võrtsjärve sihtasutuspics.vortskalandus.ee/uploads/vortsjarve_sa_infoleht_13.pdf · 2021. 1....
TRANSCRIPT
-
2011. AASTA VÕRTSJÄRVE ÄÄRES
Käesolevat 2011 aastat oleme isekeskis Võrtsjärve aastaks nimetanud, mis kulmineerus konverentsi „Meie Võrtsjärv“ ettevalmistuse ja läbiviimisega. Pikemalt teeme juttu konverentsist ja sellega seotud tegevustest ka allpool.
Eraldi ära mainimist väärib see, et järve ümbritsevad omavalitsused, meie vallavanemad,
pole viimase 11.a. jooksul kunagi kahelnud toetamast Võrtsjärve SA tegemisi. See on olnud
meie edu võti! Aitäh Teile head vallavanemad ja volikogu liikmed!
Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Paljud meist elavad siinsamas Võrtsjärve kõrval ja siintoimuv ei jäta ükskõikseks ka kaugemalt tulijaid. Järve tulevik sõltub meist kõigist. Seega, et järv jääks, on ka meie kõigi hoolimist järvele vaja. Üha rohkem liitub meiega inimesi, kes Võrtsjärvest hoolivad, kelle jaoks selle piirkonna tulevik on oluline.
Praegustel aegadel on ka siinkandis raskusi toimetulemiseks nii kohalikel, valdadel kui
ettevõtjatel. Kõik püüavad kohanduda - otsitakse uusi äri- ja tegutsemismudeleid ja uut
kasvu võimaldavaid väljavaateid.
Kui küsitakse, et mis on see toetuspunkt, millele võiks keskenduda, siis võiks võtmesõnaks
olla see, et tabada võimalikke trende ja püüda keskenduda neile trendidele, millel on eeldus
pikemalt kesta. Näiteks tuleks kaaluda pigem toodete ja teenuste unikaalsust kui odavat
hinda, ja/või siis arukalt läbi mõelda meie ainulaadse loodusressursi säästlik kasutamine ja
majandamine.
Järvega seoses räägitakse viimasel ajal ikka rohkem sellest, mis sealt võtta oleks, või kuidas
kalapüügi ja turismi-purjetamise vahel järve jagada. Järvele andmisest on vähem juttu olnud.
Püüame siis seda lünka ka järgnevatel aastatel täita ja mõelda rohkem järvele andmise
peale.
Edukat uut aastat! Jaanika Kaljuvee Võrtsjärve SA juhataja
Detsember 2011 Infoleht nr.13
Võrtsjärve Sihtasutus
-
2 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813
www.vortsjarv.ee
ELLUVIIDUD PROJEKTID JA MUUD HUVITAVAT
Võrtsjärve SA 2011. aasta kinnitatud eelarve on 120 311 EUR. Sealhulgas on Sihtasutus
projektidega taotlenud, teenuseid osutanud ning nendelt laekunud vahendeid piirkonda
suunanud 92 190 EUR. Vallad on panustanud sihtasutuse ülalpidamisele 28 121 EUR.
Võrtsjärve külastuskeskust külastanud inimeste arv 2011 aastal on ca 6500, mis eelmise,
2010. aastaga võrreldes on veidi vähenenud (ca 7700 in). Kaletuuridel sõitjatega sama
tendents: 2011 aastal 2295 in., võrdluseks 2010 aastal 2482. Tore näitaja on aga see, et
vaatamata veidi väiksemale külastajate arvule, on pikenenud kohapeal viibimise aeg.
Väliskülastajate arvu tõstis Tartu Maapäevade ehk Pisieuropeade festivali rahvas ning sellega
seoses saabus külalisi Saksamaalt, Leedust, Poolast ja Hispaaniast. Väliskülastajate osa on ca
10% kogu külastajate arvust.
