võnnu päästekomando detailne analüüs
DESCRIPTION
ÂTRANSCRIPT
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
1
Võnnu päästekomando
Päästeteenistujaid: 10
Sõidukid:
põhiauto-1
tulekustutusauto-1
paakauto-1
ametiauto-1
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
2
1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid
Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva
päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis eesmärgiga vähendada hukkunute ja
vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi,
päästeteenistujate ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel
abikaugetes piirkondades päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.
Võnnu päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse piirkonna
päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida
päästesündmusele.
Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid
Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku
planeerimisel:
1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele
24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,
elupäästevõime tagamine) (2011 tase 26);
2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 (2011
aasta tase 57);
3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates
Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;
4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta
tase 8.50 minutit);
5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%
elanikkonnale (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest);
6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal
olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga
päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9- liikmeline ja 2 põhiautoga
päästemeeskond;
Võnnu päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid
Võnnu päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:
1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö
infosüsteem OVA);
2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);
3) Päästekomando töökoormus ja riskide tase on madal võrreldes ülejäänud riiklike
päästekomandodega (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
3
2. Analüüs
Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond
Võnnu päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Võnnu valda, aga mõjutatud
on ka Mäksa, Ahja ja Haaslava vallad; Mooste vallast Rasina, Kastmekoja ja Kadaja küla;
Meeksi vallast Sikakurmu, Rõka ja Järvselja küla ning Vaste-Kuuste vallast Lootvina küla.
Kaart: Kohalikud omavalitsused Võnnu päästekomando tööpiirkonnas
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
4
Võnnu vald
Võnnu vald asub Tartu maakonna kaguosas, piirnedes Mäksa, Haaslava ja Meeksi vallaga
(Tartumaa) ning Ahja, Vastse-Kuuste ja Mooste vallaga (Põlvamaa). Võnnu valla pindala on
232,6 km2, millest 60,3 km
2 hõlmab enda alla Emajõe Suursoo kaitseala. Vallas elab
01.01.2008 seisuga 1138 elanikku. Asustus paikneb peamiselt Võnnu aleviku ümbruses ja
kahel pool Tartu-Räpina maanteed.
Suurematest teedest läbib valda Tartu-Räpina riigimaantee ning Hammaste-Mehikoorma
riigitee. Võnnu valla territooriumil voolab 4 jõge (Ahja, Apna, Kalli ja Luutsna jõgi) ning
suuremad järved on Võngjärv, Ahijärv, Leegu järv ja Kalli järv. Valla territooriumil asuvad
ettevõtted tegelevad puidutöötlemise, põllumajandusliku tootmise ning teenindusega. (Võnnu
valla arengukava aastateks 2007-2013).
Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt: www.vonnu.ee ja valla arengukava
leiab: http://www.vonnu.ee/avalik%20teave/arengukava.pdf.
Mäksa vald
Mäksa vald paikneb Tartu maakonnas, Tartu linnast kagus. Omavalitsuse piir kulgeb põhjast
mööda Emajõge ja piirneb Luunja vallaga, idast Kalli järve ning Vara ja Võnnu valdadega,
lõunast Võnnu vallaga ning läänest Haaslava vallaga. Mäksa valla pindala on 136,5 km2.
Omavalitsuses on umbes 4700 ha metsamaad, 600 ha rohumaad ja 4600 ha haritavat maad.
Rohkem kui kolmandiku omavalitsuse pinnast hõlmab looduskaitse alla kuuluv Emajõe-
Suursoo.
Maksa vallas domineerib vaike- ja keskmise suurusega ettevõtlus, mis on orienteeritud
põllumajandussaaduste ja ehitusmaterjalide tootmisele ning puidutöötlemisele. Rohkem infot
valla kohta võib leida valla kodulehelt: http://www.maksavald.ee/.
Ahja vald
Ahja vald asub Tartu- ja Põlvamaa piiril, Tartust 34 km ja Põlvast 25 km kaugusel. Asustus
on koondunud peamiselt valda läbiva Tartu-Räpina maantee ja sellelt hargneva Põlva ja
Vastse-Kuuste maantee äärde. Valla pindala on 72,2 km2, millest 35% moodustavad metsad
ja 57% on põllumajanduslik maa.
