2003. aasta tegevuse ülevaade
DESCRIPTION
2003. aasta tegevuse ülevaade. ALUSUURINGUD. Lähtematerjali uurimine Uute meetodite loomine. PRAKTILINE ARETUS. Uued sordid. Agrotehnika, Sortide omadused ja kasutamine. RAKENDUS UURINGUD. SEEMNE KASVATUS. Levitamine. GEENIPANK. Säilitamine. Väljund praktikasse. Sordid. Seeme. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
2003. aasta tegevuse ülevaade
ALUSUURINGUD
SEEMNEKASVATUS
RAKENDUSUURINGUD
GEENIPANK
PRAKTILINE ARETUS
Lähtematerjali uurimine
Uute meetodite loomine
Uued sordid
Agrotehnika,
Sortide omadused ja kasutamine
Levitamine
Säilitamine
Väljund praktikasse
Sordid
Seeme
Põllumajanduslik oskusteave
SordidJõgeva Sordiaretuse Instituudis on aretatud 55 liigist 275 sorti : 80 tera- ja kaunvilja-, 66 kõrreliste- ja liblikõieliste heintaimede, 59 kartuli- ning 38 köögiviljasorti
62 sorti Eesti sordilehel (28 UPOV) 8 registreeritud köögiviljasorti
29 välissordi esindaja Eestis 7 sorti registreeritud välismaal
5 sorti riiklikus katsetuses 2 sorti registreerimiskatsetes välismaal
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
5500
6000
1999 2000 2001 2002 2003
pin
d h
a; s
eem
e tu
h.k
g
300
400
500
600
700
800
900
auto
rita
sud
tu
h.k
r.
Pind Seeme Autoritasu
Põldtunnustamine, seemnete sertifitseerimine ja autoritasud 1999-2003
Seemnekasvatus
Põllumajanduslik oskusteaveLevitamise viisid
Trükised, seminarid, konverentsid
Põllupäevad, näitused, messid
Isikkoosseis
0
1
2
3
4
5
6
21-25 26-30 31-35 36-40 41-45 46-50 51-55 56-60 61-65 66-70 71-75
Vanus
Inim
es
i
Kokku 97 töötajat, neist 23 teadurit (keskmine vanus
45,8 aastat) 1 Teaduste Akadeemia liige 9 doktorit 7 magistrit
7 doktoranti 3 magistranti
Koostööpartnerid Eestis - Eesti Põllumajandusülikool - Eksperimentaalbioloogia Instituut - Teaduskeskus EVIKA - Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus
Välismaal Boreal Plant Breeding (Soome)– Svalöf Weibull AB (Rootsi)– Danish Institute of Agricultural Sciences– Agrifood Finland (Soome)– Plant Research International (Holland)– Leedu Põllumajandusinstituut– Ülevenemaaline Taimekasvatuse Instituut (VIR)
Alusuuringud
Sihtfinantseerimine Säästva põllumajanduse tarbeks aretatavate põllukultuuride saagikuse,
saagi kvaliteedi ja haiguskindluse vahelised seosed ja pärandumine
ETF grandid Sale haguheina, hariliku kasteheina ja tihedapuhmikulise punase
aruheina seemnekasvatuse agrotehnika väljatöötamine Avirulentsusgeenide, paarumistüüpide ja fungitsiidiresistentsuse
esinemine kartuli-lehemädaniku tekitaja eesti populatsioonis (EVIKA) Suvinisu haiguskindluse geneetiline kontroll ontogeneesi erinevates
faasides (EBI)
EL 5. Raamprogrammi projekt (EUFABA) Põldoa aretus säästvale põllumajandusele
DoktoritöödRene Aavola, Karjamaa raiheina produktiivsuse suurendamise agrotehnilised, füsioloogilised ja metodoloogilised aspektid.
Sirje Tamm, Euroopa Liidu tetraploidsed punased ristikud ja nende omadused
Anne Ingver, Suvinisu geneetilise mitmekesisuse laiendamine saagipotentsiaali ja –kvaliteedi ning haiguskindluse tõstmiseks.
