1 my day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/kiingereza - hatua kwa hatua 6.pdf · /dhen ai...

24

Upload: hakiet

Post on 09-Mar-2018

247 views

Category:

Documents


1 download

TRANSCRIPT

Page 1: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai
Page 2: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

1

1 ► My day (part one) /mai dei paat wān

Phillip Jones: I'm a businessman. My company sells telephones. filip /aim a biznisman mai kāmpani selz telifounz/ jounz/

I need to be in my office early because when my staff have problems, they always come to me. (1) (2) /ai niid ta

bii in mai ofis aali bikoz wen mai staaf hav problamz dhei oolweiz kām ta mii/

I usually get up at about half past five. (3) I have breakfast; a cup of coffee and bread with jam. /ai yuuzhali get āp at abaut haaf paast faiv ai hav brekfast a kāp av kofi and bred widh

jam/

Then I say goodbye to my wife and children and go to work. I always take the car. I have lunch at around twelve o'clock. (4) /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

hav lānch at araund twelv aklok/

I often eat in my office. I don't have time to go out. I usually visit customers in the afternoon. /ai oftan iit in

mai ofis ai dount hav taim ta gou aut ai yuuzhali1 vizit kāstamaz in dhii aaftanuun/

I often leave work late, but if I'm not too busy, I do my best to come home before seven o'clock. (5) /ai oftan liiv waak leit bāt if aim not tuu bizi

ai duu mai best ta kām houm bifoo sevan aklok/

(1) I need to be in my office early I am at home. (Nipo nyumbani.) I need to be at home. (Nahitaji kuwa nyumbani.) They are on time. (Wamefika kwa wakati.) They need to be on time. (Wanahitaji wafike kwa wakati.) She is a doctor. (Yeye ni daktari.) She wants to be a doctor. (Yeye anataka kuwa daktari.) /dhei aar on taim shii iz a dokta wonts/

(2) always I always take the car. (Siku zote/daima hupanda gari.) I usually take the car. (Kwa kawaida hupanda gari.) I often take the car. (Mara nyingi hupanda gari.) I never take the car. (Kamwe sipandi/sichukui gari. /neva/

2 ► My day (part two) /tuu maagarat swift/

Margaret Swift: I'm a cleaner, so I always get up very early. I catch the bus at quarter to six and I'm at work at six. I'm never late. (1) (2) /aim a kliina sou ai oolweiz get āp veri aali ai kach dha bās at kwoota ta siks and aim at

waak at siks aim neva leit/

My job isn't easy but I am free in the afternoon. I often do the shopping then. /mai job iznt iizi bāt ai am frii in dhii2 aaftanuun ai oftan duu dha

shoping dhen/

1 Sauti /zh/ hutamkwa kama mchanganyiko wa z na sh

2 the huwa inatamkwa /dhii/ kama neno linalofuatia huanzia na vowel (tazama weak

forms na vowels, ukurasa wa 19)

Page 3: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

2

Siku yangu (sehemu ya kwanza)

Phillip Jones: Mimi ni mfanyabiashara. Kampuni yangu inauza simu. businessman-mfanya biashara, my-angu company-kampuni sell-uza telephone-simu

Nahitaji kuwa ofisini kwangu mapema kwa sababu iwapo wafanyakazi wangu watapata matatizo daima huja kwangu. need-hitaji be-kuwa office-ofisi

early-mapema because-kwa sababu staff-wafanyakazi problem-tatizo always-daima come-kuja (me-mimi)

Kawaida huwa naamka kiasi saa kumi na moja na nusu. Napata chai (ya asubuhi); kikombe cha kahawa na mkate wenye jamu. usually-kawaida get up-amka about-kiasi half past five-saa kumi na moja na nusu breakfast-chai (ya asubuhi),kifungua kinywa coffee-kahawa bread-mkate jam-jamu

Halafu humuaga mke na watoto wangu na kwenda kazini. Siku zote hupanda gari. Hupata chakula cha mchana kiasi saa sita. then-halafu (say-sema, goodbye-kwa heri) wife-mke children-watoto work-kazi always-siku zote take-chukua car-gari lunch-chakula cha mchana twelve o'clock-saa sita Mara nyingi huwa nakula ofisini. Sina muda wa kutoka. Kawaida huwatembelea wateja muda wa mchana. often-mara nyingi eat-kula time-

muda go out-toka visit-tembelea customers-wateja afternoon-mchana

Mara nyingi huchelewa kutoka kazini, lakini kama siko bizi mno, nafanya kadiri (uwezo wangu) kurudi nyumbani kabla ya saa moja. leave-toka work-kazi late-enye kuchelewa too-mno busy-bizi, kuwa na kazi/shughuli nyingi come home-rudi nyumbani before-kabla ya seven o'clock-saa moja

(3) about (4) around about na around yana maana sawa (‘kiasi’) hapa. Pia zingatia: Around twenty people work in this office. (Watu takribani ishirini wanafanya kazi katika ofisi hii.) How old is he? He's about twenty. (Ana umri gani? Ana miaka takribani ishirini.) /piipl waak dhis twenti hau ould hiiz/

(5) I do my best He does his best to help. (Anafanya kadiri ya uwezo wake kusaidia.) They do their best not to be late .(Wanafanya kadiri ya uwezo wao wasichelewe.) /hii traiz hiz best ta help not ta bii leit/

Siku yangu (sehemu ya pili)

Margaret Swift: Mimi ni mfanya usafi, kwa hiyo daima huamka mapema sana. Hupanda basi saa kumi na mbili kasorobo na nipo kazini saa kumi na mbili. Kamwe sijawahi kuchelewa. cleaner-mfanya usafi/msafishaji early-mapema very-sana catch (the bus)–panda (basi) quarter to six-saa kumi na mbili kasorobo never-kamwe

Kazi yangu si rahisi lakini hupata muda wakati wa mchana. Mara nyingi huenda kununua vitu dukani wakati huo. job-kazi easy-rahisi

(free3-kuwa na muda) do the shopping-nunua vitu (vya nyumbani) madukani (do-fanya) then-wakati huo

3 “Free” ina maana tafauti katika lugha ya Kiingereza. Ina maana “bure” au “huru”

kutegemea na muktadha.

Page 4: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

3

I sometimes walk in the park with my sister and her children. She's a housewife. /ai sāmtaimz wook in dha paak widh mai sistar and haa childran shiiz a hauswaif/

Then I come home and make dinner. (3) I like listening to music in the evenings, especially jazz music. (4) /dhen ai kām houm and meik dina ai laik lisning ta myuuzik in dhii iivningz ispeshli jaz

myuuzik/

I never watch television. I hate it. /ai neva woch telivizhan ai heit it/

(1) catch the bus humaanisha kufika kwa wakati na kupanda basi. miss the bus (chelewa/achwa na basi) /mis dha bās

get on the bus (panda basi) get off the bus (shuka basi) get on of catch a ball (daka mpira) catch a fish (kamata samaki) kach a bool fish/

(2) I'm never late. Zingatia orodha ya maneno kama am, is au are yanavyotumika: I am always early. (Daima hufika mapema.)

3 ►

My day (part three) /thrii jāstin braun/

Justin Brown: I'm a university student so I don't usually wake up early. At around nine o'clock, I get up slowly and have breakfast. (1) (2) /aim a yuunivaasiti styuudant sou ai dount yuuzhali weik ap aali at araund nain

aklok ai get āp slouli and hav brekfast/ I share a house with five other students. (3) We often have breakfast together. /ai shear a haus widh faiv ādha styuudants wii oftan hav brekfast tagedha/

The house is very near the university, so I walk there. (4) I don't usually have lunch. I eat a big meal in the evening. /dha haus iz veri nia dha yuunivaasiti sou ai wook dhea ai dount yuuzhali hav lānch ai iit

a big mial in dhii iivning/

Then, I go out with friends or stay in and relax. I play football twice a week; on Wednesdays and Saturdays. (5) /dhen ai gou aut widh frendz oo stei in and rilaks ai plei futbool twais a wiik on

wenzdeiz and satadeiz/

(1) wake up (zinduka) get up (amka) 4 ► daily routine (desturi ya kila siku) /deili ruutiin

wash (oga) get dressed (chukua na) vaa nguo wosh get drest

have breakfast (pata/kunywa chai ya asubuhi) hav brekfast

leave the house (ondoka nyumbani) liiv dha haus

get to work (fika kazini) come home (rudi nyumbani) get ta waak kām houm

get home (fika nyumbani) get houm

Zingatia kwamba ‘arrive at work’ na ‘arrive home’ inaweza kutumika hapa. /araiv/

Page 5: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

4

Baadhi ya siku hutembea katika bustani pamoja na dada yangu na watoto wake. Yeye ni mama wa nyumbani. sometimes-baadhi ya siku/muda walk-tembea park-bustani ya umma with-pamoja na sister-dada her-wake housewife-mama wa nyumbani

