1

“Vilksti siin, vilksti seal

väike loomake oksa peal?”

See armas loomake on

orav! Orav on metsa loom ja

lahutamatult seotud

puudega. Ta elab metsades

ja parkides, kus leidub toitu:

käbisid, pähkleid,

tammetõrusid, marju, ka

putukaid ja linnumune .

2Et oravad talveund ei maga,

siis koguvad nad

talvevarusid. Orav on osav

seente kuivataja- ta torkab

seenekübara oksast läbi või

riputab jalgupidi

kokkukasvanud seened üle

oksarao. Talveks varub ta

ka pähkleid, tammetõrusid-

need peidab ta sambla alla

või puuõõne sisse.

3

Oraval on hea lõhna-

tundmine. Talvel otsib ta

lume alt sinna peidetud

pähkli või tammetõru.

Siin on lume peal orava

jäljerida.

4“Naks-naks-naks-naks,

õhtu läbi,

näksib kuuseladvas käbi.

Hipsti-hopsti, hipsti-hopsti,

hüppab mööda puude oksi.”

Käbidest meeldivadki talle

rohkem kuusekäbid. Orav

ei söö käbi, vaid seemneid

käbi soomuste vahelt.

5

Oravad tegutsevad

päeval.Osavalt ronivad nad

puudel nii pea alaspidi kui

ülespidi, hüppavad puult

puule, kohev saba tüüriks

taga. Seda võimaldavad

looma tugevad tagajalad ja

teravad kõverdunud

küünised.

6

“Kohev saba on mul taga,

puult puule hüppan aga.

Mulle meeldib väga käbi,

käbita ei saa ma läbi.”

Orav võib kõrgelt puu otsast

alla kukkuda ja ellu jääda.

Kõik tänu suurele kohevale

sabale, mis aitab tal suunda

muuta või pidurdada.

7

Linna parkides jametsatukkades elutsevadoravad on julged ka inimesekäe pealt sööma.Tavaliselt haarab oravpähkli hambusse ja ronibkribinal-krabinal puu otsaseda närima. Maas eiarmasta oravad eriti käia-kui siis ainult teise puujuurde.

8

Oravad on osavad ka

mööda maja seina üles

ronima, kui sein on

krobeline ja maja puude

lähedal. Siis võib teda

harjutada akna taga

päevalilleseemnete või

pähklitega maiustamas

käima.

9Öösel magab orav omapesas.Pesa ehitab taoksaraagudest jasee näeb välja nagukaks linnupesaüks all, teine kummulipeal.Seest vooderdaborav oma pesa pehmesambla, karvade võimuu pehme materjaliga.Talvepesad vooderdabpaksemalt.

10

Talvepesal käib ukseavagi

samblatordiga kinni.Talveks

vahetab orav oma punaka

kasuka tihedamakarvalise

tuhkhalli vastu.

Oraval sünnib poegi kaks

pesakonda:kevadel

esimesed, suvel teised.

11Poegi on pesakonnas 3-5.

Kui ema pesast lahkub,

katab ta pojad oma

villaga kinni, et pojad

soojas oleks.

Vastsündinud poegadel

pole karvu seljas, pole

hambaid suus, silmad ja

ka kõrvad on neil kinni.

Alles kuu aja pärast

hakkavad nad orava-

moodi väljanägema.

12Alles seitsme nädala pärast

saavad nad õue mängima

Kui oskad metsas

vaikselt liikuda, võid

väikseid oravapoegi üksteist

puul tagaajamas näha.

Oraval on palju vaenlasi:

hulkuvad kassid,nugised

kassikakud, varesed jt.

röövlinnud.Orava ema peab

nende eest oma poegi

varjama.