põllumajandussektori 2017. aasta ülevaade...põllumajandussektori 2017. aasta ülevaade...

Põllumajandussektori 2017. aasta ülevaade

2

Põllumajandussektori 2017. aasta ülevaade

Koostanud Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakond

Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, [email protected]

Kaanefoto autor Urve Valdmaa

ISSN 2228-0499

Tallinn, 13. märts 2018

mailto:[email protected]

Põllumajandussektori 2017. aasta ülevaade Maaeluministeerium 2018

3

Sisukord

1 2017. aasta ilmastik ja taimede areng ................................................................................. 4

2 Taimekasvatus ..................................................................................................................... 7

2.1 Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid ......................................................... 7

2.2 Taimekasvatussaaduste tootjahinnad ....................................................................... 21

2.3 Bioenergia ja kliimamuutused .................................................................................... 29

3 Loomakasvatus .................................................................................................................. 33

3.1 Piimatootmine ............................................................................................................ 35

3.2 Lihatootmine .............................................................................................................. 43

3.3 Munatootmine ............................................................................................................ 47

4 Turukorraldus ..................................................................................................................... 50

4.1 Piim ja piimatooted .................................................................................................... 50

4.2 Koolikava .................................................................................................................... 53

4.3 Sealiha ....................................................................................................................... 57

4.4 Teravili ....................................................................................................................... 58

5 Põllumajanduse majandusnäitajad .................................................................................... 59

5.1 Põllumajandustootjate struktuur ............................................................................... 59

5.2 Põllumajanduse tootjahinna ja ostuhinna indeksid, kasutatava põllumaa rendihind 61

5.3 Põllumajanduse majandusharu 2017. aasta korrigeeritud esialgsed

majandustulemused ....................................................................................................................... 62

5.4 Põllumajandusettevõtete ja toiduainete tootmise ettevõtete 2017. aasta IV kvartali

majandusnäitajate võrdlus lühiajastatistika alusel ......................................................................... 69

5.5 Põllumajandustootjate majanduslik olukord (FADN) alusel ...................................... 74

5.6 Põllumajandustootjate maksud ja võlad .................................................................... 75

6 Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks makstud toetused ............... 83

6.1 Otsetoetused ja üleminekutoetused .......................................................................... 84

6.2 Siseriiklikud toetused põllumajandustootjatele ......................................................... 90

Kokkuvõte ....................................................................................................................................... 93

Lisa 1. Teravilja turuolukord EL-s ja maailmas ............................................................................... 95

Lisa 2. EL riikide põllumajandustootjate tootmisteguritulu aastatööühiku kohta perioodil 2015-2017

........................................................................................................................................................ 98

Lisa 3. Põllumajanduslike otsetoetuste ja üleminekutoetuste taotlemine ja määramine aastatel

2015–2017 ..................................................................................................................................... 99


4

1 2017. aasta ilmastik ja taimede areng

Urve Valdmaa Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) agrometeoroloog-ekspert Laine Kepparti ülevaadete alusel

Jaanuari alguses ilm jahenes ning 5.–7. jaanuaril langes minimaalne õhutemperatuur mitmel pool Mandri-Eestis alla -20 kraadi, kuid alates 9. jaanuarist kuu lõpuni valitsesid normist kõrgemad temperatuurid. Lume paksus valdavas osas Eestis jaanuari II ja III dekaadil 10 cm-ni ei ulatunud ning Lääne-Eestis olid põllud enamus aega lumeta. 23.-25. jaanuariks sulas lumi peaaegu kogu Eestis ning lumesulavesi kattis mõnesentimeetrise kihina tasaseid põlde, vett tuli lisaks ka sadanud vihmast ja lörtsist. Hiljem vesi külmus ning taimed jäid osadel taliviljapõldudel 2–4 cm paksuse jääkihi sisse, millele sadas kuu lõpuks peale uus õhuke lumekord. Muld oli tänu vähesele lumikattele jõudnud külmuda. Kuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval (-3,5 kraadi) oli normist (aastate 1981–2010 keskmine) 1–2 kraadi võrra kõrgem.

Veebruar oli keskmisest soojem ja lumevaesem. Tavapärasest külmem oli ilm kuu jooksul vaid 6.–11. veebruarini. Jõgeval tõusis II dekaadil õhutemperatuur viiel päeval üle kolme kraadi, mis sulatas põldudelt lume. Alates 21. veebruarist muutus ilm külmemaks ning pinnalt üles sulanud muld külmus uuesti ja veeloikudele tekkis jääkiht. Järgnevalt oli ilm väga muutlik – kord paistis päike ja sulatas, siis aga sadas lund ja tuiskas. Veebruari keskmine õhutemperatuur Jõgeval (-3,2 kraadi) oli normist 2,6 kraadi võrra kõrgem. Jõgeval esines lumikate kuu jooksul 23 hommikul ning maksimaalseks lume paksuseks mõõdeti 5 cm.

Märtsi ilm oli muutlik, kuid valdavalt normist soojem. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes Jõgeval kuu jooksul ainult -14 kraadi (norm on -82). Lund oli väga vähe ning vähese lumikatte tõttu külmus muld enam kui poole meetri sügavuseni. Päevaste soojakraadide mõjul hakkas muld kuu esimestel päevadel pinnalt üles sulama, kuid tahkus taas 6. märtsil alanud lühiajalise külmalaine ajal. Uuesti algas sulamine 9. märtsist, mil päeviti sulatas, öösiti aga külmetas. Selline mulla pindmises kihis külmumine ja ülessulamine kergitas taimi mullast välja ning rebis juuri katki. Kuu lõpuks jõudis kelts orasepõldudel pinnalt üles sulada 25-30 cm sügavuseni ning soojematel päevadel võis taliteraviljaorastel märgata esimesi nõrga vegetatsiooni märke.

Aprilli alguses oli ilm tavalisest soojem, kuid alates 11. kuupäevast jahedam. Jõgeval tehtud vaatluste järgi sulas kelts mullast taliteravilja ja talirüpsi põldudelt aprilli esimese viie päeva jooksul ning talinisu ja -rukki orased hakkasid haljendama ning alustasid uut kasvu, mis on keskmisest ca nädal aega varem. Teisel dekaadil ilm jahenes ning kuu keskpaigas püsis Jõgeval keskmine õhutemperatuur kuuel päeval järjest null kraadist madalamal. Talikultuuride lehed muutusid lillaks ja kasv ajutiselt peatus. Kuigi II dekaadil tuli üsna sageli hooti vihma, lörtsi ja lumekruupe, jäi sajuhulk väheseks. Tuul ja päike kuivatasid mulda kiiresti ning Jõgeva ümbruses hakati esimesi põlde harima juba alates 12. aprillist. Rohked sajud algasid 21. aprillist ja viimase dekaadiga kogunes suures osas Eestis sademeid enam kui tavaliselt kogu kuu jooksul, mistõttu põllutööd seiskusid. Kogu aprilli sademete summaks mõõdeti Eestimaa piires 29 mm-st Vilsandil kuni 77 mm-ni Otepääl. Õhutemperatuur oli sajusel III dekaadil normist madalam ning Jõgeval ei esinenud ühtegi päeva, mil keskmine õhutemperatuur oleks ületanud viit soojakraadi. Efektiivseid õhutemperatuure (>5 kraadi) kogunes aprilli lõpuks kasvavas kokkuvõttes Jõgeval 27 kraadi, mis


5

on normist 43 kraadi võrra vähem. Looduse arengus vastab see tavapärasega võrreldes 1–2 nädalasele mahajäämusele.

Mai kujunes tavalisest jahedamaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis püsivalt üle 10 kraadi (algas aktiivne taimekasvuperiood) 18. mail, mis on normist nädal aega hiljem. Sademeid tuli mai jooksul valdavas osas Eestist tavalisest napimalt ning külvatud põllukultuurid ja aiavili oli kuu keskpaigas enamasti veel tärkamata. Mai lõpus olid enamik suviteravilju kolmanda lehe või võrsumise alguse faasis. Talirukis jõudis kuu viimastel päevadel pealoomise faasi, talinisu kasvatas kõrt, talirüps ja -raps õitsesid ning suviraps tärkas.

Juuni oli jahe. Kuni 20. juunini oli ilm muutlik ning lühikesed mõnepäevased päikesepaistelised soojad perioodid vaheldusid jahedate ja sajustega. Juuni viimane kolmandik oli tavapärasest kahe kraadi võrra külmem. Kasvavas kokkuvõttes kogunes efektiivseid temperatuure 30. juuniks 450 kraadi, mis on normist 105 kraadi võrra vähem ja aktiivseid temperatuure 593 kraadi, mis on normist 115 kraadi võrra vähem.

Sademeid tuli kuu jooksul Eestimaa piires väga erinevalt: 39 mm-st (ca 80% normist) Ristnas ja Vilsandil kuni 136 mm-ni Jõgevamaal Tormas (ca 180% normist). Esimesed suuremad sajud pärast kuiva maikuud tulid 5. ja 8. juunil, mis olid väga vajalikud eelkõige suviteraviljadele, sest neil toimus võrsumine ja peaalgete teke. Kuigi temperatuurid olid madalad, siis vaatamata normile lähedasele või sellest suuremale kuu sajuhulgale, langes kuu teisel poolel produktiivne veevaru teraviljapõldudel optimaalsest madalamaks. Ilmselt põhjustas seda tugevatest tuultest tingitud kiire kuivamine ja taimede suurenenud veetarve.

Juuli ööd olid tavalisest külmemad ning jaheduse tõttu oli taimede areng aeglane – taliteraviljapõllud hakkasid alles kuu lõpus kollaseks muutuma, kuid terad olid viljapeas veel rohekad ning ei olnud vahaküpseks saanud. Efektiivseid temperatuure kogunes juuli jooksul 314 kraadi, mis on normist 60 kraadi võrra vähem ja aktiivseid temperatuure 463 kraadi, mis on normist 66 kraadi võrra vähem. Sademete hulga erinevused olid juulis Eestimaa piires suured – valdavalt sadas kuu jooksul Lääne-Eestis vähem vihma kui idapoolsetes piirkondades ning vähemate sademetega piirkondades tegi kuivus taimedele liiga, pidurdades nende kasvu ja arengut. Ädal kasvas aeglaselt ning kuu viimasel dekaadil oli päevastel tundidel näha kartulil ja suvirapsil turgori kadu.

Augusti oli normist veidi soojem ning efektiivseid temperatuure kogunes kuu jooksul ca 340 kraadi ja aktiivseid 490 kraadi ning mõlemad summad on normist ligikaudu 10 kraadi võrra suuremad. Sademeid oli ka augustis Eestimaa piires väga erinevalt – kõige sajusemad piirkonnad jäid Põhja- ja Ida-Eestisse, kus sademete summad ulatusid kohati 175–198 mm-ni, ületades normi ca kaks korda ning kõige napimalt tuli vihma Kihnu ja Vilsandi saarel – vastavalt 32 mm (48% normist) ja 44 mm (65% normist). Alles augusti keskel said taliteraviljad põldudel küpseks ja algas nende koristamine Koristust segasid aga kuni 26. augustini sagedased vihmad ja alles kuu viimased viis päeva olid peaaegu sajuta.

Septembris oli õhutemperatuur peaaegu kogu kuu vältel normist kõrgem. Koos ilma soojenemisega algasid aga sagedased vihmad ning esines äikest ja väga tugevaid sajuhooge. Perioodil 10.–18. september mõõdeti mitmel pool Eestis enam kui 20 mm ööpäevaseid sajuhulki, kusjuures 16. ja 18. septembril küündisid maksimaalsed ööpäevased sajusummad Lõuna-Eestis kohati üle 40 mm. Põllud muutusid poristeks ja masinad ei saanud põllule minna ning teraviljakoristustööd seiskusid. Sadude ja suure õhuniiskuse tõttu hakkasid küpsed terad peas kasvama ning saagi kvaliteet langes.


6

Samuti ei olnud võimalik märja mulla tõttu kartuleid võtta. Septembri III dekaadiks vihmad lõppesid ja saabusid päikeselised päevad, mil maksimaalne õhutemperatuur tõusis kohati 17–20 kraadini – need olid koristustöödeks soodsad päevad. Kuu sademete summa ulatus Eestimaa piires 29 mm-st kuni 170 mm-ni. Sademetevaesemad piirkonnad olid Lääne-Eestis ja Põhja-Eesti rannikul, kõige sajusemad aga Pärnumaa lõunaosas ja Viljandimaal ning Peipsi rannikul.

Oktoobri alguses oli öökülm 6. oktoobril, mis valdavalt tugevaks ei osutunud ja erilisi kahjustusi ei põhjustanud. 7.–18. oktoobrini püsis keskmine õhutemperatuur normist kõrgemana, millele järgnes järsk jahenemine. Taimede üldine vegetatsiooniperiood lõppes (ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 5 kraadi) mandriosas 19.–20. oktoobril. Vihma sadas kuu jooksul peaaegu kõikjal normist rohkem ning kuu sajusummaks kogunes Eestimaa piires 64–218 mm. Teistest piirkondadest napimalt sai oktoobris vihma kagupoolne Eesti, enim sadas aga Saaremaa lääneosas, kus sajusumma ületas tavapärast peaaegu kolmekordselt.

Jaheda suve ning sajuse augusti ja septembri tõttu jäi oktoobrisse koristada nii teravilja, suvirapsi, põlduba, hernest ning võtta kartuleid jt kultuure. Koristuseks sobisid aga ainult üksikud sajuta päevad oktoobri alguses ja vähesed kuivad päevad kuu teisel poolel enne külmade saabumist. Sajusemates piirkondades olid aga ka sel ajal põllud märjad ja ei kandnud masinaid. Taliteravilja külvati vähe ja sageli jäid külvid hiljaks. Kuigi sügis oli soe ja sügisperioodil (alates 1. septembrist) kogunes oktoobri lõpuks efektiivseid temperatuure tavalisest paarkümmend kraadi rohkem, jõudis oktoobri lõpuks paljudel (alles septembri viimasel dekaadil külvatud) põldudel talinisu oras vaevu tärgata. Septembri I dekaadil külvatud põldudel aga sel ajal orased võrsusid ning see on eelduseks normaalsele talvitumisele.

November oli normist ligi kahe kraadi võrra soojem. Novembri sademete summaks kogunes Eestimaa piires 28–149 mm. Kõige vähem sadas Tartumaa kesk- ja lääneosas ning kõige rohkem Saaremaal.

Detsember oli Jõgeval keskmisest ligi nelja kraadi võrra soojem. Kõige soojemad ilmad olid detsembri viimasel dekaadil. Kuu sademete hulk oli Eestimaa piires 50 mm-st Kagu-Eestis kuni 140 mm-ni Saaremaa lääneosas. Kõige kuivemates piirkondades olid detsembri sademete hulgad lähedased normile, kuid kõige sajusemates kohtades ületasid normi enam kui kahekordselt.

Kuu lõpu seisuga Kesk-Eestis talikultuuridel olulisi kahjustusi (visuaalsel hinnangul) ei esinenud ja taimedel jätkus puhkefaas.


7

2 Taimekasvatus

Toomas Lepplaan, Martti Mandel, Helena Vaher

2.1 Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid

Statistikaameti (SA) esialgsetel andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2017. aastal 665 tuh ha (tabel 2.1), mis on 7,9 tuh ha võrra ehk 1% väiksem kui 2016. aastal ja 8% suurem kui 2015. aastal.

Tabel 2.1. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2015–2017

2015 2016 2017 (esialgne)

kasvu-pind

saak saagi-kus

kasvu-pind

saak saagi-kus

kasvu-pind

saak saagi-kus

(tuh ha) (tuh t) (kg/ha) (tuh ha) (tuh t) (kg/ha (tuh ha) (tuh t) (kg/ha)

Teravili kokku 350,4 1 535,3 4 382 351,4 934,1 2 658 330,7 1311,9 3 967

… rukis 14,3 54,7 3 823 12,4 32,4 2 616 13,3 52,4 3 932

… talinisu 97,8 518,5 5 302 90,7 259,1 2 857 102,4 481,4 4 699

… suvinisu 71,9 294,1 4 090 73,8 196,4 2 660 67,3 231,9 3 445

… kaer 24,4 67,8 2 781 29,3 64,5 2 201 33,6 89,4 2 657

… oder 130,3 551,5 4 232 133,6 352,6 2 639 98,3 402,9 4 099

Kaunvili 31,3 86,2 2 756 55,4 109,5 1 975 65,5 75,3 1 149

Raps 70,8 196,3 2 771 70,1 102,5 1 462 73,8 165,3 2 240

Kartul 5,8 117,2 20 138 5,6 89,8 15 920 5,4 91,2 16 925

Avamaaköögivili 3,1 72,5 23 080 3,1 54,4 17 628 3,4 49,3 14 517

Söödakultuurid 150,8 2 174 14 416 181,6 1883,5 10 372 174,2 1 775,4 10 192

Põllukultuurid kokku 614,0 x x 672,9 x x 665,0 x x

Allikas: SA, MEM

Teravilja kasvatati 2017. aastal 49,7% (eelnenud aastaga võrreldes 2,5% vähem), söödakultuure 26,2% (-0,9%), tehnilisi kultuure 12,9% (+1,7%) ja kartulit, köögi- ning kaunvilja kokku 11,2% (+1,6%) põllukultuuride kasvupinnal (joonis 2.1).


8

Allikas: SA

Joonis 2.1. Põllukultuuride kasvupindade jaotumine 2017. aastal

Teravili

2017. aastal kasvatati teravilja kokku 330,7 tuh ha, mis on 20,7 tuh ha võrra ehk 6% vähem kui 2016. aastal. Teravilja kasvupinnast moodustasid suviteraviljad 62% (204,9 tuh ha) ja taliteraviljad 38% (125,8 tuh ha). Võrreldes eelnenud aastaga suurenes taliteraviljade kasvupind 14%, aga suviteraviljade kasvupind vähenes 15%.

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt saadi 2017. aastal teravilja kogusaagiks 1311,9 tuh t, mis on eelnenud aasta kogusaagist 40% suurem. 2016. aastal oli teravilja saak viie viimase aasta madalaim ja see oli tingitud ebasoodsast ilmastikust saagikoristuse ajal kui mitu nädalat järjest oli väga vihmane.

Teravilja kogusaagist moodustas 2017. aastal nisu 54%, oder 32%, kaer 7% ja rukis 4%. Võrreldes 2016. aastaga suurenes nisusaak 57%, odrasaak 19%, rukkisaak 39% ning kaerasaak 62%. Teravilja keskmine saagikus oli 2017. aastal 3967 kg/ha, mis on 2015. aastaga võrreldes 9% väiksem ja 2016. aastaga võrreldes 49% suurem.

Eelmisel aastal algas taimedel vegetatsiooniperiood tavapärasest hiljem, mistõttu jäi ka teravilja saagikoristus hilisemaks. Koristusküpseks said esimesed teravilja põllud alles augusti teisel dekaadil. Teravilja koristusperiood oli sarnaselt 2016. aastale väga vihmane. Sadude tõttu oli vili märg ja vajas korralikku kuivatamist, langes ka saagi kvaliteet. Kuna sadude tõttu koristus venis, siis oli takistatud ka taliviljade külv. Paljud külvid tehti liiga hilja ning taimed jõudsid vaevu tärgata või jäid tärkamata.

Kaunvili

2017. aastal oli kaunviljade kasvupind 65,5 tuh ha, mis on 10,1 tuh ha võrra (18%) suurem kui eelnenud aastal ning ühtlasi ka aegade suurim kasvupind. Kaunviljade kasvupinna iga-aastase suurenemise üheks põhjuseks on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamisest tulenev


9

nõue kasvatada 15%-l pinnal liblikõielisi põllumajanduskultuure. Lisaks on põldherne kasvupinna suurenemisele kaasa aidanud ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetuse (rohestamise) raames kasutatud maaharimispraktikana lämmastikku siduvate kultuuride kasvualade kasutamine. Liblikõieliste põllukultuuride kasvatamine on oluline mullaviljakuse suurendamisel ning mulla füüsikaliste omaduste parandamisel, lisaks on liblikõielised kultuurid head vältimaks teravilja monokultuuris kasvatamist ning on põllumajandusloomade söödaratsioonis soja, päevalille ja rapsi kõrval head proteiiniallikad.

Kaunviljade kogusaak oli 2017. aastal 75,3 tuh t, mis on võrreldes 2016. aastaga 31% väiksem. Kaunviljade keskmiseks saagikuseks kujunes 1149 kg/ha, mis on võrreldes eelnenud aastaga 42% väiksem. Põldherne saak sõltub palju koristusaegsest ilmastikust, mis 2017. aastal oli väga vihmane.

Raps ja rüps

Rapsi kasvupind oli 2017. aastal 73,8 tuh ha, mis on 3,7 tuh ha võrra ehk 5% rohkem kui 2016. aastal. Rapsi kasvupind on viimaste aastate jooksul järjest vähenenud, kuid 2017. aastal rapsi kasvupind suurenes. Kogusaagiks saadi 165,3 tuh t, mis on 62,8 tuh t võrra ehk 61% rohkem kui eelnenud aastal. Talirapsi kasvupind suurenes võrreldes eelnenud aastaga 37%. Taliraps on suvirapsist saagikam, kuid talirapsi kasvatamise probleemiks Eestis on vähene talvekindlus, kuigi aastatega on hakatud kasvatama talvekindlamaid talirapsisorte. 2017. aastal moodustas rapsi kasvupinnast suviraps 53% ja taliraps 47% (2016. aastal oli suvirapsi kasvupind 64%). 2017. aastal oli rapsi saagikus 2240 kg/ha, mis on 2016. aastaga võrreldes 53% enam.

Kartul

2017. aastal kasvatati kartulit 5,4 tuh ha ning kogusaagiks saadi 91,2 tuh t, mis teeb keskmiseks saagikuseks 16,9 t/ha. 2017. aastal vähenes kartuli kasvupind võrreldes 2016. aastaga 4%, saagikus suurenes aga 6%. Kartuli kasvupind on alates 2010. aastast vähenenud 43%, põhjuseks madal müügihind. Eelmisel aastal oli kartuli kogusaak võrreldav 2016. aasta saagiga, erinevus oli vaid 2%, kuid raskusi oli kartuli koristamisega tulenevalt liigsetest sademetest.

Rohusöödad

Ühe- ja mitmeaastaseid söödakultuure kasvatati 2017. aastal 174,2 tuh ha (sh 3,5 tuh ha seemnekasvatuseks). Söödakultuuride kasvupind vähenes võrreldes 2016. aastaga 7,4 tuh ha võrra ehk 4%. Saak haljasmassikaalus oli 1775,4 tuh t, mis on 2016. aastaga võrreldes 108,1 tuh t võrra ehk 6% väiksem. Haljasmassi saagikuseks kujunes 10,2 t/ha, mis on 2% vähem kui eelnenud aastal. Loodusliku püsirohumaa pind vähenes võrreldes 2016. aastaga 4% (259,1 tuh hektarini).

Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) taimse materjali labori heintaimede toiteväärtuse analüüsid, mis tehakse vabariigi erinevatest kohtadest võetud proovidest nädalase intervalliga, on heaks aluseks silotegemise optimaalse aja määramisel. Arvestuses on kõrreliste, ristikute, lutserni ja liblikõieliste-kõrreliste segukülvide rohusaagid Lõuna-Eestist, Kesk-Eestist, Põhja-Eestist ja Saaremaalt. Tootjate eesmärgiks on varuda suurim seeduvate toitainete kogusaak, kusjuures toiteväärtus peab vastama hea rohusööda kriteeriumi nõuetele. Aluseks tuleb võtta mitme faktori üheaegne mõju ja seda ei ole visuaalselt võimalik teha. Heintaimede toiteväärtust mõjutab kõige enam kiusisaldus, mis sõltub heintaime liigist, arengufaasist ja kasvutingimustest. Uurimused on näidanud, et ühesuguses vanuses koristatud heintaimede toiteväärtust mõjutavad kõige enam


10

temperatuur ja sademed. Efektiivsete temperatuuride summa ja rohusööda toiteväärtuse vahel valitseb tihe seos – summa kasvades väheneb toiteväärtus, kuid liikide lõikes on erinevusi.

PMK kodulehel ETKI vanemteaduri Uno Tamme kommenteeritud rohusilo seire kohaselt algas rohuproovide võtmine sel aastal 29. mail. Võrreldes eelmiste aastatega oli rohukasvu kõrgus 2017. aastal madalaim. Toiteväärtuse näitajad olid esimeste rohuproovide kohta head– saagi suurust arvestades oli tingimisi niitmiskõlbulik alaska luste ja timuti-aruheina segukülv Sakus. Kuivainet sisaldas noor rohi vähe (13-18%) ja selle seeduvus oli kõrge (67-73%) ning proteiinisisaldus suur (18-25%). Kiusisaldus hakkab kõrsumisel suurenema, olles esimestes proovides võrreldav kõrreliste rohke karjamaarohuga.

Rohumassi juurdekasvuga kaasnes toiteväärtuse vähenemine. 23. kalendrinädalal toimus heintaimede kasv ja areng hoogsamalt. Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus oli 60-80 cm ja liigid näitasid loomise faasi saabumist. Kõrreliste optimaalseks niiteajaks vajalik soojussumma oli laekunud. Ilmastikutingimused olid 24. kalendrinädal heintaimede kasvuks ja arenguks ning silo tegemiseks soodsad. Tehtud analüüsidest selgus, et kõrreliste rohkete heintaimede seeduvus oli vähenenud 60-62%-le ja kõrreliste-liblikõieliste segukülvides piirnormi lähedale (65%). Hea toiteväärtusega silo saab valmistada lutserni ja punase ristiku ülekaaluga taimikutest. Rohusilo tegemine kandus 2017. aastal tavapärasest hilisemale ajale, kuid tootjate hinnangul oli heintaimede saak hea ja silo tegemise tingimused rahuldavad. Ädalakasv oli niidetud põldudel hea ja 6-7 nädala pärast on kasvanud uus sileerimiskõlblik II niide.

Avamaa- ja katmikköögivili

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 2017. aastal avamaaköögivilja kokku 3400 ha, millest 69% (2335 ha) põllumajanduslikes majapidamistes ning 31% (1065 ha) põllumajanduslikes kodumajapidamistes ja põllumajanduslike majapidamiste koduaedades. Katmikalal kasvatati köögivilja kokku 235 ha, millest põllumajanduslikes majapidamistes 21 ha (9%). Köögivilja kogusaak oli 2017. aastal 59,2 tuh t, millest avamaaköögivili moodustas 49,3 tuh t ning katmikköögivili 8739 t.

2017. aasta jahe kevad pikendas taimede kasvuperioodi ning sellest tulenevalt hilines ka saagi valmimine. Sügise sademete hulk ületas aga paljuaastaseid keskmisi, mistõttu oli avamaaköögiviljakasvatajate jaoks saagikoristusperiood raskendatud ning hinnanguliselt1 jäi liigniiskete ilmastikutingimuste tõttu 27% avamaaköögivilja kasvupinnast koristamata. Tegemist oli teise ebasoodsa aastaga järjest, sest 2016. aastal oli saagikoristus samuti liigsete sademete tõttu raskendatud. Tekkinud saagikaod ja kvaliteedilangus viisid kokkuvõttes paljud avamaaköögiviljakasvatajad keerulisse majanduslikku olukorda.

2017. aastal suurenes avamaaköögivilja kasvupind 2016. aastaga võrreldes 313 ha võrra (10%), kogusaak oli aga 5,1 tuh t võrra (9%) väiksem ning avamaaköögiviljade keskmine saagikus kujunes 3111 kg/ha võrra (18%) väiksemaks. Katmikköögivilja pind oli kokku 235 ha, mis aastaga ei muutunud. Katmikköögivilja kogusaak oli 9,9 tuh t, mis on 1,2 tuh t (14%) rohkem kui 2016. aastal.

Avamaaköögiviljadest vähenes kasvupind 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga küüslaugul (6 ha), kapsal (4 ha) ja kaalikal (1 ha) (tabel 2.2). Katmikköögiviljade pinnad aastaga ei muutunud. Kahe viimase aasta võrdluses andis 2017. aastal hektari kohta paremat saaki kurk (+7985 kg/ha),

1 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Talupidajate Keskliidu 2017. aasta sügisel läbiviidud küsitlus


11

kaalikas (+7619 kg/ha), mugulsibul (+5904 kg/ha), küüslauk (+1787 kg/ha) ning katmikköögiviljadest tomat (+8551 kg/ha).

