2dqgx ndhydqgxvh ndhydqgdplvord wdrwoxvh nhvnnrqqdp}mx ... · .hvnnrqqdp}mx klqgdplvh surwvhvv...

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

VKG Kaevandused OÜ Oandu kaevanduse kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise programm

Töö nr. 19003479 Tallinn 2019

Riin Kutsar Juhtekspert KMH litsents KMH 0131

Kadri Auväärt Projektijuht

Versio

on [ku

upäe

v] /// Töö

nr. 19

003

47

9 190

034

79

keskkonnamõju hindamine

Sisukord

1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 5

2 TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................................... 7

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VARIANTIDE LÜHIKIRJELDUS ................................................................................. 8 3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................................8 3.2 Reaalsete alternatiivide lühikirjeldus ..................................................................................................8

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE ....................................................................................................... 11 4.1 Asustus ja maakasutus ................................................................................................................... 11 4.2 Kliima ............................................................................................................................................... 13 4.3 Mullastik ........................................................................................................................................... 14 4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................. 14 4.5 Pinnavesi, pinnaveeseisund ja -kasutus ......................................................................................... 18 4.6 Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik ....................................................................................... 20 4.7 Natura eelhindamine ....................................................................................................................... 22 4.8 Keskkonnatervis (müra, vibratsioon ja õhusaaste) ......................................................................... 26 4.9 Jäätmeteke ...................................................................................................................................... 27 4.10 Kultuurimälestised ......................................................................................................................... 28

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................... 29

6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .......................................................... 35

7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS ........................................................................ 37

8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ............................. 39

9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ...................................................................................... 41

10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA .................................................................................................... 43 10.1 Avalikustamine ja avalik arutelu .................................................................................................... 44 10.2 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine ................................... 44

11 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 45

12 LISAD................................................................................................................... 48

keskkonnamõju hindamine 5

Versioon 18.11.2019

1 SISSEJUHATUS OÜ VKG Kaevandused (kuni 15.01.2008 nimega OÜ VKG AIDU OIL) esitas Keskkonnaministeeriumile Eesti põlevkivimaardla Oandu uuringuväljale Oandu kaevanduse maavara kaevandamise loa taotluse (registreeritud Keskkonnaministeeriumis 06.06.2005 kirjaga nr 46183). 09.04.2018 kirjaga nr KAk/32-3 esitas OÜ VKG Kaevandused Keskkonnaametile Oandu kaevanduse kaevandamisloa muudetud taotluse. Taotlust parandati veel kord 11.05.2018 kirjaga nr KA/32-8 ja 11.06.2018 kirjaga nr KAk/32-10 (lisad 1 ja 2). Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis on nimetatud kirjad registreeritud vastavalt 09.04.2018 (kiri nr 12-2/18/2050-4), 17.05.2018 (kiri nr 12-2/18/2050) ja 13.06.2018 (kiri nr 12-2/18/2050-13). Keskkonnaamet algatas 10.07.2018 kirjaga nr 12-2/18/2050-16 Oandu kaevanduse kaevandamisloa taotluse menetluses keskkonnamõju hindamise (lisa 3). Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 28, § 9, § 11 lõigete 2 ja 3 ning maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 ja § 130 lõike 1 põhjal.

KeHJS § 56 lõike 12 järgi kohaldatakse enne 13.07.2017 esitatud tegevusloa taotlusele, mille KMH algatamise või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni.

11.04.2019 sõlmisid OÜ VKG Kaevandused ja Enefit Kaevandused AS Oandu kaevanduse ühiseks arendamiseks koostöölepingu (käsundusleping nr. 109-19), milles on kokku lepitud Oandu põlevkivikaevanduse mäeeraldisel (edaspidi ka Oandu mäeeraldisel) taotletava kaevandamisõiguse jagamises. Lepinguga andis OÜ VKG Kaevandused Enefit Kaevandused AS-ile volituse teha kaevandamisloa andmiseks kõik vajalikud toimingud. Mõlemal ettevõttel on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks vajalikud masinad, seadmed ning oskusteave. Ühtlasi on mõlemal ettevõttel vaja avada põlevkiviga varustatuse tagamiseks – keemiatööstuse toorme ja elektritootmise tagamiseks – uus kaevandus.

Tulenevalt ettevalmistamisel olnud koostöökokkuleppest taotles OÜ VKG Kaevandused 17.01.2019 kirjaga nr KA.01-06/20 Keskkonnaametilt Oandu kaevanduse kaevandamisloa taotluses märgitud põlevkivi kaevandamise aastamäära suurendamist 15 mln t-ni. Keskkonnaamet nõustus 18.01.2019 kirjaga nr 12-2/12-2/19/20-2 OÜ VKG Kaevandused ettepanekuga (lisa 5).

22.07.2019 kirjaga nr EPKES-1.01/502-3 esitasid OÜ VKG Kaevandused ja Enefit Kaevandused AS Keskkonnaametile Uus-Kiviõli kaevandamisloa osalise ümberregistreerimise lepingu koos lisadega, milles on kokku lepitud Oandu mäeeraldisel taotletava kaevandamisõiguse jagamises proportsionaalselt 1/3 VKG kasuks ja 2/3 EK kasuks.

Lähtuvalt 11.04.2019 sõlmitud käsunduslepingust esitas OÜ VKG Kaevandused 17.10.2019 Keskkonnaametile kirja nr. KA.01-06/208, milles informeerib, et kõigis Oandu kaevandamisloa taotluse menetlemises ja kaevandamisloa väljastamiseks kõikide vajalike toimingute tegemisel ning vastavate asjakohaste riiklike asutustega suhtlemisel esindab VKG-d Enefit Kaevandused AS. Keskkonnaamet informeeris 19.11.2019 saadetud e-mailiga ([email protected]), et võtab esitatud informatsiooni teadmiseks ja arvestab sellega.

Taotletav mäeeraldis (edaspidi ka mäeeraldis või Oandu kaevandus või kaevandus) jääb Ida-Virumaale Lüganuse ja Alutaguse valdadesse ning Lääne-Virumaale Vinni valda.

Taotluse järgi soovib OÜ VKG Kaevandused alustada kaevandamist Eesti põlevkivimaardla Oandu kaevanduse varuplokkidel 1, 5, 8, 11, 12 ja 13. Maavara soovitakse kasutada keemiatööstuse toorainena, tulenevalt 11.04.2019 sõlmitud käsunduslepingust ka maavara elektrijaamade kütusena ja õli tootmise toormena.

Mäeeraldisel on 160 710 tuh t põlevkivi aktiivset tarbevaru. Mäeeraldise pindala on 5856,89 ha. Kaevandamisloa kestus on 30 aastat ja kaevandamise maksimaalne aastamäär on lähtuvalt 17.01.2019 esitatud taotluse muudatusest 15 mln t.

6 keskkonnamõju hindamine

www.hendrikson.ee

KMH programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse KMH aruanne.


Versioon 18.11.2019

2 TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Maavara kaevandamise loa taotluse eesmärk on alustada põlevkivi kaevandamist Oandu uuringuväljal. Kaevandatav põlevkivi on toormeks keemiatööstusele, õli tootmisele ning kütuseks elektritootmisel.

Oandu uuringuväli jääb Ida-Virumaale Lüganuse ja Alutaguse valdadesse ning Lääne-Virumaale Vinni valda. Taotletav Oandu põlevkivikaevandus paikneb Eesti põlevkivimaardla edela- ja lääneosas ning Oandu uuringuvälja põhjaosas. Uuringuvälja idapiir on Purtse mattunud ürgoru lääneserv, kus põlevkivikihind on ära kulutatud, loodes piirneb Oandu uuringuväli Sonda uuringuväljaga, põhjas Uus-Kiviõli uuringuvälja ja lõunas Oandu uuringuvälja passiivse tarbevaru plokkidega 14, 15 ja 19.

Oandu uuringuvälja alale jääb Sirtsi looduskaitseala, mis jaotab uuringuvälja kaheks lahustükiks (idapoolne ja läänepoolne), lisaks jääb alale Kaasiksoo metsise püsielupaik ja Koolma lendorava püsielupaik.

Joonis 2.1. Asukohaskeem


www.hendrikson.ee

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VARIANTIDE LÜHIKIRJELDUS

3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt soovitakse alustada põlevkivi kaevandamist Oandu uuringuvälja plokkidel 1, 5, 8, 11, 12 ja 13, mis hõlmavad kokku kaevandatavat varu 160 710 tuh t 5856,89 ha suurusel alal. Varu on määratud passiivseks. Loa taotlusega taotletakse varu määramist aktiivseks. Kaevandusluba taotletakse 30 aastaks keskmise aasta määraga 5 mln t/a ja maksimaalse määraga 15 mln t/a.

Plokkide 2-4, 6-7, 9-10, 12-13 varu on määratud passiivseks keskkonnakaitseliste piirangute tõttu. Nendele aladele jäävad osaliselt Sirtsi looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Koolma lendorava püsielupaik ja Kaasiksoo metsiste püsielupaik. Kaevandamise loa taotlusega taotletakse plokkide 12 ja 13 (Kaasiksoo metsise püsielupaik) põlevkivi varude ümberarvestamist aktiivseteks, tagamaks põlevkivi maksimaalselt efektiivse tarbimise.

Plokkide 1, 5, 8, 11 varu on määratud passiivseks madala energiatootluse tõttu. Energiatootlikkus jääb vahemikku 29,8 - 33,9 GJ/m2, samas kui aktiivseks määratakse varud alates energiatootlusest 35 GJ/m2. Käesoleva kaevandamise loa taotlusega taotleb VKG Kaevandus OÜ plokkide 1, 5, 8 ja 11 varud arvestada ümber aktiivseteks arvestades, et VKG Oil AS kasutab juba täna põlevkiviõli tootmiseks tahke soojuskandja tehnoloogiat, mille sisendiks on madala kütteväärtusega peenpõlevkivi.

Taotlusega kinnitab arendaja, et Oandu uuringuvälja plokkide 1, 5, 8, 11 põlevkivi keskmised näitajad (kütteväärtus ja energiatootlus) rahuldavad VKG Kaevandused OÜ vajadusi ning palub arvestada plokkide varud aktiivseteks.

Kaevandamiseks kaalutakse kõiki tehnilisi alternatiive eesmärgiga välja selgitada parim võimalik kaevandamise tehnika taotletava Oandu põlevkivikaevanduse jaoks.

3.2 Reaalsete alternatiivide lühikirjeldus Arvestades, et maavara kaevandamise loa taotlusest lähtuvalt on teada vaid kavandatava tegevuse asukoht ja taotletav keskmine ja maksimaalne kaevandamise maht aastas ning puudub eelprojekt, saavad kaevandamisloa taotluse alusel olla reaalsed alternatiivid üldised.

Põhi- alternatiivid

0 – alternatiiv – kaevandamisest loobumine; I alternatiiv – kaevandamine Oandu uuringuväljal

KMH raames ei analüüsita muid võimalikke põlevkivi kaevandamise asukoha alternatiive, kuna seda on tehtud teiste varem valminud tööde raames – „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevandamise rajamise Keskkonnamõjude hindamine“ (Kobras AS, 2010), Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal (AS Maves, 2018).

Alternatiiv I mahulised all-alternatiivid

I-a alternatiiv – kaevandamine 15 mln tonni aastas


Versioon 18.11.2019

Teeninduskompleksi asukoha ja kaevanduse avamise alternatiivid:

Mäeeraldise idapoolse lahustüki jaoks

I-I – alternatiiv – Kaevanduse avamine läbi Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste jaoks kavandatud teeninduskompleksi Rääsa tööstusterritooriumil (Uus-Kiviõli uuringuvälja kaguosa lõunapiiri vahetus läheduses).

