sisukord · 2018. 6. 14. · kiir ü levaade a nsi t v dkonniti, täp u ed v. m g _____ 43 17....

1

SISUKORD

SISUKORD ___________________________________________________________________ 1

1. SISSEJUHATUS __________________________________________________________ 7

2. PLAAN KOOLI ÕPPEKAVA KOOSTAMISEKS_________________________________ 7

3. KOOLI ÕPPEKAVA KOOSTAMINE PRAKTIKAS ______________________________ 9

3.1. ARENDUSRÜHMA MOODUSTAMINE _______________________________________ 9

3.2. RIIKLIKU ÕPPEKAVA ANALÜÜS ___________________________________________ 9

3.3. HINNANG OLUKORRALE KOOLIS __________________________________________ 9

3.4. EESMÄRK_______________________________________________________________ 10

3.5. KOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED _________________________________________ 10

3.6. VAHENDID EESMÄRGI SAVUTAMISEKS ___________________________________ 11

3.7. KOOLI SISEHINDAMISE KORD____________________________________________ 11

3.8. AINEKAVU LÄBIVAD TEEMAD, A JA B VÕÕRKEEL, VALIKAINED, TUNNIJAOTUSPLAAN _______________________________________________________ 11

3.9. KOOLI HINDAMISE KORD ________________________________________________ 11

3.10. AINEKAVADE KOOSTAMINE_____________________________________________ 11

4. KOKKUVÕTE____________________________________________________________ 11

5. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 15. märts 1997 nr 1 __________________ 12

5.1. Riikliku õppekava analüüs V. Mengel ______________________________________ 12

5.2. Eluõpetuse suunitlus – enesetunnetus L. Õunapuu_____________________________ 12

5.3. Seosed riikliku õppekava, kooli arengukava, kooli õppekava, kooli ainekava ning õpetaja tööplaani vahel Lisa 1 _______ 13

6. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 21. aprill 1997 nr 2 __________________ 14

6.1. Koduse töö analüüs - rühmatöö _____________________________________________ 14

6.2. Pentagrammi analüüs - rühmatöö ___________________________________________ 14

7. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 16. juuni 1997 nr 3__________________ 15

7.1. Õpetajate ankeedi tulemused - V. Mengel ___________________________________ 15

7.2. KÜSIMUSTIK ÕPETAJALE Lisa 1 ______________________________________ 16

7.3. Analüüsitavad valdkonnad Lisa 2_________________________________________ 17

7.4. ÕPETAJATE VASTUSTE KOONDTABEL Lisa 3 ____________________________ 18

7.5. ÕPETAJATE HOIAKUD KOOLI SUHTES Lisa 4 ____________________________ 19

7.6. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE POSITIIVNE JÄRJESTUS Lisa 5___ 20

7.7. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS VALDKONNITI Lisa 6 _______________ 22

7.8. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS, VALDKONNAD POSITIIVSES JÄRJESTUSES Lisa 7 ____________________________ 22

8. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 20.juuni 1997 nr 4 __________________ 23

2

8.1. Õpetajate ankeedi analüüs valdkondade kaupa - V. Mengel ______________________ 23

9. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 13. oktoober 1997 nr 5 _______________ 24

9.1. Õpetajate ankeedi analüüs - V. Mengel _____________________________________ 24

10. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 13.oktoober 1997 nr 6 ________________ 25

10.1. Õpetajate ankeedi analüüs valdkonniti - V. Mengel__________________________ 25

10.2. Lapsevanemate ankeedi analüüs - V. Mengel ______________________________ 25

10.3. Huvitöö ankeedi analüüs - V. Mengel ____________________________________ 25

10.4. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE KOONDANALÜÜSI KOKKUVÕTE Lisa 1 ____________________________________ 26

10.5. KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMALE, KOOLI VALDAJALE Lisa 2 ____________ 31

10.6. LAPSEVANEMATE KÜSIMUSTIKU VASTUSED Lisa 3 _____________________ 32

10.7. LAPSEVANEMA KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS VALDKONNITI Lisa 4___________ 33

10.8. LAPSEVANEMATE ETTEPANEKUD Lisa 5 ______________________________ 33

10.9. KÜSIMUSTIK HUVITÖÖ KOHTA Lisa 6 _________________________________ 34

10.10. HUVITÖÖ KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS POPULAARSEMAD RINGID JA RINGIJUHID Lisa 7 ____________________________ 35

11. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 11. detsember.1997 nr 7_______________ 36

11.1. Surju Põhikooli eesmärgid - V. Mengel ____________________________________ 36

11.2. SURJU PÕHIKOOLI EESMÄRK Lisa 1. Projekt A _______________________ 37

12. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 22. jaanuar 1998 nr 8 ________________ 38

12.1. Surju Põhikooli õppe-kasvatustöö tase S. Juhansoo, V. Mengel _________________ 38

13. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 19. Veebruar 1998 nr 9 _______________ 39

13.1. Õppe-kasvatustöö korraldus ja tase - V. Mengel______________________________ 39

14. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 09. aprill 1999 nr 10 _________________ 40

14.1. Kooli õppekava koostisosad V. Mengel ____________________________________ 40

14.2. Hetkeolukorra analüüs V. Mengel ________________________________________ 40

14.3. SURJU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA KOOSTISOSAD Lisa 1 ____________________ 41

15. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 23. aprill 1999 nr 11 _________________ 42

15.1. Õpetaja osa ühiskonnas XXI saj. saabumisel. - V. Mengel _____________________ 42

15.2. Hetkeolukorra analüüs - V. Mengel ______________________________________ 42

16. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 09. juuni 1999 nr 12________________ 43

16.1. Õppe-kasvatustöö korraldus koolis - - rühmatöö _____________________________ 43

16.2. Kiirülevaade analüüsist valdkonniti, täpsustused V. Mengel ____________________ 43

17. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 15. juuni 1999 nr 13__________________ 45

17.1. Muutused kooli tunnijaotusplaanis - S. Juhansoo ____________________________ 45

18. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 31. august 1998 nr 14 ________________ 46

3

18.1. Uue õppekava koostamise põhimõtted - S. Juhansoo _________________________ 46

19. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 19. september 1998 nr 15_____________ 47

19.1. Uue õppekava koostamise põhimõtted S. Juhansoo___________________________ 47

20. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 19. oktoober 1998 nr 16 ______________ 48

20.1. Surju Põhikooli eesmärgid S. Juhansoo __________________________________ 48

20.2. SURJU PÕHIKOOLI EESMÄRK Lisa 1. Projekt B ______________________ 49

20.3. TOIMETULEK ISEENDAGA Lisa 2. Projekt B________________________ 50

21. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 19. november 1998 nr 17 _____________ 51

21.1. Õppekava koostamise põhimõtted - V. Mengel_______________________________ 51

21.2. SURJU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED Lisa 1. Projekt A _______ 52

22. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 14. detsember 1998 nr 18 _____________ 54

22.1. Õppekava koostamise põhimõtted - S. Juhansoo ____________________________ 54

22.2. MILLEKS ON VAJA ÕPPEKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTEID Lisa 1 ___ 56

22.3. SURJU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED Lisa 2. Projekt A seletus 58

23. KOOSOLEKU PROTOKOLL Surju 04. jaanuar 1999 nr 19____________________ 61

23.1. Õppekava koostamise põhimõtted S. Juhansoo _____________________________ 61

23.2. Kokkuvõte koolitustest A. Kartau, P. Kukk, V. Tominga, E. Männik, V. Mengel ___ 61

23.3. SURJU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED. Lisa 1. Projekt B __________ 68

24. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 01. märts 1999 nr 20 ____________________ 70

24.1. Vahendid eesmärgi saavutamiseks V. Mengel ______________________________ 70

25. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 29. märts 1999 nr 21 __________________ 71

25.1. Kokkuvõte õppealajuhatajate täiendkoolitusest S. Juhansoo ____________________ 71

25.2. Põhilised vahendid eesmärgi saavutamiseks S. Juhansoo ______________________ 71

26. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 19. aprill 1999 nr 22 ____________________ 73

26.1. Vahendid eesmärgi saavutamiseks rühmatöö _______________________________ 73

27. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 26. aprill 1999 nr 23_____________________ 74

27.1. Inimkäsitused - L. Õunapuu ___________________________________________ 74

28. ÕPPEPÄEVAPROTOKOLL Surju 18. juuni 1999 nr 24______________________ 76

28.1. Maailmavaade ja inimkäsitus - V. Mengel __________________________________ 76

28.2. Õpetajate ankeetküsitluste vastuste võrdlus - V. Mengel________________________ 76

28.3. MINU INIMPILT. Lisa 1 ____________________________________________77

28.4. INIMESE ARENGU KAKS TEED. Lisa 2 ________________________________ 78

28.5. Õpetajate küsimustiku vastuste võrdlus 1997/1999 Lisa 3 ______________________ 80

28.6. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE VÕRDLUS 1997/1999. Lisa 4 ___ 82

28.7. ÕPETAJATE HOIAKUD KOOLI SUHTES 1997/1999. Lisa 5 _________________ 83

4

28.8. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE VÕRDLUS _________________________ VALDKONNITI 1997/1999 Lisa 6 _______________________________________ 84

28.9. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE VÕRDLUS _______________________ VALDKONNITI 1997/1999 Lisa 7 _______________________________________ 85

29. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 21. juuni 1999 nr 25_____________________ 86

29.1. Vahendid eesmärgi saavutamiseks - S. Juhansoo____________________________ 86

29.2. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ PÕHILISED PED. VAHENDID. Lisa 1 ____________ 87


30.1. Õppekasvatustöö võtmeküsimused S. Juhansoo _____________________________ 91

31. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 13. Oktoober 1999 nr 27 _________________ 92

31.1. Hindamine -S. Hanson________________________________________________ 92

31.2. Kooli enesehindamine ja sisekontroll -V. Mengel_____________________________ 92

31.3. Kooli enesehindamise kord Lisa 1 _____________________________________ 98

32. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 25. veebruar 2002 nr 27 a _____________ 106

32.1. Kooli enesehindamine. Kvaliteetkool L. Rebane ____________________________ 106

33. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 16. detsember 1999 nr 28_____________ 107

33.1. Kooli enesehindamine S. Hanson________________________________________ 107

34. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 09. veebruar 2000 nr 29 _____________ 108

34.1. Kooli enesehindamine (sisehindamine) S. Hanson___________________________ 108

34.2. Kooli sisehindamise kord lisa 1________________________________________ 109

35. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 21. märts 2000 nr 30 _________________ 118

35.1. Kooli õppekava koostamine S. Hanson ____________________________________ 118

35.2. A ja B võõrkeel S. Hanson _____________________________________________ 118

35.3. Valikained S. Hanson ________________________________________________ 118

35.4. Tunnijaotusplaan S. Hanson ___________________________________________ 118

35.5. Surju Põhikooli hindamise kord S. Hanson ________________________________ 118

36. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 12. aprill 2000 nr 31_________________ 122

36.1. Ainekavade koostamine V. Mengel, S. Hanson _____________________________ 122

36.2. ÕPETAJA TÖÖPLAAN Lisa 1 _______________________________________ 124

37. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 03. mai 2000 nr 32___________________ 125

37.1. Kasvatuskäsitus V. Mengel ____________________________________________ 125

37.2. Kooli kodukord V. Mengel ____________________________________________ 125

37.3. Ainekavu läbivad teemad P. Kukk, S. Kuznetsova, V. Tominga__________________ 125

37.4. KASVATUSKÄSITUS Lisa 1__________________________________________ 126

37.5. SURJU PÕHIKOOLI KODUKORD Lisa 2 _______________________________ 128

38. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 08. juuni 2000 nr 33 _________________ 132

5

38.1. Kooli ainekavu läbivad teemad. - S. Kuznetsova, V. Tominga, L. Kukk ___________ 132

38.2. Kooli kodukord V. Mengel _____________________________________________ 132

38.3. Ametijuhendid V. Mengel______________________________________________ 132

38.4. Ainekavad S. Hanson ________________________________________________ 132

38.5. Tasemetööde analüüs S. Hanson ________________________________________ 132

38.6. Õppeaasta kokkuvõte S. Hanson_________________________________________ 132


39.1. Kooli ainekavu läbivad teemad S. Kuznetsova, V. Tominga, L. Kukk ____________ 134

39.2. Kooli kodukord. Projekti arutelu V. Mengel _______________________________ 134

39.3. Hindamisjuhend S. Hanson ___________________________________________ 134


41. Uutele õpetajatele kooli eesmärkide tutvustamine V. Mengel ____________________ 135

42. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 23. oktoober 2000 nr 36 ______________ 136

42.1. Õpetamiskäsitus V. Mengel____________________________________________ 136

42.2. Meeskonnatöö põhimõtted, projekt Hea Algus K. Pulk ____________________ 136

42.3. ÕPETAMISKÄSITUS Lisa 1 Projekt ___________________________________ 137


43.1. Õppimiskäsitus V. Mengel_____________________________________________ 138

43.2. Ainekavu läbiv teema - keskkond ja turvalisus E. Männik, S. Kuznetsova _________ 138

43.3. ÕPPIMISKÄSITUS Lisa 1 Projekt ______________________________________ 139

44. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 21. veebruar 2001 nr 38 _______________ 140

44.1. Kasvatus-, õpetamis- ja õppimiskäsitus V. Mengel __________________________ 140


45.1. Õppeprotsessikäsitus V. Mengel ________________________________________ 141

45.2. Kasvatuskäsitus V. Mengel____________________________________________ 141

45.3. KASVATUSKÄSITUS Lisa 1 Projekt ___________________________________ 143

45.4. ÕPPEPROTSESSIKÄSITUS Lisa 2 Projekt_______________________________ 144

45.5. TEAVITAMINE ON: ___________________________________________________ 144

45.6. SINU KILP Lisa 3 __________________________________________________ 145

45.7. Majakad Lisa 4 ____________________________________________________ 146

46. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 03. jaanuar 2002 nr _________________ 147

7

1. SISSEJUHATUS Surju Põhikoolis käib ettevalmistus täielikult uuele riiklikule õppekavale üleminekuks. Praegu kestab üleminekuperiood, kuna pole veel ilmunud kõiki õpikuid ja raamainekavu, mis vastaksid uuele õppekavale. Uudne olukord kohustab ja nõuab koolilt enam kui seni vastutama oma kooli hariduskvaliteedi eest ja annab võimaluse nii kollektiivse kui ka individuaalse loovuse avaldumiseks. See kõik on meie koolis esile tõstnud nii vastuolud kui ka võimaluse oma potentsiaali ja võimekuse leidmiseks nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil. Juba mitu aastat korraldame koolis regulaarselt õppepäevi pedagoogilise kaadri harimiseks. Alates 15.03.97.a. toimuvad õppepäevad ka kooli uue õppekava koostamiseks, mis peaks valmima 01.09.2000. Oleme kogenud, et just õppepäevade kaudu areneb kollektiivisisene tunnetus (vastab enesetunnetusele individuaalsel tasandil), mille läbi avastame oma puudused, mida kõrvaldada ning eripära, andekuse ja potentsiaali, mida rakendada õppekava koostamisel ja realiseerimisel. Uue õppekava koostamine sarnaneb lapse kõndima õppimisega, kus ilmutatakse uudishimu ja tahet, et tõusta, leida tasakaal ja kindel toetuspunkt ning ettevaatlikult samm-sammult edasi. Oleme oma õppekava koostamisel olnud küllaltki ettevaatlikud ja põhjalikult analüüsivad, meie edasiliikumine pole olnud kiire. See vastab just meie hetkeolukorra võimetele ja loovuse senisele avaldumisele. Saame teha seda, milleks me hetkel võimelised oleme ja nii kuidas hetkel suudame. Kuid meil on kindel usk, et 01.09.2000 on meie uus õppekava valmis. Seni aga ikka samm-sammult edasi eesmärgi poole. 2. PLAAN KOOLI ÕPPEKAVA KOOSTAMISEKS 2.1. ARENDUSRÜHMA MOODUSTAMINE 01.97 2.2. RIIKLIKU ÕPPEKAVA ANALÜÜS 03.97 2.3. HINNANG OLUKORRALE KOOLIS 04.97-06.98 2.3.1. POSITIIVSED HINNANGUD 2.3.2. NEGATIIVSED HINNANGUD 2.3.3. PÕHJUSED 2.3.4. ABINÕUD 2.4. EESMÄRK, TULEVIKU VISIOON 08.98 2.5. KOOLI ÕPPEKAVA KOOSTISOSAD 08.98 2.6. KOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED 09.98-10.98 2.7. VAHENDID EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS 11.98-12.98 2.7.1. PRIORITEEDID 2.7.2. VÕTMEKÜSIMUSED 2.7.2.1. ÜHISKONNA JA HARIDUSE SUHE 2.7.2.2. MISSUGUNE ON INIMESE KÄSITUS 2.7.2.3. HINDAMINE 2.7.2.4. KUIDAS STIMULEERIDA ÕPILASE LOOVUST AKTIIVSUST VASTUTUST 2.7.2.5. JNE 2.8. ÕPPENÕUKOGU OTSUS 12.98

8

2.8.1. KOOLI EESMÄRK 2.8.2. ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED 2.8.3. PRIORITEEDID 2.8.4. PÕHILISED VAHENDID 2.9. ARUTELUD - “ÕPPEKAVA KOOSTISOSAD” 01.99-12.99 2.9.1. ÜLDPÕHIMÕTTED 2.9.2. AINEKAVAD 2.9.2.1. AINETE JAOTUS 2.9.2.2. ÕPPEAINETE AINEKAVAD 2.9.3. VALIKAINED 2.9.4. AINEKAVU LÄBIVAD TEEMAD 2.9.5. A JA B VÕÕRKEEL 2.9.6. HUVITÖÖ 2.9.6.1. RINGIDE JAOTUS 2.9.6.2. RINGITÖÖ KAVAD 2.9.6.3. TRADITSIOONILISED ÜRITUSED 2.9.6.4. ÕPILASORGANISATSIOONIDE TEGEVUS 2.9.7. PARANDUSÕPPE KAVAD 2.9.8. INDIVIDUAALÕPPE KAVAD 2.9.9. AINETEVAHELINE INTEGRATSIOON, ARVUTIÕPETUS, ARVUTI KASUTAMINE TEISTES ÕPPEAINETES 2.9.10. KLASSIJUHATAJATE TÖÖ 2.9.11. TUNNIJAOTUSPLAAN 2.9.11.1. KOOLIASTMETI 2.9.11.2. KLASSITI 2.10. ÕPETAJATE KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS 01.2000 2.11. ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUSE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS 02.2000 2.12. KOOLI ENESEHINDAMISE JA SISEKONTROLLI PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS 03.2000 2.13. KOOLI RAAMATUKOGU ÜLESANDED JA TÖÖ KORRALDUS 04.2000 2.14. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA 05.2000 2.15. KOOSTÖÖ HOOLEKOGUGA, OMAVALITSUSEGA 05.2000 2.16.ÕPPEKAVA KIRJAPANEK – kirjeldada arusaadavalt 06.2000 ka lapsele ja lapsevanemale 2.17. ÕPPENÕUKOGU OTSUS, ÕPPEKAVA KINNITAMINE 06.2000 2.18. ÕPPEKAVA TÄIENDUSTE KIRJAPANEK – edasise 01.09.2000∆ arendustöö käigus

9

3. KOOLI ÕPPEKAVA KOOSTAMINE PRAKTIKAS

3.1. ARENDUSRÜHMA MOODUSTAMINE

Õpetajate seas oli levinud arvamus, et kooli arendustöö ja õppekava arendus on kooli juhtkonna ülesanne ja õpetajaid see ei puuduta. Oldi harjutud ka senise töökorraldusega, kus tunnijaotusplaan ministeeriumi poolt ette anti ning riiklikke ainekavasid kasutati õpetaja tööplaanina. Selline vastuseis ühisele arendustegevusele ei võimaldanud kollektiivseid arendusüritusi läbi viia. Seepärast palus direktor 1996.a viimasel õppenõukogu koosolekul neid, kes on huvitatud kooli arendusest ja soovivad sellele kaasa aidata, teatada direktorile pärast talvist koolivaheaega. 16-st pedagoogist registreerus 8, mis on kajastatud ka õppenõukogu koosoleku protokollis 20. jaanuar 1997 nr 57. Registreerunutest moodustus arendusrühm, kes oma esimesel koosolekul seadis enda ette järgmised ülesanded: Aktiivselt kaasa aidata kooli arendustöös seoses uue õppekava koostamisega. Teha selgitustööd passiivsete ja vastuseisjate hulgas arendustöö vajalikkusest. Arendusrühma vajadus sellisel moel kadus sügisel, kui kõik õpetajad hakkasid õppekava koostamisest osa võtma. 20. jaanuari õppenõukogu koosolekul otsustati ka regulaarsete õppepäevade korraldamine kord kuus kooli uue õppekava koostamiseks.

3.2. RIIKLIKU ÕPPEKAVA ANALÜÜS

15.03.97 - 21.04.97 toimus 2 õppepäeva riikliku õppekava (RÕK) analüüsiks. Vaatluse all oli RÕK-i üldosa (protokoll nr 1,). Leiti seosed RÕK-I, kooli õppekava(KÕK), kooli arengukava (KAK), ainekava (AK) ja õpetaja tööplaani (ÕTP) vahel (protokoll 2). Analüüsiti millised nõuded esitab RÕK direktorile direktori asetäitjale aineõpetajale klassijuhatajale Uutest nõudmistest lähtuvalt vajalik koostada uued ametijuhendid.

3.3. HINNANG OLUKORRALE KOOLIS

16.06.97-09.06.98 toimus üheksal õppepäeval olukorra analüüs (protokoll 3-12): • Analüüsiti õpetajate ankeedi vastuseid Ankeet õpetajale, oli eelnevalt õpetajate poolt täidetud ja tehtud koondkokkuvõte. Küsimustiku koostamise aluseks oli P. Putk “Kooli enesehindamise” küsimustik õpetajale. Õpetajate vastuste kokkuvõtte alusel valmisid analüüsi tabelid, mis ilmestavad ped. kaadri seisukohti, hoiakuid ja valmisolekut koostööks. Tulemustest järeldub, et seitsmes valdkonnas on ülekaalus positiivsed hinnangud, kolmes valdkonnas on ülekaalus negatiivsed hinnangud. Viieteistkümnest ankeedi täitjast oli kümnel keskmine hinne positiivne, ühel neutraalne ja neljal negatiivne. Kõige kehvemas seisus oli inimsuhete valdkond ja juhtkonna töö. Tunnustussüsteemi küsimusi tõlgendati valesti, anti hinnang riiklikult tasandilt lähtuvale tunnustusele, koolisisest tunnustussüsteemi hinnati hilisema arutelu käigus heaks. Positiivsed olid hinnangud järgmistes valdkondades: struktuurifaktorid organisatsiooni kultuur, infovahetus, juhtimine, eesmärgid, toetamissüsteem, suhtumine muutustesse. Vaagiti kooli olukorda sisekontrolli tulemuste ja lapsevanemate ankeetide kokkuvõtete põhjal. Lapsevanemad olid rahul klassijuhatajate tööga, info liikumisega ja direktori tööga, enam-vähem rahul dir. asetäija tööga, selgusega kooli eesmärkidest ja õppekasvatustöö tasemega. Õppe-kasvatustööle hinnang “enam-vähem rahuldav” meid ei rahulda. Edasise analüüsi käigus otsisime negatiivsete ilmingute põhjuseid ja vahendeid olukorra

10

parandamiseks (protokoll 6, lisa 1). Vaatamata sellele, et õppe-kasvatustöö tase, ega korraldus ei rahulda, ei peetud vajalikuks olulisi muudatusi metoodikas, struktuuris ega töökorralduses. Siit järeldus, et oluliste muudatuste tegemiseks pole kollektiiv veel valmis. Üheks põhjuseks pean kollektiivse enesetunnetuse puudulikkust (vastab üksikisiku tasandil enesetunnetusele), mille tõttu kollektiivne loovus ei saa avalduda., millest sõltub omakorda kollektiivi aktiivsus ja julgus vastutada. Uue õppekava koostamine eeldab kollektiivi potentsiaali avaldumist, seepärast on vajalik jätkata kollektiivse enesetunnetuse arendamist. Õppe-kasvatustöö analüüsi on vaja veel hiljem korrata. See toimub õppekava koostisosade arutelude käigus. Kooli õppekava koostisosad – direktori ettekanne (protokoll 10). Õpetaja osas ühiskonnas XXI saj saabumisel - direktor ettekande (protokoll 11). Vaagisime muudatuste tegemist kooli praeguses tunnijaotusplaanis. Otsustasime, et 1998/99 õ.a. rakendub kooli õppekavas arvutiõpetus 7.- 9. klassis õppetunnina, 2.-6. klassis ringitunnina (protokoll 13). 18.06.99 kordasime olukorra analüüsi (protokoll 24). Kasutasime sama õpetaja küsitluslehte, mis 1997. a. JÄRELDUSED: Olukord kõikides valdkondades on oluliselt paranenud. Koolis pole enam negatiivse hoiakuga õpetajaid. Inimestevahelised suhted on 1997.a. võrreldes tunduvalt paranenud. Kõige positiivsemalt on hinnatud kooli juhtimist direktori poolt. Kõige negatiivsemalt on hinnatud juhtkonna koostööd.

3.4. EESMÄRK

11.12.97 Tegime esimese katse kooli põhieesmärki sõnastada. Õpetajad edastasid oma nägemuse kooli eesmärkidest ning direktori poolt oli ettekanne riikliku õppekava üldosas üldhariduskoolile seatud eesmärkidest (protokoll 7, projekt A). Riiklik õppekava seab koolile eesmärgi, mis on suunatud inimese kujunemisele, tema toimetulekule oma elu ja tööga jne (RÕK üldosa II p. 2). See vajas mõningat täpsustamist. 19.10.98 toimunud õppepäeval analüüsisime rühmatööna veel kord kooli eesmärkide projekti (protokoll 7, lisa 1) ja tegime mõned täpsustused. Valmis Surju Põhikooli ja kooli uue õppekava eesmärgi täiendatud projekt B (protokoll 16, lisa 1 ja 2) esitamiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule. Arvasime, et toimetulek oma tööga, õppimisega eluga eeldab toimetulemist eelkõige iseendaga, mis omakorda toetub enesetundmisele ja enesetunnetusele. Enesetundmises täiuslikkuse poole liikumises on vajalik terviklik inimkäsitus (vaim, hing, ihu). Terviklikkuses on kooskõla – harmoonia.

3.5. KOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED

Õppekava põhimõtete koostamiseks kulus viis õppepäeva. 31.08.98 toimus õppepäev, kus pidi toimuma arutelu kooli õppekava koostamise põhimõtete üle. Õppepäev oli ette valmistatud nii, et sisulisi arutelusid ei saanud tekkida, ettekandjal puudus endal visioon õppekava põhimõtetest (protokoll 14). 19.09.98 toimus aktiivne rühmatöö, kus tehti mitmeid huvitavaid ettepanekuid (protokoll 15). 19.11.98 direktor selgitas veel kord eesmärgi, põhimõtte ja vahendi olemust ja erinevust ja tutvustas põhimõtete projekti A (protokoll 17, lisa 1). 14.12.98 analüüsiti põhjalikumalt lahtikirjutatud projekti A (protokoll 18 lisa 1), tehti täiendusi. 04.01.99 talvisel koolivaheajal toimus väga töine õppepäev. Õppekava protokolliti magnetofoni abil. Aeg-ajalt on hea magnetofoni kasutada, et paremini jäädvustada õppepäeval valitsevat meele-olu ja väljamõeldut, -öeldut.

11

3.6. VAHENDID EESMÄRGI SAVUTAMISEKS 01.03.99–21.06.99 toimus neli õppepäeva (protokoll 20,21,22,25) eesmärgi realiseerimiseks vajalike vahendite leidmiseks. Kokkuvõte sellest on tabelina protokoll 25, lisa 1. 26.04.99 oli õppepäevale kutsutud Lembit Õunapuu, kes andis ülevaate erinevatest inim-käsitustest (protokoll 23). Järgmisel õppepäeval seostas direktor inimkäsituse maailmavaate kujunemisega ning enesemääratlusega (protokoll 24). 26.08.99 - õppekasvatustöö võtmeküsimused (protokoll 26): õppekava on õpilasele suunatud õppekava taotleb kõlbelist haritus õppekava taotleb õpilase toimetulekut iseendaga. 13.11.99 toimunud õppepäeval (protokoll 27) olid vaatluse all hindamise põhimõtted ja kooli enesehindamise ning sisekontrolli alused. Kooli hindamise põhimõtete kohta on vaja koostada projekt. Kooli enesehindamise ja sisekontrolli aluste kohta esitati projekt (lisa 1).

3.7. KOOLI SISEHINDAMISE KORD

13.10.2000-09.02.2000 analüüsiti kolmel õppepäeval kooli sisehindamiskorra projekti A, mille tulemusel valmis projekt B (lk 102). Kooli sisehindamise korra projekti koostamise aluseks on võetud M. Kondi “Kooli välishindamise” põhim õtted. Lisatud on sinna üks valdkond – areng.

3.8. AINEKAVU LÄBIVAD TEEMAD, A JA B VÕÕRKEEL, VALIKAINED, TUNNIJAOTUSPLAAN

• 21.03.2000 toimunud õppepäeval valiti kolm ainekava läbivat teemat: keskkond ja turvalisus, kutsevalik, infotehnoloogia. A võõrkeeleks valiti inglise keel ja B võõrkeeleks vene keel. Valikaineks valiti arvutiõpetus.

Tunnijaotusplaan arvestab uue õppekava ainetundide koormuskriteeriume (lk 111).

3.9. KOOLI HINDAMISE KORD

• 13.10.99 – toimunud õppepäeval tutvustas S. Hanson üldiseid hindamispõhimõtteid ja seletas terminoloogiat.

• 21.03.2000 esitas õppealajuhataja hindamise korra põhimõtete projekti. Hindamise korra koostamine jätkub.

3.10. AINEKAVADE KOOSTAMINE

• 12.04.2000 jagas õppealajuhataja kõigile aineõpetajatele ainekava projekti, mille kohta oodatakse tagasisidet 1. maini. Seejärel valmib lõplik ainekava. Ainekava alusel koostab aineõpetaja 20. augustiks oma õppeaine tööplaani.

4. KOKKUVÕTE Senine põhjalik analüüs on olnud vajalik hetkeolukorra avalikustamiseks, kollektiivse enese-tunnetuse ja ped. kaadri tõelise potentsiaali leidmiseks ja avaldumiseks loovuse, aktiivsuse ja vastutuse kaudu. Õppekava üldosa eesmärkide, põhimõtete ja vahendite projekt oli 21.10.99 kooli hoolekogu koosolekul arutusel ning kinnitati üksmeelselt. Nüüd võime edasi liikuda õppekava detailsemate küsimuste juurde. Usun, et meie potentsiaali tõeline avaldumine on veel alles ees ja meie kooli õppekava saab just selline, mida vajavad meie lapsed ja mida me suudame realiseerida (mai 2000).

12

5. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 15. märts 1997 nr 1 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: P. Kukk, V. Mengel, L. Meibaum, H. Valme, E. Männik, A. Kartau, S. Hanson,

M. Sarapik, K. Juhkam. Kutsutud: L. Õunapuu PÄEVAKORD: 5.1. Riikliku õppekava analüüs V. Mengel 5.2. Eluõpetuse suunitlus – enesetunnetus L. Õunapuu KUULATI: 1. Riikliku õppekava analüüs V. Mengel Lühiülevaade mõistetest:

• Riiklik õppekava - RÕK • Kooli õppekava - KÕK • Kooli arengukava - KAK • Kooli ainekava - AK • Õpetaja tööplaan - ÕTP

Nende mõistete omavahelised seosed – rühmatöö kolmes rühmas. Rühmade töö võrdlemisel konstrueeriti skemaatiliselt nende mõistete omavahelised seosed(lisa 1). Kas RÕK-i eesmärgid ja Surju Põhikooli arengukavas sätestatud eesmärgid ühtivad? Ühistööna toimus analüüs ja võrdlus. Ainekavu läbivad teemad ja õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu kava. Analüüsiti RÕK-i eesmärkidest lähtuvalt ainekavu läbivaid teemasid. Kooli poolt üheks valitavaks teemaks võib olla isiksuse ja sotsiaalne areng, mida seni oleme kasutanud eluõpetuse nime all. 2. Kooli õppekava tegemine V. Mengel Tutvuti kooli õppekava koostamise plaaniga. 3. Eluõpetuse suunitlus – enesetunnetus. L. Õunapuu L. Õunapuu loeng ja praktilised juhised enesetunnetusest, kui endaga, oma töö ja õppimise- ning ühiseluga toimetuleku eeldusest. Loeng kujunes vestluseks ja tõsiseks diskussiooniks. OTSUSTATI: 1. RÕK-i, KAK-I ja eluõpetuse eesmärgid ühtivad – ISIKSUSE KUJUNEMINE, KES TULEB TOIME ISEENDAGA, OMA TÖÖ-, ÕPPIMISE- JA ELUGA…(RÕK II p.2, VI p.3, Surju Põhikooli arengukava lk 14). 2. Teemad, mis puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle(eluõpetus), määratletakse kooli õppekavas (RÕK IV p.3). Seni toimunud õppepäevade raames eluõpetuslike teadmiste ja oskuste omandamine on eeldus õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu kava koostamiseks. 3. Õppimise edukus ja suhtlemine nõuab kõrgetasemelist ENESEREGULATSIOONI. See on tihedalt seotud ENESETUNNETUSEGA (RÕK VI p.3). 4. Kodune töö: Milliseid nõudeid esitab RÕK õpetajale direktori asetäitjale(õppealajuhatajale) direktorile Villu Mengel Juhataja Protokollija

13

5.3. Seosed riikliku õppekava, kooli arengukava, kooli õppekava, kooli ainekava ning õpetaja tööplaani vahel Lisa 1

Riiklik õppekava – RÕK Kooli arengukava – KAK Kooli õppekava – KÕK Ainekava – AK Õpetaja tööplaan – ÕTP

ÕTP

KÕK

RÕK

AK

KAK

1

4 2

5

3

7 6

8 9

10 11

Ülalnimetatud viit valdkonda tuleb juhtida ja neil on omakorda laienev mõju teistele valdkondadele, mis omakorda avaldavad tagasimõju algallikale – riiklikule õppekavale. Selleks väljundiks võib olla õpetajate kongress, koolijuhtide üldkogu, üleriigiline haridusfoorum jne. Igal valdkonnal on juhtija: RÕK – haridusministeerium – 1, 6, 7 KAK – kooli direktor – 2 KÕK – dir. asetäitja, direktor – 3 AK – ainekomisjon(aineõpetaja) – 4 ÕTP – õpetaja - 11 Tagasisidet ja laienevat mõju tähistavad: 5, 8, 9, 10

14

6. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 21. aprill 1997 nr 2 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: A: Kartau, S. Juhansoo, M. Sarapik, S. Hanson, H. Valme, A. Saarsoo, P. Kukk, V. Mengel, L. Meibaum, K. Juhkam. PÄEVAKORD: 6.1. Koduse töö analüüs rühmatöö 6.2. Pentagrammi analüüs rühmatöö Hetkeolukorra hinnang – rühmatöö KUULATI: 1. Koduse töö analüüs rühmatöö 1.1. Millised nõuded esitab uus RÕK :

• direktorile? • direktori asetäitjale? • aineõpetajale? • klassijuhatajale?

2- Eelmisel õppepäeval koostatud pentagrammi analüüs. rühmatöö 3. Hetkeolukorra hinnang rühmatöö OTSUSTATI: 1. Uus riiklik õppekava esitab uued nõudmised kooli pedagoogidele. Sellest lähtuvalt vaja koostada uued ametijuhendid. 2. Kooli tööle ja kolleegide tööle ei osatud hinnangut anda. Selleks tuleb leida teisi võimalusi. Otsustati koostada 3 ankeeti õppe-kasvatustööle üldiselt, kooli juhtkonna ja õpetajate tööle hinnangu andmiseks:

• Õpetajatele • Õpilastele • Lapsevanematele, kooli valdajale.

Villu Mengel Juhataja Protokollija

15

7. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L

Surju 16. juuni 1997 nr 3 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: A.-M. Haljaste, A. Kartau, K. Juhkam, L. Meibaum, V. Mengel, E. Männik, P. Kukk, I. Mänd, M. Sarapik, M. Mäeküla, H. Valme, K. Reinsalu, I. Tago, S. Hanson. PÄEVAKORD: 7.1. Õpetajate ankeedi tulemused - V. Mengel KUULATI: 1. Õpetajate ankeedi tulemustest koostatud tabelite analüüs: - V. Mengel Lisa 1, küsimustik õpetajale, tabel 1 analüüsitavad valdkonnad, tabel 2 Lisa 2, õpetajate vastuste koondtabel, tabel 1 õpetajate hoiakud kooli suhtes, tabel 2 Lisa 3, õpetajate vastuste positiivne järjestus, tabel 1 Lisa 4, õpetajate vastused valdkonniti, tabel 1 õpetajate vastused valdkonniti positiivses järjestuses, tabel 2 2. Pos ja neg hinnangute andmine valdkondade kaupa: - ühistöö

• Infovahetus • Juhtimine • Eesmärgid • Inimsuhted • Organisatsiooni kultuur

OTSUSTATI: 1. Valdkonnad, kus on ülekaalus pos hinnangud:

• Organisatsiooni kultuur • Struktuurifaktorid • Infovahetus • Juhtimine • Eesmärgid • Toetamissüsteem • Suhtumine muutustesse

2. Valdkonnad, kus ülekaalus on negatiivsed hinnangud: • Inimsuhted • Juhtkonna töö • Tunnustussüsteem • Analüüs jätkub hinnangute andmisega valdkondade kaupa.


