Välispäritolu õpilased ja nende toetamine koolis Kersti Kivirüüt Üldharidusosakonna peaekspert 26.10.2015

Lähtekoht ● EV põhiseadus § 37: Igaühel on õigus saada eestikeelset

õpetust. ● Laste Õiguste Konventsioon: Igasugustes lapsi puudutavates

ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

● LAPS ON LAPS!!! ● Iga Eesti koolis /lasteaias õppiva lapse hariduse küsimus on

kõikide hariduskorraldusega seotud asutuste küsimus. St – õppevara, ainekava, õppekava, välishindamise, hindamis-süsteemi, tugiteenuste jpm asjade küsimus. Need inimesed, kes tegelevad haridusküsimustega, tegelevad kõikide laste haridusküsimustega, mitte valikuliselt.

Õppetuge vajavad lapsed Eesti koolides on: • ~15-20 pagulastaustaga last (Tapa Vene G. Kiltsi PK, 32.

Kk, Tartu Raatuse kool, Tln Südalinna K, V-Maarja G, Keila K jt)

• ~400 uusimmigranti ja tagasipöördujat, enamus (85%) eesti õppekeelega koolis.

• 500 õppekeelest erineva kodukeelega last, kes said eesti keele lisaõppeks toetust

• EHISe Erivajadused ja tugiteenused (HEV) klassifikaatoris eristatakse: - Uusimmigrandid - Õppekeelest erineva koduse keelega või välisriigist

naasnud õpilased

Mõisted ● Uusimmigrant: Euroopa Liidust, aga samuti kolmandatest riikidest

saabuvate isikute laps, kes soovib alustada õpinguid eesti koolis ning kes on Eestis elanud/viibinud vähem kui kolm aastat. Tavaliselt vajab tuge kohandumiseks ja õppimiseks (võib mitte osata kooli õppekeelt), eesti keele kui teise keele õppeks.

Nende õppe korraldust ja sisu on kirjeldatud kas kooli õppekavas või õpilasele koostatud IÕKs.

● Õppekeelest erineva koduse keelega või välisriigist naasnud õpilane: õpilased, kes vajavad täiendavat keeleõpet ja täiendavat tuge õpitulemuste saavutamiseks ning kellele on sellest tulenevalt koostatud IÕK.

● Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud kas pagulasena või täiendava kaitse saajana või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Rahvusvahelise kaitse saanud last eristab uusimmigrandist vaid see, ta saab keeleõppe lisatoetust SoM-st (tavarände puhul)

Õppetuge vajavad lapsed koolis Oskab õppekeelt Ei oska õppekeelt

Eestiga seos olemas

Tagasipöördujad (välismaal elanud Eesti lapsed)

Eestis elavad teise kodukeelega lapsed

Keelekümblusklassis või eestikeelses lasteaias õppiv muukeelne õpilane

Eestiga seotus puudub

Vene keele-kultuuriruumist Eestisse vene õppekeelega kooli saabunud õpilane

Uusimmigrandid, välismaalt äsjasaabunud lapsed

Pagulased, välisriikide diplomaatide lapsed, kel on rahvusvaheliste lepetega reguleeritud õigused

Keeleõppe rahastamine koolis

Keeleõppe rahastamine Metoodiline tugi (SA Innove

keelekümbluskeskuse kaudu)

Tagasipöördujad/õppekee

lest erineva emakeelega

õpilased eesti koolis

HTM õpilaspõhine toetus SA Innove

kaudu (jagatakse kalendriaastaks,

eelmise aasta EHISe andmete põhjal)

~100€

Vt all

Uussisserändaja (v.a. rhv.

kaitse saaja ja taotleja)

HTM õpilaspõhine toetus SA Innove

kaudu (jagatakse kalendriaastaks, EHISe

andmete põhjal) ~400€

- Õppevara

- Tasuta metoodikakoolitused

- Tasuta nõustajad

- Veebileht õpetajale

http://www.innove.ee/et/yldha

ridus/muu-kodukeelega

Rahvusvahelise kaitse

saaja (pagulane,

täiendava kaitse saaja)

1. HTM õpilaspõhine toetus SA Innove

kaudu (jagatakse kalendriaastaks,

eelmise aasta EHISe andmete põhjal)

~400€

2. Tavarände puhul keeleõppe toetus

SoM vahenditest (kuni 12

toimetulekupiiri määra inimese kohta =

1080 €)

-“-

Rahvusvahelise kaitse

taotleja

Juhtumipõhine lähenemine HTM kaudu - „ - (analoogne eelmisele)

