Talv Rakvere teatripargis

Autorid: Ljudmila Sergejenkova ja Mari Turban, Rakvere Triinu lasteaed

Rakvere teatripark ehk rahvapark asub F. R. Kreutzwaldi, Tallinna, Näituse ja Vabriku tänavate vahel,Rakvere teatri taga. Rahvaparki on lihtne minna: transpordi saab parkida teatri ette parklasse(parkla koordinaadid 59° 21' 0,5'' 26° 21' 3''), siis tuleb teatri külje pealt trepist alla minna jaoletegi pargis.Jala tulles tuleb Turu platsilt kõndida mööda Laia tänavat (400m) kuni jõuate Tallinna tänavale, sealt tuleb pöörata vasakule ja kõndida mäest üles. 300 meetri pärast olete jõudnudVabriku tänavani, seal on Rahvapargi kagunurk. Vaatluseks kasutatud saarepuu asub pargi teises servas, olles pargi põhjaväravast sisenedes umbes 30 meetri kaugusel olev suur puu teist vasakul. Sillad on pargi keskosas.

Tegevused:Saarepuu (rähni sepikoja) vaatlus ja fotode ning plaani järgi sildade otsimine pargist.

1. Vaatleme saarepuud, tema tüve, suuri hõredaid haralisi oksi, vilju. Räägime, et saarepeamine väärtus on tema hinnaline puit. See on tammepuidust kõvem, sitke, väga raske ningveidi punaka varjundiga. Temast tehakse tugevat materjali nõudvaid esemeid: tööriistu,

masinate osi, suuski ja teisi puust spordiriistu, vanasti tehti vankreid ja regesid. Saar on vägailus majade siseviimistluses: parketina, vineerina, saarest valmistatakse mööblit. Saarepuu otsast langevad seemned alla helikopteritena nagu vahtralt, aga erinevalt vahtraston saarel viljad ühekaupa. Lapsed ei saa neist omale pikka nina teha. Vahe on ka seemnetelevikus: vahtra seemned leiavad uue puu jaoks kasvukoha sügisel, enamik saare seemneidlendab õhus aga kevadel. Saare lehed sarnanevad pihlaka lehtedele, kuid nad läigivadrohkem ja lehe ääred pole jämeda saeteralise servaga. Tuletame meelde mõiste raagus puu jalaseme lastel uurida, kas saare otsas käbisid on. Seejärel juhime tähelepanu, et maas onkäbisid väga palju. Lapsed uurivad käbisid ja arvavad, miks käbid nii katkised on ning miks neid just selle saareall nii palju on. (Põhjuseks on see, et siin on head kohad, kuhu käbi kinni panna, et seemneidkätte saada. Kirjurähnil pole teist paari jalgu, millega käbi kinni hoida. Seevastu on tal oma"sepikoda" – puupragu või oksavahe, kuhu saab kuusekäbi torgata moel, et see sinna kindlaltpüsima jääb. Nii on mõnus nokaga käbisoomuseid lahti toksida. Rähni toksitud käbil onsoomused harali ja paljud üldse puudu. Järgmise käbiga sepikotta naastes tõukab ta eelmisealla. Rähni söögitoa alt võib leida isegi sada läbitoksitud käbi.) Hiljem lasteaias saabnäidata videot rähni toksimisest (http://www.looduskalender.ee/node/3053 )

2. Teiseks tegevuseks on sildade leidmine fotode ja plaani järgi. See on grupitöö. Moodustame3 gruppi, iga grupp saab plaani, foto 1 sillast ja endaga kaasa ühe õpetaja. Siin võib igagrupp ise otsustada, millise meetodiga nad silla leiavad, kas otsivad plaani järgi sillad javõrdlevad fotoga või otsivad foto järgi õige silla ja seejärel üritavad sama silla kaardi pealtkätte leida. Lõpetuseks nummerdame silla fotod ja paneme sildade numbrid ka plaanidele.

3. Boonusülesanne on tuvastada, kelle jälg on fotol (Part).

4. Teatripargi suurimal poolsaarel on laste mänguväljak puust kindlusega. Soovi korral saabsinna rajada lumekindluseid ja mängida rüütleid või ehitada lumekujusid (näiteks käbist võisuurest kirjurähnist).