolurenn
19
-
20
LISA 5. Valgustid
Uus valgusti tüüp (tüüp Karl Johan)
Vana nn. laterna tüüpi valgusti
-
LISA 6. Linnamüüri ja tänava lõikumine
21
-
LISA 7. Viljandi tüüpilisemad aknad
6-ruudune vaheimpostiga ja ilma
Juugendaknad
22
-
23
Sajandivahetusel kasutust leidnud aken
LISA 8. Uksed
Historitsistlik uks
Hi
-
24
19. sajandi klassitsistliku tahvelukse üks variatsioone
-
25
20. sajandi alguse uks, sepistatud varikatusega
-
26
Klassitsistlik uks, mis pärineb u. 19.sajandi viimasest veerandist, Viljandi käsitöömeistri käekirja näide, mida on säilinud Jakobsoni, Posti ja Tartu tn-tel
-
27
Funktsionalistlik uks
-
28
LISA 9. Laudised
Horisontaalsed laudised
-
29
Püstlaudis
-
30
LISA 10. Piirdeaiad
20.saj. algusest pärinev tüüpiline värav ja plankaed
Lippaed
-
31
Lippaed
20.sajandi alguse aed
-
32
Jakobsoni tänava tellismüür
Horisontaalne plankaed 20.saj. algusest
LISA 11. Sekreetpitsat
-
33
LISA 12. Viljandi tüüpilisemad korstnapitsid
Punasest tellisest korstnad Lossi tänaval
Lubjatud korstnapitsid Kauba tänaval
-
34
LISA 13. Viljandi tüüpilisemad pingid
Pargipink
LISA 14. Viljandi tüüpilisemad katusekatted
Munknunn tüüpi kivikatus
-
35
Tüüpiline käsitsi valtsitud ja kivikatus Viljandi vanalinnas
Viljandile tüüpiline ajalooline laudkatus
Foto autor: Tõnu Sepp
-
36
LISA 15. Viljandi eripära rõhutavad ja kaitset vajavad linnakujunduselemendid
Telliskivi müür Munga tänaval
Lutsu tänava 6-nurkne savikivi