16

7.2. KÜSIMUSTIK ÕPETAJALE Lisa 1 Siin on esitatud 59 väidet Surju Põhikooli kohta. Iga väite järel on numbrid, mis tähistavad järgmisi hinnanguid: 1 – täiesti nõus, 2 – nõus, 3 – enam-vähem nõus, 4 – pole seisukohta, 5 – teatud määral ei nõustu, 6 – pole nõus, 7 – olen täiesti teisel arvamusel. Palun andke oma hinnang iga väite kohta. Selleks tõmmake vastavale numbrile ring ümber. Tabel 1 1. Meie kooli töö tugineb ühiselt heaks kiidetud hariduseesmärkidele 1 2 3 4 5 6 7 2. Leppides kokku ülesannete andmises klassile, võtame arvesse üksteise soove ja vajadusi 1 2 3 4 5 6 7 3. Saan oma töös koolidirektorilt tuge 1 2 3 4 5 6 7 4. Minu ja juhtkonna suhted on laitmatud 1 2 3 4 5 6 7 5. Õpetajatöö annab mulle arengu võimalusi 1 2 3 4 5 6 7 6. Tööandja organiseerib piisavalt välist tuge, nii et ma võin oma tööd parendada 1 2 3 4 5 6 7 7. Koolis ei ärata minu parenduspüüdlused vastuseisu 1 2 3 4 5 6 7 8. Olen rahul info liikumise korraldusega oma koolis 1 2 3 4 5 6 7 9. Koosolekud ja nõupidamised toimuvad arusaadava päevakorra ja kodukorra järgi 1 2 3 4 5 6 7 10. Kooli juhtkonna töös valitseb üksmeel 1 2 3 4 5 6 7 11. Olen nõus meie kooli õpetus- ja kasvatustööle seatud eesmärkidega 1 2 3 4 5 6 7 12. Meie koolis on otstarbekas tööjaotus 1 2 3 4 5 6 7 13. Juhtimisstiil meie koolis aitab kaasa tööviiside arendamisele 1 2 3 4 5 6 7 14. Töös esilekerkivatest raskustest võin alati kõnelda mõne kolleegiga 1 2 3 4 5 6 7 15. Koolis ei peeta mõnda õpetajaterühma teistest paremaks 1 2 3 4 5 6 7 16. Mul on piisavalt teadmisi, et oma tööd parendada 1 2 3 4 5 6 7 17. Minu kooli uuendamine edeneb sobiva kiirusega 1 2 3 4 5 6 7 18. Info liikumise kiirus soodustab minu tööd 1 2 3 4 5 6 7 19. Otsused võetakse vastu demokraatlikult 1 2 3 4 5 6 7 20. Usaldan oma kooli juhtkonda 1 2 3 4 5 6 7 21. Minu seisukohalt pole vastuolu töö ja kooli eesmärkide vahel 1 2 3 4 5 6 7 22. Tööülesandeid jaotades on võetud arvesse õpetajate võimeid 1 2 3 4 5 6 7 23. Koolidirektor töötab sihipäraselt kooli eesmärkide saavutamiseks 1 2 3 4 5 6 7 24. Inimestevahelised suhted töökollektiivis toetavad professionaalset arengut 1 2 3 4 5 6 7 25. Tunnetan, et töö motiveerib mind ning pakub sisemist rahuldust 1 2 3 4 5 6 7 26. Koolis püütakse teadlikult arendada õpetajate ja muu personali vahelist koostööd 1 2 3 4 5 6 7 27. Koolis suhtutakse uuendustesse jaatavalt 1 2 3 4 5 6 7 28. Võtan infot vastu aktiivselt 1 2 3 4 5 6 7 29. Koosolekutel võin alati välja öelda oma arvamuse 1 2 3 4 5 6 7 30. Juhtkonna iga liige teab ja täidab täpselt oma rolli 1 2 3 4 5 6 7 31. Ka muu personal tunneb hästi kooli hariduseesmärke 1 2 3 4 5 6 7 32. Kooli eri tegevusvaldkondade kokkusobitamine on edukas 1 2 3 4 5 6 7 33. Olen nõus, et direktor jälgib ja hindab minu tööd 1 2 3 4 5 6 7

17

34. Inimestevahelised suhted koolis ei takista professionaalset koostööd 1 2 3 4 5 6 7 35. Õpetajate praegune töölevõtmis-ja palgasüsteem motiveerib oma tööd parendama 1 2 3 4 5 6 7 36. Õpetajad ja muu personal aitavad teineteist vajaduse korral meelsasti 1 2 3 4 5 6 7 37. Soovin võtta endale vastutuse oma kooli arendamise eest 1 2 3 4 5 6 7 38. Vajalik info säilitatakse süsteemselt 1 2 3 4 5 6 7 39. Koolis on olemas ja kättesaadavad kooli tööd reguleerivad dokumendid 1 2 3 4 5 6 7 40. Ma saan oma töös õppealajuhatajalt tuge 1 2 3 4 5 6 7 41. Võin piisavalt mõjutada oma töö eesmärke 1 2 3 4 5 6 7 42. Kooli erinevad töörühmad töötavad üksteist toetavalt 1 2 3 4 5 6 7 43. Direktor innustab õpetajaid koostööle 1 2 3 4 5 6 7 44. Töökollektiiv on võimeline iseseisvalt lahendama esilekerkivaid probleeme ja vastuolusid 1 2 3 4 5 6 7 45. Tunnetan, et minu tööd hinnatakse 1 2 3 4 5 6 7 46. Koolis püstitatakse eesmärgid ja planeeritakse tööd üheskoos 1 2 3 4 5 6 7 47. Usun, et minu kool on võimeline ise oma tegevust uuendama ja muutma 1 2 3 4 5 6 7 48. Annan info likumisse vajalikku tagasisidet 1 2 3 4 5 6 7 49. Töökorraldus koolis toetab minu tööd 1 2 3 4 5 6 7 50. Mulle on oluline, mida õppealajuhataja minu tööst arvab 1 2 3 4 5 6 7 51. Kooli üldeesmärgid toetavad minu õpetamistööd 1 2 3 4 5 6 7 52. Tööülesandeid jaotatakse minu koolis õiglaselt 1 2 3 4 5 6 7 53. Saan direktorilt tuge oma ametioskuste arendamisel 1 2 3 4 5 6 7 54.Töökollektiivi atmosfäär on vaba 1 2 3 4 5 6 7 55. Koolis hinnatakse pidevalt püstitatud eesmärkide saavutusi 1 2 3 4 5 6 7 56. Julgen kiiresti osutada koolis silma hakanud ebakohtadele 1 2 3 4 5 6 7 57. Vastutan info eest, mida teistele annan 1 2 3 4 5 6 7 58. Täidan lisaülesandeid, kui olukord seda nõuab 1 2 3 4 5 6 7 59. Teen meelsasti koostööd kooli juhtkonnaga 1 2 3 4 5 6 7

7.3. Analüüsitavad valdkonnad Lisa 2

Valdkond Küsimuse nr 1. Eesmärgid 1, 11, 21, 31, 41, 51 2. Struktuurifaktorid 2, 12, 22, 32, 42, 52 3. Juhtimine/Direktor 3, 13, 23, 33, 43, 53 4. Inimestevahelised suhted 4, 14, 24, 34, 44, 54 5. Tunnustussüsteem 5, 15, 25, 35, 45 6. Toetamissüsteem 6, 16, 26, 36, 46, 55 7. Suhtumine muutustesse 7, 17, 27, 37, 47, 56 8. Infovahetus 8, 18, 28, 38, 48, 57 9. Organisatsiooni kultuur 9, 19, 29, 39, 49, 58 10. Juhtkonna töö 10, 20, 30, 40, 50, 59

18

7.4. ÕPETAJATE VASTUSTE KOONDTABEL Lisa 3 Küsim nr

A B C D E F G H I J K L M N O Sum Keskm

1 2 7 2 3 3 2 2 5 6 5 7 1 3 2 1 51 3,40 2 3 2 2 2 3 3 2 5 3 4 4 3 5 5 3 49 3,27 3 3 2 3 3 2 3 4 7 5 5 5 1 7 1 4 55 3,67 4 5 6 3 4 2 3 4 3 3 5 5 1 5 1 4 54 3,60 5 3 2 4 2 2 2 2 6 2 3 1 2 1 1 2 35 2,33 6 4 2 4 3 2 5 3 6 3 4 5 2 1 1 2 47 3,13 7 4 7 3 2 5 3 4 5 4 4 5 2 5 2 6 61 4,07 8 3 7 6 5 3 7 6 4 5 5 6 3 7 6 3 76 5,07 9 3 7 3 5 3 6 6 5 2 4 3 1 5 5 2 60 4,00 10 5 7 6 7 5 7 6 5 5 4 5 5 7 6 6 86 5,73 11 2 5 5 4 3 5 5 4 5 5 6 1 3 1 1 55 3,67 12 3 4 5 5 3 5 3 5 3 4 4 3 3 4 2 56 3,73 13 3 5 6 6 5 6 4 5 6 5 5 2 7 5 2 72 4,80 14 1 1 1 1 3 1 2 7 1 3 1 3 1 1 3 30 2,00 15 7 7 5 5 3 5 4 5 5 4 7 3 7 2 5 74 4,93 16 3 4 3 3 3 5 2 4 3 3 3 5 2 3 1 47 3,13 17 3 7 5 4 5 6 6 5 4 4 4 1 5 5 3 67 4,47 18 3 7 1 3 5 6 5 7 2 4 6 3 5 5 2 64 4,27 19 3 7 6 6 3 5 3 4 3 4 3 2 7 1 1 58 3,87 20 3 7 5 3 3 6 3 7 3 5 5 1 3 2 4 60 4,00 21 3 2 5 4 5 5 2 5 5 4 5 1 6 6 1 59 3,93 22 2 3 2 3 3 2 2 5 3 3 3 3 3 4 2 43 2,87 23 3 2 3 3 2 5 4 7 3 4 1 1 3 1 1 43 2,87 24 6 7 5 5 5 5 3 4 5 4 5 5 5 3 6 73 4,87 25 5 5 5 3 2 3 2 4 2 5 1 3 2 2 5 49 3,27 26 3 6 6 6 5 5 3 6 4 4 3 3 3 3 2 62 4,13 27 3 6 5 5 5 2 4 5 4 4 5 5 6 5 6 70 4,67 28 2 2 3 3 3 3 3 7 2 2 1 1 3 1 1 37 2,47 29 3 6 3 3 5 3 5 4 5 3 1 1 2 1 1 46 3,07 30 3 6 6 6 5 6 5 5 6 5 5 5 6 5 6 80 5,33 31 3 4 6 5 5 4 3 5 4 4 3 5 3 4 3 61 4,07 32 3 6 6 5 3 6 3 6 5 5 5 5 5 4 1 68 4,53 33 3 3 3 3 2 3 3 7 2 4 5 1 3 1 4 47 3,13 34 6 7 3 5 6 5 2 6 5 4 3 5 6 5 6 74 4,93 35 6 7 6 6 5 7 6 4 6 7 5 6 6 7 4 88 5,87 36 3 5 6 3 5 4 2 6 2 4 1 5 7 2 2 57 3,80 37 3 1 2 3 3 5 2 6 6 4 4 1 3 3 1 47 3,13 38 5 5 5 5 5 5 4 5 6 4 5 1 4 4 2 65 4,33 39 3 1 3 6 3 3 4 7 3 5 5 1 2 2 2 50 3,33 40 1 7 6 4 3 5 2 3 3 3 2 5 5 3 6 58 3,87 41 6 7 3 3 3 2 3 6 4 4 1 2 2 2 1 49 3,27 42 6 6 5 5 3 5 4 6 5 5 5 5 6 6 4 76 5,07 43 3 2 5 3 3 5 4 7 5 5 7 1 2 1 1 54 3,60

19

44 3 5 5 3 5 3 2 4 3 4 3 3 7 5 5 61 4,07 45 6 6 3 4 3 5 4 4 3 4 3 2 3 2 4 56 3,73 46 2 6 3 5 4 5 3 5 7 5 5 1 2 4 1 58 3,87 47 3 6 5 4 3 3 3 7 4 4 3 1 1 2 1 50 3,33 48 4 2 3 4 3 2 2 7 3 4 2 1 2 1 1 41 2,73 49 3 5 5 5 3 4 4 7 3 5 5 2 3 5 2 61 4,07 50 1 6 2 3 2 2 2 7 2 3 2 2 2 1 3 40 2,67 51 2 4 3 3 2 2 2 7 5 4 4 2 1 2 1 44 2,93 52 3 5 5 5 3 2 3 5 4 5 5 3 3 4 2 57 3,80 53 3 1 2 2 2 4 4 7 4 5 3 2 1 1 4 45 3,00 54 7 7 6 6 6 5 3 5 7 5 3 6 7 6 6 85 5,67 55 4 6 5 5 3 5 3 5 4 4 4 3 2 2 5 60 4,00 56 6 3 1 5 3 5 3 3 2 4 3 3 2 1 1 45 3,00 57 2 2 2 3 2 2 2 5 2 4 1 1 2 1 1 32 2,13 58 2 1 2 3 2 2 2 5 2 3 1 1 2 1 1 30 2,00 59 3 5 2 3 2 2 2 7 3 3 3 1 3 1 3 43 2,87 3,46 4,73 3,97 4,00 3,44 4,10 3,31 5,42 3,83 4,17 3,75 2,54 3,81 2,93 2,81 3,75

7.5. ÕPETAJATE HOIAKUD KOOLI SUHTES Lisa 4

Täitja kood

A B C D E F G H I J K L M N O

Kesk- mine

3,46 4,73 3,97 4,00 3,44 4,10 3,31 5,44 3,83 4,17 3,75 2,54 3,81 2,93 2,81

Hoiak + - + 0 + - + - + - + + + + + Hinnangute skaala: Olen täiesti rahul 1,00 - 1,99 Teatud määral pole rahul 4,01 – 5,00 Olen rahul 2,00 - 2,99 Pole rahul 5,01 – 6,00 Olen enam-vähem rahul 3,00 – 3,99 Pole üldse rahul 6,01 – 7,00 Pole seisukohta, neutraalne 4,00

20

7.6. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE POSITIIVNE JÄRJESTUS Lisa 5

Küsimus

Sum Keskm

14. Töös esilekerkivatest raskustest võin alati kõnelda mõne kolleegiga 30 2,00 58. Täidan lisaülesandeid, kui olukord seda nõuab 30 2,00 57. Vastutan info eest, mida teistele annan 32 2,13 5. Õpetajatöö annab mulle arengu võimalusi 35 2,33 28. Võtan infot vastu aktiivselt 37 2,47 50. Mulle on oluline, mida õppealajuhataja minu tööst arvab 40 2,67 48. Annan info likumisse vajalikku tagasisidet 41 2,73 22. Tööülesandeid jaotades on võetud arvesse õpetajate võimeid 43 2,87 23. Koolidirektor töötab sihipäraselt kooli eesmärkide saavutamiseks 43 2,87 59. Teen meelsasti koostööd kooli juhtkonnaga 43 2,87 51. Kooli üldeesmärgid toetavad minu õpetamistööd 44 2,93 53. Saan direktorilt tuge oma ametioskuste arendamisel 45 3,00 56. Julgen kiiresti osutada koolis silma hakanud ebakohtadele 45 3,00 29. Koosolekutel võin alati välja öelda oma arvamuse 46 3,07 6. Tööandja organiseerib piisavalt välist tuge, nii et ma võin oma 47 3,13 16. Mul on piisavalt teadmisi, et oma tööd parendada 47 3,13 33. Olen nõus, et direktor jälgib ja hindab minu tööd 47 3,13 37. Soovin võtta endale vastutuse oma kooli arendamise eest 47 3,13 2. Leppides kokku ülesannete andmises klassile, võtame arvesse üksteise soove ja 49 3,27 vajadusi 25. Tunnetan, et töö motiveerib mind ning pakub sisemist rahuldust 49 3,27 41. Võin piisavalt mõjutada oma töö eesmärke 49 3,27 39. Koolis on olemas ja kättesaadavad kooli tööd reguleerivad dokumendid 50 3,33 47. Usun, et minu kool on võimeline ise oma tegevust uuendama ja muutma 50 3,33 1. Meie kooli töö tugineb ühiselt heaks kiidetud hariduseesmärkidele 51 3,40 4. Minu ja juhtkonna suhted on laitmatud 54 3,60 43. Direktor innustab õpetajaid koostööle 54 3,60 3. Saan oma töös koolidirektorilt tuge 55 3,67 11. Olen nõus meie kooli õpetus- ja kasvatustööle seatud eesmärkidega 55 3,67 12. Meie koolis on otstarbekas tööjaotus 56 3,73 45. Tunnetan, et minu tööd hinnatakse 56 3,73 36. Õpetajad ja muu personal aitavad teineteist vajaduse korral meelsasti 57 3,80 52. Tööülesandeid jaotatakse minu koolis õiglaselt 57 3,80 19. Otsused võetakse vastu demokraatlikult 58 3,87 40. Ma saan oma töös õppealajuhatajalt tuge 58 3,87 46. Koolis püstitatakse eesmärgid ja planeeritakse tööd üheskoos 58 3,87 21. Minu seisukohalt pole vastuolu töö ja kooli eesmärkide vahel 59 3,93 9. Koosolekud ja nõupidamised toimuvad arusaadava päevakorra ja kodukorra järgi 60 4,00 20. Usaldan oma kooli juhtkonda 60 4,00 55. Koolis hinnatakse pidevalt püstitatud eesmärkide saavutusi 60 4,00 7. Koolis ei ärata minu parenduspüüdlused vastuseisu 61 4,07 31. Ka muu personal tunneb hästi kooli hariduseesmärke 61 4,07 44. Töökollektiiv on võimeline iseseisvalt lahendama esilekerkivaid probleeme ja 61 4,07 vastuolusid

21

49. Töökorraldus koolis toetab minu tööd 61 4,07 26. Koolis püütakse teadlikult arendada õpetajate ja muu personali vahelist koostööd 62 4,13 18. Info liikumise kiirus soodustab minu tööd 64 4,27 38. Vajalik info säilitatakse süsteemselt 65 4,33 17. Minu kooli uuendamine edeneb sobiva kiirusega 67 4,47 32. Kooli eri tegevusvaldkondade kokkusobitamine on edukas 68 4,53 27. Koolis suhtutakse uuendustesse jaatavalt 70 4,67 13. Juhtimisstiil meie koolis aitab kaasa tööviiside arendamisele 72 4,80 24. Inimestevahelised suhted töökollektiivis toetavad professionaalset arengut 73 4,87 15. Koolis ei peeta mõnda õpetajaterühma teistest paremaks 74 4,93 34. Inimestevahelised suhted koolis ei takista professionaalset koostööd 74 4,93 8. Olen rahul info liikumise korraldusega oma koolis 76 5,07 42. Kooli erinevad töörühmad töötavad üksteist toetavalt 76 5,07 30. Juhtkonna iga liige teab ja täidab täpselt oma rolli 80 5,33 54.Töökollektiivi atmosfäär on vaba 85 5,67 10. Kooli juhtkonna töös valitseb üksmeel 86 5,73 35. Õpetajate praegune töölevõtmis- ja palgasüsteem motiveerib oma tööd 88 5,87 parendama

Keskmine: 3,75

22

7.7. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS VALDKONNITI Lisa 6 Nr VALDKOND KÜSIMUSE NR Sum-

ma Keskmine

1 Eesmärgid 1 11 21 31 41 51 319 53,17

2 Struktuurifaktorid 2 12 22 32 43 52 300 50,00

3 Juhtimine(dir.) 3 13 23 33 43 53 316 52,67

4 Inimsuhted 4 14 24 34 44 54 377 62,83

5 Tunnustussüsteem 5 15 25 35 45 302 60,40

6 Toetamissüsteem 6 16 26 36 46 55 331 55,17

7 Suhtumine muutustesse 7 17 27 37 47 56 340 56,67

8 Infovahetus 8 18 28 38 48 57 315 52,50

9 Organisatsiooni kultuur 9 19 29 39 49 58 305 50,83

10 Juhtkonna töö 10 20 30 40 50 59 367 61,17

7.8. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS, VALDKONNAD POSITIIVSES JÄRJESTUSES Lisa 7

Nr VALDKOND KÜSIMUSE NR Summa Hinnang

2 Struktuurifaktorid 2 12 22 32 43 52 300 3,33

9 Organisatsiooni kultuur 9 19 29 39 49 58 305 3,39

8 Infovahetus 8 18 28 38 48 57 315 3,50

3 Juhtimine(dir.) 3 13 23 33 43 53 316 3,51

1 Eesmärgid 1 11 21 31 41 51 319 3,54

6 Toetamissüsteem 6 16 26 36 46 55 331 3,68

7 Suhtumine muutustesse 7 17 27 37 47 56 340 3,78

5 Tunnustussüsteem 5 15 25 35 45 302 4,03

10 Juhtkonna töö 10 20 30 40 50 59 367 4,08

4 Inimsuhted 4 14 24 34 44 54 377 4,19

Positiivsed valdkonnad: struktuurifaktorid, organisatsiooni kultuur, infovahetus, juhtimine, eesmärgid, toetamissüsteem, suhtumine muutustesse. Negatiivsed valdkonnad: inimsuhted, juhtkonna töö, tunnustussüsteem Hinnangute skaala: Olen täiesti rahul 1,00 - 1,99 Teatud määral pole rahul 4,01 – 5,00 Olen rahul 2,00 - 2,99 Pole rahul 5,01 – 6,00 Olen enam-vähem rahul 3,00 – 3,99 Pole üldse rahul 6,01 – 7,00 Pole seisukohta 4,00

23

8. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 20.juuni 1997 nr 4 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: A.-M. Haljaste, A. Kartau, S. Juhansoo, K. Juhkam, V. Mengel, E. Männik,

P. Kukk, M. Sarapik, M. Mäeküla, H. Valme, S. Hanson. PÄEVAKORD:

8.1. Õpetajate ankeedi analüüs valdkondade kaupa - V. Mengel KUULATI: 1. Õpetajate ankeedi analüüs rühmatöö Inimsuhted Surju Põhikoolis

• Pos hinnangud • Neg hinnangud • Hinnangute analüüs • Põhjused

2. Tulemuste kokkuvõte protokoll nr 6, lisa 1, tabel 1. OTSUSTATI: 1. Inimsuhted Surju Pk-s on halvad 2. Analüüs valdkondade kaupa jätkub rühmatööna järgmiselt:

• Pos hinnangud • Neg hinnangud • Hinnangute analüüs • Põhjused • Vahendid:

¾�pos ilmingute säilitamiseks ja esilekutsumiseks ¾�neg ilmingute kõrvaldamiseks


24

9. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 13. oktoober 1997 nr 5 Juhataja: V. Mengel Protokollija. V. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, S. Juhansoo, K. Juhkam, A. Kartau, P. Kukk, V. Mengel, M. Mäeküla, I. Mänd, E. Männik, K. Reinsalu, A. Saarsoo, M. Sarapik, I. Tago, H. Valme. PÄEVAKORD:

9.1. Õpetajate ankeedi analüüs - V. Mengel KUULATI: 1. Inimsuhted koolis - rühmatöö

• Pos hinnangud • Neg hinnangud

2. Kooli juhtkonna koostöö: - rühmatöö • Pos hinnangud • Neg hinnangud

3. Kooli tunnustussüsteem: - rühmatöö • Pos hinnangud • Neg hinnangud

Tulemuste kokkuvõte protokoll nr 6, lisa 1, tabel 1. OTSUSTATI: 1. Pärast kevadist ankeedi tulemuste analüüsi on inimsuhted koolis märgatavalt paranenud. Ei toetatud enam enamus kevadel väljaöeldudnegatiivseid seisukohti. 2. Kooli juhtkonna koostöö laabub senisest paremini. Dir. asetäitja tunnistab oma juhtivat osa õppe-kasvatustöö korraldamisel. 3. Ankeedis esinenud küsimuste sisust tunnustussüsteemi valdkonnas saadi valesti aru. kooli tunnustussüsteemi hinnati heaks. 4. Analüüs jätkub. Villu Mengel Juhataja Protokollija

25

10. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 13.oktoober 1997 nr 6 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: A.-M. Haljaste, S. Hanson, S. Juhansoo, K. Juhkam, A. Kartau, L. Meibaum, V. Mengel, I. Mänd, E. Männik, A. Saarsoo, M. Sarapik, H. Valme. PÄEVAKORD: 10.1. Õpetajate ankeedi analüüs valdkonniti - V. Mengel 10.2. Lapsevanemate ankeedi analüüs - V. Mengel 10.3. Huvitöö ankeedi analüüs - V. Mengel KUULATI: 1. Õpetajate ankeedi analüüs valdkonniti - rühmatöö

• Struktuurifaktorid ¾�Pos hinnangud ¾�Neg hinnangud

• Suhtumine muutustesse - rühmatöö ¾�Pos hinnangud ¾�Neg hinnangud

• Toetamissüsteem - rühmatöö ¾�Pos hinnangud ¾�Neg hinnangud

Tulemuste kokkuvõte lisa 1, tabel 1 2. Lapsevanemate ankeedi analüüs - rühmatöö Tulemuste kokkuvõte lisa 2, lisa 3, lisa 4. 3. Huvitöö ankeedi analüüs - rühmatöö Tulemuste kokkuvõte lisa 4, lisa 5, lisa 6. OTSUSTATI: 1. Muutustesse suhtutakse ettevaatlikult, kaalutlevalt. 2. Kooli eesmärke ei tunta hästi, vajalik põhjalikum tutvustamine. 3. Hea on toitlustamise korraldus. 4. Vahetevahel delegeerib huvijuht oma kohustusi kokkuleppeta. 5. Vahetevahel on ruumid lohakalt koristatud. Villu Mengel Juhataja Protokollija

26

10.4. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE KOONDANALÜÜSI KOKKUVÕTE Lisa 1

Tabel 1 VALD-KOND POSITIIVNE

HINNANG HÄÄ-LI

NEGATIIVNE HINNANG

HÄÄ-LI

PÕHJUS ABINÕU KELLELE

ORGANI-SATSIOONI KULTUUR

Lisaülesannete täitmisel toetatakse õpetajat

14 Koosolekutel pole konkreetsust

14 Ettekandjate vähene ettevalmistatus

Projekt päevakorra teema kohta

Ettekandja, korraldaja

Võib oma arvamusi välja öelda

13 Madal arutelukultuur Sõnavõtuaega kuni 2x1 min. Kõik

Võimaldatakse ümberkorraldusi

12 Sageli pole koosolekuid ette teatatud

13 Info levitamine puudulik

Teatada koosolekust 2-3 päeva ette

Juhataja

Töökorraldus toetab minu tööd

7 Koosolekud liiga pikad 11 Ei peeta kinni päevakorrast

Õppenõukogu koosolek kuni 1,5 t.

Juhataja

Ei peeta kinni kõneldavast teemast

Õppepäeva pikkus vastavalt plaanile

Juhataja

Kergekäeliselt loobutakse õppetundidest

9 Pole alati asendusõpetajaid

Mitte loobuda Dir. asetäitja

Mõnikord asendused korraldamata

Ärajäänud tundide kohta täpne arvestus

Dir. asetäitja

Dokumendid pole kättesaadavad

5

Õpilaste koolist eemal-viibimine õpetajatega kooskõlastamata

4

INFO- VAHETUS

Koolisiseselt liigub kohalejõudnud info kiiresti õpetajani

7 Teated hilinevad või ei jõua kohale

8 Kooliväline Võimaluse korral kord nädalas käia maakonna haridusametis

Direktor

JUHTIMINE DIREKTOR

Juhtimisstiil on demokraatlik

13 Õpetaja vajab rohkem kaitsvat, toetavat suhtumist juhi poolt

12 Konfliktide puhul otsust mitte kohe langetada, vaja sügavamat uurimist

Direktor

27

Õpetaja tööks on loodud soodsa tingimused

12 Direktor on palju koolist ära

6 Direktoril on täita kooli esindaja ja maj. juh. funktsioon

Juht toetab ametioskuste arendamist

11 Konfliktide lahendamine juhil natuke nõrk

3

Juht on uutmise initsiaator

10 Direktor ei anna õpetajale õigust

2

Juht innustab koostööle 8 EESMÄRGID Kool täidab talle seatud

eesmärke 13 Isamaaline kasvatus on

nõrk 9 Klassijuhataja tööplaani

isamaaline kasvatus Klassij.-d

Teadmiste tasemele pööratakse suuremat tähelepanu

12 Kutsuda erinevate õpil. org. esindajad kooli oma tegevust tutvustama

Huvijuht

Kooli eesmärkides pole fikseeritud eesti rahvuse ja kooli traditsioonide järjepidevust

5

SUHTU- MINE MUUTUS- TESSE

Suhtumine muutustesse on ettevaatlik, kaalutlev

11 Suhtumine muutustesse on liiga ettevaatlik ja kaalutlev

11 Kooli eesmärke pole põhjalikult tutvustatud

Päevakorralt maha võetud, eesmärke tutvustatud kolmel õppepäeval

STRUK- TUURI- FAKTORID

Kooli toitlustamine on korraldatud hästi

11 Vahetevahel delegeeritakse kolleegidele oma kohustusi kokkuleppeta

10 Oma ülesannete delegeerimine eelneval kokkuleppel

Huvijuht

Tihti on õhtul ruumid halvasti koristatud

8 Nõuda koristajatelt tööko-hustuste hoolikamat täitmist

Direktor

INIM- SUHTED

Kolleegidelt saab tuge, ei jäeta üksi

13 Tolerantsus on vähene 13 Inimeste seisukohad on erinevad

Austa oma kolleegi! Kõik

Piirsituatsioonides on kollektiiv ühtne

5 Kasvatamatus Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehakse!

Kõik

Ego

28

Vähene psühholoogia (inimese) tundmine

Halvustatakse koostööd 10 Kadedus Päevakorrast maha võetud, ei ilmne

Uus tekitab alati vastuseisu

Nõudmised pole järjekindlad

8 Ei järgita ühisotsuseid ja kodukorda

Järgida kodukorda ja ühiseid otsuseid

Kõik

Ei analüüsita konflikte klassi ja õpetaja vahel lõpuni

8 Ei kuulata ära konflikti mõlemaid pooli

Analüüsida konflikte ja lahendada lõpuni

Aineõpetaja, klassijuhataja, dir. asetäitja

“Seisuste” vahe õpe -tajate ja personali seas

0 Kasvatamatus Päevakorrast maha võetud, ei ilmne

Passiivsus ümbritseva suhtes

? Pole harjutud õpetaja rolli muutustega

Rohkem aktiivsust Kõik

Täita uue õppekava arendamisega seotud ülesandeid

Kõik

“Leerid” õpetajate vahel

0 Päevakorrast maha võetud, ei ilmne

Koolijuhtk. suhtumine õpetajatesse erinev

? Võtta teadmiseks Direktor, Dir. asetäit.

TUNNUSTUSSÜSTEEM

On läinud paremaks 13 Ei ilmne -

TOETAMIS- SÜTEEM

Üksteiselt saab abi ja toetust

Esineb halvustamist 8 Üksteise mittemõistmine

Analüüsida ja lahendada konfliktid omavahel

Kõik

ÕPPE- KASVATUS- TÖÖ TASE

On palju kõrgkoolis õppijaid

? Õppe-kasvatustöö üldine tase on madal, ei rahulda.

13 Kodud ei toeta lapse õppimist

Abistada lapsevanemaid. Viia läbi õppepäevi lapsevanematele.

Juhtkond, lapsevanemad

Rohke osavõtt ja head tulemused maakonna olümpiaadidest, viktoriinidest, konkurssidest.

? Veerandi algul ainekavad lapsele(lapsevanemale) kätte. Kaasata lapsevanem lapse õpetamisse.

Õpetajad

29

Edu kahel viimasel aastal üleriigilisel bioloogia olümpiaadil.

Palju vähese võimekusega õpilasi

Kergekäeliselt loobutakse õppetundidest

Mitte loobuda. Dir. asetäitja

Tundidest täpne arvestus, analüüs

Dir. asetäitja

Pole harjutud õpetaja rolli muutustega

Rohkem initsiatiivikust Kõik

Täita uue õppekava arendamisega seotud ülesandeid

Kõik

Õpetus on suunatud õppeainele, mitte õpilasele.

Korraldada oma töö kooli eesmärkidest lähtuvalt

Kõik

Iseseisva töö oskus õpilastel vähene

Õpetaja peab oma tööd detailsemalt planeerima

Kõik

Õpetaja ei jälgi programmis nõutud pädevusi

Jälgida pädevuste omandamist

Kõik

Korraldada 4. kl lõpul alghariduse omandamise kontroll, tasemetööd.

Algkl õpetajad

Õpetaja vajab pidevat enese- täiendamise võimalust

Õpetajatel osaleda täiendus- kursustel

Kõik

Muud ettepanekud: Hoida korda tunnis Kõik Õpetaja peab ise oma tundi

põhjalikumalt analüüsima Kõik

Rohkem tunnustust ja julgustust õpilastele

Kõik

30

ÕPPE- KASVATUS- TÖÖ KORRAL-DUS

Õppe-kasvatustöö korraldus ei rahulda

13 Tunni pikkus 45 min Õppen.

VII kl matemaatikale 2. p.a. 5 tundi

Õppen.

VIII kl inimeseõpetuse tund Õppen. Kooli õppekavasse

arvutiõpetus Õppen.

Kui lapse lähevad võistlustele, eelnev teade 2-3- päeva varem.

Keh. kasv õpetaja

Võistlustest osavõtt ei vabanda õppimata jätmist

Õpilastele

31

10.5. KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMALE, KOOLI VALDAJALE Lisa 2

Siin on 25 väidet Surju Põhikooli kohta. Iga väite järel on numbrid, mis tähistavad järgmisi hinnanguid: 1 – täiesti nõus, 2 – nõus, 3 – enam-vähem nõus, 4 – pole seisukohta, 5 – teatud määral ei nõustu, 6 – pole nõus, 7 – olen täiesti teisel arvamusel. Palun andke oma hinnang iga väite kohta. Selleks tõmmake vastavale numbrile ring ümber. Küsimustik on anonüümne. Tabel 1 1. Meie kooli töö tugineb ühiselt heaks kiidetud hariduseesmärkidele 1 2 3 4 5 6 7 2. Olen rahul info liikumise korraldusega kodu ja kooli vahel 1 2 3 4 5 6 7 3. Kooli direktor töötab sihipäraselt kooli eesmärkide saavutamiseks 1 2 3 4 5 6 7 4. Dir. aset. Töötab sihipäraselt õppe-kasvatustöö eesmärkide saavutamiseks 1 2 3 4 5 6 7 5. Olen rahul klassijuhataja info edastamiskiiruse ja täpsusega 1 2 3 4 5 6 7 6. Olen rahul õppe-kasvatustöö tulemustega meie koolis 1 2 3 4 5 6 7 7. Olen nõus meie kooli õppe-kasvatustööle seatud eesmärkidega 1 2 3 4 5 6 7 8. Saan mulle vajalikku teavet kätte õigeaegselt 1 2 3 4 5 6 7 9. Pean õigeks direktori juhtimisstiili 1 2 3 4 5 6 7 10. Pean õigeks dir. asetäitja juhtimisstiili 1 2 3 4 5 6 7 11. Saan vajaduse korral klassijuhatajalt tuge 1 2 3 4 5 6 7 12. Kooli lõpetajad saavad edukalt hakkama elus 1 2 3 4 5 6 7 13. Minu seisukohalt pole vastuolu kooli töö ja eesmärkide vahel 1 2 3 4 5 6 7 14. Olen rahul info liikumise korraldusega kooli, hoolekogu, vallavalitsuse ja -volikogu vahel 1 2 3 4 5 6 7 15. Saan vajaduse korral direktorilt tuge 1 2 3 4 5 6 7 16. Saan vajaduse korral dir. asetäitjalt tuge 1 2 3 4 5 6 7 17. Klassijuhataja otsib lapsevanemaga kontakti 1 2 3 4 5 6 7 18. Kooli lõpetajad on edukad edasiõppimisel 1 2 3 4 5 6 7 19. Lapsevanemad ja kooli valdaja tunnevad hästi kooli eesmärke 1 2 3 4 5 6 7 20. Võtan infot vastu aktiivselt 1 2 3 4 5 6 7 21. Direktor omab tööks vajalikku suhtlemisoskust 1 2 3 4 5 6 7 22. Dir. asetäitja omab tööks vajalikku suhtlemisoskust 1 2 3 4 5 6 7 23. Klassijuhataja omab õpilastega vajalikku suhtlemisoskust 1 2 3 4 5 6 7 24. Kooli lõpetajad hindavad meie kooli 1 2 3 4 5 6 7 25. Kooli üldeesmärgid toetavad lapse arengut 1 2 3 4 5 6 7 26. Annan info liikumisse omapoolset tagasisidet 1 2 3 4 5 6 7 27. Olen rahul kooli juhtimise ja arendamisega direktori poolt 1 2 3 4 5 6 7 28. Olen rahul kooli õppe-kasvatustöö juhtimisega dir. aset. poolt 1 2 3 4 5 6 7 29. Klassijuhataja armastab lapsi 1 2 3 4 5 6 7 30. Mul on hea meel, kui minu laps õpib just Surju Põhikoolis 1 2 3 4 5 6 7 ETTEPANEKUD:

32

10.6. LAPSEVANEMATE KÜSIMUSTIKU VASTUSED Lisa 3

Tabel 1

Vastused positiivses järjestuses Sum- ma

Kesk- mine

1. Klassijuhataja omab õpilastega vajalikku suhtlemisoskust 133 1,96 5. Olen rahul klassijuhataja info edastamise kiiruse ja täpsusega 137 2,01 29. Klassijuhataja armastab lapsi 146 2,15 8. Saan mulle vajalikku teavet kätte õigeaegselt 161 2,37 20. Võtan infot vastu aktiivselt 174 2,56 17. Klassijuhataja otsib lapsevanemaga kontakti 176 2,59 11. Saan vajaduse korral klassijuhatajalt tuge 178 2,62 3. Kooli direktor töötab sihipäraselt kooli eesmärkide saavutamiseks 184 2,71 2. Olen rahul info liikumise korraldusega kodu ja kooli vahel 185 2,72 21. Direktor omab tööks vajalikku suhtlemisoskust 186 2,74 1. Meie kooli töö tugineb ühiselt heaks kiidetud hariduseesmärkidele 187 2,75 22. Dir. asetäitja omab tööks vajalikku suhtlemisoskust 189 2,78 26. Annan info liikumisse omapoolset tagasisidet 190 2,79 7. Olen nõus meie kooli õppe-kasvatustööle seatud eesmärkidega 197 2,90 4. Dir. asetäitja töötab sihipäraselt õppe-kasvatustöö eesmärkide saavutamiseks

198 2,91

25. Kooli üldeesmärgid toetavad lapse arengut 198 2,91 27. Olen rahul kooli juhtimise ja arendamisega direktori poolt 200 2,94 28. Olen rahul kooli õppe-kasvatustöö juhtimisega dir. asetäitja poolt 209 3,07 10. Pean õigeks dir. asetäitja juhtimisstiili 216 3,18 9. Pean õigeks direktori juhtimisstiili 219 3,22 13. Minu seisukohalt pole vastuolu kooli töö ja eesmärkide vahel 220 3,24 30. Mul on hea meel, kui minu laps õpib just Surju Põhikoolis 226 3,32 15. Saab vajaduse korral direktorilt tuge 229 3,37 14. Olen rahul info liikumise korraldusega 230 3,38 16. Saan vajaduse korral dir. asetäitjalt tuge 237 3,49 6. Olen rahul õppe-kasvatustöö tulemustega meie koolis 239 3,51 24. Kooli lõpetajad hindavad meie kooli 258 3,79 19. Lapsevanemad ja kooli valdaja tunnevad hästi kooli eesmärke 267 3,93 12. Kooli lõpetajad saavad edukalt hakkama elus 270 3,97 18. Kooli lõpetajad on edukad edasiõppimisel 308 4,53 3,01 Hinnangute skaala Olen täiesti nõus 1,00 – 1,99 Olen nõus 2,00 – 2,99 Olen enam-vähem nõus 3,00 – 3,99 Pole seisukohta 4,00 Teatud määral ei nõustu 4,01 – 5,00 Pole nõus 5,01 – 6,00 Olen täiesti teisel arvamusel 6,01 – 7,00

33

10.7. LAPSEVANEMA KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS VALDKONNITI Lisa 4 Tabel 1

Valdkond Küsimuse nr Summa Keskmine Klassijuhataja töö 5, 11, 17, 23, 29 770 2,26 Info liikumine 2, 8, 14, 20, 26 940 2,76 Direktori töö 3, 9, 15, 21, 27 1018 2,99 Direktori asetäitja töö 4, 10, 16, 22, 28 1049 3,08 Kooli eesmärgid 1, 7, 13, 19, 25 1069 3,14 Õppe-kasvatustöö tase 6, 12, 18, 24, 30 1301 3,82 3,01 Hinnangute skaala: Olen täiesti rahul 1,00 – 1,99 Teatud määral pole rahul 4,01 – 5,00 Olen rahul 2,00 – 2,99 Pole rahul 5,01 – 6,00 Olen enam-vähem rahul 3,00 – 3,99 Pole üldse rahul 6,01 – 7,00 Pole seisukohta 4,00

10.8. LAPSEVANEMATE ETTEPANEKUD Lisa 5 1. Võiks rohkem olla ekskursioone ja klassiõhtuid. 2. Peaks lastesse rohkem ühtemoodi suhtuma, mitte vahet tegema. 3. Rohkem lastevanemate koosolekuid. 4. Puudub informatsioon direktori ja direktori asetäitja töö kohta. 5. Vähem sõnu, rohkem tegusid. 6. Üks kord kuus või kahe kuu jooksul lapsevanemate koosolekud. Seni on info ainult siis, kui laps on millegi suure pahandusega hakkama saanud. 7. Vajalik iganädalane info lapse käitumise kohta (nii positiivne, kui ka negatiivne). 8. Palun avalikustada kõik kooli eesmärgid. 9. Tase madal, hindamine peaks olema rangem. 10. Inglise-, eesti keele ja füüsika õpetamine tõhusamaks. 11. Õppe-kasvatustöö töötaja suhtumine inimsõbralikumaks ja noortesõbralikumaks. 12. Analüüsida õpilaste käitumist ka väljaspool kooli. 13.Rangem kooli sisekord. 14. Koolipidude põhjalikum ettevalmistus. 15. Anda võimalus esineda kõigil, kes midagi on õppinud. 16. Vajalik klassijuhatajate suurem huvi oma õpilaste tegemiste vastu (ka huviringide vastu väljaspool kooli). 17. Kooli muretseda rohkem spordivarustust (suusad, suusasaapad, uisud). 18. Soovime jälle peotantsuringi. 19. Võiks olla rohkem ringe, mitmekesisemaid. 20. Keelte- ja arvutiõpetus võimalikult varajasest klassist. 21. Miks pole näiteringi? 22. Ühiskülastusi võiks olla teatritesse, kinodesse, muuseumidesse, tsirkusesse jne. 23. Rohkem võimalusi sportimiseks. 24. Miks ei tähistata viimasel ajal emadepäeva? Vanematel puudub võimalus osaleda. 25. Ürituste organiseerimine osaliselt puudulik. 26. Algklassidele rohkem huviringe. Näiteks kunstiring.

