€¦ · web viewgrupipoliitikate loomine ja rakendamine windows-operatsioonisüsteemides inglise...
TRANSCRIPT
Riiklike õppekavade uuendamine 2010-2013
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riikliku õppekava rakendamise juhendmaterjal
IT-süsteemide spetsialisti eriala
Tarkvaraarendaja eriala
Elektroonikaseadmete tehniku eriala
NB! Seoses IT-süsteemide spetsialisti ja tarkvaraarendaja erialade aluseks olevate kutsestandardite uuendamisega muutusid nende nimetused ja sellega seoses on riiklikus õppekavas muudatus, mis võeti vastu 22.04.2015.
IT-süsteemide spetsialisti eriala kutsekeskharidusõppe aluseks on nüüd kutsestandard „IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4“ ja tarkvaraarendaja eriala aluseks kutsestandard „Noorem tarkvaraarendaja, tase 4“. Sellest lähtuvalt on erialade nimetused IT-süsteemide nooremspetsialist ja noorem tarkvaraarendaja.
Vastavalt erialade nimetuste muutumisele tuleb antud juhendmaterjalis lugeda läbivalt erialade nimetused muutunuks.
NB!
Määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine tulenevalt õppekavade liigitamise aluse muutumisest“, vastu võetud 22.02.2017 nr 5 alusel muudeti erialade kuuluvust õppekavarühmadesse. Seetõttu liikus elektroonikaseadmete tehniku eriala Energeetika ja automaatika õppekavarühma ja ka elektroonika ja automaatika erialade riikliku õppekava osaks.
1
Käesolev juhendmaterjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Juhendmaterjali koostamist toetas Euroopa Liit ESFi programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“
2
Sisukord
1. Sissejuhatus.....................................................................................................................................4
2. Mõisted............................................................................................................................................5
3. Õppekava koostamise alusdokumendid...............................................................................................8
4. Õppekava ülesehitus.........................................................................................................................9
4.1 Võtmepädevuste õpe........................................................................................................................9
4.2 Põhiõpingute moodulid.............................................................................................................13
4.3 Valikõpingud...........................................................................................................................14
5. Õppekava seos kutsestandarditega...................................................................................................15
6. Õpingute lõpetamine........................................................................................................................19
7. Õppekava kohandamine...................................................................................................................20
8. Kokkuvõte......................................................................................................................................21
9. Kasutatud allikad.............................................................................................................................21
10. Lisad..........................................................................................................................................22
Lisa 1.................................................................................................................................................22
IT-süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute soovituslik sisu...................................................................22
Lisa 2.................................................................................................................................................24
Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute soovituslik sisu..............................................................................24
Lisa 3.................................................................................................................................................25
Elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute soovituslik sisu............................................................25
Lisa 4.................................................................................................................................................28
IT-süsteemide spetsialisti ja tarkvaraarendaja erialade üldõpingute lõimingu soovituslikud mahud................28
3
1. Sissejuhatus
Käesolev juhendmaterjal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riikliku õppekava rakendamisest on mõeldud eeskätt kooliõppekava koostajatele.
Juhendmaterjalis antakse ülevaade riikliku õppekava ülesehitusest ja seostest kutsestandarditega, erialade põhiõpingutest ja valikõpingute moodulite koostamise võimalustest ja käsitletakse võtmepädevuste arendamist toetava õppega seonduvat. Lühidalt peatutakse õpingute hindamise ja lõpetamisega seonduval. Eraldi käsitletakse õppekava kohandamise võimalusi erivajadustega õpilastele.
2009. a kinnitatud arvutierialade riikliku õppekava aluseks olnud kutsestandard „IT spetsialist“ kaotas oma kehtivuse ja valdkonna kutsete kaardistamise tulemusena loodi uued kutsestandardid, mis tingis ka õppekava uuendamise. Kutsekeskharidusõppe aluseks on nüüd kompetentsipõhised kutsestandardid „IT-süsteemide spetsialist, tase 4“, „Tarkvaraarendaja, tase 4“ ja „Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4“.
Uuendatud arvutierialade riikliku õppekava nimetuseks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava, milles on esitatud erialad lähtuvalt vastavatest kutsestandarditest: IT-süsteemide spetsialist, tarkvaraarendaja ja elektroonikaseadmete tehnik. Elektroonikaseadmete tehniku eriala õppekava on koostatud esmakordselt.
IT-süsteemide spetsialisti ja tarkvaraarendaja erialade õppekavad ja erialade juhendmaterjali koostas töörühm koosseisus Heiki Tähis, Andres Ojalill, Tiina Kasuk, Väino Liiman, Merje Vaide, Heli Freienthal, Marek Kusmin, Rene Bernard, Mihkel Pärna, Toomas Salus, Signe Vedler, Harle Hiiemäe ja Ülle Nõmmiste.
Elektroonikaseadmete tehniku eriala õppekava ja juhendmaterjali koostasid Andres Ojalill, Mihkel Veskus, Mart Ronk, Eduard Bezrodnov, Kalmer Kand ja Ülle Nõmmiste
4
2. Mõisted
Eesti kvalifikatsioonraamistik liigitab kutse- ja haridustasemed omandatud teadmistele, oskustele ning iseseisvusele ja vastutusele seatud kriteeriumide alusel ja jaguneb kaheksaks tasemeks, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.
Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (edaspidi arvestuspunkt) on õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat õpilase hinnangulist töö mahtu. Arvestuspunkti rakendamisel arvestatakse Euroopa kutsehariduse arvestuspunktide süsteemi (European Credit System for Vocational Education nad Training: ECVET) rakendamise aluseid.
Hindamine (assessment, grading, marking)
Õpilase õpiväljundite saavutatuse hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õpilase teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Hindamise eesmärk on toetada õppimist ja anda õpilasele usaldusväärset informatsiooni õpingute läbimise kohta.
Hindamiskriteeriumid (assessment criteria)
Kavandatud õpiväljundite detailsed kirjeldused selle kohta, milliseid õpiväljundi aspekte hinnatakse ning mil moel ja määral peab õpilane nendele vastavust demonstreerima. Hindamiskriteeriumid jagunevad hinde- ja lävendikriteeriumideks.
Hindamismeetod (assesment method)
Viis, kuidas hindamiskriteeriumitele vastavust mõõdetakse, kuidas õpiväljundite saavutamist hinnatakse (kirjalik v suuline eksam, projektitöö, test, essee, ettekanne jne). Hindamismeetodi valikul lähtutakse õpiväljunditest, mille saavutamist soovitakse hinnata.