Valdav osa taotletava Oandu põlevkivikaevanduse põhjapoolsest piirist külgneb vahetult Uus-Kiviõli kaevandusega ja Uus-Kiviõli II kaevandusega. Uus-Kiviõli kaevandused on planeeritud avada Rääsa külas asuva teeninduskompleksi kaudu, mis on Rääsa tööstusterritooriumi osa. Eeldatavasti toimub Uus-Kiviõli kaevanduste avamine enne taotletava Oandu kaevanduse avamist. Kuna Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandamislubade omanikud ja tulevase Oandu põlevkivikaevanduse kaevandamisloa (kaevandamislubade) omanikud on samad ettevõtted, siis saab Oandu kaevanduse avada Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandusest strekkidega ning Oandu põlevkivikaevandusele eraldi šahte ja teeninduskompleksi rajama ei pea. Arvestades KMH programmi etapis teada olevaid looduskaitselisi tingimusi taotletaval alal, ei ole teeninduskompleksi kavandamine Oandu uuringuvälja idapoolsele lahustükile kaalumist vääriv alternatiiv.

Mäeeraldise läänepoolse lahustüki jaoks:

I-II alternatiiv - Kaevandamine Sirtsi looduskaitse ala alla rajatava kahte Oandu mäeeraldise lahustükki ühendava peaveostrekiga. Sellisel juhul asuks teeninduskompleks Rääsal.

I-III alternatiiv - Uue teeninduskompleksi ning vertikaal- või kaldšahtide rajamine kaevandusala läänepoolsele lahustükile, võimalikult lähedale olemasolevale teedevõrgule. Vajadusel ja võimalusel olemasoleva taristu (teed, elektriliinid, veekõrvalduskraavid) rekonstrueerimine või vajalikus mahus uue taristu rajamine.

Alternatiiv I kaevandamise ja väljamise tehnoloogilised all-alternatiivid

I-1 alternatiiv - Kamberkaevandamine puurlõhketöödega. I-2 alternatiiv - Kamberkaevandamine lühiee kombainiga. I-3alternatiiv - Lankkaevandamine pikaee kombainiga I-4alternatiiv - Kamberkaevandamine ning kaevandatud käikude tagasi täitmine maapinna

stabiilsuse tagamiseks.

I-5 alternatiiv - Kombineeritud lähenemisviis –kasutatakse kombinatsiooni vähemalt kahest erinevast kaevandamise ja väljamise tehnoloogilisest alternatiivist, kombinatsioonid täpsustuvad KMH aruandes.

Oandu põlevkivikaevanduse kaevandamise tehnoloogiliste alternatiivide määramise aluseks on kaevanduse avamise viis ja asukoht ning kaevandamisviis ja väljamisviis. Loetletud kriteeriumide alusel saab kaevandamisloa taotluse materjalide, arendajalt saadud informatsiooni ja senise põlevkivi kaevandamise praktika alusel hindamiseks esitada ülalnimetatud alternatiivid, lisaks käsitletakse alternatiivi, mille osas reaalne praktika puudub.

Kamberkaevandamise puhul jäetakse kambriplokis väljamata riskülikukujulised sammastervikud, millele toetub kaevanduse kohal olev maapind. Tervikute mõõtmed projekteeritakse selliselt, et oleks tagatud maapinna pikaajaline püsivus (peavad vastu pidama koormusele). Kamberkaevandamisel kasutatakse tootuskihindi väljamiseks (raimamiseks) puur-lõhketöid, mis on seni olnud peamine väljamisviis. Teise võimalusena saab väljamisviisina kasutada mehaanilist raimamist lühiee kombainiga.

Lankkaevandamise puhul väljatakse langi ulatuses kogu tootuskihind ja tervikuid ei jäeta. Kasutatakse mehaanilist raimamist pikaee kombainiga. Kaevandmise ajal hoitakse lage üleval ajutise toestikuga, mida liigutatakse edasi koos väljamisfrondi (töö-ee) liikumisega. Peale toestiku edasinihutamist toimub lae varisemine, mis toob kaasa ka maapinna vajumise langi kohal. Tegemist on siiski n.ö kontrollitud protsessiga ja maapinnal tekkiva langatuse sügavus ja asukoht on ettemääratav. Langatuse sügavus


www.hendrikson.ee

sõltub väljatud kihi paksusest ja selle lasumissügavusest. Senistel pikaee kombainiga kaevandatud aladel on langatuste sügavus olnud 1,3…1,4 m, erandjuhtudel kuni 2 m1.

Kamberkaevandamisel tagasitäitmisega tuleb tagasitäitmist teostada teatud sammuga väljamisfrondi järel. Tehnoloogia eeldab eraldi komplekse süsteemi ehitamist tarduva segukomponentide tarneks, segu valmistamiseks ja transportimiseks täitmiskohta. Sõltuvalt segu konsistentsist tuleb kambritesse rajada seinu või tõkkeid, mille taha segu pumbata. Tagasitäitmise tehnoloogiat on Eestis kasutatud vähesel määral Kiviõli kaevanduse sulgemisel 1980-ndate aastate lõpus. Maailmas on vastav tehnoloogia kasutusel mitmetes kaevandustes. Eestis on käesoleva ajani tehtud erinevaid uuringuid ja katseid peamiselt tagasitäitmiseks sobilike segude leidmiseks, kuid kaasaegset terviktehnoloogiat kui sellist ei ole tagasitäitmise rakendamiseks põlevkivikaevandustes seni välja töötatud.

Kaevanduse teenindamiseks on lisaks maa peale väljuvale kald- või vertikaalšahtile vaja rajada tuulutusšurfe, settebasseine, alajaamasid, energia- ja veekõrvalduspuurauke. Samuti nendeni kulgevaid teid ja elektriliine. Nende rajatiste täpne arv ja asukoht määratakse kindlaks vastavate projektide koostamisel pärast kaevandamisloa andmist.

1 Eesti mäendus III : Diplomeer itud mäeinseneri õpik. Reinsalu, E. Tallinna Tehnikaülikool. 2019. https://digi. l ib. ttu.ee/i /?4611


Versioon 18.11.2019

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE

4.1 Asustus ja maakasutus Valdav osa Oandu uuringuväljast on kaetud metsa ja märgaladega (ligi 95%), haritavat maad on alla 1%. Suur osa maast on hõlmatud maaparandussüsteemidega (joonis 4.7).

Oandu uuringuväljale jäävad osaliselt Sirtsi looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Koolma metsiste püsielupaik ja Kaasiksoo metsiste püsielupaik (joonis 4.9).

4.1.1 Asustus ja tööhõive

Oandu uuringuväli jääb kolme valla territooriumile – Lüganuse ja Alutaguse vallad Ida-Viru maakonnas ja Vinni vald Lääne-Viru maakonnas. 1. jaanuari 2019. seisuga elas Lüganuse vallas 8552 elanikku, Alutaguse vallas 4714 elanikku ja Vinni vallas 6834 elanikku.

Asustus uuringuväljal paikneb peamiselt Purtse jõe äärsetel aladel ja uuringuvälja põhjaosasse jäävatel aladel – Veneoja, Piilse ja Lümatu külades, üksikud eluhooned jäävad ka taotletava ala lääne serva ja kagu serva. Kokku jääb alale kolm kinnistut, mille otstarbeks on määratud elamumaa. Lisaks on määratud õueala 18 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul. Teadaolevalt jääb uuringuväljale 12 elamut 53 elanikuga. Uuringuväljast 1 km raadiuses jääb 36 elamut 109 elanikuga ja uuringuväljast 5 km raadiuses jääb 120 elamut 321 elanikuga2. (Joonis 4.1 ja 4.2)

Oandu uuringuväljast u. 9 km põhja suunas jääb Lüganuse valla keskus, Kiviõli linn (4964 elanikku); 8,6 km põhja suunas Maidla küla (valla üks kõrgemini hinnatud elupiirkond), u. 11,5 km, 12,5 km ja 10 km põhja suunas jäävad vastavalt Püssi (907 elanikku), Erra ja Sonda (Lüganuse valla suuremad asumid pärast Kiviõli linna). Suurema elanikkonna arvuga Jõhvi linn, jääb u. 18 km ida suunas (10 541 elanikku), Kohtla – Järve linna Sompa linnaosa (835 elanikku) u. 10 km, Järve linnaosa (15 500 elanikku) u. 12,5 km ja Ahtme linnaosa (15 779 elanikku) u. 18 km kirde ja ida suunas. Elanike arv Lüganuse vallas on perioodil 2008-2018 vähenenud u. 30%, olles seejuures viimastel aastatel enam kui 2% aastas.

Seisuga 01.10.2019 elab Ida-Virumaal 136 472 elanikku ja Lääne-Virumaal 25 507 elanikku. 2045. aastaks on prognoositud Ida-Virumaale 86 734 elanikku ja Lääne-Virumaale 14 896 elanikku (Statistikaamet).

2 Põlevkiv i kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike t ingimuste põhjal . Maves AS, 2018.

https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne_0.pdf


www.hendrikson.ee

Joonis 4.1. Rahvastiku paiknemine kaevandusaladel ja nende lähemas piirkonnas (Statistikaamet3)

4.1.2 Teedevõrk

Taotletavat ala läbib keskpaigas edela-kirde suunaline Lüganuse-Oandu-Tudu tee. Ala ida osas paikneb Savala-Arvila tee, väljapoole ala lääne piiri jääb Rakvere maantee. Ala on kaetud tiheda metsasihtide võrgustikuga. Teede paiknemine taotletaval alal ja lähipiirkonnas on näidatud joonisel 4.2.

3 Põlevkiv i kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike t ingimuste põhjal . AS Maves, 2018.


Versioon 18.11.2019

Joonis 4.2. Teede, elektriliinide ja hoonete paiknemine taotletaval alal ja lähipiirkonnas (Maa-Amet: 09.30.2019)

4.1.3 Kommunikatsioonid

Taotletavale ala kesk ja kagu osasse jääb 20 kV võimsusega elektriliin (Joonis 4.2).

4.2 Kliima Kavandatava tegevuse alale lähim meteoroloogia jaam on Jõhvi meteoroloogiajaam. Lähtuvalt kehtivast kliimanormist, mis on koostatud perioodil 1981-2010 kogutud andmete alusel, on keskmine õhutemperatuur piirkonnas 5,1 °C (Eesti keskmine 6,0 °C), olles sellega üks Väike-Maarja järel kõige külmem piirkond Eestis. Aasta kõige külmem kuu Jõhvis on veebruar, kui keskmine temperatuur on -6,0 °C ja kõige soojem kuu juuli kui keskmine temperatuur on 17,0 °C. Kui juuli keskmine Jõhvis erineb riigi keskmisest vaid 0,4 °C, siis veebruari temperatuur lausa 1,5 °C. 4

Sademete norm Jõhvis on 739 mm/a, mis tunduvalt enam kui Eestis keskmiselt (672 mm/a) ja Eestis tervikuna on üks kõrgemaid. Vaid neljas mõõtmisjaamas on sademete hulk suurem. Aasta sademeterikkaim kuu Jõhvis, aga ka Eestis tervikuna on august, kui sademete norm on 103 mm, samal ajal kui Eesti keskmine on 83 mm. Aasta kuivemad kuu on veebruar ja aprill, sademete normiga vastavalt 33 ja 32 mm, mis ei erine väga palju Eesti keskmisest, mis on vastavalt 35 mm ja 31 mm. 5

Temperatuuride ja sademete hulga vahe on peamiseks loodusliku soostumise põhjuseks.

4 http: //www.ilmateenistus.ee/kli ima/kliimanormid/ohutemperatuur/

5 http: //www.ilmateenistus.ee/kli ima/kliimanormid/sademed/


www.hendrikson.ee

Keskmine tuule kiirus Jõhvis on 4,0 m/s, mis on pisut kõrgem kui Eesti keskmine, samas jäävad on kõrgemad keskmiste normid vaid saarte ja rannikualadel nagu Kihnu, Pakri, Sõrve ja Vilsandi. Selgelt valdavaks on lõuna ja edelakaare tuuled. 6

4.3 Mullastik Taotletava ala ida osasse jäävad Oandu soo alal ning kesk- ja lääneosasse jäävatel soo aladel (Tedresoo, Sirtsi soo) levivad sügavad rabamullad (R’’’), soo äärealadel siirdesoo mullad (S’, S’’, S’’’), pisut kaugemal taotletava ala kagu osas ja mujal soode vahelisel alal levivad valdavalt leetunud gleimullad (LkG) ja leede-gleimullad (LG). Purtse jõe lähialadel levivad valdavalt gleistunud lammimullad (AG). Peamistes elupiirkondades (Piilse, Veneoja ja Lümatu küla aladel on valdavaks leostunud gleimullad (Go), leetjad gleimullad (GI), koreserikkad leostunud mullad (Gor) ja gleistunud leetjad mullad (KIg). Vaata täpsemalt joonis 4.3.