34

10.9. KÜSIMUSTIK HUVITÖÖ KOHTA Lisa 6

Eelmisel õppeaastal töötas meie koolis 9 huviringi. Palun andke oma hinnang nende ringide töö kohta! Kõikide ringide töö kohta palun vastata järgmistele väitele: Olen igati rahul ringi töö sisu, korralduse ja eesmärkidega. Iga ringi järel on numbrid, mis tähistavad järgmisi hinnanguid: 1 – täiesti nõus, 2 – nõus, 3 – enam-vähem nõus, 4 – pole seisukohta, 5 – teatud määral ei nõustu, 6 – pole nõus, 7 – olen täiesti teisel arvamusel. Küsimustik on anonüümne.

Tabel 1 Jrk. nr Ring Ringijuht 1 Mudilaskoor K. Reinsalu 1 2 3 4 5 6 7 2 Lastekoor K. Reinsalu 1 2 3 4 5 6 7 3 Poiste käsitöö P. Kukk 1 2 3 4 5 6 7 4 Tütarlaste käsitöö A.-Haljaste 1 2 3 4 5 6 7 5 Algkl. Spordiring L. Meibaum 1 2 3 4 5 6 7 6 Tütarlaste spordiring L. Meibaum 1 2 3 4 5 6 7 7 Rahvatants T. Turk;

K. Juhkam 1 2 3 4 5 6 7

8 Aeroobika A. Saarsoo 1 2 3 4 5 6 7 9 Matkaring T. Potter 1 2 3 4 5 6 7 ETTEPANEKUD: Järgnevatele väidetele palun vastata sama korra kohaselt.

Tabel 2 1. Olen rahul huvitöö korraldusega koolis 1 2 3 4 5 6 7 2. Olen nõus õpilaste tasuliste diskoõhtute korraldamisega 1 2 3 4 5 6 7 3. Olen nõus õpilastele tasuliste teatrietenduste ja -külastuste korraldamisega 1 2 3 4 5 6 7 4. Olen nõus õpilastele tuntud isikutega tasuliste kohtumisõhtute korraldamisega 1 2 3 4 5 6 7 5. Olen nõus vajaduse korral tasuliste huviringide korraldamisega 1 2 3 4 5 6 7 6. Olen nõus vajaduse korral tasulist huviringi juhatama. 1 2 3 4 5 6 7 Nimi: Ring: 7. Olen nõus vajaduse korral tasuta huviringi juhatama. 1 2 3 4 5 6 7 Nimi: Ring: ETTEPANEKUD:

35

10.10. HUVITÖÖ KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS POPULAARSEMAD RINGID JA RINGIJUHID Lisa 7

Tabel 1

Ring Ringijuht Hinnangute keskmine 1. Lastekoor K. Reinsalu 1,88 2. Aeroobika A. Saarsoo 2,17 3. Poiste käsitöö P. Kukk 2,20 4. Mudilaskoor K. Reinsalu 2,25 5. Matkaring T. Potter 2,28 6. Rahvatants T. Turk; K. Juhkam 2,48 7. Tütarlaste käsitöö A.-M. Haljaste 2,50 8. Tütarlaste spordiring L. Meibaum 2,62 9. Algklasside spordiring L. Meibaum 2,72 2,39 Hinnangute skaala: Olen täiesti rahul 1,00 – 1,99 Olen rahul 2,00 – 2,99 Olen enam-vähem rahul 3,00 – 3,99 Pole seisukohta 4,00 Teatud määral pole rahul 4,01 – 5,00 Pole rahul 5,01 – 6,00 Pole üldse rahul 6,01 – 7,00

36

11. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 11. detsember.1997 nr 7 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: A.-M. Haljaste, S. Hanson, K. Juhkam, A. Kartau. V. Mengel, M. Mäeküla,

I. Mänd, E. Männik, A. Saarsoo, M. Sarapik, H. Valme. PÄEVAKORD:

11.1. Surju Põhikooli eesmärgid - V. Mengel KUULATI: 1. Õpetajate nägemus kooli eesmärkidest - rühmatöö kolmes rühmas Kokkuvõte:

• Võimetekohase hariduse andmine • Kodanikukasvatus • Enesemääratlemine • Ennast hindava ja teist austava inimese kasvatamine • Oma õppeaine vastu huvi äratamine • Iseseisvalt oma elus õppimise ja tööga toimetuleva inimese kujundamine.

2. Loeng RÕK-i üldosas riigi poolt üldhariduskoolile seatud põhiülesandest V. Mengel Aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga (lisa 1). Eesmärk on suunatud inimesele, mitte õppeainele. Õppeaine on vahend eesmärgi saavutamiseks. 3. Loeng inimkäsitusest V. Mengel Inimese kujunemise mõjutamiseks peab teadma tema kujunemise mehhanismi. See eeldab inimese olemuse tundmist (Kes on inimene?). Kui käsitleme inimest kui kolmeosalist olendit, kellel on ihu, hing ja vaim, siis peame arvestama ka hinge- ja vaimujõudude toimega. Väliste kujundamise vahendite, nagu kõne, korraldused jne, toime on väline. Laps käitub üldtunnustatud käitumisnormidele vastavalt ainult välise kontrolli raames. Käitumistõde, sotsiaal-kultuurilisi väärtusi ja hoiakuid ei saa edastada, need tulenevad tõe ilmumisest. Selleks on vaja püüda äratada lapse vaim tõe mõistmisele sisemise ilmutuse kaudu. See eeldab nii lapse kui ka õpetaja sügavat enesetunnetust. Eluõpetusliku pedagoogika ülesanne ongi enesetunnetuse kaudu aidata lapsel kujundada elutervet maailmavaadet. OTSUSTATI: Analüüsi jätkata. Villu Mengel Juhataja Protokollija

37

11.2. SURJU PÕHIKOOLI EESMÄRK Lisa 1. Projekt A

On aidata kujuneda inimesel, kes tuleb toime:

• iseendaga, • teistega, • oma töö ja õppimisega, • ühiseluga,

¾�arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest

¾�peab lugu kodust ja perekonnast; ¾�peab lugu enesest ja kaasinimesest, oma ja teiste rahvaste kultuurist; ¾�armastab Eestimaad; ¾�järgib õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; ¾�lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab ilu ja headust; ¾�hindab terveid eluviise; ¾�arendab vaimu, hinge, ja keha; ¾�hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes; ¾�mõtleb kriitiliselt, loovalt ja loogiliselt; ¾�oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada, ja hinnata; ¾�suudab valida, otsustada ja vastutust kanda; ¾�suudab hankida ja kasutada infot; ¾�oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis koostööks; ¾�mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida.

Eesmärk on suunatud inimesele – inimese kujunemisele.

TOIMETULEK ISEENDAGA

VAIM

HING

(TAHE,

MÕISTUS

TUNDED)

KEHA

OTSUSTAMISVÕIME,

PROBLEEMIDE LAHEN-

DAMISE VÕIME,

LOOVUS

TOIMETULEK

ÕPPIMISEGA

TOIMETULEK

TÖÖGA

TOIMETULEK

TEISTEGA

TOIMETULEK

ÜHISELUGA

38

12. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 22. jaanuar 1998 nr 8 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: A.-M. Haljaste, V. Tominga, P. Kukk, E. Männik, A. Kartau, K. Juhkam,

E. Järvesaar, S. Kuznetsova, S. Juhansoo, H. Valme, V. Mengel. Puudujad: -T. Turk, I. Tago, L. Meibaum, A. Saarsoo, M. Mäeküla, I. Mänd. PÄEVAKORD:

12.1. Surju Põhikooli õppe-kasvatustöö tase S. Juhansoo, V. Mengel KUULATI: 1. Ettekanne õpe-kasvatustöö tasemest sisekontrolli tulemuste põhjal – S. Juhansoo

• Algklassides on loovustarendavad tunnid • Tase langeb alates 5. klassist

Põhjused: • Jutustavates ainetes kirjalikke küsitlusi liiga palju. Kirjanduse tunnis liiga palju kirjalikke

töid, arutlusi, väitlusi vähe. • Vanemates klassides õpetaja rohkem tunniandja kui kasvataja. • Kus pole distsipliini, seal pole õppetulemusi. • Kui tekivad konfliktid, siis ei tohi see jääda lahendamata. • Peab olema aega vajaduse korral õpilast peale tunde järele aidata. • Tunnid mõnikord läbi mõtlemata (raamatu teksti ümber kirjutamine). • Vähene kontakt lapsevanematega. • Õpetaja ütleb sobimatuid repliike.

Ettepanekud: • Rohkem lapsevanemate koosolekuid klassides. • Märkused õpilasele "nelja silma all".

KÜSIMUSED: VASTUSED: V. Mengel: Kus on distsipliiniga raskusi? A. Saarsoo, M. Mäeküla tundides. A.-M. Haljaste: Kas tundi minnes on klass alati korras? Mitte alati. V. Mengel: Kas distsipliini rikkumine tunnis ja lahendamata konfliktid on samadel õpetajatel? Mitte alati. V. Mengel: Kas algklassi õpetaja "käekiri" on vanemas astmes äratuntav? Ei tea, pole sellele tähelepanu pööranud. 2. Ettekanne kooli õppe-kasvatustöö tasemest lapsevanemate hinnangu põhjal -V. Mengel

• Lapsevanemad pole rahul õppe-kasvatustöö tasemega koolis. • Lõpetajad pole edukad edasiõppimisel, elus saavad hakkama enam-vähem, mitte hästi. • Õppetulemused enam-vähem. • Ei tunta head meelt, et laps õpib just meie koolis.

Lapsevanemate küsitluse kokkuvõte protokoll 6 lisa 2, tabel 1. OTSUSTATI: Kodune töö: Kas meid rahuldab õppe-kasvatustöö korraldus meie koolis? Villu Mengel Juhataja Protokollija

39

13. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 19. Veebruar 1998 nr 9 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: S. Juhansoo, H. Valme, K. Juhkam, E. Männik, M. Sarapik, S. Hanson, I. Tago,

M. Mäeküla, A. Kartau, L. Meibaum, K. Reinsalu, A.-M. Haljaste, V. Mengel. Puudujad: T. Turk, S. Kuznetsova, E. Järvesaar-Busch, V. Tominga. PÄEVAKORD:

13.1. Õppe-kasvatustöö korraldus ja tase - V. Mengel KUULATI: 1. Kas õppe-kasvatustöö korraldus rahuldab? (See oli kodune töö). Kuna kodune töö oli tegemata, siis kohest arutelu-analüüsi ei toimunud. 2. Pos ja neg hinnangud õppe-kasvatustöö korralduse kohta: - rühmatöö K. Juhkam: Lapsed ei tee koduseid ülesandeid. L. Meibaum: Meie kooli olukord pole üldse nii hull. S. Hanson: Õppeedukus sõltub ka õpilase võimetest. Koolis on ka neid, kes olümpiaadidel on tulnud kümne hulka. L. Meibaum: Teise kooli minnes on kõigil kohanemisraskusi, mitte ainult meie õpilastel. S. Juhansoo: Pedagoogika uuemate seisukohtadega tutvudes näeme, et meie koolis pole olukord päris õige. Last tuleb õpetada õppima, ise infot otsima, mitte fakte pähe õppima. A. Kartau: Ka lapsevanem vajab rohkem teadmisi. Teda on vaja aidata. K. Juhkam: Lapsevanemad arvavad, et meie koolis on hindamine ja nõuded liiga leebed. L. Meibaum: Algkl. tuleb rohkem teha tööd õpilastega, sest 5. kl jõudes on tase madal. S. Juhansoo: Selja koolis teeb õpetaja tööd temaatiliselt. Lapsevanemal on info lapse kohta. S. Hanson: Rohkem tähelepanu pöörata sellele, kas laps on kooliprogrammi täitnud. Kui ei, siis jätta klassikursust kordama. Positiivne: Negatiivne: On palju kõrgkoolis õppijaid. Palju vähese võimekusega lapsi. Olümpiaadidel on esinetud hästi. Kodud ei toeta õppimist. Õpetaja ei jälgi programmis esitatud pädevusi. V. Mengel: Kas õppe-kasvatustöö korraldus rahuldab teid? Üldine hoiak on JAAtav !? S. Hanson: Seni on see toiminud. V. Mengel: Kas õppe-kasvatustöö tase rahuldab teid? Üldine seisukoht on EItav !? V. Mengel: Kui õppe-kasvatustöö korraldusega pole probleeme, siis madala taseme põhjus saab olla ainult üks – INIMESED (õpetajad või õpilased?). On see tõesti nii? V. Mengel: Millised on abinõud olukorra parandamiseks?

• Distsipliin tunnis. • Õpetame lapsed õppima. • Õpetaja peab oma tööd detailsemalt planeerima. • Lapsevanem vajab rohkem abi. • Korraldada 4. kl lõpul alghariduse omandamise kontroll.

OTSUSTATI: • Õppe-kasvatustöö korraldus ega tase ei rahulda – 13 häält. • Õppe-kasvatustöö korraldus vajab sügavamat analüüsi. Analüüsi jätkata.


40

14. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 09. aprill 1999 nr 10 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: S. Kuznetsova, S. Hanson, S. Juhansoo, L. Meibaum, M. Nevidemskaja,

M. Mäeküla, A.-M. Haljaste, I. Tago, K. Juhkam, M. Sarapik, V. Mengel. Puudujad: E. Männik, H. Valme, A. Kartau, T. Turk, P. Kukk, K. Reinsalu. PÄEVAKORD:

14.1. Kooli õppekava koostisosad V. Mengel 14.2. Hetkeolukorra analüüs V. Mengel

KUULATI: 1. Ettekanne, kooli ÕK koostisosad – V. Mengel Ettekandja esitas Surju Pk. ÕK koostisosade projekti (lisa 1) ja selgitas seda. Õppepäevad on kollektiivi enesetunnetuse arenguks väga vajalikud. Selleks, et eesmärki täita, tuleb leida abinõud puuduste kõrvaldamiseks. 2. Hetkeolukorra analüüs - rühmatöö Analüüsiti negatiivsete ilmingute põhjuseid ja vajalikke ABINÕUSID ning kellele suunatud. S. Hanson: Analüüs on veninud liiga pikale. Analüüsitavad valdkonnad: ORG. KULTUUR, INFOVAHETUS, JUHTIMINE. Kokkuvõte analüüsi tulemustest protokoll 6 lisa 1. OTSUSTATI: 1. Koosoleku päevakorra teema kohta valmistada ette projekt, mida arutada. 2. Limiteerida sõnavõtjate aega kuni 2x1 min. 3. Õppenõukogu koosolek üldjuhul kuni 1,5 tundi. 4. Järgmisel õ.a. õppealajuhatajal teha täpset statistikat ärajäänud tundide kohta. 5. Analüüsi jätkata. Villu Mengel Juhataja Protokollija

41

14.3. SURJU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA KOOSTISOSAD Lisa 1 ÜLDOSA

• Eesmärk (alaeesmärgid) • Kooli õppe-kasvatustöö põhimõtted • Kooli eripära, õppesuund, prioriteet (id) • Milline on inimese käsitlus • Läbivad teemad (millises kooliastmes, kuidas) • Õppekava korraldus kooliastmeti • pädevuse koht kooli õppekavas • kohustuslikud ja valikained • ja B- võõrkeel • tunnijaotusplaan, rühmatunnid • arvestuste ja kontrolltööde plaan • läbivate teemade käsitlus • ainetevahelised, klassidevahelised projektid • arvutiõpetus aineõpetuses, arvutite kasutamine • parandusõppe rakendamine • Õppimise ja õpetamise käsitlus • Hindamise ja hinnangute andmise käsitlus ja kord • Kooli kodukord

AINEKAVAD • Eesmärgid (sh pädevused) • Sisu klassiti • Õppetegevus ja õpitulemused klassiti • Hindamine (objektid, kriteeriumid, vahendid) • Individuaalõppekavad • Hälvikute õppekavad

KOOLI RAAMATUKOGU ÜLESANDED JA TÖÖ KUTSESUUNITLUS KLASSIJUHATAJA TÖÖ, ÕPILASTE NÕUSTAMINE KLASSIVÄLINE TEGEVUS (huvitöö plaan)

• aineringid • huviringid, sh sport • õpilasorganisatsioonid, nende tegevus • kooli traditsioonid • kooli väljaanded, kooliraadio töö vms. • ülekoolilised üritused

ÕPETAJATE KOOSTÖÖ KORRALDUS JA PÕHIMÕTTED ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUSE KORRALDUS JA ENESETÄIENDAMISE VÕIMALUSED KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA KOSTÖÖ HOOLEKOGU JA OMAVALITSUSEGA

42

15. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 23. aprill 1999 nr 11 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, S. Kuznetsova, M. Nevidemskaja, S. Juhansoo, M. Sarapik, H. Valme,

A. Kartau, E. Männik, K. Juhkam, A.-M. Haljaste, V. Mengel. Puudujad: T. Turk, P. Kukk, K. Reinsalu, I. Tago, L. Meibaum. M. Mäeküla. PÄEVAKORD:

15.1. Õpetaja osa ühiskonnas XXI saj. saabumisel. - V. Mengel 15.2. Hetkeolukorra analüüs - V. Mengel

KUULATI: 1. Õpetaja osa ühiskonnas - V. Mengel Kool peab olema arengukeskkonnaks ka kiiresti uuenevas ühiskonnas. Kooli ped. kaader on selle keskkonna looja. Õpetaja on arenduses ja arengus eesmineja ja selle läbi õpilase suunaja. Õpetaja on kaotanud infomonopoolsuse. Õpilane on tihtipeale aktiivsem lisainfo otsija ja uuema info valdaja. Vajalik õpetaja professionaalne oskus olla infotulvas suunaja, nõuandja. Õpetaja on maa valgus ja sool. Õpetaja on KÜLVAJA, mitte kaupleja. Kaupmehe palk sõltub oskusest osta-müüa (väärtusi, iseennast jne.). Külvaja tasu on külvatud “vili”. Kui ühiskonnas pole HEA “vilja” külvajaid, pole head saaki. Eestimaa õpetajaskond on alla jäänud ärimaailmast lähtuvale kaupmehe mentaliteedile ja seetõttu on ka tema tasu (palk) vastavalt kauplemise seadustele, kaubitsemise oskusele. Heast külvist osasaanud ühiskond tasuks õpetajale rikkalikult külvamise-lõikamise seaduse põhjal. 2. Hetkeolukorra analüüs - rühmatöö Analüüsiti negatiivsete ilmingute põhjuseid ja vajalikke ABINÕUSID. Analüüsitavad valdkonnad: EESMÄRGID, SUHTUMINE MUUTUSTESSE, STRUKTUURI-FAKTORID, INIMSUHTED. Kokkuvõte analüüsist protokoll 6 lisa 1 OTSUSTATI: 1. Kutsuda kooli erinevate õpilasorganisatsioonide esindajad tutvustama oma organisatsiooni tegevust. Kodune ülesanne:

• Mida praeguse korralduse ja ped. vahendite juures säilitada, mida muuta? • Milline on kooli suunitlus, prioriteet? • Milliseid ped. vahendeid ja struktuurimuutusi soovitate?

2. Analüüsi jätkata. Villu Mengel Juhataja Protokollija

43

16. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 09. juuni 1999 nr 12 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: A.-M. Haljaste, S. Hanson. S. Juhansoo, K. Juhkam, L. Meibaum, A. Kartau,

V. Mengel, E. Männik, P. Kukk, S. Kuznetsova, K. Reinsalu, M. Sarapik, H. Valme, V. Tominga.

Puudujad: T. Turk, I. Tago, M. Mäeküla, M. Nevidemskaja. PÄEVAKORD:

16.1. Õppe-kasvatustöö korraldus koolis - - rühmatöö

• Milline on kooli suunitlus? • Mida praeguse töö korralduse juures säilitada, mida muuta? • Milliseid ped. vahendite muutusi soovitate? • Milliseid struktuurimuutusi soovitate? 16.2. Kiirülevaade analüüsist valdkonniti, täpsustused V. Mengel

KUULATI: 1. Õppe-kasvatustöö korraldus koolis S. Juhansoo:

• Surju Põhikool on õppimiskallakuga kool. • Õpetajal tund põhjalikumalt ette valmistada, et last tunnis aktiivsemalt kaasata

mõttetegevusse. • Lapsevanem kaasata lapse õpetamisse • Veerandi algul ainekava lapsele(lapsevanemale) kätte. • Õpetaja peab ise oma tundi põhjalikumalt analüüsima.

ETTEPANEK – S. Juhansoo teeb näidise ainekava koostamiseks. E. Männik (1 rühm):

• Suunitlus: • Hea haridus • Kultuurne kasvatus • Arvutiõpe • Ped. vahendid: • Õpetajatel osaleda rohkem täienduskursustel • Algklassides jätta kl. kursust kordama, kui ei ole omandatud funktsionaalset lugemisoskust. • Jätkata viktoriinide, olümpiaadide, konkursside jne. läbiviimist koolis ja kõrgemal tasemel

osalemist. • Töökorraldus: • Võtta aluseks riiklik tunnijaotusplaan ja õppekava. • Täiendused:

ETTEPANEK: Algklasside õpetajatel koostada järgmisel õ.a. IV kl. tasemetööd. V. Tominga:

• Arvutiõpetust tuleb integreerida teiste õppeainetega. S. Juhansoo (2. rühm):

• Töökorraldus:

44

• Tunni pikkus 45 min.. • “Kevadpidu” ja “Emadepäev” ühildada. • Lastevanemate üldkoosolek 1. septembril. • 7. kl. matemaatika jaoks ka 2. poolaastal 5 tundi. • 8. kl. inimeseõpetuse tund. • Kui lapsed lähevad võistlustele, eelnev teade 2-3 päeva varem. • Teatada kõigile, et võistlustest puudumine ei vabanda järgmiseks päevaks õppimata

jätmist. • Ped. vahendid: • Rohkem tunnustust ja julgustust õpilastele.

2. Kiirülevaade analüüsist valdkonniti, täpsustused - rühmatöö TOETAMISSÜSTEEM

K. Reinsalu: Abi ja toetust saab üksteiselt, süsteem toimib. M. Sarapik: S. Juhansoo suhtus halvustavalt minu ja Siimu sõitu vabariiklikule olümpiaadile valla autoga. S. Juhansoo: Mina seda süüdistust omaks ei võta. Ma ei ole halvustanud, vaid pöördusin vallava-nema poole leidmaks bussijuhile asendajat. Rääkisin sellest ka Maiega ja arvasin et see probleem on lahendatud.

ETTEPANEK: M. Sarapikul ja S. Juhansool analüüsida ja lahendada arusaamatus omavahel. Mitte jätta ka omavahelisi konflikte lahendamata.

JUHTKONNA TÖÖ

S. Juhansoo: Sel õppeaastal oleme saanud sagedamini nõu pidada kooli olukorra ja tuleviku üle. Koostöö on paranenud. V. Mengel: Sellest hetkest kui sai selgeks vaieldud omavaheline tööjaotus on koostöö paranenud. Praegu on see parem, kui varem. Kokkuvõte analüüsi tulemustest protokoll 6 lisa 1.

OTSUSTATI:

• Erilist suunitlust koolis ei vajata, piisab hea üldpõhihariduse omandamisest. • Vaatamata sellele, et õppe-kasvatustöö tase, ega korraldus ei rahulda (protokoll nr 9), ei

vajata olulisi muudatusi metoodikas, struktuuris, ega töökorralduses. • Tunnijaotuse aluseks soovitakse aluseks võtta riiklik tunnijaotusplaan (RTJ). Täiendavaid

ettepanekuid RTJ-ile ei tehtud, mida võiks kooli tunnijaotusplaanis kasutada. • Oluliste muudatuste tegemiseks õppe-kasvatustöö korralduses taseme tõstmiseks pole

kollektiiv praegu valmis. • Uuel õppeaastal vajalik korrata rühmatööna õppe-kasvatustöö analüüsi.


45

17. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 15. juuni 1999 nr 13 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: A.-M. Haljaste, S. Hanson, S. Juhansoo, K. Juhkam, A. Kartau, P. Kukk, L.

Meibaum, V. Mengel, E. Männik, M. Sarapik, H. Valme, V. Tominga. Puudujad: T. Turk, I. Tago, M. Mäeküla, S. Kuznetsova, M. Nevidemskaja, K. Reinsalu. PÄEVAKORD:

17.1. Muutused kooli tunnijaotusplaanis - S. Juhansoo KUULATI: 1. Muutused kooli tunnijaotusplaanis - S. Juhansoo Seoses arvutiõpetuse sisseviimisega kooli õppeplaani toimuvad mõnede klasside tundide jaotuses muudatused.

Arvutiõpetus tunniplaani alates 7. klassist – 1 tund - 1 rühm - 8. kl - 2 tundi - 1 rühm - 9. kl - 2 tundi - 1 rühm - 9. klassis toimub arvutiõpe 1 kirjanduse ja 1 vabaaine tunni arvel. 8. klassis toimub arvutiõpe 1 kirjanduse ja 1 vabaaine tunni arvel. 7. klassis toimub 1. poolaastal 1 bioloogia tunni arvel, teisel poolaastal vaja võimalus leida. 2.-6. klassis toimub arvutiring 1 tund nädalas. 7.-9. kl moodustada arvutiõppe rühmad õppeedukuse pingerea järgi.

OTSUSTATI:

• 1998/99.õ.a. rakendub kooli õppekavas arvutiõpetus • Arvutiõpetuse õpetajal ette valmistada ainekavad 1. septembriks


46

18. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 31. august 1998 nr 14 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad; S. Hanson, A.-M. Haljaste S. Juhansoo, K. Juhkam, A. Kartau, P. Kukk, L. Kukk,

L. Meibaum, V. Mengel, E. Männik, K. Reinsalu, M. Sarapik, V. Tominga, K. Truu, H. Valme, M. Kits

Puudujad: S. Kuznetsova, I. Tago PÄEVAKORD:

18.1. Uue õppekava koostamise põhimõtted - S. Juhansoo KUULATI; 1. Uue õppekava koostamise põhimõtted - S. Juhansoo

• integratsioon erinevate õppeainete vahel • õppekava läbivad teemad (keskkond, inimene, perekond, liiklus, informaatika) • õpilane peab olema teadlik õppija • õpilane, kes tuleb eluga toime, suudab vastu võtta iseseisvaid otsuseid • õpetaja peab olema suunaja, teadmiste edasiandja • õpetaja peab looma klassis töömiljöö, meeleolu • õpetaja peab tegema järelaitamistunde • sisekontrolli kohta paneb dir. aset. välja graafiku • kontrolli käigus vaadeldakse õpilasi, see on õpetaja töö peegel • ainekavas peab olema märgitud lõpptulemus, milleni tahetakse jõuda • ainekava tutvustada ka lapsevanemale

V. Mengel: Meie praegune ülesanne on leida need põhimõtted, nn. mängureeglid, mille alusel uut õppekava koostada. Kui neid pole, ei saa detailidega tegeleda. Kui vundamenti pole rajatud, ei saa tapeetida. K. Juhkam: Õpetaja aineraamatus on kõik vajalik olemas, pädevused jne. S. Hanson: Tuleb vaadelda olukorda ka koolisiseselt. Süvaõpet saab teha nendes õppeainetes, kus on vastava kvalifikatsiooniga kaader. Mina arvan, et matemaatika, emakeel ja inglise keel on prioriteetsed ained. V. Mengel: Kuidas me peaksime edasi liikuma? Meil on olemas oma tegevusprogramm, sellest me peaksime lähtuma või on vaja selles teha muudatusi. ,On ettepanekuid? Ettepanekuid ei olnud. OTSUSTATI: 1. S. Juhansool koostada küsimustik õpetajatele õppekava põhimõtete koostamiseks. Järgmisel õppepäeval tuleb neid analüüsida. Villu Mengel Juhataja Ü. Mengel Protokollija

47

19. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 19. september 1998 nr 15 Juhataja: V. Mengel Protokollija. Ü. Mengel Osavõtjad: A.-M. Haljaste, S. Hanson, S. Juhansoo, K. Juhkam, A. Kartau, M. Kits, L.Kukk, P.

Kukk, S. Kuznetsova, L. Meibaum, V. Mengel, E. Männik, M. Sarapik, I. Tago, V. Tominga, K. Truu, H. Valme

Puudujad: K. Reinsalu PÄEVAKORD:

19.1. Uue õppekava koostamise põhimõtted S. Juhansoo KUULATI: 1. Milliseid omadusi on vaja kostööks? - rühmatöö kolmes rühmas A – rühm: B – rühm C – rühm Töötahe Positiivne meelestatus Loovus Kohusetunne Sallivus Aktiivsus Aktiivne mõttetegevus Kompetentsus Vastutus Suhtlemisoskus Loovus Koostöövalmidus Kompromissivõime Aktiivsus Suhtlemisoskus Arenemisvõime Suhtlemisoskus Kompetentsus Õpivalmidus Avatus uuele Eetilisus Koostöövõimelisus Kuulamisoskus Analüüsimisoskus Selge väljendusoskus Huumorimeel Paindlikkus 2. Millised on meie kooli õppekava koostamise põhimõtted? - rühmatöö Kasutati eelnevalt õpetajate poolt vastatud küsimustiku vastuseid. A - rühm B – rühm C – rühm Tugineb riiklikule õppe-kavale ja kasvatustöö eesmärkidele

Õpetada õpilane õppima, orienteeruma teabemaailmas

On õpilasele suunatud Tugineb riiklikule ÕK-le Stimuleerib:

Vaba ja iseseisvalt mõtleva, endast ja teistest lugupidava isiksuse kasvatamine

Tõsta õpilaste huvi õppimise ja hariduse vastu

Loovust Vastutust Aktiivsust

Anda oskusi iseseisvaks tööks ja eluks

Õpetada lapsi analüüsima ja hinnanguid andma

Harmoonilisus: kooskõlasus terviklikkus integratiivsus

Hoidma oma kaasinimese tervist

Võrdne võimalus hariduse omandamiseks

Rahvuslikkus Edastab eluterveid väärtus-

hinnanguid Arvutiõpetuse, võõrkeele, emakeele prioriteetsus

Villu Mengel Juhataja Ü. Mengel Protokollija

48

20. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 19. oktoober 1998 nr 16 Algus 14.00, lõpp 16.00 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, S. Kuznetsova, M. Sarapik, K. Truu, H. Valme, A. Kartau, M. Kits,

V. Mengel, V. Tominga, E. Männik, K. Juhkam, P. Kukk. Puudujad: K. Reinsalu, L. Kukk, A.-M. Haljaste. PÄEVAKORD:

20.1. Surju Põhikooli eesmärgid S. Juhansoo KUULATI: 1. Surju Põhikooli eesmärgid - rühmatöö Harjutus rühmatööna tunnetuse arendamiseks: Nimetada seosed ametitega järgmistele esemetele ja nähtustele: päike, tool, õun, vesi. Surju Põhikooli eesmärkide projekti võrdlemine ja analüüsimine riikliku õppekavas toodud üldeesmärkidega. Tehti parandusettepanekuid eesmärkide projektile A (protokoll 7 lisa 1): A- rühm B- rühm C- rühm …kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest asenda-da – Eestimaa tuleviku eest

Teksti osas muudatusettepanekuid ei olnud

1. Muuta sõnade järjestust: mõtleb loovalt, loogiliselt ja kriitiliselt

…mõtleb kriitiliselt asemele – mõtleb enesekriitiliselt

Skeemi osas kolm parandusettepanekut:

2. Eesmärk on suunatud õpi- lasele

…arendab vaimu, hinge ja keha asemele – arendab vaimsust ja keha

1. Toimetulek iseendaga ase- tada joonele, mis lähtub "ke- hast" 2. "Toimetulek iseendaga" tuua "hinge" alla 3. Kõige ülemise kasti nimetus "mina"

3. Aidata kujuneda isiksusel 4. Otsustamisvõime, probleemide lahendamisvõime, loovus sõltub toimetulekust kõigil kolmel tasandil – vaim, hing, keha

Järgneva arutelu ja analüüsi käigus sõnastati ja kujutati skemaatiliselt Surju Põhikooli eesmärk (projekt B) vastavalt lisale 1 ja 2. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

49

20.2. SURJU PÕHIKOOLI EESMÄRK Lisa 1. Projekt B

On aidata kujuneda inimesel, kes tuleb toime:

• iseendaga, • teistega, • oma töö ja õppimisega, • ühiseluga,

• arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena,

kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest, kes • peab lugu kodust ja perekonnast; • peab lugu enesest ja kaasinimesest, oma ja teiste rahvaste kultuurist; • armastab Eestimaad; • järgib õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; • lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab ilu ja headust; • hindab terveid eluviise; • arendab vaimu, hinge ja keha; • hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes; • mõtleb loovalt, loogiliselt ja kriitiliselt; • oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata; • suudab valida, otsustada ja vastutust kanda; • suudab hankida ja kasutada infot; • oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis koostööks; • mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida.

Eesmärk on suunatud inimesele – inimese kujunemisele.

50

20.3. TOIMETULEK ISEENDAGA Lisa 2. Projekt B Inimese toimetulekust iseendaga sõltub toimetulemine ka teistes eluvaldkondades. Seda kujutab allolev skeem:

TOIMETULEK ISEENDAGA

VAIM HING

(TAHE,

MÕISTUS

TUNDED)

KEHA

OTSUSTAMISVÕIME,

PROBLEEMIDE LAHEN-

DAMISE VÕIME,

LOOVUS

TOIMETULEK

ÕPPIMISEGA

TOIMETULEK

TÖÖGA

TOIMETULEK

TEISTEGA

TOIMETULEK

ÜHISELUGA

INIMENE

51

21. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 19. november 1998 nr 17 Algus 14.45, lõpp 16.15 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, K. Truu, S. Kuznetsova, H. Valme, V. Tominga, K. Juhkam, A. Kartau,

E. Männik, V. Mengel, L. Meibaum, M. Sarapik. Puudujad: A.-M. Haljaste, K. Reinsalu, M. Kits, P. Kukk, L. Kukk. PÄEVAKORD:

21.1. Õppekava koostamise põhimõtted - V. Mengel KUULATI: 1. Õppekava koostamise põhimõtted - V. Mengel Direktor selgitas veel kord eesmärgi, põhimõtte ja vahendi olemust ja erinevust. Direktor tutvustas senitehtud põhimõtete ettepanekuid (lisa 1) ja andis selgitusi. Toimus ühine arutelu ettepanekute üle. Põhiline diskussioon tekkis kahe ettepaneku üle: Emakeele, arvutiõpetuse ja inglise keele prioriteetsus Orienteeritus probleemidele Täiendavaid ettepanekuid ei tehtud. OTSUSTATI: 1. Puudub vajadus õppeainete reastamise järgi prioriteetsuse alusel, kuna riiklikus õppekavas õppeaine õpetamiseks ettenähtud maht on piiritletud. Orienteeritus probleemidele on vaja täpsemalt lahti seletada. Probleemõppega vaja põhjalikumalt tutvuda. 2. Direktoril ette valmistada seniste ettepanekute põhjalikum kirjalik seletus. 3. Kodune töö enne järgmist õppepäeva: Analüüsida seniste ettepanekute kirjalikku seletust, valmistada ette täiendused. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija

52

21.2. SURJU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED Lisa 1. Projekt A

1. On õpilasele suunatud (RÕK põhimõtted – 4)

Õppetöö korraldamisel lähtutakse eelkõige õpilase vajadusest. Õppeaine on jõukohane, huvitav, individuaalsust arvestav, lapsele suunatud, tema arenemist, turvalisust ja vajadusi arvestav( RÕK – ainekavu läbivad teemad). Taotleb kõigi õpilaste arengut. Kõikide õpilaste arendamine nõuab õpetamise diferentseerimist. See eeldab õpetaja eesmärgipärast pühendumist.

2. Toetub riiklikule õppekavale (RÕK)

Kooli õppekava koostamisel lähtutakse RÕK- i üldeesmärkidest, üld- põhimõtetest ja õppekorraldusest.

3. Stimuleerib loovust, vastutust ja aktiivsust (RÕK põhimõtted – 5)

Loovus – inimese võime mis tahes valdkonnas probleeme uut viisi lahendada. Loovisikut iseloomustab improvisatsioon, ideede voolavus, kujundlik ja painduv mõtlemine, intuitsioon, oskus probleeme näha, sünteesiv mõttelaad, positiivne suhtumine uudsesse, üksteisest kaugete nähtuste seoste märkamine, tähelepanu avarus, iseseisvus, eriarvamuste respekteerimine ja kompromissivõime. Need omadused toimivad komplekselt. Loovus lähtub inimese vaimsusest. Aktiivsus – eneseteostuse avaldumine. Vastutus – võime ja tahe ette näha otsustamise tulemusi ning võtta enda kanda kõik tagajärgedest tuleneva.

4. Toetub terviklikule inimkäsitusele

Toetumine terviklikule loob eelduse liikumisele täiuslikkuse suunas: • enesetunnetuses • eneseväljendumises • eneseteostuses

Iga inimene on võimeline arenema, muutuma. Selleks vajalikud ressursid, jõuvarud on temas eneses olemas. Need on vaja üles leida ja kasutusele võtta. Mitmedimensiooniline inimkäsitus on loomulik nähtus, see on pedagoogika nurgakivi.

