15.05.2009

1

Radiodiagnostika stomatoloogias

TÜK radioloogAire Taube

2006

email

pulbiruum

dentiin

tsement

juurekanal

periodontaalligament

Stomatoloogiliste haiguste radioloogiliseks diagnoosimiseks kasutatakse peamiselt järgnevaid ülesvõtteid:1. Intraoraalsed ülesvõtted2. Panoraamülesvõte3. Kolju külgülesvõte, ninakõrvalkoobaste ülesvõtted4. Kontrastainega ülesvõtted- sialograafia5. Kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia6. Ultraheli7. Isotoop- diagnostika

Intraoraalne periapikaalne ülesvõte.

Hammaste lõikepind peab olema paralleelne maaga. Erinevate hammaste jäädvustamiseks peab rö-aparaadi toru olema erineva nurga all:

1. ülemiste hammaste korral: molaarid +25 - +35 63 kV 0,64 sekpremolaarid +30 - +40 63 kV 0,5 sekkaniinid +45 - +55 60 kV 0,5 sekintsisiivid +40 - +45 60 kV 0,5 sek

Alumiste hammaste korral:

molaarid -5 - -15 63 kV 0,5 sekpremolaarid -10 – 15 63 kV 0,32 sekkaniinid -20 60 kV 0,32 sekintsisiivid -15 60 kV 0,32 sek

Rö- kiir peab alati olema risti rö- filmiga. Intraoraalse periapikaalse ülesvõtte korral peab näha olema kogu hammas kroonist juuretipuni.

Intraoraalne periapikaalne ülesvõte.

15.05.2009

2

Bitewing ehk tiibülesvõtted.

Nende ülesvõtete eesmärk on kaariese diagnoosimine, täidiste hindamine ja parodondi seisundi uurimine. Bitewing ülesvõtte tegemiseks kasutatakse kas vastavat filmihoidjat või filmi, mille tagaküljel on hammastega hoitav papitükk.Ülesvõtte tegemiseks kallutatakse rö- kiirt ca +5 - +8 kraadi. Kilovolte 63, 0,6 sek.

täidis

hambakroon

Bite-wing parempoolsetest purihammastest.

Oklusaalülesvõte.

Oklusaalülesvõtteid kasutatakse lõikumata hammaste diagnoosimiseks, nende asendi hindamiseks, tsüstide, tuumorite diagnoosimiseks ning alumist oklusaalvõtet alalõualuualuse süljenäärme juhas olevate kivide diagnoosimiseks. Aitvad ka murdude diagnoosimisel. Oklusalülesvõtete tegemisel võtab patsient rö-filmi hammaste vahele.

Alumise oklusaalvõtte tegemiseks painutab patsient pea kuklasse ning rö- kiir 90 kraadi lõua alt.Alumine 45 oklusaalvõte – rö- kiir 45 kraadise nurga all mälumispinnaga.Alumine põikioklusaalvõte – rö- film uuritavale

poolele hammaste vahele, rö- kiir -20 - -25 kraadi alalõualuunurgast alalõualuu lingvaalsele pinnale. Ülemine oklusaalülesvõte- rö- kiir ninajuure

kohalt 65 – 70 kraadi.Ülemine põiki oklusaalvõte- rö- kiir põsesarna –silmanurgast 65 - 70.

Intraoraalne oklusaalülesvõte ülemisest lõualuust. Intraoraalne oklusaalülesvõte alumisest lõualuust. Paremas submandibulaarnäärme juhas suur konkrement.

15.05.2009

3

Panoraamülesvõte lapse hammastest. Panoraamülesvõte täiskasvanu hammastest.

Stomatoloogilised haigused rö- ülesvõtetel

Põletikulised haigused.

Kaaries:On rö-filmil nähtav helendusena hambakudede taustal. Rö- ülesvõte on vajalik kaariesedefekti ulatuse määramiseks, eriti kui kliiniliselt kaaries raskesti vaadeldav nagu premolaaride ja molaaride piirkonnas ning hammaste proksimaalsetes osades ja juure piirkonnas.