Lävendikriteerium (passing criteria; threshold criteria)
Mitteeristava hindamise baastaset määratlevad hindamiskriteeriumid, mis sõnastatakse iga hindamismeetodi juurde.
Läbivad võtmepädevused
5
Käesoleva juhendi mõistes pädevused, mida kujundatakse kogu õppekava vältel ja õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.
Moodul (module) on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid. Moodulid jagunevad põhi-, üld- ja valikõpingute mooduliteks.
Osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis.
Praktika on õppekava osa, mis loob võimaluse rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid rakendada juhendaja juhendamisel eesmärgistatud reaalses töökeskkonnas.
Pädevus (competence, competency) ka: kompetentsus
Teadmiste, oskuste ja hoiakute integreeritud kogum, mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õppetöös omandatavaid pädevusi kirjeldatakse õpiväljundite kaudu.
Spetsialiseerumine
Lisaks eriala põhiõpingutele süvendatult omandatavad oskused või kutse. Spetsialiseerumist võimaldavad kompetentsid on kehtestatud vastava eriala kutsestandardiga.
Võtmepädevuste õpe : (key competences) ehk võtmekompetentsid on pädevused, mis on vajalikud kõigile inimestele eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse ning tööhõive tagamiseks.
Väljundipõhine õpe (outcome-based education)
Õppijakeskse õppekava eesmärgistamine ja õppetegevuse korraldamine nii, et põhitähelepanu on kogemuslikult mõõdetavatel õpiväljunditel, millised õpilane peaks õppeprotsessi tulemusena saavutama.
Õpiväljundid (learning outcomes)
6
Õppimise tulemusena omandatavad teadmised, oskused, hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid kirjeldatakse õppekava, mooduli läbimiseks vajalikul lävenditasemel. Õpiväljundite saavutamist lävenditasemest kõrgemal tasemel diferentseerivad hindekriteeriumid.
Õppekava (curriculum) on õppetegevuse alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sh saavutatavad õpiväljundid ja seosed kvalifikatsiooniraamistikuga, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, moodulite loetelu ja mahu koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, ning valikuvõimalused ja –tingimused, spetsialiseerimisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.
Üldoskuste moodul on põhiõpingute moodulite kohustuslik moodul, et toetada õpilast tööelus hakkamasaamiseks ning mooduli koostamise aluseks on 2. - 5. kvalifikatsioonitasemete õpiväljundid / kirjeldused.
Üldoskuste mooduli nimetus kutsekeskhariduse õppekavas on „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“.
7
3. Õppekava koostamise alusdokumendid
Kutseõppeasutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001
Seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse, riikliku koolitustellimuse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle.
Kutseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12974050?leiaKehtiv
Seadus loob kutsete andmise tervikliku süsteemi, kutsesüsteemi ning tagab selle toimimise Eesti töötajate konkurentsivõime kasvuks ning kutsekompetentsuse arendamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks ja võrdlemiseks. Kutsesüsteem on osa õpitulemuste tunnustamise kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga.
Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013
Määruses kehtestatakse kutseõppeasutuses või kutseõpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis (edaspidi kool) toimuva kutseõppe tasemeõppe ühtsete nõuete kogum, sh kutseõppe õpiväljundid ja nende seos kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, õppekava muutmise põhimõtted, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted ning õppevaldkondade ja -suundade ning õppekavarühmade loetelu.
IT-süsteemide spetsialisti kutsestandard
uuendatud kutsestandard kehtib alates 10.12.2014 nimetusega IT-süsteemide nooremspetsialist: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10546221
Tarkvaraarendaja kutsestandard
uuendatud kutsestandard kehtib alates 10.12.2014 nimetusega Noorem tarkvaraarendaja:
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10546957
Elektroonikaseadmete tehniku kutsestandard
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10454299
Võtmepädevused
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus 18. detsember 2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes 2006/962/EU https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/8201/3013/VV_130m_lisa1.pdf#
Võtmepädevused on pädevused, mis tagavad kõikide inimeste eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse ning tööhõive elus hakkama saamiseks.
8
4. Õppekava ülesehitus
Riiklik õppekava (edaspidi õppekava) määrab kindlaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskharidusõppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seose kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lävendi tasemel õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega.
Õppekava koostamise aluseks on kutseharidusstandard ja kutsestandardid. Õppekava maht on 180 arvestuspunkti ning õppesisu põhineb kutsestandarditel ja arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. a soovitusel1 elukestva õppe võtmepädevusi.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava kehtestab IT-süsteemide spetsialisti, tarkvaraarendaja ja elektroonikaseadmete tehniku erialade kutsekeskharidusõppe sisud.
Antud juhendmaterjal sisaldab riikliku õppekava erialade sisude täiendavaid ja selgitavaid kirjeldusi.
4.1 Võtmepädevuste õpe
Võtmepädevuste õpe määratleb pädevused, mida vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive.
Õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet vähemalt 60 arvestuspunkti ja see jaguneb kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite õppe ja erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe vahel.
Kõigile kutsekeskhariduse õppekavadele ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid, on määratud üldõpingute moodulitega. Nende koostamise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus elukestva õppe võtmepädevuste kohta ja gümnaasiumi riiklik õppekava.
Üldõpingute moodulite õppemaht on vähemalt 30 arvestuspunkti ja need moodulid on toodud ära riikliku õppekava lisas 1.
Üldõpingute moodulite rakendamise juhendmaterjalid asuvad SA Innove kodulehel aadressil http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppekavad/votmepadevused/yldopingute-moodulid
Lisaks on üldõpingutega seonduvaid võtmepädevuste alaseid õpiväljundeid lõimitud õppekava põhiõpingute moodulitesse mahus ja valikus, mis on vajalik antud kutse omandamiseks.
Lõimitud üldõpingute õppemaht on vähemalt 30 arvestuspunkti ja vastav valik kõigil erialadel on esitatud tabelis 1.
NB! Elektroonikaseadmete tehniku erialal on üldõpingute lõiming vastavatesse moodulitesse lisatud ka sellesse tabelisse. Teistel erialadel on vastav info moodulite sisu tabelites.
9
Tabel 1. Üldõpingute moodulid ja nende lõiming riikliku õppekava erialade moodulites.
Üldõpingute moodulite nimetus ja õppemaht arvestuspunktides (EKAP)
Üldõpingute lõiming põhiõpingute moodulites ja õppemaht arvestuspunktides (EKAP)IT-süsteemide spetsialist
Tarkvaraarendaja Elektroonikaseadmete tehnik
Keel ja kirjandus 6 Eesti keel 6 Eesti keel 4,5 Eesti keel 4,5Elektroonikaseadmete remontimine.Töö ja tootmise korraldus elektroonikatööstuses.