Tabel 2.2. Köögivilja kasvupind, saak ja saagikus (kg/ha) 2016. ja 2017. aastal

Kasvupind, ha Saak, tuh t Saagikus, kg/ha

2016 2017 2016 2017 2016 2017

Avamaaköögivili kokku 3 087 3 400 54,4 49,3 17 628 14 517

Kapsas 457 453 19,1 16,6 41 862 35 999

Kurk 190 204 3,3 5,2 17 487 25 472

Söögipeet 317 327 6,7 4,3 21 024 13 189

Porgand 460 490 16,8 11,9 36 536 24 166

Mugulsibul 202 208 0,5 1,7 2453 8 357

Küüslauk 108 102 0,2 0,4 1721 3 508

Roheline hernes 552 609 1,0 0,7 1726 1 143

Kaalikas 106 105 1,4 2,0 13 016 20 635

Muu köögivili 697 903 5,5 6,6 7873 35 999

Katmikköögivili kokku 235 235 8,7 9,9 - -

Kurk katmikalal 66 66 5,1 5,1 77 282 75 277

Tomat katmikalal 146 146 2,3 3,6 15 814 24 365

Muu köögivili katmikalal 23 23 1,3 1,2 57 837 57 749

2017. aasta andmed on esialgsed. Allikas: SA

Tabelis 2.3 on toodud 2017. aastal ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotlustel märgitud pinnad köögiviljakultuuride lõikes, mis on aluseks SA esialgsete kasvupindade arvestuse tegemisel.

Tabel 2.3. taotlustel märgitud köögiviljakultuuride kasvupinnad aastatel 2015–2017

2015 2016 2017

Aedhernes 450,14 470,89 468,76

Porgand 334,94 311,48 351,63

Valge peakapsas 293,54 268,06 255,84

Söögipeet 232,94 236,08 238,72

Köögivili väikestel pindadel2 285,24 235,82 203,36

Aeduba 101.62 140,17 187,67

Muu köögivili3 32,05 17,11 147,49

Redis 95,43

Kurk 74,39 79,20 74,58

Kaalikas 53,06 60,40 53,53

Küüslauk 70,68 54,35 47,30

Mugulsibul 32,97 25,09 31,06

Kõrvits 38,10 48,88 30,82

Naeris 1,15 20,60

Pastinaak 7,49 10,94

Artišokk 10,59

Lillkapsas 17,08 10,70 8,25

Spargelkapsas 0,15 7,76

Mädarõigas 3,89 0,84 6,45

Jääsalat 5,96 3,36

2 Kui kasvatatakse mitmeid köögiviljakultuure, igat alla 0,1 ha, siis märgitakse nende kultuuride kasvupindade summa. 3 Mujal nimetamata, avamaal või madala katte all kasvatatav köögivili. Madal kate (sh kiletunnel), sissemineku võimaluseta. Siin ei näidata maitsetaimi.


12

2015 2016 2017

Juurseller 2,65 4,85 5,26

Porrulauk 5,04

Rabarber 4,49 4,55 4,43

Mustrõigas 10,51 11,6 4,39

Varsseller 0,16 0,15 3,87

Kabatšokk 2,86 1,08 3,43

Maapirn 2,46 4,01 3,38

Nuikapsas 0,05 2,12

Hiina kapsas 7,78 2,99 1,66

Lehtpeet 0,16 0,74

Spargel 0,90 0,50 0,53

Lehtkapsas 0,33

Salat 0,09 0,30

Tomat 1,61 3,16 0,09

Allikas: PRIA

Kolmel viimasel aastal ÜPT taotlustel märgitud pindade põhjal kasvatatakse köögiviljadest kõige rohkem aedhernest (roheline hernes), porgandit ja valget peakapsast. Kasvatati ka talisibulat, suhkrumaisi, paprikat ja arbuuse, kuid need pinnad olid väiksemad kui 0,3 ha.

2017. aastal taotleti toetust 469 ha aedherne, 352 ha porgandi ja 256 ha valge peakapsa kasvatamiseks.

Joonistel 2.2–2.9 on toodud avamaaköögiviljade kasvupinnad ja keskmised saagikused kasvupinna kohta aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus põllumajanduslikes majapidamistes ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes.

Kapsa kasvupind on viimased kolm aastat vähenenud (joonis 2.2). 2017. aastal kasvatati kapsast kokku 453 ha, mis on võrreldes 2016. aastaga 4 ha vähem ja võrreldes 2008. aastaga 146 ha vähem. Põllumajanduslikes majapidamistes kasvatati kapsast 280 ha, mis moodustab kapsa kogupinnast 62%. Kapsa kogusaak oli eelmisel aastal 16,6 tuh t, mis on 2016. aasta saagist 13% (2,5 tuh t) väiksem ja võrreldes viimase kümne aasta saakidega üks väiksemaid. Kapsa saak moodustas eelmise aasta avamaaköögivilja kogusaagist 34%. Keskmine saagikus oli 35 999 kg/ha, mida on vähem kui kahel eelneval aastal, kuid sarnane pikaajalise (2008–2016) keskmise saagikusega (35 516 kg/ha). Suurim keskmine saagikus viimase kümne aasta jooksul oli 47 711 kg/ha (2015. a) ja madalaim 24 499 kg/ha (2010. a).


13

Allikas: SA

Joonis 2.2. Kapsa kasvupind (ha) ja saagikus (kg/ha) aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus

Porgandit kasvatati 2017. aastal 490 ha, mis on võrreldes kahe eelnenud aastaga rohkem, kuid 48 ha vähem kui kümme aastat tagasi (joonis 2.3). Põllumajanduslikes majapidamistes kasvatati porgandit 341 ha, mis moodustab porgandi kogupinnast 70%. Porgandi kogusaak oli 11,9 tuh t, mis on 29% väiksem 2016. aasta saagist (16,8 tuh t) ja üle kahe korra väiksem 2015. aasta saagist (26,5 tuh t). Porgandisaak moodustas 2017. aasta avamaaköögivilja saagist 24%.

Allikas: SA

Joonis 2.3. Porgandi kasvupind (ha) ja saagikus (kg/ha) aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus

Keskmine saagikuseks kujunes 24 166 kg/ha, mis on viimase kümne aasta kõige väiksem saagikus. Suurim keskmine saagikus (54 162 kg/ha) saadi 2015. aastal ning pikaajaliseks (2008–2016) keskmiseks saagikuseks saadi 35 778 kg/ha.


14

Avamaakurgi kasvupind on viimased viis aastat igal aastal suurenenud (joonis 2.4). 2017. aastal kasvatati avamaakurki kokku 204 ha, mis on 14 ha enam kui 2016. aastal ning 28 ha enam kui 2008. aastal. Põllumajanduslikes majapidamistes kasvatati avamaakurki 92 ha, mis moodustab avamaakurgi kogupinnast 45%. Kogusaak oli 5,2 tuh t, mis on 58% suurem 2016. aasta saagist (3,3 tuh t) ning viimase kümne aasta suurim saak. Avamaakurgi saak moodustas 2017. aasta avamaaköögivilja saagist 11%. Avamaakurgi keskmine saagikus oli 2017. aastal 25 472 kg/ha, mis on samuti viimase kümne aasta üks suurimaid keskmisi saagikusi. Viimase kümne aasta suurim keskmine saagikus 26 012 kg/ha oli 2013. aastal, madalaim 10 852 kg/ha aga 2008. aastal ning pikaajaliseks keskmiseks saagikuseks kujunes 21 337 kg/ha.

Allikas: SA

Joonis 2.4. Avamaakurgi kasvupind (ha) ja saagikus (kg/ha) aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus

Söögipeedi kasvupind on alates 2014. aastast igal aastal suurenenud (joonis 2.5). Söögipeeti kasvatati 2017. aastal 327 ha, mis on 10 ha rohkem kui 2016. aastal. Põllumajanduslikes majapidamistes kasvatati söögipeeti 246 ha, mis moodustab söögipeedi kogupinnast 75%. Kogusaak oli 4,3 tuh t, mis on 36% väiksem 2016. aasta saagist (6,7 tuh t) ning on viimase kümne aasta saakidest väikseim. Söögipeedi saak moodustas 2017. aasta avamaaköögivilja saagist 9%. Söögipeedi keskmine saagikus oli 2017. aastal 13 189 kg/ha, mis on viimase kümne aasta väikseim. Suurim keskmine saagikus 26 012 kg/ha oli 2014. aastal ning söögipeedi pikaajaline keskmiseks saagikuseks saadi 20 913 kg/ha.


15

Allikas: SA

Joonis 2.5. Söögipeedi kasvupind (ha) ja saagikus (kg/ha) aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus

Kaalikat kasvatati 2017. aastal 105 ha ning võrreldes eelnevate aastatega on kasvupind vähenenud (joonis 2.6). Põllumajanduslikes majapidamistes kasvatati kaalikat 59 ha, mis moodustab kaalika kogupinnast 56%. Kogusaak oli 2,0 tuh t, mis on 2016. aasta saagist 43% (1,4 tuh t) suurem ning võrreldes viimase kümne aasta saakidega üks suuremaid. Kaalikasaak moodustas eelmise aasta avamaaköögivilja saagist 4%. Kaalika keskmine saagikus oli 2017. aastal 20 635 kg/ha, mis on alates 2008. aastast suurim keskmine saagikus. Kõige väiksem keskmine saagikus 7490 kg/ha oli 2010. aastal ning pikaajaliseks keskmiseks saagikuseks kujunes 15 165 kg/ha.

Allikas: SA

Joonis 2.6. Kaalika kasvupind (ha) ja saagikus (kg/ha) aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus


16

Mugulsibulat kasvatati 2017. aastal 208 ha, millest põllumajanduslikes majapidamistes 31 ha, mis moodustab mugulsibula kogupinnast 15%. Kasvupind on alates 2012. aastast vähenenud, kuid võrreldes 2016. aastaga suurenes kasvupind 6 ha võrra (joonis 2.7). Kogusaak oli 1,7 tuh t, mis on 2016. aasta ebaõnnestunud saagist (500 t) 1,2 tuh t rohkem. Võrreldes aastate 2008–2016 saakidega oli 2017. aasta saak keskmine. Mugulsibula saak moodustas eelmise aasta avamaaköögivilja saagist 3%. Mugulsibula eelmise aasta keskmine saagikus oli 8357 kg/ha, mis on suurem aastate 2008–2016 keskmisest (7511 kg/ha). Suurim keskmine saagikus 10 609 kg/ha oli 2008. aastal ja väikseim 2453 kg/ha 2016. aastal.

Allikas: SA

Joonis 2.7. Mugulsibula kasvupind (ha) ja saagikus (kg/ha) aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus

Rohelist hernest kasvatati 2017. aastal 609 ha, millest 530 ha põllumajanduslikes majapidamistes, mis moodustab rohelise herne kogupinnast 87%. Rohelise herne kasvupind on jätkuvalt tõusutrendis ning eelmisel aastal suurenes kasvupind 57 ha võrra (joonis 2.8). Alates 2013. aastast on kasvupind suurenenud üle 4 korra ning võrreldes 2008. aastaga oli kasvupind üle 6 korra suurem. 2017. aasta kogusaak oli 700 t, mis on väiksem kui kahel eelnenud aastal. Rohelise herne saak moodustas eelmise aasta avamaaköögivilja saagist 1,4%. Rohelise herne eelmise aasta keskmine saagikus oli 1143 kg/ha, mis on väiksem aastate 2008–2016 keskmisest saagikusest (1478 kg/ha). Viimase kümne aasta suurim keskmine saagikus on eelmise aasta saagikusest kaks korda suurem – 2378 kg/ha (2015. aastal) ja madalaim kaks korda väiksem – 558 kg/ha (2012. aastal).


17

Allikas: SA

Joonis 2.8. Rohelise herne kasvupind (ha) ja saagikus (kg/ha) aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus

Küüslauku kasvatati 2017. aastal 102 ha, millest 49 ha põllumajanduslikes majapidamistes, mis moodustab küüslaugu kogupinnast 48%. Küüslaugu kasvupind on alates 2014. aastast vähenenud ning vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 6 ha võrra (joonis 2.9). 2017. aasta kogusaak oli 400 t, mis on kaks korda enam kui 2016. aastal (200 t) ning on viimase kümne aasta suurim. Küüslaugu saak moodustas 2017. aasta avamaaköögivilja saagist 0,8%. Küüslaugu 2017. aasta keskmine saagikus oli 3508 kg/ha, mis on viimase kümne aasta suurim ning võrreldes aastate 2008–2016 keskmise saagikusega (2004 kg/ha) saadi hektarilt ligi 1500 kg rohkem saaki. Kõige väiksem keskmine saagikus 1121 kg/ha oli 2009. aastal.


18

Allikas: SA

Joonis 2.9. Küüslaugu kasvupind (ha) ja saagikus (kg/ha) aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus

Puuviljad ja marjad

Puuvilja- ja marjakasvatajate hinnangul kujunes 2017. aasta maasika, vaarika ja sõstra saak keskmisest kehvemaks, sest jaheda suve tõttu marjad ei valminud. Lisaks mõjutasid keskmisest niiskemad ilmastikuolud marjade säilivust. Õunasaak oli keskmisest suurem, kuid saagi valmimine hilines jaheda suve tõttu.

2017. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade pind põllumajanduslikes majapidamistes ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes kokku 6,9 tuh ha ning puuvilja- ja marjasaak 7,5 tuh t. Võrreldes 2016. aastaga suurenes viljapuu- ja marjaaedade pind 500 ha võrra (8%), kuid kogusaak oli 1,1 tuh t (13%) väiksem. Täpsemad andmed viljapuu- ja marjaaedade 2017. aasta pindade, saakide ja saagikuste kohta kultuuride lõikes põllumajanduslikes majapidamistes ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes avaldatakse SA andmebaasis märtsi lõpus.

Tabelis 2.4 on toodud 2017. aastal ÜPT taotlustel märgitud pinnad viljapuu- ja marjakultuuride lõikes, mis on aluseks SA esialgsete kasvupindade arvestuse tegemisel.

Kolmel viimasel aastal ÜPT taotlustel märgitud pindade põhjal kasvatatakse viljapuu- ja marjakultuuridest kõige rohkem astelpaju, õunapuid ja aedmaasikaid. 2017. aastal taotleti toetust 1581 ha astelpaju, 661 ha õunapuude ja 495 ha aedmaasika kasvatamiseks.

Tabel 2.4. ÜPT taotlustel märgitud viljapuu- ja marjaaedade ning maasikapõldude pinnad aastatel 2015–2017

2015 2016 2017

Astelpaju 1 048,14 1 215,30 1 580,72

Õunapuu 632,08 658,33 661,29

Aedmaasikas4 511,52 519,91 494,56

4 Avamaal või madala katte all.


19

2015 2016 2017

Mustsõstar 313,51 324,87 386,30

Viljapuu- ja marjaaiad väikestel pindadel5 291,15 264,20 241,59

Vaarikas 113,15 115,64 120,29

Mustikas 115,34 113,14 110,87

Punane ja valge sõstar 50,46 44,79 53,07

Aroonia 33,17 32,26 36,28

Muud marjapõõsad 23,17 22,04 24,21

Ploomipuu 18,01 24,43 21,26

Jõhvikas 10,69 13,36 15,28

Muud viljapuud6 7,16 11,32 6,75

Hapu kirsipuu 2,50 2,51 6,60

Viinapuu 3,78 5,37 4,95

Pirnipuu 3,06 3,66 4,51

Ebaküdoonia 1,74 8,28 3,51

Murelipuu 0,58 0,58 1,62

Kreegipuu, haraline ploomipuu

0,85

Kuumaasikas7 0,48 0,35 0,40

Allikas: PRIA

Joonistel 2.10–2.12 on toodud viljapuu- ja marjaaedade pinnad ning keskmised saagikused kandeealise istandiku hektari kohta aastatel 2008–2017 ning pikaajaline keskmine saagikus (2008–2016) põllumajanduslikes majapidamistes ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes.

Õuna- ja pirniaedade pind oli 2017. aastal kokku 2,5 tuh ha, mis on sarnane 2016. aasta pinnaga, kuid 1,5 tuh ha vähem kui 2008. aastal (4 tuh ha) (joonis 2.10). 2017. aasta õuna- ja pirnisaak oli 3,6 tuh t, mis on viimase kümne aasta võrdluses keskmisest suurem. Õuna- ja pirnisaak moodustas eelmise aasta puuvilja- ja marjasaagist 48%. Õuna- ja pirnipuude keskmine saagikus oli eelmisel aastal 1446 kg kandeealise istandiku hektari kohta, mis on väiksem 2016. aasta saagikusest (2346 kg/ha), kuid suurem aastate 2008–2016 keskmisest (1075 kg/ha). Kõige väiksem keskmine saagikus 569 kg/ha oli 2008. aastal.

5 Kui kasvatatakse mitmeid viljapuu- ja marjaaia kultuure ja üks kultuur hõlmab vähem kui 0,3 ha, siis märgitakse nende kultuuride kasvupindade summa. 6 Mujal nimetamata viljapuukultuurid. 7 Avamaal või madala katte all.


20

Allikas: SA

Joonis 2.10. Õuna- ja pirniaedade pind (ha), õuna- ja pirnipuude saagikus (kg/ha) aastatel 2008-2017 ning aastate 2008-2016 keskmine saagikus

Marjaaedade pind on aasta-aastalt suurenenud ning 2017. aastal kasvatati marjakultuure kokku 3,9 tuh ha, mis on viimase kümne aasta võrdluses suurim pind (joonis 2.11). 2017. aasta marjasaak oli 3,6 tuh t, mis on suurim saak alates 2008. aastast. Marjasaak moodustas eelmise aasta puuvilja- ja marjasaagist 48%. Marjakultuuride keskmine saagikus oli 2017. aastal 909 kg kandeealise istandiku hektari kohta, mis on vastupidiselt pinnale ja saagile viimase kümne aasta väikseim. Aastate 2008–2016 keskmiseks saagikuseks kujunes 1160 kg/ha ning selle perioodi suurim saagikus 1414 kg/ha saadi 2016. aastal.

Allikas: SA

Joonis 2.11. Marjaaedade pind (ha) ja marjakultuuride saagikus (kg/ha) aastatel 2008–2017 ning aastate 2008–2016 keskmine saagikus


21

Kirsi- ja ploomiaedade pind oli 2017. aastal kokku 500 ha, mis on sarnane 2016. aasta pinnaga, kuid 400 ha vähem kui kümme aastat tagasi 2008. aastal (900 ha) (joonis 2.12). 2017. aasta kirsi- ja ploomisaak oli 300 t, mida on sama palju kui kahel eelnenud aastal. Kirsi- ja ploomisaak moodustas eelmise aasta puuvilja- ja marjasaagist 4%. Kirsi- ja ploomipuude keskmine saagikus oli eelmisel aastal 655 kg kandeealise istandiku hektari kohta, mis on viimase kümne aasta üks suuremaid. Aastate 2008–2016 keskmiseks saagikuseks kujunes 541 kg/ha, suurim saagikus 924 kg/ha oli 2009. aastal ja väikseim 142 kg/ha 2014. aastal.

Allikas: SA

Joonis 2.12. Kirsi- ja ploomiaedade pind (ha), kirsi- ja ploomipuude saagikus (kg/ha) aastatel 2008-2017 ning aastate 2008-2016 keskmine saagikus (kg/ha)

2.2 Taimekasvatussaaduste tootjahinnad

Teravilja, rapsi ja kartuli tootjahinnad

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel olid teravilja ja rapsi kokkuostuhinnad (teraviljatööstustelt, -veskitelt ja teistelt teravilja kokkuostjatelt kogutavad tegelikud Eestis toodetud toidu- ja söödavilja keskmised ostuhinnad, mis on kaalutud iganädalaste ostukogustega ja ei sisalda käibemaksu) 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga tõusnud (tabel 2.5).

Tabel 2.5. Teravilja ja rapsi keskmised kokkuostuhinnad 2017. aastal, €/t

2017 2016 2017 Muutus (%)

okt nov dets keskmine keskmine 2016/2017

NISU 140 145 143 138 149 +8

Toidunisu 147 150 146 144 154 +7

Söödanisu 135 - - 131 147 +12

RUKIS 115 121 122 106 119 +12

Toidurukis 118 125 125 114 122 +7

Söödarukis - - - 94 - -

ODER 133 140 140 127 136 +7

Toiduoder - - - 133 - -

Söödaoder 131 - - 127 131 +3

KAER 110 112 - 123 115 -7


22

2017 2016 2017 Muutus (%)

okt nov dets keskmine keskmine 2016/2017

Toidukaer - - - 134 120 -10

Söödakaer - - - 112 - -

TRITIK - - - 125 - -

RAPS 358 364 357 368 382 +4

Allikas: EKI, Kantar Emor, MEM

Võrreldes 2016. aasta keskmiste kokkuostuhindadega tõusid 2017. aastal kõige rohkem rukki (12%) ja söödanisu (12%) hinnad ning langes kaera (7%) kokkuostuhind. 2017. aasta viimases kvartalis tõusid rukki (6%), odra (5%), kaera ja nisu (2%) kokkuostuhinnad.

Allikas: EKI, Kantar Emor

Joonis 2.13. Teravilja keskmised kokkuostuhinnad 2010–2017, €/t

Teravilja kokkuostuhinnad olid 2017. aastal veidi kõrgemad kui 2016. aastal (joonis 2.13). Teravilja hinda mõjutavad Euroopa teravilja kasvupinna muutused – 2017. aastal kasvupind vähenes. Kindlasti on kokkuostuhinnale mõju avaldanud ka see, et Eesti teravilja kogutoodang oli 2016. aastal erakordselt madal. Kuigi 2017. aasta Euroopa teravilja toodang on eelnenud aastast veidi suurem, siis sügisesed ebasoodsad ilmastikutingimused põhjustasid mitme Euroopa riigi (sh ka Eesti) teravilja kvaliteedi langust. Hinda mõjutab ka taliviljade talvitumine, mis on veidi hilinenud, kuid madalaid temperatuure ei peeta veel kahjustavateks.

Rapsi kokkuostuhinnad olid 2017. aasta alguses kõrgemad, aasta lõpus hinnad aga langesid (joonis 2.14). Põhjuseks on Euroopa rapsiseemne kasvupinna ja toodangu suurenemine, samuti suurenesid võrreldes eelmise aastaga varud.


23


Joonis 2.14. Rapsi kokkuostuhind aastatel 2010–2017, €/t

Kartuli hind oli 2017. aastal keskmiselt 0,20 €/kg, mis on võrreldes 2016. aastaga tõusnud (joonis 2.15). Kõrgeimat kartuli hinda saadi juunikuus (0,30 €/kg) ja madalaimat oktoobris, novembris (0,15 €/kg).


Joonis 2.15. Kartuli kokkuostuhind aastatel 2012–2017, €/kg

Köögivilja tootjahinnad

Köögiviljakasvatajatelt kogutavad keskmised oma toodetud köögiviljade müügihinnad kahe viimase aasta kohta on esitatud tabelis 2.6. Võrreldes 2016. aastaga langes eelmisel aastal ainult peakapsa (6%) keskmine tootjahind. Teiste köögiviljade hinnad olid 10–49% kõrgemad, enim lühikese kurgi (31%) ja rohelise herne (37%) tootjahind.

200

250

300

350

400

450

500

550

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

0

0,05

0,1

0,15

0,2

0,25

0,3

0,35

0,4

0,45

2012 2013 2014 2015 2016 2017


24

Tabel 2.6. Köögivilja keskmised tootjahinnad (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind) ja hinnamuutus

2017 2016

keskmine 2017 keskmine

Muutus % 2016/2017 I kv II kv III kv IV kv

Peakapsas 0,18 0,25 0,23 0,15 0,22 0,20 -6

Porgand 0,19 0,26 0,24 0,18 0,19 0,22 15

Peet 0,18 0,24 0,25 0,16 0,19 0,21 10

Kaalikas 0,41 0,57 0,32 0,29 0,31 0,40 27

Mugulsibul 1,88 - 1,76 1,86 1,39 1,83 31

Kurk p+l, kohalik 2,99 - 1,23 2,20 1,76 2,04 16

Kurk pikk, kohalik 2,99 1,52 1,24 2,20 1,77 1,99 12

Kurk lühike, kohalik - 2,38 1,21 1,24 1,25 1,72 37

Tomat - 2,52 1,50 1,54 1,62 1,84 14

Küüslauk 6,08 5,75 6,36 6,73 5,46 6,23 14

Roheline hernes - 5,30 2,59 - 2,19 3,27 49

Allikas: EKI

Joonistel 2.16–2.24 on köögiviljade keskmised tootjahinnad 2017. aastal ja eelnevate aastate võrdluses. Peakapsa viimaste aastate keskmise tootjahinna suundumus on kujutatud joonisel 2.16.


Joonis 2.16. Peakapsa keskmine tootjahind aastatel 2013–2016 (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind)

2017. aasta keskmine tootjahind oli 0,20 €/kg, mis on 6% madalam kui 2016. aastal ja aastate 2014–2016 keskmine (0,22 €/kg). Tootjahind oli 2017. aastal kõrgeim juunis (0,30 €/kg) ja madalaim novembris ja detsembris (0,15 €/kg).

Porgandi keskmine tootjahind oli 2017. aastal 0,22 €/kg, mis on 15% kõrgem kui 2014. aastal ja 2016. aastal (0,19 €/kg) ning 28% madalam 2015. aasta keskmisest (0,30 €/kg). 2017. aastal oli keskmine tootjahind kõrgeim juulis (0,29 €/kg) ning madalaim detsembris (0,16 €/kg) (joonis 2.17).


25


Joonis 2.17. Porgandi keskmine tootjahind aastatel 2013–2016 (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind)

Peedi keskmine tootjahind oli 2017. aastal 0,21 €/kg, mis on 10% kõrgem kui 2016. aastal (0,19 €/kg) ning 14% kõrgem kui aastate 2014–2016 keskmine. Eelmisel aastal oli keskmine tootjahind kõrgeim juulis (0,34 €/kg) ning madalaim novembris (0,15 €/kg) (joonis 2.18).


Joonis 2.18. Peedi keskmised tootjahinnad aastatel 2014–2017 (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind)


26

Kaalika keskmine tootjahind oli 2017. aastal 0,40 €/kg, mis on 27% kõrgem kui 2016. aastal (0,31 €/kg). Kaalika tootjahind oli eelmisel aastal kõrgeim juunis (0,60 €/kg) ning madalaim septembris ja oktoobris (0,24 €/kg) (joonis 2.19).

Allikas: EKI

Joonis 2.19. Kaalika keskmine tootjahind aastatel 2016-2017 (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind)

Mugulsibula keskmine tootjahind oli 2017. aastal 1,83 €/kg, mis on 31% kõrgem kui 2016. aastal (1,39 €/kg) ning 42% kõrgem aastate 2014-2016 keskmisest hinnast (1,29 €/kg). Mugulsibula tootjahind oli eelmisel aastal kõrgeim detsembris (2,00 €/kg) ning madalaim septembris (1,61 €/kg) (joonis 2.20).


27


Joonis 2.20. Mugulsibula keskmine tootjahind aastatel 2014–2017 (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind)

Kurgi (pikk+lühike) keskmine tootjahind oli 2017. aastal 2,04 €/kg, mis on 16% kõrgem kui 2016. aastal (1,76 €/kg) ning 18% kõrgem kolme eelnenud aasta keskmisest hinnast (1,73 €/kg). Kurgi tootjahind oli eelmisel aastal kõrgeim detsembris (3,00 €/kg) ning madalaim septembris (0,99 €/kg) (joonis 2.21).


Joonis 2.21. Kurgi keskmine tootjahind aastatel 2014–2017 (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind)

Tomati keskmine tootjahind oli 2017. aastal (mai-november) 1,84 €/kg, mis on 14% kõrgem kui 2016. aastal (1,62 €/kg) ning 24% kõrgem aastate 2014-2016 keskmisest hinnast (1,62 €/kg).


28

Tomati tootjahind oli eelmisel aastal kõrgeim mais (2,72 €/kg) ning madalaim septembris (1,06 €/kg) (joonis 2.22).


Joonis 2.22. Tomati keskmine tootjahind aastatel 2014–2017 (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind)

Küüslaugu keskmine tootjahind oli 2017. aastal 6,23 €/kg, mis on 14% kõrgem kui 2016. aastal (5,46 €/kg). Küüslaugu tootjahind oli eelmisel aastal kõrgeim septembris (6,91 €/kg) ning madalaim juulis (5,71 €/kg) (joonis 2.23).

