Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Vilsandirahvuspark

Foto: Kirjuhahk, M. Martinson Foto: Hallhüljes, M. Martinson

VILSANDI RAHVUSPARK paikneb Saare

maakonnas Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi

rajamise eellugu algas 1910. aastal, kui moodustati Vaika

linnukaitseala, mille esimeseks järelevaatajaks sai Artur Toom.

Vaika linnukaitseala oli esimene kaitseala Baltimaades. 1957.

aastal loodud Vaika riiklik looduskaitseala nimetati 1971. aastal

Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks, millest 1993. aastal sai

Vilsandi rahvuspark.

Vilsandi rahvuspargi põhieesmärk on rannikumaastiku ja

-mere, linnurikaste väikesaarte ning kultuuripärandi kaitse. Vil-

sandi rahvuspark hõlmab umbes 24 000 ha suuruse maismaa- ja

mereala, olles Eesti kõige merelisem rahvuspark. Lääne-Saa-

remaa rannajoon on väga tugevalt liigendatud, leidub ohtralt

mitmesuguseid rannikumoodustisi – astanguid, rannavalle,

maasääri ning rannikuluiteid. Rahvuspargis on üle 150 saare,

laiu, rahu ja kari. See on saarterikkaim piirkond Eestis. Siia

jääb ka Eesti maismaa läänepoolseim punkt – Nootamaa saar.

Rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku, et kaitsta üle-

euroopalise tähtsusega liike ning säilitada nende elupaiku. Rah-

vuspark kuulub ka Ramsari märgalade nimistusse.

VILSANDI RAHVUSPARGI KESKUS asub 16.sajandil rajatud Loona mõisas, kuhu viib kaunis kiviaeda-

dega piiratud vahtraallee. Oma praeguseni säilinud klassitsistliku

välimuse sai peahoone 19. sajandi alguspoolel. Suures pargis on

lisaks peamajale säilinud tõllakuur, ait-kuivati, aednikumaja, kar-

jakastell ning piimakelder.

Mõisa lähedal paikneb kiviaja asulakoht ja muistsed matmispai-

gad. Asulakoht on kuulunud hülgeküttidele ja merekaluritele. Lisaks

on leitud siit 13. sajandist pärinev maa-alune kalmistu.

Endises karjakastellis, tänases näitusemajas töötab teabepunkt.

Külastajad saavad tutvuda püsinäitusega, mis annab hea ülevaate

piirkonna ajaloost ja loodusväärtustest. Loona kivimajas on fossiilide

ehk kivististe väljapanek. Neist enamik on leitud rahvuspargist.

Mõisast viib Kiirassaare sadamasse romantiline vana tee. Kes-

kuse ligidal paiknevas Miku metsapargis on tähistatud loodusrada

ja seal saab proovida vanu metsatöid.

Foto: Kiipsaare majakas, K. Paomees

Foto: Vilsandi külamaastik 1930ndal, Saaremaa Muuseumi arhiiv

Foto: Matkajad Vilsandil, L. Sepp

Foto: Rand-seahernes, M. Sepp

Foto: Soeginina pank, T. Faust

Foto: Loona mõis, L. Michelson

Kauneid vaateid merele saab nautida Soeginina ja Elda pankadelt.

Soeginina pangal leidub siluri ajastu kivistisi ning pangapealses

lehtmetsas kasvab rohkelt kaitsealust luuderohtu. Soeginina pangalt

avaneb vaade Innarahule, kus käivad lesimas ja jäävaestel talvedel

poegimas hallhülged. Elda pank on oma ümbruse poolest Soegini-

nast erinev – pangapealne on lage ning mererannal paljandub ilus

paepõrand.

KULTUURIPÄRANDVilsandi rahvuspargi maastike kujundamisel on olulist rolli män-

ginud põlluharimine, karjakasvatus ja merega seotud tegevused.

Maastikus on säilinud tuulikud, hajaasustusega külad ja Vilsandi, Oju

ning Kiipsaare tuletornid. Külad on üldiselt väikesed, nende ümber

ja sees paiknevad tihedad kiviaedade read. Kunagiste suuremate

külade keskusteks olid mõisad - Loona, Kuusnõmme ja Atla. Tänaseni

on neist säilinud Loona mõisa kompleks. Suursugune ilme on ka

Vilsandi saarel asuval Tolli talul.