5. Harmoonilisus, ehk kooskõlasus- terviklikkus, integratiivsus, tasakaalustatus ja optimaalsus (RÕK põhimõtted – 6)

Õpetamine ja kasvatamine on ühtne, teine-teisest lahutamatu protsess. ÕK eri valdkonnad on kõik suunatud põhieesmärgile. Õppeained on üksteisega ja eluga seostatud. Tasakaalustatud ja optimeeritud on: teooria ja praktika; faktiteadmine ja looming; õpetaja juhtimine ja lapse isetegevus; indiviidi areng ja kollektiivi areng; konkreetsus ja abstraktsus; loogilisus ja tunnetus- likkus; klassi- ja kooliväline tegevus; erinevad õppemeetodid (mõni meetod on vastavas kontekstis sobivam). Optimaalsus lähtub hetke- olukorrast.

6. Võrdne võimaluse hariduse omandamiseks (RÕK põhimõtted – 1)

Igaühel peab olema võimalus saada haridus vastavalt oma võimeid, vanuselisi ja soolisi iseärasusi arvestades. Õppekava tagab õpilastele võrdsed võimalused ühest klassist teise, ühest koolist teise üleminekuks.

7. Rahvuslikkus ja rahvusvahelisus (RÕK põhimõtted – 3)

Väärtustatakse eesti rahvusteadvust, isamaalisust ja kultuuritraditsioone ning rahvusvahelist suhtlemist ja kultuurivahetust.

8. Edastab eluterveid väärtushinnanguid,

Taotleb kõlbelist haritust. Õpetab tundma käibivaid seadusi, norme ja reegleid, mõistma nende tähtsust, väärtust ja tähendust, austama inimest ja seadust(RÕ põhimõtted –2). Õpetab hindama ilu, kõlbelisust, headust, kodu, perekonda, armastust, truudust jne (RÕ üldeesmärgid – 2). Õpetab ei ütlema, vastu seisma halvale.

53

tähtsust, väärtust ja tähendust, austama inimest ja seadust(RÕ põhimõtted –2). Õpetab hindama ilu, kõlbelisust, headust, kodu, perekonda, armastust, truudust jne (RÕ üldeesmärgid – 2). Õpetab ei ütlema, vastu seisma halvale.

9. Orienteeritus probleemidele (RÕK põhimõtted – 7)

Kasutatakse õppemeetodeid, mis nõuavad probleemi püstitamist ja lahendamist, kus olulisemalt aktiivsemaks muutub õpilase roll.

10. Avatus ( RÕK põhimõtted – 8)

Valmidus kokkulepeteks õpilaste-, õpetajate-, lapsevanemate-, töö- andjaga jne. Õppekava on avatud ka nendele positiivsetele muutustele, mida toob kaasa elu. Õppekava on uuenev.

54

22. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 14. detsember 1998 nr 18 Algus 14.30, lõpp 16.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, H. Valme, S. Kuznetsova, M. Sarapik, S. Juhansoo, L. Kukk, A. Kartau,

P. Kukk, M. Kits, K. Juhkam, A.-M. Haljaste, L. Meibaum, V. Tominga, V. Mengel Puudujad: K. Reinsalu, K. Truu, E. Männik, I. Tago. PÄEVAKORD:

22.1. Õppekava koostamise põhimõtted - S. Juhansoo KUULATI: 1. Õppekava koostamise põhimõtted Eelmise õppepäeva otsuse põhjal oli osavõtjaile 10. dets. analüüsimiseks antud senitehtud ettepanekute (lisa 1) põhjalikum selgitus, et õppepäeval teha täiendusi ja vajalikke muudatusi. 2. Ettepanekute projekti analüüs ja täienduste tegemine - rühmatöö kolmes rühmas K. Juhkam: Mul on siiamaani arusaamatu põhimõtete ja eesmärkide erinevus. Ma arvan, et pooltel siinolijaist on see arusaamatu. Palun tehke see asi selgeks, enne kui hakkame rühmas arutama! S. Juhansoo: Seda on juba korduvalt tehtud, nüüd arutleme selle üle rühmades. L. Meibaum: Milleks me seda uuesti arutame, me oleme seda juba teinud? Miks on arutusel ainult C rühma ettepanekud? V. Mengel: Me arutame seda sellepärast, et põhimõtetes on vaja jõuda kokkuleppele. Arutusel on kõik ettepanekud, mis kuuluvad põhimõtete valdkonda. S. Juhansoo: Kui te hoolega vaatate, siis näete, et sisuliselt on ka teie ettepanekud sees, sõnastus on C rühmalt. P. Kukk: Siin on vastuolu. Ettepanek prioriteetsuse kohta võeti eelmisel õppepäeval projektist välja, nüüd on ta jälle sees. V. Mengel: Ei vasta tõele, projektis pole prioriteetsuse põhimõtet. Iga rühma ettekanne projekti kohta: On õpilasele suunatud: C rühm: Põhimõte on ideaalne. Kuidas seda rakendada, see töö seisab meil ees, kui otsime vahendeid. A rühm: Mitmetasandiline ainekava tekitas probleeme. Arvame, et diferentseeritus ongi erinev hindamine ja õpilaste erinev õppeprogrammi omandamine. Õpilase istumajätmine mõnes õppeaines puuduliku edasijõudmise pärast on kuritegu. Hea õpetaja peab olema pühendunud nii tööle, õppeainele kui ka õpilasele. Eriõpet vajavad õpilased peaks suunama erikoolidesse, milliseid viimasel ajal on jälle taasavama hakatud. Svetlanat häiris väga näide tema tunnist. Ta on selle pärast mitu päeva pinges olnud. B rühm:

55

Diferentseeritud õpetamine on oluline. Tuleb arendada edukaid, aidata mahajääjaid abiõppe ja konsultatsioonide näol, kui mahajääja seda ise soovib. Õpetaja pühendumine õpilasele on vajalik. Õpetaja on loovisik. V. Mengel: Selgituseks. Lapsevanem otsustab, kas tema laps õpib tava- või erikoolis. Meie ülesanne on selle piirkonna kõiki õpilasi koolitada. Niimoodi saame kujundada selle piirkonna elanike, oma kooli tulevaste lapsevanemate hoiakuid ja suhtumisi. Meil on praegu kahetasandiline ainekava ainult emakeeles: parandusõpe ja tavaõpe. Põhilistes õppeainetes võiks tavaõpet korraldada kolmel tasandil: edukad, mahajääjad, keskmised. Sellest ei piisa kui ütleme, et oleme nende põhimõtetega nõus. Ka õpetaja ei rahuldu õpilase vastusega: "Jah, ma olen teiega nõus, pange mulle viis". Vajalik on sisuline arusaamine, seepärast analüüsime meiegi neid ettepanekuid. Eesmärk on jõuda ühisele tunnetusele ja arusaamisele õppetöö põhimõtetest, et need oleks iga õpetaja jaoks vajalikud. Alles isiklikku vajadust tunnetades muutuvad põhimõtted õpetajale väärtuseks ja alles sellelt aluselt on võimalik hakata koos otsima vahendeid eesmärgi realiseerimiseks. Kuni õpetajad ja kooli juhtkond ei suuda leida üksmeelt õppe-kasvatustöö põhimõtetes, pole see võimalik ka lapsevanematega. Svetlana tunni näidet kasutasin, et selgitada mitteeesmärgipärase pühendumise tulemust. Selle näitliku loo rääkis Svetlana mulle ise. Kui inimene pole eesmärgile pühendunud, ei saa ta aru, millest räägitakse, mis toimub. OTSUSTATI: 1. ÕK põhimõtete arutelu jätkata järgmisel õppepäeval, jõuluvaheajal. Samal õppepäeval kõigil täiendus- või kutsekoolitusest osavõtnuil ette valmistada poole tunnine ettekanne kuuldust-nähtust. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija

56

22.2. MILLEKS ON VAJA ÕPPEKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTEID Lisa 1

Kooli õppekava on vahend, mille abil täidetakse koolile seatud põhiülesanne – eesmärk. Õppekava koostamise põhimõtted on põhiprintsiibid, mille alusel õppekava koostatakse. Ka riiklik õppekava sisaldab 8 põhimõtet. Riikliku õppekava põhimõtted on eeskätt mõeldud riikliku õppe- kava koostamise alustena ning suunab õppekavade koostamist haridussüsteemis tervikuna. Sellest lähtume ka oma kooli õppekava koostamisel. Me ei kopeeri riikliku õppekava põhimõtteid automaatselt, vaid mõtestame ja seletame need lahti meie kooli olukorda ja vahepeal (RÕK on koostatud aastal 1996 ja varem) ühiskonnas tekkinud muutusi arvestades. Õppekava koostamise põhimõtteid võib käsitada kui mängureegleid, mille abil mängu juhi-takse. Mängu eesmärk on mäng võita. Vahendid: taktika, kombinatsioonid ja võtted valib iga meeskond ise oma võimeid ja mänguseisu(hetkeseisu) arvestades. Oleme õppekava põhimõtete ehk "mängureeglite" määramisel läbi käinud järgmise tee: 1. Kodutööna esitas iga õpetaja oma nägemuse õppekava põhimõtetest. Sellest kokkuvõte: 1. Eesti rahvuslike traditsioonide järgimine 20. Arendada kriitilist, loovat ja loogilist 2. Tugineda õppe-kasvatustöös riiklikele õppe- mõtlemist kavadele ja kasvatuse eesmärkidele 21. Õpetada lapsi analüüsima ja hinnanguid 3. Põhikool kui ühtluskool peab tagama õpilase andma sujuva ülemineku ühest koolist teise ja ka 22. Õpetada hoidma loodust, elama ja tegutse- järgmisse kooliastmesse ma keskkonda säästes 4. Vaba ja iseseisvalt mõtleva isiksuse 23. Vaba ja väärika inimese kasvatamine, s.o. kasvatamine sellise suhte loomine õpilasega, mis toetab 5. Ausus, õiglus, sallivus teiste inimeste suhtes tema eneseväärikust 6. Hea põhihariduse andmine vastavalt 24. Toimetuleva, vaba inimese kasvatamine. riiklikule õppekavale selleks on õpilast vaja tunnustada enesele 7. Hea kasvatus, mille põhimõtted on samuti võrdse ja lugupidamist vääriva koostöö- riiklikus õppekavas partnerina 8. Arvutiõpetus juba alates algklassidest 25. Arvuti kasutamine tundides 9. Võimalus osaleda lastel mitmetes ringides 26. Põhjuseta tegemata kodutöö eest panna 10. Lapse õpivalmidus (soov õppida) hinne 11. Turvalisus koolis 27. Hinnata tunnitööd 12. Lastekirjanduse kättesaadavus 28. Kuidas saan hakkama iseendaga 13. Konkurentsivõimelise põhihariduse 29. Kuidas saan hakkama teistega andmine 30. Kuidas saan hakkama eluga 14. Prioriteetideks emakeel, võõrkeeled ja 31. Kuidas saan hakkama tööga arvutiõpetus 32. Kasvatada inimest, kes oskab lugu pidada 15. Anda oskusi iseseisvaks tööks teabe- endast ja teistest materjalidega 33. Õpetada õpilane õppima, orienteeruma 16. Vaimselt, hingeliselt ja kehaliselt terve teabemaailmas inimese kasvatamine 34. Õpetada armastama ja hindama tööd 17. Tõsta õpilase huvi õppimise ja hariduse 35. Õpetada nägema iseennast looduses ja vastu üldse loodust iseendas 18. Teiste suhtes salliva ja heatahtliku ning 36. Tagada riiklikus õppekavas antud mõistva inimese kasvatamine pädevused 19. Õpetamine ei või seotud olla kehalise ega 37. Hoidma oma ja kaasinimese tervist vaimse vägivallaga 2. 19.09.98 toimus rühmatöö (3 rühma), kus iga rühm kasutas eeltoodud kokkuvõtet ja riikliku õppekava põhimõtteid. Igaühel oli võimalus rühmatöös täiendada juba esitatud kooli õppekava põhimõtteid. Iga rühm esitas ja selgitas oma seisukohti:

57

A - rühm B – rühm C – rühm Tugineb riiklikule õppe-kavale ja kasvatustöö eesmärkidele

Õpetada õpilane õppima, orienteeruma teabemaailmas

On õpilasele suunatud Tugineb riiklikule ÕK-le Stimuleerib:

Vaba ja iseseisvalt mõtleva, endast ja teistest lugupidava isiksuse kasvatamine

Tõsta õpilaste huvi õppimise ja hariduse vastu

Loovust Vastutust Aktiivsust

Anda oskusi iseseisvaks tööks ja eluks

Õpetada lapsi analüüsima ja hinnanguid andma

Harmoonilisus: kooskõlasus terviklikkus integratiivsus

Hoidma oma kaasinimese tervist


Rahvuslikkus Edastab eluterveid väärtus-

hinnanguid Arvutiõpetuse, võõrkeele, emakeele prioriteetsus

Aja piiratuse tõttu jäi ettepanekute tegemine ja arutelu pooleli. Kuna mõisted põhimõte, vahend ja eesmärk tekitasid segadust, siis järgmisel õppepäeval käsitlesime veel kord kooli eesmärke. 3. 19.11.98 toimunud õppepäeval selgitas direktor veel kord eesmärgi, põhimõtte ja vahendi tähendust ning ettepanekuid, mis kuulusid põhimõtete valdkonda. Eelnenud ettepanekutele lisandusid : ORIENTEERITUS PROBLEEMIDELE (RÕK 7) AVATUS (RÕK 8) Järgnes arutelu, mille tulemusel otsustati, et: Puudub vajadus õppeainete reastamise järgi prioriteetsuse alusel, kuna riiklikus õppekavas õppeine õpetamiseks ettenähtud maht on piiritletud. Orienteeritus probleemidele on vaja täpsemalt lahti seletada. Probleemõppega vaja põhjalikumalt tutvuda. Järgnevalt esitan ülevaate ja selgituse senitehtud põhimõtete ettepanekutest.

58

22.3. SURJU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED Lisa 2. Projekt A seletus

1. On õpilasele suunatud (RÕK põhimõtted – 4)

Õppetöö korraldamisel lähtutakse eelkõige õpilase vajadusest. Õppeaine on jõukohane, huvitav, individuaalsust arvestav, lapsele suunatud, tema arenemist, turvalisust ja vajadusi arvestav( RÕK – ainekavu läbivad teemad). Taotleb kõigi õpilaste arengut. Kõikide õpilaste arendamine nõuab õpetamise diferentseerimist. (See nõuab õpetajalt mitmetasandilist ainekava ja hindamist ja õpilastele pühendatud aja (sama materjali õppimiseks kuluva aja erinevus võib erinevatel õpilastel olla kuni 10 korda. Mahajääja ei saa omandada ainet nõutaval taseme, kui täites ainekava, läheb õpetaja edukamatega eest ära ja mahajäämus järjest suureneb?) erinevust. See eeldab õpetaja eesmärgipärast pühendumist. Tööle pühenduja – võib olla nn töönarkomaan, täita täpselt korraldusi, on kohusetundlik, kogu tema energia on suunatud tööle, mitte õpilasele. Õppeainele pühenduja – õppeaine on sisukas, faktirohke. Õpilased omandavad palju teadmisi ja oskusi, õppeaine meeldib neile. Õpilasele pühenduja – on loovisik, kes teeb oma tööd õpilase jaoks, töö eesmärk on suunatud õpilasele. Tekib keskkond loovuseks, mis avaldub nii õpetajas kui ka õpilases. Õpetaja, koolijuht on selle keskkonna looja, LOOVISIK, eesmineja. Lapsele meeldib see õpetaja. (Lapsega ühes mestis olemine ei tähenda loovuskeskkonna loomist). Eesmärgipärase pühendumise korral avaldub loovus käsitletavas valdkonnas. Hakkab tööle intuitsioon, improvisatsioon jne. Vastasel korral seda ei teki ja inimene ei saa aru toimivatest protsessidest ning raske on leida lahendusi. Näide Svetlana tunnist: Õpilane on näiliselt(väliselt) väga pühendunud õpetaja kuulamisele, aga tõeliselt(seespidiselt) on ta pühendunud kõrvalisele(mitteeesmärgi- pärasele) ja kui tuleb oma arvamust avaldada, ei saa õpilane aru, millest õpetaja rääkis!!!) Sulgudes olev jutt kuulub vahendite valdkonda.



3. Stimuleerib loovust, vastutust ja aktiivsust

(RÕK põhimõtted – 5)

Loovus – inimese võime mis tahes valdkonnas probleeme uut viisi lahendada. Loovisikut iseloomustab improvisatsioon, ideede voolavus, kujundlik ja painduv mõtlemine, intuitsioon, oskus probleeme näha, sünteesiv mõttelaad, positiivne suhtumine uudsesse, üksteisest kaugete nähtuste seoste märkamine, tähelepanu avarus, iseseisvus, mitmemõtte- lisuse talumine. Need omadused toimivad komplekselt. Loovus lähtub inimese vaimust. Aktiivsus – eneseteostuse avaldumine. Vastutus – võime ja tahe ette näha otsustamise tulemusi ning võtta enda kanda kõik tagajärgedest tuleneva.

4. Toetub terviklikule inimkäsitusele – vaim, hing, ihu


Iga inimene on võimeline arenema, muutuma. Selleks vajalikud ressursid, jõuvarud on temas eneses olemas. Need on vaja üles leida ja kasutusele võtta. Neid on raske leida, kui käsitame inimest ühedimen- sioonilisena, kõrgemad tasandid otsekui peituvad lühinägelikkuse varju.

59

ressursid, jõuvarud on temas eneses olemas. Need on vaja üles leida ja kasutusele võtta. Neid on raske leida, kui käsitame inimest ühedimen- sioonilisena, kõrgemad tasandid otsekui peituvad lühinägelikkuse varju. Mitmedimensiooniline inimkäsitus on loomulik nähtus, see on pedagoogika nurgakivi. Kool peab aitama inimesel vastust leidma oma eksistentsi põhiküsimusele (kes ma olen, kust ma tulen ja kuhu lähen?), millega iga inimene oma elus ükskord silmitsi seisab.

5. Harmoonilisus – kooskõlasus, terviklikkus, integratiivsus, tasakaalustatus ja optimaalsus (RÕK põhimõtted – 6)




7. Rahvuslikkus ja rahvusvahelisus (RÕK põhimõtted – 3)

Väärtustatakse eesti rahvusteadvust ja kultuuri ning rahvusvahelist suhtlemist ja kultuurivahetust.

8. Edastab eluterveid väärtushinnanguid,

Õpetab tundma käibivaid seadusi, norme ja reegleid, mõistma nende tähtsust, väärtust ja tähendust, austama inimest ja seadust(RÕ põhimõtted –2). Õpetab hindama ilu, kõlbelisust, headust, kodu, perekonda, armastust, truudust jne (RÕ üldeesmärgid – 2). Õpetab ei ütlema, vastu seisma kurjale: alkoholile, narkootikumidele, suitse- tamisele, pornograafiale, truudusetusele, valele, vihkamisele, nõidusele, hoorusele, vägivallale jne. Taotleb kõlbelist haritust. Meid ümbritsevas keskkonnas vohavad ebaterved väärtushinnangud. Kui kodus ja koolis ei ole tuntavad eluterved väärtused ja ei aidata kujundada inimeses selliseid vajadusi, mille läbi laps hindab tõelisi väärtusi, siis kujuneval inimesel pole valikuvõimalust. Sageli on kodu negatiivsuse võimendaja ja siis on lapse terve ja tervikliku kujunemise võimalus ainult selle läbi, mida koolis väärtustatakse (mida õpetaja väärtustab). Väärtus on inimese jaoks see, mis rahuldab tema vajadust. Välised, suusõnalised väärtused, mis lähevad lahku inimese seespidistest vajadustest, pole tegelikud väärtused. Lapsevanem ja õpetaja kannab tõelised väärtused lapseni mitte suusõnade, vaid tegelikkuse kaudu. "Hääl su sees on nii tugev, et ma ei kuule seda häält, mis tuleb su huulilt". Eesti tööandja eelistab isiksuslikke omadusi teadmistele ja oskustele.

9. Orienteeritus probleemidele


60

probleemidele (RÕK põhimõtted – 7)

lahendamist, kus olulisemalt aktiivsemaks muutub õpilase roll. Praegu valitseb meie koolisüsteemis reprodutseeriv (õpetaja annab informatsiooni õpilasele, õpilane taastab kuuldu uuesti õpetajale ja õpilast hinnatakse tema reprodutseerimisoskuse järgi) õpetamise metoo- dika. Õpilaste teadmiste-oskuste omandamisstrateegia on erinev. On teada, et reprodutseeriv vorm on sobiv 20-25% õpilastest, põhiliselt tüdrukutele. Poistele pole selline õppimisviis üldjuhul sobiv, kuna poistele on omasem analüüsiv, uuriv ja tegevuslik omandamisviis. Selle ignoreerimine võibki põhjuseks olla, miks poiste õpimotivatsioon põhi- koolis on madalam ja väljalangevus suurem. Inimesele jääb uue omandamisel lühimällu:

• kuulatust 20% • vaadatust 30% • kuulatust, vaadatust ja läbiarutatust 70% • kuulatust, vaadatust, läbiarutatust ja aktiivselt rakendatust 90 %

Mida kiiremaks muutub ühiskonna arengutempo, seda väiksemaks jääb senikogetu väärtus ja suureneb tunnetuse, loovuse, probleemide nägemise ja lahendamise oskuse, meeskonnatöö, iseseisva mõtlemise ning tegutsemise oskuse, suutlikkuse rakendada teoreetilisi teadmisi praktikasse, paindlikkuse jne. vajadus. Üha kiireneva muutustega ühiskonnas on elu nagu linnas, kus liiklust suunatakse iga päev uusi teid kaudu ja tänavate nimesid vahetatakse ette hoiatamata.


Valmidus kokkulepeteks õpilaste-, õpetajate-, lapsevanemate-, töö- andjaga jne. Õppekava on avatud ka nendele positiivsetele muutustele, mida toob kaasa elu. Õppekava on innovaatiline (uuenduslik). Õpetaja on kooli ja kogu ühiskonna professionaalne uuendaja.

Iga kool, ka Surju Põhikool on oma arengus unikaalne. Meie arengu ulatus ja kiirus sõltub kaadris peituva potentsiaali avaldumisest, sellest, kas kooli juhtkond ja õpetajad : Tahavad ja oskavad juhtida kooli arenguprotsesse. Oskavad orienteeruda muutustes. Tunnetavad ja tunnevad haridust ühiskonna uuendajana. Kelle jaoks õppeprotsess on endale pidevaks arengu ja õpikeskkonnaks. Mõistavad, et muutused peavad toimuma mitte ainult üldkontseptsioonis vaid ka õppeainete sisus.

61

23. KOOSOLEKU PROTOKOLL Surju 04. jaanuar 1999 nr 19 Algus 09.20, lõpp 15.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, S. Juhansoo, K. Juhakam, A. Kartau, L. Kukk, P. Kukk, L. Meibaum,

V. Mengel, E. Männik, M. Sarapik, V. Tominga, K. Truu, H. Valme Puudujad: A-M. Haljaste, M. Kits, K. Reinsalu, S. Kuznetsova PÄEVAKORD:

23.1. Õppekava koostamise põhimõtted S. Juhansoo 23.2. Kokkuvõte koolitustest A. Kartau, P. Kukk, V. Tominga,

E. Männik, V. Mengel KUULATI: 1. Õppekava koostamise põhimõtted V. Mengel: Soovin uuel aastal kõigile tõelisi tegusid. Tõelised on need, mida ajahammas ei pure, mis on igavikulise väärtusega. Nii meie kui kogu eesti rahva jaoks on tõeline tegu mõelda positiivselt, hoiduda negatiivsusest. Loomine ja üksmeel on võimalik ainult siis, kui ollakse positiivselt meelestatud. Positiivsus on oma olemuselt valguse tegu, negatiivsus pimeduse tegu, see purustab ja hävitab. Kui meiegi kokku tuleme, siis soovin, et oleme positiivses mõtteviisis, siis algab ühine looming, kui vastupidi, siis algab hävitus. Kool on see paik, kus peab toimuma valguse, positiivsuse külv Surju rahvale ja kogu Eestimaale tervikuna. Koolist oleneb see, kas Eestimaale külvatakse valgust või pimedust, hävitust või loomist. Tähelepanuväärne on C. R. Jakobson kirjeldus valguse ja pimeduse vahelisest võitlust ärkamisajal. Kujunes nii, et ärkamisaja eestvedajateks, valguse külvajateks, said koolmeistrid. Huvitav on see, et võrreldes eestlaste vaimsust ja valgustatust teiste suurrahvaste omaga, tegi ta selge vahe hariduse, intellektuaalsuse ja vaimuvalguse vahel. Ajaloosündmuste põhjal tõestas ta, et eestlased on valgustatud rahvas ja isegi rohkem, kui suurrahvad, näidates sellega eestlaste vaimsuse potentsiaali. Need, kes selle ärkamisaja valgusega kaasa läksid, aitasid kaasa eesti rahva tõelisele ärkamisele. See toimus kõigepealt vaimu tasandil ja siis sai see ka tõeks, eluks. Selle tulemus oli see, et eesti rahvas sai vabaks, kõigepealt seespidiselt, siis väliselt. Ajalooratas pööras nii, et kui eestlaste seespidine valgustatus hakkas hääbuma, kaduma, siis kadus ka väline vabadus. 80-ndatel aastatel sai meie rahvas uued impulsid valgustatuseks ja ärkamiseks. Selle tulemuseks on ka väline vabadus, aga praegu ma näen ohtu, et eesti rahvas on kaotamas seda vaimu valgust, positiivsust, seda, mis loob ja edasi viib. Kui see kaob, siis on oht, et ka eesti rahva vabadus ei püsi enam kaua. Seda on näidanud paljude rahvaste käekäik, et kui vaimsus langeb, hakkab rahvas manduma. Valgustatus ja vaimsus on igale rahvale ja ka inimesele kui üks teemantkaitse. Ta on siis otsekui teemanti sarnane. Ta võib olla raskete veskikivide vahel jahvatada, aga enne purunevad veskikivid kui teemant. Kui see kaitse kaob nii kollektiivi või ka inimese pealt, kui vaimsus langeb, siis jäädakse nende veskikivide vahel jahvatada. Küsimus on selles, kas olla kui teemant, mida veskikivid jahvatades pigem ratkevad, või tolm.

62

Meie loomise, eesminemise roll on see, et koolis ja Surju rahvale seda vaimuvalgust külvata, mitte keegi seda meie eest siia ei too. Ka viimane haridusfoorum Haapsalus tõi ilmsiks, et rahvas ootab eesti koolilt, õpetajalt seda, mida ärkamisajal eesti rahvas koges. Meie jaoks esimene samm on see, et me oleksime tõesti positiivselt meelestatud, siis on võimalik üksmeel, loomine. Üksmeel ei tähenda seda, et me arvame asjadest ühtemoodi, vaid et oleme koos positiivselt meelestatud. Ja kui kokku tuleme, siis mitte vihas, kadeduses, vaenus, mässumeelsuses, vaid ühises pühendumises. Ma usun, et ka meie õppepäevad on koht, kus seda seemet külvata. S. Juhansoo: Jätkame pooleliolevat rühmatööd, õppekava põhimõtete projekti analüüsi. Toetub riiklikule õppekavale Pikemat arutelu selle põhimõtte üle ei toimunud. Kõik olid sõnastuse sisu ja vormiga nõus. Stimuleerib loovust, vastutust ja aktiivsust A- rühm: Täiendus: E. Männik: Loovisikut iseloomustab eriarvamuste respekteerimine ja kompromissivõime. K. Juhkam: Mis tähendab loovus lähtub inimese vaimust? Mina arvan, et loovus lähtub inimese vaimsest arengust. Kas see, et loovus lähtub inimese vaimust tähendab sama, mis loovus lähtub inimese vaimsest arengust? V. Mengel: Kui inimese füüsilised võimed ja oskused lähtuvad tema füüsisest, intellektuaalsed võimed ja oskused ning milline emotsioonide värvispekter temas avaldub, tema hingest, aga loovus on omadus, mis lähtub vaimust, see vajab tihtipeale üleloomulikku kogemust. L. Meibaum: Meie jaoks on see nurgakivi, millest me ei taha aru saada. P. Kukk: Täiendkoolituses õpetatakse analüüsi vajadust, seost asjade vahel, kõik peab olema lahti seletatav. B- rühm: S. Hanson: Vaimsus tuleb intellektist, intellektuaalsest tasemest. Võtame vaimse puudega inimesed, neil on teinekord tõeline loovus. On ju kunstiinimesi, kelle kohta öeldakse, et ei ole päris normaalne. P. Kukk: Käisin eelmisel aastal Chaplini keskuses vaimse alaarenguga inimeste kunsti-näitusel. Sain sellest rohkem aru, kui mõne kaasaegse maailmakuulsa kunstniku näitusest. V. Mengel: Kas oli tegemist vaimse alaarenguga või mõistuse, intellektuaalse alaarenguga? Nende loovus oli normaalselt avaldunud. Viga on selles, et inimesed nimetavad intellekti ja mõistust vaimuks ja vaimsuseks. Need inimesed ei olnud ju vaimselt alaarenenud, nende loovus oli arenenud normaalselt, nende mõistus ja intellekt olid alaarenenud. Terminites on vastuolu. Need inimesed olid vaimselt terved, aga intellekt ja mõistus, mis on teise tasandi nähtused, seal olid pidurdusprotsessid. Peame endale andma aru, et intellekt ja vaim on kahe erineva tasandi omadused. Tunnistuseks sellest on see, et inimese mõistus ei suuda juhtida nähtusi, mida nimetatakse vaimu asjadeks. S. Hanson: Mõnikord kirjandi kirjutamisel istud ja midagi ei tule, aga ühekorraga toimub sisemine plahvatus, ja tuleb. Õpetaja töös on ka selliseid momente. Näiteks klassijuhataja tunni ettevalmistamisel. Äkki tuleb üks sähvatus, mida ei ole mõelnud ja tund tuleb välja. V. Mengel: Just nimelt see, et sa ei ole sellest mõelnud. Seda võibki nimetada üleloomulikuks, üleloomulikuks nähtuseks inimeses. Tuleb vaimus ergastumine või kirgastumine või ilmutus või eureka või kuidas me seda nimetame, mis avaldub minu mõistuses, tunnetes emotsioonides, minu füüsises, minu tegevuses. Küsimus on selles, kust loovus on pärit ja kuidas ta ilmneb. Sellepärast Jakobson võrdles eesti rahvast teiste rahvastega mitte intellekti ega hariduse poolest, sest eestlased jäid hariduses alla Euroopa suurrahvastele, vaid vaimu poolest, arvates eestlasi vaimult kõrgemateks. Ka "Õpetajate Lehes" Tiiu Kuurme käsitles vaimu ja vaimsuse teemat ja ütles, et pedagoogikas oleks aeg need asjad selgeks kõneleda. K. Juhkam: Kui vaim tähendab üleloomulikku jõudu, siis mina isiklikult seda ei tunnista.

63

V. Mengel: Ometi inimeses on olemas üks tasand, kus ta tunnetab. Kui ma klassis tegin lastega tööd ja palusin märku anda, kuhu nad suunavad oma tähelepanu, kui püüavad midagi tunnetada, siis lapsed osutasid rinnale, mitte peale. K. Juhkam: Mina ei usu vaimudesse. V. Mengel: Inimeses endas on see olemas. S. Hanson: Sõnal vaim on kaks tähendust. Kui sa samastad teda mingisuguse kujuga, siis on see vaim, mida lapsed õhtul kardavad See vaim, mis inimese sees on, see on midagi muud. Juhkam: Mina saan aru, et see, millest te räägite, on vaist. Kui on suured kogemused, siis vaist on see, mille abil ma aru saan. S. Juhansoo: Toon ühe näite. Üks tüdruk ütleb nii: "Ma olen väsinud, ma enam ei suuda, ta väsitab mind". S. Hanson: On ju palju selliseid inimesi, kellega suhtlemisest oled nii väsinud, et ei taha enam rääkida. V. Mengel: Põhjus on see, et ka suhtlemine toimub kolmel tasandil. Veel üks näide. On võimalik inimese eeterliku välja värve pildistada. Lisaks eeterlikule väljale, mis on inimese füüsisele kõige lähemal, on olemas veel astraalväli ja mentaalväli. Jälle kolm tasandit? P. Kukk: Need on ikkagi kõik teooriad. Need ei ole absoluutsed tõed. Mis väli see on? On see millegagi tõendatud? Mis kiirgus ta on? On ta radioaktiivne, elektromagnetiline kiirgus või mingi muu? Mina olen läbi ja lõhki materialist ja arvan, et iga asi millestki lähtub. Kui ta on pildistatav, siis ta on materiaalne nähtus. V. Mengel: Ma ei räägi seda tõestuseks vaid mainin fakti. S. Hanson: Me oleme harjunud sellega, et mida käega katsuda ei ole, seda me ei usu. V. Mengel: Kas inimese õpetuse õpikutes on seda, et inimesel on erineva tasandite väljad ja erinevatel inimestel erinev värvispekter, kuigi see on materiaalne nähtus, peaaegu käega katsutav? M. Sarapik: Inimeseõpetuses ei olegi õpikut. E. Männik: Vigala Sass vaatas küll inimesele otsa ja ütles mis värvi … V. Mengel: Kas ta ütles seda sellest, et ta oma mõistusega tundis ära need värvid või mingil muul põhjusel? P. Kukk: Kes seda teab? B- rühm: S. Hanson: Meil on küsimus loovusest. Mistahes valdkonnas probleeme uut viisi lahendada? Võib olla oleks siin otstarbekam sõnastada ratsionaalsel viisil lahendada. E. Männik: Võib olla see mistahes valdkonnas on üle pakutud. Kas me nüüd igas valdkonnas oskame uusi lahendusi pakkuda? V. Mengel: Mistahes valdkonnas ei tähenda seda, et iga inimese puhul mistahes valdkonnas, vaid inimeste võime mistahes valdkonnas probleeme uut viisi lahendada. Loovus ei avaldu ainult muusikas ja kunstis vaid mistahes valdkonnas. S. Hanson: Matemaatika nõuab seda kõige ratsionaalsemal viisil. Ratsionaalne lahendus on suur mõtlemise loovus. S. Juhansoo: Kui ma olen loov inimene ja mõtlen välja uusi toiduretsepte, kust nad tulevad? Need on ju kellegi loov tegevus. V. Mengel: Kui ma ratsionaalselt teeksin toitu, siis ei paneks ma sinna maitseaineid, soola ega suhkrut, see oleks raha raiskamine. P. Kukk: Loovus ja ratsionaalsus lähevad vastuollu. V. Mengel: Loovus ja ratsionaalsus on erinevad võimed. On olukordi, kus ratsionaalsus ei luba loovust ja vastupidi. M. Sarapik: Kui mina matemaatika ülesannet teen, mul ei ole mingit erilist loovust, aga ratsionaalselt võtan arvuti kätte, teen ülesande ära, loovus on kadunud. Ratsionaalsus on, aga loovust pole. S. Juhansoo: Kas sellega jäime nõusse, et inimese võime mistahes valdkonnas probleeme uut viisi lahendada?