Allikas: EKI

Joonis 2.23. Küüslaugu keskmine tootjahind aastatel 2016–2017 (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind)


29

Rohelise herne keskmine tootjahind oli 2017. aastal 3,27 €/kg, mis on 49% kõrgem kui 2016. aastal (2,19 €/kg). Küüslaugu tootjahind oli eelmisel aastal kõrgeim juunis (5,30 €/kg) ning madalaim augustis (1,91 €/kg) (joonis 2.24).

Allikas: EKI

Joonis 2.24. Rohelise herne keskmised tootjahinnad aastatel 2016–2017 (€/kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind)

2.3 Bioenergia ja kliimamuutused

Bioenergia

Energiasektor jaguneb kolmeks valdkonnaks: elekter, soojus ja transport. Nende valdkondade võtmeküsimused ja probleemid on erinevad. Samas on biomassist toodetud energial ehk bioenergial oluline tähtsus kõigi nende valdkondade keskkonnasõbralikumaks muutmisel, kodumaise tooraine kasutuse edendamisel ning maapiirkondades töökohtade loomisel.

Taastuvenergia osakaal energia brutotarbimisest kõigi energiavaldkondade peale kokku oli 2016. aastal 28,8%, millega Eesti on Euroopa Liidu riikide hulgas kuuendal kohal. Energia brutotarbimise all mõistetakse energiat, kus lisaks lõpptarbimisele on arvesse võetud ka kadusid. 2008. aastal oli see näitaja Eestis 18,9% ning on sellest ajast pidevalt kasvanud.8

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toodang 2017. aastal kasvas, ulatudes 1,61 teravatt-tunnini, mis on 14% enam kui 2016. aastal. Taastuvenergia toodang moodustas elektrienergia kogutarbimisest 16,8% (2016. aastal 15,1%). Eesti on võtnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini. 2017. aastaks seatud vahe-eesmärk oli 15,2%. Möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 56% ning tuuleenergia 42%.9

Kõige suurem on taastuvenergia osakaal soojusmajanduses, ulatudes 2016. aastal 51,2%-ni. Euroopa Liidu riikidest on see näitaja suurem vaid Soomes, Rootsis ja Lätis.10 Suure panuse annab

8 Eurostat: Share of renewable energy in gross final energy consumption. 9 Elering. https://elering.ee/taastuvenergia-kattis-moodunud-aastal-168-protsenti-elektrikogutarbimisest 10 Eurostat: Share of renewable energy in gross final energy consumption.

https://elering.ee/taastuvenergia-kattis-moodunud-aastal-168-protsenti-elektrikogutarbimisest


30

siin küttepuu ja puidugraanulite kasutamine kodumaja-pidamistes.11 Sellele lisandunud biomassi kasutamise kasv kaugküttesektoris on soojusmajanduses toonud kaasa taastuvenergia osakaalu üsna suure tõusu. 2008. aastal oli vastav osakaal 35,5%.

Kuigi taastuvenergia osakaal kasvab, siis katlamajade statistikas oli puitu kasutavate katelde osakaal katelde koguarvust 2016. aastal siiski vaid 25%. 2008. aastal oli see näitaja 20% – seega on kasv olnud tagasihoidlik ning tulnud osaliselt ka katelde koguarvu vähenemisest. Valdav osa katlaid kasutab endiselt fossiilset päritolu kütuseid, peamiselt maagaasis ja kütteõli. Põllumajandussektoris oli puitu kasutavate katelde osakaal 2016. aastal 32%, mis on isegi veidi vähem kui 2008. aastal, mil see oli 33%.12 Seega on endiselt suur potentsiaal ja ühtlasi investeeringuvajadus biomassi kasutavate katelde rajamisel, mis võimaldab vähendada küttekulusid ning edendada maapiirkondades majandustegevust.

Kui soojus- ja elektrienergia osas ei valmista EL taastuvenergia direktiivis sätestatud eesmärkide täitmine raskusi, siis transpordisektoris võib see olla problemaatiline. Hoolimata 2011. aastal algatatud Eesti elektromobiilsuse programmist ja muudest meetmetest on taastuvenergia osakaal transpordis vaid 0,4% (2016).13

Kõige tõhusam meede transpordis taastuvenergia osakaalu suurendamiseks on biokütuste segamise kohustuse kehtestamine tanklates tarnitavatele mootorikütustele. See meede on kehtestatud enamikes EL riikides, kuid Eestis jõuti selle regulatsiooni kehtestamiseni alles 2017. aastal. Riigikogu võttis vastu vedelkütuste seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt peab kütuse tarnija poolt tarbimisse lubatud mootorkütuses biokütuse koguenergia osakaal olema vähemalt 3,1%. Seadus jõustub 2018. aasta mais.14

Teine Eesti valitud perspektiivikas suund transpordis taastuvenergia osakaalu suurendamiseks on biometaani tootmise ja tarbimise edendamine. Biometaani tootmiseks kasutatakse põllumajanduse ja muid jäätmeid ning kõrvalsaadusi, mistõttu ei konkureeri see erinevalt esimese põlvkonna bioetanoolist ja biodiislist toidutootmisega ning ei tõstatu ka küsimust vastavusest EL-s kehtestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumitega Samuti hinnatakse jäätmetest toodetud biometaani tarbimist EL-i 10% transpordisektori taastuvenergia eesmärgi saavutamisel kahekordselt, mistõttu biometaani laiem kasutuselevõtt on tõenäoliselt üks sobivamaid viise selle eesmärgi saavutamisel.

Eestis on juba käivitatud meetmed avalike bussiliinide üleviimiseks biometaani kasutavatele bussidele ning biometaani kättesaadavuse tagamiseks tanklates. Samuti on Eleringi kaudu käivitatud biometaani tootmise toetus15 ning tekkimas biometaani tootmine. Kundasse rajatakse Baltimaade esimene biometaani tootmisüksus, mille toodang jõuab gaasivõrku 2018. aastal. Üksusega plaanitakse ühes aastas toota 6-7 mln kuupmeetrit biometaani, mis on võrreldav Narva, Tartu ja Pärnu liinibusside aastase kütusekogusega. Samuti on kavas edasi liikuda juba 2014. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) toetust saanud põllumajandusliku päritolu

11 Rita Raudjärv, Ljudmilla Kuskova : „Energiatarbimine kodumajapidamistes“, lk 9. Eesti Statistikaamet 2011. https://www.stat.ee/dokumendid/68623 12 Eesti Statistikaameti andmebaas. KE044: katlad, nende võimsus ja toodetud soojus majandusharu ja katla liigi järgi. 13 Eurostat: Share of renewable energy in gross final energy consumption 14 Vedelkütuse seaduse muutmise seadus, RT I, 03.05.2017: https://www.riigiteataja.ee/akt/103052017001 15 Elering: https://elering.ee/biometaan

https://www.stat.ee/dokumendid/68623

https://www.riigiteataja.ee/akt/103052017001

https://elering.ee/biometaan


31

biometaani tootmise pilootprojektiga Viljandimaal Kõos, mille rajamine vahepealsetel aastatel seiskus. Rajatava kompleksi prognoositav biometaani aastatoodang on 1,2 mln kuupmeetrit ning uute plaanide järgi valmib projekt 2018. aastal. Lisaks uute tootmisüksuste rajamisele on potentsiaal ka olemasolevates biogaasijaamades, mida praegu on kokku 17, biometaani tootmise käivitamiseks.

2017. aastal sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu energiamajanduse arengukava aastani 203016. Arengukava eesmärgiks on saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks elektri lõpptarbimisel 50% ja kaugküttemajanduses 80%.

Lisaks energiasektori arengudokumentidele on biomassi väärtusahela parendamiseks ja kasvatamiseks vajalik algatada biomajandust edendav arengudokument, mis võimaldaks biomajandusega seotud valdkondade terviklikku ja ressursipõhist käsitlust. Eestis on otsustatud, et biomajanduse valdkonna arengut suunatakse kahe arengukavaga - põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ning metsanduse arengukava 2011-2020. Neist esimese koostamist alustatakse Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös 2018. aastal.

Maaelu arengukava 2014-2020 sisaldab kahte meedet, millest on võimalik toetada taastuvenergia investeeringuid – investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks ning investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Neist esimese kaudu ei ole bioenergia tootmisesse investeerimine seni populaarne olnud. Toetust on saanud vaid üks taotleja 2015. aastal 500 kW võimsusega kuumaõhukatla ja etteandesüsteemide ostmiseks.

Seevastu majandustegevuse mitmekesistamise meetme kaudu investeeriti taastuvenergiasse aktiivselt. Kokku toetati 2017. aasta jooksul 66 taastuvenergiaga seotud projekti summas 5,7 mln eurot. Neist projektidest 58 olid seotud päikeseenergia tootmisega – päikesepaneelide paigaldamine või päikeseelektrijaama rajamine. Kaheksa projekti korral investeeriti bioenergia tootmisesse.

Täiendavalt rahastati Maaelu Arengukava finantsinstrumendi kaudu nelja projekti, millele anti laenu kokku 1,39 mln euro ulatuses. Neist projektidest ühe puhul investeeriti tuuleenergia ja kolme puhul päikeseenergia tootmisesse.

Kliimamuutused

2017. aastal jätkati Euroopa Liidu 2030 kliimapaketi alusel koostatud õigusaktide menetlemist ning Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise käigus jõuti eelnõude osas Nõukogus kokkuleppele. Põllumajandust puudutab neist eelnõudest eelkõige jagatud kohustuse määrus17, millega seatakse liikmesriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise riiklikud sihttasemed 2030. aastaks ja iga-aastaste heite sihttasemete trajektoor perioodiks 2021–2030. Eesti kohustus on vähendada 2021–2030 kauplemissüsteemist väljajäävates sektorites, mille alla kuulub ka põllumajandus, heidet võrreldes 2005. aastaga 13%. Tegu on ambitsioonika eesmärgiga, mida Eesti ei suuda olemasolevate meetmetega täita, mistõttu on kindlasti vaja luua täiendavaid meetmeid. Põllumajanduses on kasvuhoonegaaside heite piiramine võrreldes muude sektoritega kõige

16 Energiamajanduse Arengukava aastani 2030. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2017: https://www.mkm.ee/et/arengukavad 17 Euroopa Komisjon 2016, jagatud kohustuse määruse eelnõu: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:52016PC0482

https://www.mkm.ee/et/arengukavad

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:52016PC0482

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:52016PC0482


32

keerulisem, kuid vähemalt heite kasvu piiramine on Eesti üldise sihttaseme saavutamiseks ka seal tõenäoliselt vajalik.

Samuti jõuti Euroopa Liidu Nõukogus kokkuleppele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) määruse eelnõu18 osas. Eelnõu kohaselt on iga liikmesriigi kohustus tagada, et nende territooriumi LULUCF sektoril ei oleks pärast määruse kohaldamist ja paindlikkusmeetmete arvesse võtmist enam netoheidet. LULUCF-i alla kuulub ka põllumaade ja rohumaade süsinikubilanss, mille puhul sellised meetmed nagu rohestamine omavad olulist mõju.

Paralleelselt uuendas EL 2016. aastal ka õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi.19 See hõlmab õhusaasteaineid, mida ei loeta kasvuhoonegaasideks. Neist on põllumajanduse kontekstis peamine ammoniaak, mis tekib sõnnikukäitlusest ja mineraalväetiste kasutamisest. Eesti kohustuseks määrati vähendada ammoniaagi heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 1%. Kuigi see kohustus on enamike riikidega võrreldes minimaalne, muudab selle täitmise keeruliseks asjaolu, et praeguseks on ammoniaagi heide võrreldes 2005. aastaga ca 8% suurem. Direktiiv näeb lisaks ette ka riikliku õhusaaste kontrolli programmi ning hea põllumajandustava riikliku soovitusliku juhendi koostamise – mõlemaga on kavas alustada 2018. aastal.

2016. aasta lõpus kiideti Riigikogus heaks kliimapoliitika põhialused aastani 2050, mille eesmärgiks oli kujundada ja riiklikul tasemel kokku leppida Eesti pikaajaline kliimapoliitika visioon, poliitikasuunised ja kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed aastani 2050. Põllumajanduse valdkonnas koostati poliitikasuunised, mis võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuid ei too kaasa ohtu toiduga varustatusele ega põllumajandussektori konkurentsivõime langust. Selliste lahendustena määratleti muldade süsinikuvaru suurendamine, keskkonna- ja kliimasõbralike viljelusviiside ja tavade edendamine, turvasmuldade harimise oluline vähendamine, põllumajandusmaa tõhus ja keskkonnasõbralik majandamine, taimeväetiste kasutamise tõhususe suurendamine, mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetiste ja biosöega, bioenergia tootmise suurendamine, sektoris tootlikkuse tõstmine ning vastav teadus- ja arendustegevus.20

2017. aastal kuulutas Keskkonnaministeerium KIKi kaudu välja hanke uuringu läbiviimiseks, mille eesmärk on leida Eestis kõige kulutõhusad meetmed kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks. Uuring valmib 2018. aasta alguses ning tõenäoliselt jäävad peamised meetmed energia- ja transpordisektorisse, kus on vajalikud uued tehnoloogiad kättesaadavad ning määramatus suhteliselt väike. Kuna põllumajanduse võimalike meetmete kulutõhusus, ulatus ja mõju on väike ning määramatus suur, siis ei ole selle valdkonna meetmed tõenäoliselt prioriteetsed. Erandina on põllumajanduse meetmetest kulutõhus otsekülvi kasutuse osakaalu suurendamine, kuna see toob kaasa tööaja kokkuhoiu ning vähendab kulusid energiale. Otsekülv võimaldab vähendada dilämmastikoksiidi ja süsihappegaasi heidet, taimetoitainete leostumist ning hoida muldade süsinikuvaru.

18 Euroopa Komisjon 2016, maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heite eelnõu http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52016PC0479 19 Õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv (EL) 2016/2284 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016L2284 20 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52016PC0479

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016L2284

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016L2284

http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0

http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0


33

3 Loomakasvatus

Liina Jürgenson, Kalev Karisalu, Ahto Tilk, Maarja Uibokand

Statistikaameti esialgsetel andmetel21 suurenes 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga kõikide loomaliikide arv, v.a lammaste ja kitsede arv, mis vähenes 4,2% (tabel 3.1). Kõige enam suurenes sigade arv (7%) ning lindude arv oli 3,1% suurem.

Tabel 3.1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. detsember (tuhandetes)

2016 2017 2016/2017

+/- %

Veised 248,2 251,3 3,1 1,2

sh piimalehmad 86,1 86,4 0,3 0,3

Sead 265,9 284,5 18,6 7,0

Lambad ja kitsed 90,6 86,8 -3,8 -4,2

Linnud 2 112,0 2 178,3 66,3 3,1

Allikas: SA, MEM

Veiste arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 3,1 tuh looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus. Piimalehmade arvu vähenemine on peatunud ning tõusis veidi peale 2015. aastast alanud lehmade arvu vähenemist. Vasikaid sündis 2017. aastal 109 tuh, mis on 1,8 tuh looma võrra vähem kui eelnenud aastal.

Sigade arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 18,6 tuh looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus. Kui aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv ca 92 tuh võrra, siis 2017. aasta lõpu seisuga võib öelda, et sigade arvu vähenemine on peatunud. Vaatamata sellele, et sigade arv 2017. aastal ei vähenenud, on vahe kriisieelse tasemega ca 75 tuh looma. Põrsaid sündis 2017. aastal 625,2 tuh, mis on 33,4 tuh võrra rohkem kui 2016. aastal. Põrsaste juurdesünd on siiski küllaltki madal võrreldes aastatega 2010–2015, kus aasta keskmiselt sündis 763 tuh põrsast.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel22 oli põllumajandusloomade registris 31. detsembri 2017. aasta seisuga veiseid kokku 250,6 tuh, neist piimatõugu lehmi 86,4 tuh ja lihatõugu lehmi 29,3 (tabel 3.2). Võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on veiste arv kokku suurenenud 2,5 tuh looma võrra, sh piimalehmade arv suurenes 346 looma võrra ja lihatõugu lehmade arv 1,5 tuh võrra. Põllumajandusameti andmetel peeti mahepõllumajanduses 48,3 tuh veist, sh 1,8 tuh piimalehma ja 17,9 tuh lihatõugu lehma. 2016. aasta sama perioodiga võrreldes suurenes mahepõllumajanduses kasvatatavate veiste arv 3,6 tuh võrra, sh lihatõugu lehmade arv suurenes 1,9 tuh ning piimalehmade arv jäi samale tasemele.

21 Lõplikud andmed 2017. a põllumajanduse kohta avaldatakse 2018. aasta juulis. 22 Teatud erinevus SA andmetest on tingitud asjaolust, et vastavalt põllumajandusloomade registri asutamise määrusele peavad loomapidajad, põllumajanduslooma tapmist ning loomsete jäätmete käitlemist korraldavad isikud andmed registrisse kandma 7 päeva jooksul arvates põllumajanduslooma märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või registrisse kantavate andmete muutmise päevast, põllumajanduslooma tapmise või loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmise päevast. Lammas ja kits märgistatakse ja kantakse registrisse 6 kuu jooksul looma sünnist alates. SA esitab andmed aga konkreetse kuupäeva seisuga loomakasvatuse valikvaatlusega kogutud ja töödeldud andmete alusel.


34

Lambaid oli põllumajandusloomade registris 77,7 tuh, mis on 4,4 tuh looma võrra vähem kui 2016. aastal. Põllumajandusameti andmetel peeti mahepõllumajanduses 48,9 tuh lammast, mis on 3 tuh looma vähem kui aasta varem.

Kitsi oli põllumajandusloomade registris 5,0 tuh, mis on 69 looma võrra rohkem kui eelnenud aastal. Mahepõllumajanduses peeti 1,6 tuh kitse. Kitsede arv mahepõllumajanduses on olnud stabiilne, võrreldes eelnenud aastaga suurenes loomade arv 46 võrra.

Tabel 3.2. Loomade arv maakondades seisuga 31. detsember 2017

Veised kokku Piimatõugu lehmad Lihatõugu lehmad Lambad Kitsed

Harjumaa 14 891 4 229 2 210 5 871 273

Hiiumaa 5 392 650 1 814 3 971 159

Ida-Virumaa 4 628 1 283 755 1 626 575

Jõgevamaa 17 797 7 940 746 1 476 169

Järvamaa 30 937 13 250 1 226 2 996 345

Läänemaa 8 437 1 541 2 022 3 121 214

Lääne-Virumaa 26 958 10 103 2 652 5 592 381

Põlvamaa 13 892 5 971 749 4 718 340

Pärnumaa 31 275 10 612 4 264 7 046 873

Raplamaa 18 857 6 039 2 447 5 775 271

Saaremaa 20 688 5 292 4 217 14 631 294

Tartumaa 13 723 5 409 933 5 189 244

Valgamaa 11 766 3 542 1 647 3 739 167

Viljandimaa 20 833 7 762 1 759 4 587 150

Võrumaa 10 582 2 798 1 919 7 384 588

Kokku 250 656 86 421 29 360 77 722 5043

Allikas: PRIA, MEM

Maakondadest suurenes veiste koguarv seitsmes maakonnas ning vähenes kaheksas maakonnas. Suurim veiste arvu vähenemine oli Läänemaal (4086) ja Ida-Virumaal (1325 looma võrra). Veiste arv suurenes kõige enam Pärnumaal (5131) ning Lääne-Virumaal (1297 looma võrra). Piimalehmi oli jätkuvalt enim Järvamaal (13,2 tuh). Piimalehmade arv vähenes Lääne-, Valga-, Rapla-, Põlva- ja Ida-Virumaal ning suurenes teistes maakondades. Lihatõugu lehmi oli enim Pärnu- ja Saaremaal, kus veiste arv kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vastavalt 1328 ja 264 looma võrra. Enim vähenes ammlehmade arv Läänemaal (1039), mis tuleneb suuresti haldusterritoriaalsest muudatusest.

Lammaste osas jätkab suurima kasvatuspiirkonnana Saaremaa, kus aasta lõpu seisuga kasvatati 14,6 tuh lammast, mis moodustas 19% kõikidest Eesti lammastest. Enim suurenes lammaste arv eelmise aastaga võrreldes Tartu- ja Võrumaal, vastavalt 1171 ja 841 lammast, suurim vähenemine oli Valgamaal (3193 lammast). Kitsede arvukuse osas püsis endiselt esikohal Pärnumaa 873 kitsega (17% kõikidest Eesti kitsedest) ja järgnes Võrumaa 588 kitsega. Enim suurenes kitsede arv eelmise aastaga võrreldes Võru- ja Lääne-Virumaal, vastavalt 138 ja 98 kitse.

Loomade arvu muutust maakondades on mõjutanud halduspiiride muutumine seoses haldusreformi läbiviimisega 2017. aastal.

PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga Eestis kokku 3298 veisekasvatajat, mis on 166 võrra vähem kui eelnenud aastal samal ajal. Vähenemine oli tingitud peamiselt piimalehmade kasvatajate arvu vähenemisest 195 võrra 1600-ni, samas kui lihatõugu lehmade kasvatajate arv suurenes 1668 tootjani (29 veisekasvatajat rohkem kui 2016.


35

aastal). Enamuse 2017. aastal piimatootmise lõpetajatest (134) olid, nagu ka eelnenud aastatel, 1–2 lehmaga loomapidajad. Viimase kahe aastaga on tegevuse lõpetanud 468 piimakarjakasvatajat. Lihatõugu lehmade kasvatajate arv vähenes samuti enim suurusgrupis 1–2 (21 loomapidaja võrra). 2017. aastal ületas esmakordselt lihaveiselehmade kasvatajate arv piimalehmade kasvatajate arvu.

Lambakasvatajaid oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 1870, mis on 53 võrra vähem kui eelnenud aastal samal ajal. Vähenemine oli peamiselt suurusgrupis 10–19 (58 võrra).

Kitsekasvatajaid oli 2017. aasta lõpu seisuga 589, mis on 3 tootjat vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Elusloomade kaubavahetus

Elusveiste eksport vähenes 2017. aastal, kuid moodustas endiselt olulise osa veiste realiseerimisel. Kokku viidi SA esialgsetel andmetel Eestist välja 50 163 veist (sh 50 030 Eesti päritolu), mis on 10 945 veist vähem kui 2016. aastal. Eesti päritolu elusveiseid eksporditi 18 530 tuh euro väärtuses ning eksport vähenes 2016. aastaga võrreldes 10 140 tuh eurot. Elusveiste käibest moodustas suurema osa elusveised massiga kuni 80 kg (v.a tõupuhtad aretusloomad) 4817 tuh eurot (26%), tõupuhtad aretusmullikad 4700 tuh eurot (25%) ja elusveised massiga 160 kuni 300 kg (v.a tapaloomad ja tõupuhtad aretusloomad) 3036 tuh eurot (16%). Sarnaselt eelmistele aastatele moodustasid veiste arvulisest ekspordist suurima osa (64%) veised elusmassiga kuni 80 kg (v.a tõupuhtad aretusloomad). Elusveiste peamisteks sihtriikideks oli Belgia (31%), Poola (28%), Holland (18%), Läti (7%) ja Türgi (6%). Eesti päritolu tõupuhtaid poegimata mullikaid viidi välja 2813 – kõige olulisemad ekspordiriigid olid Türgi ja Venemaa, kuhu viidi koguarvust vastavalt 42% ja 21%.

Elussigade ekspordi vähenemine 2017. aastal jätkus. Kokku eksporditi 7730 siga 549 tuh euro eest, mis on 2016. aastaga võrreldes 11 845 siga ning 944 tuh eurot vähem. Kui aasta tagasi viidi elussigu Leetu ja Poola, siis 2017. aastal oli sihturuks vaid Leedu. Vaatamata ekspordikoguste vähenemisele suurenes elusmassi hind aastaga ca 2 korda. 2017. aastal vähenes ka elussigade import. Kokku toodi Eestisse 40 704 siga 5353 tuh euro väärtuses, mis on 6210 siga ning 472 tuh eurot vähem. Endiselt tuuakse sigu peamiselt Soomest (tapasead). Alla 1% imporditud sigadest moodustasid tõuloomad ning neid toodi Norrast ja Leedust.

Eluslammaste eksport moodustab olulise osa lammaste realiseerimisel ja seda ka 2017. aastal. Kokku eksporditi SA andmetel 9816 Eesti päritolu lammast (sh 8818 kuni aasta vanust talle), mis on 2108 lammast vähem kui 2016. aastal. Eesti päritolu eluslambaid eksporditi 712 tuh euro väärtuses, mis on 34,3 tuh eurot (4,6%) vähem kui eelnenud aastaga. Elustallesid eksporditi peamiselt Hollandisse (44%), Prantsusmaale (31%), ja Belgiasse (15%). Elustallede eest makstud keskmine eluskaalu hind oli 2115 €/t, mis on 230 €/t kõrgem kui 2016. aastal.

3.1 Piimatootmine

SA esialgsetel andmetel toodeti 2017. aastal Eestis 791,8 tuh t piima, mis ületas eelmise aasta sama perioodi piimakogust 8,7 tuh t võrra ehk 1,1% (joonis 3.1). Sealjuures oli toodangu maht I poolaastal 4,7 tuh t väiksem, kuid alates juunist oli igakuine toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurem. Piimatoodang ületas II poolaastal eelmise aasta näitajat 13,4 tuh t võrra ehk 3,5%. Piimalehmade arv, mis turukriisi ajal (2014 II poolaasta–2016) järk-järgult vähenes, stabiliseerus 2017. aastal ning oli aasta lõpuks tasemel 86,4 tuh looma. Piimalehmade arv oli 2017. aasta lõpuks


36

300 piimalehma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus. Aastate võrdluses registreeriti piimalehmade arvu suurenemine enne 2017. aastat viimati 2013. aastal.

Keskmine piimatoodang lehma kohta jätkas suurenemist – 2017. aasta lõpu seisuga toodeti lehma kohta 9159 kg piima, mis ületab eelmisel aastal saavutatud rekordit 281 kg võrra.

Allikas: SA

Joonis 3.1. tootmise põhinäitajad 31. detsembri seisuga aastatel 2013–2017

Viimase viie aasta võrdluses ületas 2017. aasta piima kogutoodang aastate keskmist (787,0 tuh t) 0,6%. 2017. aasta piima kogutoodang oli 2013., 2015. ja 2016. aasta piima kogutoodangust suurem, kuid jäi väiksemaks kui 2014. aastal, kui piimaturg oli kõrgseisus.

Lehmade arvu ja keskmise produktiivsuse arengud on aga sama perioodi jooksul olnud erisuunalised ja teineteist tasakaalustavad – kui lehmade arv viimase viie aasta jooksul vähenes 11,5 tuh looma võrra ehk 11,5%, siis keskmine produktiivsus kasvas samas ajavahemikus 1169 kg võrra ehk 14,6%.

Vaatamata 2017. aastal aset leidnud väikesele piimalehmade arvu suurenemisele (0,6%) eelmise aastaga võrreldes on pikema perioodi (2013–2017) võrdluses piimalehmade arv langenud 11%. Samuti on piimalehmade arvu vähenemisega paralleelselt vähenenud piimakarjade arv. 2017. aasta lõpuks oli Eestis 1600 piimatõugu lehmade kasvatajat, mis on 214 võrra ehk 12% vähem kui aasta tagasi samal ajal (joonis 3.2). Erinevalt piimalehmade arvu üldisest langustrendist, mis vastavalt turuolukorrale kriisisituatsioonis süveneb ning soodsas situatsioonis peatub või muutub väikeseks tõusuks, on piimakarjade arv küllaltki ühtlaselt vähenenud nii turubuumi kui -kriisi tingimustes.


37

Allikas: PRIA; SA

Joonis 3.2. Piimatõugu lehmade karjade arv, piimalehmade arv ning keskmine piima kokkuostuhind IV kvartali lõpu seisuga aastatel 2013–2017

Piima esmaostjatele tarniti 2017. aastal SA esialgsetel andmetel 726,8 tuh t keskmiselt 3,96%-lise rasva- ja 3,4%-lise valgusisaldusega piima, mis ületas eelmise aasta sama perioodi kogust 12,1 tuh t võrra ehk 1,7%. Kui veel I poolaasta seisuga jäi piimatarnete kogumaht 1,5%-ga miinusesse, siis II poolaasta tarnete 5%-line suurenemine viis tarned kokkuvõttes plussi. Kokkuostetud piim moodustas kogu piimatoodangust 91,8%. Piimatarnete osas võrdluseks – EL-s tervikuna suurenes piima kokkuost 2017. aastal eelnenud aastaga võrreldes 1,7%. Sarnaselt Eestile vähenesid ka EL-s I poolaastal piimatarned võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (-0,7%), kuid järk-järgult kuude lõikes kokkuostu suurenemine muutis kogutarnete mahu positiivseks. Eesti lähiriikides oli piimatarnete maht 2017. aastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga Lätis -0,1%, Leedus -0,9% ja Soomes -1,0%.