Võõrkeel 4,5(A-võõrkeel)
Inglise keel 12 Inglise keel 15 Inglise keel 7,5Elektroonikaseadmete visuaalsete vigade tuvastamine.Elektroonikaseadmete remontimine.Töö ja tootmise korraldus elektroonikatööstuses.
Matemaatika 5 Matemaatika 7,5 Matemaatika 9 Matemaatika 7,5 Mõõteriistade kasutamine testimiseks.Elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine.
Loodusained 6(füüsika, keemia, bioloogia, loodusgeograafia)
Füüsika 3 - Füüsika 7,5Mõõteriistade kasutamine testimiseks.Elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine.Keemia 1,5Elektroonikaseadmete koostamine ja tootmistehnoloogia
Sotsiaalained 7(ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, inimgeograafia, kehaline kasvatus, riigikaitse)
Ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus 1.5
Ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus 1.5
Ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus 1.5Elektroonikaseadmete remontimine
Kunstiained 1,5(muusika, kunst)
- -
Kokku 30 EKAP Kokku 30 EKAP Kokku 30 EKAP Kokku 30 EKAPEesti keel teise keelena 5
-
Läbi õppekava kujundatakse ja arendatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatust läbivalt järgmiste võtmepädevuste: õpipädevus, suhtluspädevus, infotehnoloogiline pädevus, tegevuspädevus, enesemääratluspädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus. Nende pädevuste kirjeldused on esitatud kutseharidusstandardi lisas 1.
Läbivate võtmepädevuste lõiming IT-süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute moodulites on esitatud tabelis 2.
Läbivate võtmepädevuste lõiming tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulites on esitatud tabelis 3.
10
Läbivate võtmepädevuste lõiming elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute moodulites on esitatud tabelis 4.
Tabel 2. Läbivate võtmepädevuste lõiming IT-süsteemide spetsialisti eriala õppekava moodulites
Moodulite nimetused/pädevused
Õpi
päde
vus
Suht
lusp
ädev
us
Info
tehn
oloo
gilin
e pä
devu
s
Tege
vusp
ädev
us
Enes
emää
ratlu
späd
evus
Alga
tusv
õim
e ja
et
tevõ
tlikku
s
Infotehnoloogilise taristu ülalhoid organisatsioonis
x
Organisatsioon ja ettevõtluskeskkond x x x x
IT süsteemide riistvara x x
Arvutivõrgud ja võrguseadmed x x
Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused x x x
Windows-operatsioonisüsteemide haldus x x x
Linux / BSD-operatsioonisüsteemide haldus x x x
Operatsioonisüsteemid x x
Rakendusserverite haldus x x x
Rakendustarkvara x x x
Skriptimisvahendid x x
Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused x x x x x x
11
Tabel 3. Läbivate võtmepädevuste lõiming tarkvaraarendaja eriala õppekava moodulites
Moodulite nimetused / pädevused
Õpi
päde
vus
Suht
lusp
ädev
us
Info
tehn
oloo
gilin
e pä
devu
s
Tege
vusp
ädev
us
Enes
emää
ratlu
späd
evus
Alga
tusv
õim
e ja
et
tevõ
tlikku
s
Infotehnoloogia juhtimine ja rakendamine organisatsioonides x x x x
Tarkvara arendusprotsess x x
Agiilsed tarkvaraarenduse metoodikad x x x
Programmeerimise alused x x x
Veebirakenduste loomise alused x x x x
Programmeerimine x x
Hajusrakenduste alused x
Andmebaasisüsteemide alused x
Tarkvarasüsteemide testimine x x x
IT-valdkonna alusteadmised x x x x x
Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused x x x x x x
Tabel 4. Läbivate võtmepädevuste lõiming elektroonikaseadmete tehniku eriala õppekava moodulites
Moodulite nimetused /pädevused
Õpi
päde
vus
Suht
lusp
ädev
us
Info
tehn
oloo
gilin
e pä
devu
s
Tege
vusp
ädev
us
Enes
emää
ratlu
späd
evus
Alga
tusv
õim
e ja
ette
võtlik
kus
Elektroonikaseadmete visuaalsete vigade tuvastamine
x x x
Elektroonikaseadmete remontimine x x
Mõõteriistade kasutamine testimiseks x x x
Töö ja tootmise korraldus x x x x x x
12
elektroonikatööstuses
Elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine
x x x x x
Elektroonikaseadmete koostamine sh tootmistehnoloogia
x x x
Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused x x x x x x
4.2 Põhiõpingute moodulid
Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid. Põhiõpingute moodulite koostamisel on aluseks kutsestandardi kompetentsid ja lõimitud on läbiva kompetentsi tegevusnäitajad. Lisaks on lõimitud põhiõpingutesse ka kutsekeskhariduse võtmepädevusi, mis on esitatud kutseharidusstandardis §23 ja eriala omandamiseks vajalikke üldõpinguid.
Moodulid on esitatud õppekavades loogilises omandamise järjestuses. Moodulite sisu lahti seletamiseks on koostatud sisutabelid, mis sisaldavad moodulite soovituslikku sisu eriala märksõnade, alateemade või teemade kaupa ja lisatud on nii lõimitud üldõpingud kui ka võtmepädevused.
IT-süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute moodulite soovituslikku sisu vaata lisa 1.
Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite soovituslikku sisu vaata lisa 2.
Elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute moodulite soovituslikku sisu vaata lisa 3.
IT-süsteemide spetsialisti ja tarkvaraarendaja erialade üldõpingute soovituslikud mahud põhiõpingute moodulites vaata lisa 4.
4.2.1 HindamineKutsekeskhariduse õppekaval õppijal on võimalik eduka õpingute läbimise korral saada kiitusega lõputunnistus. Selle tingimused on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses „Kutsekeskhariduse õppekaval õppija õpingute kiitusega lõpetamise tingimused“ nr 22 vastu võetud 28.08.2013 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082013015.
Sellest lähtuvalt otsustas töörühm teha ettepaneku põhiõpingute moodulite hindamiseks kas eristavalt (edaspidi E) või mitteeristavalt (edaspidi ME).