Alusharidus • KELS §10 – KOV loob vanemate soovil kõigile

elukohajärgsetele 1,5 – 7 aastastele lastele võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1,5 – 3 aastaste lastele vanemate soovil lapsehoiu koht

• Vanemates rühmades tuleb eraldi pöörata tähelepanu keeleõppele. Riik toetab rühmapõhist keeleõpet 361 eurot rühma kohta

• Lisatugi KOVile ümberasustamise ja –paigutamise programmi kaudu

Hariduslik nõustamine ● Esmajärjekorras koolikorralduslikud

meetmed; olemasolevad võimalused (KiVa; ToRe; Kiusamisvaba Kool;TÜ Eetikakeskus)

● Eriabi piirkondlike Rajaleidjate keskuse koordineerimisel

Õigusbaas ● Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015026?leiaKehtiv

● PRÕK - kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele

koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

Õppetoe korraldus/õigused (PRÕK)

● Kool koostab HEV-õpilasele individuaalse õppekava ja

kannab EHISesse individuaalse õppekava märke. ● Kui õpilane asub eesti õppekeelega kooli õppima alates

4. klassist, siis võib ta eesti keelt õppida teise keelena, mitte emakeelena.

● Uusimmigrant-õpilase vanem võib taotleda loobumist B-võõrkeele õppest (nt selle arvelt võib suurendada õpilase eesti keele tundide arvu).

● Vajadusel võib suurendada õpilase õppekeele (eesti keele) tundide arvu lubatud maksimaalse õppekoormuse piires.

Õppetoe korraldus/õigused ● Õpilane, kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima

viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.

● Välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksameid PKs õppinud kuni 3 aastat ning kellele on koostatud eesti keeles individuaalne õppekava, võib eesti keele või EKTK eksami sooritada IÕK põhjal ettevalmistatud koolieksamina.

● KOViga kokkuleppel on võimalik sooritada PK lõpueksamid (nt matemaatika) mõnes muus keeles kui eesti või vene keeles. Eksamimaterjalide tõlkimis- ja hindamiskulud kannab kooli pidaja (KOV).

● Õppekeelest erineva keele (ja kultuuri) õpet, mis on õpilase kodukeel ja vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. Töötavad ka pühapäevakoolid, kelle eesmärk on toetada keele ja kultuuri õpet.

Veebikeskkond Innove lehel „Muu kodukeelega laps“ http://www.innove.ee/et/yldharidus/muu-kodukeelega • rahastame eesti keelest erineva kodukeelega

laste lisaõpet • nõustame koole • jagame infot ja kohtume KOVide ja koolidega • haldame ja kogume õppevara teavet • jooksvalt kaardistame rahastamise, koolituse

jms küsimusi, reageerime vajadusel • kogume infot (nt kohanemisprogramm jmt) ja

vahetame ja ühtlustame seda HTMiga/SiMiga

Meie kogemused ● Tallinna Lilleküla Gümnaasium on alates 2003.

aastast õpetanud uusimmigrant-õpilasi. Nende kogemused/ettepanekud on muutnud Eesti hariduskorraldust ja seadusandlust.

● Ülikoolidel on alates aastast 2005 olemas täienduskoolituse õppekavad ja kogemused, MISA on läbi viinud 6 suuremahulist koolitust õpetajatele.

● Vahetusõpilased!!!

Õpipoisiõpe • Sihtrühm kirjaoskamatud hilisteismelised,

noored täiskasvanud • Õpipoisiõpe = tasemeõpe - Gümnaasiumihariduse omandamine: koostöölepe õppija, kutseõppeasutuse ja tööandja vahel - Põhihariduse omandamisel lisandub partnerina täiskasvanute gümnaasium • Kontakti loomine partnerite vahel toimub

tugiisiku vahendusel

Õpipoisiõpe (2) • Õpet võivad pakkuda kõik õppeasutused • Õpilasele laieneb ravikindlustus • Sisulisele õppetööle eelneb eesti keele õpe

(vähemalt A1, parem kui A2) • Õpipoisi töötasu sõltub konkreetsest

kokkuleppest, reeglina tehakse ka töölepe

Noortevaldkonna väljavaated ● Kaasav noortekeskus (vajadusel

noorsootöötajale keelekümbluskoolitus) ● Erasmus+ siseriiklikud prioriteedid

kultuuridevahelise dialoogi kompetentsi tõstmiseks

Tänan tähelepanu eest!