Halafu hurudi nyumbani na kuandaa chakula cha jioni. Hupenda kusikiliza muziki muda wa jioni, hasa muziki wa 'jazz'. come-kuja/rudi home-nyumbani make (dinner)-andaa/pika listening-kusikiliza evening-jioni especially-hasa music-muziki

Kamwe siangalii televisheni. Naichukia. never-kamwe watch-angalia television-televisheni hate-chukia

They are never angry. (Kamwe hawana hasira.) /angri She is usually happy. (Kawaida huwa na furaha.) hapi/

(3) make dinner prepare dinner (tayarisha/andaa chakula cha jioni) /pripea

cook dinner (pika chakula cha jioni) kuk serve dinner (pakuwa chakula cha jioni) saav/

(4) especially I like sports, especially football. (Napenda michezo, hasa mpira wa miguu.) I like fruit, especially oranges. (Napenda matunda, hasa machungwa.) /spoots futbool fruut orinjiz/

Siku yangu (sehemu ya tatu)

Justin Brown: Mimi ni mwanafunzi wa chuo (kikuu), hivyo, kawaida siamki mapema. Kiasi saa tatu, huamka taratibu na kupata kifungua kinywa. university-chuo (kikuu) student-mwanafunzi wake up-amka early-mapema

around-kiasi nine o'clock-saa tatu slowly-taratibu breakfast-kifungua kinywa (Naishi nyumba moja na) wanafunzi wengine watano. Mara nyingi tunapata chai (ya asubuhi) pamoja. (share-gawana) house-nyumba five-tano other-wengine have breakfast-pata chai (ya asubuhi) together-pamoja Nyumba ipo karibu sana na chuo, kwa hivyo hutembea (kuenda) huko. Huwa sili chakula cha mchana. Nakula chakula kingi jioni. very-sana near-karibu walk-tembea, enda kwa miguu lunch-chakula cha/mlo wa mchana eat-kula (big-kubwa meal-mlo) evening-jioni

Halafu, hutoka na marafiki au hubaki ndani na kupumzika. Hucheza mpira wa miguu marla mbili kwa wiki; siku za Jumatano na Jumamosi. go out-toka friend-rafiki stay-baki relax-pumzika play-cheza football-mpira wa miguu twice-mara mbili week-wiki Wednesday-Jumatano Saturday-Jumamosi

54 ► I clean my teeth. (Husafisha meno (yangu) / Hupiga mswaki) /kliin mai tiith

He combs his hair. (Yeye huchana nywele (zake) koums hiz hea

Wash your hands! (Osha mikono (yako!)) wosh yoo handz/

Zingatia kuwa tunatumia my, his, her n.k. hapa.

(2) I get up slowly (Huamka taratibu.) I get up quickly.5 (Huamka haraka.)

4 tooth-jino /tuuth/ hair-nywele /hea/ hand-mkono /hand/

Page 6: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

5

6 ► They listen carefully. (Wanasikiliza kwa umakini.) /dhei lisan keafli

He speaks quietly. (Anazungumza/ongea kimya kimya.) hii spiiks kwaiatli

She works hard. (Anafanya kazi kwa bidi/chapa kazi.) shii waaks haad

They play well. (Wanacheza vizuri.) plei wel

They play football well. (Wanacheza mpira wa miguu vizuri.) futbool

Come quickly6! (Njoo haraka!) kām kwikli

Come home quickly! (Njoo nyumbani haraka!) houm

Eat slowly! (Kula polepole!) iit slouli

(3) share share the food (gawiana chakula) share the work (gawiana kazi) /fuud waak/

(4) very near very big (kubwa sana) very good (nzuri sana) very rich (tajiri sana) /big gud rich/

(5) twice a week = two times a week (mara mbili kwa wiki) /tuu taimz

once = one time twice = two times wāns twais

three times a week (mara tatu kwa wiki) thrii

four times a day (mara nne kwa siku) foo a dei

three times per week = three times a week. pa wiik/

I play football once a week. (Hucheza mpira wa miguu mara moja kwa wiki.) I clean my teeth three times a day. (Husafisha meno yangu mara tatu kwa siku.) I do the shopping four times per week. (Huenda kununua vitu (vya nyumbani) mara nne kwa wiki.) How often? huuliza mara ngapi kitu hutendeka katika wiki, mwezi, mwaka n.k. /hau oftan/

7 ► How often do you play football? (Unacheza mpira wa miguu mara ngapi?) Twice a week. (Mara mbili kwa wiki.) /hau oftan duu yuu plei futbool

How often do you go to London? (Mara ngapi unaenda London?) Three times a year. (Mara tatu kwa mwaka.) gou ta lāndan yia How often does Mary watch TV7? (Mary huangalia TV mara ngapi?) She never watches it. (Haangalii kabisa.) dāz meari woch tii vii neva wochiz it

How often do you work? (Unafanya kazi mara ngapi?) waak

Every day. (Kila siku.) evri dei/

5 Maneno yanayotueleza namna gani au mara ngapi kitu hutokea yanaitwa

‘adverbs’. Angalia ukurasa wa 20.

6 ‘Come fast!’ ina maana sawa /ina maana hiyo hiyo. /faast/

7 TV = televisheni

Page 7: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

6

Jaza nafasi zilizoachwa wazi (1): 1) I n_ _ _ _ watch T.V. I don'_ like it. 2) I can't buy these oranges. They are t_ _ expensive. 3) My sister _ _ a housewife and I _ _ a teacher. 4) He w_ _ _ _ up early because he s_ _ _ _ _ work _ _ six o'clock. 5) I sometimes l_ _ _ _ _ to music _ _ _ _ _ evenings. 6) I p_ _ _ football, but my brother d_ _ _ _'_ like it. 7) I o_ _ _ _ go sh_ _ _ _ _ _ in the a_ _ _ _ _ _ _ _. 8) We m_ _ _ dinner at _ r_ _ _ _ seven _'_ _ _ _ _.

Mazoezi ya kuongea 8 ► (Tumia Short Forms8 kwenye Negatives (hasi)) I sometimes have breakfast. lunch I always have lunch. often I sometimes have lunch. She I often have lunch make She sometimes has lunch. always I often make lunch. never She always has lunch. They I never make lunch. He They always have lunch. We He never makes lunch. You We always have lunch. [Negative] You never make lunch. We don't always have lunch. She She doesn't always have lunch. I I don't always have lunch. [Positive]

9 ► (Tumia not kwenye Negatives) He is sometimes late. never He is never late. always He is always late. Mary Mary is always late. John and Michael John and Michael are always late. [Negative] John and Michael are not always late. happy John and Michael are not always happy. [Positive] John and Michael are always happy. I I am always happy.

10 ► (Tumia Short Forms kwenye Negatives) The car is very near. It It is very near. The house The house is very near. big The house is very big. [Negative] The house isn't very big. houses The houses aren't very big. park The park isn't very big. [Positive] The park is very big.

8 don't na doesn't Kama hujui short form ni nini, angalia ukurasa wa 19.

Page 8: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

7

11 ► In the office (part one) /in dhii ofis sekratri/

A (Secretary): Good afternoon, Phillip. (1) /gud aaftanuun filip/

B: (Phillip): Good afternoon, Jane. Where’s the file for the ‘Q and C’ order? (2) /gud aaftanuun jein weaz dha fail foo dha kyuu and sii ooda/

A: It's on the top shelf. I'll get it for you. (3) (4) /its on dha top shelf ail get it fa9 yuu/

B: No. Don't get up. I can get it myself. Here it is... (5) (6) /nou dount get āp ai kan get it maiself hiar it iz/

It has ‘F.O.’ on the front. What does ‘F.O.’ mean? (7) /it haz ef ou on dha frānt wot dāz ef ou miin/

A: It means it's a foreign order. /it miinz its a foran ooda/

B: Really?...but Q and C are a British company. /riili bāt kyuu and sii ar a british kāmpani/

A: No, they aren't. They have an office here but their head office is in Paris. They are French. (8) (9) /nou dhei aant dhei hav an ofis hia bāt dhea hed ofis iz in paris dhei aa french/

B: Good! We need more international business. (10) /gud wii niid moor intanashnal biznis/

(1) Phillip: Kwenye baadhi ya mahali pa kazi ambazo ni rasmi kuliko nyingine. Jina kamili la Phillip ni Phillip Jones na Jane anaitwa Jane Smith. Kwenye sehemu rasmi, wafanyakazi huitana kwa majina yao ya ukoo: 'Mr. Jones, Miss Smith/Mrs Smith' n.k. ingawa hii haitumiki sana siku hizi. /mista jounz mis smith misiz/

(2) the file...the Q and C order Q and C ni jina la kampuni. order inayozungumziwa hapa ni uagizaji wa simu. file (faili) lina nyaraka za oda hiyo: Can I take your order? (Ninaweza kuchukua oda yako?) (Hutumika na mhudumu hotelini) order food (agiza chakula) /teik yoor ooda fuud/ Hapa, order ni ombi lisiloweza kukataliwa: Soldiers follow orders.10 (Wanajeshi wanafuata amri.) souljaz folou oodaz

obey an order (tii amri) disobey an order (kiuka amri) abei disabei

Pia, zingatia yafuatayo: put the files in order (weka mafaili kwa mpangilio) put dha failz in ooda

in order of size (kwa mpangilio kwa ukubwa) in oodar av saiz

(3) the top shelf middle shelf (rafu la kati) bottom shelf (rafu la chini (kabisa)) /midl botam/

(4) I'll = I will: I will get it. (Nitalileta.) I will not get it /I won't get it. (Sitalileta.) I will buy it. (Nitakinunua.) I will buy it for you (Nitakununulia.) /wil not wount bai/

9 /fa/ ni weak form (angalia uk.19 kama hufahamu weak form ni nini).