1) IT-süsteemide spetsialisti eriala moodulite hindamine toimub alljärgnevalt:
1. Infotehnoloogilise taristu ülalhoid organisatsioonis - ME2. Rakendustarkvara - ME3. Organisatsioon ja ettevõtluskeskkond - ME4. IT süsteemide riistvara - E5. Arvutivõrgud ja võrguseadmed - E6. Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused - E7. Windows-operatsioonisüsteemide haldus - E8. Linux / BSD-operatsioonisüsteemide haldus - E9. Operatsioonisüsteemid - E10. Rakendusserverite haldus - E
13
11. Skriptimisvahendid - E12. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused - ME13. Praktika– ME
2) Tarkvaraarendaja eriala moodulite hindamine toimub alljärgnevalt:1. IT-valdkonna alusteadmised – ME2. 2. Programmeerimise alused – ME3. Tarkvara arendusprotsess – E4. Agiilsed tarkvaraarenduse metoodikad – E5. Andmebaasisüsteemide alused – E6. Veebirakenduste loomise alused –E7. Tarkvarasüsteemide testimine – E8. Programmeerimine II – E9. Hajusrakenduste alused – E10. Infotehnoloogia juhtimine ja rakendamine organisatsioonides – ME11. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused –ME12. Ettevõtte praktika - ME
3) Elektroonikaseadmete tehniku eriala moodulite hindamine toimub alljärgnevalt:
1. Elektroonikaseadmete visuaalsete vigade tuvastamine– ME2. Elektroonikaseadmete remontimine - ME3. Mõõteriistade kasutamine testimiseks– E4. Töö ja tootmise korraldus elektroonika tööstuses - E5. Elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine - E6. Elektroonika seadmete koostamine sh tootmistehnoloogia - E7. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused - ME8. Praktika – ME
4.3 Valikõpingud
Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15‒30 % õppekava mahust. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.
IT-süsteemide spetsialisti ja tarkvaraarendaja erialal on valikõpinguteks jäetud 15,5% õppekava mahust, mis on 28 EKAP ja elektroonikaseadmete tehniku erialal 15%, mis on 27 EKAP. Kuna põhiõpingute moodulitega on kirjeldatud eriala baasteadmised ja oskused, siis valikõpingute abil on võimalik laiendada ja täiendada põhiõpingute moodulites omandatut ja tagada õppe paindlikkus kiiresti muutuvas töömaailmas.
Õppekava töörühma ettepanekuks on valikõpingute moodulite koostamisel lähtuda töömaailmas vajalikest spetsiifilisematest lisaoskustest, millele viitavad kutsestandardis pakutud võimalikud ametinimetused.
Seega: IT-süsteemide spetsialisti erialal on valikõpingud soovitatavad koostada lähtuvalt
võimalikest spetsialiseerumistest töömaailmas nagu: Võrguadministraator Andmesidevõrgu tehnik
14
Kasutajatoe spetsialist Rakenduste administraator Süsteemiadministraator Riistvara tehnik
Tarkvaraarendaja erialal on valikõpingute moodulid soovitatavad koostada lähtuvalt võimalikest spetsialiseerumistest töömaailmas nagu:
Mobiilirakenduste arendus Veebirakenduste arendus Andmebaasirakenduste arendus Digitaalmeedia rakenduste arendus Kasutajaliideste arendus Tarkvara testija
5. Õppekava seos kutsestandarditegaÕppekavade koostamise aluseks on vastavad kompetentsipõhised kutsestandardid ja õppekava moodulid on koostatud neile vastavalt. Sellest ülevaate saamiseks on koostatud kutsestandardi kompetentside ja eriala õppekava moodulite vastavustabelid.
Tabel 5. „IT-süsteemide spetsialisti, tase 4“ kutsestandardi kompetentside ja IT-süsteemide spetsialisti eriala õppekava moodulid on esitatud alljärgnevas vastavustabelis
Kutsestandardi kompetents RÕKi moodulB.2.1. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS
B.2.2. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS2. RAKENDUSTARKVARA11. SKRIPTIMISVAHENDID
B.2.3. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.)
4. IT-SÜSTEEMIDE RIISTVARA5. ARVUTIVÕRGUD JA VÕRGUSEADMED6. ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS2. RAKENDUSTARKVARA11. SKRIPTIMISVAHENDID
B.2.4. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.)
4. IT-SÜSTEEMIDE RIISTVARA5. ARVUTIVÕRGUD JA VÕRGUSEADMED6. ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED7. WINDOWS-OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS8. LINUX/BSD-OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS9. OPERATSIOONISÜSTEEMID10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS2. RAKENDUSTARKVARA11. SKRIPTIMISVAHENDID
B.2.5. Testimine (e-CF kompetents B.3.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS4. IT-SÜSTEEMIDE RIISTVARA6. ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED9. OPERATSIOONISÜSTEEMID10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS
15
2. RAKENDUSTARKVARA11. SKRIPTIMISVAHENDID
B.2.6. Lahenduse juurutamine (e-CF kompetents B.4.)
4. IT-SÜSTEEMIDE RIISTVARA5. ARVUTIVÕRGUD JA VÕRGUSEADMED6. ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED7. WINDOWS-OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS8. LINUX/BSD-OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS9. OPERATSIOONISÜSTEEMID10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS2. RAKENDUSTARKVARA11. SKRIPTIMISVAHENDID
B.2.7. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.)
Läbiv1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS2. RAKENDUSTARKVARA10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS
B.2.8. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS4. IT-SÜSTEEMIDE RIISTVARA6. ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED7. WINDOWS-OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS8. LINUX/BSD-OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS9. OPERATSIOONISÜSTEEMID10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS2. RAKENDUSTARKVARA11. SKRIPTIMISVAHENDID
B.2.9. Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.)
LÄBIV1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS6. ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS2. RAKENDUSTARKVARA
B.2.10. Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.)
LÄBIV1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS2. RAKENDUSTARKVARA 6. ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS
B.2.11. Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS4. IT-SÜSTEEMIDE RIISTVARA6. ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED7. WINDOWS-OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS8. LINUX/BSD-OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS9. OPERATSIOONISÜSTEEMID10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS2. RAKENDUSTARKVARA11. SKRIPTIMISVAHENDID
B.2.12. Hariduse ja koolituse pakkumine (e-CF kompetents D.3.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS
B.2.13. Hanked (e-CF kompetents D.4.) 1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS3. ORGANISATSIOON JA ETTEVÕTLUSKESKKOND
B.2.14. Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS3. ORGANISATSIOON JA ETTEVÕTLUSKESKKOND
B.2.15. Lepingute haldamine (e-CF kompetents D.8.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS3. ORGANISATSIOON JA ETTEVÕTLUSKESKKOND
16
B.2.16. Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS12. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
B.2.17. Projektiportfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS
B.2.18. Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS
B.2.19. Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS
B.2.20. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.)
1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS10. RAKENDUSSERVERITE HALDUS2. RAKENDUSTARKVARA
B.2.21. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.)