Reine Koppel, Eestis kasvatatavate talinisu sortide kvaliteet ja selle kujunemise tingimused
Eve Runno, Phytophthora infestans Eesti populatsiooni iseloomustamine ja kartuli-lehemädaniku tõrjestrateegiate optimeerimine.
Pille Sooväli, Sordiresistentsuse rakendamise võimalused odra ja kaera integreeritud taimekaitses.
Ingrid Bender, Tomati arengubioloogia ja saagikus maheviljeluse tingimustes.
Ilmar Tamm, Kaera omaduste geneetiline ja ilmastikutingimustest sõltuv variatsioon. (kaitstud 12.09.03)
Ülle Tamm, Geneetilised ressursid õlleodra aretamisel. (kaitstud 12.09.03)
Magistritööd
Lea Narits, Talirüpsi agrotehnika optimeerimise võimalused.
Merlin Haljak, Suvi- ja talinisu sordiomaste morfoloogiliste tunnuste varieerumine.
Tiia Kangor, Eesti Sordilehe kaerasortide omadused
Majanduslikult oluliste tunnuste pärandumine, tunnuste vahelised seosed ning sõltuvus keskkonna ning kasvutingimustest: Töö põhjal, mis käsitles mitmeaastases kollektsioonikatses 101 kaerasordi majanduslike omaduste ilmastikutingimustest ja sortide geneetilistest erinevustest tingitud variatsiooni kaitses Ilmar Tamm EPMÜ-s põllumajandusteaduse doktori kraadi.
EL 5. raamprogrammi projekti EUFABA raames hinnati põldoasortide agrotehnilisi omadusi, vastupanuvõimet biootilise ja abiootilise stressi faktoritele ning saaki ja selle kvaliteeti. Laekuvaid andmeid kasutakse põldoa geenikaardi koostamiseks.
2004 a. liitutakse uue, 7 riiki hõlmava projektiga, mille raames hinnatakse isoensüüm-markeritega põldoa sortide risttolmlemise määra.
Aretusmaterjali geneetilise mitmekesisuse suurendamine ja eesti tingimustele adapteerunud genotüüpide ning vormide valik:
Euroopa õlleodra geneetiliste ressursside seast selgitati välja edasiseks aretustööks sobivamad genotüübid. Uurimiste põhjal kaitses Ülle Tamm EPMÜ-s põllumajandusteaduse doktori kraadi.
Saagi kvaliteet ja selle parandamine:
Lutserni lähtepopulatsiooni ädalasaagi võime ja saagi kvaliteedi parandamine.
Punase ristiku külviaja ja taimiku kasutusviisi mõju seemnesaagile ja selle kvaliteedile.
Proteiini fraktsioonide mõju suvi- ja talinisu küpsetuskvaliteedile ning seosed erinevate kvaliteedinäitajate vahel.
Maheviljeluseks sobivate tomati sortide ja kasvu- ning sorditüüpide väljaselgitamine.
Taimede haiguskindlus:
Varajast ja hilist jahukastekindlust tagavate geenide identifitseerimine ja lokaliseerimine nisu sugulasliikide T.timopheevii ja T.militinae baasil loodud hübriidliinides.
Kartuli-lehemädaniku tekitaja eesti populatsioonides esinevad avirulentsusgeenid ja geenisageduste muutumise seaduspärasused.
Kaera kroon- ja kõrrerooste eesti populatsioonides aastatel 1996-2002 toimunud avirulentsusgeenide muutused.
Sordiresistentsuse kasutamine teraviljade taimekaitses.
Talve- ja lumiseene ning kroonroostekindluse parandamine itaalia raiheina lähtepopulatsioonis.