Rahvusparki jäävad mitmed esimese ja teise maailmasõja aegsed

ning hilisemad nõukogude ajast pärinevad militaarsed objektid.

Papissaare sadamas on säilinud esimese maailmasõja aegsed vesi-

lennukite angaarid, ohvitseride kasiino ja teisi ajaloolisi hooneid.

Sadamasse viib Kihelkonnalt samal ajal ehitatud munakivitee.

Vilsandi rahvuspargi vaimse pärandi moodustab rikkaliku koha-

pärimuse ja traditsioonilise elulaadi – kalapüük, laevaehitus ja muud

merega seotud tegevused – ning tavade kõrval ka sajandipikkused

loodusteaduslikud uuringud.

Vilsandi rahvuspark on tuntud kui linnuriik. Registreeritud on ligi

250 linnuliiki, kellest pesitsejaid on 114. Piirkond on lindudele

oluline nii pesitsus-, rände- kui talvitusalana. Laidudel ja rannikul

pesitsevad erinevad kajakad, pardid ja tiirud. Haruldastest lii-

kidest on siin esindatud merikotkas, kassikakk, tutkas ning

niidurüdi.

Suurimetajatest võib piirkonnas kohata põtra, hirve, mets-

kitse ja metssiga. Rahvuspargi aladele jäävad Eesti suurimad

hallhülge lesilad. Kalastik on tänu erinevatele merelistele elu-

paikadele mitmekesine. Euroopalise tähtsusega liikidest on

esindatud merisiig, lõhi, jõesilm ja võldas. Rannikualadel elab

haruldane kahepaikne juttselg-kärnkonn ehk kõre, madalates

mageveekogudes omapärase eluviisiga apteegi- ehk kirjukaan.

Rahvuspark on liigirikas ka putukate poolest. Loopealsed

pakuvad elupaiku punnpeadele, võrkliblikatele, käristajatele ja

veel mitmetele haruldastele putukatele.

Pehme mereline kliima ja paepealne mullastik on loonud eel-

duse mitmekesise taimkatte tekkeks. Valitsevateks taimekoos-

lusteks on loopealsed ja loometsad. Siin esineb palju levila piiril

kasvavaid taimeliike ning seetõttu on haruldaste taimeliikide

arv suur. Rahvuspargist on leitud enam kui 520 liiki soontaimi.

Eriliselt haruldased on ajutistes madalates riimveeloikudes ehk

silmades kasvavad silmjärvikad.

VILSANDI SAAR on ida-lääne suunas umbes 6 km pikk

ning kohati kuni 2 km laiune. Saar koosneb kahest osast –Suur- ja Väike-

Vilsandist. Kahe saare vahelist kitsast ala kutsutakse Vahemereks.

Siinsed rannamaastikud on eriilmelised. Leidub nii dolomiitseid

kaljurannikuid kui ka tasaseid rannaniite. Mereranda ilmestavad

kadastikud ja pilliroog. Suur-Vilsandi keskosas kasvab kuivale

pinnasele omane loopealne männik. Väike-Vilsandi metsad on seevastu

niiskemad. Rannikul liikudes näeb igas suunas merel väikesaari.

Üks kaunimaid on saarest põhja poole jääv kiviklibune Vesiloo.

Saarele iseloomulikemateks taimedeks on merikapsas, meripuju,

niidu-asparhernes, valge ja kollane kukehari. Kiviaedadelt ja kal-

juselt mererannalt võib leida haruldast läikivat kurereha ja taani

merisalatit. Levinud on mitmed orhideeliigid nagu arukäpp, rohekas

käokeel, hall käpp ja balti sõrmkäpp. Saarelt on leitud ka mitmeid

haruldasi seeneliike.

Püsielanikkond tekkis saarel 18. sajandil, kui siia asusid elama

Lääne-Saaremaa talupered. Peamiseks sissetulekuallikaks oli meren-

dus, kalapüük ja loomakasvatus. Saare pärandmaastikku ilmesta-

vad pukktuulikud, kiviaiad, Vilsandi tuletorn ja merepäästejaama

paadikuur. Aastal 1890 ehitatud Vilsandi tuletorn on Saaremaa

vanim säilinud plinkiv majakas. Selle lähistel asub ilmajaam, kus

on merelist kliimat uuritud pikalt. Vilsandi saar on Eesti kõige päi-

kesepaistelisem koht.