Joonis 4.3. Mullastik taotletaval alal (Maa-Amet: 30.09.2019)

4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Oandu uuringuvälja idapiiriks on Purtse mattunud ürgoru lääneserv, kus põlevkivikihind on ära kulutatud, loodes piirneb uuringuväli Sonda uuringuväljaga, põhjas Uus-Kiviõli uuringuväljaga ja lõunas Oandu uuringuvälja passiivse tarbevaru plokkidega 15, 14 ja 19.7

Vaadeldava ala pinnareljeef on tõusuga lääne suunas. Abs kõrgused jäävad vahemikku +47 m (idas) kuni +76 m (läänes). Katendi paksus suureneb uuringu välja piires 30-50 m põhjapiiril kuni 89-90 m lõunapiiril. Kukruse lademes paikneva mäemassi paksus jääb vahemikku 2,0-2,3 m ja põlevkivikiht vahemikku 1,5-1,8 m. Aastaajast, sademetest ja maapinna reljeefist sõltuv maapinnalähedane veetase jääb 0,2-1,8 m sügavusele maapinnast8. Ala geoloogiline läbilõige on esitatud joonisel 4.4, läbilõike paiknemine uuringuväljal, orienteeruvalt paralleelselt Lüganuse-Oandu-Tudu teega on näha lisas 6.

6 http://www.ilmateenistus.ee/kli ima/kliimanormid/tuul/ 7 VKG Kaevandused OÜ maavara kaevandamise loa taotlus: Oandu kaevandus. Seletuskir i 8 VKG Kaevandused OÜ maavara kaevandamise loa taotlus: Oandu kaevandus. Seletuskir i


Versioon 18.11.2019

Q Kvaternaari setted O2-3nb Ordoviitsiumi ladestu Nabala lade O2rk Ordoviitsiumi ladestu Rakvere lade O2kl Ordoviitsiumi ladestu Oandu lade O2jk Ordoviitsiumi ladestu Jõhvi lade O2Id Ordoviitsiumi ladestu Idavere lade O2kk Ordoviitsiumi ladestu Kukruse lade O2uh Ordoviitsiumi ladestu Ujaku lade

Joonis 4.4. Oandu põlevkivikaevanduse geoloogiline läbilõige (JV Markšeiderbüroo, 2018)

Aluspõhjakivimite lasumus Oandu uuringuväljal ei ole korrapärane. Üldise lõunasuunalise kallakuse foonil on lasumusrikkeid. Neist suurim on kirde–edelasuunaline Ahtme rike, mis kulgeb Oandu uuringuvälja lõunaosas Tarumaa–Koolmaa joonel. Ahtme rike läbib nii alus- kui pealiskorda. Tektoonilise rikkevööndi laius on kuni 2 km, pikkus 50 km ja amplituud 21 m9. Rike tekkis u 400 mln aastat tagasi kaledoonia kurrutuse käigus. Ahtme rike pinnamoes ei avaldu.10 Uuringuvälja ala on suhteliselt lihtsa geoloogilise ehitusega. Joonisel 4.4 on esitatud uuringuvälja geoloogiline läbilõige.11

Uuringuvälja hüdrogeoloogiline läbilõige on lähedane Eesti põlevkivimaardla keskosale. Esinevad Kvaternaari setete veekiht, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Keila-Kukruse, Nabala-Rakvere ja Lasnamäe–Kunda veekiht ning Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht.

9 Puura, I., Vaher, R. 1997. Cover structure. – In: A. Raukas & A. Teedumäe (comps., eds.). Geology and Mineral Resources of

Estonia. Tallinn, pp. 167–177. 10 Eesti Entsüklopeedia, 13. kd. 2003. 11 Oandu põlev ikiv ikaevanduse geoloogiline läbilõige. Markšeiderbüroo 2018.


www.hendrikson.ee

Kvaternaarisetete geneesist lähtudes on vaadeldaval alal esindatud: 1) soosetete, 2) jääjärveliste setete, 3) jõe- ja mattunud orgude setete ning 4) veevaeses moreenis sporaadiliselt leviv saviliiva- ja kruusaläätsede vesi.

Soosetete vesi on uuritaval alal laia levikuga. Suurtes rabades on turbakihi paksus keskmiselt 3,0 m, väikestes rabades 2,0–2,5 m. Turba all lasub jääjärvelise ja järvelise päritoluga liivsavi, savi ja peeneteraline liiv.

Jääjärveliste setete vesi esineb keskmise-, peene- ja pisiteralistes liivades, paksusega 0,5–4,0 m.

Jõe- ja mattunud orgude setete vesi esindatud eriteralise liivaga, mis sisaldab kruusa ja aleuriiti. Veekiht levib kitsa, kuni 500 m laiuse ribana, mis moodustab Oandu kaeveväljale loodusliku idapiiri, lõikudes kanjonilaadselt aluspõhjakivimitesse ja lõhkudes järsult normaalse geoloogilis-hüdrogeoloogilise läbilõike. Tavaliselt lasub veekihi all vettpidav moreen, kuid hüdrauliline side aluspõhjakivimitega võib toimuda ka oru külgede kaudu.

Saviliiva- ja kruusaläätsede ning vahekihtide vesi, mis on sporaadiliselt levinud veevaeses moreenis. Moreeni vettandev osa ei ole tavaliselt paks – kuni 3 m. Moreen lasub kvaternaarisetete aluspinnases aluspõhjakivimitel ning litoloogiliselt koosneb jämepurdsest väheümardunud karbonaatmoreenist. Kõik kvaternaarisetted akumuleerivad sademevett ning avaldavad alumiste veekihtide toitumisele reguleerivat mõju.

Ordoviitsiumi veekompleks: Nabala–Rakvere veekiht levib uuringuvälja ala lõunaosas ja kiildub välja loodeosas, kus selle paksus on 7,0 m. Lõuna suunas vettandvate kivimite paksus suureneb kuni 25 meetrini. Vettandvateks kivimiteks on Nabala ja Rakvere lademe ebaühtlaselt savikad ja kavernoossed lõhelised lubjakivid, harvem dolokivid. Alumiseks veepidemeks on Oandu lademe ja Keila lademe ülemise osa mergel ja tugevalt savikas lubjakivi. Ülemine veepide praktiliselt puudub ja Nabala–Rakvere veekihi põhjavesi on vahetult seotud kvaternaarisetete veega. Eraldatud on nad seal, kus kvaternaarisetete all esinevad vett vähe läbilaskvad moreensetted. Toitumine toimub sademeveest, toiteala langeb kokku levialaga. Veekiht voolab välja kohalikku hüdrograafiavõrku.

Keila–Kukruse veekihi moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Keila, Haljala ja Kukruse lademe kivimid. Veekiht on üldise levikuga. Vettandvateks kivimiteks on lõhelised, kohati kavernoossed ja dolomiidistunud lubjakivid, paksusega 18–30 meetrit. Alumiseks veepidemeks on Uhaku lademe savikas lubjakivi.

Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi levib Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe ja Aseri kihtide ja Alam-Ordoviitsiumi Kunda lademe kivimites. Veekiht on üldise levikuga. Vettandvateks kivimiteks on lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid, keskmise paksusega 20 meetrit. Vettpidavaks lasumiks on Uhaku lademe savikad lubjakivid, mis moodustavad Ordoviitsiumi veepideme. Alumiseks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi Volhovi ja Leetse lademe savikad glaukoniitlubjakivid ja liivakivid, samuti Pakerordi lademe diktüoneemakilt.

Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi põhjavesi levib Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ning Kesk-Kambriumi Tiskre ja Pirita kihistu peeneteralistes, harvem aleuroliidi vahekihtidega keskmiseteralistes liivakivides. Vettandvate kivimite keskmine paksus on 22 m. Veekihi levik on üldine. Lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi Volhovi, Leetse ja Pakerordi lademe savikas glaukoniitlubjakivi ja diktüoneemakilt. Vettpidavaks lamamiks on Kambriumi savid. Veekiht on surveline, veetase alaneb põhja suunas absoluutkõrguselt 50 m kuni absoluutkõrguseni 39 m.

Joonisel 4.5 on esitatud põhjaveekogumite leviku areaalid Ida-Eestis.


Versioon 18.11.2019

Joonis 4.5. Põhjaveekogumite levik Ida-Eestis (Maa-Amet: 30.09.2019)

4.4.1 Põhjavee seisund ja veekasutus

Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihist moodustunud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on keemiliselt ja koguseliselt halvas seisundis1213. Kogum on mõjutatud kaevanduste, karjääride, keemia- ja põlevkivitööstuste ning nende tekitatud jäätmete ladestamisega tekkinud reostuse poolt. Põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui veevõtt. Põhjaveekogumisse ei jää kinnitatud põhjaveevarusid.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum on koguseliselt heas, kuid keemiliselt halvas seisundis. Põhjaveekogumis esineb fenoolide ja naftasaaduste läviväärtuste ületamist ning probleemiks on kaevanduste vee ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi vee sissetung.

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, on moodustatud Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist. Kogum on praegu nii keemiliselt kui ka koguseliselt heas seisundis, kuid veevõtu intensiivistumine (veevarustus, kaevandustegevus) võib põhjustada veetaseme alanemist (ajutist ka 30 aasta perspektiivis), sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda.

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum on moodustatud Kambriumi-Vendi veekompleksi Voronka veekihist. Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund on hea.

12 Põhjaveekogumite seisundi hindamine. OÜ Hartal Projekt , 2014 13 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2016-2021. https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf


www.hendrikson.ee

Kavandatava tegevuse alale jääb Keskkonnaregistri andmetel (EELIS, 29.10.2019) kaks Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit avavat olmevee puurkaevu (PRK0013519 Lümatu külas ja PRK0025473 Veneoja külas) ja üks Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit avav puurkaev (PRK0005894 Oandu külas ). Lisaks jääb mitmeid puurkaevusid tegevusala lähipiirkonda. Ühisveevärk kavandatava tegevuse alal puudub (joonis 4.6).

Joonis 4.6. Puuraugud Oandu uuringuväljal ja selle lähipiirkonnas

4.5 Pinnavesi, pinnaveeseisund ja -kasutus Oandu uuringuväli jääb Soome lahe hüdroloogilisse vesikonda, Purtse jõe valgalasse. Suur osauuringuväljast on kaetud soode ja rabadega - Sirsti soo, Tedresoo, Jõeladva soo, Oandu soo, Kaasiksoo. Uuringuvälja lähipiirkonda jäävad Virunurme raba, Linnasaare soo, Lipu soo, Ratva raba, Muraka raba.

Veemajanduslikus mõttes paikneb ala Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonnas nelja veekogumi osavalgalas: Purtse Ojamaa jõeni (1068200_1), Hirmuse (1069700_1), Ojamaa Ratva ojani (1068700_1) ja Ojamaa Ratva ojast suudmeni (1068700_2). Enamik veekogusid kavandatava tegevuse alal jäävad kogumi, Purtse Ojamaa jõeni, valgalasse (Purtse jõgi, Sirtsi oja, Mehide oja, Jõepere kraav, Evasu kraav), vaid Ojamaa jõgi ja Leppoja jõgi jäävad Ojamaa jõe osavalgalasse. Ala on kaetud tiheda maaparandussüsteemide võrguga. Vee liikumine alal toimub suunaga lõunast põhja. (Joonis 4.7)

Tuginedes Ida-Eesti veemajanduskavale ja riikliku keskkonnaseire 2017. aasta kinnitatud andmetele, on Purtse jõe seisund ülemjooksul hea. Samas ei ole jõe ülemjooksu seiratud. Purtse jõe allavoolu jäävad kogumid on halvas või kesises seisundis, põhjuseks mineviku reostus (Kohtla-Järve ja Kiviõli


Versioon 18.11.2019

põlevkivitehaste poolt aastatel 1930-1980 tekitatud reostus), aga ka tõkestatus (paisud). Käimas on LIFE programmi kaasabil rahastatav projekt jääkreostuse likvideerimiseks14.