Ahja vallas on (seisuga 31.12.2004) 47.5 km riigimaanteid ning 94 km kohalikke ja erateid.
Valda läbib riikliku tähtsusega Tartu – Räpina maantee. Ahja suurim tööandaja on lihatööstus
AS Wõro Kommerts. Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt:
http://www.polvamaa.ee/index.php?page=1109&.
Haaslava vald
Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja,
kirdes Mäksa, idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning
läänes Ülenurme vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km², millest 35% on metsa- ja 52%
põllumaa.
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
5
Valla territooriumil olevate teede kogupikkus on 168,5 km. Liiklustihedus on suurem
Tõrvandi - Roiu - Uniküla ja Vana-Kuuste – Roiu – Luunja suundadel. Vallale kuuluvate
kohalike maanteede kogupikkus on 69,2 km. Rohkem infot valla kohta võib leida valla
kodulehelt: http://www.haaslava.ee/.
Piirkonna ohud
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või
künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga
ettevõte) suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on
viidatud ka hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus
või varing tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti
ohtlike ainete kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete
kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam
kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses
veel ei ole ja tulemus annab hetkel ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka
tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“
mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on nende äratoomine ohtliku objektina
siinkohal ikkagi põhjendatud.
II Metsatulekahjud
Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“
riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on
vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse
tuleohuga maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on
maakonna täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.
B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest
on Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja
kõrge).
III Üleujutusalad
Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on
toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada
rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.
Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest
põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise
riskipiirkonnana nimetatud.
IV Rannikureostus
Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,
mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik
rannikureostus“ riskianalüüsiga.
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
6
V Raudteeõnnetused
Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud
oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega
õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga
õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.
VI Maanteed
Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud
hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“
riskianalüüsiga.
Võnnu vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht
B Tuleohtlik mets - Madal
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus – EI
V Raudteeõnnetus - EI
VI Maanteed:
A Põhimaantee – EI
B Tugimaantee - JAH
Mäksa vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht
B Tuleohtlik mets - Madal
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus – EI
V Raudteeõnnetus - EI
VI Maanteed:
A Põhimaantee – EI
B Tugimaantee - JAH
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
7
Ahja vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:
E
ttev
õtt
e
nim
i
Oh
u
kat
ego
ori
a
Kem
ikaa
lid
(t)
Aad
ress
Asu
la
Om
aval
itsu
s
Maa
kon
d
AS Mahta
Ahja tankla Ohtlik bensiin(10);diislikütus(10
) Tartu
mnt. 17 Ahja
alevik Ahja vald Põlva
maakond
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Suur tuleoht
B Tuleohtlik mets - Kõrge
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus – EI
V Raudteeõnnetus - EI
VI Maanteed:
A Põhimaantee – EI
B Tugimaantee - JAH
Haaslava vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:
Ett
evõtt
e
nim
i
Ohu
kat
egoori
a
Kem
ikaa
lid
(t)
Aad
ress
Asu
la
Om
aval
itsu
s
Maa
kond
Arujõe
OÜ Ohtlik bensiin; diislikütus Meistrite
14 Roiu
alevik Haaslava
vald Tartu
maakond
AS Baltoil Ohtlik
atsetoon; metanool; klaasipesu
tooraine (etanool); nitrolahusti;
eribensiin; liav 200 lahusti;
mootoriõli SAE30; sae ketiõli;
jahutusvedelik; liav110 lahusti;
euro sanu (fosforhape);
monoetüleenklükool Männi 1 Roiu
alevik Haaslava
vald Tartu
maakond
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht
B Tuleohtlik mets - Kõrge
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
8
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus - EI
V Raudteeõnnetus – JAH
VI Maanteed:
A Põhimaantee – EI
B Tugimaantee - EI
Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid
Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse
puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju.
Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt
riskihindamistele kord ühe kuni viia aasta jooksul.