HARILAIU POOLSAAR Harilaid on pikliku kuju ja lainja rannajoonega poolsaar rahvuspargi

põhjaosas. Mõned sajandid tagasi oli Harilaid veel saar, mis nüüd-

seks on ühenduses Tagamõisa poolsaarega. Suurema osa Harilaiust

võtavad enda alla männimets ja vanast merelahest tekkinud järv –

Laialepa laht.

Mere kulutava-kuhjava tegevuse tulemusena muutub rannajoon

Harilaiul, eriti Kiipsaare nukil, pidevalt. Seal paiknev tuletorn ehitati

1933. aastal poolsaare keskele. Nüüdseks on Kiipsaare majakas

kaugel merevees ning vahepeal Saaremaa Pisa torniks kutsutud

viltune meremärk on end taas sirgu ajanud.

Poolsaart iseloomustab mitmekesisus, sealjuures mitmete

kaitsealaluste taimede kasvamine. Neist haruldaseimad on rand-

ogaputk, rand-orashein, hanepaju ja loim-vesipaunikas. Kuivadel

nõmmedel kasvab rohkesti samblaid ja samblikke, liivasel rannikul

rand-seahernest ning rand-luidekaera. Imetajatest võib poolsaarel

kohata metskitse, hirve, põtra, rebast, metssiga ning halljänest. Hari-

laid on läbirändel lindude peatuskohaks. Talvituspaigana kasutavad

piirkonda kirjuhahad. Kahepaiksetest leidub siin kõret ja rabakonna.

Laevarahu on hallhüljeste puhkeala.

KUUSNÕMME POOLSAAR Loodesuunaline Kuusnõmme poolsaar on suures osas kaetud männi-

metsaga, millest osa moodustab vana loodusmets. Poolsaarel leidub

madalaveelisi järvi, mida siin kutsutakse silmadeks. Haruldustest

kasvavad siin alpi võipätakas, saaremaa robirohi ja mägi-naiste-

puna. Orhideeliikidest aga valge tolmpea, kärbesõis ning saaremaa

sõrmkäpp.

Peaaegu inimtühi ja vaikne poolsaar on paljude lindude ja loo-

made meelispaik. Siin võib sageli kohata rästikuid, vanadel mändidel

armastavad istuda merikotkad.

Kuusnõmme mõis rajati 16. sajandil. Mõisa omanikud vahetusid

tihti, kuna kehvad põllumaad ei suutnud palju tulu anda. 1922.

aastal alustas mõisa peamajas tööd Tartu ülikooli bioloogiajaam,

mille juhatajaks sai prof. Johannes Piiper. Poolsaarele rajati Tartu

Ülikooli katsemets, nn Ameerika mets. Uurimis- ja praktikatööd

kestsid rahvuspargi aladel ligi 20 aastat. Mõisa peahoone hävis

tulekahjus aastal 1984.

KAITSEALA VALITSEJA Keskkonnaamet

Hiiu-Lääne-Saare regioonTallinna 22, 93819 Kuressaare

tel 452 7777saare@keskkonnaamet.ee

www.keskkonnaamet.ee

KAITSEALA KÜLASTUSE KORRALDAJARMK loodushoiuosakond

Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinnrmk@rmk.ee www.rmk.ee

Trükise koostaja: Maris SeppEsikaane foto: Vilsandi majakas,

L. MichelsonKüljendus: Akriibia OÜ

Trükk: Aktaprint AS

©Keskkonnaamet 2012

VILSANDIrahvuspark

Foto: Valge tolmpea, T. Faust

KÜLASTAJA MEELESPEA● Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekitata

kahju maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks

vajad omaniku luba.● Mootorsõidukiga võid liigelda ainult selleks ettenähtud teedel,

jalgrattaga teedel ja radadel. ● Telkida ja lõket võid teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähis-

tatud kohtades (vt kaarti). Lahkudes ole veendunud, et lõke on

kustunud.● Looduses liikudes hoia koer rihma otsas.● Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande.● Looduses tegutse jälgi jätmata. Võta oma prügi kaasa.● Kalasta vastavalt kehtivale kalapüügiseadusele ja Vilsandi rahvus-

pargi kaitse-eeskirjale.