10 soldier-mwanajeshi follow-fuata

Page 9: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

8

Ofisini (sehemu ya kwanza)

A (Secretary): Habari ya mchana, Phillip. (good--zuri) afternoon-mchana

B: (Phillip): Habari ya mchana, Jane. Faili la oda ya 'Q and C' liko wapi? where-wapi file-faili Q and C-jina la kampuni order-oda

A: Liko kwenye rafu la juu (kabisa). Nitaenda kukuchukulia. top-juu (kabisa) shelf-rafu, shelfu get it-ku(ki)chukua you-wewe

B: Hapana. Usinyanyuke. Nitalifuata mwenyewe. Hili hapa... no-hapana get up-nyanyuka can-weza myself-(mimi) mwenyewe

Lina ‘F.O.’ kwa mbele. ‘F.O.’ linamaanisha nini? (on the front-kwa mbele) what-nini mean-maanisha

A: Inamaana ni oda ya kigeni. foreign-ya kigeni order-oda

B: Kweli?... lakini Q and C ni kampuni ya Kiingereza. really-kweli but-lakini/ila British--ya Kiingereza company-kampuni

A: Hapana. (Sio.) Wana ofisi hapa lakini makao makuu yao yapo Paris. Ni wafaransa. office-ofisi here-hapa

head office-makao makuu Paris-mji wa Ufaransa French-a Kifaransa

B: Vizuri! Tunahitaji zaidi biashara za kimataifa. good--zuri need-hitaji more-zaidi international-ya kimataifa business-biashara

get it for you I cook food for my family. (Ninapika chakula kwa ajili ya familia yangu. / Nawapikia chakula familia yangu.) mai famli/

(5) Don't get up Don't go! (Usiende!) Don't eat that! (Usile hicho!) Don't be angry! (Usikasirike!) /gou iit dhat bii angri/

(6) I can get it myself. 12 ► I do it myself. (Ninajifanyia mwenyewe.) /ai duu it maiself

She does it herself. (Anajifanyia mwenyewe. (mke)) shii dāz it haaself

He does it himself. (Anajifanyia mwenyewe. (mume)) hii dāz it himself You do it yourself11. (Unajifanyia mwenyewe.) yuu duu it yooself

We do it ourselves. (Tunajifanyia wenyewe.) wii duu it auaselvz They do it themselves. (Wanajifanyia wenyewe.) dhei duu it dhamselvz

It does it itself. (Kinajifanyia chenyewe.) it dāz it itself/

He is by himself. (Yupo peke yake.) /bai himself

She goes by herself. (Anakwenda peke yake.) gouz bai haaself/

(7) mean What does 'house' mean? ('house' inamaanisha nini?') It means 'nyumba'. (Inamaanisha 'nyumba'.) /wot dāz haus miin it miinz/

What is 'nyumba' in English? ('Nyumba' kwa Kiingereza ni nini?) in inglish/

It is 'house'. (Ni 'house'.) What's the English word for this? (Ni nini neno la Kiingereza la hili?) waad fa dhis/

11 You do it yourselves. (Mmnajifanyia wenyewe.) /yooselvz/

Page 10: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

9

(8) head office head (kichwa/mwenye mamlaka/-kuu) head teacher (mwalimu mkuu) /tiicha/

(9) French Paris is in France. (Paris ipo Ufaransa.) /paris iz in fraans/

13 ► In the office (part two)

B: Hmm...the contract isn't here. /hmm dha kontrakt iznt hia/

A: No, it's with Mark Evans. He looks through the contracts before we send them. (1) /nou its widh maak evanz hii luks thruu dham bifoo wii send dham/

B: Oh, okay, could you ask him to bring it to me please? (2) /ou oukei kud yuu aask him ta bring it ta mii pliiz/

A: Certainly, but he's not in his office at the moment. (3) /saatanli bāt hiiz not in hiz ofis at dha moumant/

B: Is he in a meeting? /iz hii in a miiting/

A: No, he usually takes lunch early. (4) /nou hii yuuzhali teiks lānch aali/

B: Okay. No problem. What time does he usually come back? /oukei nou problam wot taim dāz hii yuuzhali kām bak/

A: I think he finishes lunch at about quarter to one. I'll get it then. /ai think hii finishiz lānch at abaut kwoota ta wān ail get it dhen/

B: Thank you. See you later. /thank yuu sii yuu leita/

(1) He looks through them Look at that man! (Mwangalie yule mwanaume!) look for12 the book (tafuta kitabu) /luk at dhat man luk foo dha buk/ look through the contract (pitia/angalia mkataba) look after the children (lea watoto) /luk aafta dha childran/

(2) Could you ask him...? Could you help me, please? (Unaweza/Ungeweza kunisaidia tafadhali?) /help mii pliiz Could you come here? (Unaweza/Ungeweza kuja hapa?) kām hia/

'Could you...' ni namna adibu/ya heshima ya kumuomba mtu afanye kitu.

(3) at the moment She is busy at the moment. (Ana kazi nyingi kwa sasa.) They are not here at the moment. (Hawapo hapa kwa sasa.) /bizi not hia

14 ► Margaret and Mary at work (part one)

A (Mary): Hi Margaret. /hai maagarat/

B (Margaret): Morning, Mary! It's cold outside today. (1) /mooning meari its kould autsaid tadei/

12 pia 'search for' /saach foo/

Page 11: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

10

Paris is a French city. (Paris ni mji wa Kifaransa.) french siti/

French ni ADJECTIVE13 kwa ajili ya kitu kinachohusu Ufaransa.

(10) international regional (ya kikanda) national (ya kitaifa) /riijanal nashnal/

Ofisini (sehemu ya pili)

B: Hmm... Mkataba haupo hapa. contract-mkataba

A: Hapana, anao Mark Evans. Huipitia mikataba kabla ya kuituma. look-pitia/angalia before-kabla (we-sisi) send-tuma (them-hiyo)

B: Oh, sawa, unaweza ukamwambia aulete kwangu tafadhali? ask-uliza/ambia bring-leta please-tafadhali

A: Bila shaka. Ila hayupo ofisini kwa sasa. certainly-bila shaka at the moment-kwa sasa

B: Yupo kwenye mkutano? meeting-mkutano

A: Hapana, kawaida huenda kula chakula cha mchana mapema. usually-mara nyingi take-chukua lunch-chakula cha mchana

B: Sawa. Hamna tatizo. Kawaida hurudi saa ngapi? problem-tatizo time-muda come back-rudi

A: Nafikiri humaliza chakula cha mchana kiasi ya saa saba kasarobo. Nitauchukua saa hiyo. finish-maliza quarter to one-saa saba kasorobo then-saa hiyo/muda huo

B: Asante. Baadae. (see-ona) later-baadae

(4) takes lunch start work/begin work (anza kazi) take lunch (kula chakula cha mchana) take a break (chukua muda wa mapumziko) /staat bigin breik/ tea break (mapumziko ya chai) lunch break (mapumziko ya chakula cha mchana) finish work (maliza kazi) /tii finish/

Jaza nafasi zilizoachwa wazi (2): 1) Where is the blue file? It's on the t _ _ shelf. 2) You don't need to help her. She can do it h _ _ _ _ _ _. 3) He is from Paris. He is F _ _ _ _ _. 4) a) Could you l_ _ _ through this file please? b) C_ _ _ _ _ _ _ . 5) Is Mr. Phillips here? Sorry. He's not in his office a _

t_ _ m_ _ _ _ _. 6) Do we have a lot of business today? Yes. We have five new o_ _ _ _ _ _.

Margaret na Mary kazini (sehemu ya kwanza)

A (Mary): Habari Margaret.