LÄBIV1. INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID ORGANISATSIOONIS
B.2.22 Läbivad kompetentsid LÄBIV
Tabel 6. „Tarkvaraarendaja, tase 4“ kutsestandardi kompetentsid ja tarkvaraarendaja eriala õppekava moodulid on esitatud alljärgnevas vastavustabelis:
Kutsestandardi kompetents RÕKi moodulB.2.1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.)
10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.)
1. IT-VALDKONNA ALUSTEADMISED10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.)
1. IT-VALDKONNA ALUSTEADMISED4. AGIILSED TARKVARAARENDUSE METOODIKAD10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.)
3. TARKVARA ARENDUSPROTSESS9. HAJUSRAKENDUSTE ALUSED10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.5. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.)
1. IT-VALDKONNA ALUSTEADMISED3. TARKVARA ARENDUSPROTSESS4. AGIILSED TARKVARAARENDUSE METOODIKAD5. ANDMEBAASISÜSTEEMIDE ALUSED6. VEEBIRAKENDUSTE LOOMISE ALUSED8. PROGRAMMEERIMINE II
B.2.6. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.)
11. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6. VEEBIRAKENDUSTE LOOMISE ALUSED
B.2.7. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.)
2. PROGRAMMEERIMISE ALUSED3. TARKVARA ARENDUSPROTSESS4. AGIILSED TARKVARAARENDUSE METOODIKAD5. ANDMEBAASISÜSTEEMIDE ALUSED6. VEEBIRAKENDUSTE LOOMISE ALUSED8. PROGRAMMEERIMINE II9. HAJUSRAKENDUSTE ALUSED
B.2.8. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.)
1. IT-VALDKONNA ALUSTEADMISED5. ANDMEBAASISÜSTEEMIDE ALUSED8. PROGRAMMEERIMINE II9. HAJUSRAKENDUSTE ALUSED10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.9. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7. TARKVARASÜSTEEMIDE TESTIMINE8. PROGRAMMEERIMINE II
B.2.10. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõ
1. IT-VALDKONNA ALUSTEADMISED3. TARKVARA ARENDUSPROTSESS
17
tt (e-CF kompetents B.4.) 4. AGIILSED TARKVARAARENDUSE METOODIKAD5. ANDMEBAASISÜSTEEMIDE ALUSED7. TARKVARASÜSTEEMIDE TESTIMINE9. HAJUSRAKENDUSTE ALUSED10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.11. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.)
2. PROGRAMMEERIMISE ALUSED3. TARKVARA ARENDUSPROTSESS4. AGIILSED TARKVARAARENDUSE METOODIKAD6. VEEBIRAKENDUSTE LOOMISE ALUSED7. TARKVARASÜSTEEMIDE TESTIMINE8. PROGRAMMEERIMINE II9. HAJUSRAKENDUSTE ALUSED10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.12. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.)
11. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED5. ANDMEBAASISÜSTEEMIDE ALUSED6. VEEBIRAKENDUSTE LOOMISE ALUSED10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.13. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.)
11. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
B.2.14. Hanked (e-CF kompetents D.4.) 1. IT-VALDKONNA ALUSTEADMISED3. TARKVARA ARENDUSPROTSESS10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.15. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.)
1. IT-VALDKONNA ALUSTEADMISED5. ANDMEBAASISÜSTEEMIDE ALUSED
B.2.16. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.4.)
11. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.)
11. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 3. TARKVARA ARENDUSPROTSESS4. AGIILSED TARKVARAARENDUSE METOODIKAD10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.)
11. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.)
6. VEEBIRAKENDUSTE LOOMISE ALUSED10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.20. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.)
10. INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
B.2.21. Tarkvaraarendaja kutset läbivad kompetentsid
LÄBIV
Tabel 7. „Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4“ kutsestandardi kompetentside ja eriala õppekava moodulite vastavustabel:
Kompetents kutsestandardist Mooduli nimetus riiklikus õppekavasB.2.1. Mõõteriistade kasutamine testimiseks
Mõõteriistade kasutamine testimiseks
B.2.2. Elektroonikaseadmete koostamine
Elektroonikaseadmete koostamine
B.2.3. Elektroonikaseadmete remontimine
Elektroonikaseadmete remontimine
B.2.4. Elektroonikaseadmete visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine
Elektroonikaseadmete visuaalsete vigade tuvastamine
Elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine
18
B.2.5. Tööprotsessi dokumenteerimine
Läbivana lõimitud moodulitesse
6. Õpingute lõpetamine
Nõuded õpingute lõpetamiseks tulenevad riiklikust õppekavast ja kutseharidusstandardist ning kutse taotlemise korral kutsestandardist. Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud vastava eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õppekava õpiväljundite saavutamisel omandatakse õppekava aluseks olevale kutsele vastavad kompetentsid.Täpsustavalt on kokkulepitud lõpetamiseks vajalikud tegevused.
IT-süsteemide spetsialisti erialal lõpetamine:Eesmärgiks on erialal töötamiseks vajalike oskuste olemasolu tõendamine.Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud eriala õppekava õpiväljundid ja sooritanud erialal õpingute lõpetamiseks vajalikud tööd sh:
1) sooritab põhiõpingute õpiväljundite piires teoreetiliste teadmiste testi või kutsestandardiga määratud testid;2) teeb, dokumenteerib, esitleb ja kaitseb komisjoni ees IT-süsteemide alase praktilise töö
Õpingute läbimisel kõik vajalikud lõpetamise nõuded täitnud õppijal on võimalik taotleda „IT-süsteemide spetsialist, tase 4“ kutse.
Tarkvaraarendaja erialal lõpetamine:Eesmärgiks on tõendada erialal töötamiseks vajalike oskuste olemasolu.Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud eriala õppekava õpiväljundid ja sooritanud erialal õpingute lõpetamiseks vajalikud tööd sh:
1) tõendab põhiõpingute moodulite õpiväljundite omandamist teoreetilise teadmiste testi läbimisega või kutsestandardiga määratletud teadmiste kontrolli läbimisega;
2) töötab välja tarkvaraarenduse projekti optimaalse lahenduse;3) teeb ja dokumenteerib vastavalt nõuetele tarkvaraarenduse projekti;4) esitleb korrektses õppekeeles oma väljatöötatud lahendust (või projekti osa)
kaitsmiskomisjonile.
Õpingute läbimiseks kõik vajalikud lõpetamise nõuded täitnud õppijal on võimalik taotleda „Tarkvaraarendaja, tase 4“ kutse.