Matkarajad läbivad karjatatavaid alasid, mis võivad olla piiratud elektrikarjusega.● Kasuta aedade läbimiseks selleks ettevalmistatud läbikäike ja

väravaid.● Ära võta kinni karjusetraatidest ja muudest metallosadest, nendes

võib olla elekter.● Elektrikarjuse värava avamiseks kasuta plastkäepidet.● Enda järel sulge väravad korralikult.● Ära häiri ega toida kariloomi.

Käkisilma-Vilsandi matkarada:Kasutatav madala ja sooja mereveega, kui vool pole Käkisilma kana-

lis tugev. Enne kui asud matkama, küsi täpsemat infot Vilsandi

rahvuspargi keskusest.

Nähes looduse või külastusrajatiste kahjustamist, teata sellest kesk-

konnainspektsioonile tel 1313.

KÜLASTUSINFORMK Vilsandi rahvuspargi teabepunkt

Loona küla, Kihelkonna vald

tel 454 6880, 5301 2772

www.rmk.ee

Loona mõisa infopunkt

Loona küla, Kihelkonna vald

tel 454 6510

info@loonamanor.ee

www.loonamanor.ee

Turismiinfokeskus

Tallinna 2, Kuressaare

tel 453 3120, 455 0550

turism@kuressaare.ee

www.visitsaaremaa.ee

www.lymanda.ee

www.kihelkonna.ee

www.vilsandi.ee

www.saaremaanaturetourism.eu

üüü

®P

®P

®P

E

E

E2

Eerik

saar

e

Root

siküla

Lätin

iidi

Kih

elko

nna

Kuus

nõm

me

Taga

mõisa

Met

sakü

laKu

ralas

e

Kure

vere

Vilsa

ndi

Kiira

ssaa

re

Tam

mes

e

Vedr

uka

Austl

a

Virit

a

Loon

a

Undv

a Kalm

u

Kulli

Lääg

i

Vahv

a

Neem

e

Vaigu

Tohk

u

Põllu

küla

Mõis

aküla

Leed

ri

Kõru

se

Atla

Veer

e

Lüm

anda

Sepis

e Kotsm

a

Kärd

u

Oju

Liiva

Rann

aküla

Kehil

a

Abaja

Aas

tejä

rv Tiig

i jär

v

Mee

lusm

aa s

oo

Põd

ragu

järv

Laia

lepa

laht

UU

DE

PA

NG

A L

AH

T

Taug

abe

järv

Sara

piku

järv

Killa

tu jä

rv

Saka

järv

Naa

le la

ht

Kad

asoo

Loon

alai

d

Noo

tam

aa

Uus

Noo

tam

aa

Sala

vam

aa

Laim

adal

Väik

e-Vi

lsan

di

VIL

SA

ND

IS

AA

RA

uksa

are

laht

Küt

ialu

ne(L

uige

laht

)

Vesi

loo

KI

HE

LK

ON

NA

L

AH

T

Suur

-Vils

andi

Laas

irah

u

Suur

Kol

mek

ivir

ahu

Oju

rahu

Juks

irah

upo

olsa

ar

Eeri

ksaa

repo

olsa

ar

Um

alak

otid

Kuu

snõm

me

pool

saar

Suur

-si

lm

Kir

esilmK

iris

ilm

KU

US

NÕ

MM

E L

AH

T Kur

gura

hu

Võr

krah

uR

oogl

aid

Lam

bara

huH

ülge

ster

ahu

Laur

isaa

r

Urv

ed

Kirisilm

a

lõugas

Lellu

-ta

gune

Hül

jest

erah

u

KII

RA

SS

AA

RE

LA

HT

Väik

eAn

tsul

aid

Suur

Ant

sula

id

Saar

eauk

Püs

ku-S

itik

/Se

pasi

tikSu

ur-S

itik

Vesik

u oja

Sauelaht

Lülle

laht K

avas

oo jä

rv

Papi

ssaa

repo

olsa

ar

Aba

ja la

ht

Telv

emaa

Pih

lala

id

Vass

ikla

id Kad

akla

id

Kes

knin

a

Pitk

anin

a la

ht

(Alli

ka la

ht)