Objekti nimetus Omavalitsus Aadress Liik
Friedebert Tuglase nimeline
Ahja Keskkool Ahja vald Ahja, Tartu mnt 23
haridus
Ahja Lasteaed Ahja vald Ahja, Illimari 3 haridus
Ahja Hooldekodu Ahja vald Ahja, Nooruse 2 hoolde
Sillaotsa Põhikool Haaslava vald Päkste haridus
Roiu Lasteaed Kukupai Haaslava vald Roiu haridus
Baltoil AS Haaslava vald Roiu tööstus
Natural House OÜ Haaslava vald Roiu tööstus
Kaagvere Erikool Mäksa vald Kaagvere haridus
Melliste Algkool-Lasteaed Mäksa vald Melliste haridus
Hooldekodu Härmalõng Mäksa vald Kastre hoolde
Mäksa Seeme Tootmisühistu Mäksa vald Melliste põllum
Tamme Kuivatid AS Mäksa vald Melliste põllum
Flainest AS Mäksa vald Vana-Kastre tööstus
Võnnu Keskkool Võnnu vald Võnnu haridus
Võnnu lasteaed Värvuke Võnnu vald Võnnu, Tööstuse tee 2 haridus
EELK Võnnu Jakobi kogudus Võnnu vald Võnnu kultuse
Võnnu Haigla SA Võnnu vald Võnnu, Tööstuse tee 4 ravi
Bohlen AS Võnnu vald Lääniste tööstus
Ökoehitus AS Võnnu vald Võnnu tööstus
Avi Puidutöökoda AS Võnnu vald Võnnu tööstus
Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Võnnu, Ahja, Haaslava ja Mäksa vallas
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
9
Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid
Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga
objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning
võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja
majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid
ja laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud
objektidel kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.
Maakond Linn-vald Aadress Objekti nimetus
Põlvamaa Ahja vald Ahja Wõro Kommerts AS Ahja vorstitööstus Tartumaa Haaslava vald Roiu, Männi 1 Baltoil AS
Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete
edastamine Häirekeskusesse
Piirkonna elanikud
Võnnu valla territooriumil on üks alevik (Võnnu) ja 12 küla: Agali, Ahunapalu, Hammaste,
Imste, Issaku, Kannu, Kurista, Kõnnu, Liispõllu, Lääniste, Rookse ja Terikeste- suuremad
nendest on Lääniste ja Kurista. Suurima elanike arvuga on Võnnu alevik - 584 elanikku.
Võnnu valla asustustihedus (2007 seisuga) on 5,2 inimest/km2, mis on Tartu maakonnas üks
väiksemaid.
Mäksa vallas elab (01.01.2011) seisuga 1687 inimest. Omavalitsuses on 16 küla, suurimad on
Melliste, Kaagvere, Võõpste ja Mäksa. Keskmine asustustihedus on 12 inimest ruutkilomeetri
kohta (suure osa valla pindalast moodustab Emajõe-Suursoo).
Ahja valla elanike arv (01.01 2011 seisuga) on 1115 ja asustustihedus on 15 inimest
ruutkilomeetril. Ahja vallas on 8 küla ja 1 alevik (Ahja), alevikus elab üle poole valla
elanikest.
Haaslava vallas elab 1856 inimest (01.01.2010 seisuga). Rahvastiku tihedus on 16,87
inimest/km2.
Elanike arv komando piirkonnas on alla 5000 elaniku. Võnnu päästekomando on lähimaks
komandoks 4178 püsielanikule:
- 5 minuti tsoonis elab 732 inimest;
- 10 minuti tsoonis elab 1787 inimest;
- 15 minuti tsoonis elab 3717 inimest;
- 20 minuti tsoonis elab 4043 inimest;
- 28 minuti tsoonis elab 4178 inimest.
Võnnu päästekomando ümberkorraldamisel tuleb olemasolevad asustusüksused jaotada
järgmiste lähimate komandode vahel, mistõttu 10 minutiga vaadeldavat piirkonda ei kaeta:
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
10
- 15 minuti tsoonis elab 697 inimest;
- 20 minuti tsoonis elab 2217 inimest
- 30 minuti tsoonis elab 4033 inimest;
- 39 minuti tsoonis elab 4178 inimest.