B (Margaret): (Za) Asubuhi, Mary! Kuna baridi nje leo. morning-asubuhi cold-baridi outside-nje today-leo

13 Angalia ukurasa wa 20 kama hufahamu adjective ni nini.

Page 12: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

11

A: Yes, it's horrible. /yes its horibl/

B: Do we have a lot of work this morning? /duu wii hav a lot av waak dhis mooning/

A: No, we don't have a lot to do - just the offices on the second floor and two meeting rooms. (2) /nou wii dount hav a lot ta duu jāst dhii ofisiz on dha sekand floo and tuu miiting ruumz/

B: Okay...and do we just need to clean the floors and desks? (3) /oukei and duu wii jāst niid ta kliin dha flooz and desks/

A: Yes - that's all. (4) /yes dhats ool/

B: That's good. Which meeting rooms? (5) (6) /dhats gud wich miiting ruumz/

A: A2 and B114. /ei tuu and bii wān/

B: Where is B1? /wear iz bii wān/

A: It's on the first floor at the back of the building. You go through the big office at the end of the corridor. (7) /its on dha

faast floo at dha bak av dha bilding yuu gou thruu dha big ofis at dhii end av dha koridoo/

(1) Morning ni namna fupi ya kusema good morning (habari za asubuhi?). It's cold outside today Waingereza mara nyingi huzungumzia hali ya hewa (ambayo hubadilika mara nyingi) mwanzo wa mazungumzo. It's hot.15 (Kuna joto.) /hot/

(2) the second floor Kampuni ambayo Mary na Margaret wanaifanyia kazi inawajibika kusafisha jengo kubwa la ofisi asubuhi. Jengo (hilo) lina ghorofa zaidi ya moja: the ground floor (ghorofa ya chini) the first floor (ghorofa ya kwanza) the second floor (ghorofa ya pili) /dha graund floo faast sekand/

15 ► 1 first16(1st) 2 second (2nd) 3 third (3rd) 4 fourth (4th) /thaad footh

5 fifth (5th) 6 sixth (6th) 7 seventh (7th) 8 eighth (8th) fifth sikth sevanth eitth

9 ninth (9th) 10 tenth (10th) last (ya mwisho) nainth tenth laast

three-storey building (jengo la ghorofa tatu) thrii stoori bilding/

(3) clean the floors floor (sakafu) ground (ardhi) /graund

on the floor (sakafuni) on the ground (ardhini) on dha/

(4) that's all Hapa humaanisha hakuna kitu kingine cha kufanya.

16 ► Margaret and Mary at work (part two)

B: You do the offices on the left and I'll do the ones on the right. /yuu duu dhii ofisiz on dha left and ail duu dha wānz on dha rait/

14 A1 na B2 ni majina ya vyumba vya mkutano.

15 weather-hali ya hewa warm-enye ujotojoto cool-enye ubaridibaridi /wedha woom kuul/

16 Hizi huwepia kuandikwa namna zinavyoonekana kwenye mabano.

Page 13: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

12

A: Ndio, (hali) ni mbaya sana. horrible-mbaya sana

B: Tuna kazi nyingi leo asubuhi? a lot-nyingi work-kazi this morning-asubuhi hii/ya leo

A: Hapana, hatuna kazi nyingi za kufanya- ofisi za ghorofa ya pili na vyumba viwili vya mkutano tu. second-ya pili floor-ghorofa (2) meeting-mkutano room-chumba

B: Sawa...na tunahitaji kusafisha sakafu na madawati tu? okay-sawa clean-safisha floor-sakafu (3) desk-madawati/meza/deski

A: Ndio - ni hiyo tu. (all-ote)

B: Vizuri. Vyumba vipi vya mikutano? which-gani/ipi?

A: A2 na B1.

B: B1 iko wapi? where-wapi

A: Kipo ghorofa ya kwanza nyuma ya jengo. Unapita kwenye ile ofisi kubwa mwisho wa ukanda (korido). first-ya kwanza back-nyuma building-jengo go- -enda big-kubwa office-ofisi end-mwisho corridor-ukanda/korido

(5) That's good: Hapa that humaanisha kitu ambacho mtu mwingine amesema.

(6) Which? Tunatumia which kwa maswali ambayo au ambapo idadi na aina ya vitu vya kuchagua inajulikana au ni ndogo:

Which side is the office on? (Ofisi ipo upande upi?) said iz dhii ofis on It's on the left. (Ipo upande wa kushoto.) its on dha left/

Which drink do you want? Coffee, tea or juice? /wich duu yuu wont

(Unataka kunywaji gani? Kahawa, chai au juisi?) kofii tii oo juus

Coffee, please. (Kahawa, tafadhali.) juus pliiz

What inatumika kwenye maswali wakati kuna aina nyingi ya uteuzi (au kama hatufahamu aina ngapi zipo): What do you like to eat? (Unapenda kula nini?) /wot duu yuu laik tuu iit/ What do you want to do today? (Unataka kufanya nini leo?) wont ta duu tadei

What's wrong? (Kulikoni? / Kuna tatizo gani?) wots rong/

(7) go through go through the room (pita (katikati ya) chumba) go through the town (pita (katikati ya) mji) /gou thruu ruum taun/

Margaret na Mary kazini (sehemu ya pili)

B: Wewe fanya ofisi za upande wa kushoto na mimi nitafanya za upande wa kulia. do-fanya left-kushoto right-kulia

Page 14: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

13

A: Okay...and we can do one meeting room each. Which one do you want to do? (1) /oukei and wii kan duu wān miiting ruum iich wich wān duu yuu wont ta duu/

B: I don't mind. (2) /ai dount maind/

A: You do A2 then. Oh, and don't clean the desks if they are not tidy. /yuu duu ei tuu dhen ou and dount kliin dha desks if dhei aa not taidi/

They clear the desks themselves these days. (3) They say they don't want to lose important things. /dhei klia dha desks dhamselvz dhiiz deiz dhei

sei dhei dount wont ta luuz impootant thingz/

B: Oh, really? Do they think we are all stupid or something? (4) /ou riili duu dhei think wii aar ool styuupid oo sāmthing/

A: No. Only you! (5) /nou ounli yuu/

B: Very funny. What time do you want to take a tea break? (6) /veri fāni wot taim duu yuu wont ta teik a tii breik/

A: Is nine o'clock okay? /iz nain aklok oukei/

B: That's fine. See you at nine then. Let's get started. (7) /dhats fain sii yuu at nain dhen lets get staatid/

(1) do one meeting room each take one orange each (chukueni chungwa moja kila mmoja) /teik wān orinj iich We have two books each. (Tuna vitabu viwili kila mmoja.) wii hav tuu buks iich/

(2) I don't mind: Hapa, hii humaanisha 'Moja au nyingine ni sawa kwangu. Sina tatizo na chaguo lolote.' I don't mind helping you. (Sina neno/tatizo na kukusaidia.) Tea or coffee? (Chai au kahawa?) I don't mind. (Sina neno (chochote tu). /tii oo kofi helping yuu/

(3) They clear the desks clear the table (ondoa vitu mezani) /klia dha teibl clear up (ondoa vitu) a clear day (siku isiyo na mawingu/mvua) kliar āp klia dei/

(4) Do they think we are all stupid we are all hapa huashiria wafanya usafi wote wanaofanyia kazi kampuni hiyo. We are both teachers. (Sisi wawili ni walimu.) We are all teachers. (Sisi sote ni walimu.) /bouth tiichaz ool/

(5) Only you: only me (mimi tu) only him (yeye (mume) tu) /mii him

only her (yeye (mke) tu) only us (sisi tu) haa ās

only them (wao tu) only one (mmoja tu) only three (watatu tu) dhem wān thrii

Kama tulivyoona juu, hii huweza kuandikwa kama just you. jāst/

or something? Hii ni namna isiyo rasmi ya kumaliza sentensi na haiwezi kutumika kwenye maongezi na bosi wake! Baadhi ya Waingereza wanataniana sana wakati wa kazi, sanasana wakati wanafanya kazi isiyosisimua. Kauli hii inaweza kuwa tusi kama haieleweki kama utani!

(6) Very funny! Hiii inaweza kumaanisha kuwa mzungumzaji hadhani kama kichekesho hico kinachekesha. Mary pia anatania!