Hirmuse kogum on määratud tugevasti muudetud veekogumiks, põhjuseks maakuivendus. Kogumi ökoloogiline potentsiaal on hinnatud kesiseks, tuginedes suurselgrootute seisundile 2016. aastal toimunud seire ajal. Kesise seisundi põhjuseks on seire ekspertide hinnangul veerežiim.

Joonis 4.7. Veekogud, veekogumid ja maaparandussüsteemid Oandu uuringuväljal

Ojamaa Ratva ojani on määratud tugevasti muudetud veekogumiks, põhjuseks maaparandus. Kogumi ökoloogiline potentsiaal on tuginedes kaudsele infole hinnatud heaks, seiret toimunud ei ole. Ojamaa Ratva ojast suudmeni seisund on kehtiva veemajanduskava kohaselt halb, tuginedes 2017. aasta kinnitatud seisundi hinnangule kesine. Tuginedes 2016. aastal toimunud seire andmetele viitab kesisele seisundile kalastiku seisund. Seire ekspertide hinnangul on kesise seisundi põhjuseks jõe tõkestatus (paisud), aga ka setete koormus. Avalduvad põhjused jäävad väljapoole kavandatava tegevuse ala. Ojamaa jõele avalduv hüdromorfoloogiline koormus on kogu jõe ulatuses hinnatud 2019. aastal valminud vooluveekogumite hüdromorfoloogilise hinnangu15 kohaselt halvaks, põhjuseks äravoolu looduslikkuse hinnang ja veekasutus (veeheide).

Keskkonnaregistris registreeritud seisuveekogusid (järvesid) Oandu uuringuväljale ei jää. Lähimad seisuveekogud on uuringuväljast u. 4,5 km loode suunas jäävad Sirtsi soo laukad, u. 6,3 km ida suunas jääv Ratva järv ja u. 6 km kaugusele kagu suunas jäävad Muraka raba laukad.

14 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/jaakreostus 15 Vooluveekogumite hüdromorfoloogi line analüüs. Keskkonnaagentuur, 2019.


www.hendrikson.ee

Heitveelaskusid ja pinnaveevõtu kohtasid kavandatava tegevuse alale ei jää. Lähimad veelaskmed Oandu uuringuväljale on Ojamaa kaevanduse veelaskmed 16. Ülevaate veelaskemete asukohatest on esitatud joonisel 4.8 (Keskkonnaregister: EELIS 20.11.2019): .

Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseini veelask HVL0441990 Kiikla peakraavi - u. 2,7 km Oandu uuringualast ida suunas;

Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti veelask HVL0441870 Ojamaa peakraavi u. 4,2 km alast kirde suunas;

Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseini veelask HVL0441820 Ojamaa peakraavi

Kiikla peakraav ja Ojamaa peakraav suubuvad Ratva ojja, mis omakorda suubub Ojamaa jõkke.

Tulenevalt kaevandusvee heitveelaskmete paiknemisest saab öelda, et Purtse ja Ojamaa jõgi on alates Kiikla peakraavist Ojamaa jõkke kaevandusvee poolt mõjutatud.

Allmaakaevandamine mõjutab kaevandusvee suublaks olevaid veekogusid valdavalt heljumi koormusega, kuid kaevandusveel on ka kõrgendatud karedus, mis võib muuta suurte koguste tõttu suubuva veekogu keemilist koostist ja veerežiimi (veetaset ja vooluhulka). Ka erineb kaevandusvee temperatuur suubuva veekogu temperatuurist.

Joonis 4.8. Veelaskmed Oandu uuringuvälja lähipiirkonnas (EELIS: 20.11.2019)

4.6 Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik Kavandatava tegevuse alla jääb kogu ulatuses Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja suures osas ka Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (va. ala ida ja kagu nurk) määratud rohelise võrgustiku

16 Keskkonnaregis ter: EELIS, 15.10.2019


Versioon 18.11.2019

tuumalale. Valdava osa Oandu uuringuvälja alast (ligi 95%) moodustavad mets ja märgalad (sh 38 vääriselupaika), haritavat maad on alla 1%.

4.6.1 Kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:

kaitsealad (sh kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

4.6.1.1 Kaitstavad loodusobjektid kavandatava tegevuse alal ja 5 km raadiuses

Tervenisti või osaliselt Oandu uuringuväljale jääb üks kaitseala (Sirtsi looduskaitseala), kaks püsielupaika (Kaasiksoo metsise püsielupaik, Koolma lendorava püsielupaik), üks LK-I loomaliigi leiukoht (must toonekurg), kolm LK-II loomaliigi leiukohta (kaks metsise elupaika, üks kanakulli elupaik), üks LK-II taimeliigi kasvukoht (väike-käopõll), 16 LK-III taimeliigi kasvukohta (kuradi-sõrmkäpp, suur-käopõll, Wulfi-turbasammal, karukold, vööthuul-sõrmkäpp, karukold), kaks III-kk samblaliigi kasvukohta (taiga-peenpoorik). Kaitstavaid looduse üksikobjekte taotletavale alale ei jää.

Kaevandamisel põhjaveetaseme muutumise või põhjavee suunamisega pinnaveekogudesse võib kaasneda mõju tundlikele ökosüsteemidele. Mõju ulatus sõltub paljuski kaevandamisega kaasneva depressioonilehtri ulatusest, mis täpsustatakse KMH aruandes. Alljärgnevalt antakse ülevaade Oandu uuringuvälja piirist u 5 km ulatuses jäävatest kaitstavatest loodusobjektidest:

Vahetult taotletavast alast põhja suunas jääb Oandu parkmets, u 850 m ida suunas Arvila metsise püsielupaik, u 850 m põhja suunas kaitstav looduse üksikobjekt, Rääsa kadakas, ja u 1 km põhja suunas kaitstav looduse üksikobjekt, Sirtsi rändrahn. Ülejäänud kaitsealad, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid jäävad taotletavast alast enam kui 1 km kaugusele: Muraka looduskaitseala, mis ühtlasi kuulub ka Alutaguse rahvuspargi koosseisu, Tudu park, Kiikla metsise püsielupaik, Tudusoo looduskaitseala, Sirtsi väike-konnakotka püsielupaik, Jalastu lendorava püsielupaik, Kaanisoo lendorava püsielupaik, kaks Udriku lendorava püsielupaika ja neli kaitstavat looduse üksikobjekti (Mehide männid, hõbepappel „Pilvepuu“, lõhiselehine must lepp, Tuduküla rändrahn). Taotletavast alast 5 km raadiuses jääb suur hulk kaitsealuste liikide elupaikasid ja levikualasid, mille paiknemist taotletava ala suhtes siinkohal ükshaaval ülesse ei loetleta.

Looduskaitseseadusest tulenevatest piirangutest kaitsealuste liikide levikualade ja kasvukohtade avalikustamisele, on joonisel 4.9 kujutatud kõik kaitsealuste taimeliikide levikualad ühise tingmärgina ja kõik loomaliikide leiukohad ühise tingmärgina, LK-I ja LK-II liikide ja kaitstavate looduse üksikobjektide asukohad on kujutatud orienteeruva asukohana. Joonisele ei ole kantud LK-I liikide pesapuid.


www.hendrikson.ee

Joonis 4.9. Kaitstavad loodusobjektid ja vääriselupaigad Oandu uuringuväljal ja sellest 5 km raadiuses. Joonisele ei ole märgitud LK-I linnuliikide pesapuid.

4.7 Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2016).

KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 (1) punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada,


Versioon 18.11.2019

kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

KMH objekt on Oandu põlevkivikaevanduse maavara kaevandamise loa taotlus. Kaevandamise loa taotluse eesmärk on põlevkivi kaevandamine Eesti põlevkivimaardla Oandu uuringuvälja plokkidest 1, 5, 8, 11, 12, 13. Luba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks keskmiselt 5 mln t aastas ja maksimaalselt 15 min t aastas. Loa taotletav kehtivusaeg on 30 aastat. Kaevandamiseks soovitakse kasutada parimat võimalikku tehnikat, tuginedes seejuures KMH aruandes esitatud hinnangutele ja soovitustele. Kavandatavat tegevust ja selle alternatiive kirjeldatakse täpsemalt ptk-des 2 ja 3.

Kavandatava tegevuse piirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

Kavandatava tegevuse eeldatavaks mõjualaks on Oandu uuringuvälja ala. Lisaks võib mõjualas olevateks lugeda ka taotletavast alast välja jäävad lähimad Natura alad, millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna muutuste.

Oandu uuringuväljale alale jääb osaliselt kaks rahvusvahelise Natura 2000 võrgustiku loodusala ja kaks linnuala: Sirtsi loodusala (EE0070104) ja Sirtsi linnuala (EE0070173); Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnala (EE0070172). Nimetatud loodusalade osasid jääb ka Oandu uuringuvälja lähipiirkonda. Uuringuväljast u. 1900 m kaugusele edela suunas jääb Tudusoo linnuala (EE0060209) ja Tudusoo loodusala (EE0060209).

Joonisel 4.10. on toodud Natura loodus- ja linnualad, mis jäävad taotletava tegevuse eeldatavasse mõjualasse. Tabelis 4.1 on esitatud Natura 2000 võrgustiku alade seos kavandatava tegevusega, kirjeldatud alade kaitse eesmärgid lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrusest nr 615 (RT III, 04.04.2017, 6), näidatud ära, mil viisil on siseriiklikult tagatud alade kaitse ning millised kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigatüübid jäävad Oandu uuringuväljale ja selle lähipiirkonda (u 5 km raadius).

Joonis 4.10. Natura loodus- ja linnualad Oandu uuringuväljal ja sellest 5 km raadiuses


www.hendrikson.ee

Tabel 4.1. Natura 2000 alade kirjeldused

Natura ala Natura ala kaitse-eesmärgid

Siseriiklik kaitse

Paiknemine/ seotus kavandatava tegevusega

Kaitse-eesmärgid taotletaval alal ja mõjupiirkonnas

Sirtsi loodusala (EE0070104)

Alal kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

Liigid, kelle elupaikasid kaitstakse on tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männisinelane (Boros schneideri).

Sirtsi loodus-kaitseala,

Jääb Oandu uuringuväljale ja selle lähipiirkonda.

Kaitse eesmärgiks olevate liikide leiukohad taotletaval alal ja u 5 km raadiuses selle välispiirist puuduvad.

Kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid taotletaval alal ja u 5 km raadiuses selle välispiirist: rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), huumustoitelised järved ja järvikud (3160).

Sirtsi linnuala (EE0070173)

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola);

Sirtsi loodus-kaitseala.

Jääb Oandu uuringuväljale ja selle lähipiirkonda

Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigad taotletaval alal puuduvad.

Taotletava ala välispiirist u 600 m loode suunas jäävad kaitse-eesmärgiks olevate liikide, rüüt ja mudatilder, elupaigad.

Muraka loodusala (EE0070103)

Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii);

Kaasiksoo metsise püsielupaik, Arvila metsise püsielupaik, Muraka looduskaitseala, Alutaguse maastikukaitseala

Loodusala lahustükk jääb taotletavalale alale, suurem osa alast 2 km ja enam kaugusele taotletava ala piirist

Kaitse-eesmärgiks olevate liike leiukohad taotletaval alal puuduvad.

Taotletaval ajal ja selle välispiirist u 5 km raadiuses on registreeritud järgmised kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid: rabad (*7110), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

Muraka linnuala (EE0070172)

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus

Kaasiksoo metsise püsieluapaik, Arvila metsise püsielupaik, Muraka loodus-

Linnuala lahustükk jääb taotletavale alale, suurem osa alast 2 km ja enam kaugusele taotletava ala piirist

Taotletavale alale ja selle lähipiirkonda jäävad ulatuslikud metsise elupaigad.

