4. veebruar 2011 • Nõmme Sõnumid nr 3 (387) Järgmine number i lmub 18. veebruar i l 2011

VARGAD HIMUSTAVAD LUMELABIDAID

PUUETEGA INIMESED KIITSID TERVISEKESKUST

KIVIEHITIS, MIS PAISTAB KAUGELE

Jaanuaris kontrollisid liikumispuuetega inimeste esinda-jad peatselt avatava Nõmme tervisekeskuse patsiendisõb-ralikkust ratastooli kasutaja seisukohalt. Kuigi mõningaid märkusi neil oli, oli üldhinnang positiivne. / Loe lk 3

50 aastat tagasi valmis Mustamäe nõlval suusahüppe-mägi. Esialgse projekti järgi pidi torn tulema monoliit-sest raudbetoonist. Torni saamislugu meenutab projek-ti autor, ehitusinsener Peet Samarütel. / Loe lk 4

LÜHIDALT

Politsei soovitab talvekuudel pöörata tähelepanu oma lumelabidatele, et neid ei jäetaks valveta välja. Eriti käib see eramajade ja ridaelamute kohta, kus välja jäe-tud lumelabidad on varastele kerge saak. / Loe lk 2

Löökauke parandatakse Tallinnas ööpäev läbiSeoses päevaste temperatuuride tõus-misega plusskraadideni ning öiste sula-mis- ja külmumistsüklite vaheldumise-ga on alanud intensiivne teekatete la-gunemisperiood.

Tallinna kommunaalameti lepingu-partner Tallinna Teede AS on igal töö-päeval väljas ühe tööbrigaadiga, öösiti töötab kaks meeskonda ja nädalavahe-tustel on väljas kolm augulappimise bri-gaadi. Kommunaalameti juhataja ase-täitja Tarmo Sule sõnul jõuab üks bri-gaad vahetuse jooksul remontida 15–20 löökauku.

«Teede lagunemisperioodil tasub liikluses olla eriti tähelepanelik, jälgida ajutisi hoiatavaid liikluskorraldusvahen-deid ja vajadusel vähendada sõidukii-rust. Praegu on Tallinna tänavatel 1800 ajutist hoiatavat liiklusmärki, mis teavi-tavad liiklejaid ohtudest teedel. Lompi-dest läbisõidul tuleb arvestada ohuga, et lombi põhjas võib olla löökauk,» üt-les Sulg.

Kuna löökaukude remondiga öisel ajal kaasneb ka müra ja tuleb ette liik-luse ümbersuunamisi, palutakse linlas-telt mõistvat suhtumist ja autojuhtidelt erilist tähelepanu teetöölistest mööda-sõidul. (NS)

Kultuurikeskuses tutvustatakse uut liiklusseadustLaupäeval, 5. veebruaril kell 14 algab Nõmme kultuurikeskuses üritus sarjast «Nõmme on minu kodu», kus seekord on teemaks uus liiklusseadus. Uut liik-lusseadust tutvustavad vandeadvokaat Indrek Sirk ja maanteeameti nõunik Vil-lu Vane. Üritust korraldab MTÜ Meie Ko-du Nõmme. (NS)

Nõmme Kalju plaanib rajada uue kodustaadioniKerstin Sonts

Mullu 26. novembril allkirjastati Tal-linna linna, Tallinna Tehnikaülikooli ja Nõmme jalgpalliklubi Kalju vahel heade kavatsuste kokkulepe, mille kohaselt rekonstrueeritakse Tallin-na Tehnikaülikooli staadion aadres-sil Raja 4a. Rekonstrueeritavast ra-jatisest saab tulevikus Nõmme Kalju kodustaadion.

Nõmme linnaosa vanema Rainer

Vakra sõnul on kokkuleppe ees-

märk kolme osalise sujuv koos-

töö Euroopa Liidu struktuurfon-

didelt toetuse taotlemiseks ning

rekonstrueeritava staadioni hili-

semaks kasutamiseks. «TTÜ staa-

dion asub Nõmme ja Mustamäe

piiril. Olemasoleva projekti koha-

selt rajatakse sinna jooksurajad,

hüppe- ja heitesektorid, jalgpalli-

plats ja tenniseväljakud. Pealtvaa-

tajaid mahub tribüünidele 2500,»

kirjeldas Vakra.

Kavandatav staadion saab pä-

rast valmimist Nõmme Kalju ko-

dustaadioniks, praegu täidab seda

rolli Nõmmel asuv Hiiu staadion.

Nõmme Kalju jalgpalliklubi tegev-

juhi Peeter Kusma sõnul on uuel

staadionil Hiiu staadioni ees mi-

tu eelist.