Eestis 2017. aastal esmaostjatele tarnitud kogu piimast osteti valdav enamus erakapitalil baseeruvate tööstusettevõtete (39%) ja piimatootjate poolt oma toodetud piima müügiks koondamise eesmärgil asutatud piimakogumisühistute (35,7%) poolt (joonis 3.3). Ligi viiendiku kogu tarnitavast piimast ostavad aga kokku piimatootjate ühistud, mis oma liikmete toodetud piima ise töötlevad. Kui vaadata viimase viie aasta arenguid, siis eratööstuste ja töötlevate ühistute poolt ostetava piima osakaal on suurenenud ning kogumisühistute ja vahendajate osakaal vähenenud.


38

Allikas: PRIA

Joonis 3.3. Kokkuostetava toorpiima osakaalud kokkuostjate liigist lähtudes aastatel 2013–2017

Piima kokkuostuhind Eestis püsis 2017. aastal pidevalt üle 30 €/100kg ning aasta keskmisena küündis hind 32,7 €/100kg, mis ületas 2016. aasta keskmist hinda 37%. Piima kokkuostuhinna trendi muutus toimus 2016. aasta II pooles kui hind pöördus kiirele tõusule ning 2017. aasta I ja II kvartalis toimus piima kokkuostuhinna stabiliseerumine. Piima eest maksti I poolaastal keskmiselt 31,8 €/100kg, mis on eelmise aasta I poolaastaga võrreldes 43% rohkem. Kolmandas ja neljandas kvartalis liikus hind enamasti tõusujoones ning piima eest maksti II poolaastal keskmiselt 33,6 €/100kg, mis on eelmise aasta II poolaastaga võrreldes 32% rohkem (joonis 3.4). Võrdluseks – EL keskmine piima kokkuostuhind ei langenud 2017. aastal kordagi alla 33 €/100kg ning detsembris küündis hind 37,5 €/100kg (13% rohkem kui 2016. aasta detsembris). Eesti lähinaabritest püsisid Läti ja Leedu piima kokkuostuhinnad 2017. aastal Eesti hinnatasemest veidi madalamal ning Soome piima kokkuostuhind oli Eesti hinnatasemest tunduvalt kõrgemal. Lähiriikide piima hinna võrdluses väärib märkimist asjaolu, et kui Eestis ja teistes Balti riikides ületas keskmine piima kokkuostuhind eelmise aastal makstud hinda 37–40%, siis Soomes vaid 1,5%. Seega vähenes Eesti ja Soome piimahinna vahe, mis 2016. aastal turukriisi tingimustes püsis tasemel 15 €/100kg, 2017. aastal tasemele 5 €/100kg.


39

Allikas: SA, Euroopa Komisjon

Joonis 3.4. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja EL keskmine piima kokkuostuhind kuude lõikes aastatel 2013–2017

Piimakarjad

PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli 2017. aasta lõpu seisuga Eestis 1600 piimatõugu lehma kasvatajat, kuid ligi pooled neist pidasid vaid 1–2 lehma (joonis 3.5). Selle peamiselt oma majapidamise tarbeks lehmi kasvatava grupi osakaal on aasta-aastalt järjekindlalt vähenenud – 2013. aastaga võrreldes on langus 6,5 protsendipunkti. 3–9 lehmaga tootjate grupi osakaal on viimastel aastatel püsinud üsna stabiilselt veidi üle 18%. Ülejäänud suurusgruppide osatähtsused on aga kasvamas, sh on suurima lehmade arvuga (üle 300 lehma) tootjate osatähtsus kõikide lehmaomanike hulgas tõusnud 5,5%-ni, mis 2013. aastaga võrreldes tähendab 1,9 protsendipunktilist kasvu.


40

Allikas: PRIA põllumajandusloomade register

Joonis 3.5. Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti aastatel 2013–2017

Piimalehmaomanike arv vähenes 2017. aastal aasta algusega võrreldes 12,4%, järgides seega üsna täpselt viimase viie aasta suunda (joonis 3.6). Kui aga vaadelda muutusi erinevates suurusgruppides, siis 2017. aasta üldise languse taustal tõuseb esile suurte karjade hulga mõningane suurenemine. Üldiselt viimase viie aasta arenguid jälgides joonistub välja muster, kus üle 100 lehmaga tootjate arv piimaturu madalperioodil väheneb ning turutingimuste paranedes see taas tootmist laiendanud tootjate arvelt suureneb. Samas alla 50 lehmaga tootjagruppides väheneb lehmaomanike arv pidevalt olenemata sellest, kas turg on madal- või kõrgseisus. Nendes tootjagruppides on palju loomaomanikke, kes oma lehmade toodetud piima kokkuostjatele (kas osaliselt või üldse mitte) ei turusta ning seetõttu on ka turuarengutest vähem või üldse mitte mõjutatud. Pideval lehmapidajate arvu vähenemisel sellistes gruppides on suur mõju põlvkondade vahetumise protsessil, kus vanad enam ei jõua lehmapidamisega tegeleda ning noored ei soovi sellega tegelema hakata. 50–99 lehmaga tootjate suurusgrupp on aga omamoodi puhver – turukriisi tingimustes see suuremates karjades loomade arvu vähendanute arvelt suureneb ning tingimuste paranedes loomade arvu suurendanute abil taas väheneb. Kokku on viimase viie aastaga piimalehmaomanike arv Eestis vähenenud 47%.


41


Joonis 3.6. Piimalehmaomanike arvu muutumine suurusgrupiti aastatel 2013–2017, %

Kui vaadata piimalehmade arvu jagunemist suurusgrupiti, siis 2017. aastal tõusis loomade arvult suurima (300 ja enam lehma) tootjate grupi osatähtsus loomade koguarvust juba 2/3-ni (joonis 3.7). Viimase viie aasta lõikes on see osatähtsus kasvanud 5 protsendi võrra. Üle 100 lehmaga karjades kasvatati 2017. aastal kokku 83% kõikidest Eesti lehmadest, mis viimase viie aastaga tähendab kahe protsendipunktilist kasvu. Arvuliselt kõige suurema tootjate arvuga grupis (1–2 lehmaga tootjad) peetavate lehmade osakaal on aga viimase viie aastaga vähenenud 0,7 protsendipunkti võrra 1,2%-ni.


42


Joonis 3.7. Piimalehmade jagunemine suurusgrupiti aastatel 2013–2017

Kui piimalehmade koguarv kasvas 2017. aastal Eestis eelmise aastaga võrreldes 0,3%, siis kõige suuremas, üle 300 lehmaga tootjate grupis, küündis tõus 3,1%-ni (joonis 3.8). Minimaalne lehmade arvu tõus (0,2%) registreeriti ka 100–299 lehmaga tootjate grupis, kõigis ülejäänud gruppides aga lehmade arvukus langes. Enim ehk 18,6% kahanes loomade arv 1–2 lehmaga tootjate grupis. Viimase viie aasta jooksul, mil Eestis tervikuna vähenes piimalehmade arv 10%, tõusis 300 ja enama lehmaga tootjate grupis lehmade arv 2,6% võrra, samas kui 1–2 lehmaga tootjate grupis toimus vähenemine 54,5%.


43


Joonis 3.8. Piimalehmade arvu muutumine suurusgrupiti aastatel 2013–2017, protsentides

3.2 Lihatootmine

2017. aastal müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks (k.a ekspordiks) või tapeti majapidamistes 106 139 t (eluskaalus) loomi ja linde (tabel 3.3), mis on 2016. aastaga võrreldes 10 660 t võrra ehk 9,1% vähem.

Tabel 3.3. Lihatoodang eluskaalus (tonnides)

2016 2017 2016/2017

+/- %

Tapaloomi ja linde kokku 116 799 106 139 -10 660 -9,1

Veised 28 764 20 097 -8 667 -30,1

Sead 59 451 56 161 -3 290 -5,5

Lambad ja kitsed 1 415 1 349 -66 -4,7

Linnud 27 169 28 532 1 363 5,0

Allikas: SA, MEM

Tapale viidud veiste, sigade, lammaste ja kitsede eluskaal 2017. aasta kokkuvõttes vähenes ning lindude eluskaal suurenes. Enam on vähenenud tapale viidud veiste kogus (8667 t), mis on 30% väiksem kui eelnenud aastal. Kogu tapale viidud loomade ja lindude eluskaalus on veiste osakaal vähenenud 19%-ni, mis on kriisi algusaastaga (2014) sama tase. Sigade osakaal kogu eluskaalus oli 2017. aastal 53%, mis on 2% võrra enam kui eelnenud aastal.

Lihatöötlemisettevõtted ostisid 2017. aastal kokku 385,6 tuh siga ning neist saadi 31 251 t liha (tabel 3.4). Võrreldes 2016. aastaga osteti sigu kokku 12 tuh võrra ehk 3% vähem ja saadud sealiha kogus vähenes 1014 t võrra. Sigade kokkuost ja saadud liha kogus vähenes kolmandat aastat järjest.


44

Tabel 3.4. Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud sigade, veiste ja lammaste arv tuhandetes ning saadud liha tonnides

2016 2017 2016/2017

+/- %

Sead 397,1 385,6 -11,5 -2,9

Sealiha 32 265 31 251 -1014 -3,1

Veised 36,0 34,2 -1,8 -5,0

Veiseliha 9 061,0 8 791,5 -269,5 -3,0

Lambad 3,6 3,4 -0,2 -5,6

Lambaliha 62,4 58,4 -4,0 -6,4

Allikas: SA, MEM

Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal 1626 €/t, mis on ca 8% suurem kui 2016. ja 9% suurem kui 2015. aastal. Hinnatase oli kõrgeim 2017. aasta maist juulini (juuli=1723 €/t), millele järgnes hinna langus ning detsembri kokkuostuhind 1543 €/t oli madalam kui aasta esimestel kuudel (joonis 3.10).

Vaatamata sealiha hinna suurenemisele jäi Eesti sealiha hind EL keskmisest hinnatasemest 2017. aasta kuude lõikes valdavalt madalamaks. Kui aasta esimestel kuudel oli Eesti ja EL keskmise E klassi sealiha hinna vahe vaid paar protsenti, siis märtsist alates suurenes see 9%-ni. Aasta viimastel kuudel kui sealiha hind langes, oli EL keskmise hinna langus järsem (joonis 3.9) ning novembris ja detsembris ületas Eesti E klassi sealiha hind EL liikmesriikide keskmist 2%.

Allikas: Euroopa Komisjon

Joonis 3.9. Sealiha (E klassi) hind EL-s, Eestis ja naaberriikides aastatel 2013–2017

Vaatamata sealiha hinna tõusule 2017. aastal, tuleb Eesti sealihatootjatel endiselt silmitsi seista aafrika seakatkuga – ka eelmisel aastal leidsid kinnituse katku juhtumid Pärnu-, Saare- ja Läänemaal. Septembris kiideti Euroopa Komisjonis heaks aafrika seakatku tõttu kehtestatud


45

Euroopa riikide tsoonideks jaotamise eelnõu, mis leevendas seakatku tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid. Komisjoni rakendusotsus hakkas kehtima 11. oktoobrist 2017 ning selle alusel jäi suurem osa Eestist II tsooni.

Taudi tõttu kehtestatud piirangud on mõju avaldanud sealiha kaubavahetusele. Sealiha eksporditi 2017. aastal kokku 10 228 t (sh Eesti päritolu 5580 t), millest 55% moodustas külmutatud sealiha. Eesti päritolu eksporditud sealihast 51% oli värske ja jahutatud sealiha. Eksporditud sealiha peamised sihturud olid Läti (52% sealiha ekspordist), Leedu (23%) ja Uus-Meremaa (12%). Võrreldes 2016. aastaga vähenes sealiha eksport koguseliselt 11%, kuid väärtus suurenes 5%.

Sealiha imporditi 2017. aastal 23 464 t põhiliselt Poolast (22% sealiha impordist), Saksamaalt (21%), Taanist (20%) ja Soomest (17%). Sisseveetavast sealihast oli 62% külmutatud (sh rümbad ja poolrümbad, tagaosa ja abatükid). Võrreldes 2016. aastaga suurenes sealiha import koguseliselt 2% ja rahaliselt 14%.

Veiseliha toodeti 2017. aastal (eluskaalus) 20 tuh t, mis on 30% vähem kui eelnenud aastal. Veiseliha (eluskaalus) osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas 19%. Lihatöötlemisettevõtted ostsid 2017. aastal kokku 34,2 tuh veist, mis on 1,8 tuh veist vähem kui aasta tagasi (tabel 3.4). Kokkuostetud veistest saadi 8,79 tuh t liha, mis on 269 t vähem kui 2016. aastal. Keskmiseks rümba kaaluks oli 257 kg, mis on 5 kg enam kui aasta varem.

Veiseliha kokkuostuhind SA andmetel oli 2017. aasta keskmisena 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeim kokkuostuhind ning 207 €/t kõrgem kui 2016. aastal. 2017. aastal maksti kõrgimat hinda augustis (2247 €/t) ja madalaimat jaanuaris (1976 €/t). Kuude lõikes maksti aastatel 2013–2017 kõrgeimat hinda 2013. aasta augustis (2272 €/t) ja madalaimat 2014. aasta detsembris (1851 €/t) (joonis 3.10).

Allikas: SA

Joonis 3.10. Sea-, veise- ning lamba- ja kitseliha kokkuostuhinnad aastatel 2013-2017, €/t

VTA andmetel on veiste tapmiseks ja töötlemiseks teavitatud ja tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 29 ning neist neli rakendas SEUROP klassifikatsiooni. Veiserümpade klassifitseerimise kohustus on Eestis lihakäitlemisettevõtetel, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 75 kaheksa kuu vanuse või


46

vanema veise nädalas ning neil on kohustus edastada turuhindu. Kokku klassifitseeriti ja edastati hinnainfot 2017. aastal SEUROP klassifikatsiooni järgi 19 591 veiserümpa. Klassifitseeritud veiserümbad moodustava 57% Eestis kokkuostetud ja tapetud veiste koguarvust. Kõikidest klassifitseeritud veiserümpadest moodustas peaaegu poole (45%) lehmarümbad, 29% noorpullide ja 15% mullikate rümbad. Klassifitseeritud lehmarümpade arv on aasta-aastalt vähenenud ning noorpullirümpade arv suurenenud. Klassifitseeritud rümpade hinnainfot Eestis kogub ja edastab Euroopa Komisjonile EKI.

Euroopa Komisjoni andmetel oli 2017. aasta detsembris EL veiseliha kategooriate (A/C/Z-R3)23 keskmine hind 3906 €/t ning Eestis 3253 €/t, mis on EL keskmisest hinnast 652 €/t madalam. Lätis oli vastavate kategooriate keskmine hind 2352 €/t, Leedus 3071 €/t ja Soomes 3934 €/t. EL kategooria D-O3 (lehmad) keskmine hind oli detsembris 2916 €/t, Eestis 2488 €/t (EL keskmisest 428 €/t vähem), Lätis 2231 €/t, Leedus 2589 €/t ja Soomes 4011 €/t.

Eesti päritolu veiseliha eksporditi 2017. aastal 920 tonni, väärtuses 4265 tuh eurot. Veiseliha eksporditav kogus suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,4%, kusjuures väärtus suurenes 16,4%. Eksporditud veiseliha keskmine hind oli 4632 €/t, mis on 227 €/t kõrgem kui 2016. aastal. Peamiselt eksporditi Lätti (33%), Taani (30%) ja Rootsi (21%). Veiseliha ekspordi kogusest 58% moodustas värske, jahutatud liha.

Veiseliha import suurenes 2017. aastal 573 t (24,5%) võrreldes aasta varasema ajaga. 2017. aastal imporditi 2905 t veiseliha (sh 560 t re-eksport) väärtusega 12 066 tuh eurot (sh re-eksport 1846 tuh eurot). Peamised importriigid olid: Poola (29%), Leedu (26%) ja Läti (16%), liha keskmine hind oli vastavalt 3539 €/t, 3470 €/t ja 3819 €/t. Kogu imporditud veiseliha keskmine hind oli 4153 €/t, mis on 118 €/t kõrgem kui 2016. aastal.

Lamba- ja kitseliha toodeti 2017. aastal (eluskaalus) 1,3 tuh t, mis on 4,7% vähem kui eelnenud aastal. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas 1,3%.

Lambaid tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes 2017. aastal 7,1 tuh ja neist saadi 128 t lambaliha. Lammaste tapmine tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes suurenes võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga 1,6 tuh lamba võrra ja liha saadi 26 t enam. Samas lammaste ja kitsede kokkuost lihatöötlemisettevõtete poolt vähenes 2016. aastaga võrreldes 200 looma võrra. Lihatöötlemisettevõtted ostsid 2017. aastal 3,4 tuh lammast ja kitse ning neist saadi 58,4 t liha, mis on 4 t vähem kui eelnenud aastal sama ajaga (tabel 3.4). Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes on suurenenud teenustööna tapetud lammaste hulk, mis võib näidata soovi või vajadust mitte müüa elusloomi lihatööstustele ning eeldab muude võimaluste leidmist lambaliha turustamiseks.

Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud rümpade keskmine kaal oli 17 kg, mis püsis 2016. aastaga samal tasemel. Aasta keskmisena oli SA andmetel lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 2783 €/t, mis on 2016. aasta hinnast 157 €/t madalam. Lamba- ja kitseliha aasta keskmine kokkuostuhind oli viimase viie aasta lõikes kõrgeim 2015. aastal (2974 €/t) ja madalaim 2013. aastal (2668 €/t).

Euroopa Komisjoni andmetel oli 2017. aasta lõpus EL raskete lambarümpade (heavy lamb24) keskmine kokkuostuhind 4944 €/t. Eesti kokkuostuhind oli tunduvalt madalam (3608 €/t). Madalad

23 Allikas: Euroopa Komisjon, A-noorpullid, C-härjad, Z- 8-12 kuu vanused loomad, R3- rasvasusklass 24 Heavy lamb – raskete tallede rümbad kaaluga 13 kg või rohkem.


47

lambaliha kokkuostuhinnad Eestis on samuti üheks indikaatoriks kokkuostu vähenemisel ja tapateenuse osutamise suurenemisel.

VTA andmetel on lammaste tapmiseks ja töötlemiseks teavitatud ja tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 19. Lambarümpade SEUROP klassifikatsiooni järgi on klassifitseerimise kohustus lihakäitlemisettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 80 lamba nädalas. 2017. aastal lambarümpi SEUROP klassifikatsiooni järgi ei klassifitseeritud.

Eesti päritolu lambaliha eksporditi 2017. aastal 13 t, väärtusega 76,8 tuh eurot. Eksporditava lambaliha kogus suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,4 t ja väärtus 72 tuh eurot. Liha eksporditi peamiselt Rootsi (97%) ning vähesel määral Soome (2%) ja Lätti (1%). Eksporditud liha keskmine hind oli 5873 €/t.

Lambaliha import vähenes 2017. aastal 45 t (14%) võrreldes aasta varasema ajaga. 2017. aastal imporditi 275 t lambaliha (sh re-eksport 60 t) väärtusega 2105 tuh eurot (sh re-eksport 455 tuh eurot). Peamised importriigid saatjariigi järgi olid: Uus-Meremaa (34%), Holland (22%) ja Belgia (16%). Imporditud liha keskmine hind oli 7657 €/t, odavaim (4906 €/t) liha pärines Uus-Meremaalt ja kalleim (14 268 €/t) Lätist.

3.3 Munatootmine

2017. aastal toodeti SA esialgsetel andmetel 202,5 mln muna (joonis 3.11), mis on 3,5 mln muna ehk 1,8% rohkem kui 2016. aastal. Munatoodang suurenes enam 2017. aasta II poolaastal tänu kallinenud kanamunade hinnale. SA poolt avaldatud andmete (kõikide andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte ning seega ei avaldata andmeid Harju, Lääne-Viru ja Põlva maakonna kohta) järgi toodeti kõige enam mune Valgamaal (30%). Võrreldes eelnenud aastaga suurenes Valgamaal munatootmine 2%. Avaldatud andmete järgi vähenes 2017. aastal munatootmine vaid neljas maakonnas (Tartu, Pärnu, Ida-Viru ja Võru maakonnas). Keskmine munatoodang kana kohta oli SA esialgsetel andmetel 275 muna, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja.


48

Allikas: SA

Joonis 3.11. Munatoodang kokku ja keskmiselt kana kohta aastatel 2013–2017

Munade isevarustatuse tase on viimasel viiel aastatel olnud vahemikus 60–66%. Madalaim oli isevarustatuse tase 2016. aastal kui kanamunade hind langes viimaste aastate madalaimale tasemele. Kanamunade tarbimine on aasta-aastalt suurenenud ning alates 2013. aastast on munade tarbimine inimese kohta üle 200 muna aastas. 2016. aastal tarbiti inimese kohta 242 muna.

Kanamunade hind oli 2017. aastal Eestis keskmiselt 4% kõrgem kui eelnenud aastal. Kui tavaliselt on kanamunade hind kõrgeim kevadpühade ajal (märtsis, aprillis), siis 2017.aastal oli hinnatase aasta alguses madalam ja aasta lõpukuudel kõrgem. 2017. aasta keskmiseks kanamuna (L ja M kaalukategooria) hinnaks Eestis kujunes 115 €/100kg. Teiste EL liikmesriikidega võrreldes jäi Eesti kanamunade hind üheks madalamaks ja hinnatõus üheks tagasihoidlikumaks. Eestist madalam aasta keskmine kanamuna hind oli Suurbritannias (104 €/100kg) ja Leedus (111 €/100kg). Euroopa Liidu 2017. aasta keskmiseks kanamuna hinnaks kujunes 141 €/100kg, mis on 24% kõrgem kui eelnenud aastal. Eesti ja lähinaabrite hinnavõrdlus 2017. aasta kuude lõikes näitab (joonis 3.12), et kanamunade hind oli Eestis stabiilseim, Lätis, Leedus ja Poolas olid hinnakõikumised suuremad ning septembrist alanud hinnatõusus Eestiga võrreldes märkimisväärne.


49


Joonis 3.12. Kanamunade (L ja M kaalukategooria) hind Eestis ja naaberriikides aastatel 2013–2017

EL liikmesriikide kanamuna tootmisele avaldas mõju kanamunade saastumine pestitsiid fiproniiliga. 2017. aasta suvel teavitas Belgia, et on leidnud fiproniiliga saastunud kanamune ning seetõttu kontrollisid liikmesriigid oma kanamunade tootjaid. Eestis tellis VTA laborianalüüsid kanamunade võimaliku fiproniili sisalduse väljaselgitamiseks ning selgus, et mitte ühestki proovist keelatud pestitsiidi fiproniili ega ka teisi keelatud aineid ei tuvastatud. Lisaks kontrolliti septembris ja oktoobris 30 suuremat linnufarmi tuvastamaks, kas kanadel on esinenud kanalesta ning milliseid pestitsiide on nende tõrjeks kasutatud. Selgus, et Eesti lindlates keelatud aineid parasiitide tõrjeks ei ole kasutatud.

2017. aastal mõjutas EL linnukasvatussektorit linnugripp. 2016. aasta sügisest, mil Euroopas diagnoositi esimesed kõrge patogeensusega lindude gripi (H5N8) juhtumid, tõusid päevakorda lindude pidamistingimused ja mitmed EL liikmeriigid, sh Eesti, kehtestas kodulindude väljaspidamise keelu. Eestis kehtis kodulindude väljaspidamise keeld 1. aprillist kuni mai lõpuni. Kanamunatootjatest puudutas väljaspidamise keeld eelkõige neid tootjaid, kes peavad munakanu vabapidamisel. Eestis tegutses 2017. aastal PRIA põllumajandusloomade registri andmetel kanamunade turustamisega 135 ettevõtet, millest 61% peab munakanu vabapidamisel. Vaatamata munakanade vabapidamisega tegelevate ettevõtete suhteliselt suurele arvule on lindude arv neis ettevõtetes väike. Eestis peetakse munakanadest vabapidamisel hinnanguliselt 3%. Teavitatud ja tegevusloaga munatoodete tootjaid ja munapakenduskeskusi oli 2017. aastal VTA andmetel 24. Pakenduskeskustest tegeles 3 vutimunade ja 1 pardimunade pakendamisega.

Eestis 2017. aastal linnugrippi ei diagnoositud, kuid 24-s EL liikmesriigis diagnoositi linnugrippi kas mets- või kodulindudel. Kõige enam diagnoositi linnugrippi Saksamaal, Ungaris ja Prantsusmaal. EL kanamunade tootmisele linnugripp suurt mõju ei avaldanud, sest peamiselt diagnoositi linnugrippi veelindudel (pardid, haned) ning suuremaid kahjusid kandsid linnulihatootjad.


50

4 Turukorraldus

Kalev Karisalu, Toomas Lepplaan, Ahto Tilk

4.1 Piim ja piimatooted

Perioodil 2016. aasta suvest kuni 2017. aasta veebruarini jäid maailmas igakuised piimatarned 2016. aasta sama kuuga võrreldes väiksemaks, mistõttu piima kokkuostuhinnad hakkasid kõikjal kiiresti tõusma. Soodsad hinnad ning ilmastikuolud stimuleerisid omakorda tootmise kasvu. Kuigi suur nõudlus piimatoodete järele püsis kogu 2017. aasta, hakkas piima pakkumine, mida kuu edasi, seda enam, nõudlusest ette jõudma. EL peamiste piimatoodete hinnaarengud 2017. aastal olid siiski erinevad (joonis 4.1). Väikeste varude ning kasvanud era- ja tööstusliku tarbimise tõttu valitses turul mõnda aega võipuudus ning hind püstitas üha uusi rekordeid. Või juurdetootmist pärssis veelgi tulusam piima töötlemine juustuks ja vadakuks. Ka peale aasta viimaste kuude allapoole korrektsiooni jäi või hind püsima ajalooliselt kõrgele tasemele, ületades aasta lõpu seisuga aastatagust taset 5,8% võrra ning sekkumishinna taset veidi üle kahe korra. Vastupidiselt piimarasvale jäi valgutoodete osas nõudlus tagasihoidlikuks. Lõssipulbri (SMP) hind langes kevadel sekkumishinna lähedasele tasemele ning peale mõningast vahepealset tugevnemist septembris juba sekkumishinnast allapoole. 2017. aasta lõpu seisuga maksis lõssipulber EL-s 31,4% vähem kui eelnenud aastal samal ajal ning jäi ka 15% sekkumishinnast madalamaks. Lõssipulbri ostuhuvi pärssis tuntavalt sekkumisladudes paiknev suur pulbrikogus, mille realiseerimisega ollakse varsti sundseisu jõudmas. Juustude ja täispiimapulbri (WMP) hinnad püsisid või ja lõssipulbri hinnaarengutega võrreldes suhteliselt stabiilsetena.


51


Joonis 4.1. Keskmised piimatoodete hinnad EL-s perioodil 2015–2017

Eelneva aastaga võrreldes selgelt parema turuolukorra tingimustes korraliste turukorraldusmeetmete kasutamine 2017. aastal vähenes. Erandiks oli aga väga madala turuhinna ja suurte varude tõttu lõssipulbri turule sekkumise jätkumine.

Või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu meede, mis normaalsetes turuoludes on igal aastal avatud 1. märtsist kuni 30. septembrini, oli 2017. aastal erakorralisena kasutusvalmis lisaks ka jaanuaris ja veebruaris. Sekkumiskokkuostu raames on võimalik EL-s kokkuostu müüa kuni 50 tuh t võid fikseeritud hinnaga 2218 €/t ning kuni 109 tuh t lõssipulbrit hinnaga 1698 €/t. Kui sekkumisperioodi jooksul sekkumiseks pakutud kogused ületavad eelpoolnimetatud koguseid, siis võib Euroopa Komisjon otsustada jätkata vastava toote kokkuostu pakkumusmenetluse teel. Kui kogu 2017. aasta püsinud kõrgete hindade tõttu või sekkumiskokkuostu vastu mingit huvi ei tuntud, siis kevadel lõssipulbri hinna sekkumishinna lähedasele tasemele langedes osteti märtsist maini EL sekkumisladudesse 7,9 tuh t lõssipulbrit. Sügisel peale turuhinna järjekordset langusesse pöördumist käivitus kokkuost taas. Hinda alandas ja kokkuostukoguseid suurendas veelgi teadmine, et erakorralise meetmena sekkumisperioodi pikendamisest peale septembrit laovarude edasise kuhjumise vältimiseks loobuti. Nii osteti septembris ladudesse täiendavalt 22,7 tuh t


52

lõssipulbrit. Kokku osteti 2017. aastal 8 liikmesriigis sekkumisladudesse 30,6 tuh t lõssipulbrit. Eestis 2017. aastal lõssipulbrit sekkumislattu ei ostetud.