Page 15: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

14

A: Sawa...na tunaweza kufanya chumba kimoja cha mkutano kila mmoja. Kipi unataka kufanya wewe? can-weza do-fanya one-moja each-kila mmoja which-ipi want-taka

B: Sina tatizo (na chochote). (mind-kuwa na tatizo/kujali)

A: Wewe fanya A2 basi. Oh, na usisafishe madawati kama hayako katika mpangilio (mzuri). clean-safisha tidy- -enye mpangilio mzuri

Wanaondoa (vitu katika) madawati wenyewe siku hizi. Wanasema hawataki kupoteza vitu muhimu. clear-ondoa (vitu) themselves-wenyewe these days-siku hizi lose-poteza important-enye umuhimu thing-kitu

B: Oh, kweli? Wanafikiri sisi sote ni wajinga au? really-kweli think-fikiri we-sisi all-ote stupid-enye ujinga (something-kitu)

A: Hapana. Wewe tu! (5) only-tu

B: Unachekesha. Muda gani unataka kuchukua mapumziko ya chai ?

funny-enye kuchekesha, time-muda take-chukua break-mapumziko coffee-kahawa

A: Saa tatu ni sawa? nine o'clock-saa tatu

B: (Hiyo) Ni sawa. Tutaonana saa tatu basi. Tuanze! (that-ile) see-ona start-anza

(7) Let's get started! Kwa sasa, zingatia tu usemi huu kama ulivyo. Sarufi yake itaelezewa baadae: Let's go! (Tuende!) /lets gou/

Jaza nafasi zilizoachwa wazi (3): 1) Don't clean the desks i_ they are not tidy. 2) You go t _ _ _ _ _ _ the big office at the end of the corridor. 3) What time do you want to take a tea b_ _ _ _? I d _ _ '_ m_ _ _. When do you want to take one? 4) W _ _ _ _ fruit do you want? The orange or the banana? The orange, please. 5) Where is the meeting room? It is on the second f _ _ _ _. 6) Are you ready?17 Yes. L_ _' _ g_ _ s_ _ _ _ _ _!

Questions and answers (Maswali na majibu)18 /kweschans and aansaz/ 17 ► What does Phillip do?19 (nini?) /wot dāz duu

He's a businessman. He sells telephones. selz What time does he usually get up? (saa ngapi?) wot taim He usually gets up at about half-past-five. What does he do in the afternoon? He visits customers. vizits

Why does Margaret get up early? (kwa nini?) wai

She gets up early because she's a cleaner. bikoz

Is her work easy? No, it isn't. haa What does she like doing in the evenings? duuing

She likes listening to music. laiks/

17 Are you ready? (Upo tayari?) /redi/

18 Maneno kwenye rekodi 17 na 18 yametafsiriwa kwenye ukurasa wa 1-6.

Unaweza pia kuyaona kwenye listi nyuma ya kitabu.

19 What do you do? = What is your job? (Unafanya kazi gani?) /wot iz yoo job/

Page 16: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

15

18 ► Why doesn't Justin get up early? /dāznt

He doesn't get up early because he’s a university student.

How does he get to college?20 (vipi?) He walks. hau wooks

Who does Margaret walk in the park with? (nani?) (pamoja na) huu widh

She walks in the park with her sister.

Does she like television? No, she doesn't. She hates it. heits

What does Justin do twice a week? He plays football. pleiz

Does Phillip drive to work? Yes, he does. draiv

Do Phillip and Margaret get up early? Yes, they do. duu dhei/

19 ► Who do you live with? My parents. /liv mai pearants

Where do you live? In London. wea in lāndan

How do you get to work? By car. bai kaa

What do you do on Saturdays? I play football. on satadeiz plei

Why do you get up early? Because I start work early. staat

When do you listen to music? In the evenings. wen/

2021 ► How tall are you? One metre eighty. /hau tool wān miitar eiti

How far is your house? Two kilometres. faar iz yoo haus tuu kilamiitaz

How big is your father? Very big. big faadha veri

How old are you? I'm twenty-five. ould twenti faiv

How much is this watch? Five pounds. māch dhis woch faiv paundz/

2122 ► What colour is your car? It's red. /wot kālar iz its red

What time is it? It's quarter past three. taim iz it kwoota paast thrii

What kind of music do you like? I like Jazz. kaind jaz/

What make23 of mobile do you have? A Samsung. meik moubail samsāng/

Jaza nafasi zilizoachwa wazi (4): 1) _ _ _ you a doctor? 2) Where _ _ _ _ he live? 3) Where _ _ the hospital? 4) Why _ _ you get up early? 5) Who _ _ he? 6) _ _ _ _ kind of food do you like? 7) _ _ _ fast _ _ your car? 8) _ _ _ rich _ _ _ they? 9) _ _ _ _ colour _ _ your house? 10) _ _ _ old _ _ your sister?

20 get to college - fika chuo /get ta/

21 tall-ndefu far-mbali big-kubwa old-iliyozeeka (umri) how much-bei gani/kiasi

gani your-yako watch-saa ya mkononi

22 colour-rangi quarter-robo kind (of)-aina ya (pia 'what sort (of) na ‘what

type (of)’ zina maana sawa) /soot taip/

23 Hapa ‘make’ (nomino) = kabila (kampuni inayotengeza simu)

Page 17: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

16

Mazoezi ya kuongea 22 ► (Tumia maneno yalio upande wa kushoto kutunga maswali.) How old she How old is she? What time finish What time does she finish? Where work Where does she work? you Where do you work? What colour like What colour do you like? your car What colour is your car? How big How big is your car? Where Where is your car?

23 ► Is he a customer? they Is he tall? work here Are they customers? big Does he work here? you Are they big? play football Do you work here? live Do they play football? he Do you live here? study (soma) Does he play football? tall Do you study here? /stādi/

Herufi na matamshi24 1) Zingatia matamshi ya maneno yafuatayo: 24 ► want watch wash what /wont woch wosh wot

warm quarter war (vita) woom kwoota woo

water walk woota wook/

25 ► word work worship world (dunia) /waad waak waaship waald

worn out (iliyochakaa) woon25 aut

2) Sikiliza jinsi maneno haya yanavyotamkwa, kisha uyatamke kwa sauti.26. 26 ► jam fat car farm (shamba) wash watch war warm

job hot order morning work word

Mazoezi: A) never/He/late/is: He is never late. walks/She/in/often/park/the: She often walks in the park. 1) gets/up/She/always/early/very ____________________ 2) never/John/Mary/watch/and/TV _____________________ 3) difficult/job/ My/isn't______________________ 4) it/does/He/himself_________________ 5) cleans/always/himself/the house/He___________________________ 6) slowly/drive/They ______________ 7) It/difficult/always/is_____________

24 Kama unataka kuangalia maana ya maneno haya, unaweza kuyapata nyuma ya

kitabu hiki kwenye sehemu ya kamusi.

25 Matamshi ya neno hili ni ya kipekee (tofauti na mengine)

26 Kama huweza kusikiliza rekodi, matamshi yapo ukurasa wa 19.

Page 18: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

17

B) bottom last hate left go cheap back finish

first last 1) top ______ 2) expensive ______ 3) love ______ 4) front ______ 5) begin/start _______ 6) right _______ 7) come _______

C) colour tall size ( ) often much time side shirt old make

How tall are you? 1 metre 80. 1) How ______ are you? I'm twenty-three. 2) What ______ shoe do you take? Size 43. 3) How _____ is this dress? It's twenty pounds. 4) How _____ do you listen to the radio? About three times a week. 5) What _____ is it? It's half past seven. 6) What ____ is his car? Nissan. 7) What _____ is his house? It's blue. 8) Which______ of the road is it on? It's on the left.

D) 9th ninth 3rd third 1) 1st _____ 2) 4th _____ 3) 6th ____ 4) __ second 5) 7th _____ 6) 5th _____

E) Who How Do Is What What Why What time How often

What do you do in the evenings? I cook dinner and listen to music. 1) _____ do you get to work? By bus. 2) ____ _____ do you finish work? At six o'clock. 3) _____ does he live with? His mother and father. 4) _____ do you like your job? Because I have a good boss. 5) ____ _____ do you see him? Once a week. 6) ______ is your friend's name? John. 7) _____ your father tall? No, he isn't. 8) ____ you like football? No, I don't. I hate it.

F) for in up of in on on with

They are on the bottom shelf. 1) She sometimes walks __ the park ____ her sister. 2) I usually get ___ early in the morning. 3) It's at the front ___ the building. 4) He often stays __ and relaxes. 5) The office is __ the right. 6) I'll get it __ you.

G) at at at in in on

at five o'clock 1) ___ the morning 2) ___ the afternoon 3) ___ Tuesdays 4) ____ the moment 5) _____ about half-past nine

H) make miss especially together mean drive himself herself company

I come home and make dinner. 1) I like music, _____ jazz. 2) My family have breakfast _______. 3) I don't walk to work. I always ______. 4) Don't help him. He can do it _______. 5) What does this word _____? 6) Do you work for a big ____? No, for a small one. 7) Is she by ______? No, she isn't. She is with her sister. 8) I never ____ the bus. I am never late.