Lehm

alah

t

Laib

ula

ht

Pautsaare laht

Pitk

anin

a

Pos

ti-la

htVa

rese

-m

aa lahtVe

nede

-la

ht

Mee

ndre

-ni

na la

ht

Jaag

arah

u

Pitk

laid

Tarj

amaa

HA

AG

I L

ÕU

GA

S

Har

ilaid

Ara

soo

järv

Tipi

laht

Säär

elah

tLa

ukab

e jä

rv

Und

va n

ina

Und

va p

ank

Kol

lingu

nuk

k

Koj

alan

ukk

Suur

iku

pank

Taga

mõi

sapo

olsa

ar

Ook

lem

a jä

rv

Kilj

a tu

oja

Sepi

se o

ja

Kilja

tu o

ja

Kai

bist

eso

o

Noo

gim

aa

Kal

arah

u

Käk

imaa

Lind

erah

uR

öpim

aa

Riin

urah

u

Laus

ma

LÄ

ÄN

EM

ER

I

Vahe

lmin

era

hu

Oos

tem

adal

Kuu

snõm

me

rahu

Kihelkonna oja

Püs

keld

ira

hud

Püs

keld

iab

aja

Roj

aab

aja

AT

LA

LA

HT

Läku

lõug

as

Ris

tisso

o

Lahu

ksi

järv

Kai

dasm

aalõ

ugas

Eld

a po

olsa

ar

Elda

pan

k

Köö

ve lõ

ugas

LÜM

AN

DA

VALD

KIH

ELK

ON

NA

VALD

Soeg

inin

a lõ

ugas

Soeg

inin

a

Inna

rahu

Soeg

inin

apa

nk

Oos

tejä

rv

VIL

SA

ND

IR

AH

VU

SP

AR

K

VIL

SA

ND

IR

AH

VU

SP

AR

K

TAG

AM

ÕIS

AP

UIS

NII

TK

ESK

NÕ

MM

ELK

A

VII

DU

MÄ

ELK

A

Laev

arah

ure

serv

aat

Lõun

a-Va

ika

rese

rvaa

t

Noo

tam

aare

serv

aat

Inna

rahu

rese

rvaa

t

Sala

va s

kv

Aher

ahu

skv

Laas

irah

u sk

v

Säin

aste

skv

Kurg

uahu

skv

Laur

i skv

Pihl

alai

u sk

v

Telv

e sk

v

Sepa

siti

ku s

kv

Am

eeri

ka m

ets

Mik

u m

etsa

park

Papi

ssaa

re

Alum

ise

Vaik

a sk

v

Orj

assa

are

nukk

Pang

anuk

k Kub

jam

a sä

är

Mat

urah

u

Taga

mõi

sa

Veer

e

Tam

mes

e

Kure

vere

Jaag

arah

u

Oju

küla

Kehi

late

eris

t

Paju

mõi

sa

Kihe

lkon

na

Sepa Lo

ona

Liiv

a

Kuus

nõm

me

Mõi

sakü

la

Lüm

anda

Kool

i

Atla

Atla

kül

a

Põllu

Kõru

se

Kuressaare

Lüma

nda

Vahe

mer

eab

ajas

Pun

asek

ivir

ahu

Uss

irah

u

Mih

klir

ahu

Säär

deva

nukk

Koe

raku

iv Ruu

na-

laid

Säär

emaa

nuk

k

Nin

avär

ava

nukk

Urv

erah

u Kara

la

Pun

asek

ivir

ahu

Käk

isilm

Atla

Vika

ti

Jaag

arah

u

Kiljat

u oj

a

Kiis

a la

ht

Pank

/ C

liff

Kõv

akat

tega

tee

/ Sur

face

d ro

adK

ruus

katte

ga te

e; b

ussi

peat

us /

Gra

vel r

oad;

bus

stop

Pinn

aste

e / U

npav

ed ro

adRa

da /

Path

§

Kai

tsea

la p

iir /

Cons

erva

tion

area

bou

ndar

yVa

llapi

ir / M

unic

ipal

ity b

ound

ary

Har

ilaiu

mat

kara

da /

Har

ilaiu

hik

ing

trail

Käk

isilm

a-Vi

lsan

di m

atka

rada

/K

äkis

ilma-

Vils

andi

hik

ing

trail

Vils

andi

mat

kara

da /

Vils

andi

hik

ing

trail

Liik

umis

piira

ng (1

5.04

-15.