Olemasolevate pulbrivarude realiseerimise raskusi silmas pidades tuli komisjon 2017. aasta sügisel välja ettepanekuga viia erakorraliselt 2018. aasta sekkumisperioodil fikseeritud hinnaga kokkuostetava lõssipulbri maksimaalne kogus nulli, st et 2018. aastal oleks võimalik müüa lõssipulbrit sekkumislattu vaid komisjoni väljakuulutatavate pakkumisvoorude kaudu. Vastav eelnõu kiideti heaks 2018. aasta jaanuari põllumajanduse ja kalanduse nõukogus.

Juba 2016. aasta detsembris käivitunud sekkumislaost lõssipulbri müük jäi kogu 2017. aasta jooksul vägagi tagasihoidlikuks. Ostuhuvilisi hoidis tagasi ootus veelgi madalamale hinnale ning turult soodsa hinnaga värske pulbri saadavus. Aasta jooksul korraldati sekkumislaost lõssipulbri müügiks 14 pakkumisvooru (kuni märtsini 2 vooru kuus, edasi 1 voor kuus, v.a august, kui vooru ei toimunud). Valdav enamus pakkumisi esitati turuhinnast tunduvalt madalama hinnaga ning lükati seetõttu tagasi. Kokku läks kolme vooru raames müügiks vaid 180 t lõssipulbrit. Kogu aasta jooksul oli müügiks avatud vanim, enne 2015. aasta 1. novembrit lattu paigutatud pulber, mida oli 9 liikmesriigi ladudes kokku veidi üle 22 tuh t. Detsembris otsustati lattupaigutamise kuupäev nihutada 1. aprillile 2016, millega avati edaspidiseks võimalus umbes 100 tuh t pulbri müügiks, sh 192 t Eesti sekkumisladudes asuva pulbri müügiks.

2017. aasta lõpu seisuga oli EL sekkumisladudes kokku 378,1 tuh t lõssipulbrit, millest 672 t oli ladustatud Eestis.

Või, lõssipulbri ja juustude eraladustamine on turukorralduslik meede, kus toodete pakkuja või vahendaja kõrvaldab tooted teatud ajaks turult ning saab selle eest toetust. Eraladustamise käivitamine toimub alates 2014. aastast Euroopa Komisjoni algatusel vajaduspõhiselt.

Turuolukorrast tulenevalt või ja juustude eraladustamise meedet EL-s 2017. aastal ei avatud. Lõssipulbri osas oli eelmise aasta otsuse põhjal kuni veebruari lõpuni võimalik esitada taotlus ladustamislepingu sõlmimiseks. Kehtestatud toetusmäärad olid:

1) nn vana skeem – 90–210 päeva ladustamiskulud määraga 8,86 €/t ladustamislepingu sõlmimise kohta ja 0,16 €/t iga ladustamise päeva kohta;

2) nn uus skeem – ladustamisperiood vähemalt 365 päeva ning toetuse määr iga ladustatud päeva eest 0,36 €/t, toetuse määr lepingu kohta 8,86 €/t.

Kokku sõlmiti lõssipulbri eraladustamise lepinguid 4 liikmesriigis 26 tuh t lõssipulbri ladustamiseks, millest 22,2 tuh t nn vana skeemi alusel ja 3,8 tuh t nn uue skeemi alusel. Aasta lõpu seisuga oli eraladustamisel veel kokku 2 tuh t lõssipulbrit.

Eestis lõssipulbri eraladustamist 2017. aastal ei kasutatud.

Erakorralised turukorraldusmeetmed

Lisaks korraliste turukorraldusmeetmete kasutamisele maksti 2017. aastal piimatootjatele välja abisummad järgmiste 2016. aasta suvel turukriisist tingitud raskuste leevendamiseks sätestatud erakorralise abipaketi meetmete raames: erakorraline kohandamistoetus ja piimatootmise vähendamise toetus (toetusmeetmete detailsem kirjeldus piima ja piimatoodete turukorralduse 2016. aasta ülevaates). Erakorralist kohandamistoetust määraga 153,63 eurot piimatõugu lehma kohta maksti kokku ligi 12,5 mln eurot 572 piimatootjale 81 241 looma eest, piimatootmise vähendamise toetust aga kokku 0,57 mln eurot.


53

Piima ja piimatoodete turustusnormid

Ühise turukorralduse raames on sätestatud joogipiimale täpsemad koostise ja kvaliteedi ning märgistamise eeskirjad. Näiteks loetakse joogipiimaks järgmisi tooteid: toorpiim, täispiim, standardne täispiim, mittestandardne täispiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvatu piim või joogipiim 2,5%. Joogipiima, sh koolipiimatoetuse alusel pakutavat joogipiima turustamisstandardile vastavuse kontrollimist teostab Eestis VTA. Joogipiima toodetel esinenud eksimused on enamasti olnud seotud märgistamisega. 2017. aastal toimunud järelevalve käigus kontrolliti tootmis- ja jaekaubandusettevõtetes kokku 19 toodet ning teostati 113 analüüsi. Kõik kontrollitud 19 toodet vastasid koostise- ja märgistuse nõuetele.

Piimatoodete kaitstud nimetused

Piima ja piimatoodete koostis- ja kvaliteedinõuete tagamiseks ning nende nimetuste kasutamise kaitseks konkurentsis analoogtoodetega on ühise turukorralduse sätetega reserveeritud teatud nimetused vaid piimatoodetele kasutamiseks. Üldtuntud piimatoodetele on reserveeritud nimetused, nagu näiteks koor, või, juust ja jogurt, aga ka regionaalse tähtsusega nimetused nagu näiteks viili/fil ja rjaženka.

Kaubanduses on erinevatel turustusetappidel esinenud tooteid, mille müüginimetus ja kaubamärk viitavad piimatootele, kuid sealjuures on muudetud nende piimatoodete loomulikku koostist või eksitud märgistuse nõuetega. Enamikes sellistes toodetes on piimarasv asendatud kas osaliselt või täielikult taimse rasvaga ning müüginimetuses kasutatud piimatoodetele reserveeritud nimetusi. Piimatoodete kaitstud nimetuste kasutamist kontrollib Eestis VTA. 2017. aastal kontrollis VTA koostise ja kvaliteedi hindamiseks 90 piimatoodetele reserveeritud nimetusega toodet ning tehti 270 analüüsi, mille alusel vormistati 7 ettekirjutust.

Võiderasvade turustamisstandardid on reguleeritud ühise turukorralduse raames. Võiderasvad liigitatakse kolme rasvagruppi:

1) piimarasvad (toode ei sisalda muid rasvu peale piimarasva); 2) rasvad (taimsed ja/või loomsed rasvad, millest piimarasv võib moodustada kuni 3%); 3) rasvad, mis on kokku segatud taimsetest ja loomsetest rasvadest (taimsed ja loomsed

rasvad, millest piimarasv võib moodustada 10% kuni 80%).

Võiderasvade koostise, märgistamise ja müüginimetuste vastavuse üle teostab Eestis kontrolli VTA. Võiderasvade turustusstandardite vastavust kontrolliti 2017. aastal 26 toote baasil kokku 435 analüüsi käigus. Kontrolle teostati tootmis- ja jaekaubandusettevõtetes. Ettekirjutusi vormistati 3 korral, toote märgistamise ja koostisenõuetele mitte vastavuse tõttu.

4.2 Koolikava

Koolikava on Euroopa Liidu põllumajandustoodete ühise turukorralduse raames rakendatav programm, mis asendab alates 1. augustist 2017 senist koolipuuvilja ja –köögivilja kava ning koolipiimakava. Koolikavaga soodustakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete jõudmist lasteni ning toetatakse laste tervislike toitumisharjumuste kujunemist.


54

Koolikava rakendamist reguleerivad Eestis koolikava toetuse määrus25 ning koolikava rakendamise riiklik strateegia26, mida rakendatakse õppeaastatel 2017/2018.–2022/2023.

Koolikava toetus hõlmab haridusasutustes puu- ja köögivilja pakkumise toetust ning piima ja piimatoote pakkumise toetust ning kaasnevate haridusmeetmete toetust.

Abikõlblike puu- ja köögiviljade valikul on eelistatud Eestis kasvatatavad köögi- ja puuviljad ning marjad vastavalt hooajalisusele ja kättesaadavusele ning võrreldes koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga ei ole abikõlblike puu- ja köögiviljade valik muutunud.

Abikõlblike piima ja piimatoodete valikul on arvesse võetud EL suunised, et keskenduda uues koolikavas lisanditeta ja maitsestamata piima ja piimatoodetele. Samuti on arvesse võetud aastatel 2005–2017 rakendatud koolipiimakava piima ja –toodete tarbimise põhilised eelistused ning uude koolikavasse on valitud kõik varem enam tarbitud piimad ja piimatooted. Valikust on välja jäänud maitsestatud piim ja maitsestatud hapupiim, mille tarbimise osakaal kokku jäi aastate keskmisena vaid ca 1,5% ulatusse. Arvestades haridusasutuste ettepanekut on koolikavasse uue piimatootena lisandunud hapendatud pett.

Kui siiani olid kaasnevad haridusmeetmed ette nähtud üksnes koolipuuvilja ja –köögivilja kavas, siis uue koolikava raames saab kaasnevate haridusmeetmete toetust kasutada tegevuste elluviimiseks, mis on seotud kas puu- ja köögivilja või piima ja piimatoodete pakkumisega või mõlemaga.

Haridusasutuses puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtrühm ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse sihtrühm on jäetud samaks nagu oli seni koolipuu- ja köögivilja kavas ning koolipiima kavas. Puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupiks ning kaasnevate haridusmeetmete toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–5. klassi õpilased. Piima ja piimatoote pakkumise toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilased ja kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis.

Võrreldes koolipiimakavaga on uues koolikavas muutunud piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäära arvestamise põhimõte. Kui varem oli koolipiimatoetuse ühikumäär tarbitud piima koguse kohta, siis uues koolikavas arvestatakse piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäära lapse kohta õppepäevas. 2017/2018. õppeaasta taotlusperioodidel on puu- ja köögivilja pakkumise toetuse määr olnud 0,05 eurot lapse kohta õppepäevas ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse määr 0,108 eurot lapse kohta õppepäevas. Kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks antav toetuse määr lapse kohta on kuni 30 eurot õppeaastas.

Koolikava toetuse eelarve koosneb EL eraldistest ning Eesti riigi eelarvest puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse eelarvet rahastatakse proportsionaalselt puu- ja köögivilja pakkumise toetuse eelarvest ning piima ja piimatoote pakkumise eelarvest.

Kui koolipuuvilja ja -köögivilja kavas oli 2016/2017. õppeaastal Eesti kohustuslik kaasrahastus 10%, siis uues koolikavas liikmesriikide kohustuslikku kaasrahastamise nõuet ei ole. Euroopa Liidu

25 https://www.riigiteataja.ee/akt/111072017002 26 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/strateegia-koolikava-kk-2017-nr-84.pdf

https://www.riigiteataja.ee/akt/111072017002

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/strateegia-koolikava-kk-2017-nr-84.pdf


55

eraldised koolikava jaoks on õppeaasta põhised ning Eesti riigi eelarve koostatakse kalendriaasta põhiselt, arvestades riigieelarvest määratud rahaliste vahendite suurust.

Ajavahemikuks 1. august 2017–31. juuli 2023 on koolikava toetuse soovituslikud eraldised Eestile puu- ja köögivilja pakkumiseks 439 163 eurot õppeaastas ning piima ja piimatoodete pakkumiseks 700 309 eurot õppeaastas. EL toetus eraldatakse igale liikmesriigile 6–10-aastaste vanuserühma kuuluvate laste osakaalu põhjal, arvestades liikmesriikide eri piirkondade arengutaset ning piima ja piimatoodete puhul varasemat EL toetuse kasutamist.

Koolipuuvilja ja -köögivilja kava (rakendamine kuni 31.07.2017; asendati 1. augustist koolikava toetusega) raames maksti 2016/2017. õppeaasta kohta 871 369 eurot, millest EL rahastus oli 608 386 eurot ja Eesti riigi rahastus 262 982 eurot.

2016/2017. õppeaastal osales kavas kokku 757 kooli ja lasteaeda ning kaasatud oli 124 tuh last ning seda on rohkem kui 2015/2016. õppeaastal, kui kavas osales kokku 748 kooli ja lasteaeda ning kaasatud oli 120 tuh last.

Alates 2016. aasta 1. aprillist kehtis ühikumäär toodete jagamiseks 0,05 eurot lapse kohta õppepäevas. Kokku jagati 2016/2017. õppeaastal 989 t puu- ja köögivilja, mida on 7 t vähem kui 2015/2016. õppeaastal. 2016/2017. õppeaasta andmete alusel on koolipuuvilja ja -köögivilja toodete tarbimise osakaal erinevate toodete lõikes välja toodud joonisel 4.2.

Allikas: PRIA

Joonis 4.2. Koolipuuvilja ja -köögivilja toodete tarbimise osakaal koolipuuvilja ja –köögivilja kavas 2016/2017. õppeaastal

Alates 2014/2015. õppeaastast toetati koolipuuvilja ja -köögiviljakava raames kaasnevate haridusmeetmete läbiviimist ehk puu- ja köögiviljade kasvatamise ja kasutamisega seotud tegevusi, mille piirmääraks oli 30 € lapse kohta õppeaastas. Kaasnevate haridusmeetmete läbiviimiseks makstud toetus ja tegevustega kaasatud laste arv õppeaastatel 2014/2015–2016/2017 on välja toodud tabelis 4.1.


56

Tabel 4.1. Koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames makstud toetus kaasnevate haridusmeetmete läbiviimiseks ning tegevustega kaasatud laste arv õppeaastatel 2014/2015–2016/2017

Õppeaasta Makstud toetus (EL+EE), € Kaasatud laste arv

2014/2015 25 223 5 907

2015/2016 67 397 8 892

2016/2017 47 453 9 080

Allikas: PRIA

Koolipiimakava (rakendamine kuni 31.07.2017; asendati 1. augustist koolikava toetusega) eesmärgiks on soodustada eelkooliealiste laste ning kooliõpilaste hulgas piima ja -toodete tarbimist ning laste tervislikku toitumist ja toitumisharjumuste kujunemist. Samuti võimaldab koolipiimakava lasteaialastele ning õpilastele pakkuda abikava raames lubatavaid tooteid soodsama hinnaga.

Koolipiimatooteid võib pakkuda lasteaialastele, I-XII klassi õpilastele ning kutsekeskharidust omandavate õpilastele.

2016/2017. aastal (seisuga 31.07.2017) oli koolipiimatoetuse kavas osaleva 968 õppeasutuse kaudu potentsiaalsete koolipiima tarbivate õpilaste arv Eestis 208 874 (tabel 4.2), mis on ca 94% kogu 2016/2017 kooliaasta sihtrühmast.

Tabel 4.2. Koolipiimakavaga liitunud õppeasutuste ja õpilaste arv 2016/2017. õppeaastal

Õppeasutuste arv Õpilaste arv

Algkoolid 12 1 381

Gümnaasiumid, keskkoolid 153 83 274

Kutsekoolid 18 7 856

Lasteaiad 471 60 295

Lasteaed-algkoolid 31 2 022

Lasteaed-põhikoolid 86 10 586

Põhikoolid 197 44 460

Kokku 968 209 874

Allikas: PRIA

Koolipiimakava raames tarbitud piimatoodete eest maksti 2016/2017. õppeaastal toetust kokku 1,78 mln eurot, millest EL toetuse osa oli 842,0 tuh eurot ning Eesti riigi eelarvest makstav täiendav toetus 937,5 tuh eurot.

Koolipiimatoetust saab taotleda piimale, maitsestatud (kakao, puuviljamahla või maitselisandiga) piimale, hapupiimale ja maitsestatud hapupiimale (vähemalt 1,5% rasvasisaldusega), maitsestamata jogurtile ning keefirile.

2016/2017. õppeaasta andmete alusel on koolipiimatoodete tarbimise osakaal erinevate koolipiimatoodete lõikes välja toodud joonisel 4.3.


57

Allikas: PRIA

Joonis 4.3. Koolipiimatoodete tarbimise osakaal koolipiimakavas 2016/2017. õppeaastal

4.3 Sealiha

Erakorralised turukorraldusmeetmed

Lisaks piimasektorile maksti 2017. aastal sealihatootjatele välja abisummad 2016. aasta turukriisist tingitud raskuste leevendamiseks. Erakorralist kohandamistoetust anti sea kohta, keda sealihatootja põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2016. aasta 1. mai seisuga pidas ning kelle pidamisest ta teatas PRIA-le hiljemalt 2016. aasta 31. juulil, või sigade arvu mittesuurendamise kohustuse võtmisel taotluse esitamise kuupäeva seisuga pidas. Sealihatootja pidi toetuse saamiseks täitma vähemalt ühe järgmistest kriteeriumitest:

1) 1. mai 2016 seisuga mitte üle 2000 sea omamine; 2) 1. mai 2016 seisuga mitte suurema arvu sigade omamine kui aasta tagasi samal ajal; 3) 2015. aasta kohta ekstensiivse või keskkonnasõbraliku tootmismetoodika kasutamise eest

MAK toetuse saamine; 4) kohustuse võtmine mitte suurendada sigade arvu taotluse esitamise päevast kuni 1. maini

2017.

Sealihatootjatele antava erakorralise kohandamistoetuse määrad sea kohta olid järgmised:

- 2016. aastal esimest korda aafrika seakatku III tsooni kuulumisel – 23,04 eurot; - 2015. aastast alates Aafrika seakatku III tsooni kuulumisel – 19,05 eurot; - Aafrika seakatku III tsooni mittekuulumisel emis 11,52 eurot, siga (v.a emis) 6,76 eurot.

Toetuse taotlus tuli (nagu piimasektorigi puhul) esitada PRIA-le ajavahemikus 30. jaanuar – 8. veebruar 2017 ning toetussummad pidid EL reeglite kohaselt olema välja makstud hiljemalt 30. septembriks 2017.


58

Kokku maksti erakorralist kohandamistoetust 3,4 mln eurot (79 sealihatootjale).

4.4 Teravili

Teravilja sekkumiskokkuostu meede on avatud igal aastal 1. novembrist kuni 31. maini. 2017. aastal teravilja sekkumiskokkuostu ei toimunud, kuna teravilja hind oli üle sekkumishinna (101,31 €/t).


59

5 Põllumajanduse majandusnäitajad

Peegi Kaibald, Katre Kirt, Urve Valdmaa

Taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ning neid teenindavate tegevusalade (põllumajanduse) lisandväärtuse osatähtsus kõigil tegevusaladel loodud lisandväärtuses oli aastatel 2012–2016 vahemikus 1,0 kuni 2,3 protsenti (tabel 5.1).

Tabel 5.1. Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses aastatel 2012-2016

2012 2013 2014 2015 2016

Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus jooksevhindades (mln €)

360,7 334,4 345,9 279,1 178,5

Osatähtsus lisandväärtuses (%) 2,3 2,0 2,0 1,6 1,0

Allikas: SA

2015. ja 2016. aastal toimunud sektori osatähtsuse vähenemine riigis loodud üldises lisandväärtuses oli tingitud põllumajandusele keerulistest aastatest – 2015. aastat iseloomustasid aafrika seakatku puhangud ning loomakasvatustoodangu madalad kokkuostuhinnad ning ka 2016. aasta ei soosinud põllumajandustootjaid, sest toodangu väärtus vähenes oluliselt kuivast kasvuperioodist ja vihmasest saagikoristusperioodist tingitud teravilja saagikuse languse ning madalate tootjahindade tulemusel ning ka loomakasvatus oli endiselt keerulises olukorras nii lähivälisturgude kui aafrika seakatku puhangutest tingitud piirangute tõttu, samuti olid loomakasvatussaaduste tootjahinnad enamus aastast jätkuvalt madalal tasemel.

5.1 Põllumajandustootjate struktuur

Euroopa Liidus on põllumajanduse struktuuriuuringuid ühtse metoodika järgi korraldatud 1966. aastast. Iga kümne aasta järel korraldatakse struktuuriuuring põllumajandusloendusena. Viimane struktuuriuuring toimus Eestis 2016. aasta septembris. Struktuuriuuringu metoodika kohaselt on põllumajanduslik majapidamine üksus, kus on vähemalt 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi toodetakse põhiliselt müügiks.

2010. aasta põllumajandusloenduse tulemuste ning 2013. ja 2016. aasta struktuuriuuringute põhjal iseloomustab Eesti põllumajandust tootmise koondumine suurmajapidamistesse ning rendimaade suur osatähtsus. Põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 2010. aastal 19 613 põllumajanduslikku majapidamist, kusjuures 5% neist andis kolmveerandi kogu riigi põllumajandustoodangust. 2013. aastal oli põllumajanduslikke majapidamisi 19 186 ning 2016. aastal 16 696. Põllumajanduslikke majapidamisi oli 2016. aastal 15% vähem kui 2010. aastal.

Tabel 5.2. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine põllumajandusmaa suurusklasside järgi

Kokku 0–<1 ha

1–10 ha

10–50 ha

50–<100 ha

100–<300 ha

300–<500 ha

500–<1000 ha

>=1000 ha

2010 Majapidamiste arv 19 613 416 10 271 6 111 1 091 1 070 273 248 133

% 100 2 52 31 6 6 1 1 1

Kasutatav põllu-majandusmaa, ha

940 930 116 46 197 1 29700 76 206 182 129 105 288 172 941 228 352

% 100 0 5 14 8 19 11 19 24

2013 Majapidamiste arv 19 186 431 9 719 5 925 1 152 1 131 278 244 141

% 100 2 51 31 6 6 2 1 1


957 506 65 44 657 128 096 80 614 195 046 107 449 166 843 234 738


60

Allikas: SA, PM

Väikesi, alla 10-hektarilisi majapidamisi (sh majapidamisi, kus ei olnud põllumajandusmaad) oli 2016. aastal 8687, mis on 52% majapidamiste koguarvust ja 4% põllumajandusmaast ning üle 100 hektari põllumajandusmaaga majapidamisi oli 1900, mis on 12% majapidamiste koguarvust ja 78% põllumajandusmaast (tabel 5.2).

Ühe põllumajandusliku majapidamise valduses oli keskmiselt 60 ha põllumajandusmaad (2010. aastal 48 ha).

Allikas: SA

Joonis 5.1. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur põllumajandusmaa suuruse järgi aastatel 2010, 2013 ja 2016, %

Jätkus maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel (joonis 5.1). Loomakasvatusega tegelevate majapidamiste arv oli 2010. aastal 9679 (49% kogu majapidamiste arvust), aga 2016. aastal vaid 6965 (42% majapidamiste arvust). Seega oli kuue aasta jooksul toimunud loomakasvatusega tegelevate majapidamiste arvu ca 30% vähenemine (tabel 5.3).

% 100 0 5 13 8 20 11 18 25

2016 Majapidamiste arv 16 696 617 8 070 4983 1 053 1 161 332 254 153

% 100 4 48 30 6 7 2 2 1


995 103 24 3 8641 10 9294 74 703 201 233 129 988 177 271 26 3950

% 100 0 4 11 7 20 13 18 27


61

Tabel 5.3. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine loomade järgi

Maja-pidamised kokku

Loomadega maja-pidamised

sh veistega

sh piima-lehmadega

sh sigadega

sh lammastega

sh kodu-lindudega

2010 Majapidamiste arv

19 613 9679 4 620 3 520 1 549 1 950 4 973

Loomade arv

241 025 96 263 388 502 87 140 1 940 821


19 186 8 379 3 816 2 532 752 1 779 3 785

Loomade arv

261 900 96 046 378 852 87 044 2 166 435


16 696 6 965 3 246 1 742 152 1 597 2 174

Loomade arv

258 109 85 220 279 870 90 831 1 903 300

Allikas: SA

Kui 2010. aastal oli ühes majapidamises keskmiselt 52 veist, 45 lammast, 251 siga ja 390 kodulindu, siis 2016. aastal oli keskmiselt 80 veist, 57 lammast, 1841 siga ja 875 kodulindu.

5.2 Põllumajanduse tootjahinna ja ostuhinna indeksid, kasutatava põllumaa rendihind

Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis toodetud põllumajandussaaduste müügihindade muutust.

Tabel 5.4. Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus võrreldes eelnenud aastaga

2016 (%) 2017 (%)

Taimekasvatus -5,6 7,3

… teravili (k.a. seeme) -8,8 8,2

… tehnilised kultuurid -2,4 7,7

… köögivili ja aiandussaadused -1,5 3,4

… puuvili ja marjad -20,6 36,2

Loomakasvatus 0,5 26,7

… loomad lihaks 0,9 7,6

… piim 0,6 37,7

… munad -5,3 1,1

Kokku -2,5 21,9

Allikas: SA

Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks tõusis 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga 21,9% (tabel 5.4), sh taimekasvatuses 7,3% ja loomakasvatuses 26,7%. Tootjahinnaindeks suurenes kõigi põllumajandussaaduste osas, oluliselt aga puuvilja ja marjade (36,2%) ning piima (37,7%) osas.

Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks, mis iseloomustab põllumajandusäriühingute kuluartiklite hinnamuutusi, suurenes 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga 1,5% (tabel 5.5). Suuremad muutused olid kahe ostuhinnaindeksi osas – suurenes energia, kütuse ja määrdeainete ostuhinnaindeks (8%) ning teist aastat järjest vähenes väetise ja pinnaseparandaja ostuhinnaindeks ( mõlemal aastal ca 2%).


62

Tabel 5.5. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutus võrreldes eelnenud aastaga

2016 (%) 2017 (%)

Seeme 0,95 1,7

Energia, kütus, määrdeained -2,19 8,1

Väetis ja pinnaseparandaja -7,73 -7,2

Taimekaitsevahendid 0,29 1,2

Veterinaarkulud 2,3 -0,3

Loomasööt -3,46 1,3

Seadmete hooldus, remont ja materjalid -0,4 0,7

Ehitiste hooldus ja remont -2,13 1,0

Muud kaubad ja teenused -0,68 -0,1

Kokku -1,87 1,5

Allikas: SA

Üheks kuluelemendiks põllumajandustootjale on maa kasutamise eest makstav rent. SA avaldab alates 2013. aastast põllumajandusmaa rendi keskmisi hektarihindu kasutatava põllumajandusmaa kohta kokku ning eraldi ka põllumaa ja püsirohumaa kohta (tabel 5.6). Kolme aastaga (2013–2015) suurenes põllumajandusmaa rendi keskmine hektarihind 30%, kuid 2016. aastal jäi 2015. aasta hinnaga samale tasemele.

Tabel 5.6. Kasutatava põllumajandusmaa rendi keskmine hektarihind eurodes

2013 2014 2015 2016

Põllumajandusmaa kokku 40 48 52 52

… põllumaa 43 50 55 54

… püsirohumaa 30 38 38 40

Allikas: SA

5.3 Põllumajanduse majandusharu 2017. aasta korrigeeritud esialgsed majandustulemused

Põllumajandussektori makromajandustulemusi hinnatakse põllumajanduse majandusarvestuse (Economic Accounts for Agriculture – EAA) metoodika27 alusel.

Põllumajanduse majandusharu toodangu28 väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2017. aasta korrigeeritud esialgsetel andmetel 906,1 mln eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 2,7% (tabel 5.7).

27 EAA metoodika on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 138/2004. Esimene hinnang 2017. aasta põllumajanduse majandustulemustele koostati 2017. aasta novembris ning teine, korrigeeritud hinnang, 2018. aasta jaanuaris. Lõplikud andmed 2017. aasta kohta selguvad selle aasta septembris ning need koondab SA aruandeliste näitajate alusel. Majandustulemuste hindamisel kasutatakse SA esialgseid andmeid (põllumajandusloomade arv, juurdesünni ja liha kokkuostu näitajad; taimekasvatussaaduste kasvupinnad ja saagikuse näitajad, avaldatud 25.01.2018), millele lisavad ekspertarvamuse MEM põllumajandusturu korraldamise osakonna taime- ja loomakasvatusbüroo spetsialistid. Põllumajandussaaduste tootjahindade arvestamiseks kasutatakse SA põllumajandussaaduste tootjahinnaindekseid ja EKI poolt kogutavaid põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. Vahetarbimise arvestuses kasutatakse SA põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindekseid. 28 Põllumajanduse majandusharu toodang on põllumajanduslike majapidamiste põllumajandustoodangu ja lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu summaarne väärtus.