Märtsist oktoobrini oli Võrtsjärve Külastuskeskuse külastajatel võimalik tutvuda Tarvastu
vallast pärit fotograafi Rein Tafenau loodusfotodega. Huvilistel oli võimalus fotosid ka kaasa
osta ja seda võimalust kasutati agaralt. Näituselt "rändas" üks Reinu enim müüdud fotodest
"Sokk rukkis" isegi Saksamaale. Alates novembrist on võimalik Võrtsjärve Külastuskeskuses
tutvuda Kolga-Jaani vallast pärit fotograafi Leo Arneki loodusfotodega.
Külastuskeskuses pakutavate teenuste abil (seminariruumide ja kanuude rent, kalesõidud,
suveniiride ja infomaterjalide müük, kohvik) katame hoone ja territooriumi
majandamiskulud ning järgneva hooaja turundamiskulud. EKF abiga parendasime sel aastal
nii hoonet kui territooriumi: paigaldasime maaküttesüsteemi, laste mänguväljaku ja kiiged,
uuenduskuuri sai sissesõidutee. Lisaks soetasime uued purjed kalepurjekale Paula. Üha
populaarsemaks saav kala- ja käsitöölaat juuni alguses tõi ka sellel aastal Jõesuusse kohale
hulgaliselt huvilisi üle Eesti. Kuna huvi on suur nii müüjate kui ostjate hulgas, jätkame
kindlasti ka järgnevatel aastatel. Üritust organiseerime koos kalurkonna partneriga MTÜ
Võrtsjärve Kalanduspiirkond.
2011 a. kala- ja käsitöölaat. Foto: Kertu Kikkas
Jaanika Kaljuvee Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja
-
3 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813
www.vortsjarv.ee
Koolituste osas olid eriti populaarsed väikelaevajuhtide koolitused, mida rahastas Euroopa
Kalandusfond. Vastava tunnistuse said 2010. ja 2011.aastal 24 värsket kaptenit. Iga-aastane
Võrtsjärve rattamatk viis 2011ndal aastal Võrumaa kuplite vahele. Seekordne osavõtjate arv
oli rekordiline 160 in. Järgmise aasta matk viib meid ratturite soovil Lahemaale.
Rahvusvaheline koostöö jätkus Living Lakes raames, sellel aastal korraldati Slow Tour projekti
raames külastajate ja kohalike ettevõtjate rahulolu-uuring. Projekti tulemused loodame
kokkuvõttena 2012. aastal ka eesti keelde tõlkida.
Kõige suurem töö seisab järgmisel aastal ees EL projekti COMCOT raames, mille rahastajaks
on Interreg IVA programm. Võrtsjärve piirkonnas tehakse tööd kogukonnapõhise turismi
arendusplaanidega, et välja selgitada, millised on kogukonna arengupüüdlused ja vajadused
ning kasutada neid 3D maastikuteatri töövahendis.
Rohkem infot Maret Kallejärve artiklis allpool ning http://pk.emu.ee/en/comcot ja
http://www.vortsjarv.ee/sihtasutusest/suuremad-projektid
2011 a. Rattaretk Tere Võrumaa! Foto: Ago Ruus
http://pk.emu.ee/en/comcothttp://www.vortsjarv.ee/sihtasutusest/suuremad-projektid
-
4 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813
www.vortsjarv.ee
COMCOT PROJEKTI TÖÖREIS SOOME,
LOHJA PIIRKONDA
Comcot projekti raames toimus tööreis Soome partnerite juurde 22.09.2011 - 24.09.2011.