Asula Valla nimi Maakond Komando Võnnu PK
aeg (min)
2
komando
2 komando
aeg (min)
Elanike arv
7.10.2010
Vana-Kastre küla Mäksa Tartu VÕNNU 12 Tartu 12 69
Melliste küla Mäksa Tartu VÕNNU 8 Tartu 15 484
Sudaste küla Mäksa Tartu VÕNNU 12 Tartu 15 88
Sarakuste küla Mäksa Tartu VÕNNU 14 Tartu 15 56
Uniküla küla Haaslava Tartu VÕNNU 11 Tõrvandi 16 106
Poka küla Mäksa Tartu VÕNNU 9 Tartu 17 92
Kriimani küla Haaslava Tartu VÕNNU 10 Tõrvandi 17 89
Tammevaldma küla Mäksa Tartu VÕNNU 10 Tartu 17 55
Kärsa küla Ahja Põlva VÕNNU 15 Põlva 17 134
Rasina küla Mooste Põlva VÕNNU 14 Põlva 18 130
Sikakurmu küla Meeksi Tartu VÕNNU 17 Räpina 18 26
Veskimäe küla Mäksa Tartu VÕNNU 17 Tartu 18 45
Ahja alevik Ahja Põlva VÕNNU 12 Põlva 19 548
Võruküla küla Mäksa Tartu VÕNNU 17 Tartu 19 39
Kitseküla küla Haaslava Tartu VÕNNU 18 Tõrvandi 19 48
Hammaste küla Võnnu Tartu VÕNNU 5 Tartu 20 48
Mäletjärve küla Mäksa Tartu VÕNNU 13 Tõrvandi 20 54
Tigase küla Mäksa Tartu VÕNNU 13 Tartu 20 64
Kastre küla Mäksa Tartu VÕNNU 14 Tartu 20 36
Alaküla küla Haaslava Tartu VÕNNU 15 Tõrvandi 20 6
Issaku küla Võnnu Tartu VÕNNU 4 Tartu 21 51
Kurista küla Võnnu Tartu VÕNNU 6 Tartu 21 114
Võõpste küla Mäksa Tartu VÕNNU 12 Tartu 21 129
Kaarlimõisa küla Mäksa Tartu VÕNNU 14 Tartu 21 60
Aadami küla Haaslava Tartu VÕNNU 18 Tõrvandi 21 49
Kosova küla Ahja Põlva VÕNNU 9 Põlva 22 91
Vanamõisa küla Ahja Põlva VÕNNU 14 Põlva 22 50
Aruaia küla Mäksa Tartu VÕNNU 14 Tartu 22 41
Loko küla Ahja Põlva VÕNNU 16 Põlva 22 38
Rõka küla Meeksi Tartu VÕNNU 21 Räpina 22 13
Võnnu alevik Võnnu Tartu VÕNNU 1 Tartu 23 508
Mustakurmu küla Ahja Põlva VÕNNU 15 Põlva 23 49
Lootvina küla
Vastse-
Kuuste Põlva VÕNNU 15 Tõrvandi 23 134
Paluküla küla Haaslava Tartu VÕNNU 15 Tõrvandi 23 16
Rookse küla Võnnu Tartu VÕNNU 9 Tartu 24 63
Mõtsküla küla Ahja Põlva VÕNNU 11 Põlva 24 72
Järvselja küla Meeksi Tartu VÕNNU 22 Räpina 24 44
Kastmekoja küla Mooste Põlva VÕNNU 15 Põlva 25 29
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
11
Kadaja küla Mooste Põlva VÕNNU 18 Põlva 25 68
Kannu küla Võnnu Tartu VÕNNU 13 Tartu 26 30
Lääniste küla Võnnu Tartu VÕNNU 5 Tartu 27 125
Liispõllu küla Võnnu Tartu VÕNNU 17 Räpina 28 13
Kõnnu küla Võnnu Tartu VÕNNU 11 Põlva 29 29
Imste küla Võnnu Tartu VÕNNU 10 Tartu 31 21
Terikeste küla Võnnu Tartu VÕNNU 10 Tartu 31 46
Agali küla Võnnu Tartu VÕNNU 21 Räpina 32 19
Ahunapalu küla Võnnu Tartu VÕNNU 28 Räpina 37 23
Ibaste küla Ahja Põlva VÕNNU 26 Põlva 39 36
Tabel: Võnnu piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt
Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik
Lähimad riiklikud päästekomandod Võnnu päästekomandole on:
- Tartu (26 km, 23 min)
- Tõrvandi (25 km, 25 min)
- Põlva (35 km, 29 min)
- Räpina (40 km, 33 min)
Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Võnnu päästekomandole on:
- Kambja (26 km, 27 min)
- Kõlleste (35 km, 37 min)
Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Võnnu päästekomando tööpiirkond Tartu,
Tõrvandi, Põlva ja Räpina päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele
päästekomandodele lisanduvad kaks vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav uus Võnnu
vabatahtlik päästekomando.