Elektroonikaseadmete tehniku erialal lõpetamine:
Nõuded õpingute lõpetamiseks tulenevad riiklikust õppekavast. Kuna õppekavaga omandatud kompetentsid vastavad EKR 4. kutsetasemele, siis on võimalik taotleda „Elektroonikaseadmete tehniku, tase 4“ kutset.
Kutse tõendamiseks sooritatakse kutseeksam ja lähtutakse kutsestandardis viidatud hindamismeetoditest:
19
1. 4. taseme elektroonikaseadmete tehniku esmakutse saadakse vastava kutsekeskharidusõppe läbimisel ja lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmise järel.
7. Õppekava kohandamine
Hariduslik erivajadus (HEV) võib ilmneda õpilase erilises andekuses, õpiraskustes, käitumis- ja tundeeluhäiretes, terviserikkes, puudes, õppekeele ebapiisavas valdamises või ka pikemaaegses õppetööst eemal viibimises, mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses ja õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas.
Koolil on kohustus õppetööd korraldada ning õpilast nõustada.
Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt võib kool õpilase individuaalsuse arvestamiseks koostada õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava kaudu luuakse õpilasele tingimused jõukohaseks kutseõppes osalemiseks ning õppekava õpiväljundite saavutamiseks. Vajalike tugimeetmete rakendamine ning sobivad kohandused arutatakse läbi koos õppijaga. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor. Kõigisse õppetöö kohandusega ja individualiseerimisega seotud otsuste langetamistesse kaasatakse õpilane või vajadusel tema seaduslik esindaja. Edasisi tegevusi kavandatakse õpilase soovidest ja arvamustest lähtuvalt.
8. Kokkuvõte
Alates 28. augustist 2013 näeb kutsharidusstandard ette, et õppekavad on väljundipõhiselt kirjeldatud ja seostatud kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, nii ka kutsekeskhariduse õppekavad, mille õpiväljundeid ja vastavaid kompetentse arendatakse läbivalt kogu õppekava. Juhendmaterjali koostajad usuvad, et juhendmaterjali soovitused on toeks kutsekeskhariduse õppekava rakendamisel ja kooliõppekavade koostamisel.
Koostajad on tänulikud õppekava rakendajate ja õppekava koostajate tagasisidele.
9. Kasutatud allikadPilli, E; Rutiku, S;. Valk, A; Vanari K. (2009). Õppekava arendamise juhendmaterjal SA Archimedes http://primus.archimedes.ee/trykised
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/103072014003
Noorväli, H., Piisang, E., Piiskop, K., Pilli, E., Põiklik, E., Rekkor, S., Toom, K. (2013). Kutsehariduse kooliõppekavade koostamise ja arendamise käsiraamat. Tallinn: Innove. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Kutsehariduse_koolioppekavade_koostamise_ja_arendamise_kasiraamat_2013.pdf
20
Pilli, E., Õunpuu, M. (2012). Väljundipõhine hindamine kutsekoolis. Tallinn: SA Innove. http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Valjundipohine%20hindamine%20kutsekoolis.pdf
Üldoskuste moodul kvalifikatsiooniraamistiku tasemetele 2-5 http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/votmepadevused/yldoskuste- moodul
Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013
Kutseõppeasutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001
21
10. Lisad
Lisa 1
IT-süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute soovituslik sisuMoodulid Maht
EKAPMooduli sisu (teema, märksõna või alateema)
Infotehnoloogilise taristu ülalhoid organisatsioonis
6 Klienditeeninduse alused (suhtlemise olemus, käitumine suhtlemissituatsioonides) Projektihalduse alused (asjaajamise ja dokumendihalduse korraldus, digitaaldokumentide säilitamine) IT-korraldus organisatsioonis Infotehnoloogia juhtimise alused Infoturve organisatsioonis andmebaasisüsteemide alused ITIL projekti juhtimine õppekeel Inglise keel sotsiaalained (ühiskonna ja inimeseõpetus)
Rakendustarkvara 7,5 Kontoritöö tarkvara Arvutigraafika CAD Pilverakendused Inglise keel
Organisatsioon ja ettevõtluskeskkond
6 õppekeel sotsiaalained (ühiskonna ja inimeseõpetus)
IT süsteemide riistvara 6 Arvutite riistvara ja lisaseadmed Arvutite koostetehnoloogia projekt Loodusained (füüsika) - FÜÜSIKA SEOS INFOTEHNOLOOGIAGA:
füüsikalised nähtused, mis on aluseks infotehnoloogia seadmete tööks ja signaalide edastamiseks. MEHHAANIKA: pöördliikumine. SOOJUSÕPETUS: termodünaamika I ja II seadus, soojusbilanss, erinevad jahutusmeetodid. ELEKTROMAGNETISM: elektrivool, energiaallikad, alalis- ja vahelduvvool, staatiline elekter, materjalide elektrijuhtivus, elektrivool metallides ja pooljuhtides. Magnetväli, laengud magnetväljas, elektromagnetiline induktsioon, materjalide magnetilised omadused (nt informatsiooni salvestamiseks), elektromagnetkiirgus. OPTIKA: valgusallikad ning nende mõju materjalidele (nt informatsiooni salvestamiseks).