Tutvusime Lohja omavalitsuses toimuvaga ja osalesime iga-aastasel traditsioonilisel Apple
festivalil. Projekti Eesti poolsetest partneritest võttis sellest reisist osa 7 inimest Võrtsjärve
piirkonnast, 6 inimest Maidla vallavalitsusest, 6 inimest Setomaalt ja 3 inimest Eesti
Maaülikoolist. Võrtsjärve piirkonda esindasid Soomes - Piia Maaring, Jõesuu Turismitalust;
Alar Karu, Tarvastu vallavalitsusest; Helen Laas, MTÜ Võrtsjärve Ühendusest; Kertu Kikkas,
MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonnast; Jaanika Kaljuvee, Võrtsjärve SA, MTÜ Võrtsjärve
Kalanduspiirkond; Aivar Kuuskvere, MTÜ Võrtsjärve Ühendusest ja Maret Kallejärv,
Võrtsjärve SA.
Lohja linn asub Helsinkist 65 km kaugusel. Lohja omavalitsuses elab ca 40 000 inimest.
Põhilised tööandjad on kaks suurt paberivabrikut, koolid, lasteaiad ja erasektor. Piirkonna
omapäraks on suured puuviljaaiad - enamasti õunaaiad, aga kasvatatakse ka kirsse, ploome,
viinamarju jne.
Esimesel päeval külastasime erinevaid turismiobjekte: Lakeside Caffe, Mystio Veski ja
Mystion mõis. Teisel päeval tutvusime Lohjansaari saarega (seal asuva seltsimajaga),
mägedes asuva majutuskohaga nn Kalliopesä, antiigipoodi ja istandust vedava ettevõtjaga ja
külastasime Lääne-Uusimaa suurimat vee ja toidulaboratooriumit.
Reisi eesmärgiks oli saada ettekujutus, kuidas ja millistel tingimustel tegutsevad kohalikud
turismi ja seltsielu edendajad Soomes, samuti analüüsida kogukonnapõhise turismi toimimist
oma piirkondades ja võimalusi selle parendamiseks.
Projektipõhist tegevust kohtasime ainult Lakeside Caffe näite puhul. Lakeside Caffe
ehitamiseks kirjutas austraallasest peremees projekti, mille tulemusena maksti 20% kogu
ehitise maksumusest projektirahadest ja 80% pidi ise investeerima. Soomes on Euroopa
toetuste osakaal võrreldes Eestiga tunduvalt väiksem. Lohjansaaril asuv Lohja piirkonna
MTÜ võttis aga pangast 100 000 € laenu, et seltsimaja ehitada. See summa tuleb tagastada
5 aasta jooksul, laenu käendasid 14 Lohjansaare piirkonna elanikku. Laenu tagasimakse
rahad loodetakse saada erinevate töötubade läbiviimisest ja ruumide rentimisest. Samuti
korraldatakse iga-nädalaselt seltsimaja juures turgu, millel osalemise eest on kauplejatele
ettenähtud osalustasu.
Maret Kallejärv
Võrtsjärve SA turismikorraldaja
-
5 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813
www.vortsjarv.ee
Piirkonnaga tutvumisele järgnesid töötoad, kus teemaks oli kogukond ja turism ning kuidas
leida parimad lahendused piirkondade arendamisele mõeldes. Näidati ka 3D maastikuteatris
valminud arendusvõimalust ühe piirkonna jaoks olulise ala kohta.
Saime kuhjaga ideid, häid mõtteid ja uusi sõpru ning tõdesin, et lõhe Eestis ja mujal toimuva
vahel pole enam sugugi nii suur. Ka Lohjansaari kogukond võitleb oma kooli allesjäämise
nimel. Koolis on ainult 3 klassi, 22 last ja 1 õpetaja ning vaatamata Lohja omavalitsuse
40 000 elanikule on päevakorras ka omavalitsuste ühinemise teema.
COMCOT PROJEKTI LÜHITUTVUSTUS
Comcot on kogukonnapõhise turismi jaoks.
Projekti COMCOT eesmärk on edendada kogukonnal põhinevat jätkusuutlikku turismi ning
arendada kohalike inimeste võimekust ja võrgustikke, et seeläbi tagada
turismiarendustegevuste järkusuutlikkus. Teine eesmärk on luua uuenduslik arendusvahend
turismiarendajatele, mis pakub objektiivset teavet turismipotentsiaali kohta viies
pilootregioonis ja niiviisi toetab turismialaste otsuste tegemist.