2014 aastal on planeeritud uue Tartu päästekomando valmimine asukohaga Kaunase pst. 73A.
Uue Tartu päästekomando hoone ehitus kiirendab abi jõudmist Emajõe lõunapoolsele kaldale
kuni 10-15 minutit (sh Võnnu piirkond).
Piirkonna päästesündmuste analüüs
Peamised sündmused Võnnu vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (25); loodusjõududest
põhjustatud sündmusi on kolme aasta jooksul olnud 5 ja liiklusõnnetusi 7. Nimetatud
perioodil (2008) uppus Võnnu alevikus tiiki 1 inimene, tulekahjus hukkunuid ei olnud.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku Võnnu TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 4 2 9
LÕHKEKEHA 2 0 0 2
LIIKLUSÕNNETUS 3 2 2 7
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
12
ÕPPUS 13 15 1 29
LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 2 1 5
ÕNNETUS VEEKOGUL 0 0 1 1
MUUD 2 2 8 12
TULEKAHJU 7 13 5 25
GAASIAVARII 0 0 1 1
LOOM/LIND 0 1 3 4
Võnnu vald kokku 32 39 24 95
Tabel: Pääste sündmused Võnnu vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Võnnu vallas:
- II astme sündmus 26.01.2010, hoone tulekahju Lääniste külas;
- II astme sündmus 15.07.2010, tulekahju Hammaste külas;
- II astme sündmus 15.07.2010, tulekahju Kurista külas;
- II astme sündmus 2.10.2010, hoone tulekahju Võnnu alevikus.
Peamised sündmused Haaslava vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (30). Nimetatud perioodil
2010 a uppus Haaslava vallas 1 inimene, tulekahjus hukkunuid ei olnud.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku
Haaslava LIIKLUSÕNNETUS 1 1 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 3 5 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 1 LÕHKEKEHA 2 4 3 9 MUUD 2 1 3 6 LOOM/LIND 2 2 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 TULEKAHJU 10 10 10 30 ÕPPUS 8 5 3 16 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 6 5 14
TULETÕRJE ALARM 2 5 4 11
Haaslava vald kokku 31 32 34 97
Tabel: Pääste sündmused Haaslava vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Haaslava vallas:
- II astme sündmus 10.01.2010, hoone tulekahju Kõivuküla külas;
- II astme sündmus 21.12.2010, tulekahju Roiu alevikus.
Peamised sündmused Ahja vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (18). Nimetatud perioodil 2008
a uppus 1 inimene, tulekahjus hukkunuid ei olnud.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku Ahja LIIKLUSÕNNETUS 3 2 5
LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 1 1
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
13
LOOM/LIND 1 1 2 MUUD 3 1 4 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 2 ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 TULEKAHJU 5 8 5 18 ÕPPUS 3 3 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 1 2 6 TULETÕRJE ALARM 5 5
Ahja vald kokku 19 10 18 47
Tabel: Pääste sündmused Ahja vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Ahja vallas:
- II astme sündmus 21.08.2010, tulekahju Kosova külas.