Taotlus Euroopa Liidule«Staadioni käitajana saame eelise

staadioni aegade koha pealt, tei-

seks on staadioni mahutavus üle

2000 inimese ja see annab Kaljule

võimaluse mängida Euroliiga män-

ge kodustaadionil. Parkimisvõima-

lused ja olmeruumid annavad ka

klubile olulise eelise Hiiu staadio-

ni ees ning staadioni projekt näeb

ette tulevikus väljaku katmist kile-

halliga, mis annab ka talvisel ajal

head treenimisvõimalused,» selgi-

tas Kusma, lisades: «Kalju ei lah-

ku tegelikult ka Hiiu staadionilt,

sest mõned meie noorterühmad

jätkavad treeninguid seal. Usun,

et nõmmekate jaoks, kes Kaljule

kaasa elavad, ei muutu oluliselt

midagi.»

Järgmise etapina TTÜ staadio-

ni rekonstrueerimiseks valmistab

Nõmme Kalju ette nõuetekohase

taotluse Euroopa Liidu struktuuri-

fondidest toetuse saamiseks. See-

järel esitatakse taotlus heaks kiit-

miseks Tallinna linnale ja TTÜ-le.

Pärast mõlema poole heakskiitu

esitab Nõmme Kalju taotluse toe-

tuse saamiseks vastavale valitsuse

nimetatud või volitatud rakendus-

üksusele. Kui taotlus rahuldatakse,

võõrandab Tallinna linn hoonestus-

õiguse Nõmme Kaljule.

Kusma sõnul ei saa praegu veel

staadioni täpsest valmimistähtajast

rääkida.

«Praegu pingutame staadioni ehi-

tamiseks raha leidmiseks. Võimalus-

te tekkimisel usun, et 2013 võiks isegi

reaalne olla. Kui raha kiiremini leia-

me, suudaks isegi 2012. aasta suveks

staadioni valmis ehitada. Raha paneb

rattad käima,» selgitas Kusma.

Jüri Ratasriigikogu aseesimees, Tallinna Tehnikaülikooli doktorand

Üle kogu Eestimaa on viimase kümne aas-ta jooksul saanud korda rohkesti vanu ning ehitatud palju uusi spordirajatisi. Kahjuks ei kuulu nende hulka väga väärika asukoha ja soliidse kuuluvusega Tallinna Tehnikaüli-kooli staadion. Selle ülikooli vilistlasena ja praeguse doktorandina on mul tõsiselt hea meel, et see sporditempel saab lähiajal kor-da tehtud ja Nõmme Kalju hakkab seal pi-dama oma kodumänge. Teisalt näitab see seda, et kui on tahe, siis leitakse ka tee. Praegusel juhul omavalitsuse, avalik-õigus-liku ülikooli ja kolmanda sektori koostööna. Ehk lühidalt «Mente et Manu».

KOMMENTAAR

Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra ja jalgpalliklubi Nõmme Kalju te-gevjuht Peeter Kusma Tallinna Tehnikaülikooli staadionil.

Olemasoleva projekti kohaselt rajatakse staadionile jooksurajad, hüppe- ja heitesektorid, jalgpalliplats ja ten-niseväljakud. Pealtvaatajaid mahub tribüünidele 2500.

Arhi

tekt

id M

uru

ja P

ere

OÜTa

uno

Pääs

lane

4. veebruar 20112

Tuleb tunnistada, et liikumispuudega

inimeste elu Nõmmel ei ole just kerge-

te killast. Trükkides portaali liikumis-

vabadus.invainfo.ee märksõna «Nõmme», saa-

me näha liikumispuudega inimeste kaardista-

tud Nõmme objekte ning nende ligipääsetavu-

se kirjeldust puuetega inimestele. Sealt vas-

tu vaatav pilt ei ole just kõige rõõmsam. 25st

kaardistatud objektist puudub ratastooliga li-

gipääs kaheksal, mille hulka kuuluvad aptee-

gid, kirikud, OÜ Meditiim Nõmme kliinik, aga

ka Nõmme linnaosa valitsuse hoone.

Terve inimene ei aimagi, kui raske võib ol-

la ratastooliga üles minek kas või ühest trepi-

astmest või kuidas trepikäsipuude puudumi-

ne muudab ka pikemal kaldteel liikumise ras-

keks. Rääkimata terve inimese jaoks iseene-

sest mõistetavatest tegevustest nagu uste ava-

mine või tualetis käimine. Nõmme linnaosa

valitsus sai õppetunni kätte Nõmme turu re-

konstrueerimise järel, kui selgus, et ratastoolis

ja ka lapsevankriga ei olnud võimalik siseneda

turukioskitesse. Tegemist oli projekteerimisel

tekkinud veaga, mis avastati alles siis, kui turg

juba avatud oli. Kahetsusega peab tõdema, et

nii turu projekteerimise kui ka ehituse juures

viibisid terved inimesed, kes lähenesid pro-

jektile vaid oma vaatenurgast ning ei osanud

probleemi aimata. Loomulikult sai kohe pärast

vea avastamist see ka parandatud. Ratastooli

ja lapsevankriga sisenemiseks said 18 uue tu-

rukioski sissepääsud sobivad kalded.