Esinemine konverentsidel ja seminaridel
EUCARPIA heintaimede sektsiooni seminar Brnos
EUCARPIA teraviljade sektsiooni seminar Salsomaggiores
NJF 22 Kongress Turus
ICPP 8. Kongress Christchurch
Baltimere regiooni taimekaitsekonverents, Poznan
Euroopa rohumaade ühingu sümpoosium, Pleven
Valgevene Kartulimajanduse Instituudi teaduskonverents
Priekuli Sordiaretusjaama juubelikonverents
APS aastakonverents
Alusuuringutega seotud teaduspublikatsioonid
CC artiklid Teadusartiklid Teesid
Avaldatud 3 10 9
Esitatud 3 3 3
Evaluation of Research in Agricultural Sciences in Estonia (May 18-25, 2003)
Üldine võimekus good
Teaduslik aktiivsus good to satisfactory
Originaalsus 1.0
Strateegia olemasolu ja uuringute perspektiiv 1.5
Multidistsiplinaarsus 1.5
Kompetentsus ja arenemisvõime 1.5
Kodu- ja rahvusvaheline koostöö 2.0
Edukus rahastamise taotlemisel 1.5
Rakendusuuringud (Põllumajandusministeerium)
- Sordiaretus ja säilitusaretus; agrotehnika ja seemnekasvatuse uuringudtera- ja kaunviljad, õlikultuurid heintaimed kartul köögiviljad
- Kiu- ja õlilina rakendusuuringud ja agrotehnilised katsed- Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine- Agrometeoroloogilised prognoosid ja kokkuvõtted- Rohumaaviljeluse käsiraamatu koostamine- Katseasjanduse nõukogu töö korraldamine
Publikatsioonid
34 artiklit põllumajanduslikes väljaannetes ja ajalehtedesÕPPEPÄEVAD
Rukkipäev. Tartu, 11. aprill (koos Eesti Rukki Seltsiga)
Jõgeva SAI, Kemira GrowHow ja AS A.Tammel ühine põllupäev Jõgeval, 17. - 18. 07.
Põllupäev EPMÜ agronoomia eriala üliõpilastele, 22. 07.
Katseasjanduse nõukogu põldkatsete ülevaatus, 25. 07.
Kartuli ja rapsi põllupäev, 12. 08.
Õppepäev mahetalunikele 17. 11.
Hollandi – Eesti taimekaitseprojekti PPA02/ES/9/2 õppepäevad 12. 07 ja 12.11.
Hollandi-Eesti taimse paljundusmaterjali projekti PPA03/ES/9/1 õppepäev 16.12.
Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud 2 773 500
Oder 5900 sorti ja aretist - uus sort 2004 Kaer 2400 sorti ja aretist - uus sort 2005 Suvinisu 2800 sorti ja aretist - uus sort 2005 Talinisu saagid 200-7000 kg/ha. ‘Ada’ ühissort Leedu PMI Talirukis ’Elvi’ suurim rukkisort Soomes 2004, uus sort 2007 Talirüps Prisma (Eesti), Largo (Rootsi) - uued sordid 2004 ja 2005. Põldkaunviljad - aretusprogramm konserveeriti, EUFABA
Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Suvi- ja talinisu küpsetusomadused (Stahlhut, Tartu Veski) Eestis kasvatamiseks sobivad Euroopa õlleodrasordid Seemnefraktsiooni väljatuleku suurendamine teraviljadel Erinevatesse klimaatilis-mullastikulistesse piirkondadesse sobivate kultuuride ja
sortide väljaselgitamine Taimekaitse mõju teraviljasaagi kvaliteedile Mikroväetiste kasutamine teraviljadel Talirüpsi- ja rapsi agrotehnika Infolehed: Jõgeva SAI sordid ja nende omadused
--
Heintaimede sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
1 175 000
Uued: tetraploidne itaalia raihein ‘Ita’ tetraploidne karjamaa raihein ‘Raite’ punane aruhein ‘Herbert’ 2003.a. 26 sordi säilitusaretus Aretus - Lutsern, punane ristik, põldtimut, karjamaa-raihein,
itaalia raihein, aasnurmikas Hariliku kasteheina, sale-haguheina, tihedapuhmikulise punase
aruheina seemnekasvatuse uuringud Karjamaa raiheina saak ja kvaliteet sõltuvalt väetamisest Turvasmuldadele sobivad liigid ja sordid
Kartuli sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
975 000
Maret uus sort Sordilehes
Uus sort 2004/2005
Maheviljeluseks sobivad sordid
Kartuli-lehemädaniku tõrje
Köögiviljade sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
154 500
Uued sordid Sordilehes aedhernes ‘Erme’ tomatid ‘Mai’, ‘Valve’,
uus tomat 2005, aedhernes 2006 20 sordi säilitusaretus Tomati maheviljelus Aedherne ja -oa keemiline umbrohutõrje
Kiu- ja õlilina rakendusuuringud ning agrotehnika alased katsed 240 000
Kiu- ja õlilina väetamine. Optimaalne N20 ja N30. Aasta linale äärmiselt ebasoodne.