Peamised sündmused Mäksa vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (13). Nimetatud perioodil
veeõnnetustes uppunuid ja tulekahjus hukkunuid ei olnud.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku
Mäksa LIIKLUSÕNNETUS 1 1 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 1 3 4 LÕHKEKEHA 3 5 3 11 LOOM/LIND 1 1 2 MUUD 4 4 8 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 2 2 TULEKAHJU 3 5 5 13 ÕPPUS 2 2 1 5 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 1 2 2 5
Mäksa vald kokku 15 17 19 51
Tabel: Pääste sündmused Mäksa vallas perioodil 2008-2010
2010 aastal Mäksa vallas suuremaid päästesündmusi ei olnud.
Võnnu päästekomando väljasõitude analüüs
Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 on 9,7 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja
antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
14
Joonis: Võnnule lähimate riiklike päästekomandode töökoormus kuude lõikes 2008-2010.
SÜNDMUSE LIIK AH
JA
VA
LD
HA
AS
LA
VA
VA
LD
LU
UN
JA
VA
LD
ME
EK
SI
VA
LD
MO
OS
TE
VA
LD
MÄ
KS
A V
AL
D
VA
ST
SE
-
KU
US
TE
VA
LD
VÕ
NN
U V
AL
D
KOKKU
ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 1 3 1 1 1 4 11
ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 1
GAASIAVARII 1 1
LIIKLUSÕNNETUS 2 1 8 1 5 2 2 21 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ.
SÜNDMUS 1 4 3 2 10 5 6 1 32
LÕHKEKEHA 3 7 5 5 3 23
MUUD 1 2 2 1 2 1 6 15
NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE 1 2 1 2 6
TULEKAHJU 10 34 33 18 41 7 13 25 181
TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 7 13 12 2 4 8 5 54
TULETÕRJE ALARM 5 4 27 4 40
UPPUMINE 6 6
ÕNNETUS VEEKOGUL 12 2 14
ÕPPUS 7 1 1 1 1 11
KOKKU 23 68 111 42 65 23 37 47 416
Tabel: Pääste väljasõidud Võnnu ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010.
0
50
100
150
200
250
300
0 4 8 12 16 20 24 28 32 36
PÕLVA PÄÄSTEKOMANDO
RÄPINA PÄÄSTEKOMANDO
TARTU PÄÄSTEKOMANDO
TÕRVANDI PÄÄSTEKOMANDO
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO
Eesti keskmine
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
15
Võnnu päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis esimesena sündmuskohale
Võnnu valla 24 sündmusest 23 korral.
VALLA NIMETUS VÕNNU 11 VÕNNU 21 VÕNNU 31 KOKKU
AHJA VALD 16 1 17 HAASLAVA VALD 2 2 LUUNJA VALD 2 2 MEEKSI VALD 1 1 MOOSTE VALD 8 8 MÄKSA VALD 11 1 12 VASTSE-KUUSTE VALD 4 4
VÕNNU VALD 19 3 1 23
KOKKU 63 3 3 69
Tabel: Võnnu päästekomando esmareageerimine Võnnu valda ja naabervaldadesse 2010.
VALAL NIMETUS VÕNNU 11 VÕNNU 21 VÕNNU 31 KOKKU
AHJA VALD 17 1 1 19
HAASLAVA VALD 7 2 9
KAMBJA VALD 4 4
LUUNJA VALD 9 2 11
MEEKSI VALD 7 4 11
MOOSTE VALD 12 1 13
MÄKSA VALD 13 2 15
PIIRISSAARE VALD 1 1
RÄPINA VALD 2 2
TARTU VALD 1 1
VASTSE-KUUSTE VALD 6 1 7
VÕNNU VALD 19 5 2 26
KOKKU 98 16 5 119
Tabel: Võnnu päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010.
Aasta: 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Väljasõite aastas kokku: 107 93 81 116 72 108 123 119
Tabel: Võnnu päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.