64

K. Juhkam: Mistahes valdkonnas pole õige. P. Kukk: Mina arvan vastupidi. Kas peab just uut viisi lahendama? Hästi lahendama. Jalg-ratast ka enam uuesti leiutada ei saa. V. Mengel: Kui ma sama jalgratta teen uuesti, siis ta ei ole enam loovus. P. Kukk: Kuidas ei ole, ma olen teinud, ma olen loonud. Kuidas poiste tööõpetuses lähtutakse? Käeline tegevus on kõik loov tegevus olenemata sellest, kas ta kasutab 20 aastat tagasi välja mõeldud tehnoloogiat. Ta võib püstitada ise omale probleemi, iseseisvalt lahendada, põhimõtteliselt läheb ta sama teed, mis 20 aastat tagasi. Väga harva, kui ta midagi uut leiutab, aga tema jaoks uut moodi. V. Mengel: Tema avastab enda jaoks selle uuesti. See ongi loovuse üks külg, et see ei tähenda alati absoluutselt uut, vaid sellele inimesele sel hetkel on see täiesti uus. K. Juhkam: Millistes õppeainetes saame loovust kasutada? Kirjandi kirjutamine, joonistamine on loovus, aga teistes õppeainetes peame kinni pidama riiklikust õppekavast, eriti muuta ei saa. M. Sarapik: Kuidas ei saa? Saab ju. V. Mengel: Just enne rääkisime sellest, kuidas õpilasele oleks see uus, et ta saaks loovalt tegelema hakata. Näiteks, annan talle mingi ülesande materjalid kätte, temale on see uus, temale on see probleem, ta hakkab lahendama. Teeb uurimustööd, lahendab probleemi selle teemaga seoses, kogub mingit materjali, intervjueerib, küsitleb. Tema jaoks on situatsioon uus, ta saab ülesande täitmisse suhtuda loovalt. Aga kui õpetaja loeb talle ette, järgmine tund kontrollib tema reprodutseerimisoskust, vaata see ei ole loovus. K. Juhkam: Loovus on siis see teiste õppeainete juures, kuidas tema ratsionaalsemalt omale asjad selgemaks saab. Kui asjad on ette kirjutatud, ei saa luua sellises situatsioonis. Kuidas tema paremini saab mõne asja selgeks, see on tema loovus. S. Hanson: Loovus ongi see, et kasutades oma eelnevaid teadmisi, avastada uut, mitte õpetaja ei anna talle seda uut, vaid laps ise avastab selle uue. S. Juhansoo: Laps ei pea reprodutseerima seda, mis õpetaja tunnis räägib, vaid tunni töö peab olema selline, kus õpilane ise tuleb probleemi lahenduseni. K. Juhkam: Küsimus on selles, et probleemi lahendamine mistahes valdkonnas? M. Sarapik: Inimesed on ju erinevad. K. Juhkam: Üks inimene ei saa ju ühes kitsas valdkonnas… Lihtsalt inimese võime probleeme uut viisi lahendada, ilma selle mistahes valdkonnata. V. Mengel: Miks see niimoodi siin kirjas on? Et ei saadaks ekslikult aru, et loovus eksisteerib ainult mõnes tegevusvaldkonnas nagu kunst, kirjandus, muusika jne, vaid loovus võib avalduda inimese tegevuse mistahes valdkonnas, kasvõi toa koristamise juures, mitte selles, et ühe inimese puhul peavad kõik maailmas eksisteerivad inimese tegevusvaldkonnad avalduma. L. Meibaum: Aga see tuleb ju sama välja kui te jätate välja mistahes valdkonnas. Inimese võime probleemi lahendada. Mismoodi ta lahendab, see on juba tema asi. V. Mengel: Kui me saame sellest aru nii, et see puudutab inimese tegevuse kõiki valdkondi, tõmbame mistahes valdkondi maha. K. Juhkam: Meie saime algul küll nii aru, et üks inimene mistahes valdkonnas looma. P. Kukk: See punkt on ammendatud. Siia tuleks lisada, et õpetaja peaks oskama neid probleeme või situatsioone püstitada, mida lahendada, et me oskaksime luua eeldusi loovuseks. V. Mengel: See on meie järgmise sammu teema, kui me hakkame vahendeid valima. Toetub terviklikule inimkäsitusele C- rühm: A. Kartau: Ei saa aru vaimu ja hinge erinevusest. V. Tominga : Kas vaim ja hing on alateadvuse ja teadvuse analoog? Oleme nõus, et inimest tuleb vaadelda kui tervikut, kompaktselt. B- rühm:

65

S. Hanson: Iga inimene on võimeline arenema ja muutuma, aga ta peab ise seda tahtma. Kasvatustööd tuleb suunata mitte ihule, vaid kasutada ka hingevarusid, tuleb lapses äratada huvi, et ta ise tahaks. V. Mengel: Kasutades viimase haridusfoorumi materjale tsiteerin: "Praktiliselt olematuks jäävad õpetaja teadmised inimeksistentsist… Kas kavandatav haridus aitab inimesel vastuseid leid a sügavalt eksistentsiaalsetele küsimustele, millega iga inimene oma elus ükskord silmitsi seisab?" Viimasel ajal on ka "Õpetajate Lehes" kirjutatud sellest, et mitmedimensioonilisus inimkäsituses on pedagoogikas möödapääsmatu. E. Männik: Täiendus: Jätame välja – vaim, hing, ihu ning seletuses neljanda lause. Mitmedi- mensioooniline jääb sisse. M. Sarapik: Inimeseõpetuses on öeldud, et arvatakse, et inimene on kolmedimensiooniline. V. Mengel: Kuna kolmedimensioonilisuse mõte ei ole kõigile vastuvõetav ega arusaadav, siis on õige praegu fikseerida ainult mitmedimensioonilisena. See annab võimaluse igal ühel ise selles olulises asjas tõde tunnetada, selleni jõuda. Pealegi ei ole välistatud võimalus, et kolmas dimensioon jaguneb omakorda mitmeks tasandiks. Harmoonilisus- ehk kooskõlasus, terviklikkus, integratiivsus, tasakaalustatus ja optimaalsus A ja B rühm on selle põhimõtte ja sõnastusega nõus. C- rühmalt täiendus: Harmoonilisus ehk kooskõlasus: jne. Võrdne võimalus hariduse omandamiseks Põhimõtteliselt ollakse selle põhimõttega nõus. Vahendite valimisel vajalik ettevalmistustöö. Rahvuslikkus ja rahvusvahelisus A- rühm: P. Kukk: Kõik teised punktid on pikalt-laialt lahti seletatud, siin on ainult üks väike kuiv lause. Kui me jätame ainult selle, siis see asi edasi paremuse poole ei muutu. Mitu lipupäeva aastas on ja mitmel päeval on lipp heisatud? Ka lipu heiskamine on rahvuslikkuse kasvatamine, oma lipust lugupidamine. L. Meibaum: Viia läbi rahvuslikke üritusi, stendid, näitused, loomulikult õppeainete kaudu ka. Klassijuhataja tundides lisaks eluõpetusele tuleb rääkida rahvusest ja kultuurist. V. Mengel: Need on ettepanekud, kuidas seda põhimõtet rakendada. Pärt küsis, kuidas seda põhimõtet, rahvuslikkus ja rahvusvahelisus, põhjalikumalt lahti seletada. P. Kukk: Kasvõi seesama, et rahvuslikkuse seostamine õppeainetega mingil määral oleks võimalik. K. Juhkam: Klassijuhatajate suur töö klassijuhataja tundides ja kool oleks eeskujuks tähtpäevade korraldamisega. L. Meibaum: Kuidas me seda rahvusteadvust väärtustame? Läbi selle me hakkame seda väär-tustama. Loomulikult on need vahendid. V. Mengel: See aitab meil praegu seda lahti mõtestada. See on otsekui kaldkirjas seletus, mis võiks hiljem vahendite juures kasutusele tulla, aga kas see mõiste rahvuslikkus ja rahvusvahelisus selle kuiva lausega on arusaadav? Riiklikus õppekavas on nii: (tsitaat RÕK põhimõte 3). P. Kukk: See on tunduvalt parem seletus. V. Mengel: Kõik see seletus sõna-sõnalt meie koolile ei sobi, sest meil ei ole tegemist mitme-keelsusega nii nagu riigi tasandil, meil on ükskeelne kool. P. Kukk: Vaidlen vastu. Keelsus keelsuseks, aga rahvused on meil olemas, ka sellega tuleb meil arvestada. Võtame Ameerika Ühendriigid, ingliskeelne riik, julgeb keegi pakkuda, kui palju eri rahvuseid? Ka meil koolis on eri rahvuseid, nii et me ei saa seda probleemi välja lülitada. Vallas on nelja-viie rahvuse esindajaid. Riikliku õppekava seletus on täiuslikum. Kui ta kattub RÕK- i kolmanda punktiga täielikult, siis on ta tükk maad parem lahendus. V. Mengel: Kas jääb siis ka isamaalisus ja rahvusvahelisus või rahvuslikkus ja rahvus-vahelisus? P. Kukk: Isamaalisus on patriootilisem.

66

K. Juhkam: Isamaalisus on väga tähtis. See käib kodanike kohta, kodanikuks astuda võivad kõik. V. Mengel: Miks see RÕK-is nii on? Sellepärast, et riigi tasandilt vaadates ukrainlastel, tatarlastel, juutidel, ungarlastel või soomlastel, kes Eestis elavad, nendel antakse õigus oma kultuuri viljelemiseks ja omakeelseks hariduseks. Kui me sellesama põhimõtte kanname oma kooli üle, siis me võtame sama kohustuse. Kas me oleme selleks võimelised? E. Männik: Kui on võimalus, siis tema saab. K. Juhkam: Selleks on kultuuriseltsid olemas. V. Mengel: Tegemist ei ole mitte kultuuriseltsidega, vaid meie õppekavaga, õppetöö korraldu-sega. P. Kukk: Aga samas me ei tohi ka rahvuslikku eripära keelata. B- rühm: H. Valme: Meie jääme küll sama juurde, mis projektis on, see ütleb täpselt sedasama. S. Juhansoo: See, mis RÕK-is, seda kõike omale siia üle võtta ei saa. K. Juhkam: Eelmist põhimõtet sai küll täielikult üle võtta, kuidas seda siis ei saa? S. Juhansoo: Minu arvates on siin kõik kirjas – eesti rahvusteadvust ja kultuuri, rahvus-vahelist suhtlemist ja kultuurivahetust. Siia võib ju veel lisada… M. Sarapik: Vahendid, mida Liivi ette luges, on ju kõik õiged, vajalikud, aga praegu vaatame põhimõtteid. S. Juhansoo: Arvan, et isamaalisus ja rahvusvahelisus sobiks paremini. V. Mengel: Kas jätame kõik nii, nagu RÕK-is on? P. Kukk: 100% küll kõike jätta ei saa. S. Juhansoo: Kuidas siis seda sõnastada? L. Kukk: Väärtustatakse eesti rahvusteadvust, isamaalisust ja kultuuritraditsioone ning rahvusvahelist suhtlemist ja kultuurivahetust. S. Juhansoo: Jääme siis selle sõnastuse juurde. Kõik olid nõus. Edastab eluterveid väärtushinnanguid C –rühm: V. Tominga: Natuke muutsime sõnastust. Selgituses Taotleb kõlbelist haritust asetasime kõige esimeseks. Õpetab ei ütlema, vastu seisma halvale(kurjale välja jätta). Loetelu ei järgne. V. Mengel: Selgituseks. See, mis me välja jätsime, oli projekti järgus vajalik selgitus. A –rühm: P. Kukk: Oleme nõus sellega. B –rühm: S. Hanson: Meie oleme päri. Orienteeritus probleemidele V. Mengel: Orienteeritus probleemidele oli see põhimõte, mis tekitas üleeelmisel õppepäeval, kui tutvustasin seda projekti, suurt segadust. Siis jõudsime arusaamisele, et meil on vaja põhjalikult õppekava põhimõtted läbi arutada. Olen ette valmistanud ühe praktilise töö näiteks, et selgitada probleemõppe olemust. Kestab kuni 10min. Järgneb paarikaupa töö telefoniraamatuga. Ülesandeks on otsida ettenähtud informatsioon ja üles kirjutada. V. Mengel: Tulemus: Kõik paarid tulid ülesandega toime. Mis on siis nüüd erinevus tavaõppel ja probleemõppel? Erinevus on selles, et tavaõppe puhul otsib õpetaja ise infot, edastab selle õpilasele, kes õpib selle pähe, et järgmisel tunnil seda infot õpetajale uuesti taasesitada. Mälutreenimise eesmärgil tuleks kogu telefoniraamat pähe õppida. Probleemõppe puhul õpetab õpetaja õpilast infot ise hankima, probleemi leidma, eesmärki püstitama, ülesandeid lahendama, järeldusi ja kokkuvõtteid tegema ning hinnanguid andma.

67

E. Männik: Oleme nõus. Jätta ainult 1. lause, seal on kõik öeldud. Põhimõte on kõigile üheselt arusaadav! Avatus V. Tominga: Innovaatiline asendada sõnaga uuenev. Ettepanekut toetasid kõik rühmad. KOKKUVÕTE: Ühistöö tulemusena valmis kooli õppekava põhimõtete lõplik variant B (lisa 1) kinnitamiseks õppenõukogule. 2. Kokkuvõte koolitustest Järgnesid ettekanded kursustel kuuldust: A. Kartau, V. Tominga, P. Kukk, E. Männik, V. Mengel. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija Märkus: Protokollimisel kasutatud magnetofoni lindistust.

68

23.3. SURJU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED. Lisa 1. Projekt B 1. On õpilasele suunatud (RÕK põhimõtted – 4)

Õppetöö korraldamisel lähtutakse eelkõige õpilase vajadusest. Õppeaine on jõukohane, huvitav, individuaalsust arvestav, lapsele suunatud, tema arenemist, turvalisust ja vajadusi arvestav( RÕK – ainekavu läbivad teemad). Taotleb kõigi õpilaste arengut. Kõikide õpilaste arendamine nõuab õpetamise diferentseerimist. See eeldab õpetaja eesmärgipärast pühendumist.



3. Stimuleerib loovust, vastutust ja aktiivsust (RÕK põhimõtted – 5)

Loovus – inimese võime mis tahes valdkonnas probleeme uut viisi lahendada. Loovisikut iseloomustab improvisatsioon, ideede voolavus, kujundlik ja painduv mõtlemine, intuitsioon, oskus probleeme näha, sünteesiv mõttelaad, positiivne suhtumine uudsesse, üksteisest kaugete nähtuste seoste märkamine, tähelepanu avarus, iseseisvus, eriarvamuste respekteerimine ja kompromissivõime. Need omadused toimivad komplekselt. Loovus lähtub inimese vaimsusest. Aktiivsus – eneseteostuse avaldumine. Vastutus – võime ja tahe ette näha otsustamise tulemusi ning võtta enda kanda kõik tagajärgedest tuleneva.

4. Toetub terviklikule inimkäsitusele


Iga inimene on võimeline arenema, muutuma. Selleks vajalikud ressursid, jõuvarud on temas eneses olemas. Need on vaja üles leida ja kasutusele võtta. Mitmedimensiooniline inimkäsitus on loomulik nähtus, see on pedagoogika nurgakivi.

5. Harmoonilisus, ehk kooskõlasus- terviklikkus, integratiivsus, tasakaalustatus ja optimaalsus (RÕK põhimõtted – 6)




7. Rahvuslikkus ja rahvusvahelisus. (RÕK põhimõtted – 3)

Väärtustatakse eesti rahvusteadvust, isamaalisust ja kultuuritraditsioone ning rahvusvahelist suhtlemist ja kultuurivahetust.

8 Taotleb kõlbelist haritust

Edastab eluterveid väärtushinnanguid. Õpetab tundma käibivaid seadusi, norme ja reegleid, mõistma nende tähtsust, väärtust ja tähendust, austama inimest ja seadust(RÕ põhimõtted –2). Õpetab hindama ilu, kõlbelisust, headust, kodu, perekonda, armastust, truudust jne (RÕ üldeesmärgid – 2). Õpetab ei ütlema, vastu seisma halvale.

69

põhimõtted –2). Õpetab hindama ilu, kõlbelisust, headust, kodu, perekonda, armastust, truudust jne (RÕ üldeesmärgid – 2). Õpetab ei ütlema, vastu seisma halvale.

9. Orienteeritus probleemidele (RÕK põhimõtted – 7)



Valmidus kokkulepeteks õpilaste-, õpetajate-, lapsevanemate-, töö- andjaga jne. Õppekava on avatud ka nendele positiivsetele muutustele, mida toob kaasa elu. Õppekava on uuenev.

70

24. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 01. märts 1999 nr 20 Algus 13.30, lõpp 16.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Juhansoo, K. Truu, S. Hanson, V. Mengel, K. Juhkam, S. Kuznetsova, A. Kartau,

M. Kits, M. Sarapik, V. Tominga, P. Kukk, E. Männik, A.-M. Haljaste Puudujad: H. Valme, I. Tago, L. Kukk, L. Meibaum PÄEVAKORD:

24.1. Vahendid eesmärgi saavutamiseks V. Mengel KUULATI: 1. Vahendid eesmärgi saavutamiseks rühmatöö

Et toime tulla: - iseendaga - teistega - oma tööga - oma õppimisega - ühiseluga

Vahendid on konkreetsed tegevused, mille abil, toetudes õppekava põhimõtetele, teostatakse koolile seatud põhiülesanne – eesmärk. ETTEPANEKUD: Ainekavu läbivaks teemaks - ELUÕPETUS, mille abil suunata õpilase enesetunnetuse arengut. Inimeseõpetuse ainekava koostamine 1.-9. kl. Võtta tööle kooli psühholoog. Rajada kooli infokeskus-raamatukogu, kus õpilane saaks iseseisvalt teavet hankida ja õppida. Kasutada õppemeetodeid, mis õpetavad õppima, annavad kogemusi ja oskusi iseseisvaks tööks ja õppimiseks, aitavad orienteeruda infos, õpetavad analüüsima ja hinnanguid andma. Hindamisel kasutada põhiliselt arvestuslikku hindamist: alates 4. klassist üksikutes õppeainetes alates 7. klassist kõigis õppeainetes Arvestusliku hindamise vormi ja korra otsustab aineõpetaja või ainekomisjon koos kooli juhtkonnaga. Analüüsi kokkuvõte protokoll 25 lisa 1. OTSUSTATI: Kõiki ettepanekuid toetada. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

71

25. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 29. märts 1999 nr 21 Algus 13.30, lõpp 16.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: S. Juhansoo, K. Truu, S. Hanson, V. Mengel, K. Juhkam, S. Kuznetsova, L. Kukk, V. Tominga, E. Männik, H. Valme Puudujad: I. Tago, P. Kukk, L. Meibaum. M. Kits, M. Sarapik, A. Kartau, A.-M. Haljaste PÄEVAKORD:

25.1. Kokkuvõte õppealajuhatajate täiendkoolitusest S. Juhansoo 25.2. Põhilised vahendid eesmärgi saavutamiseks S. Juhansoo

KUULATI: 1. Kokkuvõte õppealajuhatajate täiendkoolitusest S. Juhansoo S. Juhansoo ettekanne TPÜ-s toimunud kursuse kohta. Vahendid eesmärgi saavutamiseks Toimus rühmatöö vahendite projekti analüüsiks. Rühmatöö tulemusi ette kanda ei jõutud, tööd jätkatakse järgmisel õppepäeval. Kokkuvõte projekti analüüsist protokoll 25 lisa 1. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

73

26. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 19. aprill 1999 nr 22 Algus 13.30, lõpp 16.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: S. Juhansoo, K. Truu, S. Hanson, V. Mengel, K. Juhkam, S. Kuznetsova, A. Kartau,

M. Kits, V. Tominga, P. Kukk, H. Valme, L. Meibaum. Puudujad: E. Männik, M. Sarapik, I. Tago, L. Kukk, A.-M. Haljaste. PÄEVAKORD:

26.1. Vahendid eesmärgi saavutamiseks rühmatöö KUULATI: 1. Vahendid eesmärgi saavutamiseks rühmatöö Valdkonnad:

On õpilasele suunatud Toetub RÕK- ile Stimuleerib loovust, vastutust, aktiivsust

ETTEPANEKUD:

On õpilasele suunatud p. 2.1. täiendada : Aitavad infot hankida ja seostama varemõpituga, eraldama olulist vähemolulisest. 2.4. jätta välja. 2.7. täpsustada, sest esialgu pole võimalik kõigile õppekavasid paljundada. Kasutada rohkem senisest õpilaste iseseisvat töötamist uurimusliku- ja projektitöödega. 3.1. täpsustada: ainekavad on kahetasandilised : tavaõpe, lihtsustatud õk. Edukaid valmistada ette ja võtta osa aineolümpiaadidest, viktoriinidest, konkurssidest, võistlustest, näitustest jne. Korraldada ainealaste huviringide tööd. 5.4. Surju raamatukogujuhataja kutsuda klassijuhataja tundi. 6.2. Spordiringil võimalus käia ujulas, võimlas. 6.3. = p.11.1. 6.4. = p.11.2. Senistele ringidele lisaks kunstiring, tehnikaring.

Stimuleerib loovust, vastutust, aktiivsust. 11.1. Õppeainete õpetamisel kasutada loovust arendavaid ülesandeid. 11.2. Stimuleerida, motiveerida õpilasi aktiivsusele. 8.1. Taastada parimate autahvlid ja infostendid. 8.2. Jätkata 4-5 liste ekskursioone. 8.3. Jätkata ja laiendada õpilasvahetusi teiste piirkondadega ja rahvastega. 8.4. Klassijuhataja kutsesuunitlusalane töö. P. 9 viia kokku punktiga 11 ja 12. 12.1. Lisada: Õpilasomavalitsuse kaasamine koolielu korraldamisse. 12.6. Sõnastada: Tunnustada tunnitööd. Kokkuvõte protokoll 25, lisa 1. Järgmisel õppepäeval käsitleda põhjalikumalt erinevaid inimkäsitusi. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

74

27. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 26. aprill 1999 nr 23 Algus 13.30. lõpp 16.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Juhansoo, K. Truu, S. Hanson, V. Mengel, K. Juhkam, S. Kuznetsova, A. Kartau,

V. Tominga, P. Kukk, H. Valme, E. Männik, M. Sarapik, L. Meibaum. Puudujad: M. Kits, I. Tago, L. Kukk, A.-M. Haljaste. Kutsutud: Lembit Õunapuu PÄEVAKORD: 27.1. Inimkäsitused - L. Õunapuu KUULATI: 1. Inimkäsitused - L. Õunapuu L. Õunapuu loeng erinevatest inimkäsitustest. Analüüs ja arutelu. Religioosne inimkontseptsioon "teaduse "mundris.

• S. Freudi inimpilt: See, mina, ülimina. Sugutung – inimese arengu juhtiv jõud.

• Adleri inimpilt:

Sotsiaaltung – inimese arengut juhtiv jõud. Hinge kahesoolisus.

• C. Jungi inimpilt:

Individuaalne alateadvus Kollektiivne alateadvus Arhetüübid Persona Animus Mina

• R. Steiner:

Inimpildi kolm elementi on: vaim, hing, keha Keha tasandil uuritakse tervist. Psüühilisel alal tehakse hingeline inventuur. Vaimsel alal arendatakse mina.

• Mehaaniline-materialistlik inimpilt:

Inimene kui "tööstushoone"

• Bioloogiline inimpilt: Kõik nähtused inimeses on seotud geneetika ja pärilikkusega. Inimene on juhusliku mutatsiooni ja selektsiooni tõttu tekkinud kõrgem imetaja.

75

• L. Õunapuu oma nägemuse inimese käsitusest: Inimesel on vähemalt kolm tasandit: vaim, hing, keha.

KEHA - annab inimesele maailmateadvuse viie meele: nägemise , kuulmise, kompimise, maitsmise ja haistmise kaudu HING - annab minateadvuse tunnete, mõistuse ja tahte kaudu VAIM - annab jumalateadvuse vahetu intuitsiooni ja südametunnistuse kaudu. Karisma, loovus, eneseteostus, elutõde, südametunnistus, intuitsioon, jumalateadvus, usk on inimese vaimujõud, mida võiks nimetada vaimufenomenideks Karisma on üleloomuliku sekkumine loomulikku. Inimese üleloomulik olemine karisma näol sekkub ja valitseb inimolemises loomulikku. Loovus ehk kreatiivsus on inimese vaimu jõud materialiseerida vaimus antut. Üldiselt väljendades - Jumal elab inimese vaimus, "Mina" elab hinges ja meeled kehas. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

76

28. ÕPPEPÄEVAPROTOKOLL Surju 18. juuni 1999 nr 24 Algus 11.30, lõpp 15.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Juhansoo, K. Truu, S. Hanson, V. Mengel, K. Juhkam, S.Kuznetsova, A. Kartau,

V. Tominga, P. Kukk, L. Kukk, H. Valme, E. Männik, M. Sarapik, L. Meibaum Puudujad: M. Kits, I. Tago, A.-M. Haljaste PÄEVAKORD:

28.1. Maailmavaade ja inimkäsitus - V. Mengel 28.2. Õpetajate ankeetküsitluste vastuste võrdlus - V. Mengel

KUULATI: 1. Maailmavaade ja inimkäsitus - V. Mengeli ettekanne maailmavaate kujunemisest ja inimkäsitusest. "Inimese maailmavaate kujunemist juhib püüe jõuda tervikliku arusaamani loodusest, ühiskonnast ja inimesest. Maailmapildi olulisi komponente võib liigitada ka teisiti. Põhiküsimused võib jagada kolmeks eri tasemeks:

• küsimusteks, mis puudutavad kõike materiaalselt eksisteerivat • küsimusteks, mis puudutavad kõike elavat • küsimusteks, mis puudutavad inimest

Maailmavaatelisi põhiküsimusi ei ole võimalik olemasolevate faktidega tõestada. Need jäävad väljaspool mõistust ja teadust. Ent teisalt on need nii ilmsed, et nende eksisteerimist ei saa ka eitada. Nii nende tunnistamine kui ka eitamine on rohkem usu küsimus. See tähendab seda, et toetutakse mingile laiemale terviklikule süsteemile ja tuletatakse sealt oma põhjendused ratsionaalsel teel" (Sissejuhatus kasvatusteadusesse –lk 51). Maailmavaate kujunemisel on oluline nii inimese mõistus kui ka tunnetus. Mõistus käitub ratsionaalselt, ainult kindlatele, tõestatavatele faktidele toetudes. Väärtuste süsteemi pärib mõistus sotsiaalselt keskkonnalt õppimise teel. Mõistus on intellektuaalsuse ilming. Tunnetus käitub irratsionaalselt. Tunnetuses võib inimene tajuda kogu loodu täiust ja mõõtmatust, teostada enesevaatlust nii oma tegevuse, mõttetegevuse kui ka psüühika osas ja kogeda kõrgema- tasandilisi kogemusi. Tunnetuses kujuneb inimese väärtuste süsteem tema seespidistest vajadustest lähtuvalt. Tunnetus on vaimsuse ilming. Meie haridussüsteem on paraku üles ehitatud nii, te treenitakse, arendatakse inimese mõistust, jättes kõrvale tunnetus. Inimese haritus toetub aga eelkõige tunnetusele. Hartmut von Hentig (Tiiu Kuurme artikkel 11.06.99 "Õpetajate Lehes") loeb harituks inimeseks seda, kes

• eitab ebainimlikkust nii eneses kui enese ümber; • on võimeline õnneks ja suudab teha asju rõõmuga – ehk on saavutanud tunde, et

deemonid temas on rahu saanud ja ta on selleni jõudnud ise. Harimatu on seevastu mõjustatud möödapääsmatutest hirmudest;

77

• suudab ja tahab inimesi mõista; • tunneb oma eksistentsi lugu; • on tundlik suurtele küsimustele, ehk võtab enda kanda vaimse pingutuse mõelda

asjadest, mis on igapäevase elu jaoks täiesti ebavajalikud, ent elule mõeldes möödapääsmatud: kas maailmal on mõte, miks olen ma olemas, miks mina olen mina;

• on valmis vastutama enda ja maailma eest – ta ei vaja teisi selleks, et neile toetuda või nende taha varjuda.

Hentigi arvates ei tee inimest harituks see, mida ta on teada saanud, vaid see, mida ja kuidas ta on mõistnud oma kogemust vaimselt (fenomenoloogiliselt- V. M. täiendus) läbi töötades. Soov teada, kes ta on, on inimest suunanud rännakutele tema sisemaailma juba ammustest aegadest. Tänapäeval võib täheldada üha kasvavat huvi inimese olemuse ja tema siseelu vastu. Sellest huvist ajendatuna olen otsinud vastust sellele, kes ma tõeliselt olen. Et minus on otsekui mitu mina, olen kogenud, aga miks, see on olnud kaua aega küsimuseks. Koolis õpilasetega vesteldes, on nemad ka tunnistanud kahe eri mina olemasolu eneses. Usun, et paljud inimesed on seda kogenud, et "Head teha, mida ma tahan ma ei tee, vaid halba, mida ma ei taha, seda ma teen". Arvan, et selle põhjuseks on erinevate minatasandite olemasolu. Tunnetuslikult olen mõistnud seda nii, nagu üldjoontes aitab kujutada järgmine skeem:

28.3. MINU INIMPILT. Lisa 1

IHU

HING

VAIM

MADALAM MINA

KÕRGEM MINA

TÕELINE MINA

78

Kui inimene määratleb end vaid madalama mina tasandil, kehtivad tema kohta ka madalama tasandi seaduspärasused: inimese kultuur on tema loomalike instinktide ümberkujunemine, mille liikumapanevaks jõuks on sugutung -S. Freud. inimene on juhuslike mutatsioonide ja selektsioonide teel tekkinud kõrgem imetaja (karvutu ahv, B. Livegoedi täiendus) - C. R. Darwin, jne. See, kes on eneses tunnetanud kõrgema või tõelise mina, ei väärtusta end karvutu ahvina ja tema loomet ja elu ei juhi sugutung vaid vaimujõud. Ei ole tingimata vajalik, et kõigil kujuneks ühesugune minapilt. Olulisem on see, et inimene ise ennast tunnetades määratleb end tõeliselt nii nagu ta hetkel võimeline on. Ainuüksi selline tahe oma tõelise olemuseni jõuda annab tõuke seespidisele arengule. Enesemääratlemine on oluline veel seepärast, et mõista oma arengu perspektiivi. Üldjoontes on inimese arengus võimalik kaks teed.

28.4. INIMESE ARENGU KAKS TEED. Lisa 2 A B Eluiga Madalamal, välisel, tegude tasandil määratletuna on inimese areng samane tema füüsilise arenguga, mis peale 40-50-ndaid hakkab manduma. Kõrgematel tasanditel määratletuna on perspektiiv kestvale arengule ka siis kui väline inimene mandub, et tuua esile see, mida seespidine inimene kannab. Mis siis teha? Kuidas edasi minna? Millist haridust ja haritust me tahame oma lastele? Kui meie koolis õpiksid kõik meie endi lapsed, siis käsitleksime neid küsimusi märksa tõsisemalt, sest lapsevanemal pole ükskõik mida tema lapsed väärtustavad ja milline on nende arengu perspektiiv. Lihtsalt palgalisena on suhtumine leigem. Me ei saa olla lapse kujunemisele tõeliselt kaasaaitaja, kui me ise tõelist arengut endas ei taotle. S. Hanson: See kõik sõltub ka andekusest, mis inimesele on kaasa antud. K. Juhkam: Aga meid mõjutavad ka ühiskonna raamid. V. Mengel: Ühiskonna raamid ega majanduslik olukord ei saa mõjutada sisemist tunnetust. Küll aga saab inimese arengut takistada puudulik enesetunnetus või selle puudumine. S. Hanson: Võtame Andrese näite ja selle, mis on poisis, mis otsib väljapääsu. Ta lahendab oma probleeme oma tunnetust mööda, tunnetus on aga poolik. Kollektiivne tunnetus tekkib siis, kui iga liige jõuab isikliku tunnetuseni vastavas küsimuses, mis ei pruugi kokku langeda ühegi teise omaga, kuid on ometi teistega sarnane.

0 30 60 X

79

2. Õpetajate ankeetküsitluste vastuste võrdlus V. Mengel

• Küsimustikule antud vastuste võrdlus 1997/199 ( lisa 1) • Positiivse pingerea võrdlus 1997/1999 (lisa 2) • Õpetajate hoiakud kooli suhtes võrdlus 1997/1999 (lisa 3) • Õpetajate vastuste võrdlus valdkonniti 1997/1999 (lisa 4, tabel 1, 2, 3, 4,)

JÄRELDUSED:

• Olukord kõikides valdkondades on oluliselt paranenud. • Koolis pole enam valdavalt negatiivse hoiakuga õpetajaid. • Inimestevahelised suhted on 1997.a. võrreldes tunduvalt paranenud. • Kõige positiivsemalt on hinnatud kooli juhtimist direktori poolt. • Kõige negatiivsemalt on hinnatud juhtkonna koostööd. • Põhjalikumaks järelduste tegemiseks on vaja eelnevat kollektiivset analüüsi (juunis).

Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

80

28.5. Õpetajate küsimustiku vastuste võrdlus 1997/1999 Lisa 3 Tabel 1

KÜSIMUS 1997 1999 1. Meie kooli töö tugineb ühiselt heaks kiidetud hariduseesmärkidele 3,40 2,13 2. Leppides kokku ülesannete andmises klassile, võtame arvesse 3,27 2,27 üksteise soove ja vajadusi 3. Saan oma töös koolidirektorilt tuge 3,67 2,20 4. Minu ja juhtkonna suhted on laitmatud 3,60 2,80 5. Õpetajatöö annab mulle arengu võimalusi 2,33 1,87 6. Tööandja organiseerib piisavalt välist tuge, nii et ma võin oma 3,13 3,00 tööd parendada 7. Koolis ei ärata minu parenduspüüdlused vastuseisu 4,07 2,60 8. Olen rahul info liikumise korraldusega oma koolis 5,07 3,60 9. Koosolekud ja nõupidamised toimuvad arusaadava päevakorra 4,00 3,47 ja kodukorra järgi 10. Kooli juhtkonna töös valitseb üksmeel 5,73 4,40 11. Olen nõus meie kooli õpetus- ja kasvatustööle seatud 3,67 2,13 eesmärkidega 12. Meie koolis on otstarbekas tööjaotus 3,73 2,60 13. Juhtimisstiil meie koolis aitab kaasa tööviiside arendamisele 4,80 3,80 14. Töös esilekerkivatest raskustest võin alati kõnelda mõne 2,00 1,53 kolleegiga 15. Koolis ei peeta mõnda õpetajaterühma teistest paremaks 4,93 2,27 16. Mul on piisavalt teadmisi, et oma tööd parendada 3,13 2,80 17. Minu kooli uuendamine edeneb sobiva kiirusega 4,47 3,47 18. Info liikumise kiirus soodustab minu tööd 4,27 3,27 19. Otsused võetakse vastu demokraatlikult 3,87 2,73 20. Usaldan oma kooli juhtkonda 4,00 2,60 21. Minu seisukohalt pole vastuolu töö ja kooli eesmärkide vahel 3,93 2,53 22. Tööülesandeid jaotades on võetud arvesse õpetajate võimeid 2,87 2,33 23. Koolidirektor töötab sihipäraselt kooli eesmärkide 2,87 1,80 saavutamiseks 24. Inimestevahelised suhted töökollektiivis toetavad 4,87 2,93 professionaalset arengut 25. Tunnetan, et töö motiveerib mind ning pakub sisemist 3,27 2,00 rahuldust 26. Koolis püütakse teadlikult arendada õpetajate ja muu 4,13 2,87 personali vahelist koostööd 27. Koolis suhtutakse uuendustesse jaatavalt 4,67 3,20 28. Võtan infot vastu aktiivselt 2,47 2,07 29. Koosolekutel võin alati välja öelda oma arvamuse 3,07 2,07 30. Juhtkonna iga liige teab ja täidab täpselt oma rolli 5,33 3,53 31. Ka muu personal tunneb hästi kooli hariduseesmärke 4,07 3,20 32. Kooli eri tegevusvaldkondade kokkusobitamine on edukas 4,53 3,27 33. Olen nõus, et direktor jälgib ja hindab minu tööd 3,13 1,80 34. Inimestevahelised suhted koolis ei takista professionaalset 4,93 2,40 koostööd 35. Õpetajate praegune töölevõtmis-ja palgasüsteem motiveerib 5,87 3,87 oma tööd parendama

81

36. Õpetajad ja muu personal aitavad teineteist vajaduse korral 3,80 2,20 meelsasti 37. Soovin võtta endale vastutuse oma kooli arendamise eest 3,13 2,00 38. Vajalik info säilitatakse süsteemselt 4,33 2,73 39. Koolis on olemas ja kättesaadavad kooli tööd reguleerivad 3,33 2,33 dokumendid 40. Ma saan oma töös õppealajuhatajalt tuge 3,87 3,00 41. Võin piisavalt mõjutada oma töö eesmärke 3,27 2,27 42. Kooli erinevad töörühmad töötavad üksteist toetavalt 5,07 2,60 43. Direktor innustab õpetajaid koostööle 3,60 2,60 44. Töökollektiiv on võimeline iseseisvalt lahendama esile- 4,07 2,20 kerkivaid probleeme ja vastuolusid 45. Tunnetan, et minu tööd hinnatakse 3,73 3,00 46. Koolis püstitatakse eesmärgid ja planeeritakse tööd üheskoos 3,87 2,00 47. Usun, et minu kool on võimeline ise oma tegevust uuendama 3,33 1,93 ja muutma 48. Annan info likumisse vajalikku tagasisidet 2,73 2,53 49. Töökorraldus koolis toetab minu tööd 4,07 2,33 50. Mulle on oluline, mida õppealajuhataja minu tööst arvab 2,67 2,33 51. Kooli üldeesmärgid toetavad minu õpetamistööd 2,93 2,27 52. Tööülesandeid jaotatakse minu koolis õiglaselt 3,80 2,87 53. Saan direktorilt tuge oma ametioskuste arendamisel 3,00 2,20 54.Töökollektiivi atmosfäär on vaba 5,67 3,80 55. Koolis hinnatakse pidevalt püstitatud eesmärkide saavutusi 4,00 2,87 56. Julgen kiiresti osutada koolis silma hakanud ebakohtadele 3,00 2,60 57. Vastutan info eest, mida teistele annan 2,13 1,73 58. Täidan lisaülesandeid, kui olukord seda nõuab 2,00 2,00 59. Teen meelsasti koostööd kooli juhtkonnaga 2,87 2,07 KESKMINE: 3,75 2,61 HINNANGUTE SKAALA Olen täiesti rahul 1,00-1,99 Olen rahul 2,00-2,99 Olen enam-vähem rahul 3,00-3,99 Pole seisukohta, neutraalne 4,00 Teatud määral pole rahul 4,01-5,00 Pole rahul 5,01-6,00 Pole üldse rahul 6,01-7,00

82

28.6. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE VÕRDLUS 1997/1999. Lisa 4

Tabel 1 Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne 1997 1999 1997 1999 14 14 52 12 58 57 19 20 57 23 40 42 5 33 46 43 28 5 21 56 50 47 9 19 48 25 20 38 22 37 55 4 23 46 7 16 59 58 31 26 51 28 44 52 53 29 49 55 56 59 26 24 29 1 18 6 6 11 38 40 16 3 17 45 33 36 18 6 37 44 38 40 2 53 17 45 25 2 32 27 41 15 27 31 39 41 13 18 47 51 24 32 1 22 15 9 4 39 34 17 43 49 8 30 3 50 42 8 11 34 30 13 12 21 54 54 45 48 10 35 36 7 35 10

83

28.7. ÕPETAJATE HOIAKUD KOOLI SUHTES 1997/1999. Lisa 5 Tabel 1 1997 Keskm 1999 Keskm A 3,46 + A 2,35 + B 4,73 - B 2,54 + C 3,97 + C 2,26 + D 4,00 0 D 1,97 + E 3,44 + E 1,45 + F 4,10 - F 1,92 + G 3,31 + G 3,49 + H 5,44 - H 1,14 + I 3,83 + I 2,52 + J 4,17 - J 2,96 + K 3,75 + K 2,92 + L 2,54 + L 2,21 + M 3,81 + M 2,95 + N 2,93 + N 1,16 + O 2,81 + O 2,28 + 3,75 2,61 Olen täiesti rahul 1,00-1,99 Olen rahul 2,00-2,99 Olen enam-vähem rahul 3,00-3,99 Pole seisukohta, neutraalne 4,00 Teatud määral pole rahul 4,01-5,00 Pole rahul 5,01-6,00 Pole üldse rahul 6,01-7,00

84

28.8. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE VÕRDLUS VALDKONNITI 1997/1999 Lisa 6

Tabel 1

Valdkond 1999 Küsimuse nr Vastuste keskmised Kesk-mine

1. Eesmärgid 1, 11, 21, 31, 41, 51 2,13 2,13 2,53 3,20 2,27 2,27 2,42 2. Struktuurifaktorid 2, 12, 22, 32, 42, 52 2,27 2,60 2,33 3,27 2,60 2,87 2,66 3. Juhtimine/Direktor 3, 13, 23, 33, 43, 53 2,20 3,80 1,80 1,80 2,60 2,20 2,40 4. Inimestevahelised suhted 4, 14, 24, 34, 44, 54 2,80 1,53 2,93 2,40 2,20 3,80 2,61 5. Tunnustussüsteem 5, 15, 25, 35, 45 1,87 2,27 2,00 3,87 3,00 0,00 2,60 6. Toetamissüsteem 6, 16, 26, 36, 46, 55 3,00 2,80 2,87 2,20 2,00 2,87 2,62 7. Suhtumine muutustesse 7, 17, 27, 37, 47, 56 2,60 3,47 3,20 2,00 1,93 2,60 2,63 8. Infovahetus 8, 18, 28, 38, 48, 57 3,60 3,27 2,07 2,74 2,53 1,73 2,66 9. Organisatsiooni kultuur 9, 19, 29, 39, 49, 58 3,47 2,74 2,07 2,33 2,33 2,00 2,49 10. Juhtkonna töö 10, 20, 30, 40, 50, 59 4,40 2,60 3,53 3,00 2,33 2,07 2,99 VALDKONNAD POSITIIVSES JÄRJESTUSES 1999

Tabel 2 Valdkond Küsimuse nr Vastuste keskmised Kesk-

mine 3. Juhtimine/Direktor 3, 13, 23, 33, 43, 53 2,20 3,80 1,80 1,80 2,60 2,20 2,40 1. Eesmärgid 1, 11, 21, 31, 41, 51 2,13 2,13 2,53 3,20 2,27 2,27 2,42 9. Organisatsiooni kultuur 9, 19, 29, 39, 49, 58 3,47 2,74 2,07 2,33 2,33 2,00 2,49 5. Tunnustussüsteem 5, 15, 25, 35, 45 1,87 2,27 2,00 3,87 3,00 0,00 2,60 4. Inimestevahelised suhted 4, 14, 24, 34, 44, 54 2,80 1,53 2,93 2,40 2,20 3,80 2,61 6. Toetamissüsteem 6, 16, 26, 36, 46, 55 3,00 2,80 2,87 2,20 2,00 2,87 2,62 7. Suhtumine muutustesse 7, 17, 27, 37, 47, 56 2,60 3,47 3,20 2,00 1,93 2,60 2,63 2. Struktuurifaktorid 2, 12, 22, 32, 42, 52 2,27 2,60 2,33 3,27 2,60 2,87 2,66 8. Infovahetus 8, 18, 28, 38, 48, 57 3,60 3,27 2,07 2,74 2,53 1,73 2,66 10. Juhtkonna töö 10, 20, 30, 40, 50, 59 4,40 2,60 3,53 3,00 2,33 2,07 2,99 HINNANGUTE SKAALA Olen täiesti rahul 1,00-1,99 Olen rahul 2,00-2,99 Olen enam-vähem rahul 3,00-3,99 Pole seisukohta, neutraalne 4,00 Teatud määral pole rahul 4,01-5,00 Pole rahul 5,01-6,00 Pole üldse rahul 6,01-7,00

85

28.9. ÕPETAJATE KÜSIMUSTIKU VASTUSTE VÕRDLUS

VALDKONNITI 1997/1999 Lisa 7 Tabel 3 Tabel 4 1997 1999 VALDKOND Kesk-

mine VALDKOND Kesk-

mine 2. Struktuurifaktorid 3,33 3. Juhtimine (direktor) 2,40 9. Organisatsiooni kultuur 3,39 1. Eesmärgid 2,42 8. Infovahetus 3,50 9. Organisatsiooni kultuur 2,49 3. Juhtimine (direktor.) 3,51 5. Tunnustussüsteem 2,60 1. Eesmärgid 3,54 4. Inimestevahelised suhted 2,61 6. Toetamissüsteem 3,68 6. Toetamissüsteem 2,62 7. Suhtumine muutustesse 3,78 7. Suhtumine muutustesse 2,63 5. Tunnustussüsteem 4,03 2. Struktuurifaktorid 2,66 10. Juhtkonna töö 4,08 8. Infovahetus 2,66 4. Inimsuhted 4,19 10. Juhtkonnatöö 2,99

86

29. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 21. juuni 1999 nr 25 Algus 11.30, lõpp 15.30 Juhatas: S. Juhansoo Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Juhansoo, K. Truu, S. Hanson, V. Mengel, K. Juhkam, S. Kuznetsova, A. Kartau,

L. Meibaum,V. Tominga, P. Kukk, L. Kukk, H. Valme, E. Männik, M. Sarapik, M. Kits, Puudujad: I. Tago, A.-M. Haljaste. PÄEVAKORD:

29.1. Vahendid eesmärgi saavutamiseks - S. Juhansoo KUULATI: 1. Vahendid eesmärgi saavutamiseks S. Juhansoo Jätkus vahendite projekti ühine arutelu. Rühmatöö ei osutunud enam otstarbekaks. Arutluse all olid järgmised valdkonnad:

• Toetub terviklikule inimkäsitusele • Õppekava harmoonilisus • Võrdne võimalus hariduse omandamiseks • Rahvuslikkus ja rahvusvahelisus • Edastab eluterveid väärtushinnanguid • Orienteeritus probleemidele • Avatus

OTSUSTATI: 1. Arutelu tulemusena valmis vahendite projekt (lisa 1), mis esitatakse õppenõukogule ja hoolekogule kinnitamiseks Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

87

29.2. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ PÕHILISED PED. VAHENDID. Lisa 1

PÕHIEESMÄRK, ALAEESMÄRGID, PÕHIMÕTTED

TEGEVUSE ÜLDINE SISU VAHENDID

Toimetulek: • iseendaga • teistega • oma tööga • oma õppimisega • ühiseluga

1.Aidata õpilast tema tervikliku minapildi kujunemisel.