2-6 km kaugusel taotletavast alast on


Versioon 18.11.2019

Taotletavale alale ja selle võimalikku mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldused tuginedes Keskkonnaregister: EELIS, 31.10.2019 andmetel.

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura alale

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ja Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkidest, saab mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ilmneda eelkõige läbi kaevandamisega kaasneda võiva maapinna lähedase põhjaveekihi veetaseme alanemise ja müra leviku, välistada ei saa lõhkamisega kaasnevat vibratsiooni ja langatuste mõju. Taotletav ala on loodest, põhjast, kirdest ja idast ümbritsetud kaevandusaladega, mistõttu on mõjude prognoosimisel oluline pidada silmas mõjude kumuleeruvust. Seda ennekõike seoses põhjaveetaseme muutumisega, aga ka seoses müra tekkega.

Võttes hindamisel aluseks analoogia planeeritava Sonda kaevandusala kohta ja selle hindamisel teostatud depressioonilehtri modelleerimise, ulatub kaevandamisega kaasnev põhjaveetaseme alandus orienteeruvalt 4-6 km kaugusele kaevandusala piirist (selleks soodsatel tingimustel). Põhjaveetaseme alanemisel võib olla ebasoodne mõju kavandatava tegevuse ala ja depressioonilehtri ulatuses jäävatele põhjaveest sõltuvatele Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Läbi

europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk kanak (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

kaitseala, Alutaguse maastiku-kaitseala

registreeritud järgmiste kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigad: teder, mustsaba-vigle, sookurg ja kaljukotkas.

Tudusoo linnuala (EE0060209)

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogallus);

Tudusoo loodus-kaitseala

U 1,8 km taotletavast alast.

Jääb kaevandamisega kaasneva põhjavee depresioonilehtri (eeldatavalt u. 4-6 km) ulatusse.

Taotletavast alast u1,8 km edela suunas jäävad metsise elupaigad.

Tudusoo loodusala (EE0060209)

Elupaigatüübid mida alal kaitstakse on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*) ja harilik võldas (Cottus gobio);

Tudusoo loodus-kaitseala

U 1,8 km taotletava ala piirist.

Jääb kaevandamisega kaasneva põhjavee depressioonilehtri (eeldatavalt u. 4-6 km) ulatusse.

Taotletavast alast 1,8-6 km ulatuses jäävad järgmised loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid: järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).


www.hendrikson.ee

elupaikades toimuvate muutuste võib mõju avalduda ka Natura võrgustiku linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.

Allmaakaevandamisest tingitud müra levib peamiselt kaevanduse tööstusterritooriumil. Müra tekitab näiteks kaevise laadimine ja selle maapealne transport, ühtlasi ka tuulutusšurfid, mille kaudu jõuab maapinnale ennekõike ventilaatorite tööst põhjustatud müra, sh võib eralduda õhusaaste.

Mäeeraldise idapoolset lahustükki on otstarbekas avada üksnes Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandusi teenindava Rääsa teeninduskompleksi kaudu, mille mõjusid on detailplaneeringu KSH tasemel hinnanud Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu KSH-s. Mäeeraldise läänepoolsel lahustükil on kaevanduse avamiseks kaks tehnilist alternatiivi – peaveostrekiga Sirtsi looduskaitseala alt või mäeeraldise lahustükilt uue teeninduskompleksi kaudu. Uue teeninduskompleksi rajamine eeldab metsa raiet (orienteeruvalt 5-10 ha). Teeninduskompleksi kasutamisega (kaevise väljastamine ja laadimine) ning kaevise transpordiga kaasneb vähene müra ja tolm. Teeninduskompleksist transporditakse kaevis edasi rikastusvabrikusse, kus põlevkivist eraldatakse aheraine. Rääsa teeninduskompleksile kõige lähemal asuv rikastusvabrik jääb OÜ VKG Kaevandused kuuluvale Ojamaa kaevanduse tööstusalale. Rikastusvabrik on projekteerimisel ka Aidu tööstusalale. Siiski nähakse Oandu kaevandusest kaevandatava põlevkivi potentsiaalse rikastamise kohana pigem Ojamaa tööstusalale jäävat rikastusvabrikut. Mäemassi transport Rääsa teeninduskompleksi ja Ojamaa tööstusalal paikneva rikastusvabriku vahel on planeeritud konveieriga.

Kaevandamisega suunatakse põhjavesi pinnaveekogudesse. Arvestades Natura kaugust ja vee liikumise suunda, puudub tegevusel mõju pinnaveele, mis vajab käsitlemist Natura asjakohase hindamise osana.

4.7.1 Natura hindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamine jõuab objektiivsete asjaolude põhjal järelduseni, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju avaldumine välistatud Sirtsi ja Muraka loodus- ja linnualadele, mis paiknevad taotletava ala peal, aga ka taotletavast alast u 1,8 km kaugusele jäävatele Tudusoo loodus- ja linnualale. Kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid nimetatud kuuele Natura 2000 alale on vajalik täpsustada KMH aruande faasis ning läbi viia Natura asjakohane hindamine.

4.8 Keskkonnatervis (müra, vibratsioon ja õhusaaste) Allmaakaevandamisega seotud müra, vibratsiooni ja õhusaaste peamisteks allikateks on lõhkamistööd, kaevanduse ventilatsioonihooned, mäemassi purustid ja lintkonveierid, aheraine autodesse laadimise ja puistangutel aheraine autodelt maha kallutamise müra ning kaevise laiali veoga seotud transport. Maapeal avaldub müra mõju ennekõike tööstus- ja teeninduskomplekside piirkonnas, kaevise veoteede läheduses, vähemalt määral ka tuulutsšurfide piirkonnas. Tuulutusšurfide kaudu võivad välisõhku eralduda ka saasteained (süsinikdioksiid, ammoniaak, väävelvesinik, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid). Vibratsiooni esineb ennekõike lõhkamistööde lähemas piirkonnas, aga võib esineda ka teede ääres, kus toimub kaevise transportimine autodega.

Oandu uuringuväli on KMH koostamise ajal valdavalt kaetud metsaga ja puuduvad olulised müratekke allikad. Uuringuvälja ümbritsevad töötavad (Ojamaa) ja tööd alustavad/kavandatavad allmaa kaevandused (Uus-Kiviõli, Uus-Kiviõli II, Sonda II). Lähim olemasolev tööstussala, kus toimub ka põlevkivi rikastamine (põlevkivist eraldatakse aheraine) jääb Ojamaa kaevanduse tööstusalale. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusala on planeeritud ja selle osaks oleva Rääsa teeninduskompleks on planeeritud vahetult Oandu uuringuväljast põhja suunas.

Kaevandamisega kaasneb vibratsioon. Tuginedes riikliku keskkonnaseire seismoseire andmetele on maa värisemine kuni 1,8 magnituudi (üksikutel juhtudel kuni 2,1 magnituud) üsna tavaline karjääride piirkonnas, aga seismiliselt on tuvastatavad ka varingud allmaakaevandustes. Viimase kümne aasta jooksul on seismiliselt määratud üheksa varingut, neist osa on toimunud suletud, osa töötavates kaevandustes. Varingu koht on võimalik määrata mõne km täpsusega. Joonisel 4.11 on toimunud


Versioon 18.11.2019

varingud ja nende tugevus näidatud punase kuusnurgaga. Viimane teadaolev varing toimus seismoseire andmetele tuginedes 2017. aastal Estonia kaevanduses (magnituudiga 2,2).

Joonis 4.11. Kolmnurgaga on tähistatud Eesti seismojaamade võrk (mustad – püsivad jaamad, valged – ajutised jaamad) ning näidistena koondatud erinevate ajavahemike jooksul täheldatud seismilised sündmused. Väikesed mustad punktid on aastatel 2015 - 2017 toimunud rutiinseire tulemusena lokaliseeritud sündmused. Kollased täpid on viimase aastakümne jooksul toimunud maavärinud ja kuusnurgad põlevkivikaevanduste varingud 17.

4.9 Jäätmeteke Põlevkivi kaevandamisel väljatud kaevise töötlemisel tekib kaks materjalivoogu – põlevkivi ja aheraine. Aheraine on materjal, mis saadakse kaevise rikastamisel. Selles on valdavalt lubjakivi, kuid teatud osa ka põlevkivi. Varem on põlevkivi sisaldus aheraines ületanud isegi 30%, praegu sisaldab aheraine aga alla 5% põlevkivi18. Arendaja sõnul tekib praegu veel vähem aherainet, seda u 0,3–0,4 t ühe tonni põlevkivi kohta.

2018. aastal tekkis põlevkivi tööstuses 6,46 miljonit tonni lubjakivi killustikku, millest üle poole leidis kasutust teistes valdkondades. VKG suunas ringlusesse ning taaskasutas 2018. aastal koguni 95% 2,3 miljonist tonnist kaevandamise ja rikastamise tulemusel tekkinud lubjakivi killustikust. Valdav enamus sellest läks teedeehitusse ning täitematerjaliks. Eesti Energia suunas 2018. aastal ringmajandusse 300 000 tonni aherainet. Koostöös raudtee ettevõttega EVR Cargo transporditi lubjakivi erinevatesse piirkondadesse üle Eesti. Kolmandik sellest jõudis Pärnumaale teedeehituseks materjali tarnivale Graniidikeskusele. Eesti Energia kavatseb tulevikus kuni viie miljoni tonni suurusest aastas toodetavast lubjakivi kogusest järjest suurema osa taaskasutusse anda. Lubjakivi sobib teede, suurte platside, tammide ja teiste massiivsete objektide ehitamiseks ning on paslik ka metsateede värskendamiseks.

17 Seismoloog Heidi Soosalu: Eesti vajaks maavärinate tuvastamise võrku kasvõi r i igikaitseks. Heidi Soosalu, artikkel 25.06.2018,

Heureka. https://heureka.postimees.ee/4508343/seismoloog-heidi-soosalu-eesti-vajaks-maavarinate-tuvastamise-vorku-kasvoi-riigikaitseks 18 Põlevkiv i arengukava 2016-2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf#


www.hendrikson.ee

Eesti Energia pakkus aherainest toodetud lubjakivi killustikku ning põlevkivituhka ka Eesti idapiiril soisel alal välja ehitatava riigipiiri rajamiseks.19

4.10 Kultuurimälestised Taotletavale alale ei jää muinsuskaitseobjekte. Alale lähimad muinsuskaitseobjektid on kalmistud, taotletava alast u 330 m, 500 m ja 1100 m põhja suunas ja rauasulatuskoht u 950 m kagu suunas.

19 Eesti põlevkiv itööstuse aastaraamat 2018. https://www.vkg.ee/wp-content/uploads/2019/07/polevkivi-aastaraamat-est-2018.pdf


Versioon 18.11.2019

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada asjakohaste kõrgema taseme strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentidega ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringuga. Olulisemad arvesse võetavad strateegilised dokumendid on nende eesmärgid seoses KMH objektiks oleva maavara kaevandamise loa taotlusega on toodud alljärgnevalt:

Maapõuepoliitika põhialused aastani 205020

Strateegia sõnastab maapõueressursside üleriigilise eesmärgi ja valdkonna arendamise põhimõtted ja prioriteetsed tegevussuunad.

Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Alljärgnevalt on loetletud olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad vaadeldava tegevuse ja selle KMH kontekstis:

Maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse.

Minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus.

Maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja vähendatakse jäätmeteket.

 Kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss kas kasutatakse või säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis.

Energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja

innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning

kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia

kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050)21

KPP 2050 on visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel.

KMH kontekstis olulisemad suunised dokumendis:

Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine.

Suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust.

Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.

20 Maapõuepoli itika põhialused aastani 2050. https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf 21 Kliimapol iit ika põhialused aastani 2050. https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf


www.hendrikson.ee

Energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENAM 2030)22 EMTAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 asendab järgmised hetkel kehtivad või äsja kehtivuse kaotanud arengukavad: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Eesti energiatehnoloogia programm ning osaliselt Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013. Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel; Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel ja Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel.

Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus koostatavast maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ja ettevõtjate tegevuskavadest. Põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks) elektritootmiseks. Olukorras, kus põlevkiviõli tööstuse tegevuskavad realiseeruvad väiksemas mahus ning tekib puudujääk elektri tootmise võimekuse saavutamiseks, rakendab süsteemihaldur meetmeid tootmise võimekuse piisavuse tagamiseks elektrituru regulatsiooni alusel.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-203023

“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15. aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põhieesmärgi elluviimiseks määrab arengukava kolm strateegilist eesmärki ja meetmed eesmärkideni jõudmiseks. Strateegilistele eesmärkidele on määratud mõjunäitajad ja sihttasemed. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel.

Põlevkivi arengukava kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln t mitmeaastase keskmise kogusena. Kaevandamiseks lubatud aastamäära suurendamine on võimalik ainult juhul, kui keskkonnakoormus ei suurene ja selle vajaduse aluseks on reaalne turusituatsioon. Põlevkivi arengukava vaadatakse üle iga viie aasta tagant.

Arengukava strateegilised eesmärgid seoses põlevkivi kaevandamisega on:

põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine

Põlevkivi arengukava on koostatud kooskõlas järgmiste strateegiliste dokumentidega:

Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

22 Energiamajanduse arengukava aastani 2020 . https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 23 Põlevkiv i kasutamise riiklik arengukava 2016-

2030.https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf#


Versioon 18.11.2019

Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” Energiamajanduse arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 Looduskaitse arengukava aastani 2020 Riigi jäätmekava 2014-2020Keskkonnatasude raamkava 2016+ Transpordi arengukava 2014-2020 Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2020 Eesti julgeolekupoliitika alused (2010) Ida-Viru maakonna arengukava 2014–2020 Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Lääne-Viru arengukava, strateegia ja seotud teemaplaneeringud.

Rahvusvahelised lepped ja EL dokumendid.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007)

“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+24

Arengustrateegia kohaselt jääb arengukava rakendamise perioodil Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks, jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks.

Keskkonnakahjude ning elukeskkonna kvaliteedi alanemise leevendamiseks ja kompenseerimiseks tuleb ettevõtete ning riigi ja maakonna omavalitsuste koostöös leida õiglane tasakaal, kus maakonnast kogutud ressursi- ning saastetasud jääksid eelkõige kahjustatud piirkonda.

Oluliseks muust Eestist eristuvaks trendiks Ida-Virumaa tööstussektoris on selle korrelatsioon maailmaturu nafta hindadega. Sellisest sõltuvusest vabanemiseks peab arengukava otstarbekas mitmekesistada Ida-Virumaa tööstussektorit, kaasates siia uusi, põlevkivist ja energeetikast sõltumatuid tööstusi aga ka uusi teenuste valdkondi (nt loomemajandus). Arusaadavalt tuleb orienteeruda kaasaegset tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele, mis vastavad keskkonnakaitse nõuetele ning on arenguvõimekad ka tulevikus

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 25

24 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. https://ivol.kovtp.ee/documents/9867329/19704180/Ida-Viru+arengustrateegia+kinnitamiseks.pdf/1217950d-b837-4d85-aa25-9f1897368d91

25 Ida-Viru maakonnaplaneering. (kehtestatud 1999. a). http:/ /ida-viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering


www.hendrikson.ee

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Selleks on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seatud teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal lähiaastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori arengu suunamisel on tuleb silmas pidada mõju pinnasele, maastikule, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule ning teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajalikkus. Maakonnaplaneering annab selleks üldised tingimused.

Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. Kavandatava tegevuse ala ei ole planeeringus määratud kaevandamiseks perspektiivsena. Siiski nimetatakse planeeringu seletuskirjas, et pikemas perspektiivis on kavandamisel mh Oandu uuringuväljade kasutuselevõtt (arvestades kaevandamislubade KMH-de tulemusi).

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+26

Strateegia pöörab minimaalselt tähelepanu põlevkivi kaevandamisele. Strateegias nenditakse, et maakonnas kaevandatakse tööstuslikus mahus maavarasid tsemenditootmiseks. Edasised plaanid kaevandada maavarasid energia, väetiste ja ehitusmaterjalide tootmiseks on juba praegu tekitanud avalikku arutelu elukeskkonna säilimise üle ja toonud kaasa pigem tõrjuva hoiaku maavarade kaevandamise suhtes.

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+27

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Selleks on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seatud teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

Seoses põlevkivi kaevandamisega viitab maakonnaplaneering Põlevkivi kaevandamise arengukava 2016-2030 eelnõule, millest tulenevalt ütleb maakonnaplaneering, et planeeringuperioodil ei ole olulisel määral ruumistruktuuri mõjutavat põlevkivi täiendavat kaevandamist ette näha (kavandatav Sonda põlevkivikaevanduse allmaakaevandus ulatub maakonna piiridesse), mistõttu põlevkivi kaevandamist ei ole Lääne-Viru maakonnaplaneeringus olulisel määral käsitletud. Öeldakse, et Lääne-Virumaa põlevkivi varud võivad omada kaugemat perspektiivi lähema 50-100 aasta jooksul, kui Ida-Virumaa kvaliteetsemad põlevkivivarud hakkavad ammenduma.

Vinni valla üldplaneering28

Vinni valla kehtiv üldplaneering on vastu võetud enne 2017. aastal toimunud haldusreformi. Vinni Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr. 23 on algatatud uue üldplaneeringu koostamine. Kehtiv üldplaneering jääb maavarade kaevandamisega osas üldsõnaliseks - maavaravarule juurdepääsu

26 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+.

https://www.virol.ee/documents/20173326/21265843/lv_arengustrateegia_2030_.pdf/d73afcb1-d326-4b56-831d-36cd3181cd31

27 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+. Kehtestatud ri igihalduse ministr i 27.02.2019 käskkir jaga nr . 1.1-4/30

28 Vinni valla üldplaneering. Kehtestatud Vinni Vallvalikogu 25.02.2010 määrusega nr. 5


Versioon 18.11.2019

säilitamise tagamiseks maardlaga kattuvale rohevõrgustiku alale kaevanduslubade andmine ja taotlemine peab toimuma õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Lüganuse valla arengukava 2018-202829

Arengukava määrab haldusreformi järgse Lüganuse valla peamised arengusuunad aastateks 2018-2028 – visioon, eesmärgid, meetmed ja tegevused.

Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine on valla üheks peamiseks väljakutseks. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt veevarustus) lahendamine koostöös arendajatega. Kogu piirkonna suurim ettevõte Kiviõli Keemiatööstus on valla kõige olulisem tööandja, teisalt on keemiatööstusega seotud ka keskkonnaküsimused. Eraldi teemaks on uute võimalike kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka arvestavat mõju keskkonnale. Elukeskkonna tasakaalustatud arenguks on vajalik tagada olukord, kus saaksid edukalt tegutseda nii keskkonnasõbralikud tööstusettevõtted, kui ka turismiettevõtted. Lisaks on äärmiselt tähtis ettevõtluskeskkonna pidev mitmekesistamine ning uute ettevõtlust mõjutavate arendusprojektide realiseerimine (nt Kiviõli Äripark, Aidu tuulepark). Võtmetähtsusega on hea ning turvalise looduskeskkonna säilimine.

Lüganuse valla üldplaneering

Lüganuse vald on moodustunud kolme valla (Lüganuse vald, Maidla vald, Kiviõli linn) ühinemise tulemusena 2017. aastal toimunud haldusreformi käigus. Kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad valla territooriumil need üldplaneeringud, mis kehtisid enne valdade ja linna ühinemist30. Lüganuse Vallavolikogu 24.04.2016 otsuse nr. 62 tulemusena kehtivad haldusreformi eelse Lüganuse valla territooriumil 30.06.2008 vastu võetud Maidla valla üldplaneering, 27.04.2006 kehtestatud Püssi linna üldplaneering ja 28.07.2004 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering.

Kavandatava tegevuse ala asub endise Maidla valla territooriumil.

Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2019 otsusega nr. 99 on algatatud 21.10.2017 kehtima hakanud halduspiiride kohase Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine.

Maidla valla üldplaneering

Maidla valla üldplaneering on vastu võetud 30.06.2008, kuid teadaolevalt kehtestamata. Avalikult kättesaadav on vaid endise Maidla valla üldplaneeringu põhijoonis, mille kohaselt on kavandatava tegevuse ala määratud valdavalt kaitsemetsaks või maakondliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks (kaitstavate liikide püsielupaigad).

Alutaguse valla üldplaneering 31

2019. aastal vastu võetud, kuid käesoleval hetkel veel kinnitamata Alutaguse valla üldplaneering ei kavanda mäetööstusmaad. Maavarade kasutusele võtmine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldplaneeringus esitatakse kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted:

Uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata kaevanduslubades veeseire tingimused.

29 Lüganuse valla arengukava 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr. 39. 30 Lüganuse Vallavolikogu 26.01.2017 otsus nr. 383 „Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju

hindamise algatamine.

31 Alutaguse val la üldplaneering. Kobras AS 2019. Avalikul väljapanekul olev versioon -

http://www.alutagusevald.ee/documents/12278831/22673777/Alutaguse+valla+% C3%BCldplaneering_02.02.2019_avalikule+v%C3%A4ljapanekule.pdf/6e956695-0855-461e-bc22-ec88f5fcbfab?version=1.0


www.hendrikson.ee

Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks.

Tehniliste puuraukude rajamine kooskõlastada maaomanikuga ja teavitada vallavalitsust puuraugu asukohast. Kaevandustegevuse lõpetamisel tagada puuraukude tamponeerimine ning kinni ajamine.

Rohelise võrgustiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord. Uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud

maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.


Versioon 18.11.2019

6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse realistlike alternatiividega ja olemasoleva olukorra säilimisega kaasnevaid eeldatavalt olulisi mõjusid keskkonnale, analüüsida mõju vältimise ja leevendamise võimalusi ja hinnata nende tõhusust, võrrelda alternatiive, teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks ning pakkuda välja võimalike mõjude seire meetmed.

Mõjude hindamisel erinevatele keskkonnaelementidele hinnatakse mõjusid mõju elementide lõikes, erinevate mõjuelementide koosmõjus ja kumulatsioonis erinevate alternatiivide korral. Maavara kaevandamisloa eeldatavasse mõjupiirkonda jääb mitmeid teisi töös olevaid või planeeritavaid kaevandusi (Uus-Kiviõli II, Uus-Kiviõli, Ojamaa, Sonda II), mille mõjudega tuleb arvestada. Kus asjakohane eristatakse lühi ja pikaajalisi mõjusid ning võimalike õnnetusjuhtumite tagajärgesid (masinate ja seadmete avariid, tulekahju kaevanduses). Teeninduskompleksist transporditakse mäemass rikastusvabrikusse, kus toimub põlevkivi eraldamine aherainest. Oandu uuringuväljale lähim rikastusvabrik jääb Ojamaa kaevanduse tööstusalale, mis kuulub OÜ-le VKG kaevandused ja kus suure tõenäosusega saab toimuma mäemassi rikastamine. Mäemassi transport Rääsa tööstusterritooriumile jäävast teeninduskompleksist on kavandatud konveieriga.

Üldiselt jääb kaevandustegevuse mõjuala eeldatavalt vahetult Oandu uuringuvälja piiresse, kuid põhjavee alanduse ulatuse, kaevanduse heitvee ära juhtimise mõjuala ja kaevise transpordi mõju ulatub väljapoole Oandu uuringuvälja ulatust.