Rohujuure tasand pilootregioonides – arendusvahend laiale kasutajaskonnale!
2011 a. Soome Lohja piirkond, Lakeside Caffe. Foto: Kertu Kikkas
Allikas:
http://pk.emu.ee/comcot
-
6 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813
www.vortsjarv.ee
PROJEKTI TEGEVUSED TOIMUVAD KOLMES VALDKONNAS:
1. turismipotentsiaali igakülgne hindamine ja visualiseerimine väljavalitud
pilootregioonides
2. kohalike inimeste ja eestvedajate võimekuse suurendamine ja võrgustike arendamine
3. laiemaks kasutamiseks mõeldud arendusvahendi loomine ja tulemuste levitamine
Projekti üldeesmärk on teha tööd olemasolevate kogukonnapõhise turismi
arendusplaanidega, et välja selgitada, millised on kogukondade arengupüüdlused ja
vajadused ning kasutada neid 3D maastikuteatri töövahendis. Igas pilootregioonis
kaardistatakse kogukonnapõhise turismi arengupotentsiaal, seda hinnatakse objektiivselt,
tehakse arengukavad ja luuakse etapiviisiline plaan, mis aitab neil regioonidel oma eesmärke
saavutada. Kogukonnad kaasatakse nii arendus- kui otsustusprotsessi. Kohalikud inimesed
ütlevad lõpuks oma sõna, millist arengut ja kuidas nad näha tahavad.
Lisaks neile eesmärkidele pakub projekt kogukondadele tuge arendustegevuste teostamisel,
need on uuringud, võimekuse suurendamine ja võrgustikutöö. Erinevad
arengustsenaariumid saavad silmale nähtavaks, kui kasutame 3D modelleerimist, mis näitab
arendustegevuste mõju maastikule. Projekti käigus jälgitakse väga hoolikalt
pilootregioonides toimuvat ning parimad praktikad kogutakse kokku, et kasutada neid kui
üht töövahendit edendamaks kogukonnapõhist turismi teistes paikades.
PROJEKTI PARTNERID:
Juhtpartner: Eesti Maaülikool Kontaktisik Lea Sudakova; [email protected]
OÜ RG Evans Associates Estonia Kontaktisik Roger Evans; [email protected]
Võrtsjärve Sihtasutus Kontaktisik Jaanika Kaljuvee; [email protected]
Maidla Vallavalitsus Kontaktisik Hardi Murula; [email protected] Sepra Arendusühing Kontaktisik Marjo Lehtimäki [email protected]
Lääne-Uusimaa Vee ja Keskkonnaühing (LUVY ry) Kontaktisik Pirjo Sjögren; pirjo.sjö[email protected] Helsinki Ülikool, Ruralia Instituut Kontaktisik Anne Matilainen; [email protected]
Setomaa Valdade Liit Kontaktisik Jelena Kikkas; [email protected]
-
7 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813
www.vortsjarv.ee
KONVERENTS -
MEIE VÕRTSJÄRV
Lõppevat 2011. aastat võib nimetada ka Võrtsjärve aastaks, mis kulmineerus kevadel
Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud konverentsiga „Meie Võrtsjärv“.
EESMÄRK
Konverentsi eesmärgiks oli Võrtsjärve olukorra, piirkonna majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete protsesside kirjeldamine, trendide määratlemine ning vajalike jätkutegevuste kavandamine.
Konverentsil räägiti Võrtsjärvest ja selle ümbrusest kui elu- ja töökohast, eneseteostuse
paigast ja ettevõtluse võimalusest. Kõne all oli arengute planeerimine piirkonnas, Võrtsjärve
veetaimestiku levik ja seda määravad tegurid, rahvusvaheline koostöö Living Lakes
koostöövõrgustikus ja Võrtsjärve maine. Samuti anti ülevaade konverentsile eelnenud
ettevõtmistest.