Misamiati ya ziada (1) 27 ► daily activities (shughulii za kila siku) /deili aktivitiiz

put on clothes ((chukua na) vaa nguo) put on make-up (paka vipodozi) make-up (vipodozi) use (tumia) put on kloudhz meik āp yuuz

deoderant (uturi) perfume (manukato) dioudarant paafyuum

shave (nyoa) go to the toilet (enda msalani/chooni) sheiv gou ta dha toilat

toilet (msalani/choo) comb (kichanio/kitana/kichana) towel (taulo) koum taual

change (clothes) (badilisha (nguo)) exercise (fanya mazoezi) cheinj eksasaiz

Page 19: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

18

ride a bicycle endesha baiskeli motorbike pikipiki raid a baisikl moutabaik/

Misamiati ya ziada (2) 28 ► workplace (mahala pa kazi) colleague (mfanyakazi mwenza)/waakpleis koliig

boss (bosi) shift (shifti/zamu) bos shift

wages (malipo/mshahara) salary (mshahara) weijiz salari

payday (siku ya mshahara) organise (pangilia) peidei ooganaiz

break time (muda wa mapumziko) breik taim

lunch time (muda wa chakula cha mchana) lānch taim

manage (ratibu) assist (saidia) call (ita/pigia simu) manij asist kool

deal with a customer (hudumia mteja) dial widh a kāstama

farm (lima) plant (panda) dig (chimba) faam plaant dig

harvest (vuna) crops (mazao) market (soko) haavist krops maakit

grow (otesha) cut (kata) tend (palilia) grou kāt tend

raise animals (fuga wanyama) breed animals (zaliana wanyama) reiz animalz

look after (angalia/lea) guard (linda) briid luk aafta gaad

deal in fruit (jihusisha na (biashara ya) matunda) dial in fruut deal in books (jihusisha na (biashara ya) vitabu) buks supplier (msambazaji) transport27 (safirisha) saplaia transpoot

carry (beba) deliver (fikisha) kari diliva/

Misamiati ya ziada (3) (tazama ukurasa wa 11) 29 ► 11th eleventh (-a kumi na moja) 12th twelfth (-a kumi na mbili) /ilevanth twelfth 13th thirteenth 14th fourteenth 15th fifteenth thaatiinth footiinth fiftiinth

16th sixteenth 17th seventeenth 18th eighteenth sikstiinth sevantiinth eitiinth

19th nineteenth 20th twentieth 30th thirtieth naintiinth twentiath thaatiath

40th fortieth 21st twenty-first 34th thirty-fourth footiath twenti faast thaati footh

100th hundredth 1000th thousandth hāndratth thauzanth

121st hundred and twenty-first hāndrad and twenti faast/

Maneno magumu28 30 ► building busy could especially foreign comb regional through university Wednesday colleague routine

Majibu: Jaza nafasi zilizoachwa wazi: (1) 1) never don't 2) too 3) is am 4) wakes starts at 5) listen in the 6) play doesn't 7) often shopping afternoon 8) make around o'clock (2) 1) top 2) herself 3) French 4) a) look b) Certainly 5) at the moment 6) orders (3) 1) if 2) through 3) break don't mind 4) Which 5) floor 6) Let's get started (4) 1) Are 2) does 3) is 4) do 5) is 6) What 7) How is 8) How are 9) What is 10) How is Mazoezi A) 1) She always gets up very early. 2) John and Mary (/Mary and John) never watch T.V. 3) My job isn't difficult. 4) He does it himself. 5) He always cleans the house himself. 6) They drive slowly. 7) It is always difficult. B) 1) bottom 2) cheap 3) hate 4) back 5) finish 6) left 7) go

27 transport - usafiri /transpoot/

28 Maandishi kuhusu matamshi yanapatikana ukurasa unaofuatia.

Page 20: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

19

C) 1) old 2) size 3) much 4) often 5) time 6) make 7) colour 8) side D) 1) first 2) fourth 3) sixth 4) 2nd 5) seventh 6) fifth E) 1) How 2) What time 3) Who 4) Why 5) How often 6) What 7) Is 8) Do F) 1) in with 2) up 3) of 4) in 5) on 6) for G) 1) in 2) in 3) on 4) at 5) at H) 1) especially 2) together 3) drive 4) himself 5) mean 6) company 7) herself 8) miss

Maandishi ya matamshi ya 26 jam fat kaa faam wosh woch woo woom

job hot ooda mooning waak waad

Maandishi ya matamshi ya 30 bilding bizi kud ispeshli foran koum

riijanal thruu yuunivaasiti wenzdei koliig ruutiin

Tumia Kiingereza ulichojifunza: 1) Uliza na ujibu maswali kuhusu Phillip, Mary na Justin bila ya kuangalia kwenye kitabu. 2) Ulizana na mtu mwingine maswali kwa kutumia 'How often do you...?', halafu zungumzeni kuhusu watu mnaowafahamu kwa kutumia 'How often...?' 3) Tengeneza sentensi kwa kutumia 'I always...', 'I sometimes' 'I never...' nk. 4) Waza kwamba wewe na wafanyakazi wenzako ndio mmefika kazini. Salimianeni na mgawane kazi. Amueni wakati gani mtachukua muda wa mapumziko. Maneno ya Kiingereza yaliyotumika kwenye kitabu hiki:

1) Vowels and consonants (irabu na konsonanti): Vowel ni sauti inayotamkwa wakati mdomo wa juu haugusi mdomo wa chini. Katika Kiingereza kwa kawaida huandikwa kama inavyoandikwa katika Kiswahili kwa herufi a,e,i,o na u. Herufi zote ambazo sio vowels (irabu) zinaitwa 'consonants' (konsonanti) /vaual konsanant/

2) Short form (short-fupi): Kuna njia ndefu na fupi ambazo mara nyingi hutumika katika Kiingereza. Kiingereza kina njia zote mbili: mfano: I am = I'm. I'm ni short form ya I am. Wazungumzaji wa Kiingereza hutumia njia zote mbili lakini hupendelea zaidi njia fupi wanapozungumza haraka. Short form haitumiki katika barua za kiofisi. /shoot foom/

3) Weak form: (weak-dhaifu): Baadhi ya maneno katika Kiingereza yana namna zaidi ya moja yanavyotamkwa hasa maneno mafupi ambayo hutumika mara nyingi. Kwa mfano the inaweza kutamkwa kama /dhii/ na pia kama /dha/

na neno and (na) linaweza kutamkwa kama /and/ au /and/. (/and/ ni weak form ya /and/ na /dha/ ni weak form ya /dhii/). Njia zote ni sahihi lakini wazumgaji wa Kiingereza wanapendelea zaidi weak form (ambayo ni ya haraka) wanapozungumza haraka. /wiik/

Dondoo za sarufi

1.) Positive, negative and question forms /pozativ negativ kweschan/

am/is/are (be): Positive (chanya): Negative (hasi): Question (swali): I am tall. (refu) I'm not (am not) tall. Am I tall? He/She/It is tall. He isn't (is not) tall. Is he tall? They/We/You are tall. They aren't (are not) tall. Are they tall?

Page 21: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

20

work, go, come, like, need n.k.: Positive: Negative: Question: I/You/We/They need I/You/We/They don't need Do I/you/we/they need? He/She/It needs... He/She/It doesn't need... Does he/she/it need...?

Aina za maneno: Noun (nomino) (jina la kitu): mf. table man car shirt /naun

Adjective (kivumishi) (neno lianloelezea nomino): mf. big small blue expensive ajektiv

Verb (kitenzi) (neno linaloeleza kitendo): mf. go come live sleep eat vaab

Adverb (kielezi) (neno linaloelezea namna tendo linavyotendeka): a) kuelezea namna: mf. quietly, slowly, fast, well b) kuelezea mara ngapi (kitu hutendeka): mf. sometimes, often, never advaab/