Võnnu päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes väiksema väljasõidukoormusega
piirkonda. Võnnu päästekomando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 350; Tartu
päästekomando väljasõitude koguarv samal perioodil oli 7460, Põlva päästekomandol 1010,
Räpina päästekomandol 499 ja Tõrvandi päästekomandol 1418 väljasõitu. Eesti keskmine
näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
16
Joonis: Perioodi 2008-2010 Võnnu päästekomando töökoormuse võrdlus teiste lähimate
riiklike komandodega
Piirkonna ajalise katmise analüüs
Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust
päästekomandodega. Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada
uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad.
Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse
toimumiskohale ajaliselt lähemal.
Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega.
Analüüsi tulemusena saab hinnata:
millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on
komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade
kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale
ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel).
Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde
teenustega.
Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul.
Regio geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.
Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio
käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route.
Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus)
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
PÕLVA PÄÄSTEKOMANDO
RÄPINA PÄÄSTEKOMANDO
TARTU PÄÄSTEKOMANDO
TÕRVANDI PÄÄSTEKOMANDO
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
17
ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja
tänavate suund ning eksisteerivad teesulud.
Võnnu piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv
tähistab 10 minuti, kollane 15 minuti ja roheline värv 20 minuti riiklike päästekomandode
kaugustsoone. Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 10
minuti vabatahtlike päästekomandode kaugustsoone.
Võnnu vald ja sellega piirnevad alad kaetakse praegu riiklike päästekomandode võrgustikuga
selliselt, et päästemeeskond jõuab sündmusele 12 - 39 minuti jooksul. Emajõe suursoo
looduskaitse alale jõutakse mõnel juhul ka pikema aja jooksul, kuna puudub teedevõrgustik.
Lähimad riiklikud päästekomandod on Tõrvandi, Tartu, Põlva ja Räpina.
Piirkonna päästekomandod Räpinas ja Alatskivil planeeritakse osutama päästetöö baasteenust
ja reageerima päästesündmusele vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga
(ründava taktika kasutamine, elupäästevõime tagamine). Tõrvandi, Põlva ja Tartu
päästekomandod osutavad juba täna päästetöö baasteenust. Täiendavalt planeeritakse
suurendada Tõrvandi ja Põlva päästekomandode baasteenuse osutamise võimekust.
Võnnu piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv
tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.
Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike
päästekomandode kaugustsoone.
Kaart: Võnnu piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode
poolt.
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
18
Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale
ümberkorraldamist.
3. Valvekoosseis
Võnnu päästekomando isikkoosseis - 10 päästeteenistujat, sh komandopealik. Päästeameti
kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele
reageerima vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Võnnu komandol on küll olemas
iseseisev teeninduspiirkond, kuid vajalik isikkoosseis puudub, kuna 9 inimest ei taga
aastaringselt 100%-liselt I astme sündmusele reageerimise võimekust vähemalt kaheliikmelise
päästemeeskonnaga.
Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 10 päästeteenistuja, ei taga pidevalt
nimetatud nõude täitmist. 6 päästeteenistujaga on võimalik tagada 1- meheline valve ja 11
teenistujaga 2- meheline valve. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on
toodud alljärgnevas tabelis:
24h valvekooseis komandos 1 2 3 4
5
Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5 25,6 Valvekoosseis kokku 6 11 16 21 26 Valvekoosseis kokku komandopealikuga 7 12 17 22 27
Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
19
9-liikmelise valveteenistuja koosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku
päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, milleks peaks päästekomando
valvekoosseisu suurus olema minimaalselt 22 päästeteenistujat.
Näiteks perioodil 30. aprill 2011 – 31. august 2011 (124 päeva) polnud ühtegi valvet, kus
komandos oleks korraga valves olnud 3 inimest või tagatud elupäästevõimekus (vähemalt 4
inimest). Nimetatud perioodil oli 2- liikmelise valvekoosseisuga valveid 67 ja 1- liikmelise
valvekoosseisuga 57 päeva. Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine
Võnnus on väljakutsete mahtu arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on
otstarbekam tagada Võnnu piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate
päästekomandode baasil.