SIHTGRUPP
Konverents „Meie Võrtsjärv“ oli suunatud kohalikele elanikele ja piirkonna ettevõtjatele,
teadlastele ja keskkonnahoidjatele, turismiorganisatsioonidele, asjaomaste asutuste,
organisatsoonide ja omavalitsuste esindajatele, rahvusvahelistele koostööpartneritele ja
kõigile teistele huvilistele, keda ei jäta külmaks Võrtsjärve olevik ja tulevik. Konverentsile oli
end registreerinud üle 150 inimese. Välisriikidest oli enam esindatud Soome, Saksamaa ja
Itaalia.
Jaanika Kaljuvee konverentsil. Foto: Peep Talimaa
Kertu Kikkas MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond tegevjuhi assistent
-
8 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813
www.vortsjarv.ee
ÜLEVAADE KONVERENTSILE EELNENUD ETTEVÕTMISTEST
Märtsis ja aprillis leidsid aset Võrtsjärve teemalised kohtumised piirkonna koolide õpilastega
ja kohalike elanikega. Kokkuvõtted kohtumistest ja küsitlusest tehti 12. mai konverentsil.
Lisaks viidi läbi õpilaste joonistusvõistlus teemal „Minu Võrtsjärv“, mille parematest töödest
koostatud näitus pandi konverentsi ajaks üles Pärimusmuusika Aita. Õpilaste
joonistusvõistlusele „Minu Võrtsjärv“ laekus kokku 388 tööd 37-st üldharidus- ja
kunstikoolist. Parimateks tunnistati Võhma gümnaasiumi õpilase Meiko Martin Väljaotsa ja
Tarvastu Gümnaasiumi õpilase Annika Tamla joonistused. Täna võib näha joonistusi ka
Võrtsjärve SA kodulehel.
Samuti korraldati meenekonkurss "Võrtsjärve suveniir 2011". Konverentsi eel selgitasid
korraldajad välja piirkonna parima suveniiri. Võitjaks osutus Silver ja Maive Karu tehtud
kalameeste põll.
Turismi asjatundjatele korraldati 11. mail 2011 ümarlaud, mille teemaks oli Euroopa
järvedega seotud säästev ja jätkusuutlik turism. Ümarlaua moderaatoriks oli rahvusvahelise
võrgustiku Living Lakes president Marion Hammerl Saksamaalt.
11. ja 13. mail pakuti neile konverentsil osalejatele, kes soovisid Võrtsjärve ja selle
ümbrusega lähemalt tutvuda, välja kaks huvireisi – üks piirkonna lõuna- ja tene põhjaossa.
TULEMUSED
Konverentsi tulemused andsid meile kõigile parema ülevaate piirkonna probleemidest.
Seetõttu pidas konverentsi korraldustoimkond vajalikuks olukorda ka peale konverentsi
analüüsida, et vajalikud abimeetmed koheselt kasutusele võetaks. Nendest aruteludest said
Katrin Reimo, joonistusvõistluse autasustamine. Foto: Peep Talimaa
http://vortsjarv.ee/vortsjarv/joonistusvoistluse-minu-vortsjarv
-
9 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813
www.vortsjarv.ee
alguse uued edasiviivad algatused. Hea näide on angerjamajandamise ja mõrramaksude
korraldamiseks organiseeritud arutelud ja vastavad ettepanekud Riigikogule. Ühiste
arutelude ja ettepanekute tulemusena koostas ja algatas Keskkonnaministeerium
keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, milles arvestatakse kalurkonna poolt esitatud
ettepanekutega. Probleeme koorus välja palju, seega ka järgmise aasta tegemistes tuleb
leida mitmeid lahendusi nt kalapüügiõiguse ja kalavarude korraldus, järve kinnikasvamise
teema või siis kuidas lahendada sadamate väljaarendamise probleemid. Võrtsjärve piirkond
elukohana tuleneb kõikide eelnevate probleemide lahendamisest või mittelahendamisest.