Matemaatika(loogika, positsioonilised arvusüsteemid, skeemide töötamise põhimõtted)
22
Arvutivõrgud ja võrguseadmed
9 Arvutivõrgu alused Võrguseadmed ja nende haldus Arvutivõrgu projekt Loodusained (füüsika) – FÜÜSIKA SEOS INFOTEHNOLOOGIAGA: füüsikalised nähtused, mis
on aluseks infotehnoloogia seadmete tööks ja signaalide edastamiseks. ELEKTROMAGNETISM: elektrivool, energiaallikad, alalis- ja vahelduvvool, staatiline elekter, materjalide elektrijuhtivus, elektrivool metallides ja pooljuhtides. Magnetväli, laengud magnetväljas, elektromagnetiline induktsioon, materjalide magnetilised omadused (nt informatsiooni salvestamiseks), elektromagnetkiirgus. LAINEFÜÜSIKA: akustilised, elektromagnetilised ja valguslained, nende tekkimise allikad, muundamine ja levimine keskkonnas. Spektrid. Laserid
Matemaatika Inglise keel
Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused
7,5 Võrgutaristu teenusserverite haldus VPN lahenduste loomine Võrgumonitooringu lahendused matemaatika Inglise keel
Windows-operatsioonisüsteemide haldamine
7,5 Windows-tööjaamade haldamine Windows-serverite haldamine Juurteenuste haldus Windows-serverite abil Grupipoliitikate loomine ja rakendamine Windows-
operatsioonisüsteemides Inglise keel Õppekeel/eesti keel
Linux / BSD-operatsioonisüsteemide haldamine
7,5 Linux-tööjaamade haldamine (BSD-tööjaamade haldamine) Linux-serverite haldamine (BSD-serverite haldamine) Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Inglise keel Õppekeel/eesti keel
Operatsioonisüsteemid 7,5 Operatsioonisüsteemide alused Mac OS X kasutamine ja haldamine Mobiilseadmete operatsioonisüsteemid Mobiilseadmete haldamine ja seadistamine Inglise keel Õppekeel/eesti keel
Rakendusserverite haldus 9 Veebiserverid ja –rakendused Andmebaasi serverite haldus Taristu serverlahendused monitooringu tarkvara andmebaasisüsteemide alused matemaatika inglise keel
Skriptimisvahendid 4,5 Skriptimise (programmeerimise) alused Haldustegevuste automatiseerimine Linux/BSD keskkonnas Haldustegevuste automatiseerimine PowerShell Matemaatika Inglise keel
Lisa 2
Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute soovituslik sisuMoodulid Maht Mooduli sisu (teema, märksõna või alateema)
23
EKAPIT-valdkonna alusteadmised
9 Kontoritöö-tarkvara Rakendusserverid Andmesidevõrkude alused Arvutite riistvara Operatsiooni süsteemide teoreetilised alused inglise keel õppekeel/eesti keel matemaatika
Programmeerimise alused
10,5 programmeerimise alused objektorienteeritud programmeerimine algoritmid ja andmestruktuurid tarkvaraarenduse projekt I matemaatika inglise keel õppekeel/eesti keel
Tarkvara arendusprotsess
6 tarkvara arenduse metoodikad projektijuhtimine tarkvaraarenduse alase dokumentatsiooni kasutamine inglise keel õppekeel/eesti keel
Agiilsed tarkvaraarenduse metoodikad
4,5 agiilne tarkvaraarendus agiilse tarkvaraarenduse projekt praktilised tööd
Andmebaasisüsteemide alused
7,5 Andmebaasisüsteemide alused Relatsioonilised andmebaasisüsteemid Andmebaaside projekteerimine SQL päringukeele kasutamine inglise keel matemaatika
Veebirakenduste loomise alused
9 Märgendikeeled JavaScript Veebirakenduste loomine dünaamilistes keeles Veebirakenduste loomine JVM tehnoloogial Veebirakenduste loomine ASP.NET tehnoloogial inglise keel
Tarkvarasüsteemide testimine
6 Tarkvaratestimise alused Testimise automatiseerimine inglise keel
Programmeerimine 13,5 Testjuhitud arendus Programmeerimismustrid MVC-rakenduste loomine Tarkvaraprojekt II inglise keel matemaatika
Hajusrakenduste alused 6 Hajusrakenduste alused Veebiteenused Andmeülekandemeetodid inglise keel
24
Infotehnoloogia juhtimine ja rakendamine organisatsioonides
6 Organisatsioonikäitumine ja infotehnoloogia rakendamine organisatsioonides
Ettevõtluse ja majanduse alused, sh turunduse alused (infotehnoloogia ökonoomika)
Infotehnoloogia juhtimise alused Projektihalduse alused Klienditeeninduse alused Erialased juriidilised ja eetilised küsimused Sotsiaalained (ühiskonna- ja inimeseõpetus) õppekeel
Lisa 3
Elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute soovituslik sisuMoodulid Maht EKAP Mooduli sisu 1. Elektroonikaseadmete visuaalsete vigade tuvastamine
10,5 EKAPsh 4,5 inglise
keel
IPC-A-600 (Acceptability of Printed Boards) IPC-A-610 (Acceptability of Electronic Assemblies) IPC-A-620 (Requirements and Acceptance for Cable and
Wire Harness Assemblies) IPC-DRM-18 (Component Identification) kasutab erialaterminoloogiat, saab aru ja täidab
juhenddokumentidest tulenevaid nõudeid (läbiv 5) inglise keel suhtluspädevus (läbi keele) õpipädevus
2. Elektroonikaseadmete remontimine
13,5 EKAP sh
1,5 sots.ained,1,5 inglise
keel,1,5 õppekeel
elektroonikapraktika, jootmispraktika tööriistad IPC-7711 kasutab oma töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle
korras (5S põhimõtted); kasutab materjale ja töövahendeid heaperemehelikult ja säästlikult – (läbiv 3)
veendub kasutatavate mõõte- ja töövahendite nõuetele vastavuses, jälgides märgistuse olemasolu (kalibreerimist tõendavad märgistused) – (läbiv 4)
järgib töökeskkonna ja tööohutusnõudeid (sh jäätmete sorteerimine), kasutades töökaitsevahendeid ja ohutuid töövõtteid ning järgides ergonoomika põhimõtteid – (läbiv 8)
inglise keel sotsiaalained (inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus) õppe/eesti keel enesemääratluspädevus tegevuspädevus
3. Mõõteriistade kasutamine testimiseks
9 EKAP sh
3,5matemaatika1,5 loodusained
metroloogia alused (kalibreerimine, taatlemine) mõõteriistad (elektrilised, mitteelektrilised mõõteriistad) mõõtmised veendub kasutatavate mõõte- ja töövahendite nõuetele
vastavuses, jälgides märgistuse olemasolu (kalibreerimist tõendavad märgistused) – (läbiv 4)
matemaatika loodusained (füüsika) õpipädevus tegevuspädevus enesemääratluspädevus
4. Töö ja tootmise korraldus elektroonika
10,5 EKAP sh
tootmisprotsess ja kvaliteedinõuded elektroonika tööstuses. tootlikus ja selle parendamine.