63

Tabel 5.7.Põllumajanduse majandusliku arvepidamise näitajad aastatel 2013–2017, mln eurodes

2013 2014 2015 2016 2017* Muutus 2017*/2016,%

Taimekasvatustoodang 382,2 384,4 468,0 318,6 378,8 19

… sh toetused taimekasvatusele29 0,0 0,0 0,8 0,9 0,5 -41

Loomakasvatustoodang 451,7 424,3 364,6 349,0 444,3 27

… sh toetused loomakasvatusele30 4,05 3,9 20,5 0,8 23,6 ca 3 korda

Põllumajandussaaduste toodang 833,9 808,7 832,6 667,6 823,1 23

Põllumajanduslikud teenustööd 41,9 37,3 43,8 42,8 43,4 1

Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine

48,3 54,3 58,7 39,3 39,7 1

Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas

924,0 900,2 935,1 749,7 906,1 21

Vahetarbimine 591,3 555,8 658,0 598,6 656,6 10

Brutolisandväärtus 332,8 344,4 277,1 151,1 249,5 65

Põhivara kulum 104,1 113,1 123,0 122,5 126,9 4

Netolisandväärtus 228,7 231,3 154,2 28,6 122,6 ca 3 korda

Tootmistoetused 192,3 168,2 149,7 167,5 191,4 14

Tootmisteguritulu 416,8 394,8 299,0 192,1 310,1 61

Tootmisteguritulu aastatööjõuühiku kohta, eurodes

18 893 17 969 14 742 9 450 15 230 61

Allikas: SA, MEM; * 2017. aasta korrigeeritud esialgne hinnang 05.02.2018

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga (749,7 mln eurot) alushindades 21%, sh alushinnad tõusid keskmiselt 10% ja toodangu kogus suurenes 9,5%.

Taimekasvatustoodangu väärtuse hindamisel võetakse arvesse aasta alguse ja lõpu varude väärtuse muutus, toodangu müük ning kasutamine põllumajanduslikus majapidamises. Taimekasvatustoodangu väärtuseks alushinnas kujunes 2017. aastal korrigeeritud esialgsel hinnangul 378,8 mln eurot, mis moodustas 42% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest. Võrreldes 2016. aastaga (349,0 mln eurot) suurenes toodangu väärtus 19%, sh suurenes toodetud kogus 22%, kuid alushinnad langesid 2%.

29 Taimekasvatusele suunatud tootetoetused 2017. aastal olid puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus ning puu- ja köögiviljasektori erakorraline abi. 30 Loomakasvatusele suunatud tootetoetused 2017. aastal: piimalehma kasvatamise otsetoetus, ammlehma kasvatamise ja ute kasvatamise otsetoetuste määramised 2016. aasta taotluste alusel, ammlehma kasvatamise üleminekutoetus, ja ute kasvatamise üleminekutoetus, erakorraline kohandamistoetus piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele ning piimatootmise vähendamise toetus.


64

Allikas: SA, MEM korrigeeritud esialgne hinnang 05.02.2018

Joonis 5.2. Taimekasvatustoodangu väärtuse (alushinnas) struktuur 2017. aastal

Kõige suurema osatähtsuse (46%, joonis 5.2) moodustas taimekasvatustoodangu väärtuses teraviljatoodangu väärtus. 2016. aasta teraviljasaagikus jäi keskmisest madalamaks ning teravilja kogutoodangu väärtus oluliselt väiksemaks kui 2015. aasta rekordsaagi tingimustes. 2017. aasta tõi jällegi keskmisest kõrgema saagikuse ja suurenenud kasvupinnalt toodeti koguseliselt 45% enam toodangut kui eelnenud aastal, millele lisandus tootjahindade 8%-line tõus. Selle tulemusel suurenes teravilja toodangu väärtus 56% ja teravilja osakaal taimekasvatustoodangu väärtuses 11 protsendi võrra.

Tehniliste kultuuride toodangu väärtuse osatähtsus jäi 2017. aastal eelnenud aastaga sarnasele tasemele (24%, joonis 5.2), kuigi suurenes 30% tootjahinna 1%-lise tõusu tõttu. Toodetud rapsi kogus suurenes võrreldes 2016. aasta madala baasiga 61%. Samal ajal vähenes proteiinikultuuride toodangu maht 35% ja muude tehniliste kultuuride toodangu maht 26%.

Osatähtsuselt kolmandal kohal (15% taimekasvatussaaduste toodangu väärtusest) olevate söödakultuuride tootjahinda ja toodetud kogust hindasime 2016. aasta tasemega võrreldes 2% madalamaks peamiselt toodetud koguse vähenemise tõttu.

Puu- ja köögivilja, istikute ja kartuli toodangu väärtuse osatähtsus taimekasvatustoodangu väärtuses on kokku 15% (joonis 5.2). Puu- ja köögiviljale maksti 2017. aastal 0,5 mln eurot tootetoetust. Toodangu mahtu mõjutasid sarnaselt teraviljadele ebasoodsad ilmastikutingimused koristusperioodil, kuid olulist vähenemist ei olnud märgata. Kuna kartuli tootjahinna arvestus on


65

2017. aastal erinev eelnevate aastate arvestusest, siis muudatust toodangu väärtuses ei ole võimalik korrektselt välja tuua.

Loomakasvatustoodangu väärtuse arvutamisel võetakse arvesse nii tapetud loomade eluskaal kui ka elusmassi-iive ja loomakasvatussaaduste toodang ning tootmisega seotud toetused. Loomakasvatustoodangu väärtuseks alushinnas kujunes 2017. aastal korrigeeritud esialgsetel andmetel 444,3 mln eurot, mis moodustas 49% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest. Loomakasvatussaaduste toodangu koguste ja tootja- ning kokkuostuhindade muutuste tulemusel suurenes loomakasvatustoodangu väärtus alushinnas võrreldes 2016. aastaga 27%, seejuures toodangu maht jäi 2016. aasta tasemele, kuid tootjahinnad tõusid 23%. Toodangu väärtust suurendasid loomakasvatustootmisega seotud toetused (23,6 mln eurot, moodustades loomakasvatustoodangu väärtusest alushinnas 5%.


Joonis 5.3. Loomakasvatustoodangu väärtuse (alushinnas) struktuur 2017. aastal

Kõige olulisema osa loomakasvatustoodangu väärtusest moodustas jätkuvalt piima toodangu väärtus (55%, joonis 5.3). Piima kogus suurenes 1% lehmade piimakuse suurenemise arvelt ning piima tootjahind tõusis 38%.

Seakasvatuse toodangu väärtus moodustas 2017. aastal loomakasvatustoodangu väärtusest 16%. Toodangu maht vähenes võrreldes eelnenud aastaga 1%, kuid tootjahind suurenes 11% ning toodangu väärtus alushinnas suurenes 15%.


66

Veiste toodangu väärtus suurenes 29%, millele aitas kaasa 19,3 mln euro suurune tootmisega seotud toetus (27% toodangu väärtusest). Toodangu maht vähenes 6%, kuid tootjahinnad tõusid 15%.

Lindude, lammaste ja kitsede toodangu väärtus vähenes ning muu loomakasvatuse (hobused, mesi, vaha, karusnahad, sõnnik jm) ja munade toodangu väärtus suurenes. Kokku moodustasid eelpool nimetatud 12% loomakasvatustoodangu väärtusest (joonis 5.3).

Põllumajanduslike teenustööde ja lahutamatu põllumajandusliku kõrvaltootmise väärtuseks kujunes 2017. aastal korrigeeritud esialgse hinnangu järgi 83,1 mln eurot (tabel 5.7), mis on sarnane 2016. aasta vastava väärtusega, moodustades põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest 9%.

Vahetarbimine kajastab kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste (muutuvkulude) väärtust (sh ka omatoodetud rohusöödad). Vahetarbimise väärtuseks kujunes 2017. aastal korrigeeritud esialgse hinnangu kohaselt 656,6 mln eurot, mis on 10% enam kui 2016. aastal. Vahetarbimine moodustas põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest 72%, jättes brutolisandväärtuseks 28% toodangu väärtusest.

Sarnaselt eelmistele aastatele moodustas vahetarbimise väärtuses kõige suurema osa ka 2017. aastal loomasööt (34%, joonis 5.4). Energia hinnatõus ning suurenenud koristus- ja kuivatuskulud (lisanduvad teenustööd ehk muu vahetarbimine) suurendasid energia ja määrdeainete ning muu vahetarbimise osatähtsust kokku 8%.


Joonis 5.4. Vahetarbimise väärtuse struktuur 2017. aastal

2017. aasta korrigeeritud esialgsetel andmetel kujunes põllumajanduse majandusharu brutolisandväärtuseks (põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus lahutatud vahetarbimine)


67

249,5 mln eurot. Kuna vahetarbimise väärtus suurenes 11 protsendi võrra vähem kui põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus, kujunes brutolisandväärtus võrreldes 2017. aastaga 65% suuremaks. Kulumi 4%-line kasv vähendas netolisandväärtuse 122,6 mln euroni (4,3 kordne suurenemine võrreldes 2016. aastaga).

Tootmistoetused31 suurenesid 2017. aastal 14%, mistõttu tootmisteguritulu (netolisandväärtus faktorhinnas koos tootmistoetustega ja muude maksudeta), mis mõõdab hüvitust kõigile kasutatud tootmisteguritele (maa, töö, kapital), suurenes 61% ja taandatuna 20,4 tuh aastatööühiku kohta oli 15 230 eurot.

EL riikide tootmisteguritulu muutused aastatööühiku kohta perioodil 2015–2017 on toodud lisas 2, kus on näha, et vastavalt põllumajanduse majandusarvestuse andmetele on tootmisteguritulu aastatööühiku kohta aastate 2015–2017 keskmisena kõige madalam Rumeenias (4,4 tuh eurot) ja kõige kõrgem Hollandis (52,1 tuh eurot). Eesti näitaja on EL28 keskmisega (16,8 tuh eurot) võrreldes 20% madalam (13,5 tuh eurot). Lisa 2 joonisel toodu ilmestab ka fakti, et kuigi 14-s liikmesriigis oli 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga tootmisteguritulu langus, siis Eestis oli langus suurim (36%). Samas suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 20 liikmesriigi tootmisteguritulu ja esialgseil andmeil enim Eestis (72%)32.

Viimase viie aasta arenguid Eestis iseloomustab joonis 5.5.

31 Maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 raames ja MAK 2014-2020 raames makstavad keskkonnatoetused, tootmisest lahti seotud otsetoetused ja muud riiklikud toetused on arvestatud tekkepõhist arvestusprintsiipi kasutades komisjoni määruses (EÜ) nr 138/2004 kehtestatud nõudeid. 32 Korrigeeritud esialgsed andmed liikmesriikide kohta avaldab Eurostat alates 2018. veebruarist kuni kolme kuu jooksul.


68

Allikas: SA, MEM * 2017. a korrigeeritud esialgne hinnang 05.02.2018

Joonis 5.5. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus alushinnas ja tootmistoetused ning tootmises tehtavad kulutused (vahetarbimine, kulum, tööjõukulud, makstud rendid ja intressid) aastatel 2013–2017

2013. aastal jätkus lisandväärtust suurendav suundumus – tootjahinnad kallinesid enam kui sisendite hinnad, mis tagas majandusharus tootlikkuse kasvu, kuid 2014. aastal tootjahinnad järsult langesid ning samal ajal vähendasid kaubanduspiirangud ja loomataudipuhangud loomakasvatuse tootmisbaasi. Taimekasvatustoodangu väärtus ei vähenenud, sest toodangu maht suurenes ja sisendite hinnad olid jätkuvalt stabiilsed. 2015. aastal jätkus loomakasvatustoodangu väärtuse vähenemine tootjahindade languse tõttu. Samal ajal saadi taimekasvatuses rekordsaake, mis tagas majandusharu toodangu väärtuse väikese suurenemise, kuid sektori tootlikkus kokku siiski vähenes. 2016. aastal loomakasvatustootmine stabiliseerus, kuid taimekasvatustootmises toimus saagikuse tugev langus võrreldes kõrge baasiga 2015. aastal. Kuna sisendite hinnaindeks ei langenud samas rütmis tootjahindadega, muutus sektori olukord väga keeruliseks: 2016. aastal oli faktortulu 192,1 mln (sh 87% tootmistoetused), millest 99,9% kulus välistegurite katmiseks. Seega jäi ettevõtjatuluks 1,8 mln eurot, mis on 2015. aasta tasemest 2%. 2017. aastaks on sissetulekud (toodangu väärtus koos toetustega) vähenenud võrreldes 2013. aastaga 2%, kuid on alanud langusest taastumine. Tootmistoetuste maht oli sarnane 2013. aasta tasemega, moodustades tulu poolel 17% (joonis 5.5), kuid vahetarbimises tehtavad kulutused on suurenenud 11% ja kulum 19%. Tootmisteguritulust kaetavad tööjõukulud ja makstavad intressid ning rendid on suurenenud 22%. Joonisel 5.5 toodud tulude ja kulude vahe on majandusharu tasemel hinnanguliselt kahanenud 2013. aasta 249 mln eurolt 106 mln euroni 2017. aastal.

Hoolimata esimestest märkidest sektoris aset leidnud langusest taastumise kohta (tootjahinna tõus, toodangu mahu kasv), tegutseb sektor endiselt pingelistes tingimustes.


69

Viimased kolm aastat on vahetarbimise osatähtsus kõrgem (üle 70%) kui aastate 2005–2017 keskmine (64%). Kulumi väärtus on suurenenud enam kui brutolisandväärtus, st et tootlikkuse tõstmiseks on põhivara uuendatud suurema hooga kui on suurenenud toodangu väärtus ja brutolisandväärtus.

Toote- ja tootmistoetuste osatähtsus tootmisteguritulus oli aastatel 2015–2017 üle 50% ja tootmisteguritulust kaetavaid välistegurite kulusid (tööjõukulu, intressi ja rendimaksete kulu) ei oleks sektor aastatel 2015–2017 ilma toetusteta katta suutnud – seega toetustest sõltuvus on üle keskmise.

Samal ajal suureneb välistegurite kulu enam kui tootmisteguritulu aasta tööühiku kohta. Rendimaksete osatähtsus välistegurites suureneb nii rendimaade osatähtsuse kui rendi hektarihinna tõusu tõttu. Palgalise tööjõu osatähtsus on suurenenud, moodustades 2017. aastal üle poole ATÜ-st ning palk suureneb keskmiselt 5% aastas. Positiivne on baasintresside endiselt madalal tasemel püsimine (alates 2012. aasta juulist alla 1%, alates 2016. aasta jaanuarist negatiivne).

5.4 Põllumajandusettevõtete ja toiduainete tootmise ettevõtete 2017. aasta IV kvartali majandusnäitajate võrdlus lühiajastatistika alusel

Statistikaameti33 lühiajastatistika andmetel tootsid põllumajandusettevõtted34 2017. aasta nelja kvartali kokkuvõttes kokku puhast lisandväärtust (PLV) 78,4 mln eurot (0,77% kõikide tegevusalade toodetud PLV-st), mis on 3,6 korda enam kui 2016. aasta neljas kvartalis.

2017. aasta IV kvartalis oli põllumajandusettevõtete müügitulu35 kokku 214,8 mln eurot (22% enam kui 2016. aasta IV kvartalis), moodustades kogu 2017. aasta müügitulust 32%. Nende kogukulud olid 199,3 mln eurot (13% enam kui 2016. aasta IV kvartalis), sh tööjõukulud 31,9 mln eurot, mis on 9% enam. PLV toodeti IV kvartalis 47,4 mln eurot, mis oli 68% enam kui 2016. aasta IV kvartalis.

Toiduainete tootmise ettevõtted36 tootsid 2017. aasta nelja kavartali kokkuvõttes kokku PLV 283,4 mln eurot (2,8% kõikide tegevusalade toodetud PLV-st), mis on 14% enam kui 2016. aasta nelja kvartali jooksul.

Toiduainete tootmise ettevõtete müügitulu oli 2017. aasta IV kvartalis ajal 449,7 mln eurot (aastasest müügitulust 26%), mis on 12% enam kui 2016. aasta IV kvartalis. Kulutusi tehti 429,3 mln euro eest, mis on 13% enam kui eelneval samal perioodil, sh tööjõukulud 53,8 mln eurot (+8%). PLV toodeti 2017 aasta IV kvartalis 74,2 mln eurot, mis on võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 8% enam.

33 2017. a IV kvartali tulemused avaldati 27.02.2018. 34 Põllumajandusettevõtted – taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade ettevõtted (juriidilised isikud; nende teenitud müügitulu moodustab sektori müügitulust (ettevõtete müügitulu + FIEde ettevõtjatulu) ca 73%); 2017. aasta IV kvartalis oli SA andmetel 2841 põllumajandusettevõtet, kus oli 8703 tööga hõivatut. 35 Müügitulu – nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei hõlma käibemaksu ega aktsiise ja seda arvestatakse tekkepõhiselt; müügitulu ei sisalda: põhivara müügitulu, muud äritulu, saadud dotatsioone, käibemaksu aktsiise. 36 Toiduainete tootmise ettevõtete (ei sisalda jookide tootmise ettevõtteid) juriidiliste isikute müügitulu moodustab sektori müügitulust kokku (ettevõtete müügitulu + FIEde ettevõtjatulu) 99.9%, SA andmetel oli 2017. a IV kvartalis 658 toiduainete tootmise ettevõtet 13 114 hõivatuga.


70

Tootjahinna ja sisendite ostuhinna muutused

Müügitulu ning kogukulude muutust mõjutavate hindade muutust iseloomustavad looma- ja taimekasvatussaaduste tootjahinnaindeks37, tööstustoodangu tootjahinnaindeks38 ning põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinna-indeks39, mille võrdlusbaasiks on võetud 2010. aasta (joonis 5.6).

Loomakasvatussaaduste tootjahindade tõus algas 2016. aasta III kvartalis, kallinedes 2017. aasta IV kvartaliks 39 protsendi võrra. Taimekasvatussaaduste tootjahinnad kallinesid 2017. aasta I poolaastal, kuid odavnesid taas II poolaastal, jäädes IV kvartalis 6 protsendi võrra kõrgemale tasemele kui eelnenud aasta samal perioodil. Viieaastase perioodi võrdluses on taimekasvatussaaduste hinnad 2013. aasta hindadega sarnased, kuid loomakasvatussaaduste hindade suundumus on veel väikeses languses.

Põllumajandussaaduste tootjahinnad 2017. aasta IV kvartalis olid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga ca 15% kõrgemad, samas oli põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks 3% kõrgem kui aasta tagasi. Seega on viimased neli kvartalit tootjahinnad kallinenud enam kui tootmise vahendite ostuhinnad.

Toiduainete tootmise ettevõtete tööstustoodangu tootjahinnaindeks on 2017. aasta IV kvartalis 5 protsendi võrra kõrgem kui 2016. aasta IV kvartalis. Võrreldes põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksiga on tööstustoodang kallinenud aastate 2013–2017 jooksul 8 protsendi võrra enam.

37 Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks kajastab Eestis toodetud põllumajandussaaduste hindade muutust (baasaasta 2005), eraldi on näidatud sh loomakasvatus- ja taimekasvatussaaduste tootjahindade muutust; tööstustoodangu tootjahinnaindeksiga võrreldavuse tagamiseks on baasiks võetud 2010. a keskmine tootjahinnaindeks (põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks 115,75; taimekasvatussaaduste tootjahinnaindeks 112,33; loomakasvatussaaduste tootjahinnaindeks 93,15; tööstustoodangu tootjahinnaindeks 100,00). 38 Tööstustoodangu tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, hõlmates nii kodumaisele turule kui ka mittekodumaisele turule valmistatud tööstustooteid (baasaastaks 2010=100). 39 Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks näitab sisendite (väetised, seemned, sööt, taimekaitsevahendid jm) hinnamuutust (baasaasta 2005). Võrreldavuse tagamiseks baasiks 2010. aasta keskmine (120,40).


71

Allikas: SA, MEM arvutused

Joonis 5.6. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi ja taimekasvatus- ning loomakasvatussaaduste tootjahinnaindeksi muutused ning toiduainete tootmise tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus võrreldes 2010. aastaga kvartalite lõikes

Müügitulu ja kogukulud

SA andmetel suurenes 2017. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga piima (6%), veiseliha (1%) ja sealiha (13%) kokkuostetav kogus. Piima ja veiseliha kokkuostuhind tõusis samal ajal vastavalt 15% ja 16%, kuid sealihal langes 2%. Korrigeeritud andmeil oli 2017. aasta sügisel teraviljasaak ja rapsi- ning rüpsiseemne saak 42% suurem kui 2016. aastal. Konjuktuuriinstituudi andmetel teravilja ja rapsi kokkuostuhinnad tõusid 2017. aasta III ja IV kvartalis. Seega mõjutas põllumajandusettevõtete 2017. aasta IV kvartali müügitulu suurenemist 22% võrreldes eelneva aasta sama ajaga nii saaduste müüdud koguste suurenemine kui hinnatõus. Põllumajandusettevõtete kogukulud suurenesid võrreldes eelnenud aasta IV kvartaliga 13%, sh tööjõukulud 9% ning puhastulu teeniti 7% (joonis 5.7, vasakpoolne).


72

Allikas: SA, MEM arvutused Allikas: SA, MEM arvutused

Joonis 5.7. Põllumajandusettevõtete (PM) ja toiduainete tootmise ettevõtete (TA) müügitulu ja kogukulude muutus ja müügitulu ning kogukulude suhe 2017. a IV kvartalis võrreldes eelnenud aasta sama ajaga 2013–2017 (vasakpoolne joonis) ja võrreldes 2011. a a IV kvartaliga, 2012 IV kv=100 (parempoolne joonis)

Toiduainete tootmise ettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta IV kvartalis 12% võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga. SA tööstustoodangu mahuindeksi40 andmetel toodeti 2017. aastal IV kvartalis toiduaineid koguseliselt 4% rohkem ning toiduainete tootmise müügiindeksi41 järgi oli toodang võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 7% kallim.

Toiduainete ekspordist42 saadud tulu oli 2017. aasta IV kvartalis võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga 10% suurem ja Eestis müüdud toodangust saadud tulu43 5% suurem. Seega on müügitulu suurenemise taganud hinnatõus koos ekspordist saadava tulu suurenemisega.

40 Tööstustoodangu korrigeerimata mahuindeks – iseloomustab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga; toodangu püsivhindadesse arvutamiseks kasutatakse tootjahinnaindeksit. 41 Tööstustoodangu müügiindeks – iseloomustab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust võrreldes baasperioodiga jooksevhindades. 42 Tööstustoodangu ekspordiindeksi alusel (arvutatakse eraldi eurotsooni- ja mitteeurotsooni müügiindeksid, mis kaalutakse kokku ekspordiindeksiks); ekspordiindeksi muutus 2017. a IV kvartalis võrdluses 2016. a IV kvartaliga: oktoobris (+18%), novembris (+5%), detsembris (+7%). 43 Kodumaisel turul müüdud tööstustoodangu indeksi muutus 2017. a IV kvartalis võrreldes 2016. a IV kvartaliga: oktoobris (+9%), novembris (+4%) ja detsembris (+3%).


73

Toiduainete tootmise ettevõtete kogukulud suurenesid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 13%, seejuures tööjõukulud 9%. Ettevõtete puhastuluks jäi 5% (joonis 5.7, vasakpoolne).

Müügitulu ja kogukulude muutustest viimase viie aasta neljanda kvartali kohta annab ülevaate joonis 5.7 (parempoolne). Põllumajandusettevõtete ja toiduainete tootmise ettevõtete müügitulu suundumus neljanda kvartali lõikes on erinevalt aastatagusest situatsioonist jälle sarnase tõusuga. Seejuures toiduainete tootmise ettevõtete kogukulude suundumus oli veidi suurema tõusuga kui põllumajandusettevõtetel. Lühiajastatistika alusel saab tõdeda, et põllumajandusettevõtete olukord on muutunud võrreldes 2016. aastaga paremaks.

Tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel ja tööjõukulud hõivatu kohta

Tööviljakust puhta lisandväärtuse alusel hinnatakse müügitulu ja kogukulude (v.a tööjõukulud) vahena kvartalikeskmise hõivatu kohta. 2017. aasta IV kvartalis toodeti põllumajandusettevõtetes hõivatu kohta PLV 5,44 tuh eurot ja hõivatu kohta tehti tööjõukulusid 3,66 tuh eurot. Seega jäi puhastuluks 1,78 tuh eurot hõivatu kohta.

Toiduainete tootmise ettevõtetes toodeti samal ajal hõivatu kohta PLV 5,66 tuh eurot ja tööjõukulusid tehti hõivatu kohta 4,10 tuh eurot, mis jättis puhastuluks hõivatu kohta 1,55 tuh eurot (joonis 5.8).

Nii põllumajandusettevõtete kui toiduainete tootmise ettevõtete tööviljakus PLV alusel oli madalam kui ettevõtlussektori keskmine (5,84 tuh eurot). Tegevusalade keskmine tööjõukulu hõivatu kohta oli 2017. aasta IV kvartalis 4,33 tuh eurot, mis jätab tegevusalade keskmisena ettevõtja puhastuluks 1,50 tuh eurot hõivatu kohta.

Tööjõukulud hõivatu kohta on 2017. aasta IV kvartali ja 2016. aasta IV kvartali võrdluses suurenenud põllumajandusettevõtetes 15% ja toiduainete tootmise ettevõtetes 7%. Põllumajandusettevõtete tööjõukulu hõivatu kohta moodustas ettevõtlussektori keskmisest 2017. aasta IV kvartalis 84%, toiduainete tootmise ettevõtetes 95%.


74

Allikas: SA, MEM arvutused

Joonis 5.8. Põllumajandusettevõtete (PM) ja toiduainete tootmise ettevõtete (TA) tööviljakus PLV alusel ja tööjõukulud hõivatu kohta IV kvartalis aastatel 2013–2017, tuh eurodes

5.5 Põllumajandustootjate majanduslik olukord (FADN) alusel

Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network - FADN) loodi EL liikmesriikide poolt 1965. aastal eesmärgiga koguda informatsiooni põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks. Andmete kogumise korraldamiseks on igas liikmesriigis määratud asutus, kes vastutab andmete õigsuse ja Euroopa Komisjonile tähtaegse edastamise eest. Eestis oli selleks asutuseks määratud Maamajanduse Infokeskus (tegevus lõpetati alates 1. jaanuarist 2018. aastal ja senised tegevused koondati Põllumajanduseuuringute Keskusse). Nende poolt 2017. aastal välja antud elektroonilise kogumiku “Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2016”44 alusel oli põllumajandustootja kasutuses keskmiselt 123 ha põllumajanduslikku maad (majandusliku suuruse poolest kõige väiksemate tootjate grupis 17 ha ja kõige suuremate tootjate grupis 1011 ha).

Keskmiselt 36% kasutatavast põllumajanduslikust maast oli omandis ja 64% renditud või muudel tingimustel kasutusele võetud. Keskmiselt 39% põllumajandusmaast oli teravilja, 41% söödakultuuride ning 14% õli- ja muude põllukultuuride all.

Kogutoodangu väärtus (sh toetused v.a investeeringutoetused) ettevõtte kohta oli 2016. aastal keskmiselt 112 tuh eurot. Võrreldes 2015. aastaga vähenes kogutoodangu väärtus (sh toetused v.a investeeringutoetused) 11%. Taimekasvatustoodangu väärtuse vähenemine oli tingitud keskmiselt kolmandiku võrra madalamatest saagikusnäitajatest kui 2015. aastal. Loomakasvatustoodangu väärtus vähenes, kuna keerulistes majandamistingimustes olid paljud tootjad sunnitud loomade arvu vähendama või loomakasvatuse lõpetama. Madalate kokkuostuhindade tõttu oli 2016. aasta piimatootjatele eriti raske.