Õlilina koristutehnoloogia optimeerimine. Kiu- ja õlisaagi vahekord saagis.
Koostöös TTÜ-ga tootearendus lühikese linakiu kasutamiseks
Agrometeoroloogiliste prognooside ja kokkuvõtete koostamine 66 000
Osalemine looduskahjude hindamise komisjonis
Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine 261 000
Koostöös EMVI, Jäneda ÕNK, EPMÜ, EMHI
Eesti-Taani koostööprojekti (2000-2002) raames loodud
I-Taimekaitse edasiarendamine
Teraviljahaiguste ja kartuli lehemädaniku tõrje koordineerimine
Katsed teraviljahaiguste, kartuli-lehemädaniku ja teraviljade umbrohutõrje alal
5000
5200
5400
5600
5800
6000
TANGO SUPER 1,5 TANGO SUPER 0,75 + 0,75 PC-P 0,44
SAAK
NETOSAAK
Erinevad pritsimisreziimid odral Anni 2002
1 1/2 1/4 1 1/2 1/4 1 1/2 1/4 1 1/2 1/4 1 1/2 1/4 1 1/2 1/4Capsella bursa-bastorisChenopodium albumErodium cicutariumGaleopsis tetrahitGnaphalium uliginosumLamium purpureumMatricaria perforataPolygonum persicariaStellaria mediaThlaspi arvenseViola arvensis
Efektiivsus, % >90 70-90 40-70 <40
MCPA Mustang Sekator Banvel 4S Granstar Lintur
Erinevad herbitsiididoosid odra umbrohutõrjel 2003
Katseasjanduse nõukogu töö korraldamine 87 000
Õppepäevad katsetehnikast ja katsemetoodikastPõldkatsete ülevaatusAndmebaasid Eestis korraldatavatest põldkatsetest, teaduritest ja katsetehnikastSeminarid põllumajandusliku erialakirjanduse ja põllumajanduslike teadusasutuste teadlaskaadri hetkeseisust
Sordiaretuse alaste uute teadmiste avaldamine 260 000Rohumaaviljeluse käsiraamat (koostaja A. Bender)
2001-2002 a. valmis 254 lk; 2003 a. valmis 301 lk käsikirja
Kõlli R. Eesti muldade sobivus rohumaaviljeluseks
Karjane I. Heinaseemne koristamine
Sõmermaa AL. Heintaimede haigused ja kahjurid ning nende tõrje
Kärt. O. Rohusöödad mäletsejaliste söödaratsioonis
Selge, A., Parol, A., Tamm, U. Kultuurkarjamaad
Aavola R. Kõrrelised heintaimed
Bender, A. Lutsernid
Bender, A. Valge ristik
Bender, A. Kura ristik
Riiklik programm “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006“ 430 000 Riikliku programmi koordineerimine 700 sordi ja aretiste seemnete pikaajaline säilitamine
Osalemine IPGRI ECP/GR ja NGB projektides
Workshop on EU-funded EURISCO project. Alnarp, Rootsi
Worskshop“ECP/GR Cereals Network meeting”. Jerevan, Armeenia
Workshop of Cereals Working Group of the Baltic countries. Priekuli, Läti
EU Commission on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture. Brüssel
Annual meeting of the Nordic-Baltic PGR Project partners. Riia, Läti.