1.1. Ainekavu läbivaks teemaks – eluõpetus, mille abil suunata õpilase enesetunnetuse arengut. 1.2. Inimeseõpetuse ainekava koostamine 1.-9. kl. 1.3. Võtta tööle kooli psühholoog.

0n õpilasele suunatud

2. Õpetaja eesmärgipärane pühendumine. 3. Õpetada õpilane õppima. 4. Kõigi õpilaste arendamine.

2.1. Õpetaja tegevus on suunatud õpilasele, mitte õppeainele. 3.1. Kasutada õppemeetodeid, mis õpetavad õppima, annavad kogemusi ja oskusi iseseisvaks. tööks ja õppimiseks, aitavad infot hankida, selles orienteeruma ja seostama varemõpituga, õpetavad analüüsima ja hinnanguid andma, eraldama olulist vähemolulisest. 3.2. Hindamisel kasutada arvestuslikku hindamist: alates 4. klassist üksikutes õppeainetes alates 7. klassist kõigis õppeainetes kasutada võimalustmööda lisaks protsessi hindamisele arvestuslikku hindamist 3.3. Rajada kooli infokeskus-raamatukogu, kus õpilane saab iseseisvalt teavet hankida ja õppida. 3.4. Kasutada rühmatöö vormi, mis õpetab ära kuulama ja arvestama oma kaaslaste mõtete ja ettepanekutega. 3.5. Õpetada kasutama teatmeteoseid, meediat. 3.6. Võimalusel õppeveerandi lõpus anda õpilasele kätte järgmise veerandi materjal, et õpilasel oleks uut veerandit alustades õppematerjali maht ja sisu teada. 3.7. Konsultatsioonide võimalus neile, kes ei saanud tunnis seletatust täiesti aru.

88

5. Lastekirjanduse kättesaadavus. 6. Turvalisuse loomine koolis. 7. Tõsta õpilase huvi hariduse vastu.

3.8. Anda õpetajale võimalus mõne õppeaine osas kasutada tsükliõpet. 3.9. Kasutada õpilaste iseseisva- ja projektitöö vorme. 4.1. Kahetasandilised ainekavad. 4.2. Võimaldada õpilastel osa võtta olümpiaadidest, konkurssidest, viktoriinidest, võistlustest, näitustest, ülevaatustest, tantsu- ja laulupidudest jne. 4.3. Tulemusliku huviringide töö korraldamine. senistele ringidele lisaks kunstiring ja tehnikaring leida võimalus kõigil lastel käia ujulas kaasata poisse ürituste ettevalmistamisse 5.1. Tõhustada koostööd Surju raamatukoguga. 5.2. Täpsustada kooli raamatukogu ja raamatukogujuhataja osa õppeprotsessis. 5.3. Klassijuhataja tundidesse kutsuda raamatukogujuhataja. 6.1. Järgida kodukorda ja ühiseid otsuseid. 6.2. Analüüsida konflikte ja lahendada need lõpuni. 6.3. Kooli kodukorda täpsustada. 3.4. Õpilasomavalitsuse kaasamine koolirahu tagamisse ja tõrjutute kaitsele 3.5. Õpetaja sööb koolisööklas koos lastega. 7.1. Taastada parimate autahvlid ja infostendid. 7.2. Jätkata 4-5 liste preemiaekskursioone. 7.3. Luua kontakte sõpruskoolidega õpilasvahetuste korraldamiseks. 7.4. Klassijuhatajatel teha kutsesuunitlusalast tööd.

Toetub RÕK-i ile 8. Kooli ÕK koostatakse RÕK-ist lähtuvalt.

Stimuleerib loovust vastutust aktiivsust

9. Arendada kriitilist, loovat ja loogilist mõtlemist. 10. Arendada vastutustunnet.

9.1. Tundides kasutada loovust arendavaid ülesandeid. 9.2. Probleemõppe kasutamine. 9.3. Stimuleerida ja motiveerida õpilast aktiivsusele. 10.1. Õpilaste osalemine koolielu korraldamisel. 10.2. Valikuvõimaluste loomine õpilastele. 10.3. Vastutuse kandmine õpitulemuse eest õpilasele – arvestusliku hindamise kasutamine. 10.4. Õppetundidest mitte loobuda.

89

10.5. Ärajäänud tundide kohta täpsem arvestus. 10.6. Hinnata ka tunnitööd. 10.7. Põhjuseta tegemata kodutöö eest panna hinne.

Toetub terviklikule inimkäsitusele – vaim, hing, ihu

11. Enesetunnetusele suunatud kasvatustöö.

11.1. Tervikliku minapildi kujundamine.

Harmoonilisus, ehk kooskõlasus: terviklikkus integratiivsus tasakaalustatus optimaalsus

12. Õppe-kasvatustöö üldtööplaani koos tegemine. 13. Aineõpetaja peab oma tööd detailsemalt planeerima. 14. Klassijuhataja tööplaani koostamine.

12.1. Ainekavu läbivate teemade kooskõlastamine. 12.2. Klassijuhatajate ja aineõpetajate tööplaanide kooskõlastamine. 12.3. Erinevate õppemeetodite kasutamine vastavalt olukorrale. 12.4. Kontrolltööde planeerimine. Koostada vastav graafik. 12.5. Arvutiõpetus juba algklassides. 13.1. Õpetaja tööplaanide(ÕTP) koostamine. 13.2. Planeerida töö klassiti . 13.3. Vastavalt aine eripärale kasvatustöö teostus igas ainetunnis. 14.1. Klassi ühisürituste(matkad, sõpruskohtumised, teatri-, kino-, kontserdi- jne ühiskülastuste) planeerimine. 14.2. Klassi liidrite väljaselgitamine ja töö nendega.


15. Jälgida pädevuste omandamist. 16. Kõigi õpilaste arendamine.

15.1. Korraldada 4. kl lõpul alghariduse omandamise kontroll, tasemetööd. 15.2. Aineõpetajad lähtuvad ainekava koostamisel ja õpetamisel nõutud pädevustest. 16.1. Vt. on õpilasele suunatud.

Rahvuslikkus ja rahvusvahelisus.

17. Kasvatada armastust Eestimaa vastu.

17.1. Klassijuhataja tööplaani isamaaline kasvatus. 17.2. Rahvuslike j a riiklike tähtpäevade tähistamine: Hõimupäevade jätkamine jne. 17.3. Kutsuda erinevate õpilasorganisatsioonide esindajaid kooli oma tööd tutvustama. Võimaldada erinevate õpilas- ja noorsooorganisatsioonide tegevus koolis. 17.4. Üleriigilisel, maakonna ja piirkonna laulu- ja tantsupeol osalemine.

90

18. Kasvatada austust teiste rahvaste vastu.

17.5. Vastavad teemad ainekavades 18.1. Sõprussuhete loomine ja arendamine teiste rahvastega. Luua kontakte sõpruskoolidega õpilasvahetuste korraldamiseks. 18.2. Rahvusvahelise kirjavahetuse soodustamine koolis.

Taotleb kõlbelist haritust 19. Elutervete väärtushinnangute kujundamine. 20. Õpetada armastama ja hindama iseennast, kaasinimest, kodu ja perekonda, loodust, tööd.

19.1. Õpetaja isiklik positiivne eeskuju. 19.2. Lapsevanemale pidevkoolituse loomine. Lapsevanema kool. 20.1. Enesetunnetuse arendamine. 20.2. Korraldada käike loodusesse. Matkaringi töö jätkamine ja laiendamine. 20.3. Kutsuda kooli lektoreid. 20.4. Vastavad teemad klassijuhataja tööplaani. 20.5. Vastavad teemad ainekavu läbivate teemade ja õppeainete tööplaani.

Orienteeritus probleemidele 21. Õpetada lapsi analüüsima, andma hinnanguid, orienteeruma infos.

21.1. Ainetundides kasutada sobivuse korral probleemõpet, simulatsiooniprojekte jne. 21.2. Klassidevaheliste viktoriinide ja väitluste korraldamine.

Avatus

22. ÕK teha "läbipaistvaks", kättesaadavaks ja arusaadavaks kõigile

22.1. Õppekava koostamisse kaasata hoolekogu, õpilasomavalitsus, vallavalitsus, lapsevanemad. 22.2. Õppekava põhimõtted ja sisu seletada lahti lihtsalt ja selgelt.

91

30. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 23. august 1999 nr 26 Algus 10.00, lõpp 12.00 Juhataja: S. Juhansoo Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: S. Juhansoo, K. Juhkam, S. Kapsta, A. Kartau, M. Kits, S. Kuznetsova, P. Kukk,

L. Meibaum, V. Mengel, E. Männik, S. Reidla, H. Valme, I. Tago, V. Tominga Puudujad: L. Kukk, A.-M. Haljaste PÄEVAKORD:

30.1. Õppekasvatustöö võtmeküsimused S. Juhansoo KUULATI: 1. Õppekasvatustöö võtmeküsimused S. Juhansoo Kuna ettekandjal oli ettekanne ettevalmistamata, siis teemakohast ettekannet ei toimunud. 2. Ühine arutelu päevakorra küsimuses. OTSUSTATI: 1. Võtmeküsimused on:

• Toimetulek iseendaga: • Ainekavu läbivaks teemaks eluõpetus • Inimeseõpetuse ainekava koostamine 1.-9. Klass • Taotleb kõlbelist haritust: • Elutervete väärtushinnangute kujundamine • On õpilasele suunatud: • Õpetaja eesmärgipärane pühendumine • Õpetada õpilane õppima

Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

92

31. ÕPPEPÄEVA PROTOKOLL Surju 13. Oktoober 1999 nr 27 Algus 14.45. lõpp 16.00 Juhataja: S. Hanson Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: M. Sarapik, S, Kuznetsova, L. Kukk, S. Reidla, S. Kapsta, K. Juhkam, E. Männik,

H. Valme, V. Mengel, S. Hanson, P. Kukk Puudujad: A. Kartau, M. Kits, M. Leppik, L. Meibaum, V. Tominga. PÄEVAKORD:

31.1. Hindamine -S. Hanson 31.2. Kooli enesehindamine ja sisekontroll -V. Mengel

KUULATI: 1. S. Hansoni ettekanne hindamisest

Mõisted (Krista Mägi, Rapla Vesiroosi Gümnaasium): Hindamine – tegevus, mille tulemuseks on hinnang, mõõtmine, kindlakstegemine, tõlgendamine, mõõtmisel saadud andmete võrdlemine ajakohase ja õigustatud ettekujutusega sellest, mis on hea ja mis puudulik; võrdlus eelnevalt kindlaks määratud standardiga väärtuse määramine, hinnangu andmine, otsuse tegemine. Mõõtmine – andmete kogumine õppimise tulemuste kohta soorituse mõõtmine – tugineb õpilase esinemise või soorituse vaatlusele protsessi mõõtmine – keskendub õppimiskogemusele, õppimisele kui tegevusele tulemuste mõõtmine – keskendub lõpptulemustele Õpitulemus – formuleeritud õppe-eesmärkide täitmine; õpilane demonstreerib oma teadmist või oskust suuliselt, kirjalikult või praktiliselt Skoorimine – punktide andmine, kriteeriumite määramine, mida hindamisel arvestatakse, ülesande täitmise taseme või erinevuste kirjeldused Kriteerium – mõõdupuu; eristamise või otsustamise alus, spetsiifiliste omaduste või tunnuste formuleering, mille järgi otsustataks edu/ebaedu üle Standard – määrühik; norm, määr, normaalmõõt; nõutav kvaliteedi tase, minimaalne veel rahuldav tase; näidis, etalon Nt. Õppetöö tulemuslikkuse standardid:

• teadmise tase faktitasandil; • teadmiste rakenduslikkuse tase (s.o. operatsionaalne teadmine); • protsessuaalsete teadmiste tase (s.o. oskus osaleda mingis tegevuses); • suutlikkus tase sooritada tegevusi mingis ajaühikus, nt eksamiaeg antud töö

sooritamiseks; • füüsilise suutlikkuse tase, nt kvalifikatsiooninormid.

Indikaator – näitaja; vahend mingi nähtuse olemasolu kindlakstegemiseks, mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks

93

Hinnang – väärtuse määramine, mistahes saavutuse või tulemuse kirjeldamine õpiprotsessis, suuline või kirjalik kommentaar, analüüs, retsensioon vms Hinne – õpitulemuste kohta käivate hinnangute kokkuleppeline ja seadustatud väljendusvorm, mis näitab õpilase tegeliku õpitulemuse ja standardi (õppekavas nõutud oodatava õpitulemuse) suhet Protsessihindamine – hinded või hinnangud õpiprotsessi käigus, õppimise üksik- või vahetulemuste hindamine Arvestuslik hindamine – tulemuse hindamine, ainealaste õpitulemuste hindamine mingi tervikliku aineosa järel Kokkuvõttev hindamine – arvestuslikel hinnetel põhinev hindamine õppeperioodi või kursuse lõpul Enesehindamine – hinnangu andmine omaenese või tulemusele (hindaja = hinnatav) Õpitulemuste kategooriad (Gagne. R. M. Driscoll, M. P. Õppimise olemus ja õpetamine). Verbaalne informatsioon – õpilane formuleerib, seletab, ütleb, jutustab, teatab… Intellektuaalsed oskused – õpilane identifitseerib, eristab, klassifitseerib, demonstreerib, lahendab, kasutab reegleid ja reeglite kombinatsioone, arendab, töötab välja… Õpioskused (õppimis-, mõtlemis- jms viisid – kognitiivsed strateegiad) – õpilane rakendab, kasutab, valib, loob, võtab kasutusele… Hoiakud – õpilane eelistab, pooldab, kiidab heaks, väärtustab… Motoorsed oskused – õpilane teostab, sooritab tegevuse (viskab, saeb, mõõdab, ujub jne.)… 2. Mis toimub, kui ei ole hindamist?

• Õpetajal puudub ülevaade • Lapsel puudub motivatsioon õppida. Hindamise kasutegur on see, et õpilane saab

teadmisi hindamise toimel. 2.1 Hinde toime:

Hinne Diferentseeriv Selekteeriv

Arendav Õiguslik Kontrolliv

Orienteeriv Informeeriv Motiveeriv

94

3. Õpilaste hindamise korrast (haridusministri määrus nr 35. 16.06.99) Sõnalisi hinnanguid võib kasutada 1. ja 2. klassi õpilaste hindamisel. Sõnaliste hinnangute kasuta-mise kinnitab õppenõukogu, hinnangute andmise põhimõtted esitatakse kooli õppekavas (p. 18). Õpilase käitumishinde aluseks on kooli kodukord (p. 51). Individuaalõppekava järgi õppinud õpilane võib klassi lõpetada tavalisest lühema või pikema ajaga (p. 73). Hindamispõhimõtteid ja hindamise aluseid peab tutvustama ka lapsevanematele (p. 7). Käitumise aastahinne “mitterahuldav” pannakse välja õppenõukogu otsuse alusel (p. 56). Oskusainetes (tööõpetus, keh. kasv, muusika- ja kunstiõpetus) on hindamise kriteeriumid teised. Oluline on kriteeriumite eelnev fikseerimine ja selgitus (p. 36). Hinde vaidlustamist sätestab p. 62. 4. Kontrolltöö läbiviimisest: Näitlik tegevus lehe rebimisega (S. Hanson annab kiired lühidad korraldused lehest tükkide rebimiseks ja lehe murdmiseks) Tulemuseks on kõikide osalejate erinev arusaamine ülesandest ja erinev on ka lõpptulemus. Põhjused:

• Töö eesmärk ei olnud arusaadavalt fikseeritud. • Ei olnu teada, mida antud töö juures hinnatakse. • Ei olnud teada töö teostamiseks antud aeg. • Tegevuse kirjeldused olid liiga tempokad, kõik ei saanud aru ega jõudnud järele. • Õpetaja teatas hinde ilma selgitusteta. • Töö eesmärk selgus alles hinde saamisel jne.

Selliseid vigu tuleb kontrolltööde ettevalmistamisel ja läbiviimisel vältida.

• Sellest tulenevalt peaks kontrolltöö läbiviimine olema järgmine: • Töö eesmärgistamine. • Mida oodatakse. Seletus lõpptulemuse kohta. • Hindamiskriteeriumite tutvustamine. • Hinnata tegelikku õpitulemust. • Töö analüüs. • Eneseanalüüs, vigade parandus.

5. Töö kolmes rühmas hindamise kohta. rühm – Pärt, Maie, Sveta rühm – Villu. Ly, Signe rühm – Karin, Eve, Signe K., Hilja Tulemus: Arusaamine hindamisest on õpetajatel erinev. Vajalik koolis kindlate hindamis-kriteeriumite ja ühese arusaamise hindamisest välja kujundada. Hinnata saab vaid seda, mida on õpetatud! Õpetaja on see, kes aitab probleeme lahendada, raskustest üle saada. Selle protsessi käigus võivad tulla ka neg. hinnangud ja hinded kuid oluline on lõpptulemus. protsessihinded 3 2 4 5 5 4 5 (lõpptulemus)

95

6. Hindamine Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis 6.1. Põhimõtte Eesmärgid:

• Hindamise läbipaistvus • Hinde objektiivsus • Õpilaste võrdsed võimalused • Adekvaatne tagasiside • Vastutuse määratlemine • Hinnatakse õpitulemusi. • Hinne = tegeliku tulemuse ja nõutava tulemuse suhe. • Taotlus – objektiivne hinne: • Nõutavad õpitulemused fikseeritud ja teada • Enne hindamist teada kriteeriumid, punktid, vigade arvestamise süsteem. • Arvestatakse ainult tulemust. • Arvestuslik hinne ei kajasta hoolsust, tehtud töö hulka, käitumist jms.

6.2. Õpetaja: • Planeerib veerandiks ette. • Teeb teatavaks õpilastele. • Selgitab protsessihinnete kasutamist. • Määrab hinde osakaalu. • Vastutab hinde objektiivsuse eest.

6.3. Õpilane: • On võrdsetes tingimustes teistega. • Talle on aeg, koht ja viis ette teatatud ja kõigile ühesugune. • Arvestuslik töö on kohustuslik talle ja kõigile. • Ei saa hinnet “parandada” - ??? • Saab selgitusi enne ja pärast hindamist. • Saab taotleda arvestuslike tööde sooritamist muul ajal. • 6.4. Vaidluste lahendamine. • Osapoolte kokkuleppel. • Koolijuht koos asjaosalistega. • Õpetajal on kohustus hinnet põhjendada. • Hinde muutmine on õpetaja pädevuses.

RVG-s saab puudulikku arvestushinnet parandada ainult kevadel pikendatud õppetöö ajal. Iga järgnev töö sisaldab 20% eelnevast tööst. 7. Hindamise korra rakendamine eeldab järgmiste dokumentide olemasolu: 7.1. Kooli õppekava:

• Sõnaliste hinnangute andmise põhimõtted 1. ja 2. klassis. • 2.-8. Klassi õpilastele esitatavad nõuded klassi lõpetamiseks.

7.2. Kooli kodukord: • Õpilaste käitumise hindamise alus.

7.3. Õppenõukogu otsused: • Sõnaliste hinnangute andmine 1. ja 2. klassis. • Kirjalike kokkuvõtvate hinnangute andmine veerandi ja aasta lõpul • Individuaalse õppekava rakendamine. • Uurimistööle esitatavad nõuded ja töö korraldus.

96

7.4. Kasulikud on ka järgmised protseduurireeglid: • Kuidas tutvustatakse õppeaasta ja kursuse algul hindamispõhimõtteid. • Kuidas hinnatakse klassijuhataja ja aineõpetajate koostöös käitumist ja hoolsust (p. 6). • Kuidas kujundatakse õpilasesinduse seisukohad käitumise mitterahuldava aastahinde

panemiseks (p. 56). • Kuidas näeb välja vaatlusleht või –vihik, mille alusel antakse kokkuvõtvaid hinnanguid • (p. 22). • Kuidas hinnatakse oskusaineid (p. 36). • Kuidas lahendatakse hindamisel tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi (p. 62).

7.5. Mõtteteri:

Õpilane vastutab hinde eest – õpetaja õpetamise eest! Kas Juku sai hinde või õpetaja pani hinde?

8. Kooli enesehindamine ja sisekontroll - V. Mengel Miks on vaja kooli enesehindamist? Kooli tulemuslikkust ei saa enam hinnata ainult õpitulemuste järgi. Me vajame võimalikult objektiivset hinnangut oma koolist kui haridussüsteemi ja kohaliku ning rahvusliku kultuuri osast. Selleks teostatakse nii kooli enesehindamist (sisehindamist) kui ka välishindamist. Kooli välishindamist teostab põhiliselt riikliku järelvalve organid. Eesmärk on eelkõige haridussüsteemi tulemuste üldistamine ja arendamine ning riikliku õppekava rakendamisest tagasisideme saamine. Kooli sisehindamise abil saab kool hinnata oma arengut, tõhusust, tulemuslikkus, saadud andmete põhjal teha korrektiive oma töös. Kooli põhiliseks enesehindamise perioodiks on üks õppeaasta. Kooli enesehindamisel lähtutakse kooli eesmärgist, õppe-kasvatustöö korralduse põhimõtetest ning valitud vahenditest. Enesehindamise korra alusel viiakse koolis läbi sisekontrolli. Enesehindamise korda arvestab õpetaja oma tööplaani koostamisel. Surju Põhikoolis on vaja välja töötada tõhus enesehindamise süsteem, kus on määratletud: Hinnatavad valdkonnad

• Hinnatavad aspektid Hindamistaseme kirjeldused Hindajad Kooli enesehindamise ( korra projekt lisa 1). OTSUSTATI: 1. Järgmisel õppepäeval teha kõigil esitatud kooli enesehindamise projekti kohta täiendusi ja ettepanekuid. Silvi Hanson Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

98

31.3. Kooli enesehindamise kord Lisa 1

Projekt A Valdkond Hindamise

aspekt Väga hea Hea Rahuldav Nõrk Hindaja/

Vahend Juhtimine Direktor Direktor juhib kooli tulemusrikkalt, oskab tege-

likkust hinnata ning lähtub sellest koolis majan- duslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegee-rib ülesandeid. Toetab alluvaid ja nende algatusi, järgib seadusi ja kooli põhimäärust, on kursis seaduste muudatustega. Nii koolisiseselt kui väliselt suheldakse selgete reeglite järgi, mis peegeldub ka käskkirjades ja korraldustes. Koolis on kehtestatud sisehindamissüsteem, mille järeldustest juhindutakse tööd korraldades ja plaanides.

Direktor tegeleb kooli jooksvate kü-simustega. Tema otsused on ebamäärased, süsteemitud, neid pole koolitöö reguleerimiseks, kooliini- meste kindlustundeks piisavalt. Suht- lemine kollektiivi- ja üldsusega on juhuslik. Tagasiside asutuse tööst on juhuslik ja ebapiisav töö plaanimiseks.

Kollektiiv/ Test

Õppealajuhataja Koolielu korraldades ja juhtides toetab ja täiendab õppealajuhataja oma tegevusega direktorit, täidab korrektselt oma ülesandeid.

Õppealajuhataja täidab talle antud ülesandeid, ei algata ise peaaegu midagi, ega tee piisavalt koostööd direktoriga.

Kollektiiv/ Test

Õpetajad, personal

Kooli töötajad lähtuvad kooli arenguplaanist, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest, järgivad ametijuhendites ja töölepingutes määratletud ülesandeid, osalevad kooliarenduses kooli ja piirkonn huve silmas pidades.

Hoolekogu. direktori ja õppenõukogu määratud ülesandeid täidetakse minimaalsel määral või formaalselt.

Direktor, õppealaju-hataja/ Sise-kontroll

Õppenõukogu Õppenõukogu käib koos süstemaatiliselt, käsitleb koolielu vajalikke ja prioriteetseid küsimusi, võtab vastu sisulisi otsuseid, kontrollib eelmiste otsuste täitmist. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid.

Õppenõukogu koosolekud toimuvad vaid õppeveerandite ja õppeaasta lõpus. Peamiselt käsitletakse õppe-edukuse probleeme, õppemetoodilise töö küsimused on tagaplaanil. Otsu-sed on seotud üldküsimustega.

Kollektiiv/ Test

99

Klassijuhatajad Klassijuhataja lähtub oma töös kooli õppe-kasva- tustöö ülesannetest, klassi probleemidest. Tal on ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnes-tumistest, arenemisest ja probleemidest. Klassi-juhataja analüüsib, hindab ning koordineerib klassi õpilaste, õpetajate, lastevanemate tegevust, teeb koostööd teiste klassijuhatajatega ning kooli juhtkonnaga.

Töö piirdub peamiselt klassisiseste üksikprobleemide lahendamisega. Koostöö lastevanemate, teiste õpetajate, kooli juhtkonnaga on juhuslik.

Õppeala- juhataja/ Sise-kontroll

Õpetamine ja õppimine

Õppetunni korraldus

Õppetöö on korraldatud kõikide õpilaste taset arvestades, juhendamine on tulemuslik. Klassis valitseb distsipliin, mis soodustab korrapärast ja aktiivset õppimist.

Kuigi klassis on vajalik kontroll ja kord, on näha, et kõik õpilased ei ole positiivselt motiveeritud. Õppetunni sisu kaldub keskenduma teatud võimekuse tasemele. Õpilased ei ole eriti aktiivsed.


Meetodite otstarbekus

Õpetamisstrateegiate ja –meetodite valik on mõtestatud ja mitmekesine, arvestatakse õpilaste arengu eripärasid ning olemasolevaid vahendeid. Õpetaja suudab oma tegevust hinnata kõrvaltvaatajana.

Õpetamisstrateegiate ja –meetodite valik on juhuslik, õpilaste erinevat võimekust ei arvestata piisavalt.


Õpitulemused Õpilased on kooli õppekavaga määratletud aine põhivara omandanud hästi. Nad on omandanud aineoskused ning suudavad omandatut uues olukorras loovalt rakendada. Õpilased valdavad klassi tasemele vastavaid õpioskusi ja muid pädevusi, nende väärtussüsteem on ootuspärane. Enamik õpilasi on saavutanud eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi- ja aastahinnetega.

Õppeaine põhivara tuntakse rahulda-valt, riikliku õppekavaga määratletud tulemused on saavutatud. Õpilased on omandanud aineoskused, kuid uues olukorras on nad õpitud oskusi rakendades ebakindlad. Enamikul neist on mõne õpioskusega raskusi. Nad ei ole teadvustanud mõningaid olulisi väärtusi. Eksamite ja taseme-tööde tulemused on rahuldavad (edukus vähemalt 70-80%) ning vastavad üldiselt aasta- ja veerandi-hinnetele.

Hindamise väljundid

Hindamistulemusi arvestatakse vastavalt õppe- materjalidele ja õpetamisstrateegiatele. Hinnanguid andes arvestatakse, et õppetegevus oleks kõigi õpilaste jaoks motiveeritud. Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpi-laste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid. Protsessi ja arvestusliku hindamise suhe on selgepiiriline. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning kavandatakse vajaduse korral meetmeid olukorra parandamiseks. Laste-

Seos hindamise tulemuste ja õppetegevuse vahel ei ole selge. Jooksev hindamine on mõnevõrra juhuslik ja koordineerimata. Kokku-

100

Hinnanguid andes arvestatakse, et õppetegevus oleks kõigi õpilaste jaoks motiveeritud. Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpi-laste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid. Protsessi ja arvestusliku hindamise suhe on selgepiiriline. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning kavandatakse vajaduse korral meetmeid olukorra parandamiseks. Laste-vanematele saadetakse vajaduse korral kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta.

Jooksev hindamine on mõnevõrra juhuslik ja koordineerimata. Kokku- võtvad hinded põhinevad suhteliselt üksikutel jooksvatel hinnetel. Tulemuste analüüsi mehhanismid ei ole järjekindlad. Analüüsi tulemusi ei ole piisavalt arutatud ega tehtud olukorra muutmise ettepanekuid.

Hindamis-süsteem

Hinnates lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ning süsteemselt õppeprotsessi. Hindamismeetodid on paindlikud ning loovad tasakaalu kirjalike kont- rolltööde ja suulise vastamise vahel. Hinnatakse teadmisi , õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet õpilase ja klassi arengu hindamise (protsessi hindamise) ning vahetulemuste saavutamise hindamise (arvestusliku hindamise) vahel. Tagasiside õppeprotsessi kohta on pidev. Hindamise eesmärgid, aeg ja viis on õpilastele teada. Puudub vastuolu jooksvate ja kokkuvõtvate hinnete vahel.

Hindamismeetodite valik ei ole alati põhjendatud, õpilasi ei ole hindamisest piisavalt informeeritud. Mõningaid õppekava valdkondi ei hinnata.

Õpimiljöö Atmosfäär klassis on töine. Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö on hea ja tulemuslik. Õpilased võtavad õppeprotsessist aktiivselt osa. Õpilaste käitumine vastab normiks kujunenud tavadele ja kooli kodukorrale. Koostöö tugineb vastastikusele lugupidamisele, lähtub eri osapoolte huvides.

Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö ei tekita vajalikku õppimisõhkkonda, kuigi omavahelised suhted on head.


Õppimine Hästi valitud tegevused ning aktiivistavad töövõtted tunnis köidavad õpilaste tähelepanu. Nad töötavad eesmärgikindlalt ning on huvitatud käsilolevatest ülesannetest, kodutööd on tehtud.

Kuigi suhted klassis on üldiselt head, esineb aeg-ajalt distsipliinihälbeid. Õpilased näitavad üles mõningast huvi oma töö vastu, kuid nende tähelepanu on kergesti kõrvalejuhitav; aeg-ajalt ei võta nad tööst aktiivselt osa. Õpilaste õppimisoskus on väike, õpetaja töövõtete valik piiratud.


101

käsilolevatest ülesannetest, kodutööd on tehtud. huvi oma töö vastu, kuid nende tähelepanu on kergesti kõrvalejuhitav; aeg-ajalt ei võta nad tööst aktiivselt osa. Õpilaste õppimisoskus on väike, õpetaja töövõtete valik piiratud.

kontroll

Kooli-kohustuse täitmine

Puudumised Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppeaines täpset arvestust koolilohustuse täitmise arvestuse raamatus ja klassipäevikus, mis annavad puudutud ainetundide kohta täieliku ülevaate. Õpilaste puudumist tõendavad arsti-tõend või lapsevanema teatis. Klassijuhatajatel on täielik ülevaade puudumiste ja põhjuste kohta. Põhjuseta puudumistest on klassijuhataja teavitanud kooli juhtkonda ja lapsevanemaid. kooli kodukord kajastab meetmeid õpilaste puudumiste kohta. Direktor/õppenõukogu rakendab põhjuseta puudujatele karistusi. Omavalitsus koos hoolekoguga on võtnud meetmeid, et tagada koolikohustuse täitmine.

Puudumiste arvestus ei ole täpne, koolikohustuse täitmise arvestuse raamatut ei täideta korrapäraselt. Klassijuhatajate ülevaade õpilaste puudumiste kohta on lünklik. Kooli kodukorrast lähtuvaid meetmeid puudumiste kohta on vaja korrigeerida ning juhtkonnapoolset reageerimist tõhustada.

Huvi-tegevus

Huvitegevuse korraldus

Kooli juhtkond ja omavalitsus toetavad aktiivselt huvialategevust, mida koordineerib huvijuht, kes teeb koostööd õpilasomavalitsusega. Töö on otstarbekalt plaanitud ja korraldatud. Töö paindlik korraldus võimaldab õpilastel osaleda erinevates ringides.

Huvitegevus on plaanitud, kuid huvijuhi koostöö kooli juhtkonna- ega õpilasomavalitsusega pole piisav. Töö korraldus ei võimalda enamikul õpilastel osaleda eri ringides

Õpilaste osalus huvitegevuses, töö tulemuslikkus

Õpilased osalevad eri töövormides aktiivselt: üle poole õpilastest on kaasatud kooli- ja klassi- välisesse töösse. Aktiivselt esitatakse oma tegevuse tulemusi nii koolis kui väljaspool kooli. Õpilased löövad aktiivselt kaasa maakonna ja üleriigilistes üritustes.

Kooli- ja klassivälises töös osaleb alla 1/3 õpilastest. Oma tegevuse tulemusi esitatakse peamiselt koolisisestel üritustel.

Areng Direktori ametioskused

Direktor juhib kooli tulemusrikkalt, oskab tegelikkust hinnata ning lähtub sellest koolis majan-

Direktor tegeleb kooli jooksvate kü-simustega. Tema otsused on ebamäärased, süsteemitud, neid pole koolitöö reguleerimiseks, kooliini-meste kindlustundeks piisavalt. Suht-

Kollektiiv/ Test

102

duslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid. Toetab alluvaid ja nende algatusi, järgib seadusi ja kooli põhimäärust, on kursis seaduste muudatustega. Nii koolisiseselt kui väliselt suheldakse selgete reeglite järgi, mis peegeldub ka käskkirjades ja korraldustes. Direktor valdab ja kasutab arvutit oma töös vähemalt üle-Euroopalisele kvalifikatsioonistan-dardile (Faili haldamine, Excel, Word, PowerPoint, Internet jne.). Direktor valdab kahte võõrkeelt suhtlemistasan-dil ja vähemalt ühte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil või valdab üht võõrkeelt suhtle-mistasandil ja kahte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud vähemalt ühe 160 tunnise pedagoogilise kursuse.

ebamäärased, süsteemitud, neid pole koolitöö reguleerimiseks, kooliini-meste kindlustundeks piisavalt. Suht- lemine kollektiivi- ja üldsusega on juhuslik. Tagasiside asutuse tööst on juhuslik ja ebapiisav töö plaanimi-seks. Direktori arvutikasutusoskused on puudulikud. Direktor valdab vaid ühte võõrkeelt suhtlemistasandil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud mõned lühiajalised kursused.

Enese-hinnang/ Test

Direktori isik Direktori võime koolielu arendada on selgelt avaldunud. Tal on meelevald olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, on algatusvõimeline, genereerib uusi ideid. Ta mõistab ja valdab pedagoogile ja juhile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

Direktori võime koolielu arendada pole avaldunud selgepiiriliselt. Tal puudub meelevald olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, kuid suudab kogemuste ja teadmiste abil seda osaliselt kompenseerida. Ta mõistab ja valdab mõningaid pedagoogile ja juhile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

Ekspert/ Test Enese-hinnang/ Test

Õppealajuhataja ametioskused

Õppealajuhataja juhib kooli õppe-kasvatustööd tulemusrikkalt, oskab tegelikkust hinnata ning lähtub sellest pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta oskab kaasata teisi otsuste tegemisse ja delegeerida ülesandeid. Toetab alluvaid ja nende algatusi, järgib seadusi ja kooli põhimäärust, on kursis seaduste muudatustega, mis puudutavad õppetöö korraldust.

Õppealajuhataja tegeleb õppe-kasvatustöö jooksvate küsimustega kuid tema otsused on ebamäärased, süsteemitud, neid pole õppetöö, häireteta korraldamiseks ja õpetaja kindlustundeks piisavalt.

Kollektiiv/ Test Enese-hinnang/ Test

103

kursis seaduste muudatustega, mis puudutavad õppetöö korraldust. Õppealajuhataja valdab ja kasutab arvutit oma töös vähemalt üle-Euroopalisele kvalifikatsiooni-standardil (Faili haldamine, Excel, Word, PowerPoint, Internet jne.). Õppealajuhataja valdab kaht võõrkeelt suhtlemistasandil ja vähemalt ühte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil või valdab üht võõrkeelt suhtlemistasandil ja kahte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud vähemalt ühe 160 tunnise pedagoogilise kursuse.

Suhtlemine kollektiivi- ja üldsusega on juhuslik. Tagasiside õppetööst on juhuslik ja ebapiisav töö plaanimi-seks. Õppealajuhataja arvutikasutusosku-sed on puudulikud. Õppealajuhataja valdab vaid ühte võõrkeelt suhtlemistasandil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud mõned lühiajalised kursused.

Õppealajuhataja isik

Õppealajuhataja võime kooli õppetööd arendada on selgelt avaldunud. Tal on meelevald olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, on algatusvõimeli-ne, genereerib uusi ideid. Ta mõistab ja valdab pedagoogile ja juhile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

Õppealajuhataja võime õppetööd arendada pole avaldunud selgelt. Tal puudub meelevald olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, kuid suudab seni kogetu ja teadmiste abil seda osaliselt kompenseerida. Ta mõistab ja valdab mõningaid pedagoogile ja juhile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.