07)/

Rest

rictio

n of

mov

emen

t(1

5.04

-15.

07)

Rese

rvaa

t (lii

kum

iske

eld)

/N

atur

e re

serv

e (r

estri

ctio

n of

mov

emen

t)

Park

la /

Park

ing

Lõkk

ekoh

t tel

kim

iseg

a/Ca

mpf

ire a

nd c

ampi

ng si

te

Am

eerik

a m

ets /

Am

eric

an F

ores

t

Vaat

etor

n / O

bser

vatio

n to

wer

1:50

000

1 cm

kaa

rdil

= 50

0 m

lood

uses

2®P

Info

punk

t / In

form

atio

n po

int

Kül

astu

skes

kus /

Vis

itors

' cen

tre

©G

eoda

ta 2

012

Uju

mis

koht

/ Sw

imm

ing

plac

e

Tõkk

epuu

/ B

arrie

rM

ajak

as /

Ligh

thou

se

Mõi

s, m

õisa

koht

/M

anor

, pla

ce o

f man

orK

irik

/ Chu

rch

Sada

m /

Har

bour

Har

ilaiu

poo

lsaa

r

Vils

andi

saa

r

####

###

###

###

###

##

qq

qq

qqq

qqq

qqq

qqq

qqq

Kiv

iaed

/ St

one

fenc

e

Mun

akiv

itee

/ Cob

bles

tone

road

Laev

atee

/ Sh

ip li

ne

Nai

stek

ivim

aa

Mik

u m

etsa

park

/ M

iku

Fore

stpa

rk

Puhk

ekoh

t / R

estin

g pl

ace

Väi

ke-

Vils

andi

Auks

aare

laht

Küt

ialu

ne(L

uige

laht

)

Vesi

loo

Laas

irah

u

Oju

rahu

Noo

gim

aa

Lind

erah

u

Riin

u-ra

hu

Laus

ma

LÄ

ÄN

EM

ER

I

Suur

küla

Lõun

a-Va

ika

rese

rvaa

t

Met

sapü

siva

atlu

sala

rese

rvaa

t

Alum

ise

Vaik

a sk

v

Orj

assa

are

nukk

Pang

anuk

k

K

Mat

urah

u

Kusti

Üle

min

eVa

igas

Kes

kmin

eVa

igas

Tori

laht

Sõnn

inin

a

Pitk

anin

anu

kk

Vesi

loo

säär

Aar

ma

laht

Pitk

a-ni

na a

uk

Vahe

mer

i

Kub

jam

aa la

ht

Vahe

mer

e ka

el

Vahe

mer

eab

ajas

Aba

jala

ht

Suur

-Vi

lsan

di

Tolli

Lam

mas

tepa

nk

Vene

küla

Aape

rse

auk

Ang

erja

auk

Aba

jalo

ik

Vika

tiK

uiva

rahu

Mat

urah

ulõ

ugas

Vils

andi

kur

kSiia

pank

Kol

uma

rahu

Kar

irah

u Alu

min

eVa

igas

Mus

tpan

k

Kul

lipan

k

1:40

000

®P2

Laia

lepa

laht

UU

DE

PA

NG

A L

AH

T

HA

AG

I L

ÕU

GA

S

Har

ilaid

Kiip

saar

e nu

kk

Torn

isää

re n

ukk

Ahis

äär

Ahi

säär

elõ

ugas

Aba

dela

htK

ergu

järv

Junk

rula

ht

Silm

akae

l

Uud

epan

k

Haa

bade

alun

e

Nõge

stel

õuga

s

Kel

ba n

ukk

Pih

el-

puua

uk

1:40

000

Sääremägi

Nai

stek

ivi s

kvN

aist

ekiv

imaa

Oos

te-

maa

Naist

ekiv

ikur

k

Süda

me-

rahu

Tori

pers

ealu

ne(S

ilm

a pi

daja

)

Silm

alõ

ugas

Ülb

aku

laht

Silm

a

Kat

ri lõ

ugas

Säär

eots

Silmaoja

Tõri

-jä

rvSa

lujä

rv Nos

sura

hu

Väi

ke-

Non

nijä

rv

Kara

la

1:50

000

Nais

teki

vim

aa

Vils

andi

saa

r

Haril

aiu

pool

saar