Allmaakaevandamisega kaasnevaid mõjusid on põlevkivikaevandamise ajaloo jooksul palju uuritud, sh lähiminevikus ka piirnevatel kaevandusaladel, samas toimub kaevandamise tehnoloogia pidev arendamine eesmärgiga vähendada tegevusega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, sh inimesele.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisel eeldatavad ja KMH raames käsitletavad teemad, mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid:

Planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele, planeeringutele ning õigusaktide nõuetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust ptk 5 toodud asjakohastele strateegilistele arengudokumentidele, planeeringutele ja seadustest tulenevatele nõuetele;

Mõju põhja- ja pinnavee tasemele, kvaliteedile ja kogusele. Põlevkivikihindi kaevandamisega Kukruse lademes kaasneb põhjavee välja pumpamine Keila-Kukruse veekihist. Põhjavee välja pumpamise tulemusena tekib depressioonilehter, mis ulatub väljapoole kaevandusala piire, võib mõjutada elanikkonna varustatust joogiveega ning tundlikke (põhjaveest sõltuvaid) ökosüsteeme (eeldusel, et vee alanduse mõju ulatub maapinnani). Põhjavee taseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Kaevandamise tõttu välja pumbatav vesi suunatakse pärast setitamist settetiikides edasi pinnaveekogudesse. Kaevandusvesi mõjutab suubuvate pinnaveekogude veerežiimi, temperatuuri ja keemilist koostist. Kaevandamisega kaasneva depressioonilehtri ulatuse tõttu võib kaevandamisega kaasneda mõju ka põhjaveega seotud pinnaveekogude veetasemele ja veekeemiale. KMH aruandes on vajalik määrata depressioonilehtri ulatus üksi ja kumulatsioonis teiste piirkonda jäävate kaevanduste mõjuga (Ojamaa, Uus-Kiviõli, Uus-Kiviõli II, Sonda II), hinnata tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile ja -varule ja veetasemele ning pinnavee kvaliteedile ja veetasemele.

Mõju mürale, vibratsiooni ja õhusaaste tekkele. Allmaakaevandamisega seotud müra, vibratsiooni ja õhusaaste peamisteks allikateks on lõhkamistööd, kaevanduse ventilatsioonihooned, mäemassi purustid ja lintkonveierid, aheraine autodesse laadimise ja puistangutel aheraine autodelt maha kallutamise müra ning kaevise laiali veoga seotud transport. Maapeal avaldub müra mõju ennekõike tööstus- ja teeninduskomplekside piirkonnas,


www.hendrikson.ee

kaevise veoteede (konveierteede) läheduses, vähemal määral ka tuulutsšurfide piirkonnas. Tuulutusšurfide kaudu võivad välisõhku eralduda ka saasteained (süsinikdioksiid, ammoniaak, väävelvesinik, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid). Vibratsiooni esineb lõhkamistööde lähemas piirkonnas, aga ka teede (sh konveierteede) ääres, kus toimub kaevise ja aheraine transport. Tööstuskompleksi rajamist Oandu uuringuväljale ei ole ette näha. Oandu uuringuväljast vahetult põhja suunda Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalale jääva Rääsa teeninduskompleksiga kaasnevaid mõjusid müra tekkele on analüüsitud Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu KSH osana. KMH osana on vajalik hinnata uuringuala läänepoolsele lahustükile teeninduskompleksi rajamise ja kasutamise mõju müratekkele (alternatiivi I-III) ning lõhkamisega ja ventilatsiooniseadmetega seotud müra ja vibratsiooni mõju tuulutusšurfide piirkonnas.

Mõju maastikule ja maakasutusele. Mõju maastikule ja maakasutusele sõltub suuresti kaevandamise tehnoloogiast, kaevandatava lasundi sügavusest ja geoloogilistest tingimustest. Kaudsed mõjud maastikele ja maakasutusele on seotud ökosüsteemide funktsionaalsusega ja on seotud ennekõike tegevuse mõjudega põhjaveele ja pinnaveele.

Mõju taimestikule ja rohevõrgustiku toimivusele. Allmaakaevanduse olulisimaks taimestikku mõjutavaks faktoriks on põhjaveerežiimi kunstlik muutmine. Pikaajalised põhjavee alandused võivad mõjutada pinnase niiskusrežiimi, mille tagajärjel muutub taimedele omastatava vee kättesaadavus. Mullastiku niiskusrežiimi muutumine võib kaasa tuua muutused taimestiku struktuuris (elupaigatüüpides) ja seeläbi ka rohevõrgustikus. Teenindusala rajamise alternatiiv taotletava ala läänepoolsele lahustükile eeldab ka metsa raadamist orienteeruvalt 5-10 ha (ulatus täpsustatakse KMH aruandes).

Mõju linnustikule ja loomastikule. Mõju loomastikule ja linnustikule võib avalduda ennekõike tegevusega kaasneva müra- ja vibratsiooni häiringu läbi, aga ka läbi muutuste eluks vajalikes elupaigatüüpides.

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele. Kaevandustegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute mõju avaldub piirkonna looduskaitselistele väärtustele erinevatel tasanditel. Kaitstavate alade terviklikkus ja kaitse-eesmärkide saavutamine sõltub eeskätt kavandatava tegevuse mõjust ala niiskusrežiimile, mis omakorda võib mõjutada ala elupaiku ja liike. Samuti võivad muud erinevad häiringud (müra, vibratsioon) teatud juhtudel kaitstavate alade või liikide soodsat seisundit kahjustada. Mõjude hindamisel on oluline hinnata mõjusid koosmõjus ja võtta arvesse mõjude kumuleeruvust. Mõju hinnangud kaitstavatele loodusobjektidele antakse lähtudes ala kaitse-eesmärkidest ning avalduvatest mõju faktoritest. Natura asjakohane hindamine viiakse läbi kuuele Natura 2000 võrgusiku alale.

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kaevandamisega kaasnevad potentsiaalselt olulised mõjud mida tuleb mõjude hindamise analüüsida, on ennekõike joogivee kättesaadavus, aga ka müra, vibratsiooni, õhusaaste, maakasutuseväärtuse muutuse mõju ning erinevate mõjude koosmõju.

Keskkonnaseire programm ja soovitused seire teostamiseks. Keskkonnamõju hindamise aruande tulemusena koostatakse arendajale soovituslik omaseireprogramm kaevandustegevuse edasiliikumise mõjude hindamiseks.

Mõju jäätmetekkele sõltub kaevandamismahust, tootluskihindi omadustest, kaevanduse vahetu lae stabiilsusest, rikastamise efektiivsusest ja taaskasutusest. Väga üldistatult tekib iga kaevandatud põlevkivi tonni kohta ~ 0,3–0,4 t aherainet. Jäätmete ladustamine toimub üldjuhul jäätmete rikastuskoha (tööstusala) läheduses. Taotletavale alale lähemad tööstusalad jäävad Aidu (projekteerimisel) ja Ojamaa rikastusvabrikute juurde. KMH aruande osana on vajalik täpsustada kaevandamisega kaasnev aheraine maht. Aheraine ladestamisega kaasnevate mõjude hindamine jääb väljapoole antud KMH ulatust.

Allmaakaevanduse sulgemisel peatatakse veekõrvaldus ja kaevetöödeks vajalikud šahtid suletakse, mille tulemusena täituvad kaeveõõned veega ja põhjaveetase üldjoontes taastub. Kuna kaevandamise sulgemiseks on vajalik koostada projekt ja koostada selle keskkonnamõjude hindamine, siis kaevandamise sulgemise mõjusid kaevandamisloa taotluse KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta.

Põlevkivi tootmise ja kasutamisega seostuvad mõjud kliimale. Nimetatud mõjusid on analüüsitud erinevate strateegiliste dokumentide keskkonnamõjude strateegilise hindamise osana ja põlevkivi väärindamiseks kavandatavate tegevuste mõjude hindamise osana. Põlevkivi kaevandamise mõju kliimale ei ole oluline. Mõju hindamisel käsitletakse kaevandamise mõjusid õhusaastele tervikuna.


Versioon 18.11.2019

7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS Keskkonnamõju hindamise läbiviimise alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87).

KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS-st (RT I 2005, 15, 87) tulenevaid KMH programmi ülesehitusele ja avalikustamise protsessile seatud nõudeid, niivõrd kui see on praegu võimalik (praegu puudub järelevalve institutsioon, mistõttu seda KMH menetluses ei käsitleta). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast tunnustatud metoodikat ja tehnikaid.

Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8.

Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega.

Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja Keskkonnaameti 10.07.2018 kirjaga nr. 12-2/18/2050-16 antud KMH algatamise otsusega (Lisa 3).

Keskkonnamõjude hindamisel hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid taotletaval alal ja väljaspool taotletava ala piiri ulatuses, kus konkreetsed mõjuallikat saab lugeda oluliseks. Eeldatavalt olulised mõjud, mida hinnatakse, on nimetatud ptk-s 6. Mõjude hindamiseks kasutatakse põhiliselt olemasolevate andmete (seire andmed, erinevad uuringud, asjakohased KMH/KSH aruanded jms) kvalitatiivset analüüsi. Kaevandamisega kaasneva põhjaveetaseme ulatuse määramiseks kasutatakse modelleerimist. Kus võimalik ja asjakohane, kasutatakse Gis-põhiseid analüüsimeetodeid ja analoogial põhinevaid hinnanguid. Eeldatavalt avalduvate mõjude suurust võrreldakse mõjude hindamiseks kehtestatud piirnormide või seatud eesmärkidega/indikaatoritega, nende puudumisel hinnatakse mõju tuginedes eksperdi või ekspertgrupi arvamusele (näiteks Natura hindamine).

Mõjude hindamisel Natura 2000 võrgustiku aladele, tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 20167). Kavandatava tegevuse elluviimine Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et oluline ebasoodne mõju Natura-ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura-ala(de) kaitse-eesmärkide ja terviklikkuse saavutamise.

Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatud materjali allikate kohta. KMH aruandele lisatakse koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. KMH aruandele lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega.

Uuringud

Allmaakaevandamise mõju on mitmesugustes uuringutes ja keskkonnamõju hindamise aruannetes palju uuritud – käsitletud on põhjavett, pinnavett, müra, vibratsiooni, õhusaastet, maismaa ökosüsteeme ja liike. Seetõttu ei peeta kaevandamisloa menetluse praeguses etapis, kus esitatud informatsioon


www.hendrikson.ee

kavandatava tegevuse kohta on väga üldine, täiendavate uuringute tegemist esialgu vajalikuks, va kaevandamisega kaasneva depressioonilehtri ulatuse modelleerimine.

Alljärgnevalt on toodud olulisemad uuringud ja KMH aruanded, kus nimetatud kaevandamise mõjusid on käsitletud.

Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kobras AS, 2010.

Sonda ja Sonda II põlevkivikaevanduste rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Steiger Inseneribüroo, 2015- Töö nr. 15/1426

AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrikson & Ko, 2016-2018.

AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Henrikson & Ko, Tartu-Tallinn 2017–2019

AS Eesti Energia Kaevandused kaevanduse vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu saasteluba. Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, 2010. Töö nr. 9063

Projekt. Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. Kaevanduste ja jäätmetekke mõju maastikele kaitsealadel – parim praktika. Tartu Ülikool, 2016-2018. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/virumudel/files/k7_kaevandamine_ja_maastik.pdf

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid. WEC Eesti, 2014. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/84/WEC_Eesti._P%C3%B5levkivitoostuse_kumulatiivne_m%C3%B5ju.pdf

Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005

Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002

Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Tallinn, 2013

Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015

Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012

Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005.

Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 11735.


Versioon 18.11.2019

8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.

Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras.

KMH läbiviimise etapid, KeHJS 01.04.2007 jõustunud redaktsiooni (RT I 2005, 15, 87) kohaselt on esitatud tabelis 8.1.

Tabel 8.1 KMH läbiviimise etapid

KMH menetluse etapid KMH ajakava

KMH algatamine Keskkonnaamet 10.07.2018 kirjaga nr. 12-2/18/2050-16

Leping KMH koostamiseks 15.10.2019

KMH programmi koostamine Oktoober-Detsember 2019

Arendaja esitab programmi Otsustajale Detsember 2019

Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14. päeva jooksul programmi saamisest

Jaanuar 2019

KMH programmi avalik väljapanek (soovituslikult 21 päeva)

Jaanuar 2020

KMH programmi avalik arutelu Jaanuar 2020

KMH programmi täiendamine KMH eksperti poolt Jaanuar 2020-Veebruar 2020

Arendaja saadab programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi esitanud isikutele liht-või tähtkirjaga ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused küsimustele.