44 http://www.maainfo.ee/data/trykis/aastaraamat/FADN2016.pdf

http://www.maainfo.ee/data/trykis/aastaraamat/FADN2016.pdf


75

2016. aastal said põllumajandustootjad 6% vähem toetusi kui 2015. aastal. Kui otsetoetusi määrati tootjatele 2016. aasta eest kokkuvõttes pisut rohkem (3%), siis MAKi toetusi maksti 2% vähem kui 2015. aastal. Toetuste vähenemise põhjustas turukorralduse eritoetuste märkimisväärne vähenemine – kui 2015. aastal maksti nii loomakasvatussektori erakorralist toetust piimalehmale kui ka piimatootja erakorralist abi ning lisaks veel ka loomakasvatussektori erakorralist toetust sigadele (kokku 2196 eurot ettevõtte kohta), siis 2016. aastal maksti ainult piimalehma erakorralist toetust (510 eurot ettevõtte kohta).

Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna oli kogutoodangu väärtus (k.a toetused v.a investeeringutoetused) 2016. aastal keskmiselt 915 eurot. Toetuste (v.a investeeringutoetused) kogusumma kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta oli 172 eurot. Kogukulud hektari kohta olid 920 eurot.

Netolisandväärtus oli 2016. aastal keskmiselt 18 488 eurot ettevõtte ja 10 887 eurot tööjõu aastaühiku kohta. Võrreldes 2015. aastaga vähenes netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta 24% ning see on alates 2010. aastast kõige madalam tulemus.

5.6 Põllumajandustootjate maksud ja võlad

Maksu- ja Tolliameti (MTA) registris oli 2017. aasta lõpu seisuga 7015 füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE-t) ja 3478 juriidilist isikut, kelle tegevusalaks oli märgitud põllumajandus45. Võrreldes 2016. aastaga on põllumajanduse tegevusala märkega juriidiliste isikute arv suurenenud 439 isiku võrra.

Deklareeritud maksud

2017. aastal deklareerisid põllumajandustootjad makse kokku summas 71,97 mln eurot, mis on 2016. aastaga võrreldes 18% (11,2 mln eurot) rohkem. Juriidiliste isikute deklareeritud maksude kogusumma suurenes 19% (10 mln eurot) ning füüsiliste isikute deklareeritud maksude kogusumma 13% (1,2 mln eurot)46. Põllumajandusega tegelevad juriidilised isikud deklareerisid maksudest 86% ja füüsilised isikud 14%.

Vaadates maksude deklareerimist maksuliikide lõikes (joonis 5.9)47, siis nagu 2016. aastalgi moodustas üle poole deklareeritud maksudest sotsiaalmaks (38,3 mln eurot), millele järgnes kinnipeetud tulumaks (18,8 mln). Suurim erinevus võrreldes 2016. aastaga – kui eelmisel aastal ületas riigilt sisendkäibemaksuna tagasiküsitud summa deklareeritud käibemaksu summat 3,5 mln

45 Isikud, kellel on MTA registris märgitud tegevusala mõne järgmise EMTAK koodiga (siia hulka võivad kuuluda ka juba tegevuse lõpetanud ettevõtjad või tuludeklaratsiooni E vormi täitnud isikud, kelle tegevusala koodiks on märgitud mõni järgnevatest):

Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK kood 01);

Üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK kood 011);

Mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK kood 012);

Ühendatud taime- ja loomakasvatus (segapõllumajandus) (EMTAK kood 013);

Loomakasvatus (EMTAK kood 014);

Segapõllumajandus (EMTAK kood 015);

Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK kood 016);

Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad (EMTAK kood 017). 46 Siin ja edaspidi maksude ja võlgade ülevaates sisaldavad füüsiliste isikute andmed nii praeguste kui juba tegevuse lõpetanud FIE-de andmeid, kel tegevusalaks on või on olnud märgitud põllumajandus (2017 kokku 12 465 isikut). 47 Joonisel 5.9 ja tabelis 5.8 nimetatud muud maksud: alkoholi-, elektri-, kütuse-, pakendi- ja tubakaaktsiis ning tollimaks.


76

euro võrra, siis 2017. aastal on deklareeritud käibemaksusumma taas positiivne ning oli deklareeritud maksudest suuruselt kolmandal kohal summas 3,8 mln eurot.

Allikas: MTA, MEM.

Joonis 5.9. Deklareeritud maksude jaotumine 2017. aastal

Täpsemad andmed viimasel kolmel aastal deklareeritud maksudest kajastab tabel 5.8.

Tabel 5.8. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud aastatel 2015–2017, tuh eurodes

2015 2016 2017

Füüsiline isik

Juriidiline isik

Kokku Füüsiline isik

Juriidiline isik

Kokku Füüsiline isik

Juriidiline isik

Kokku

Sotsiaalmaks 6 202 30 007 36 209 6191 29 901 36 091 6 093 32 161 38 254

Kinnipeetud tulumaks

1 261 16 238 17 499 1281 16 203 17 483 1 266 17 575 18 841

Käibemaks 937 12 627 13 564 -2 362 -1 089 -3 451 -779 4 628 3 849

Maamaks 1 875 913 2 788 1 859 1 031 2 890 1 824 1 163 2 986

Töötus-kindlustus-makse

180 2 061 2 241 177 2 007 2 185 173 2 168 2 341

Erijuhtude tulumaks

1 1 345 1 346 1 1 687 1 687 0 1 854 1 854

Kogumis-pensioni makse

175 1 448 1 623 181 1 467 1 648 170 1 595 1 764

Füüsilise isiku tulumaks

1 442 0 1 442 1 807 0 1 807 1 563 0 1 563

Muud maksud 66 159 225 3 207 210 32 254 286

Raskeveoki-maks

84 122 206 85 135 220 84 151 234

Kokku 12 224 64 921 77 145 9 222 51 549 60 771 10 424 61 548 71 972

Allikas: MTA, MEM48

48 Siin ja järgnevalt võivad maksude ja võlgade 2015. ja 2016. a summad erineda eelmise kahe aasta ülevaates märgitust seoses ümardamisel tekkinud erinevustega.


77

Maakondade lõikes deklareeriti põllumajandustootjate poolt, nagu eelmiselgi aastal, enim makse Tartu ja Harju maakonnas ning kõige vähem makse Ida-Viru ja Hiiu maakonnas. Täpsema ülevaate deklareeritud maksudest maakondade lõikes ning makse deklareerinud põllumajandustootjate arvust saab jooniselt 5.10.

Allikas: MTA, MEM.

Joonis 5.10. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud maakondade lõikes tuh eurodes ja makse deklareerinud isikute arv aastatel 2016 ja 2017

Vaadeldes 2017. aastal põllumajanduses deklareeritud makse sektori põhiselt (joonis 5.11), siis sarnaselt eelnenud aastale49 moodustab sellest peaaegu poole piimakarjakasvatusega tegelevate isikute deklareeritud maksud (45%, eelnenud aastal 47%), millele järgneb taimekasvatuse (29%, eelnenud aastal 24%), segapõllumajandusega tegelevate isikute (11%, eelnenud aastal 13%) ning seakasvatusega tegelevate isikute maksud (8%, eelnenud aastal 10%).

49 Andmed 2016. aastal põllumajandustootjate deklareeritud maksude ja võlgade kohta leitavad põllumajandussektori 2016. aasta ülevaatest, lk 57–63, internetis leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/2016/ulevaade-pollumajandussektor-2016-04.pdf.

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/2016/ulevaade-pollumajandussektor-2016-04.pdf


78

Allikas: MTA, MEM

Joonis 5.11. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud sektoriti 2017. aastal, tuh eurodes

Maksuvõlad

Maksuvõlglasi oli 2017. aasta lõpu seisuga põllumajandusega tegelevate ettevõtjate seas 1275 isikut, neist füüsilisi isikuid 916 ja juriidilisi isikuid 359. Kui 2016. aastaga võrreldes oli maksuvõlglaste arv kokkuvõttes 15 isiku võrra vähenenud, siis tegelikkuses oli maksuvõlglaste arv vähenenud vaid füüsiliste isikute osas (39 isiku võrra), samal ajal kui juriidiliste isikute hulgas oli maksuvõlglasi 24 isikut rohkem kui 2016. aastal. Hoolimata sellest, et eelmise aastaga võrreldes maksuvõlglaste arv vähenes, siis maksuvõla kogusumma suurenes. Kui 2016. aastal oli põllumajandustootjate maksude võlgade suurus 6,67 mln eurot, siis 2017. aastal oli see 6,8 mln eurot50. Koguvõlast moodustas füüsiliste isikute maksuvõlg 46% ja juriidiliste isikute maksuvõlg 54%, mis tähendab, et see on proportsionaalselt sarnane 2016. aastale, kus vastavad näitajad olid 45% ja 55%.

Vaadeldes võla jaotumist maksuliigiti (joonis 5.12), siis sarnaselt eelnenud aastale moodustas maksuvõlast kõige suurema osa käibemaksu võlg (4,3 mln eurot), olles 2017. aastal 2016. aastast osakaalult suurem 6,3% ning summaliselt 0,5 mln eurot. Käibemaksuvõlale järgnes sotsiaalmaksu võlg (1,2 mln), mis vastupidiselt käibemaksule eelmise aastaga võrreldes vähenes osakaalu poolest 3,7% ja summaarselt 0,2 mln eurot. Maksuvõlgadest suuruselt kolmas maksuliik oli, nagu 2016. aastal, füüsilise isiku tulumaksu võlg (0,8 mln).

50 Maksuvõlgade andmetes on kajastatud vaid põhimaksuvõlgnevust ning arvestatud ei ole intressivõlga ega ettemaksukonto jääki


79

Allikas: MTA, MEM

Joonis 5.12. Põllumajandustootjate maksuvõlgade jaotumine maksuliikide lõikes 2017. aastal

Täpsemad andmed põllumajandustootjate viimase kolme aasta maksuvõlgade kohta on kokkuvõtvalt toodud tabelis 5.9.

Tabel 5.8. Põllumajandustootjate maksuvõlgade suurus ja osatähtsus koguvõlgnevusest aastatel 2015–2017, tuh eurodes

FIE tulumaks ja ettevõtte tulumaks

Käibemaks Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks

Sotsiaalmaks Muud maksud Kokku

Sum

ma

Osa

täht

sus

(%)

Sum

ma

Osa

täht

sus

(%)

Sum

ma

Osa

täht

sus

(%)

Sum

ma

Osa

täht

sus

(%)

Sum

ma

Osa

täht

sus

(%)

Sum

ma

Osa

täht

sus

(%)

2015 Füüsilised isikud

816 30 1 105 40 33 1 696 25 104 4 2 754 47

Juriidilised isikud

143 5 2 218 71 203 6 521 17 55 2 3 140 53

Kokku 959 16 3 324 56 236 4 1 216 21 159 3 5 894 100


934 90 1 134 30 44 16 805 58 110 63 3 027 45

Juriidilised isikud

98 10 2 660 70 239 84 584 42 64 37 3 645 55

Kokku 1 032 15 3 793 57 284 4 1 389 21 174 3 6 672 100


899 93 1 355 32 41 19 731 63 106 66 3 132 46

Juriidilised isikud

63 7 2 937 68 175 81 433 37 55 34 3 663 54

Kokku 962 14 4 293 63 216 3 1 165 17 161 2 6 796 100

Allikas: MTA, MEM

Kui vaadelda maksuvõlgnevust sektorite lõikes (joonis 5.13), on näha, et kuigi piimakarjakasvatusega tegelevad isikud on suurima deklareeritud maksusummaga, on nende võla


80

osatähtsus teiste sektoritega võrreldes tagasihoidlikum. Nii oli see ka 2016. aastal ning endiselt on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate seas suurimad maksuvõlad taimekasvatussektoris (44%, 2016. aastal 42%), järgneb segapõllumajandus (30%, 2016. aastal 30%), piimakarjakasvatussektor (12%, 2016. aastal 15%) ning loomakasvatus (muu loomakasvatus) (6%, 2016. aastal 7%).

Allikas: MTA, MEM

Joonis 5.13. Põllumajandustootjate maksuvõlad sektoriti aastal 2017, tuh eurodes

Põllumajandusega tegelevate ettevõtjate poolt kolme viimase aasta jooksul deklareeritud maksud ja võlad on võrdlevalt kujutatud joonisel 5.14. Kui deklareeritud maksude summa oli 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga suurenenud, jäi see siiski 2015. aasta summast väiksemaks. Samas on maksuvõlgade summa iga-aastaselt kasvanud.


81

Allikas: MTA, MEM

Joonis 5.14. Põllumajandustootjate poolt aastatel 2015–2017 deklareeritud maksude summa ja maksuvõla summa, tuh eurodes.

Maksumuudatused 2017

Nagu 2016. aastal, hakkas ka 2017. aastal kehtima mitmeid maksudega seotud muudatusi. Tööjõumaksudes on maksumaksja jaoks olulisemateks soodsamateks muudatusteks maksuvaba tulu tõus 120 eurot aastas ning täiendava maksuvaba tulu tõus pensioni korral 132 eurot aastas. Miinimumpalk tõusis 430 eurolt 470 eurole kuus.

Samas ei olnud kõik muudatused maksumaksja jaoks positiivset laadi: nii peab 2017. aasta kohta esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (esitatakse 2018. aasta 31. märtsiks) arvestama näiteks eluasemelaenu intresside mahaarvamise piirsumma vähenemisega 1200 eurolt 300 euroni, abikaasade ühisdeklaratsiooni kaotamisega ja selle asendamisega süsteemiga, kus isik saab deklareerimisel arvesse võtta abikaasa maksuvaba tulu ja muid mahaarvamisi vaid teatud kriteeriumide täitmise korral.

Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär tõusis 390 eurolt 430 eurole.

Muudest maksudest tõusid mitmed aktsiisimäärad. Põllumajandustootjaid puudutab aktsiisitõusudest tootmissisendite tootmiseks kasutatavate kütuse ja elektrienergia (eriti maagaasi ja eriotstarbelise diislikütuse51) aktsiisimäärade tõus. Põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks kasutatavale diislikütusele kehtib vähendatud aktsiisimäär, mille puhul on tegemist riigiabiga komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 44 tähenduses. Riigiabiks peetakse tavaaktsiisimäära ja eriotstarbelise

51 Maagaasi aktsiisimäär tõusis 01.01.2017.a 33,77 eurolt 40,52 eurole 1000 m3 maagaasi kohta. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär tõusis 01.02.2017.a 121 eurolt 133 eurole 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta (samuti tõusis 01.02.2017.a ka diislikütuse tavaaktsiisimäär 448 eurolt 493 eurole 1000 liitri diislikütuse kohta).


82

diislikütuse aktsiisimäära vahet. 2017. aastal anti põllumajandustootjatele aktsiisisoodustusena riigiabi esialgsetel andmetel 34,4 mln euro väärtuses.

Seadusandlike piirangute vähendamisena on sektori jaoks positiivset mõju avaldanud ka 2017. aasta alguses välismaalaste seaduses jõustunud muudatused. Muudatuste tulemusel lihtsustati hooajatöötajate töölevõtmist kaotades hooajatöötajatele kohustusliku palgakriteeriumi ning pikendades riigis viibimise maksimaalset aega üheksa kuuni. Muudatuse mõju põllumajandussektorile nähtub selgelt Politsei- ja Piirivalveameti andmetest: kui 2016. aastal registreeriti hooajatöötajaid kokku 181 isikut, kellest tegevusalal põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük töötas 166, siis 2017. aastal olid vastavad näitajad juba 1160 ja 848.


83

6 Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks makstud toetused

Peegi Kaibald, Katre Kirt, Ragni Koitmaa, Liisa Kähr

Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks makstakse toetusi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise seaduse alusel rahastusega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Eesti riigieelarvest ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel rahastusega Eesti riigieelarvest.

Joonisel 6.1 kajastatud summad hõlmavad vastava aasta 31. detsembri seisuga makstud toetusi kokku. Euroopa Liiduga liitumisest alates on Eesti toetusmeetmeid rahastatud kolme finantsperioodi eelarvetest: aastatel 2004–2006 kokku 346 mln eurot (sh 68% EL eelarvest), aastatel 2007–2013 kokku 1704 mln eurot (sh 71% EL eelarvest) ja aastatel 2014–2017 kokku 1023 mln eurot (sh 85% EL eelarvest).

Allikas: PRIA,MEM

Joonis 6.1. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks makstud toetused aastatel 2004–2017, mln eurodes

Euroopa Liiduga liitumise järgselt on Eestis rakendatud EL ühist põllumajanduspoliitikat, mille I samba raames rakendatakse turule sekkumise meetmeid ehk turukorraldusmeetmeid (sh erakorralisi toetusi) ja otsetoetusi, II samba hulka kuuluvad Maaelu arengukava toetused. Aastatel 2016–2017 sisaldasid II samba toetused finantsinstrumendi kaudu antud tagatisi ja laene kokku ca 28,8 mln eurot. Lisaks maksti siseriiklikke toetusi riigiabina (põllumajandustootja asendamise toetus, põllumajandusloomade aretustoetus, turuarendustoetus, kindlustustoetus, taudikahju-toetus ning hukkunud põllumajandusloomade korjuste kõrvaldamise ja nende jäätmekäitlusettevõttes hävitamise toetus) ja praktikatoetust.

Kui finantsperioodil 2007–2013 moodustasid II samba toetused keskmiselt 52% kogu makstud toetuste summast, siis uue perioodi algusaastail (2014–2017) oli II samba toetuste osatähtsus


84

46%. I samba toetuste osakaalu suurendasid aastatel 2015–2017 makstud erakorralised toetused kokku ca 38 mln (sh 61% EL eelarvest). Siseriiklikud toetused moodustasid kogu makstud summast 2% (joonis 6.2).

Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2017. aastal ÜPP raames ja riigiabina kokku 301,4 mln eurot, millest 124 mln eurot otsetoetustena, 19,2 mln täiendavate üleminekutoetustena, 19,3 mln eurot turukorraldusmeetmetena, 132,5 mln eurot maaelu arengukava toetustena ning 6,4 mln eurot siseriiklike toetustena.

Allikas: PRIA,MEM52

Joonis 6.2. ÜPP I ja II samba ning riiklike toetuste jaotus ja osatähtsus aastatel 2004–2017, mln eurodes

6.1 Otsetoetused ja üleminekutoetused

2017. aastal maksti kokku kuut otsetoetust – 5 pindalapõhist ja 1 loomapõhist. Lisaks maksti taas seitset üleminekutoetust – 5 loomapõhist ja 2 pindalaga seotud.

Otsetoetuste eelarve kokku oli 123,7 mln eurot (2016. aasta eelarve oli 114,5 mln eurot) ja üleminekutoetuste eelarve oli 19,3 mln eurot.

Piimalehma kasvatamise otsetoetust (PTK), ammlehma kasvatamise üleminekutoetust (AMM), ute kasvatamise üleminekutoetust (UTT), piima üleminekutoetust (PII), veise üleminekutoetust (VEI) ja ute üleminekutoetust (LUT) oli võimalik PRIA-s taotleda 2.–21. märtsini. Ühtse pindalatoetuse (ÜPT), kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (ROH), noore põllumajandustootja toetuse (NPT), väikepõllumajandustootja toetuse, puu ja köögivilja

52 Siseriiklikud toetused sisaldavad PRIA, MES ja VTA poolt rakendatavaid meetmeid (v.a erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus)


85

kasvatamise otsetoetuse (PKV), põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse (PTO) ja heinaseemne üleminekutoetuse taotlusi oli võimalik esitada PRIA-le 2.–21. maini.

Loomapõhised üleminekutoetused maksti välja juuni lõpuks ning kõik otsetoetused ja 2 pindalaga seotud üleminekutoetust maksti välja detsembris. Põllumajanduslike otsetoetuste ja üleminekutoetuste taotlemise ja määramise kohta alates 2015. aastast rakendatud toetuse liikide lõikes annab ülevaate lisas 3 toodud tabel.

6.1.1 Otsetoetused

Ühtne pindalatoetus ning kliima ja keskkonnatoetus

Alates 2015. aastast toimub ÜPT taotlemine koos kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk nn rohestamise toetusega. Seega tuleb ÜPT saamiseks täita otsetoetuste üldisi nõudeid ja lisaks rohestamise toetuse saamiseks peavad ÜPT-d taotlevad põllumajandustootjad järgima oma toetusõiguslikel maadel kolme rohestamise tava, milleks on:

1) põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava; 2) püsirohumaa säilitamise tava; 3) ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (edaspidi ökoalade tava) määratlemine.

ÜPT ja ROH toetust said taotleda need taotlejad, kes tegelesid põllumajandusliku tegevusega (olenevalt tegevusest rakendusid täiendavad nõuded) põllumajanduslikus majapidamises, kes vastasid aktiivse tootja mõistele ning kes kasutasid põllumajanduslikuks tegevuseks taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga vähemalt ühte hektarit põllumajandusmaad.

2017. aastal võeti ÜPT ja ROH toetuse taotlusi vastu kokku 14 992 (2016. aastal 15 387) taotlejalt, mis on 395 taotluse võrra ehk 2,6% vähem, kui 2016. aastal. ÜPT ja ROH toetust taotleti 960 685 ha põllumajandusmaa kohta, mis on 7013 ha võrra rohkem kui aasta varem. Kui võrrelda 2015. aastaga, siis taotlejate arv on kahe aastaga vähenenud 2088 taotleja võrra (12,2%), kuid põllumajandusmaa pind on suurenenud 5978 ha võrra (0,6%).

2017. aastal kehtestati ÜPT ühikumääraks 83,71 eurot hektari kohta ning toetust määrati 14 902 taotlejale kogupinnaga 951 856 ha. Rohestamise toetuse ühikumääraks kehtestati 38,81 eurot hektari kohta ning toetust määrati 14 904 taotlejale 943 665 ha põllumajandusmaa kohta. ÜPT ühikumäär oli võrreldes 2014. aastaga väiksem, kuid koos kohustusliku ROH toetusega oli 2017. aasta toetussumma hektari kohta siiski suurem (joonis 6.3). ÜPT määratud toetussumma oli 79 448 288 eurot ja ROH toetussumma 36 525 485 eurot.


86

Allikas: PRIA

Joonis 6.3. ÜPT ja rohestamise ühikumäärad aastatel 2010–2017, eurodes

Noore põllumajandustootja toetus

Alates 2015. aastast makstakse noore põllumajandustootja toetust, mille eesmärk on toetada noori põllumajandustootjaid põllumajandusettevõtte alustamisega. Toetust makstakse alla 40 aastastele isikutele, kes asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või on asutanud selle kuni 5 aastat enne toetuse taotlemist. Toetuse ühikumääraks on 25% ÜPT ühikumäärast ning seda makstakse kuni 39 ha eest.

2017. aastal taotles noore põllumajandustootja toetust 893 taotlejat, kelle kasutuses oli 22 167 hektarit põllumajandusmaad. Võrreldes 2016. aastaga oli taotlemise andmed jäänud samasse suurusjärku – 2017. aastal 3 taotlejat ja 79 ha rohkem kui 2016. aastal. Võrreldes 2015. aastaga oli taotlejate arv suurenenud 88 võrra (10%) ning põllumajandusmaa pind on suurenenud 2360 ha võrra (11%).

Toetuse ühikumääraks kujunes 20,92 eurot. Toetust määrati 2017. aastal 701 taotlejale 16 819 ha kohta. Määratud toetussumma oli 351 107 eurot.

Väikepõllumajandustootja toetus

Väikepõllumajandustootja toetuse puhul on tegemist lihtsustatud otsetoetuse kavaga, millega liitudes ei pea taotleja täitma nõuetele vastavuse ning rohestamise nõudeid. Toetusega oli võimalik liituda 1.–15. augustini 2015. aastal ning selleks ajaks teatas PRIA esialgsed toetuse ühikumäärad hektari kohta ja põllumajandustootjad said teha oma liitumise otsused, sest kavaga oli võimalik liituda vaid 2015. aastal ning järgnevatel aastatel peab taotleja kinnitama oma soovi antud kavaga jätkamiseks. Väikepõllumajandustootja toetusel ei ole eraldi ühikumäära, vaid toetussumma arvutatakse taotleja kohta nende otsetoetuse ühikumäärade alusel, mida on taotletud. Toetuse maksimumsuurus taotleja kohta on kuni 1250 eurot.

2017. aastal kinnitas kavaga jätkamist 1650 taotlejat, kellel oli 8656 ha põllumajandusmaad ja 59 põllumajanduslooma. Väikepõllumajandustootjate kavas osalemisest loobus 246 taotlejat. Võrreldes 2015. aastaga on taotlemisest loobunud 377 taotlejat (19%).


87

Toetus määrati 1636 taotlejale, kelle kasutada oli kokku 8491 ha põllumajandusmaad ja kellel oli 53 põllumajanduslooma. Väikepõllumajandustootja puhul arvutatakse toetuse summa teiste taotletavate otstoetuste ühikumäärade kaudu.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust said taotleda need taotlejad, kes tegelesid põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises, kes vastasid aktiivse tootja mõistele ning kes kasvatasid põllumajanduskultuure vähemalt ühel hektaril. Toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid olid porgand, söögipeet, kaalikas, sibul, kurk, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša), punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, karusmari, vaarikas. 2017. aastal tehti parandusi toetusõiguslike põllumajanduskultuuride loetelus – eemaldati aroonia, ebaküdoonia, viinapuu, kultuurjõhvikas ja -mustikas ning alates 2017. aastast on toetusõiguslik kapsas (valge peakapsas, lillkapsas, spargelkapsas, nuikapsas, lehtkapsas, brüsseli kapsas, hiina kapsas). Põllumajandusmaal, kus kasvatati viljapuid ja marjapõõsaid, pidi järgima minimaalset istutustihedust hektari kohta. Minimaalsed istutustihedused on toodud maaeluministri 2015. aasta määruses nr 33. Lisaks pidi taotleja täitma nõuetele vastavuse nõudeid.

2017. aastal taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 211 taotlejat 1802 ha põllumaa kohta. Võrreldes 2016. aastaga taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 15 taotlejat rohkem ja põllumaad oli 206 ha ehk 11% enam. Alates 2015. aastast on suurenenud nii puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlejate arv (54 taotleja võrra), kui ka põllumaa pind (354 ha võrra).

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse ühikumääraks kujunes 305,31 eurot hektari kohta. Toetus määrati 199 taotlejale, kellel oli 1767 ha põllumaad. Määratud toetussumma oli 537 421 eurot.

Piimalehma kasvatamise otsetoetus

Piimalehma kasvatamise otsetoetust said taotleda need taotlejad, kes tegelesid põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises ning kes vastasid aktiivse tootja mõistele. 2017. aastal tõsteti toetusõiguslike piimalehmade arvu 100-lt piimalehmalt 400 piimalehmani, st, et taotlejad pidid põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatama taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga kuni 400 piimalehma. Piimalehmad pidid olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud põllumajandusloomade registris. Piimalehma kasvatamise otsetoetust sai taotleda järgmiste tõugude kohta: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) või dzörsi (JER). Pidamisperiood loomadele kehtis kuni 8. maini. Lisaks pidi taotleja täitma nõuetele vastavuse nõudeid.

2017. aastal taotles piimalehma kasvatamise otsetoetust 1175 taotlejat, kellel oli 35 085 piimalehma. 2017. aastal taotles piimalehma kasvatamise otsetoetust 156 taotlejat vähem kui 2016. aastal. Piimalehmade arv aga suurenes 18 255 looma võrra, kuid see oli tingitud toetuse tingimuste muudatusest.

Alates 2017. aastast on piimalehma kasvatamise otsetoetusel 2 ühikumäära. Suurusgrupis kuni 100 piimalehma kujunes 2017. aastal ühikumäär piimalehma kohta 222,62 eurot ning suurusgrupis 101-400 piimalehma oli ühikumääraks 111,31 eurot piimalehma kohta. Toetus määrati 1156 taotlejale, kellel oli 33 998 piimalehma. Määratud toetussumma oli 5410 193 eurot.


88

Kolme viimase aasta otsetoetuste ühikumäärad on toodud tabelis 6.1.

Tabel 6.1. Põllumajanduslike otsetoetuste ühikumäärad aastatel 2015–2017

2015 2016 2017

Ühtne pindalatoetus (ÜPT) €/ha 79,51 79,64 83,71

Kliima ja keskkonnatoetus (ROH) €/ha 36,14 36,20 38,81

Noore põllumajandustootja toetus (NPT) €/ha 19,87 19,90 20,92

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV) €/ha 572,86 526,97 305,31

Piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK) €/loom 130,8 123,19 222,62 111,31

Allikas: PRIA

6.1.2 Üleminekutoetused

Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus

Ammlehma kasvatamise üleminekutoetust said taotleda need taotlejad, kes tegelesid põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises ning kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatasid taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga vähemalt ühte ammlehma. Ammlehmad pidid olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud põllumajandusloomade registris. Ammlehma kasvatamise üleminekutoetust sai taotleda järgmiste tõugude kohta: hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), hele tõug (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De), galloway (Ga), aubrac (Au), saksa šorthorn (SH), salers (SA), tirooli hall (GR) või wagyu (WA). Pidamisperiood loomadele kehtis kuni 8. maini.