Sekundaarne juurekaaries

Ulatuslik kaaries dentiinis

Mitmed kaariesedefektid

Pulpiit:pulpiit ise tavaliselt rö- leidu ei anna, võib olla jälgitav periodontaalligamendi laienemisega juure ümber.

Periapklaane osteiit:- periapikaalne abstsess: rö- filmil nähtav ebateravalt piirdunud osteolüütilise muutusena.- periapikaalne granuloom: teravalt piirdunud osteolüütiline ala, mis sageli on piiratud sklerootilise äärisega.Kui granuloomi tekib jälle põletik, muutuvad ääred ebateravaks.

Äge periapikaalne abstsess

15.05.2009

4

Periapikaalne granuloom

Osteomüeliit:

Ägeda osteomüeliidi korral tekivad rö-muutused alles 1 – 2 nädalat pärast kliiniliste sümptomite teket. Rö-filmil jälgitavad ebateravalt piirdunud osteolüütilised alad. Kroonilise osteomüeliidi supuratiivse vormi korral rö- filmil luu nagu „ koide söödud „, sklerootilise vormi korral valdavalt sklerootilise luu taustal osteolüütilised alad. Luu pakseneb haaratud piirkonnas periostaalse luu kasvu tõttu.

Äge osteomüeliit

Periodondi haigus.

Rö- filmil jälgitav hammast ümbritseva luu hävimine. Kui luu hävinud 1. jäävmolaaride ja lõikehammaste ümber- tegu idiopaatilise juveniilse periodondi haigusega.

Periodondi haigus

Tsüstid.

Rö- filmil on tsüst olenemata päritolust ( odontogeenne, keratotsüst jne. ) teravaltpiirdunud helendus, mis tavaliselt ümbritsetud õhukese seinaga. Kui tsüst infitseerub, siis muutub teda ümbritsev kest ebaühtlaseks või sklerootiliseks.

15.05.2009

5

Kasvajad

1. Healoomulised kasvajad

1.1 AmeloblastoomOn mitmekoldeline, kolded võivad olla väga erineva suurusega, helendus tavaliselt alalõualuu tagumises osas. 1.2 Adenomatoosne odontogeenne tuumorSarnaneb rö- filmil follikulaarse tsüstiga, kuid sisaldab lisaks kroonile ka juureosi. Tsüstjasse lesiooni tihedamate täpikeste lisandumine on antud tuumorile iseloomulik leid.

Ameloblastoom

1.3 OdontoomidKompound odontoom sisaldab rohkelt hambasarnaseid osiseid.Kompleks odontoomis on hambakoed läbisegi ja moodustavad seetõttu homogeensema massi. Rö- filmil on nad teravaltpiirdunud tihedad lisavarjud.1.4 Odontogeenne müksoomOn rö- filmil sarnane ameloblastoomile, kuid sisaldab tihedamaid vaheseinu.

Kompound ( sega ) odontoom

Kompleks odontoom

1.5 Suurerakuline granuloomOn tsüstjas moodustis, milles luulised vaheseinad. Tihti nihutab hammaste juuri ja põhjustab nende resorbtsiooni.

Suurerakuline granuloom

15.05.2009

6

2. Halvaloomulised kasvajad

Siia kuuluvad nii lõualuude kõrvalkudedest kui ka lõualuudest endist pärit kasvajad. Samuti metastaasid.Kõige rohkem esineb invaseerivat sarvrakulist kartsinoomi.Esmasetest pahaloomulistest kasvajatest esinevad lõualuudes skvamoos ja mukoepidermoidsed kartsinoomid, osteogeensed sarkoomid, lümfoomid ja müeloomid.

Halvaloomulisi kasvajaid iseloomustab ebaterav piir terve koega ning kiire kasv ja nendega kokkupuutuvate hammaste resorptsioon.Metastaasid pärinevad kõige sagedamini rindadest, kopsudest, neerudest, prostatast ja jämesoolest. On väga erineva rö- pildiga, enamasti ebateravaltpiirdunud ebaregulaarne helendus.

Osteogeenne sarkoom Skleroseeriv osteogeenne sarkoom

Müeloom