Õpetaja ameti- Oskused

Õppetöö oma õppeaines on korraldatud kõikide õpilaste taset arvestades, juhendamine on tulemuslik. Klassis valitseb distsipliin, mis soodustab korrapärast ja aktiivset õppimist. Õpetamisstrateegiate ja –meetodite valik on mõtestatud ja mitmekesine, arvestab õpilaste arengu eripärasid ning olemasolevaid vahendeid. Õpetaja suudab oma tegevust hinnata kõrvaltvaatajana, teostada eneseanalüüsi. Miljöö klassis on töine. Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö on hea ja tulemuslik. Õpilased võtavad õppeprotsessist aktiivselt osa.

Kuigi klassis on vajalik kontroll ja kord, on näha, et kõik õpilased ei ole positiivselt motiveeritud. Õppetunni sisu kaldub keskenduma teatud võimekuse tasemele. Õpilased ei ole eriti aktiivsed. Õpetamisstrateegiate ja –meetodite valik on juhuslik, õpilaste erinevat võimekust ei arvestata piisavalt. Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö ei tekita vajalikku õppimisõhkkonda. Kuigi suhted klassis on üldiselt head, esineb aeg-ajalt distsipliinihälbeid. Õpilaste õppimisoskus on väike, õpetaja töövõtete valik piiratud.

Kooli juhtkond/ Sise-kontroll Enese-hinnang/ Test

104

Koostöö kolleegidega tugineb vastastikusele lugupidamisele, lähtub ühistest eesmärkidest. Hästi valitud tegevused ning aktiivistavad töövõtted tunnis köidavad õpilaste tähelepanu. Nad töötavad eesmärgikindlalt ning on huvitatud käsilolevatest ülesannetest. Õpetaja valdab ja kasutab arvutit oma töös vastavalt üle-Euroopalisele kvalifikatsioonistan-dardile (Faili haldamine, Excel, Word, PowerPoint, Internet jne.). Õpetaja valdab kaht võõrkeelt suhtlemistasandil ja vähemalt ühte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnasti-ku abil või valdab üht võõrkeelt suhtlemistasan-dil ja kahte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud vähemalt ühe 160 tunnise pedagoogilise kursuse.

esineb aeg-ajalt distsipliinihälbeid. Õpilaste õppimisoskus on väike, õpetaja töövõtete valik piiratud. Koostöö suhtes kolleegidega passiivne. Õpetaja puudulik arvutikasutusoskus ei võimalda arvutit õppetöö planeeri-misel ja läbiviimisel kasutada. Õpetaja valdab vaid ühte võõrkeelt suhtlemistasandil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud mõned lühiajalised kursused.

Õpetaja isik Õpetaja võime koolielu ja õppe sisu arendada on selgelt avaldunud. Tal on võime olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, on algatusvõimeline. Omab võimet õpilasi juhtida, õpilased järgivad teda ja teevad temaga koostööd meelsasti. Ta mõistab ja valdab pedagoogile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

Õpetaja võime koolielu ja õppe sisu arendada pole avaldunud selgelt. Tal puudub võime olukordi tõeselt hin-nata ja lahendada, kuid kompensee-rib seda osaliselt senikogetu ja tead-miste abil. Õpilaskollektiivi juhtimi-sega on raskusi. Ta mõistab ja valdab mõningaid pedagoogile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.


Õpilase õpioskused ja teadmised

Õpilase oskuste ja teadmiste kriteeriumid igas õppeaines vastavalt tema vanusele (klassile) määratletakse ja kirjeldatakse ainekavas.

Õpetaja/ Hindamine ja hinnangute andmine

Õpilase isik Enesetunnetus on arenenud eale vastavalt.

Mõistab tunnetuslikult olukordi. Väärtushinnangud on eluterved, vastavad eale,

Enesetunnetus on puudulik, enese-kirjelduses domineerib väline tasand.

Klassij./ 4. ja 9. kl (või 3. 6. 9. kl)

105

Väärtushinnangud on eluterved, vastavad eale, soole ja kõlbelistele normidele. Suudab vastutada iseenda ja oma tegude eest, mõistab põhjuse-tagajärje seost. Täidab endale võetud kohustused järelvalve- ja kontrollita. Ta mõistab ja valdab eale vastavalt sotsiaalse elu fenomene.

Suudab kirjeldada nähtusi, kuid ei oska näha nende põhjusi. Sageli ei suuda enda ja oma tegude eest vastu-tada. Ühiskonnakõlblikuks käitumi-seks vajab järelvalvet ja kontrolli. Väärtushinnangud on juhuslikud. Mõistab eale vastavaid põhilisi sotsiaalse elu fenomen, kuid ei valda neid.

(või 3. 6. 9. kl) lõpus test sotsiaalse elu (nähtuste) mõistmisest Enese-hinnang/ Test

Mõned sotsiaalse elu fenomenid: ÕNN TUNNETUS ABIELU ÕPETAMINE KOGEMUS ARMASTUS ENESETUNNETUS SÜND ÕPPIMINE LOOVUS TÕDE TUNDED SURM KASVATAMINE LOOMING VABADUS MÕISTUS ABORT KASVATUS VASTUTUS AUSUS EMOTSIOONID TERVIS KASVAMINE JNE. VÄGIVALD INTELLEKT KOOSTÖÖ KOOLITUS TEGELIKKUS KÕLBELISUS AVATUS TEADMINE VAIMSUS HARMOONILISUS ARENG KOGEMINE

106

32. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 25. veebruar 2002 nr 27 a Algus 13.40, lõpp 15.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, V. Mengel, Ü. Mengel, K. Juhakam, S. Kapsta, E. Männik, A. Kartau, P. Kukk, S. Reidla H. Valme, M.Sarapik, Puudujad: l. Meibaum, l. Kukk, M. Kits, V. Tominga, S. Kuznetsova Kutsutud: Lembit Rebane- Sauga Pk direktor PÄEVAKORD: 32.1. Kooli enesehindamine. Kvaliteetkool L. Rebane KUULATI 1. Kooli enesehindamine. Kvaliteetkool - L. Rebase ettekanne Sauga pk kooli kogemustest ja kvaliteetkooli projektist Eestis.

• On viit tüüpi koole: ¾�Pärivoolu ujujad ¾�Vastuvoolu ujujad ¾�Uppujad ¾�Lõbureisijad

• Efektiivsete koolide tunnusjooned • Kaheksa põhilist õppetundi uute muutuste paradigma kohta • Muutuste seos ajaga • Kvaliteetkooli visioon • Sauga Pk visioon • Õpilasomavalitsus koolis • Organisatsiooni arengu põhimõisted

Kvaliteedijuhtimine keskendub keskkonna parendamisele. OTSUSTATI 1. Selgitada välja Surju Pk kvaliteedi kriteeriumid. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija

107

33. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 16. detsember 1999 nr 28 Algus 14.30, lõpp 16.15 Juhataja: S. Hanson Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, K. Juhkam, A. Kartau, S. Kuznetsova, H. Valme, M. Sarapik, L. Kukk,

E. Männik, V. Tominga, V. Mengel, L. Meibaum, P. Kukk Puudujad: M. Kits, S. Kapsta, S. Reidla PÄEVAKORD: 33.1. Kooli enesehindamine S. Hanson KUULATI: 1. S. Hanson: Kas on alternatiivset projekti? (Alternatiivset projekti ei esitatud). Siis arutame kooli enesehindamist direktori projekti alusel. Analüüsitavad valdkonnad ja aspektid:

• Juhtimine • Direktor • Õppealajuhataja • Õpetajad, personal • Õppenõukogu • Klassijuhatajad • Õpetamine ja õppimine • Õppetunni korraldus • Meetodite otstarbekus • Õpitulemused • Hindamise väljundid • Hindamise süsteem • Õpimiljöö • Õppimine

Arutelu käigus tehtud muudatused on fikseeritud kooli enesehindamise korra täiendatu variandis (protokoll 29, lisa 1). Silvi Hanson Juhataja Ülle Mengel Protokollija

108

34. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 09. veebruar 2000 nr 29 Algus 14.00, lõpp 16.30 Juhataja: S. Hanson Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, S. Kuznetsova, H. Valme, M. Sarapik, K. Juhkam,

E. Männik, V. Mengel, L. Meibaum, P. Kukk S. Kapsta, Puudujad: M. Kits, S. Reidla, L. Kukk, V. Tominga, PÄEVAKORD: 34.1. Kooli enesehindamine (sisehindamine) S. Hanson KUULATI: 1. Jätkus kooli enesehindamise projekti analüüs. Analüüsitavad valdkonnad ja aspektid:

• Koolikohustuse täitmine • Puudumised • Huvitegevus • Huvitegevuse korraldus • Õpilaste osalus huvitegevues • Areng • Direktori ametioskused • Direktori isik • Õppealajuhataja ametioskused • Õppealajuhataja isik • Õpetaja ametioskused • Õpetaja isik • Õpilase õpioskused ja teadmised • Õpilase isik

Arutelu käigus tehtud muudatused on fikseeritud kooli enesehindamise korra täiendatu variandis (lisa 1). Silvi Hanson Juhataja Ülle Mengel

Protokollija

109

34.2. Kooli sisehindamise kord lisa 1 Projekt B

Valdkond Hindamise aspekt

Väga hea Hea Rahuldav Nõrk Hindaja/ Vahend

Juhtimine Direktor Direktor juhib kooli tulemusrikkalt, oskab tegelikkust hinnata ning lähtub sellest koolis majan- duslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, koostab projekte. Toetab alluvaid ja nende algatusi, järgib seadusi ja kooli põhimäärust, on kursis seaduste muudatustega. Nii koolisiseselt kui väliselt suheldakse selgete reeglite järgi, mis peegeldub ka käskkirjades ja korraldustes. Koolis on kehtestatud sisehindamissüsteem, mille järeldustest juhindutakse tööd korraldades.

Direktor tegeleb kooli jooksvate kü-simustega. Tema otsused on ebamäärased, süsteemitud, neid pole koolitöö reguleerimiseks, kooliini- meste kindlustundeks piisavalt. Suht- lemine kollektiivi- ja üldsusega on juhuslik. Tagasiside asutuse tööst on juhuslik ja ebapiisav töö plaanimiseks.

Kollektiiv/ Test

Õppealajuhataja Koolielu korraldades ja juhtides toetab ja/või täiendab õppealajuhataja oma tegevusega direktorit, täidab korrektselt oma ülesandeid, abistab õpetajaid nende töös

Õppealajuhataja täidab talle antud ülesandeid, ei algata ise peaaegu midagi, ega tee piisavalt koostööd direktoriga, õpetajatega.

Kollektiiv/ Test

Õpetajad, personal

Kooli töötajad lähtuvad kooli arenguplaanist, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest, järgivad ametijuhendites ja töölepingutes määratletud ülesandeid, osalevad kooliarenduses kooli ja piirkonn huve silmas pidades.

Hoolekogu. direktori ja õppenõukogu määratud ülesandeid täidetakse minimaalsel määral või formaalselt.

Direktor, õppealaju-hataja/ Sise-kontroll

Õppenõukogu Õppenõukogu käib koos süstemaatiliselt, käsitleb koolielu vajalikke ja prioriteetseid küsimusi, võtab vastu sisulisi otsuseid, kontrollib eelmiste otsuste täitmist. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid ja kinnitatud koosolekute läbiviimise kord.

Õppenõukogu koosolekud toimuvad vaid õppeveerandite ja õppeaasta lõpus. Peamiselt käsitletakse õppe-edukuse probleeme, õppe-metoodilise töö küsimused on tagaplaanil. Otsused on seotud üldküsimustega.

Kollektiiv/ Test

110

üldküsimustega. Klassijuhatajad Klassijuhataja lähtub oma töös kooli õppe-kasva-

tustöö ülesannetest, klassi probleemidest. Tal on ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnes-tumistest, arenemisest ja probleemidest. Klassi-juhataja analüüsib, hindab ning koordineerib klassi õpilaste, õpetajate, lapsevanemate tegevust. Teeb koostööd lapsevanematega, teiste õpetajatega ning kooli juhtkonnaga.

Töö piirdub peamiselt klassisiseste üksikprobleemide lahendamisega. Koostöö lapsevanemate, teiste õpetajate, kooli juhtkonnaga on juhuslik.


Õpetamine ja õppimine

Õppetunni korraldus

Õppetöö on korraldatud õpilaste erinevat taset ja võimeid arvestades, juhendamine on tulemuslik. Klassis valitseb miljöö, mis soodustab korrapärast ja aktiivset õppimist.

Kuigi klassis on vajalik kontroll ja kord, on näha, et kõik õpilased ei ole positiivselt motiveeritud. Õppetunni sisu kaldub keskenduma teatud võimekuse tasemele. Õpilased ei ole eriti aktiivsed.


Meetodite otstarbekus

Õpetamisstrateegiate ja –meetodite valik on mõtestatud ja mitmekesine, arvestatakse õpilaste arengu eripärasid ning olemasolevaid vahendeid. Õpetaja suudab oma tegevust hinnata kõrvaltvaatajana.

Õpetamisstrateegiate ja –meetodite valik on juhuslik, õpilaste erinevat võimekust ei arvestata piisavalt.


Õpitulemused Õpilased on kooli õppekavaga määratletud aine põhivara omandanud. Nad on omandanud aineoskused ning suudavad omandatut uues olukorras loovalt rakendada. Õpilased valdavad klassi tasemele vastavaid õpioskusi ja muid pädevusi, nende väärtussüsteem on ootuspärane. Enamik õpilasi on saavutanud eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi- ja aastahinnetega.

Õppeaine põhivara tuntakse rahulda-valt, riikliku õppekavaga määratletud tulemused on saavutatud. Õpilased on omandanud aineoskused, kuid uues olukorras on nad õpitud oskusi rakendades ebakindlad. Enamikul neist on mõne õpioskusega raskusi. Nad ei ole teadvustanud mõningaid olulisi väärtusi. Eksamite ja taseme-tööde tulemused on rahuldavad ning vastavad üldiselt aasta- ja veerandi-hinnetele.

111

Hindamise väljundid

Hindamistulemusi arvestatakse vastavalt õppe- materjalidele ja õpetamisstrateegiatele. Hinnanguid andes arvestatakse, et õppetegevus oleks kõigi õpilaste jaoks motiveeritud. Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpi-laste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid. Protsessi ja arvestusliku hindamise suhe on selgepiiriline. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja õppenõukogus kavanda-takse vajaduse korral meetmeid olukorra parandamiseks. Lapsevanematele saadetakse vajaduse korral kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta.

Seos hindamise tulemuste ja õppetegevuse vahel ei ole selge. Jooksev hindamine on mõnevõrra juhuslik ja koordineerimata. Kokku- võtvad hinded põhinevad suhteliselt üksikutel jooksvatel hinnetel. Tulemuste analüüsi mehhanismid ei ole järjekindlad. Analüüsi tulemusi ei ole piisavalt arutatud ega tehtud olukorra muutmise ettepanekuid.

Hindamis-süsteem

Hinnates lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ning süsteemselt õppeprotsessi. Hindamismeetodid on paindlikud ning loovad tasakaalu kirjalike kont- rolltööde ja suulise vastamise vahel. Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet õpilase ja klassi arengu hindamise (protsessi hindamise) ning vahetulemuste saavutamise hindamise (arvestus-liku hindamise) vahel. Tagasiside õppeprotsessi kohta on pidev. Hindamise eesmärgid, aeg ja viis on õpilastele teada. Puudub vastuolu jooksvate ja kokkuvõtvate hinnete vahel.

Hindamismeetodite valik ei ole alati põhjendatud, õpilasi ei ole hindamisest piisavalt informeeritud. Mõningaid õppekava valdkondi ei hinnata.

Õpimiljöö Atmosfäär klassis on töine. Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö on hea ja tulemuslik. Õpilased võtavad õppeprotsessist aktiivselt osa. Õpilaste käitumine vastab normiks kujunenud tavadele ja kooli kodukorrale. Koostöö tugineb vastastikusele lugupidamisele, lähtub eri osapoolte huvidest.

Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö ei tekita vajalikku õppimisõhkkonda, kuigi omavahelised suhted on rahuldavad.


112

Õppimine Hästi valitud tegevused ning kaasavad töövõtted tunnis köidavad õpilaste tähelepanu, õpilased oskavad õppida. Nad töötavad eesmärgikindlalt ning on huvitatud käsilolevatest ülesannetest, kodutööd on tehtud.

Kuigi suhted klassis on rahuldavad, esineb aeg-ajalt distsipliinihälbeid. Õpilased näitavad üles mõningast huvi oma töö vastu, kuid nende tähelepanu on kergesti kõrvalejuhitav; aeg-ajalt ei võta nad tööst aktiivselt osa. Õpilaste õppimisoskus on väike, õpetaja töövõtete valik piiratud.


Kooli-kohustuse täitmine

Puudumised Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppeaines täpset arvestust koolikohustuse täitmise arvestuse raamatus ja klassipäevikus, mis annavad puudutud ainetundide kohta täieliku ülevaate. Õpilaste puudumist tõendavad arsti-tõend või lapsevanema teatis. Klassijuhatajatel on täielik ülevaade puudumiste ja põhjuste kohta. Põhjuseta puudumistest on klassijuhataja teavitanud kooli juhtkonda ja lapsevanemaid. kooli kodukord kajastab meetmeid õpilaste puudumiste kohta. Direktor/õppenõukogu rakendab põhjuseta puudujatele karistusi. Omavalitsus koos hoolekoguga on võtnud meetmeid, et tagada koolikohustuse täitmine.

Puudumiste arvestus ei ole täpne, koolikohustuse täitmise arvestuse raamatut ei täideta korrapäraselt. Klassijuhatajate ülevaade õpilaste puudumiste kohta on lünklik, koduga pole kontakteerutud. Kooli kodukorrast lähtuvaid meetmeid puudumiste kohta on vaja korrigeerida ning juhtkonnapoolset reageerimist tõhustada.

Klassij. kooli juhtk./ Sise- kontroll

Huvi-tegevus

Huvitegevuse korraldus

Kooli juhtkond ja omavalitsus toetavad aktiivselt huvialategevust, mida koordineerib huvijuht, kes teeb koostööd õpilasomavalitsusega, õpilastega ja õpetajatega. Töö on otstarbekalt plaanitud ja korraldatud. Töö paindlik korraldus võimaldab nii poistel kui ka tüdrukutel osaleda erinevates ringides.

Huvitegevus on plaanitud, kuid huvijuhi koostöö kooli juhtkonnaga, õpilasomavalitsusega, õpilastega ja õpetajatega pole piisav. Töö korraldus ei võimalda enamikul õpilastel osaleda eri ringides

ÕOV, hoolekogu/ Sise-kontroll, õpilaste küsimustik

Õpilaste osalus huvitegevuses, töö tulemuslikkus

Õpilased osalevad eri töövormides aktiivselt: üle poole õpilastest on kaasatud kooli- ja klassi-

Kooli- ja klassivälises töös osaleb alla ½ õpilastest. Oma tegevuse tulemusi esitatakse peamiselt koolisisestel üritustel.

113

töö tulemuslikkus

välisesse töösse. Aktiivselt esitatakse oma tegevuse tulemusi nii koolis kui väljaspool kooli. Õpilased löövad aktiivselt kaasa maakonna ja üleriigilistes üritustes.

tulemusi esitatakse peamiselt koolisisestel üritustel.

Areng Direktori ametioskused

Direktor juhib kooli tulemusrikkalt, oskab tegelikkust hinnata ning lähtub sellest koolis majan- duslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid. Toetab alluvaid ja nende algatusi, järgib seadusi ja kooli põhimäärust, on kursis seaduste muudatustega. Nii koolisiseselt kui väliselt suheldakse selgete reeglite järgi, mis peegeldub ka käskkirjades ja korraldustes. Direktor valdab ja kasutab arvutit oma töös vähemalt üle-Euroopalisele kvalifikatsioonistan-dardile (Näiteks faili haldamine, Excel, Word, PowerPoint, Internet jne.). Direktor valdab kahte võõrkeelt suhtlemistasan-dil ja vähemalt ühte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil või valdab üht võõrkeelt suhtle-mistasandil ja kahte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud vähemalt ühe 160 tunnise pedagoogilise kursuse, võimaluse korral kooli eelarvest.

Direktor tegeleb kooli jooksvate kü-simustega. Tema otsused on kohati ebamäärased, osaliselt süsteemitud, neid pole koolitöö reguleerimiseks, kooliinimeste kindlustundeks piisa-valt. Suhtlemine kollektiivi- ja üldsu-sega on juhuslik. Tagasiside asutuse tööst on juhuslik ja ebapiisav töö plaanimiseks. Direktori arvutikasutusoskused on puudulikud. Direktor valdab vaid ühte võõrkeelt suhtlemistasandil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud mõned lühiajalised kursused.


Direktori isik Direktori võime koolielu arendada on selgelt avaldunud. Tal on isikuomadus olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, on algatusvõimeline, genereerib uusi ideid. Ta mõistab ja valdab pedagoogile ja juhile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

Direktori võime koolielu arendada pole avaldunud selgepiiriliselt. Tal puudub isikuomadus olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, kuid suudab kogemuste ja teadmiste abil seda osaliselt kompenseerida.


114

Ta mõistab ja valdab mõningaid pedagoogile ja juhile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

Õppealajuhataja ametioskused

Õppealajuhataja juhib kooli õppe-kasvatustööd tulemusrikkalt, oskab tegelikkust hinnata ning lähtub sellest pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta oskab kaasata teisi otsuste tegemisse ja delegeerida ülesandeid. Toetab alluvaid ja nende algatusi, järgib seadusi ja kooli põhimäärust, on kursis seaduste muudatustega, mis puudutavad õppetöö korraldust. Õppealajuhataja valdab ja kasutab arvutit oma töös vähemalt üle-Euroopalisele kvalifikatsiooni-standardil (Näiteks faili haldamine, Excel, Word, PowerPoint, Internet jne.). Õppealajuhataja valdab kaht võõrkeelt suhtlemistasandil ja vähemalt ühte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil või valdab üht võõrkeelt suhtlemistasandil ja kahte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud vähemalt ühe 160 tunnise pedagoogilise kursuse, võimaluse korral kooli eelarvest.

Õppealajuhataja tegeleb õppe-kasvatustöö jooksvate küsimustega kuid tema otsused on kohati ebamäärased, osaliselt süsteemitud, neid pole õppetöö häireteta korralda-miseks ja õpetaja kindlustundeks pii-savalt. Suhtlemine kollektiivi- ja üldsusega on juhuslik. Tagasiside õppetööst on juhuslik ja ebapiisav töö plaanimi-seks. Õppealajuhataja arvutikasutusosku-sed on puudulikud. Õppealajuhataja valdab vaid ühte võõrkeelt suhtlemistasandil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud mõned lühiajalised kursused.


Õppealajuhataja isik

Õppealajuhataja võime kooli õppetööd arendada on selgelt avaldunud. Tal on isikuomadus olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, on algatusvõimeline, genereerib uusi ideid. Ta mõistab ja valdab pedagoogile ja juhile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

Õppealajuhataja võime õppetööd arendada pole avaldunud selgelt. Tal puudub isikuomadus olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, kuid suudab seni kogetu ja teadmiste abil seda osaliselt kompenseerida. Ta mõistab ja valdab mõningaid pedagoogile ja juhile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.


115

Õpetaja ameti- Oskused

Õppetöö oma õppeaines on korraldatud õpilaste erinevat taset arvestades, juhendamine on tulemuslik. Klassis valitseb distsipliin, mis soodustab korrapärast ja aktiivset õppimist. Õpetamisstrateegiate ja –meetodite valik on mõtestatud ja mitmekesine, arvestab õpilaste arengu eripärasid ning olemasolevaid vahendeid. Õpetaja suudab oma tegevust hinnata kõrvaltvaatajana, teostada eneseanalüüsi. Miljöö klassis on töine. Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö on hea ja tulemuslik. Õpilased võtavad õppeprotsessist aktiivselt osa. Koostöö kolleegidega tugineb vastastikusele lugupidamisele, lähtub ühistest eesmärkidest. Hästi valitud tegevused ning aktiivistavad töövõtted tunnis köidavad õpilaste tähelepanu. Nad töötavad eesmärgikindlalt ning on huvitatud käsilolevatest ülesannetest. Õpetaja valdab ja kasutab arvutit oma töös vastavalt üle-Euroopalisele kvalifikatsioonistan-dardile (Näiteks faili haldamine, Excel, Word, PowerPoint, Internet jne.). Õpetaja valdab kaht võõrkeelt suhtlemistasandil ja vähemalt ühte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnasti-ku abil või valdab üht võõrkeelt suhtlemistasan-dil ja kahte võõrkeelt loeb ja tõlgib sõnastiku abil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud vähemalt ühe 160 tunnise pedagoogilise kursuse, võimaluse korral kooli eelarvest.

Kuigi klassis on vajalik kontroll ja kord, on näha, et kõik õpilased ei ole positiivselt motiveeritud. Õppetunni sisu kaldub keskenduma teatud võimekuse tasemele. Õpilased ei ole eriti aktiivsed. Õpetamisstrateegiate ja –meetodite valik on juhuslik, õpilaste erinevat võimekust ei arvestata piisavalt. Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö ei tekita vajalikku õppimisõhkkonda. Kuigi suhted klassis on üldiselt head, esineb aeg-ajalt distsipliinihälbeid. Õpilaste õppimisoskus on väike, õpetaja töövõtete valik piiratud. Koostöö suhtes kolleegidega passiivne. Õpetaja puudulik arvutikasutusoskus ei võimalda arvutit õppetöö planeeri-misel ja läbiviimisel kasutada. Õpetaja valdab vaid ühte võõrkeelt suhtlemistasandil. Viimase viie aasta jooksul on läbinud mõned lühiajalised kursused.

Kooli juhtkond/ Sise-kontroll Enese-hinnang/ Test

Õpetaja isik Õpetaja võime koolielu ja õppe sisu arendada on selgelt avaldunud. Tal on isikuomadus olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, on algatusvõimeline. Omab võimet õpilasi juhtida, õpilased järgivad teda ja teevad temaga koostööd meelsasti.

Õpetaja võime koolielu ja õppe sisu arendada pole avaldunud selgelt. Tal puudub isikuomadus olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, kuid kompen-seerib seda osaliselt senikogetu ja teadmiste abil. Õpilaskollektiivi juhtimisega on raskusi. Ta mõistab ja valdab mõningaid pedagoogile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

Ekspert/ Test

116

tõeselt hinnata ja lahendada, on algatusvõimeline. Omab võimet õpilasi juhtida, õpilased järgivad teda ja teevad temaga koostööd meelsasti. Ta mõistab ja valdab pedagoogile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

puudub isikuomadus olukordi tõeselt hinnata ja lahendada, kuid kompen-seerib seda osaliselt senikogetu ja teadmiste abil. Õpilaskollektiivi juhtimisega on raskusi. Ta mõistab ja valdab mõningaid pedagoogile vajalikke sotsiaalse elu fenomene.

Enese-hinnang/ Test

Õpilase õpioskused ja teadmised

Õpilase oskuste ja teadmiste kriteeriumid igas õppeaines vastavalt tema vanusele (klassile) määratletakse ja kirjeldatakse ainekavas.

Õpetaja/ Hindamine ja hinnangute andmine

Õpilase isik Enesetunnetus on arenenud eale vastavalt.

Mõistab tunnetuslikult olukordi. Väärtushinnangud on eluterved, vastavad eale, soole ja kõlbelistele normidele. Suudab vastutada iseenda ja oma tegude eest, mõistab põhjuse-tagajärje seost. Täidab endale võetud kohustused järelvalve- ja kontrollita. Ta mõistab ja valdab eale vastavalt sotsiaalse elu fenomene.

Enesetunnetus on puudulik, enese-kirjelduses domineerib väline tasand. Suudab kirjeldada nähtusi, kuid ei oska näha nende põhjusi. Sageli ei suuda enda ja oma tegude eest vastu-tada. Ühiskonnakõlblikuks käitumi-seks vajab järelvalvet ja kontrolli. Väärtushinnangud on juhuslikud. Mõistab eale vastavaid põhilisi sotsiaalse elu fenomen, kuid ei valda neid.

Klassij./ 4. ja 9. kl (või 3. 6. 9. kl) lõpus test sotsiaalse elu (nähtuste) mõistmisest Enese-hinnang/ Test

118

35. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 21. märts 2000 nr 30 Algus 09.20, lõpp 13.30 Juhataja: S. Hanson Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, S. Kuznetsova, H. Valme, S. Reidla, L. Kukk,

V. Tominga, E. Männik, V. Mengel, L. Meibaum, P. Kukk S. Kapsta, Puudujad: M. Sarapik, K. Juhkam, M. Kits, PÄEVAKORD: 35.1. Kooli õppekava koostamine S. Hanson 35.2. A ja B võõrkeel S. Hanson 35.3. Valikained S. Hanson 35.4. Tunnijaotusplaan S. Hanson 35.5. Surju Põhikooli hindamise kord S. Hanson KUULATI: 1. Ainekavu läbivad teemad S. Hanson OTSUSTATI: Moodustada 3 töörühma vastava ainekava läbiva teema põhimõtete väljatöötamiseks ja ainekavadega integreerimiseks –tähtaeg 1. mai.

• Keskkond ja turvalisus • Elukutse valik • Infotehnoloogia

1.1.Keskkond ja turvalisus 1.2. Elukutse valik 1.3. Infotehnoloogia S. Kuznetsova – rühma juht P. Kukk – rühma juht V. Tominga – rühma juht M. Sarapik S. Kapsta S. Reidla L. Meibaum L. Kukk V. Mengel M. Kits H. Valme A. Kartau E. Männik S. Hanson S. Hanson K. Juhkam S. Hanson 2. A ja B võõrkeel OTSUSTATI: A võõrkeel – inglise keel. B võõrkeel – vene keel

119

3. Valikained OTSUSTATI: arvutiõpetus 4. Tunnijaotusplaan OTSUSTATI: I kooliastme tunnijaotusplaan Õppeained /tunde nädalas klassiti

1. klass 2. klass 3. klass Kokku

Emakeel 6 tundi 7 tundi 6 tundi 19 tundi Inimeseõpetus 1 tund 1 tund 1 tund 3 tundi Loodusõpetus 1 tund 2 tundi 2 tundi 5 tundi Matemaatika 4 tundi 4 tundi 4 tundi 12 tundi Inglise keel 4 tundi 4 tundi Muusika 3 tundi 2 tundi 2 tundi 7 tundi Kunst ja käsitöö 3 tundi 4 tundi 3 tundi 10 tundi Kehaline kasvatus 2 tundi 3 tundi 3 tundi 8 tundi Kokku 20 tundi 23 tundi 25 tundi II astme tunnijaotusplaan Õppeained / tundide arv nädalas 4. klass klass

6. klass Kokku

Emakeel 5 tundi 6 tundi 5 tundi 16 tundi A-võõrkeel 4 tundi 4 tundi 3 tundi 11 tundi B-võõrkeel 4 tundi 4 tundi Matemaatika 5 tundi 5 tundi 5 tundi 15 tundi Loodusõpetus 2 tundi 3 tundi 3 tundi 8 tundi Ajalugu 2 tundi 2 tundi 4 tundi Inimeseõpetus 1 tund 1 tund 1 tund 3 tundi Muusika 2 tundi 2 tundi 1 tund 5 tundi Kunstiõpetus 2 tundi 1 tund 1 tund 4 tundi Tööõpetus 1 tund 2 tundi 2 tundi 5 tundi Kehaline kasvatus 2 tundi 2 tundi 2 tundi 6 tundi Arvutiõpetus 1 tund 1 tund 2 tundi Kokku: 25 tundi 28 tundi 30 tundi III kooliastme tunnijaotusplaan. Õppeained / tundide arv nädalas 7. klass 8. klass 9. klass Kokku Emakeel 4 tundi 4 tundi 4 tundi 12 tundi A-võõrkeel 3 tundi 3 tundi 3 tundi 9 tundi B-võõrkeel 4/3 tundi 3 tundi 3 tundi 9,5 tundi Matemaatika 4/5 tundi 5 tundi 5 tundi 14,5 t. Loodusõpetus 2 tundi 2 tundi Maateadus 2 tundi 2 tundi 2 tundi 6 tundi Bioloogia 2 tundi 2 tundi 2 tundi 6 tundi Keemia 2 tundi 2 tundi 4 tundi

120

Füüsika 2 tundi 2 tundi 4 tundi Ajalugu 2 tundi 2 tundi 2 tundi 6 tundi Inimeseõpetus 1 tund 1 tund 1 tund 3 tundi Kodanikuõpetus 1 tund 1 tund Muusika 1 tund 1 tund 1 tund 3 tundi Kunst 1 tund 1 tund 1 tund 3 tundi Tööõpetus 2 tundi 2 tundi 2 tundi 6 tundi Kehaline kasvatus 2 tundi 2 tundi 2 tundi 6 tundi Arvutiõpetus 1 tund 1 tund Kokku 30 tundi 32 tundi 34 tundi 5. Surju Põhikooli hindamise kord Projekt

• Hindamise eesmärk: • õpilase suunamine arengule; • adekvaatne tagasiside.

Hindamise põhimõtted: • Õppekavas määratletud ainealaseid õpitulemusi hinnatakse 3.-9. klassis viiepallisüsteemis,

kus hinne “5” on “väga hea”, “4” – “hea”, “3” – “rahuldav”, “2” – “puudulik”, “1” – “nõrk”;

• Arvestuslik hindamine lähtub õppe-eesmärkidest, st õppeülesandes seatud nõuetest, kui palju õpilane peab teadma-oskama;

• Hinne näitab õpilase saavutatud tegeliku tulemuse ja õppekavas nõutud oodatava õpitulemuse suhet. Hinnete sisu kirjeldatakse õpetaja tööplaanis;

• Õpetaja võib vajadusel hinnata ka õpiprotsessi. Sel juhul valib õpetaja hindamise objekti ja meetodid, otsustab, kas õpiprotsessi hindeid kasutatakse ka arvestuslikul hindamisel ning kuidas see toimub (nt hinnatakse eraldi reeglite, valemite, mõistete vms tundmist). Oma hindamispõhimõtteid tutvustab õpetaja ka õpilasele;

• Arvestuslik hindamine peab olema veerandiks/poolaastaks ette planeeritud; • Arvestuslikult hinnatakse õpilasi reeglina ainult teatud ajal ja kohas (nt tunnis, eksamil

jne), tagades õpilastele võrdsed tingimused. Mõjuval põhjusel koolist puudunud õpilase sooritavad oma algatusel arvestusliku töö õpetaja määratud tähtajaks. Arvestusliku hindamise ajal mõjuva põhjuseta koolist puudunud õpilase või tähtajaks tegemata töö võib hinnata “nõrgaks” (“1”);

• Õpetaja selgitab enne õppeülesande täitmisele asumist õpilastele ÕK nõudeid, teeb teatavaks arvestusliku hindamise tingimused ja hinde osakaalu;

• Tervikliku aineosa järel tehtavad arvestuslikud kontrolltööd, testid vms kantakse klassi kontrolltööde plaani. Õpilasel tohib ühel päeval olla reeglina ainult üks kontrolltöö. Erandeid tehakse poolte kokkuleppel;

• Enne hindamist tutvustab õpetaja hindamiskriteeriume, punktide või vigade arvestamise süsteemi;

• Pärast õpitulemuste hindamist on õpilasel õigus saada selgitusi, miks ja millise hinde ta sai;

• Arvestuslikud hinded peavad olema usaldusväärsed, paikapidavad ja võrreldavad. Hinded ei tohi sõltuda hindaja isikust, tema subjektiivsest muljest, eelarvamusest, nivoo- või haloefektist ega muudest teguritest, mis pole kooskõlas hindamise eesmärkidega;

• Arvestuslik hinne kajastab ainult ainekava eesmärkide täitmist. Õpilase hoolsuse, püüdluste, tehtud töö hulga, käitumise vms kohta antaks sõnalisi hinnanguid;

• Õpetaja vastutab väljapandud hinde objektiivsuse eest;

121

• Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik; • Kokkuvõttev hindamine veerandi/poolaasta lõpul iseloomustab ÕK nõuete täitmist

nimetatud perioodil; • Kokkuvõttev hindamine põhineb sel perioodil klassipäevikusse kantud ja õpilastele

teatatud hinnetel; • Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine, vaid ta peab peegeldama ka

arvestuslike osakaalu (osatähtsust); • Kokkuvõtva hinde võib panema jätta, kui õpilane on puudunud (põhjust arvestamata) üle

50 % vastava aine tundidest, või tal on sooritamata 1/3 planeeritud arvestuslikult hinnatavatest õppeülesannetest. Välja panemata veerandi/poolaasta hinnetest informeerib klassijuhataja õppenõukogu;

• Aasta hinde aluseks on veerandi- (vastavalt ÕN otsusele ühe nädalatunni ainetes poolaasta-) hinded ning 8. klassis veerandihinded ja hindeline arvestustöö. Õpilastele, kelle on mõni veerand/poolaasta hindamata ja kes pole arvestuslikke töid sooritanud õppeaasta lõpuks, pannakse aastahinne pärast pikendatud õppetööd;

• Õpilaste arvestuslikul ja kokkuvõtval hindamisel tekkinud eriarvamused ja vaidlusküsimused, milles osapooled kokkuleppele ei jõua, esitatakse kirjalikult kolme tööpäeva jooksul pärast hinde teada saamist kooli direktorile/õppealajuhatajale, kes vaatab need läbi koos asjaosalistega üldjuhul ühe nädala jooksul. Hindaja õpetaja/eksamikomisjon on kohustatud selgitama hindamisnorme ja kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja vastavust ÕK nõuetele. Hinde muutmine kuulub õpetaja/eksamikomisjoni pädevusse.

Sõnaliste hinnangute andmise põhimõtted 1. ja 2. klassis. Hinnang peab sisaldama • lapse arengu kirjeldust, • kooliastme pädevuste kujunemist, • õpioskuste kujunemist, • õpiprotsessis osalemist, • õpitulemusi, • edusamme, • arendamist vajavaid oskusi, • vajakajäämisi teadmistes. • Hinnangu andmine toetub õpilase vaatluslehtedele. Oskusainet hindamine • Õppeainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika,

kunst, tööõpetus), arvestatakse hindamisel ka õpilase püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ja teoreetilisi teadmisi.

Silvi Hanson Juhataja Ülle Mengel Protokollija

122

36. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 12. aprill 2000 nr 31 Algus 13.30, lõpp 16.00 Juhataja: S. Hanson Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, S. Kuznetsova, H. Valme, S. Reidla, L. Kukk, M. Kits,

E. Männik, V. Mengel, L. Meibaum, S. Kapsta, M. Sarapik, K. Juhkam. Puudujad: V. Tominga, P. Kukk . PÄEVAKORD: 36.1. Ainekavade koostamine V. Mengel, S. Hanson

• Ainekavade üldeesmärgid V. Mengel • Ainekavade ülesehitus klassiti S. Hanson • Õpetaja tööplaani tabeli analüüs S. Hanson

KUULATI: 1. Ainekavade ülesehitus klassiti S. Hanson Kooli ainekava aluseks on riiklik õppekava, see on riiklik dokument. Õpetaja tööplaan koostatakse kooli ainekava põhjal. L. Meibaum: Kooli ainekava tuleks teha õpetaja tööplaani põhjal. V. Mengel: Ei. Kooli õppekava koostamise kahel esimesel õppepäeval analüüsisime riikliku õppekava põhjal riikliku õppekava, kooli arengukava, kooli õppekava, ainekava ja õpetaja tööplaani suhteid. On õige, et õpetaja teeb oma tööplaani kooli ainekava põhjal, mitte vastupidi. Riikliku õppekava jaotus on kooliastmeti. Kooli ainekava jaotus on klassiti. Õpetaja tööplaan täpsustab kooli ainekava, teemad on “lahti kirjutatud”, lisatud õppematerjal, meetodid, kordamine, õppevahendid, ainetevahelised seosed, tunniväline tegevus, hindamis-kriteeriumid. Õpetaja teeb Haridusministeeriumi poolt kinnitatud nimekirja alusel valiku töövihikute ja õpikute osas. 2. Ainekava üldeesmärgid V. Mengel Ainekava eesmärk lähtub kooli õppekava eesmärgist. Kooli eemärk: aidata kujuneda inimesel, kes tuleb toime iseendaga, teistega, oma töö ja õppimisega, ühiseluga jne. Eesmärk on suunatud inimesele, õpilasele, mitte õppeainele. Näide ratsionaalsele tunnetusele suunatud tegevusest (peast tehted).