Võnnu päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohti Räpina, Tõrvandi, Elva, Põlva
ja Alatskivi jt päästekomandodes.
4. Komandohoone
Võnnu päästekomando paikneb KOV-ilt renditavas 2-korruselises silikaattellisest hoones.
Hoone üldpind on 359 m2, seinad ja katus on soojustatud hoone ehitustööde käigus, kuid see
pole piisav, teisel korrusel on aknad vahetatud, hoones on kaugküte. Katuse seisukord on
halb.
Füüsilisteks treeninguteks on puhkeruumis treeningpink, pesemisvõimalused on tagatud.
Hoone vajab remonti, osa aknaist vajavad vahetamist, samuti kaks garaaži ust. Hoonesse on
lähiajal planeeritud investeeringud (CO2- vahenditest). Komandohoone asub teest umbes 100
m kaugusel ,väljasõidutee on killustiku kattega.
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
20
5. Päästetehnika
Päästekomandos on kasutusel põhiauto Volvo F613, tulekustutusauto GAZ 66 ja
komandopealiku ametiauto. Lõuna- Eesti Päästekeskuse päästetehnika on kavas rotatsiooni
käigus anda teistele riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele. Põhiauto on kavas anda
tagasi vallale (nt Puhja vabatahtlikule päästekomandole).
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
21
Reg. nr Sõiduki liik Sõiduki alaliik Sõiduki
mark Sõiduki
mudel Väljalaske
aasta Omanik 927 MNK Ametiauto sõiduauto Citroen Berlingo 2010 Liisitud
445 TDT Päästeauto Põhiauto VOLVO F613 1980 Puhja
vald 631 TCY Päästeauto Paakauto VOLVO F88 1971 LõEPK 700 TDT Päästeauto Tulekustutusauto GAZ 66 1988 LõEPK
Tabel: Võnnu päästekomando päästetehnika
6. Võnnu vabatahtlik päästekomando ja teised piirkonna
vabatahtlikud
Võnnu piirkond asub riiklikust päästekomandost 30 minuti kaugusel ja olemasolevast
vabatahtlikust päästekomandost Kambjas 26 km kaugusel. Võnnu piirkonda on päästetöö
teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada vabatahtlikku päästekomandot,
kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 10 minutit.
Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Võnnu vabatahtliku
päästekomando planeerimisel on järgmised:
- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima
päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;
- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale
väljakutse saamist Häirekeskuselt;
- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.
Päästeamet loob rahastamise tingimused Võnnu vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on
valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate
koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84
lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Võnnu päästekomando hoone võimaldab
tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisolek, lisaks tehakse CO2 projekti
raames 2011 – 2012 aastal hoonesse täiendavaid investeeringuid.
Piirkonna kogukondlik aktiivsus
Piirkonna kogukondlik aktiivsuse analüüsi tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:
VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
22
Pii
rko
nd
Kü
la-
ja
ku
ltu
uri
selt
sid
e h
ulk
pii
rko
nn
as
Ko
gu
ko
nn
a ü
ldis
e
ak
tiiv
suse
näit
aja
d –
laa
da
d, tu
rud
jm
s
Ko
hali
ku
om
av
ali
tsu
se
ak
tiiv
sus
ko
gu
ko
nd
lik
u
teg
evu
se t
oet
am
isel
Mu
ud
ko
gu
ko
nd
lik
ku
ak
tiiv
sust
isel
oom
ust
av
ad
nä
itaja
d
Võnnu 17,
nendes
12 on
väga
aktiiv-
sed
Laadad, Võnnu
kaerajaan, kihelkonna
päevad, Mihklijooks
kontserdid,
laulukonkursid,
vabaõhu etendused,
teeme ära talgud,
jaanituli, jne
KOV alati,
võimaluse piires
toetab
kogukondlikku
tegevuse.
Igas külas (vallas on 1
alevik ja 12 küla) on
huvikeskus, Võnnu
vallas on omaalgatuslik
ja kogukondlik tegevus
aktiviseerunud.
Tabel: Võnnu valla piirkondlik aktiivsus