25
tööstuses 1,5 inglise keel,
3,5 õppekeel
tööprotsessi nõutud parameetrite ja kõrvalekallete dokumenteerimine ja dokumentide kasutamine
tööohutus ja töökeskkond töövahendite hooldamine (5S, ESD, ROHS põhimõtted ergonoomika (ohutustehnika) jäätmekäitlus tarneahel toodete jälitatavus ja jälgitavus järgib tööprotsessi, jälgib ja hoiab kvaliteeti ning tootlikkust;-
(läbiv 1) mõistab tootmise üldist korraldust ja saab aru oma rollist
tootmises (LEAN tootmise ja six sigma põhimõtted – (läbiv 2) kasutab oma töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle
korras (5S põhimõtted); kasutab materjale ja töövahendeid heaperemehelikult ja säästlikult – (läbiv 3)
kasutab erialaterminoloogiat, saab aru ja täidab juhenddokumentidest tulenevaid nõudeid; järgib organisatsioonis kehtestatud dokumenteerimise nõudeid – (läbiv 5)
järgib töökeskkonna ja tööohutusnõudeid (sh jäätmete sorteerimine), kasutades töökaitsevahendeid ja ohutuid töövõtteid ning järgides ergonoomika põhimõtteid – (läbiv 8)
kasutab oma töös arvutit tasemel AO1-AO7 (vt lisa 2 „Arvuti kasutamise oskused AO“) – (läbiv 10)
inglise keel keel ja kirjandus/õppekeel/eesti keel õpipädevus suhtluspädevus enesemääratluspädevus algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus - seostab erialase
ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendumise võimalustega tegevuspädevus
5. Elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine
31,5 EKAP sh
4,5matemaatika6 loodusained
elektrotehnika elektroonika alused elektroonika komponendid analoogelektroonika digitaalelektroonika skeemitehnika (tüüpilised skeemlahendused) rakenduselektroonika mikroprotsessorid testimise tehnoloogiad tehniline dokumentatsioon prototüüpimine (CAD, CAM) raadiotehnika kaabeldus kasutab erialaterminoloogiat, saab aru ja täidab
juhenddokumentidest tulenevaid nõudeid; järgib organisatsioonis kehtestatud dokumenteerimise nõudeid – (läbiv 5)
järgib töökeskkonna ja tööohutusnõudeid (sh jäätmete sorteerimine), kasutades töökaitsevahendeid ja ohutuid töövõtteid ning järgides ergonoomika põhimõtteid – (läbiv 8)
infotehnoloogiline pädevus - kasutab oma töös arvutit tasemel AO1-AO7 (vt lisa 2 „Arvuti kasutamise oskused AO“) – (läbiv 10)
matemaatika loodusained (füüsika) suhtluspädevus - lõige 1, 2 enesemääratluspädevus - lõige 5
26
õpipädevus – lõige 1, 3 tegevuspädevus – lõige 4
6. Elektroonikaseadmete koostamine sh tootmistehnoloogia
10,5 EKAP sh1,5
loodusained
jootmise alused (2 õn) materjalid (sh fiiber) (2 õn) tootmistehnoloogiad / tootmisseadmed (2 õn) veendub kasutatavate mõõte- ja töövahendite nõuetele
vastavuses, jälgides märgistuse olemasolu (kalibreerimist tõendavad märgistused) – (läbiv 4)
loodusained (keemia) 1õn õpipädevus - (oskab kasutada õpitut, sealhulgas erinevates kontekstides ning probleeme lahendades) tegevuspädevus:kasutab tehnoloogilisi vahendeid ning teaduslikke andmeid eesmärgi saavutamiseks või otsuse või järelduse tegemiseks.
Tööprotsessi dokumenteerimine
on lõimitud kõigisse moodulitesse
7. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused
6 EKAP üldoskuste moodul tase 4 majanduse ja ettevõtluse alused tööohutus asjaajamine ja dokumendihaldus karjääri planeerimine suhtlemise alused
Põhiõpingud (kokku koos üldhariduse 30 EKAP integreeritud osaga)
91,5 EKAP üldharidus: keel ja kirjandus on 4,5 EKAP võõrkeel (inglise) 7,5 EKAP matemaatika 7,5 EKAP loodusained: füüsika 7,5 EKAP ja keemia 1,5 EKAP sotsiaalained (inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus) 1,5 EKAP
Ettevõtte praktika (17,5%)
31,5 EKAP
Valikõpingud (15%) 27 EKAPÜldõpingud 30 EKAPKOKKU 180 EKAP
27
Lisa 4
IT-süsteemide spetsialisti ja tarkvaraarendaja erialade üldõpingute lõimingu soovituslikud mahud
IT-süsteemide spetsialist MoodulidHindamise viis (ME- mitteeristav, E-eristav hindamine)
MahtEKAP
Lõimitud üldharidus
1. Infotehnoloogilise taristu ülalhoid organisatsioonis -ME
6 Ingl 0,75; eesti 1,5; sots 0,75
2. Rakendustarkvara -ME 7,5 ingl 1,53. Organisatsioon ja ettevõtluskeskkond -ME 6 eesti 1,5; sots 0,754. IT süsteemide riistvara -E 6 füüsika 15; matem 1,55. Arvutivõrgud ja võrguseadmed -E 9 ingl 0,75; matem 1,5; füüsika 1,56. Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused -E 7,5 Ingl 1,5; eesti 0,75; matem 1,5 7. Windows-operatsioonisüsteemide haldus -E 7,5 Ingl 1,5; eesti 0,758. Linux/BSD-operatsioonisüsteemide haldus -E 7,5 Ingl 1,5; eesti 0,759. Operatsioonisüsteemid-E 7,5 Ingl1,5; eesti 0,7510. Rakendusserverite haldus -E 9 ingl 1,5; matem 1,511. Skriptimisvahendid -E 4,5 ingl 1,5; matem 1,512. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused -ME 6 so üldoskuste moodul Ettevõtte praktika -ME 38Põhiõpingud (kokku koos üldhariduse lõimitud osaga)
122 Kokku 30: inglise keel 12, eesti keel 6, matemaatika 7,5, sotsiaalained 1,5, füüsika 3
Valikõpingud 28Üldõpingud 30KOKKU 180
Tarkvaraarendaja Moodulid Hindamise viis (ME- mitteeristav, E-eristav hindamine)
Maht EKAP
Lõimitud üldharidus
1. IT-valdkonna alusteadmised - ME 9 ingl. 1,5; eesti k 1,5; matem1,52. Programmeerimise alused - ME 10,5 ingl 1,5; eesti 0,75; matem 33. Tarkvara arendusprotsess - E 6 ingl.1,5; eesti k 1,54. Agiilsed tarkvaraarenduse metoodikad - E 4,55. Andmebaasisüsteemide alused - E 7,5 ingl. 1,5; matem 1,56. Veebirakenduste loomise alused -E 9 ingl. 37. Tarkvarasüsteemide testimine - E 6 ingl 1,58. Programmeerimine II - E 13,5 Ingl. 3; matem 39. Hajusrakenduste alused - E 6 ingl 1,510. Infotehnoloogia juhtimine ja rakendamine organisatsioonides - ME
6 eesti k 0,75; sots 1,5
11. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused -ME 6 so üldoskuste moodulEttevõtte praktika 38Põhiõpingud (kokku koos üldhariduse lõimitud osaga)
122 Kokku 20õn: inglise keel 15, eesti keel 4,5, matemaatika 9, sotsiaalained 1,5
Valikõpingud 28Üldõpingud 30KOKKU 180
28