2017. aastal taotles ammlehma kasvatamise üleminekutoetust 1548 taotlejat 43 766 ammlehma kohta. Ammlehma kasvatamise üleminekutoetuse ühikumääraks kujunes 32,21 eurot looma kohta. Toetus määrati 1530 taotlejale, kellel oli 42 810 ammlehma. Määratud toetussumma oli 1378 910 eurot.

Ute kasvatamise üleminekutoetus

Ute kasvatamise üleminekutoetust said taotleda need taotlejad, kes tegelesid põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises ning kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatasid taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga vähemalt kümmet utte, kes pidid taotluse esitamise aasta 27. aprilli seisuga olema vähemalt ühe aasta vanused. Uted pidid olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud põllumajandusloomade registris. Pidamisperiood loomadele kehtis kuni 8. maini.

2017. aastal taotles ute kasvatamise üleminekutoetust 733 taotlejat 43 915 ute kohta. Ute kasvatamise üleminekutoetuse ühikumääraks kujunes 9,10 eurot looma kohta. Toetus määrati 722 taotlejale, kellel oli kokku 42 772 utte. Määratud toetussumma oli 389 220 eurot.

Piima üleminekutoetus, veise üleminekutoetus ja ute üleminekutoetus

Piima, veise ja ute üleminekutoetust said taotleda need taotlejad, kellele on määratud või kes omavad taotluse esitamise aasta 21. märtsi seisuga vastavaid täiendava otsetoetuse toetusõigusi. Piima, veise ja ute üleminekutoetuse taotlejad peavad tegelema põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises.


89

2017. aastal taotles piima üleminekutoetust 939 taotlejat 584 732 760 toetusõiguse kohta. Ühikumääraks kujunes 0,01378 eurot toetusõiguse ühiku kohta. Toetus määrati 932 taotlejale, kellel oli 584 614 166 toetusõigust. Määratud toetussumma oli 8055 983 eurot.

2017. aastal taotles veise üleminekutoetust 2069 taotlejat 61 614 toetusõiguse kohta. Ühikumääraks kujunes 54,57 eurot toetusõiguse ühiku kohta. Toetus määrati 2034 taotlejale, kellel oli 61 485 toetusõigust. Määratud toetussumma oli 3355 215 eurot.

2017. aastal taotles ute üleminekutoetust 425 taotlejat 20 510 toetusõiguse kohta. Ühikumääraks kujunes 2,19 eurot toetusõiguse ühiku kohta. Toetus määrati 423 taotlejale, kellel oli 20 380 toetusõigust. Määratud toetussumma oli 44 632 eurot.

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetust said taotleda need taotlejad, kes taotlesid ühtset pindalatoetust ja kellele on määratud või kes omavad taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõigust. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse taotlejad peavad tegelema põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetust on võimalik taotleda toetusõiguste kohta, mille aluseks on nii 2006. kui ka 2008. aastal põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud toetusõiguste arv.

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetust, mille toetusõigused määrati 2006. aasta menetlemise käigus, taotles 2017. aastal 4497 taotlejat, kellel oli 308 645 toetusõigust. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetust, mille toetusõigused määrati 2008. aasta menetlemise käigus, taotles 2017. aastal 4497 taotlejat, kellel oli 353 235 toetusõigust. Ühikumääraks kujunes 9,65 eurot toetusõiguse ühiku kohta. Toetus määrati 2006. aasta toetusõiguste kohta 3911 taotlejale, kellel oli 292 290 toetusõigust ja 2008. aasta toetusõiguste kohta 4040 taotlejale, kellel oli 334 889 toetusõigust. Määratud toetussumma oli 5 995 828 eurot.

Heinaseemne üleminekutoetus

Heinaseemne üleminekutoetust võisid taotleda need taotlejad, kellele on taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga määratud või kes omavad heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõigust. Heinaseemne üleminekutoetuse taotlejad peavad tegelema põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises.

2017. aastal taotles heinaseemne üleminekutoetust 37 taotlejat 1125 toetusõiguse kohta. Ühikumääraks kujunes 14,4 eurot toetusõiguse ühiku kohta. Toetus määrati 37 taotlejale, kellel oli 1125 toetusõigust. Määratud toetussumma oli 16 208 eurot.

Ülevaate 2017. aasta üleminekutoetuste ühikumäärade ja määratud summade kohta annab tabel 6.2.

Tabel 6.2. Üleminekutoetuste 2017. aasta ühikumäärad ja määratud summad

Ühikumäär Määratud summa eurodes

Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus 32,21 € / loom 1 378 910

Ute kasvatamise üleminekutoetus 9,10 € / loom 389 220

Piima üleminekutoetus 0,01378 € / toetusõigus 8 055 983

Veise üleminekutoetus 54,57 € / toetusõigus 3 355 215

Ute üleminekutoetus 9,10 € / toetusõigus 44 632


90

Ühikumäär Määratud summa eurodes

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus 9,56 € / toetusõigus 5 995 828

Heinaseemne üleminekutoetus 14,40 € / toetusõigus 16 208

Kokku 19 235 996

Allikas: PRIA

6.2 Siseriiklikud toetused põllumajandustootjatele

Lisaks eeltoodud ÜPP I ja II samba toetustele toetatakse põllumajandustootjaid ka siseriiklike meetmetega. Kuigi üldjuhul on tegu Eesti eelarvest rahastatavate meetmetega, tuleb ettevõtluse toetamisel järgida EL konkurentsireegleid – st meetmed peavad olema kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega riigiabi/vähese tähtsusega abi määrustega, mis sätestavad abi andmise üldtingimused. 2017. aastal anti põllumajandustootjatele siseriiklikke toetusi kokku summas 41,23 mln eurot (tabel 6.3)53. Enamuse puhul neist on tegu subsideeritud teenusega või soodusmäära rakendamisega seotud abiga põllumajandustootjale.

Tabel 6.3. Siseriiklikud toetused põllumajandustootjatele aastatel 2015–2017 (mln eurodes)54

Allikas: MEM, PRIA, MTA, VTA, MES, Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register (RAR) seisuga veebruar 2018

Põllumajandusloomade korjuste kõrvaldamise ja nende jäätmekäitlusettevõttes hävitamise toetus (0,7 mln eurot) jõuab loomapidajani subsideeritud teenusena56. Maaeluministeerium hüvitab

53 Kõik summad on väljamaksetepõhised (mitte määramiste põhised) ja esialgsed 08.02.2018 seisuga. 54 Tabelis kajastatud 2015. ja 2016. a andmeid on võrreldes eelmise aasta ülevaates olnud andmetega parandatud. 55 2017. a summa on esialgne. Riigiabiks peetakse diislikütuse tavaaktsiisimäära ja erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära vahet. 56 Komisjoni riigiabi määrus (EL) nr 702/2014 art 27.

Meede Abi andja 2015 2016 2017

Hukkunud põllumajandusloomade korjuste kõrvaldamise ja nende jäätmekäitlusettevõttes hävitamise toetus

Maaelu-ministeerium

- 0,70 0,70

Põllumajandusloomade aretustoetus PRIA 1,90 1,97 2,40

Põllumajandustootja asendamise toetus PRIA 0,50 0,54 0,50

Turuarendustoetus (põllumajandustootjate osa) PRIA 0,48 0,43 0,12

Praktikatoetus PRIA 0,15 0,16 0,16

Põllumajanduskindlustustoetus PRIA 0,009 0,008 0,010

Piimakvoodi ületamise tasu ajatamine PRIA 0,17 - -

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus55 Maksu- ja Tolliamet / PRIA

36,27 47,66 34,41

Sigade Aafrika katku likvideerimismeetmed ja hüvitis (EL kaasrahastatud meede)

Veterinaar- ja Toiduamet

2,54 0,52 1,95

Alandatud intressimääraga tagatiste ja laenude abielement põllumajandustootjatele

MES 0,34 0,44 0,28

Seakasvatajatele suunatud toetus MES 0,015 0,008 -

Kaitsealuste loomade tekitatud kahju hüvitamine Keskkonnaamet 0,52 0,62 0,46

Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi 4 liiki ning toetus kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitiste lammutamiseks

Keskkonna-investeeringute Keskus

0,03 0,06 0,014

Töötukassa tööturuteenuste ja tööhõiveprogrammi toetused

Töötukassa 0,19 0,20 0,23

Kokku 43,11 53,32 41,23


91

teenusepakkuja (2017. a AS Vireen) kaudu osaliselt põllumajandustootjate I kategooria hukkunud põllumajandusloomade kokkuveo ja kahjutustamise kulud.

PRIA rakendab siseriiklikest toetustest 6 meedet.

Põllumajandusloomade aretustoetust maksti 2017. aastal aretusühingutele summas 2,4 mln eurot57. Toetuse eesmärgiks on aidata katta tõuraamatute asutamise ja pidamisega seotud halduskulusid ning karja geneetilise väärtuse ja tootlikkuse määramiseks (jõudluskontroll) tehtavaid kulusid. Tegemist on subsideeritud teenusega, kus toetust ei taotle loomapidaja, vaid aretusühingud või jõudluskontrolli läbiviijad, kes pakuvad toetuse abiga loomapidajale aretustegevuse teenust. Seega loetakse riigiabi saajaks loomapidaja, kellele osutatakse tõuraamatu või aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise teenust.

Põllumajandustootja asendamise toetust (0,5 mln eurot) antakse loomakasvatussektoris põllumajandustootja või tema töötaja asendamise kulude osaliseks hüvitamiseks tema puhkuse, haiguse, kuni seitsmeaastase lapse põetamise, rasedus- ja sünnituspuhkuse või surma korral.58 Põllumajandustootja saab ka siin riigiabi subsideeritud teenusena, kuna toetust ei maksta otse põllumajandustootjale, kelle ettevõttes asendamine toimub, vaid asendusteenuse osutamist korraldavale organisatsioonile või ettevõttele, kes tagab tootjale asendustaluniku.

Turuarendustoetust maksti 2017. aastal kokku 0,65 mln eurot, sh põllumajandustootjatele 0,12 mln eurot. Turuarendustoetuse on suunatud nii põllumajandussektorile kui ka toiduainetööstuse valdkonnale eesmärgiga suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ning suurendada põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.59 Sarnaselt mitmetele eelnimetatud toetustele on ka siin põllumajandustootja jaoks tegemist üldjuhul subsideeritud teenusega, kus toetust taotlevad tootjaid ühendavad organisatsioonid ja põllumajandustootja saab nt messil või turundusüritusel osaleda soodustingimustel.

Praktikatoetusega (0,16 mln eurot) hüvitatakse osaliselt põllu- ja maamajanduse valdkonna õppekaval õppiva õpilase või üliõpilase praktika juhendamise ja korraldamise kulud.

Põllumajanduskindlustustoetust (10 000 eurot) makstakse põllumajandustootjale selliste kindlustusmaksete osaliseks hüvitamiseks, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustustoetuse perioodil.60 Kindlustustoetuse vastu on huvi olnud tagasihoidlik, senini on taotletud vaid loomahaiguste vastu kindlustamist, taimekasvatussektorile Eestis kindlustusteenust 2017. aastal ei pakutud.

Koostöös Maksu- ja Tolliametiga (MTA) rakendab PRIA erimärgistatud diislikütuse madalama aktsiisimääraga seotud abi andmist. Erimärgistatud diislikütust võib kasutada põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks. Aktsiisisoodustusega antakse erimärgistatud diislikütuse ostjatele riigiabi, mille summa kujuneb

57 Komisjoni riigiabi määrus (EL) nr 702/2014 art 27. 58 Komisjoni riigiabi määrus (EL) nr 702/2014 art 23. 59 Komisjoni riigiabi määrus (EL) nr 702/2014 art 24 ja komisjoni põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määrus (EL) nr 1408/2013. 60 Komisjoni riigiabi määrus (EL) nr 702/2014 art 28.


92

ostetud liitrite ja tavaaktsiisi- ja soodusaktsiisimäära vahe alusel61. Hinnanguliselt anti 2017. aastal põllumajandustootjatele erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustuse raames abi 34,41 mln eurot.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) korraldab aafrika seakatku likvideerimisega seotud tegevust. Likvideerimismeetmetes kaeti põllumajandustootjatele kulusid ja maksti hüvitisi kokku 1,95 mln eurot.62 Tegemist on EL kaasrahastatud abiga, kus haiguse likvideerimisega seotud kulusid ja kahju hüvitamist põllumajandustootjale määratleb Euroopa Komisjon riigiabina. Loomapidajani jõuab riigiabi haiguse likvideerimiskulude katmisena (subsideeritud teenus) ning lisaks hüvitatakse loomapidajale rahalise toetusega tekkinud kahju.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub laenusid ja tagatisi põllumajandustootjate võlakohustustele, lisaks põllumajandustootjatele toetatakse ka muid sihtgruppe. Seejuures võimaldatakse teatud tingimustel madalamat laenuintressi või on tagatistasu turuintressist madalam. Sellisel juhul kohaldatakse Euroopa Komisjoni riigiabi/vähese tähtsusega abi määrusi ning abielemendiks loetakse turuintressi ja alandatud intressi vahet. 2017. aastal anti nimetatud soodusintressiga laene ja tagatisi arvestusliku abielemendiga kokku 0,28 mln eurot ehk selle võrra tuli põllumajandusettevõtjatel maksta vähem intresse ja tagatistasusid. Lisaks pakub MES laene ja tagatisi ka turutingimustel.

Lisaks Maaeluministeeriumi haldusalas rakendatavatele meetmetele said põllumajandustootjad osa ka teiste ministeeriumide haldusalas olevatest meetmetest.

Keskkonnaamet hüvitab põllumajandustootjatele kaitsealuste loomade (nt pruunkaru, hunt, ilves, rändel olevad sookured, luiged, haned, lagled) tekitatud kahju ning kompenseerib teatud tegevusi selliste kahjude ennetamiseks (nt lambaaedade ehitamine jm). 2017. aastal maksti meetme raames põllumajandustootjatele kokku 0,46 mln eurot.63

Põllumajandustootjad on ka Töötukassa tööturuteenuste ja tööhõiveprogrammi toetuste sihtgrupis ning 2017. aastal toetati põllumajandustootjaid 0,23 mln euroga64. Toetatavateks tegevusteks on nt töökoha loomine, koolitus, ettevõtluse toetamine, tugiisikuga töötamine jm.65

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammide raames said põllumajandustootjad toetusi 0,014 mln eurot.66

61 Komisjoni riigiabi määrus (EL) nr 651/2014 art 44. 62 Komisjoni riigiabi määrus (EL) nr 702/2014 art 26 ja põllumajandusliku riigiabi suunised (ELT C 04.01.07.2014, lk 1-97) II osa, 1 ptk, jagu 1.2.1.3. 63 Komisjoni vähese tähtsusega abi määrus (EL) nr 1408/2013. 64 Summa ei kajasta võimalikku riigiabi põllumajandustootjatele, mida antakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel. 65 Komisjoni vähese tähtsusega abi määrus (EL) nr 1408/2013. 66 Komisjoni vähese tähtsusega abi määrus (EL) nr 1408/2013.


93

Kokkuvõte

Urve Valdmaa

Põllukultuuride kasvupind oli 2017. aastal Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt kokku 665 tuhat ha, mis on 1% väiksem kui eelnenud aastal. Teravilja kasvatati 331 tuhandel hektaril. Kuna koristusperiood oli väga vihmane, siis kujunes teravilja kogusaagiks 1312 tuhat t. Teravilja keskmised kokkuostuhinnad olid 2017. aastal kõrgemad kui eelnenud aastal, vaid kaera kokkuostuhind oli 7% madalam.

Piimalehmade arv, mis turukriisi ajal (2014 II poolaasta–2016) järk-järgult vähenes, stabiliseerus 2017. aastal ning oli aasta lõpuks tasemel 86,4 tuhat looma. Aastate võrdluses registreeriti piimalehmade arvu suurenemine enne 2017. aastat viimati 2013. aastal.

Piima kokkuostuhind püsis 2017. aastal üle 30 €/100kg ning aasta keskmisena küündis 32,7 €/100kg, mis ületas 2016. aasta keskmist hinda 37%.

Sigade arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 18,6 tuh looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus. Kui aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv ca 92 tuh võrra, siis 2017. aasta lõpu seisuga võib öelda, et sigade arvu vähenemine on peatunud. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal 1626 €/t, mis on ca 8% suurem kui 2016. ja 9% suurem kui 2015. aastal.

Veiseliha toodeti 2017. aastal ca 30% vähem kui aasta varem, kuid veiseliha kokkuostuhind oli 2017. aasta keskmisena 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeim.

Kanamunade hind oli 2017. aastal Eestis keskmiselt 4% kõrgem kui eelnenud aastal. Kui teistes EL liikmeriikides püstitas 2017. aasta kanamuna hind rekordtaseme, siis Eestis jäi kanamunade hind teiste EL liikmesriikidega võrreldes üheks madalamaks ja hinnatõus üheks tagasihoidlikumaks.

Loomakasvatussaaduste tootjahindade tõus algas 2016. aasta III kvartalis, kallinedes 2017. aasta IV kvartaliks 39 protsendi võrra. Taimekasvatussaaduste tootjahinnad kallinesid 2017. aasta I poolaastal, kuid odavnesid taas II poolaastal, jäädes IV kvartalis 6 protsendi võrra kõrgemale tasemele kui eelnenud aasta samal perioodil. Viieaastase perioodi võrdluses on taimekasvatussaaduste hinnad 2013. aasta hindadega sarnased, kuid loomakasvatussaaduste hindade suundumus on veel väikeses languses.

Põllumajandussaaduste tootjahinnad 2017. aasta IV kvartalis olid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga ca 15% kõrgemad, samas oli põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks 3% kõrgem kui aasta tagasi. Seega on viimased neli kvartalit tootjahinnad kallinenud enam kui tootmise vahendite ostuhinnad.

Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2017. aastal ÜPP raames ja riigiabina kokku 301,4 mln eurot, millest 124 mln eurot otsetoetustena, 19,2 mln täiendavate üleminekutoetustena, 19,3 mln eurot turukorraldusmeetmetena, 132,5 mln eurot maaelu arengukava toetustena ning 6,4 mln eurot siseriiklike toetustena.

2017. aastal maksti põllumajandustootjatele kokku kuut otsetoetust – 5 pindalapõhist ja 1 loomapõhist. Lisaks maksti taas seitset üleminekutoetust – 5 loomapõhist ja 2 pindalaga seotud.

Otsetoetuste eelarve kokku oli 123,7 mln eurot (2016. aasta eelarve oli 114,5 mln eurot) ja üleminekutoetuste eelarve oli 19,3 mln eurot.


94

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega kujunes 2017. aasta korrigeeritud esialgseil andmeil 906 mln eurot, mis on 21% enam kui eelnenud aastal, sh taimekasvatussaaduste toodangu väärtus suurenes 19% (sh enim teraviljatoodangu väärtus 56%) ning loomakasvatussaaduste toodangu väärtus 27% (sh piimatoodangu väärtus 40%). 2017. aastal toodeti netolisandväärtust faktorhinnas 310,1 mln eurot – seega on põllumajandussektori sissetulekud taas peale 2016. aasta järsku langust suurenenud, jõudes 2015. aasta tasemele.

2017. aastal deklareerisid põllumajandustootjad makse 72 mln euro väärtuses, mis on 18% rohkem kui 2016. aastal. Endiselt deklareerisid enim makse piimakarjakasvatajad. Põllumajandustootjate maksuvõlg oli 2017. aastal 6,8 mln eurot ning suurimad maksuvõlad on taimekasvatajatel.


95

Lisa 1. Teravilja turuolukord EL-s ja maailmas

Helena Vaher

2017. aasta märtsis, aprillis olid Euroopas teravilja kasvuks head tingimused, temperatuur soosis taimede kasvu ja kevadkülvi. Juuni lõpu andmete kohaselt mõjutasid Hispaaniat, Itaaliat ja Prantsusmaad kuumad ja kuivad ilmastikutingimused, Kesk-Euroopas (Slovakkia, Tšehhi vabariik) oli sademete puudus, kuumalaine mõjutas Ungarit, Rumeeniat ja Horvaatiat. Juulis oli sademete puudus peamiselt Pürenee poolsaarel ja Itaalias, aga ka Austrias, Ungaris, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias ja Bulgaarias. Samas oli liigselt sademeid Taanis, Põhja-Saksamaal, Lõuna-Rootsis ja Suurbritannia põhjaosas. Septembris oli sademete defitsiit probleemiks Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Kuumalaine esines Lõuna-Prantsusmaal, Balkani piirkonnas, Rumeenias ja Bulgaarias. Vihma sadas liialt Suurbritannias, Iirimaal, Taanis, Lääne-Poolas, Lõuna-Saksamaal ja Balti riikides. Oktoobris jätkusid tugevad vihmasajud ning saagikoristus oli takistatud Balti riikides ja Soomes. Viimaste andmete kohaselt ei olnud madalad temperatuurid kuni detsembri alguseni Euroopas külmakahjustusi põhjustanud.

Teravilja kasvupind EL-s oli esialgsete andmete kohaselt 2017. aastal kokku 55,5 mln ha, mis on 2,3% vähem kui 2016. aastal. Kultuuridest suurenes kaera kasvupind 6,1% ja rukki kasvupind 2,9%. Kasvupind vähenes aga kõval nisul 4,4%, pehmel nisul 3,6%, maisil 2% ja odral 1,5%.

Allikas: DG AGRI – C4

Joonis 1. Teravilja kasvupind EL-s aastatel 2015–2017


96

2017. aasta esialgsete andmete kohaselt koristati EL-s kokku 306,3 mln t teravilja, mis on 3,2% rohkem kui eelnenud aastal. Pehme nisu saak suurenes 6%, maisi saak 2,9%, kaera saak 1,3% ja rukki saak jäi samaks. Kõva nisu saak vähenes 2,1% ja odra saak 1%.

Allikas: DG AGRI – C4

Joonis 2. Teravilja saak EL-s turustusaastatel 2015/2016 - 2017/2018

Teravilja hinnad olid 2017. aasta IV kvartalis võrreldes 2016. aasta sama ajaga kuni 5,5% kõrgemad (v.a odra hind). Novembris oli kõrgekvaliteedilise nisu hind Prantsusmaal Rouenis 191 $/t (181 $/t eelmisel aastal samal ajal), Musta mere piirkonnas 191 $/t (183 $/t) ja USA-s 180 $/t (172 $/t). Söödaodra hind oli novembri keskel Prantsusmaal Rouenis 180 €/t (eelmisel aastal samal ajal 145 €/t) ning maisi hinnaks registreeriti Prantsusmaal 179 €/t (168 $/t) ja USA-s 155 €/t (160 $/t).


97


Joonis 3. Nisu, odra ja maisi hinnad EL-s, jaanuar 2014 - november 2017

Detsembri keskpaigaks oli EL 2017/2018 turustusaasta jooksul importinud teravilja kokku 9,1 mln t (6,7 mln t eelnenud aastal samal ajal), millest 1,38 mln t moodustas pehme nisu (1,52 mln t), 0,88 mln t kõva nisu (0,61 mln t), 6,4 mln t mais (4,5 mln t) ja 0,32 mln t oder (0,3 mln t).

Teravilja eksport kokku oli 14 mln t (17,8 mln t eelnenud aastal samal ajal), millest 9,4 mln t moodustas pehme nisu koos nisujahuga (12,4 mln t), 2,4 mln t oder (2 mln t), 0,41 mln t kõva nisu (0,66 mln t) ja 0,4 mln t mais (1,27 mln t).

Kokkuvõttes oli 2017. aasta teravilja toodang üle keskmise ehk 306,3 mln tonni. Pehme nisu toodang oli enamuses Euroopast heal tasemel. Hispaania saaki mõjutas enamasti kuivus, Prantsusmaa pehmel nisul oli hea kvaliteet, Saksamaa ja Poola teravili ei olnud hea kvaliteediga, Balti riikides ja Lõuna-Soomes olid sademete rohkusest tingitult rasked saagikoristustingimused. Euroopa teravilja kasvupind vähenes eelnenud aastaga võrreldes 2%. Teravilja hinnad püsisid enamasti stabiilselt madalal tasemel. Venemaa nisu eksport oli rekordtasemel ning USDA prognoosi kohaselt püstitas 2017/2018. turustusaasta maailma nisutoodangu viienda järjestikuse rekordi. Sellest tulenevalt suurenesid teravilja varud.

Õlikultuuride (raps, päevalill, soja) saak oli komisjoni esialgsete andmete kohaselt EL-s 2017/2018 turustusaastal kokku 34,9 mln t (+11,4% võrreldes eelmise turustusaastaga). Rapsi toodeti kokku 21,8 mln t (+8,5%), päevalille 10,3 mln t (+17,6%) ja soja 2,8 mln t (+12,9%).


98

Lisa 2. EL riikide põllumajandustootjate tootmisteguritulu aastatööühiku kohta perioodil 2015-2017

Katre Kirt

Allikas: Eurostat, 15.02.2017, 2017 - esialgne hinnang


99

Lisa 3. Põllumajanduslike otsetoetuste ja üleminekutoetuste taotlemine ja määramine aastatel 2015–2017

Ragni Koitmaa

2015 2016 2017

Taotletud Määratud Taotletud Määratud Taotletud Määratud

Taotlejate arv

Taotletud ühikud

Taotlejate arv

Ühikud Summa (€) Taotlejate arv

Taotletud ühikud

Taotlejate arv

Ühikud Summa (€) Taotlejate arv

Taotletud ühikud

Taotlejate arv

Ühikud Summa (€)

ÜPT 17 080 954 707 16 817 941 194 73 526 446 15 387 953 672 15 228 946 201 75 115 652 14 992 960 685 14 902 951 856 79 448 288

… sh VPT 2 006 11 159 1 986 10 988 856 801 1 670 9 160 1 644 8 976 695 528 1 555 8 416 1 540 8 270 668 507

ROH 17 080 954 707 16 963 933 873 33 188 885 15 387 953 672 15 278 943 007 34 030 632 14 992 960 685 14 904 943 665 36 525 485

… sh VPT 2 006 11 159 2 007 11 108 393 782 1 670 9 160 1 650 9 030 318 084 1 555 8 416 1 542 8 312 311 556

NPT 805 19 807 580 13 816 270 931 890 22 088 673 16 591 329 128 893 22 167 701 16 819 351 107

… sh VPT 62 338 47 262 4 979 54 297 41 207 3 970 39 211 39 154 2 961

PKV 157 1 448 146 1 385 781 743 196 1 576 183 1 509 790 661 211 1 802 199 1 767 537 421

… sh VPT 8 10 8 10 5 399 11 22 11 22 7 741 13 29 13 25 5 676

ATK 1 167 11 523 1 089 10 199 916 976 1 310 13 560 1 267 12 947 979 561 - - - - -

… sh VPT 27 88 27 96 7 648 30 82 30 82 6 147 - - - - -

PTK 1 268 15 989 1 233 14 985 1 908 544 1 331 16 830 1 309 16 105 1 965 467 1 175 35 085 1 156 33 998 5 410 193

… sh VPT 67 108 67 109 13 638 68 104 67 103 12 375 43 59 42 53 11 029

UTK 771 26 312 711 22 870 359 152 831 28 664 802 26 775 376 067 - - - - -

… sh VPT 63 1 135 58 1 026 15 853 63 1 211 61 1 175 15 855 - - - - -

AMM - - - - - - - - - - 1 548 43 766 1 530 42 810 1 378 910

UTT - - - - - - - - - - 733 43 915 722 42 772 389 220

PII - - - - - - - - - - 939 584 732 760 932 584 614 166 8 055 983

VEI - - - - - - - - - - 2 069 61 614 2 034 61 485 3 355 215

LUT - - - - - - - - - - 425 20 510 423 20 380 44 632

PTO - - - - - - - - - - 8 994 661 889 7 951 627 179 5 995 828

SEL - - - - - - - - - - 37 1 125 37 1 125 16 208

põllumajandussektori 2017. aasta ülevaade...põllumajandussektori 2017. aasta ülevaade...

Documents