123

Näide fenomenoloogilisele tunnetusele suunatud tegevusest (kirja vaimselt ebastabiilsest Guidost, ehk inimlikust käitumisest tunnetamine). Näitest lähtub, et tõeline mõistmine toimub siis kui tähelepanu on suunatud iseendale, mitte endast väljapoole. Õpetaja ülesanne on tunnis luua eelkõige miljöö, kus õpilane tunneb protsessikeskmes iseend, mitte õppeainet. Õpilane tegeleb iseendaga, õppeaine on vahend, tema arendamiseks. 3. Veel ainekavade koostamisest S. Hanson Õpetajale kätte jagatud ainekava on projekt. Õpetajal palun sellega tutvuda, küsimuste- ja täpsustustega pöörduda õppealajuhataja poole. Ainekava põhieesmärk tuleb igal aineõpetajal lähtuvalt kooli õppekava eesmärkidest ise sõnastada. Ainekava peab lõplikult valmis saama 1. maiks. 4. Õpetaja tööplaani näidise analüüs S. Hanson Õpetaja tööplaani seletus. Õpetaja tööplaani näidis protokolli lisa 1. Õpetaja tööplaan peab igal aineõpetajal valmis olema hiljemalt 20. Augustil. 1.-2. Klassis hinnangud. E. Männik: Kas ei võiks 2.klassis 2. poolaastal sisse viia numbrilise hindamise? (enamus õpetajaid toetab). V. Mengel: Arutame ja otsustame seda mõnel teisel õppepäeval, eelnevalt tuleb iga õpetajal tutvuda 1.-2. kl hinnangute andmise alustega (Hindamine: probleeme ja lahendusi II). E. Männik: Kas ei võiks õpetaja tööplaanis olla teemad märgitud nädalate kaupa? Tihti on haiguse perioodid. V. Mengel: Tööd planeerida kuupäevaliselt veerandite kaupa, jättes varu ettenägematuteks juhtudeks. See aitab järgmisel aastal tööd paremini planeerida. Silvi Hanson Juhataja Ülle Mengel Protokollija

124

36.2. ÕPETAJA TÖÖPLAAN Lisa 1 Õppekirjandus:

• Õpik(ud). • Töövihik(ud). • Sisseseatud vihik(ud).

Hindamiskriteeriumid:

• Protsessi ja arvestusliku hindamise vahekord. • Arvestusliku hinde kriteeriumid. • Protsessihinde kriteeriumid.

Kuu- päev

Teema Eesmärk

Õppematerjal Kordamine Meetodid Õppevahendid Lisamaterjalid

Ainetevahelised seosed

Tunniväline tegevus

Märkused

Oskusainetes Kuu- päev

Teema Eesmärk

Teadmised Oskused Praktiline töö Õppevahendid Lisamaterjalid

Tunniväline tegevus

Märkused

125

37. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 03. mai 2000 nr 32 Algus 14.00, lõpp 16.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, S. Kuznetsova, H. Valme, S. Reidla, L. Kukk, M. Kits,

E. Männik, V. Mengel, L. Meibaum, S. Kapsta, M. Sarapik, K. Juhkam, V. Tominga, P. Kukk .

PÄEVAKORD: 37.1. Kasvatuskäsitus V. Mengel 37.2. Kooli kodukord V. Mengel 37.3. Ainekavu läbivad teemad P. Kukk, S. Kuznetsova, V. Tominga KUULATI 1. Kasvatuskäsitus V. Mengel Selleks, et last õpetada lugema, kirjutama, on vaja kokkulepe hääliku märkides. Selleks, et koolis kasvatus toimiks, on vaja kokkulepe kasvatuskäsituses, et me mõistame, milliste kokkulepitud nn märkidega me laste juurde läheme. Küsimus õpetajatele: Milline on teie kasvatuskäsitus, mis on kasvatus? Vastused peegeldavad kasvatuse eesmärke ja vahendeid, mitte kasvatuse olemust. Kasvatuse olemuse tunnetamiseks toob ettekandja püäntliku näite: Oletame, et ühes koolis töötavad kõik väga head ainespetsialistid-õpetajad, professionaalid, aga pärast tööd on nad palgamõrtsukad, lõbunaised, homoseksualistid jne. Milline on selle kooli kasvukeskkond? Vastused: Halb. Ebameeldiv. Ebanormaalne jne. Kellest see sõltub? Vastus: Õpetajatest? Mis on siis kasvatusfenomen, kust ta lähtub? Vastus: Kasvatusfenomen lähtub inimese seest, tema olemusest. Siin peitubki kogu kasvatusfenomeni saladus. Sellest lähtuvalt väidan, et kasvatus on inimese olemuse viis. Kasvatuse potentsiaal on antud igale inimesele, aga igas inimeses ei pruugi see avalduda. See potentsiaal on inimesele antud tema lapsevanemaks olemise missiooni täitmiseks ja seetõttu ei ole kasvatusfenomen üldse sõltuvuses haridusega. Me võime igaüks oma elust tuua näiteid, kus spetsiaalse hariduseta inimene toimib oma olemasoluga palju kasvatavamalt kui õppinud pedagoog. Sellest lähtuvalt väidan kasvatuskäsituse kohta järgnevat:

126

37.4. KASVATUSKÄSITUS Lisa 1

Projekt • Kasvatus on inimolemuse üks viise. • Iga inimene on potentsiaalne kasvatusfenomeni (nähtuse, mis loob kasvamiseks soodsa

arengukeskkonna) kandja. • Kasvatus ei ole mingi intellektuaalne kasvatusteooriate sõnade kaudu rakendamine. • Kasvatusmeetodid hakkavad tõeliselt toimima siis, kui neid rakendab

kasvatusfenomeni kandja. KASVATUSKESKKOND

Kasvatusfenomeni kandja Arengukeskkonna looja

Pseudokasvataja Arengukeskkonna hävitaja

Loov Hävitav, purustav Ehitav Lammutav Armastav Vihkav Toetav Halvustav Julgustav Hirmutav Aus Valetav Siiras Silmakirjalik Ülendav Alandav Distsiplineeritud Distsiplineerimatu Uskuv, lootev Hädaldav, virisev Õnnistav jne. Neav jne. Eesmärgile pühenduja - looja Eesmärgile pühenduja - hävitaja • Puud tuntakse tema viljadest. • Vilja kandjatel on võime tekitada keskkonnas (kollektiivis, ühiskonnas) omasuguseid. • Külvatud seemne eluiga ja paljunemisvõime sõltub impulsi tugevusest inimese

tundemaailma. Hing on vaevas või ülendatud. • Tõeline kasvatus vabastab lapse hävitaja meelevalla alt. • Ka kõige täiuslikum kodukord ei taga head õppimis/töö keskkonda vaid seda loovad

inimesed kasvatuse läbi, mida nad endas kannavad. • Hea kodukord täiustab ja täpsustab eelnevalt kasvatuse läbi loodud kasvatusvälja. • Kui kasvatuskeskkonda pole loodud, on raske reegleid ja norme mõista ja omaks võtta.

Laps ei võta omaks, miks temalt nõutakse rohkem kui õpetaja/lapsevanem seda ise suudab välja elada.

Direktori ootus õpetajale on - õpetaja on TÕELINE KASVATAJA Milline on õpetajate seisukoht sellisest kasvatuskäsitusest? S. Kuznetsova: Me soovime olla loojad, mitte hävitajad! Esitatud projekt jagati igale õpetajale analüüsimiseks ja ettepanekute tegemiseks järgmisel õppepäeval.

127

2. Surju Põhikooli kodukord V. Mengel Ettekandja esitas kooli kodukorra projekti (lisa 2) ühiseks aruteluks ja andis projekti kohta selgitusi. Arutelu käigu esitati mitmeid ettepanekuid, mis vormistatakse kirjalikult järgmiseks õppepäevaks, et kodukorda täpsustada. Päevakorra kolmas punkt ainekavu läbivatest teemadest lükati edasi järgmisele õppepäevale. Villu Mengel Protokollija Juhataja

128

37.5. SURJU PÕHIKOOLI KODUKORD Lisa 2

Projekt ÜLDSÄTTED Koolipere liikmena • Käitun teistega nii, nagu tahan, et minuga käitutakse. • Kannan hoolt kooli sisese ja välise miljöö eest, et siin oleks meeldiv viibida. • Ei rüveta end ega ümbruskonda halbade sõnadega, nikotiiniga, alkoholiga ega muu

sõltuvusainetega. • Ei ole vägivalla puhul kõrvaltvaataja, seisan vägivallale vastu. • Jõuan kooli ja õppetundi õigeaegselt, ei puudu põhjuseta. • Kooli ruumides kasutan vahetusjalatseid. Õpilasena • Esindan kõikjal oma kodu ja kooli väärika ja viisaka käitumisega. • Olen heatahtlik koolikaaslane ja usin õppur. • Järgin kodukorda ja täidan õpetaja korraldusi. • Korrapidaja õpilasena vastutan puhtuse ja korra eest oma korrapidamispiirkonnas. • Minu välimus on puhas ja korrektne. Vaieldavused otsustab kooli juhtkond Pedagoogina • Olen kooli arengukeskkonna looja ja arendaja. Arengukeskkonna loojana ja arendajana

hoidun ennast- ja arengukeskkonda hävitavast käitumisest (negativism, alkoholi, uimastite ja meelemürkide nautimine jne).

• Aineõpetajana vastutan korra ja puhtuse eest klassis. Teenistujana • Toetan igati kooli arengukeskkonna loomist ja arendamist. Arengukeskkonna toetajana

hoidun ennast- ja arengukeskkonda hävitavast käitumisest (negativism, alkoholi, uimastite ja meelemürkide nautimine jne).

Külalisena • Kohustun kooli ruumides ja territooriumil täitma kooli kodukorda (vahetusjalatsid pole

kohustuslikud). ??? • Väljaspool külastamisaega kooli külastamine eelneval kokkuleppel. ??? ÕPILASE OSALEMINE ÕPPETÖÖS • Õpilase õigused ja kohustused on fikseeritud kooli põhimääruses. • Vastutan ise õppetööst osavõtmise ja õppetulemuste eest. • Mitte haigusega seotud puudumiseks taotlen klassijuhatajalt või kooli juhtkonnalt loa. • Pean õpilaspäevikut, hoian seda korras ja täidan nõuetekohaselt, esitan nõudmisel. • Kehalise kasvatuse tunnis kasutan sportlikke vahetusriideid ja –jalanõusid. • Kehalise kasvatuse tunnis ei kanna ehteid.

129

• Pärast kehalise kasvatuse tundi pesen end duši all. • Spordiriietust kannan ainult kehalise kasvatuse tunnis. TÖÖ- JA ÕPPEAEG • Tööaja määrab direktor töö- ja puhkeaja seaduse- ja töölepingu alusel käskkirjaga. • Õppetundide ajakava määrab kooli direktor käskkirjaga. • Õpetaja tööd reguleerib tunniplaan ja kooli üldtööplaan. • Õpetajana alustan tundi kohe pärast kelle helisemist, tunni pikkus 45 min. • Oma puudumisest teatan kooli enne tööpäeva algust. KORRAPIDAMINE • Kooli välisukse avab majahoidja 30 min enne 1. tunni algust. • Korrapidaja õpetajana alustan tööd 30 min enne 1.tunni algust ja lõpetan pärast 8. tundi

(pärast 6. tundi). • Kahe korrapidaja-õpetaja tööjaotus üldjuhul korruseti. • Korrapidaja õpetajana tagan turvalisuse ja korra vahetundides. PUHKUS JA PUHKEAEG. VABADE PÄEVADE TAOTLEMINE • Korraline puhkus üldjuhul suvisel koolivaheajal. • Puhkeaeg einetamiseks 3. või 4. vahetunnil, mis arvestatakse üldtööaja sisse. • Tööst vaba päeva taotlemiseks esitab töötaja direktorile hiljemalt eelneval päeval kell

10.00 avalduse. INFO LIIKUMINE, KOOLISISENE ASJAAJAMINE • Info liikumine ja asjaajamine toimub kooli asjaajamise korra alusel. TUNNI- JA TUNNIJAOTUSPLAANI KOOSTAMINE • Tunni- ja tunnijaotusplaani koostab õppealajuhataja. • Järgmise õppeaasta tunnijaotusplaani projekti esitab õppealajuhataja ettepanekute

tegemiseks hiljemalt juunis. • Tunni- ja tunnijaotusplaani kinnitab direktor käskkirjaga enne õppeaasta algust. • Tunni- ja tunnijaotusplaani koostamisel lähtub õppealajuhataja kooli eesmärkidest ja

õppe-kasvatustöö korraldamise põhimõtetest. ÕPILASE TUNNUSTAMINE • Tunnustamise vormid: • Õpetaja suuline kiitus. • Õpetaja kirjalik kiitus õpilaspäevikusse. • Õpetaja tänukiri. • Direktori käskkirjaga kiitus. • Kiituskiri. • Tublimate austamine veerandi lõpuaktusel.

130

• Tublimate kandmine kooli autahvlile. • Spordivõistluste diplom. • Õpilase tulemuse kandmine kooli spordistendile rekordite- ja edetabelisse LAPSEVANEMA TUNNUSTAMINE • Kirjaliku tunnustuse edastamine õpetaja poolt õpilaspäeviku kaudu. • Tänukiri õppeaasta lõpul oma lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmise eest. ÕPILASE KARISTAMINE • Õpilast karistatakse ebaeetilise ja vägivaldse käitumise eest koolis ja väljaspool kooli, • kooli kodukorra eiramise ja koolikohustuse mittetäitmise eest. Karistamise vormid:

• Õpetaja suuline märkus. • Õpetaja kirjalik märkus koos klassi- ja õpilaspäevikusse kandmisega. • Direktori käskkirjaga noomitus. • Direktori käskkirjaga noomitus koos klassitunnistusele kandmisega. • Õppenõukogu otsusega ja direktori käskkirjaga käitumise hindamine

“mitterahuldavaks”. • Õpilase üleviimine individuaalõppele. ?? • Õpilase kooli nimekirjast kustutamine.

LAPSEVANEMA KARISTAMINE • Lapsevanema karistamine oma lapse (hoolealuse) kasvatamise ja õpetamise kohuste

täitmata jätmise pärast haldusõigusrikkumise seaduse § 153 alusel: 1. Kui lapse käitumine on hinnatud kahel õppeveerandil “mitterahuldavaks” – trahv 5-19

päevapalga ulatuses. 2. Kui lapse käitumine on hinnatud kolmel õppeveerandil “mitterahuldavaks” – trahv 20-

29 päevapalga ulatuses. 3. Kui lapse käitumine on hinnatud neljal õppeveerandil “mitterahuldavaks” – trahv 30-

50 päevapalga ulatuses.

Trahv määratakse õppenõukogu otsusega ja kinnitatakse direktori käskkirjaga. Trahv makstakse ühe kuu jooksul pärast selle esitamist Surju Vallavalitsuse kassasse.

AINEKAVA JA ÕPETAJA TÖÖPLAANI KINNITAMINE • Kooli ainekava kinnitab õppenõukogu. • Õpetaja tööplaani kinnitab õppealajuhataja hiljemalt 5 tööpäeva enne õppeaasta algust. LISATASUDE MÄÄRAMINE • Igakuised lisatasud määrab direktori palgafondi piires ped töötajate tarifikatsiooniga või

käskkirjaga. • Ühekordsed lisatasud määrab direktor, käskkirjaga.

131

• Karistuse puhul kaob lisatasu saamise õigus kuni karistusaja lõppemiseni või aegumiseni. KÜLASTUSAEG, VASTUVÕTUAEG • Kooli üldstendil ja õpetajate toa infostendil asub iga ped töötaja vastuvõtuaeg. • Vastuvõtuaega kasutatakse lapsevanemate, õpilaste ja kolleegidega koostööks. PALGA MAKSMINE • Palka makstakse üks kord kuus, kuu viimasel tööpäeval üldjuhul ülekandega

pangakontole, teenistujatele soovi korral sularahas töökohas. KOOLI ERIRUUMIDE KASUTAMISE KORD • Kooli eriruumide (aineklasside) kasutamine toimub vastavalt selle klassi kasutamise

korrale mille koostab vastava aine õpetaja ja kinnitab direktor. MUUD SÄTTED • Kooli kodukord asub kooli infostendil ja kõikides klassiruumides. • Kooli kodukord on kättesaadav veel õpetajate toas, sekretäri, õppealajuhataja ja direktori

kabinetis.

132

38. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 08. juuni 2000 nr 33 Algus 12.00, lõpp 16.00 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, S. Kuznetsova, H. Valme, S. Reidla, L. Kukk,

E. Männik, V. Mengel, L. Meibaum, S. Kapsta, M. Sarapik, K. Juhkam, V. Tominga, P. Kukk .

PÄEVAKORD: 38.1. Kooli ainekavu läbivad teemad. - S. Kuznetsova, V. Tominga, L. Kukk 38.2. Kooli kodukord V. Mengel 38.3. Ametijuhendid V. Mengel 38.4. Ainekavad S. Hanson 38.5. Tasemetööde analüüs S. Hanson 38.6. Õppeaasta kokkuvõte S. Hanson KUULATI 1. Kooli ainekavu läbivad teemad • Keskkond ja turvalisus S. Kuznetsova

Otsustati: Töörühmal konkretiseerida töö põhimõtteid, teha uus projekt. • Infotehnoloogia V. Tominga

Otsustati: Kõik said projekti koju kaasa. Järgmiseks korraks teha ettepanekuid. • Elukutse valik L. Kukk

Otsustati: Kõik said projekti koju kaasa. Järgmiseks korraks teha ettepanekuid. 2. Kooli kodukorra projekti arutelu. V. Mengel

Tehti olemasolevasse projekti mitmeid parandusi. Lahtiseks jäi peatükk lapsevanema karistamisest. Otsustati: Direktorile jääb ülesandeks teha selles osas projekti täpsustusi. Kodukord tuleb veel ühel õppepäeval arutusele.

3. Ametijuhendid V. Mengel Ettekandja tutvustas kõikide ametijuhendite üldosa. Arutelu käigus tehti mõned parandused. Otsustati: Ametijuhendid on arusaadavad ja sobilikud.

4. Ainekavad S. Hanson

133

Ettekandja tutvustas kooli ainekavade projekte. Iga aineõpetaja sai oma ainekava projekti, millele tuleb õpetaja poolt sõnastada eesmärk ja teha muid täpsustusi ja ettepanekuid kuni puhkusele minemiseni. Otsustati: Ainekava saab olema aluseks õpetaja tööplaani koostamiseks, mis tuleb kõigil aineõpetajatel esitada 20.08.2000.

5. Tasemetööde analüüs ja õppeaasta kokkuvõte S. Hanson

Sel õppeaastal on eriti palju nelja-viielisi õpilasi – 67 õpilast 160 st. Lõpuklassi õpilased pääsevad kõik eksamitele. Puudulike hinnetega õpilasi – 17. Täiendavale õppetööle jääb – 14 õpilast. Olümpiaadidel, viktoriinidel, võistlustel, ülevaatustel, konkurssidel sel aastal 1. kohta ei saavutatud, küll aga 8 auhinnalist kohta ja 14 kohta 10 parema hulgas. Maakonna tasemetööde tulemuste poolest olid meie kooli tulemused sel õppeaastal üldjuhul madalamad maakonna omadest. Koolisiseselt korraldatavate kokkuvõtvate kontrolltööde tulemused on head, kuid ei ole vastavuses tasemetööde tulemustega. Otsustati: Lõpliku hinnangu õppeaasta kohta annab õppenõukogu augusti lõpus, kui pikendatud õppetöö ja eksamite tulemused on selgunud.

Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija

134

39. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 18. august 2000 nr 34 Algus 13.00, lõpp 16.00 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, S. Kuznetsova, H. Valme, S. Reidla, L. Kukk,

E. Männik, V. Mengel, L. Meibaum, S. Kapsta, M. Sarapik, K. Juhkam, Ü. Mengel, V. Tominga, M. Kits.

Puudujad: M. Sarapik, P. Kukk . PÄEVAKORD: 39.1. Kooli ainekavu läbivad teemad S. Kuznetsova, V. Tominga, L. Kukk 39.2. Kooli kodukord. Projekti arutelu V. Mengel 39.3. Hindamisjuhend S. Hanson KUULATI 1. Kooli ainekavu läbivad teemad • Keskkond ja turvalisus S. Kuznetsova

Otsustati: Töörühmal korrigeerida olemasolevat projekti. • Infotehnoloogia V. Tominga

Projektile olulisi täiendusi ei tehtud. Otsustati: Esitada projekt õppenõukogule kinnitamiseks.

• Elukutse valik L. Kukk Projekti tehti mõned muudatused. Otsustati: Esitada projekt õppenõukogule kinnitamiseks.

2. Kooli kodukorra projekti arutelu. V. Mengel Peatükk lapsevanema karistamisest otsustati välja jätta. Kogu projekt sai veel kord sõna-sõnalt läbi arutatud. Otsustati: Esitada projekt õppenõukogule kinnitamiseks.

3. Hindamisjuhend S. Hanson Üldjuhul hindamisjuhendi projekt sobib, käitumise ja hoolsuse hindamist vaja täpsustada. Otsustati: S. Hansonil teha käitumise ja hoolsuse hindamise kohta täiendav projekt.

Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija

135

40. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 29. august 2000 nr 35 Algus 10.00, lõpp 12.00 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, Ü. Mengel, K. Pulk, S. Vilumets, E.-R. Kotkas, M. Sarapuu. PÄEVAKORD: 41. Uutele õpetajatele kooli eesmärkide tutvustamine V. Mengel KUULATI 1. Surju Põhikooli eesmärgid V. Mengel V. Mengel tutvustas kooli üldeesmärke ja vastas küsimustele Otsustati: Järgmine kord käsitleda kooli õppekava põhimõtteid. Villu Mengel Juhataja Protokollija

136

42. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 23. oktoober 2000 nr 36 Algus 10.00, lõpp 13.00 Juhataja: V. Mengel Protokollija: V. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, S. Kuznetsova, K. Pulk, S. Reidla, L. Kukk,

V. Mengel, M. Sarapik, K Killing, V. Tominga, K. Stalvel. Puudujad: P. Kukk, Ü. Mengel, S. Koovit, S. Kapsta, L. Meibaum, E. Männik, PÄEVAKORD: 42.1. Õpetamiskäsitus V. Mengel 42.2. Meeskonnatöö põhimõtted, projekt Hea Algus K. Pulk KUULATI 1. Õpetamiskäsitus Ettekandja V. Mengel esitas õpetamiskäsituse projekti ning seletas mõisteid ning tõi näiteid vt protokolli lisa. Samuti tutvustas mõningaid erinevaid õpetamiskäsitusi Kõik osavõtjad said paberkandjal õpetamiskäsituse projekti. 2. Meeskonnatöö põhimõtted, projekt Hea Algus Ettekandja K. Pulk selgitas meeskonnatöö põhimõtteid. Viis läbi näitliku mängulise õppuse. Tutvustas Hea Alguse põhimõtteid. OTSUSTATI 1. Kõigil tutvuda põhjalikult esitatud projektiga ja teha ettepanekuid ja parandusi. 2. Käsitus tuleb kinnitamisele õppenõukogus. Villu Mengel Juhataja Protokollija

137

42.3. ÕPETAMISKÄSITUS Lisa 1 Projekt • Õpetamine on inimese üks olemise viise. • Õpetamise potentsiaal on igasse inimesesse loodud selleks, et säilitada inimkonna seni

talletatut ja luua uut. Õpetamise fenomen on inimeses sama ürgne nähtus nagu instinktid. Õpetamisfenomeni funktsioon on tuua esile muutusi kogemises, teadmises, oskuses.

• Õpetamisfenomen teeb mõistetavaks inimese isikliku kogemuse. • Käesolevas kontekstis käsitatakse kogemust kui nähtuse, probleemi, protsessi, asja jne

olemuse mõistmist. • Kogemine on nähtuse, probleemi, protsessi, asja jne olemuse isiklik sisemine läbielamine. • Õpetada saab vaid seda, mida õpetaja ise on mõistnud/kogenud/omandanud. • Õpetamisfenomen edastab õpetaja isikliku kogemuse õpilasele mõistmiseks, millele võib

järgneda õpilase isikliku kogemuse saamine. • Fenomenoloogiliselt on võimalik vahetu kogemine ilma mõistuse vahelesekkumiseta. • Õpetamisfenomeni pidev avaldumine on õpetaja professionaalsuse tunnus. • Kusagil kellegi poolt väljaöeldud tõdede taasesitamine ilma eelneva isikliku kogemuseta

pole õpetamine, vaid info edastamine. • Õpetajal tuleb oma töös olla nii õpetaja kui ka info edastaja. Sõltuvalt õppetunni

eesmärkidest tuleb valida õige vahekord ja lähenemine. • Õpetamisfenomen võib avalduda nii loojas kui ka hävitajas. • Looja õpetab looma, hävitaja õpetab hävitama. • Hävitaja tekitab vastikust õppimise vastu. • Kuna kasvatuse-, õppimise- ja õpetamise potentsiaal on üldjuhul igas inimeses, siis on ka

võimalik, et täiskasvanud inimene on iseendale kasvataja ja õpetaja. • Õpetamise üheks eesmärgiks on õpilase kogemisvõime arendamine. • Õpetaja on õpetamisfenomeni (-nähtuse) professionaalne väljaelaja, ilmsikstooja.

138

43. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 23. oktoober 2000 nr 37 Algus 14.30, lõpp 16.00 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, S. Kuznetsova, S. Reidla, L. Kukk, E. Männik,

V. Mengel, L. Meibaum, S. Kapsta, M. Sarapik, K Killing, Ü. Mengel, K. Stalvel.

Puudujad: H. Valme, V. Tominga PÄEVAKORD: 43.1. Õppimiskäsitus V. Mengel 43.2. Ainekavu läbiv teema - keskkond ja turvalisus E. Männik, S. Kuznetsova KUULATI 1. Õppimiskäsitus V. Mengel Ettekandja esitas õppimiskäsituse projekti ning seletas mõisteid ning tõi näiteid vt protokolli lisa 1. Kõik osavõtjad said paberkandjal õppimiskäsituse projekti. 2. Ainekavu läbiv teema - keskkond ja turvalisus E. Männik, S. Kuznetsova Ettekandjad E. Männik ja S. Kuznetsova selgitas õppekava läbiva teema keskkond ja turvalisus projekti põhimõtteid. OTSUSTATI 1. Kõigil tutvuda põhjalikult esitatud projektidega ja teha ettepanekuid ja parandusi. 2. Käsitused tulevad kinnitamisele õppenõukogus. 3. Õppekava läbiva teema keskkond ja turvalisus projekti on vaja oluliselt täiendada. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija

139

43.3. ÕPPIMISKÄSITUS Lisa 1 Projekt • Õppimine on õppimisfenomeni avaldumine. • Õppimise fenomen on inimese üks olemise viise, ta on inimeses sama ürgne nähtus nagu

instinktidki. • Õppimisfenomeni ülesanne on ammustest aegadest olnud oma kandja keskkonnaga

kohandamine, arendamine. • Õppimine on inimese üks peamine arengumehhanism. Õppimisfenomen avaldub

sisemisest arenguvajadusest. Õpetaja ülesanne on see sisemine arenguvajadus tekitada. • Õppimise tunnuseks on muutus mõtlemises, teadmises, oskuses, kogemuses, käitumises,

hoiakus. • Õppimisfenomeniga kaasnev nähtus on uudishimu. • Tekitades uudishimu, luuakse eeldused õppimisfenomeni avaldumiseks. • Kui õppimisfenomen ei avaldu, inimese uudishimu on kadunud (kaotatud), tuleb põhjusi

otsida: • õpikeskkonna (arengukeskkonna) valest loomisest (vt kasvatuskäsitus); • inimese esmased vajadused on rahuldamata. • Õppimisega seoses toimunud muutus kestab kaua. Reprodutseeritud teadmine kustub/kaob

ruttu. • Õppimine toimub vahetu kogemise või kaudse kogemise (asja, nähtuse, protsessi olemuse

mõistmine) kaudu. • Õppeprotsessi koostisosad:

Kasvatus Teavitamine Õpetamine Õppimine

140

44. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 21. veebruar 2001 nr 38 Algus 15.00, lõpp 16.00 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, S. Kuznetsova, S. Reidla, L. Kukk, E. Männik,

V. Mengel, S. Kapsta, M. Sarapik, Ü. Mengel, Puudujad: H. Valme, V. Tominga, K. Stalvel, L. Meibaum, K Killing. PÄEVAKORD: 44.1. Kasvatus-, õpetamis- ja õppimiskäsitus V. Mengel KUULATI 1. Kasvatus-, õpetamis- ja õppimiskäsitus V. Mengel Ettekandja V. Mengel tutvustas veel kord kasvatus-, õpetamis- ja õppimiskäsituse projekte. Täpsustati mõningaid sõnastusi. OTSUSTATI 1. Kuna kõigile pole antud käsitused oluliselt uudse lähenemisviisi tõttu veel mõistetavad,

siis vaja täiendavalt aega õppenõukogus kinnitamiseks. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija

141

45. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 29. oktoober 2001 nr 39 Algus 10.00, lõpp 13.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel

Osavõtjad: S. Hanson, M. Nevidemskaja, H. Salundi, K. Killing, I. Oad, G. Veberson, A. Kurg, V. Mengel, Ü. Mengel, ja 18 Valga Põhikooli õpetajat

Puudujad: H. Kullamaa PÄEVAKORD: 45.1. Õppeprotsessikäsitus V. Mengel 45.2. Kasvatuskäsitus V. Mengel KUULATI 1. Õppeprotsessikäsitus. Kasvatuskäsitus V. Mengel Ettekandja V. Mengel tutvustas õppeprotsessi- ja kasvatuskäsituse projekte, tuues hulgaliselt näiteid kirjandusest ja elust (lisa 1 ja 2). Õppeprotsessi põhilised koostisosad on kasvatus, õpetamine, õppimine ja teavitamine. Praktilises töös on nad kõik vajalikud kuid ei asenda üksteist. Tihtipeale piirdub kasvatamine, õpetamine või õppimine ainult teavitamisega. Sellisel juhul on õppeprotsess puudulik ja võib kaasa tuua väga ebameldivaid tagajärgi, eriti siis kui õppeprotsess toimub kasvatuseta. Kui selline protsess süveneb terves ühiskonnas on tulemuseks ühiskonna eetiline allakäik, mis on ajaloos olnud suurte tsivilisatsioonide ja kultuuride hävingu põhiliseks põhjuseks. Eesti väikerahvana seda endale lubada ei saa. Mis jõudusid esindavad siis Eestimaal need, kes sihilikult ei taotle kasvatust õppeprotsessi koostisosana ega määratleta seda ka RÕK i üldosas ega seletustes? Õpetamise juures on eelduseks see, et õpetajal on õpetatavast nähtusest isiklik otsene või kaudne, st sisemine kogemus. Ilma isikliku kogemuseta õpetamist ei toimu, seda nimetatakse teavitamiseks. Õpetamisfenomeni avaldumine teeb isikliku kogemuse teistele mõistetavaks. Õppimine on inimeses selline ürgne nähtus, mis avaldub loomulikus keskkonnas ka ürgse jõuga, sest tänu sellel on inimene/inimkond arenenud ja kohanenud erinevate olukordadega. Kui selline ürgne jõud ei avaldu, on viga kas õppeprotsessi vales korralduses või inimese esmaste vajaduste rahuldamatuses. Üldjuhul on unisel, näljasel või väsinud lapsel raske õppida. Õppimisega kaasneb alati uudishimu. Uudishimu tekitamine on õpetaja professionaalsuse tunnus. Ettekandja selgitas õppeprotsessi koostisosade seost elu põhiliste vaimsete seaduspärasustega (lisa 3 ja 4). Selleks, et olla pidevas arengus, saavutada elus häid tulemusi ja olla kaitstud suurte ebaõnnestumiste ja kaotuste eest (lisa 3, B), on oluline, et inimese elu ja tegevuse kõik

142

olulised valdkonnad (lisa 3 -perekond, töö, tervis, aeg) toetuvad elu üldistele füüsikalistele ja vaimsetele seaduspärasustele (lisa 3, A). Elu selles valdkonnas, kus inimene seda ei järgi, on suuri ebaõnnestumisi või tulemused halvad: Perekonnas abielu purunemine või tõsised konfliktid lastega; Tööl tulemusetus ja sellega kaasnev töökoha kaotus; Tervise puhul tervise halvenemine kuni invaliidistumiseni või enneaegase surmani; Aja puhul kogu eluks antud aja ebaotstarbekas ja mitteeesmärgipärane kasutamine ning sellest tulenev pidev kiirustamine ning süvenev rahulolematus iseendaga kuni sügava depressioonini. Areng ja edu kõigis olulistes valdkondades tagab kaitse, mis hoiab meie elu (kilpi) koos. Selles valdkonnas kus tulemused, ehk viljad on mõrudad, on kilpi koos hoidev väline rõngas katkenud ja inimene on väliste nii vaimsete kui ka sotsiaalsete jõudude poolt haavatav! Õpetaja, pedagoogi töös on oluline mõista oma töö põhiliste nähtuste (kasvatus, õpetamine, õppimine, teavitamine, haridus/haritus, loovus jne) olemust. Sellest oleneb õpetaja areng ja edu. Kui pedagoogiline (es)kaader (lisa 4) neid, ega üldisi elu seaduspärasusi ei mõista , on tulemuseks põhjaminek. OTSUSTATI 1. Teha Valga Põhikooli õpetajate- ja kooli juhtkonnaga ka edaspidi koostööd. Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija

143

45.3. KASVATUSKÄSITUS Lisa 1 Projekt

• Kasvatus on kasvatusfenomeni avaldumine. • Kasvatus on inimolemuse üks viise, ta ei ole mingi intellektuaalne kasvatusteooriate

sõnade kaudu rakendamine Kasvatusfenomen on inimeses sama ürgne nähtus nagu instinktidki.

• Iga inimene on kasvatusfenomeni kandja. Kasvatusfenomen avaldub kas loojana või hävitajana.

KASVATUSKESKKOND Arengukeskkonna looja Arengukeskkonna hävitaja Loov Hävitav, purustav Ehitav Lammutav Armastav Vihkav Toetav Halvustav Julgustav Hirmutav Aus Valetav Siiras Silmakirjalik Ülendav Alandav Distsiplineeritud Distsiplineerimatu Uskuv, lootev Hädaldav, virisev Õnnistav jne. Neav jne. Eesmärgile pühenduja - looja Eesmärgile pühenduja - hävitaja • Kasvatusmeetodid hakkavad tõeliselt toimima siis, kui neid rakendab looja. • Puud tuntakse tema viljadest. • Viljakandjatel on võime tekitada keskkonnas (kollektiivis, ühiskonnas) omasuguseid. • Külvatud seemne eluiga ja paljunemisvõime sõltub impulsi tugevusest inimese

tundemaailma. Hing on vaevas või ülendatud. • Tõeline kasvatus vabastab lapse hävitaja meelevalla alt. Kui kodu või keskkond on

lapsele toiminud hävitavalt, siis kooli eesmärk on professionaalsete kasvatajate abil vabastada laps hävituse mõju alt.

• Ka kõige täiuslikum kodukord ei taga head õppimis/töö keskkonda, vaid seda loovad inimesed kasvatuse läbi. Hea kodukord täiustab ja täpsustab eelnevalt kasvatuse läbi loodud kasvatuskeskkonda.

• Kui kasvatuskeskkonda pole loodud, on raske reegleid ja norme mõista ja omaks võtta. Laps ei võta omaks, miks temalt nõutakse rohkem kui õpetaja/lapsevanem seda ise suudab välja elada.

144

45.4. ÕPPEPROTSESSIKÄSITUS Lisa 2 Projekt 45.5. TEAVITAMINE ON:

• Teabe edastamine • Käsk, keeld, kontroll, tunnustus • Taasesitamine, ehk reprodutseerimine

145

45.6. SINU KILP Lisa 3 A – Elu füüsikalised ja vaimsed seaduspärasused: Üldiste vaimsete seaduspärasuste mõistmine Karma seadus, e. põhjuse ja tagajärje seadus Dharma seadus, e. elu eesmärgi seadus Jagamise seadus, e. mida soovid, et sulle tehakse, tee ka teistele jne. Nähtuste ja protsesside olemuse (fenomenide) mõistmine

• Inimene • Kasvatus • Õpetamine • Õppimine • Haridus jne.

B – Tulemused, e. viljad, edukus. B rõngas hoiab kilpi koos. Selles valdkonnas, kus on puudujäägid, on inimene haavatav. 1 – 4 – Inimese elu põhilised valdkonnad

• Perekond • Tervis • Töö/Eneseteostus • Aeg. Aja kasutamine

146

45.7. Majakad Lisa 4

Kontraadmiral/ Õppeala juhataja

Admiral/Direktor

jt seadused

Õppimine Kasvatus

Kes on inimene?

Õpetamine

Loovus

Dharma seadus

Jagamise seadus

Karma seadus

Kapten/ klassijuhataja Kapten/Õpetaja

147

46. ÕPPEPÄEVA P R O T O K O L L Surju 03. jaanuar 2002 nr Algus 09.00, lõpp 13.30 Juhataja: V. Mengel Protokollija: Ü. Mengel Osavõtjad: S. Hanson, A. Kartau, L. Kukk, L. Kurm, S. Kuznetsova, E. Männik, S. Reidla,

H. Salundi, M. Sarapik, M. Nevidemskaja, K. Killing, I. Oad, G. Veberson, V. Mengel, Ü. Mengel, ja 18 Valga Põhikooli õpetajat

Puudujad: H. Kullamaa, A. Kurg, P. Kukk, V. Tominga, H. Valme. PÄEVAKORD: 1. Õppeprotsessikäsitus V. Mengel 2. Kasvatuskäsitus V. Mengel 3. Õpetamiskäsitus V. Mengel 4. Õppimiskäsitus V. Mengel 5. Teavitamiskäsitus V. Mengel KUULATI Ettekandja V. Mengel tutvustas lühidalt käsituste projekte. Arutelu toimus kõigi käsituste osas. Olulisi muudatusettepanekuid ei tehtud, korrigeeriti sõnastust. OTSUSTATI 1. Esitada õppeprotsessikäsitus, kasvatuskäsitus, õpetamiskäsitus, õppimiskäsitus ja teavitamiskäsitus õppenõukogu koosolekule kinnitamiseks Villu Mengel Juhataja Ülle Mengel Protokollija

sisukord · 2018. 6. 14. · kiir ü levaade a nsi t v dkonniti, täp u ed v. m g _____ 43 17....

Documents