Märts 2020

Arendaja esitab täiendatud KMH programmi Otsustaja heakskiitmiseks

Märts 2020

Otsustaja teeb otsuse programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta 30 päeva jooksul programmi saamisest

Aprill 2020

Otsustaja teavitab programmi heakskiitmise otsusest Ametlikes Teadaannetes ja teavitab liht-või tähtkirjaga menetlusosalisi 14. päeva jooksul heakskiitmise otsusest arvestades.

Mai 2020

KMH aruande koostamine Mai 2020 – Juuli 2020

Arendaja esitab aruande Otsustajale August 2020

Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14. päeva jooksul aruande saamisest

September 2021


www.hendrikson.ee

KMH aruande avalik väljapanek (soovituslikult 30 päeva)

Oktoober 2020

KMH aruande avalik arutelu November 2020

KMH aruande täiendamine KMH eksperti poolt Detsember 2020 – Jaanuar 2021

Arendaja saadab aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi esitanud isikutele liht-või tähtkirjaga ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused küsimustele

Jaanuar 2021

Arendaja esitab täiendatud KMH aruande Otsustaja heakskiitmiseks

Jaanuar 2021

Otsustaja teeb otsuse aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta 30 päeva jooksul programmi saamisest

Veebruar 2021

Otsustaja teavitab aruande heakskiitmise otsusest Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes ajalehes ja teavitab liht-või tähtkirjaga menetlusosalisi 14 päeva jooksul heakskiitmise otsusest arvestades.

Märts 2021

Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku.


Versioon 18.11.2019

9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Otsustaja: Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn Kontaktisik: Irina Sõtšova e-post: [email protected] Telefon: 56 934 801 Arendaja: Kaevandamisloa taotleja on Keskkonnaametile esitatud kaevandamisloa taotluse järgi OÜ VKG Kaevandused. Lepinguga andis OÜ VKG Kaevandused Enefit Kaevandused AS-ile volituse teha kaevandamisloa andmiseks kõik vajalikud toimingud. Keskkonnaamet on muudatusega 19.11.2019 nõustunud.

OÜ VKG Kaevandused (kaevandamisloa taotleja)

Enefit Kaevandused AS (kaevandamisloa taotleja esindaja)

Aadress: Järveküla tee 14, Aadress: Jaama tn 10, Kohtla-Järve linn, 30328 Ida-Viru maakond

Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41533 Ida-Viru maakond

Kontaktisik: Triin Anier Kontaktisik: Kairi Otsiver e-post: [email protected] e-post: [email protected] Telefon: 53 320 280 Telefon: 56 619 824

Keskkonnamõju hindaja on OÜ Hendrikson & Ko (aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; Maakri 29, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on esitatud tabelis 9.1.

Tabel 9.1 KMH ekspertrühma liikmed

Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus

Riin Kutsar KMH juhtekspert (litsents KMH00131)

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)

Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura 2000 hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon, projektijuhtimine. Eksperdil on sotsiaalsete mõjude hindamise kogemus.

Kadri Auväärt

KMH projektijuht, mõju pinnaveele, maastikule, maakasutusele, kultuuripärandile, lõhnale, jäätmetekkele.

Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (BSc)

Töökogemus: enam kui 15 aastane kogemus keskkonna valdkonnas – keskkonnamõjude hindamine/strateegiline mõjude hindamine eksperdi ja projektijuhina, nn Saaremaa püsiühenduse projekti Tellija poole juhtimine, looduskeskkonnale avalduvate mõjude järelevalve (KeM), riiklikku keskkonnaseire korraldus ja seire allprogrammide koostamine (KAUR).

Tõnis Kattel

Geoloogia ja mäetööde ekspert. Diplomeeritud mäeinsener VII (kutsetunnistus nr 146479)

Haridus: tehnikateadused (MSc)

Töökogemus: enam, kui 12 aastane mäenduse alane töökogemus. Vastutav mäeinsener, maavara kaevandamisloa taotluste, kaevandamisjäätme kavade,


www.hendrikson.ee

Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus

kaevandamise kohustusliku dokumentatsiooni, korrastamisprojektide koostamine, selle korraldamine ja juhendamine, geoloogiliste uuringute korraldamine.

Katrin Erg Hüdrogeoloogia

Haridus: geoloogiainsener, geoökoloogia magister (MSc), tehnikateaduste doktor (PhD)

Töökogemus: enam kui 30 aastane hüdrogeoloogia alane töökogemus. KMHdes eksperdina osalemise kogemus. Maavarade kaevandamisel tekkivate hüdrogeoloogiliste probleemidega seotud eksperthinnangud. Spetsiifilised hüdrogeoloogilised uuringud.

Kaile Eschbaum Ekspert (zooloog)- mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustikule, loomastikule

Haridus: zooloogia (BSc)

Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised.

Veiko Kärbla

Müra ja õhusaaste ekspert

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)

Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus.


Versioon 18.11.2019

10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda teavitatakse KMH käigus teavitamise vorm ja infokanalid:

Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine).

Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu). Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas. Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust

vastavalt KeHJS §16 lg3.

KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 10.1.

Tabel 10.1 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Keskkonnaamet Loa andmise ja KMH kinnitamise osas otsustaja, kaitseala valitseja

Eraldi teavitamist ei toimu

Keskkonnainspektsioon

Looduskaitse korraldus ja järelevalve. Vastutab ja koordineerib seadusandlust, vastutada ja koordineerida rahvusvahelisi konventsioone, leppeid ja ühinguid.

Teavitatakse liht-või tähtkirjaga

Alutaguse vallavalitsus

Väiksema kavandatava tegevuse riive omavalitsus, kohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike hüvede kaitsja


Lüganuse vallavalitsus

Suurima kavandatava tegevuse riivega omavalitsus, kohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja


Vinni vallavalitsus

Suuruselt teise kavandatava tegevuse riivega omavalitsus, kohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja


Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikeühendused

Kogukonna huvide kaitse Teade avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes

Uuringuala ja ala naaberkinnisasjade omanikud

Kavandatav tegevus mõjutab otseselt kinnistute seisukorda, põhjavee kättesaadavust ja selle kvaliteeti


Piirkonna elanikud Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada piirkonna

Teade avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes


www.hendrikson.ee

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus

Teavitamise vorm

elanike elukvaliteeti, põhjavee kättesaadavust ja selle kvaliteeti

* Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson & Ko) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja.

10.1 Avalikustamine ja avalik arutelu Täidetakse pärast KMH programmi avalikustamist.

10.2 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Täidetakse pärast KMH programmi avalikustamist.


Versioon 18.11.2019

11 KASUTATUD KIRJANDUS

KMH aruanded:

Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kobras AS, 2010.

Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Skepast & Puhkim, 2017.

Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr. 07/0230, 2007.

Sonda ja Sonda II põlevkivikaevanduste rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Steiger Inseneribüroo, 2015- Töö nr. 15/1426

Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel, Tartu 2010-2011

Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.

AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrikson & Ko, 2016-2018.

AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Henrikson & Ko, Tartu-Tallinn 2017–2019

AS Eesti Energia Kaevandused kaevanduse vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu saasteluba. Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, 2010. Töö nr. 9063

Strateegilised planeerimisdokumendid ja nende KSH-d:

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 06.06.2017 otsus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 05.04.207 otsus. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Heaks kiidetud Riigikogu 14.02.2007 otsusega (RT I

2007, 19, 96)

Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldus nr. 285. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016

korraldusega nr. 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr. 1-1/2017/25

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30

Vinni valla üldplaneering. Vastu võetud Vinni Volikogu 25.02.2010 määrusega nr. 5 Lüganuse valla arengukava 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018

määrusega nr. 39 Alutaguse valla üldplaneering. Vastu võetud 2019, kehtestamata.

Maidla valla üldplaneering. Vastu võetud 30.06.2008, kuid kehtestamata (vanades valla piirides).

Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus, 2001.

Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Alutaguse Vallavolikogu määrus 28.06.2018 määrus nr. 53.

Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu (2019). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021). Kinnitatud Vabariigi

Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.

Riiklik energia ja kliimakava (REKK 2030), eelnõu

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“, eelnõu


www.hendrikson.ee

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine. Tallinn 2016.

Uuringud, ekspertiisid, hinnangud, jm:

Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal. AS Maves, 2018.

Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. TLÜ Ökoloogia Instituut, 2015.

Projekt. Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. Kaevanduste ja jäätmetekke mõju maastikele kaitsealadel – parim praktika. Tartu Ülikool, 2016-2018. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/virumudel/files/k7_kaevandamine_ja_maastik.pdf

Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2014.

Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja nende pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveest_soltuvate_okosusteemide_kontsept_mudelid_lopparuanne.pdf

Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011

Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiakeskus, 2019. https://www.envir.ee/sites/default/files/egt_pohjaveekogumite_kontseptuaalsed_mudelid_lopparuanne_2019.pdf

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid. WEC Eesti, 2014. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/84/WEC_Eesti._P%C3%B5levkivitoostuse_kumulatiivne_m%C3%B5ju.pdf

Põhjavee dünaamika modelleerimise võimalused mäetööde piirkonnas. TTÜ Mäeinstituut http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2010/Modelleerimisest_KKtehnikasse.pdf

Põlevkivi kaevandamine Estonia kaeveväljal ja sellega kaasnevad keskkonna mõjud. Eesti Põlevkivi, 2014.

Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005

Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 12076. Tamm, I. ja Metsur, M. Tallinn 2014.

Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Tallinn 2014.

Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012

Jõhvi valla üldplaneering. Jõhvi vallavalitsus. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127. Jõhvi 2013. http://www.johvi.ee/?q=johvi_valla_yldplaneering_2013

Kohtla-Järve linna rahvastikuprognoos 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/5018/maarus%2076%20lisa%204.pdf

Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Marandi, A. et al. Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu. Environmental Science and policy. 2014

Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002

Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Tallinn, 2013

Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015

Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012

Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis.


Versioon 18.11.2019

Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015.

Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. Eesti Geoloogiakeskus. Savitski, L. ja Savva, V. Tallinn 2011

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. Praxis, 2013

Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005.

Viru kaevanduse mäeeraldisele rajatud puurkaevude revisjon ja põhjaveeseire. AS Maves. Töö nr. 14140, Tallinn, 2018

Viru, Tammiku ja Sompa kaevanduse ning Aidu karjääri 2018. aasta põhjaveeseire. Maavarauuringud OÜ, 2018.

Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 11735.

Põlevkivisektori tervisemõjude uuring. Tartu Ülikool, 2015 Kaitsealuste märgalade alt kaevandamise mõjud. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, 2012. Eesti põlevkivimaardla Oandu uuringuvälja registrikaardi (008) täpsustamine. Eesti

Geoloogiakeskus, 2007.

Põlevkivi aastaraamat, 2018 Elanike teadlikkus ja hoiakud maapõue valdkonnas. Elanikkonna küsitlus (15-74 a). Turu-

uuringute AS, 2017

Metsise kaitse tegevuskava (kinnitatud 2015) Seismoloog Heidi Soosalu: Eesti vajaks maavärinate tuvastamise võrku kasvõi riigikaitseks.

Artikkel, 2018

Eesti põlevkiviressursi kasutamissuundade riikliku strateegia aastani 2020 alusuuringud. Tallinn Tehnikaülikool Mäeinstituut, 2005


www.hendrikson.ee

12 LISAD Lisa 1. Maavara kaevandamise loa taotlus (11.06.2018)

Lisa 2. Seletuskiri taotluse juurde (11.06.2018)

Lisa 3. KeA otsus KMH algatamise kohta (10.07.2018)

Lisa 4. VKG taotlus maavara kaevandamisloa taotluse muutmiseks (17.01.2019)

Lisa 5. KeA seisukoht maavara kaevandamise loa taotluse muutmise kohta (18.01.2019)

Lisa.6. Oandu plaan (VJ Markšeiderbüroo, 2018)

2dqgx ndhydqgxvh ndhydqgdplvord wdrwoxvh nhvnnrqqdp}mx ... · .hvnnrqqdp}mx klqgdplvh surwvhvv...

Documents