Orodha ya maneno yaliyotumika katika kitabu hiki, yameorodheshwa kwa orodha ya alphabetiki. (Maneno mengi ya Kiingereza yana maana zaidi ya moja- tafsiri iliyotolewa hapa katika baadhi ya maneno ni ile tu ilivyotulika katika kitabu hiki.) Pale ambapo tafsiri ya moja kwa moja haikupatikana, imetolewa nambari ya ukurasa ambapo neno hili limetumika ambapo utapata mifano ya matumizi ya neno hilo. a uk.1,2 /ei, a*/

about kiasi, takribani /abaut/

activity shughuli, utendaji /aktiviti/

after baada ya /aafta/ afternoon mchana /aaftanuun/ all -ote /ool/

always daima, siku zote /oolweiz/

am kuwa, ni uk. 1,3,6,17,19 /am, am*/ an uk. 7 /an, an*/ and na /and, and*/

angry enye hasira /angri/ animal mnyama /animal/ answer jibu/jawabu /aansa/ are kuwa, ni 1,3,4,6,13,19 /aa, a*/

around kiasi, takribani /araund/

arrive fika (kazini, nyumbani n.k.) /araiv/ ask uliza /aask/ assist saidia /asist/

at uk. 1,3,9,11,13 /at, at*/ back nyuma /bak/ ball mpira /bool/

banana ndizi (umoja) /banaana/

bathroom bafu (chumba) /baathruum/ be kuwa /bii/

because kwa sababu /bikoz, bikaz*/ before kabla ya /bifoo/ begin anza /bigin/

best iliyo bora (kupita zote) /best/ bicycle baiskeli /baisikl/ big -kubwa /big/ blue buluu /bluu/

book kitabu /buk/ boss bosi /bos/ both wote wawili /bouth/

bottom -a chini (kabisa) /botam/ bread mkate /bred/ break (kazini) mapumziko /breik/ break time muda wa mapumziko /breik taim/

breakfast chai (ya asubuhi), kifungua kinywa /brekfast/ breed (animals) zaliana (wanyama) /briid/

bring leta /bring/ brother kaka /brādha/ building jengo /bilding/ bus basi /bās/ business biashara /biznis/

businessman mfanya biashara /biznisman/

busy bizi, kuwa na shughuli/kazi nyingi /bizi/ but lakini /bāt, bat*/ buy nunua /bai/ by uk. 8,15,17 /bai/

call ita /kool/ can weza /kan, kan*/ can't kutoweza /kaant/ car gari /kaa/

carefully kwa umakini /keafali/ carry beba /kari/

catch (bus) fika kwa wakati na kupanda (basi) /kach/ catch kamata, daka /kach/ certainly bila shaka /saatanli/ change (clothes) badilisha (nguo) /cheinj/ cheap -a bei rahisi /chiip/ children watoto /childran/

(child-mtoto /chaild/) city mji, jiji /siti/

clean safisha, iliyo safi

/kliin/ cleaner mfanya usafi /kliina/

clear (table) ondoa (vitu mezani) /klia/

clear (day) (siku) isiyo na mawingu/mvua /klia/

clothes nguo /kloudhz/ coffee kahawa /kofi/ cold baridi /kould/

colleague mfanyakazi mwenza /koliig/

college chuo /kolij/ colour rangi /kāla/ comb chana, kichanio/kitana/kichana /koum/

come kuja, njoo /kām/ come back rudi /kām bak/

company kampuni /kāmpani/ contract mkataba /kontrakt/

Page 22: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

21

cook pika /kuk/

cool -enye ubaridibaridi /kuul/

corridor ukanda, korido /koridoo/

could weza uk. 9 /kud/ country nchi /kāntri/ crops mazao /krops/ cup kikombe /kāp/

customer mteja /kāstama/ cut kata /kāt/

daily –a kila siku /deili/ day siku /dei/

deal with (a customer) hudumia (mteja) /dial widh/

deal in (books, fruit n.k.) jihusisha na ((biashara ya) matunda, vitabu, n.k.) /dial in/

deliver fikisha /diliva/ deoderant uturi /dioudarant/ desk dawati /desk/

difficult -gumu /difikalt/ dig chimba /dig/

dinner chakula cha jioni /dina/ disobey (an order) kiuka (amri) /disabei,

disoubei/ do fanya /duu/

do my best fanya kadiri ya uwezo wangu /duu mai best/

do the shopping nunua vitu (vya nyumbani) madukani /duu dha shoping/

do the washing fua nguo /duu dha

woshing/ doctor daktari /dokta/ doing kufanya uk.14 /duuing/ dress gauni /dres/

drink kinywaji, kunywa /drink/

drive endesha

/draiv/ each kila (moja) uk. 13 /iich/ early mapema /aali/ easy rahisi /iizi/ eat kula /iit/ eighteenth -a kumi na nane /eitiinth/ eighth -a nane /eitth/ eighty themanini /eiti/ eleventh -a kumi na moja /ilevanth/ end mwisho /end/ especially hasa /ispeshali,

ispeshli/ Evans jina la mtu /evanz/ evening jioni /iivning/ every kila /evri, evari/ everything kila kitu /evrithing/ expensive -a ghali /ikspensiv/

exercise mazoezi /eksasaiz/ family familia /famli,

famali/ far mbali /faa/ farm shamba /faam/

farm lima /faam/ farmer mkulima /faama/

fast enye kasi, -a haraka /faast/ fat -nene /fat/ father baba /faadha/

fifteenth -a kumi na tano /fiftiinth/

fifth -a tano /fifth/ file faili /fail/ fine sawa, -zuri sana /fain/ finish maliza /finish/ first -a kwanza /faast/ five tano /faiv/ floor sakafu /floo/

(second) floor ghorofa (ya pili) /floo/

follow fuata /folou/ food chakula /fuud/

football mpira wa miguu, kandanda /futbool/ for kwa ajili ya /foo, fa*/

for uk. 8, 9 /foo, fa*/ foreign -a kigeni /foran/

fortieth -a arobaini /footiath/ four nne /foo/

fourteenth -a kumi na nne

/footiinth/ fourth -a nne /footh/ France Ufaransa /fraans/

free kuwa na muda, huru /frii/ free bure /frii/ French –a Kifaransa /french/ friend rafiki /frend/ from (kutoka) kwa /from,

fram*/ front mbele /frānt/ fruit tunda /fruut/

funny enye kuchekesha /fāni/ get pata /get/

get dressed (chukua na) vaa (nguo) /get drest/

get off (the bus) shuka (kutoka kwenye basi) /get

of/

get on (the bus) panda (basi) /get on/

get to (work, college) fika (kazini, chuo) get up amka /get āp/ go enda /gou/

go out toka /gou aut/

go out with friends toka na marafiki /gou aut widh

frendz/ good -zuri /gud/ goodbye kwa heri /gudbai/

ground floor ghorofa ya chini /graund floo/ grow (crops) otesha (mazao) /grou/ guard linda /gaad/ hair nywele /hea/ half nusu /haaf/ hand mkono /hand/ happy enye furaha /hapi/ hard -gumu /haad/ harvest vuna /haavist/ has kuwa na uk. 6,7 /haz,

haz*/ hate chukia /heit/

have kuwa na uk. 1,7,10,11 /hav, hav*/

have (breakfast, lunch) kula, kunywa, pata he yeye (mume) /hii/ head kichwa /hed/ help saidia /help/ her yeye (mke) /haa, ha*/ here hapa /hia/

herself yeye mwenyewe (mke) /haaself, haself*/ hi salamu ya Kiingereza /hai/

him yeye (mume) /him/ himself yeye mwenyewe (mume) /himself/

his -ake (mume) /hiz/ home nyumbani /houm/ horrible -baya sana /horibl/ hospital hospitali /hospital/ hot -a moto, joto /hot/

house nyumba /haus/ housewife mama wa nyumbani /hauswaif/ how vipi /hau/

how much bei/kiasi gani /hau

māch/ hundred mia /hāndrad/

hundredth -a mia /hāndratth/ I mimi /ai/ if kama /if/

important -a muhimu /impootant/ in ndani /in/

in uk. 1,3,7,8,9 /in/

international ya kimataifa /intanashnal,

intanashanal/ is kuwa, ni 1,3,4 n.k. 19 /iz/

it hii, hiki n.k. uk.7,8,9,14 /it/

itself (hiki chenyewe) /itself/ jam jamu /jam/

Jane jina la mtu /jein/ jazz (music) 'jazz', jazi /jaz/ job kazi, ajira /job/

John jina la mtu

Page 23: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

22

/jon/ Jones jina la mtu /jounz/ juice juisi, maji ya matunda /juus/ just tu uk.11,13 /jāst/