European Workshop on National PGR Programmes. The Nordic Gene Bank, Rootsi
Meeting of ECP/GR Working Group on Forages, Linz, Austria
EPGRIS Final Conference. Praha, Tsehhi
1999.a. 2000.a. 2001.a. 2002.a. 2003 a.Põllumajandusministeeriumi vahenduselInfrasruktuur 1 059 000 1 041 000 1 300 000 1 283 000 1 283 000Kapremont 266 000 200 000 210 000 400 000 600 000Soetused 116 000 90 000 400 000 600 000KOKKU 1 441 000 1 331 000 1 910 000 1 683 000 2 483 000
Sordiaretuse ja seemnekasvatus 3 215 000 3 135 000 2 890 000 2 962 000 5 078 000Teised rakenduslikud teadusuuringud 137 000 348 996 301 000 381 000 654 000Geneetilised ressursid 135 000 430 000Uute teadmiste avaldamine 20 000 135 864 260 000PM Teadusuuringud 3 352 000 3 483 996 3 211 000 3 613 864 6 422 000
Kokku PM 4 793 000 4 814 996 5 121 000 5 296 864 8 905 000
Sihtfinantseerimine 1 860 000 1 720 000 1 725 000 1 725 000 1 227 000
ETF grandid 203 000 112 000 175 400 179 070 180 000
KOKKU riigi raha 7 072 070 7 031 444 7 021 400 6 947 934 10 312 000
Lepingulised projektid 34 580 91 000 108 000 180 782 367 000Välistoetused 196 523 180 751EUFABA 178 188KOKKU 34 580 91 000 304 523 361 533 545 188
SAI Omatoodang 1 436 291 1 791 225 1 894 901 2 489 474 2 313 244Seemnemüük 897 292 1 075 199 1 177 111 1 500 399 1 226 857autoritasud 360 333 461 587 437 466 693 852 807 981külalistemaja laekumine 178 666 254 439 280 324 295 223 278 406
SAI KOKKU 8 542 941 8 913 669 9 220 824 9 798 941 13 170 432
SEEMNEKESKUS 6 074 274 7 372 576 7 718 955
MOOSTE 1 609 025 1 732 106 1 212 315 823 681 704 000
SANGASTE 188 941 241 749 258 214 188 042 226 630
INSTITUUT KOKKU 16 765 627 18 183 240 21 820 017
Finantseerimine 1999-2003
2660 29293737 3426 3408
59871032 10591041 1300 1283
1283
600 526299 610 400
1200
15001860
1720 1725 1725
1207
3535 97
300 380
545
1148897
10751177 1500
1227
122360
462437 693
808
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
1998 1999 2000 2001 2002 2003
Tu
hat
EE
K
PM Rak Uuringud Infrastrukt Soet+kaprem HM Sihtfinants
ETF grandid Muud projektid Seemnemüük Autoritasud
SAI Finantseerimine 1998-2003
SAI riiklik finantseerimine 1998-2003
2660 29293737 3426 3408
598710321059
1041 1300 1283
1283
15001860
1720 1725 1725
1225
190
203
112 175 180
180
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
1998 1999 2000 2001 2002 2003
Tu
hat
EE
K
ETF grandid
HM Sihtfinants
Infrastrukt
PM Rak Uuringud
SAI mitteriiklikud finantsid 1998-2003
1148897 1075 1177
15001227
122360
462 437
693808
35 35
97300
380 545
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
1998 1999 2000 2001 2002 2003
Tu
hat
EE
K
Muud projektid
Autoritasud
Seemnemüük