TOETAJAD JA PARTNERID
Konverentsi ja sellega seonduvaid tegevusi korraldas Võrtsjärve Sihtasutus koostöös
Võrtsjärve Ühenduse, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonna, Euroopa Liidu Leader Programmi
ja Euroopa Kalandusfondi, Viljandi linnavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu ning
Viljandi, Tartu ja Valga maavalitsusega.
Konverentsi fotod: http://vortsjarv.ee/vortsjarv/vortsjarve-konverentsi-2011
Konverentsi videod: http://avalik.vortskalandus.ee/v6rtsj2rve_konverents/
VALMA PUHKELAAGER / SEIKLUSPARK 2011
Valma Puhkelaager on Võrtsjärve läänekaldal, Valma külas asuv üks suurimatest selle regiooni
puhkekompleksidest. Asutatud 2006 a, endise Lorupi talu territooriumile. Peamisteks
tegevusaladeks olid algusaastatel seiklusretkede korraldus nii ATV dega Võrtsjärve äärsetes metsades
ja soistel aladel kui ka järvepiknikud ning muud seiklusturismi tooted. Majutusteenus sai hoo sisse
2008 a sügisest kui valmis kompleksi uus peahoone 70 majutuskoha-, seminarisaali -, köögi ja suure
saunamajaga. 2010 valmis ka Valma Puhkelaagri Matkakeskus mis võimaldab matkatoodete
korraldamist aastaringselt.
2011 – avati VALMA SEIKLUSPARK. See on 30 takistusrajaga ronimiskompleks 8,5 m kõrgusel mis on
Eestis ainulaadne selle poolest, et ehitis on tehismastidest platvormidel - mitte loodusliku
kõrghaljastuse küljes. Antud tehnoloogia võimaldas projekteerida kaasaegse rajatise soovikohaselt
arvestamata looduse poolt antud tingimustega. Tulemuseks ongi suhteliselt väikesele territooriumile
mahutatud täiuslik adrenaliiniküllane park mille osadeks on lisaks seiklusradadele ka 24 meetrine
vaatetorn, selle küljel olevad ronimisseinad ning ka Zip- Line e. trosslaskumiste liinide jada- kokku u
1km õhusõite maa ja taeva vahel. Seikluspark on kasutatav aastaringselt, peamistelt mõeldud Valma
Puhkelaagrit külastavatele turistidele, juhuklientidele aga ka oma Valma külarahvale, teiste sama
piirkonna turismiettevõtete külalistele, pakettideks ning laiemas mõistes kõigile huvilistele.
Vahemikus juulist septembrini 2011 külastas seiklusparki üle 2000 inimese kellest noorim oli 8
Kalle Kütt Valma Puhkelaagri peremees
http://vortsjarv.ee/vortsjarv/vortsjarve-konverentsi-2011http://avalik.vortskalandus.ee/v6rtsj2rve_konverents/
-
10 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813
www.vortsjarv.ee
aastane Kate (isa abiga) ja vanim 69 aastane Heinric (Saksamaa), eksootilisemad turnijad pärinesid nii
Keeniast, Uus Meremaalt kui Koreast.
Varakevadeks 2012 valmib ka turnimiskompleks mudilastele kelle kasutada jääb muuhulgas ka 60
meetrine trosslaskumine ehk Tarzani hüpe. Samaks perioodiks tulevad ka olemasolevatele radadele
täiendused - 8m kõrgusel jalgrattaga sõitmine mööda trossi, lumelauaga liuglemine kõrgustes kui ka
teadaolevalt pikim Tarzani hüpe võrku Eestis ja lähinaabritel. Midagi jäägu üllatuseks ka.
Seiklusi jagub.
www.valma.ee
Kalle Kütt 50 36 906
Valma Puhkelaager
http://www.valma.ee/