Justin jina la mtu /jāstin/ kilometre kilomita /kilamiita/ kind (of) aina (ya) /kaind/

language lugha /langwij/ last -a mwisho /laast/

late iliyo chelewa /leit/ later baadae /leita/ leave ondoka /liiv/ left -a kushoto /left/

let's get started tuanze /lets get

staatid/ like penda /laik/ listen sikiliza /lisan/

listening kusikiliza /lisaning/ live ishi, kaa /liv/

London jina la jiji la Uingereza /lāndan/ look angalia, tazama /luk/

look at angalia (kitu,mtu ) /luk at, at/

look after lea (kitu,mtu) /luk aafta/

look for tafuta (kitu,mtu) /luk fa, foo/

look through tafuta ndani (ya kitu) /luk

thruu/ lose poteza /luuz/ (a) lot nyingi /lot/

lunch chakula cha mchana /lānch/ lunch time muda wa chakula cha mchana /lānch taim/

make tengeneza, fanya /meik/

make kabila (kampuni inayotengeneza (kitu)) uk.15 /meik/

make-up vipodozi

/meik āp/ man mwanamme, mwanaume /man/ manage ratibu /manij/ Margaret jina la mtu /maagarat/ Mark jina la mtu /maak/ market soko /maakit/ Mary jina la mtu /meari/ me mimi /mii/ meal mlo /mial/ mean maanisha /miin/ meeting mkutano /miiting/

meeting room chumba cha mkutano /miiting ruum/

metre mita /miita/

Michael jina la mtu /maikal/ middle katikati /midl/ I don't mind sina tatizo, sina neno uk.13 /ai dount

maind/ Miss Bi uk.7 /mis/

miss (the bus) kuchelewa,kukosa,kuachwa na (basi) /mis/

mobile simu ya mkononi /moubail/ moment muda, kitambo (kifupi) /moumant/

at the moment (kwa) sasa uk.9 /at dha moumant/

money hela, pesa, fedha /māni/ more zaidi /moo/ morning asubuhi /mooning/ mother mama /mādha/

motorbike pikipiki /moutabaik/ Mr Bw. uk.7 /mista/ Mrs Bi. uk. 7 /misiz/ music muziki /myuuzik/ my -angu /mai/

myself mimi mwenyewe /maiself/ name jina /neim/ national -a taifa /nashnal,

nashanal/ near karibu (-a) uk.3,4 /nia/ need hitaji /niid/ never kamwe /neva/ new -pya /nyuu/ nine tisa /nain/

nineteenth -a kumi na tisa /naintiinth/

ninth -a tisa /nainth/

Nissan jina la kampuni ya magari /nisan/ no hapana /nou/

o'clock saa (kamili) (muda), uk.1,2,3,4 /aklok/ obey tii /abei, oubei/ of uk. 1,7,11,15 /ov, av*/ office ofisi /ofis/ official rasmi /afishal/

often mara nyingi (katika wiki, mwezi n.k.) /oftan,

ofan*/ oh haina maana: ‘eh! ’ uk.9,13 /ou/ okay sawa /oukei/

old iliyozeeka (umri), -a

zamani /ould/

on juu ya /on/

on uk.1,3,7,11,15 /on/

on my own peke yangu, mwenyewe /on mai oun/ once mara moja /wāns/ one moja /wān/ only tu /ounli/ or au /oo, a*/ orange chungwa /orinj/ order oda, amri uk.7 /ooda/

order mpangilio uk.7 /ooda/

order agiza uk.7 /ooda/

organise pangilia /ooganaiz/ other -ingine /ādha/

ourselves sisi wenyewe /auaselvz/ out uk.3,16,21,23 /aut/ outside nje /autsaid/ parent mzazi /pearant/

Paris Jina la jiji la Ufaransa /paris/

park bustani ya umma /paak/ past baada ya, na (saa) /paast/

payday siku ya mshahara /peidei/

people watu /piipl/ per week kwa wiki /pa wiik/

perfume manukato, pafyumu /paafyuum/

Phillip jina la mtu /filip/ place mahali /pleis/

plant panda, mmea /plaant/ play cheza /plei/ please tafadhali /pliiz/

pound paundi /paund/

prepare tayarisha /pripea/ problem tatizo /problam/ put weka /put/

quarter robo /kwoota/ question swali /kweschan/

quickly kwa haraka /kwikli/

quietly kwa ukimya /kwiatli/

radio redio /reidiou/

raise (animals) fuga (wanyama) /reiz/ ready tayari /redi/ really kweli /riili/ red nyekundu /red/

regional -a kikanda /riijanal/

relax pumzika /rilaks/ rich tajiri /rich/

ride panda, endesha (baisikeli, pikipiki n.k.) /raid/ right -a kulia /rait/

road barabara /roud/ room chumba /ruum/ routine ratiba, desturi /ruutiin/

salary mshahara /salari/

Samsung jina la kampuni ya simu /samsāng/

Saturday Jumamosi /satadei/ say sema /sei/

school shule /skuul/ search (for) tafuta /saach fa, foo/ second -a pili /sekand/ secretary karani /sekratri, sekrateri/ see ona /sii/ sell uza /sel/

Page 24: 1 My day (part one)kiingerezahatuakwahatua.com/books/Kiingereza - Hatua kwa Hatua 6.pdf · /dhen ai sei gudbai ta mai waif and childran and gou ta waak ai oolweiz teik dha kaa ai

23

send tuma, peleka /send/

serve hudumia /saav/

seven saba /sevan/

seventeenth -a kumi na saba /sevantiinth/ seventh -a saba /sevanth/ share gawana, gawanya /shea/

shave nyoa (nywele, ndevu) /sheiv/ she yeye (mke) /shii/

shelf rafu, shelfu /shelf/ shift zamu/shifti /shift/ shirt shati /shaat/ shoe kiatu /shuu/ shop duka /shop/ side upande /said/ sister dada /sista/

six sita /siks/

sixteenth -a kumi na sita /sikstiinth/ sixth -a sita /siksth/

size ukubwa, saizi /saiz/ sleep lala /sliip/

slowly taratibu, polepole /slouli/ small -dogo /smool/ so kwa hiyo /sou/

someone mtu /sāmwan/ something kitu /sāmthing/ sometimes baadhi ya siku/muda /sāmtaimz/ sorry samahani /sori/

sort aina /soot/

speak ongea /spiik/ sport mchezo /spoot/

staff wafanyakazi /staaf/ start anza /staat/

stay in kaa ndani

/stei in/ storey ghorofa /stoori/

student mwanafunzi /styuudant/ study soma /stādi/

stupid enye ujinga, -pumbavu /styuupid/

supplier msambazaji /saplaia/ Swift jina ya mtu /swift/

TV televisheni /tiivii/ table meza /teibl/ take chukua /teik/ tall -defu /tool/ tea chai /tii/ teacher mwalimu /tiicha/ teeth meno /tiith/ telephone simu /telifoun/

television televisheni /telivizhan/ tend palilia /tend/ tenth -a kumi /tenth/ thank you asante /thank

yuu/ that ile, yule n.k. /dhat/ the uk. 1,2,3,5,7 n.k. /dhii,

dha*/ their -ao /dhea/ them wao /dhem, dham*/

themselves wao wenyewe /dhamselvz/ then halafu, kisha, saa/wakati hiyo, muda huo /dhen/ there pale /dhea/ these hizi, hivi n.k. /dhiiz/ they wao /dhei/

thing kitu /thing/ think waza, fikiri /think/ third -a tatu /thaad/

thirteenth -a kumi na tatu /thaatiinth/

thirtieth -a thelathini /thaatiath/ this hii, hiki n.k. /dhis/

thousandth ya elfu moja /thauzandth, thauzanth/ three tatu /thrii/ through uk. 9,10,11,12 /thruu/

tidy enye mpangilio mzuri,

tanashati, nadhifu /taidi/

time mara, wakati muda, saa /taim/ to uk. 1,2,3,5,9,10. /tuu,

ta*/ today leo /tadei/ together pamoja /tagedha/ toilet choo /toilat/ too pia /tuu/

too mno /tuu/

tooth jino /tuuth/ top -a juu (kabisa) /top/ towel taulo /taual/

transport safirisha /transpoot/

transport usafiri /transpoot/ Tuesday Jumanne /tyuuzdei/

twelfth -a kumi na mbili /twelfth, twelth/ twelve kumi na mbili /twelv/ twentieth -a ishirini /twentiath/ twenty ishirini /twenti/ twice mara mbili /twais/ two mbili /tuu/ type aina /taip/

university chuo kikuu /yuunivaasiti/ use tumia /yuuz/

usually (kawaida ) /yuuzhali/ very sana /veri/ visit tembelea /vizit/ wages mshahara /weijiz/ wake up amka /weik āp/ walk tembea /wook/ want taka /wont/ war vita /woo/

warm enye ujotojoto /woom/ wash osha, fua /wosh/

(the) washing nguo za kufua /woshing/

watch saa ya mkononi watch angalia /woch/ water maji /woota/ we sisi /wii/

Wednesday Jumatano

/wenzdei/ week wiki /wiik/ well vizuri /wel/

what nini, gani uk. 7,8,9 12, 13, 14, 15 /wot/

when lini, siku gani, saa ngapi /wen/

when pindipo /wen/ where wapi /wea/

which ipi, gani uk.11, 12, 13 /wich/ who nani /huu/ why kwa nini /wai/ wife mke /waif/

will (-ta-) uk.7 /wil/ with (pamoja) na /widh/ woman mwanamke /wuman/ won't uk. /wount/ word neno /waad/ work kazi /waak/

workplace mahala pa kazi /waakpleis/

world dunia /waald/ worn out chakavu, iliyochakaa /woon

aut/ worship ibada, abudu /waaship/ wrong isiyo sahihi /rong/ year mwaka /yia/ you wewe /yuu/ yes ndio /yes/ your -ako /yoo/

yourself wewe mwenyewe /yooself, yaself/

yourselves nyinyi wenyewe /yooselvz/

* Weak form (angalia uk. 18)

© copyright James Munn 2018