Sellest õppetunnist alates on Nõmme linna-

osa valitsus võtnud oma kohuseks kooskõlasta-

da kõik uued või rekonstrueeritavad ühiskondli-

kud hooned ka liikumispuuetega inimestega.

Praegu rekonstrueerimise lõppfaasis

olevas Nõmme polikliinikus on samu-

ti puuetega inimeste vajadustega arves-

tatud. Endisesse Nõmme polikliiniku hoones-

se polnud ratastooli kasutajatel varem võimalik

iseseisvalt pääseda, mis oli hoone otstarvet sil-

mas pidades täiesti uskumatu. Veebruari lõpus

avatavas renoveeritud tervisekeskuses on aga

ratastooli kasutajale nõuetekohane sissepääs,

automaatselt avanevad uksed ning lift läbi

nelja korruse. Kuigi kõiki nõudeid oli arves-

tatud rekonstrueerimise algusest peale, soo-

visime siiski veenduda, et ratastoolis ini-

mene ikka saab kõiki neid võimalu-

si mugavalt kasutada. Seetõttu kut-

susime liikumispuuetega inimeste

esindajad kaks nädalat tagasi ma-

ja vaatama, et kontrollida hoone

patsiendisõbralikkust ratastooli

kasutaja seisukohalt. Nende üld-

hinnang oli positiivne. Mõned et-

tepanekud küll olid, kuid need võt-

tis ehitaja kohe arvesse ja on nüüd-

seks kõik ellu rakendanud.

Puuetega inimeste liikumisvõimalustest Nõmmel

LINNAOSAVANEMA VEERG

Nõmme SõnumidVäljaandja: Nõmme linnaosa valitsusToimetaja: Jukko Noonitelefon: 645 7344, faks: 645 7340, e-post: jukko.nooni@tallinnlv.eeonline: http://nommesonumid.blogspot.comkodulehekülg: www.tallinn.ee/nommesonumidVabaduse pst 65, Tallinn 11211Levi: AS Eesti PostToimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

Terve inime-ne ei aima-gi, kui ras-ke võib ol-la ratastoo-liga üles mi-nek kas või ühest trepi-astmest.

Rainer Vakra, linnaosavanem

Margus TreesLõuna politseijaoskonna vanemkomissar

Kuna on talv ning päevad on lühike-sed ja ööd pikad, liiguvad inimesed vähem ringi. Siinkohal soovitame pöö-rata rohkem tähelepanu oma varale ja eriti lumelabidatele, et neid ei jäetaks valveta välja. Eriti käib see eramajade, nende hoovide ja ridaelamute kohta, kus on pimedal ajal näha rohkesti väl-ja jäetud lumelabidaid, mis on kerge saak varastele.

Labidate vargusi on esinenud juba

küllaltki palju. Siinjuures tuletaks

elanikele meelde, et hoovis olevad

tööriistad ja muud esemed tuleks

pärast kasutamist kohe ära panna,

hoovi väravad kinni hoida ja või-

malusel lukustada.

Varavastaste kuritegude hulgas

on praegu kõige suuremaks prob-

leemiks vargused autodest, kuhu

jäetakse väärtuslikke esemeid. Va-

raste tähelepanu äratavad navigat-

siooniseadmed, CD-maki panee-

lid, sülearvutid, fotoaparaadid,

mobiiltelefonid, käekotid – ühe-

sõnaga kõik, mis on vähegi väär-

tuslik ja nähtaval kohal. Sõiduki

küljeklaasi purustamine ja tähele-

panu köitnud esemete autost haa-

ramine võtab aega vaid mõne se-

kundi. Seetõttu tuleks ahvatlevad

esemed nähtavalt kohalt ära pan-

na ka siis, kui lähete auto juurest

ära kas või mõneks minutiks, näi-

teks poodi või last lasteaeda vii-

ma. Ööseks on soovituslik paigu-

tada sõiduk garaaži, valvega park-

lasse, hästi valgustatud kohta või

valvekaamerate olemasolul nen-

de vaatevälja.

Selleks, et vähendada varguse

ohvriks langemise riski, saab aga

iga linnakodanik ise palju ära te-

ha. Tuleb olla tähelepanelik ning

oma varal silm peal hoida. Kui aga

keegi peaks langema varguse ohv-

riks, siis palume sellest kindlasti

teatada politsei lühinumbril 110

või pöörduda lähimasse politsei-

jaoskonda.

Vargad himustavad kõige enam lumelabidaid

Laokile jäetud lumelabidad on varastele kerge saak. Foto on lavastatud.

Eha VõrkTallinna abilinnapea

Töötukassa andmetel on aasta al-

gusest tõusnud registreeritud töö-

tute üldarv, mis jätkab kasvamist.

Seega on nii Eestis tervikuna kui

Tallinnas endiselt üheks põletava-

maks probleemiks töötus. Tallinn

on abipaketi raames ulatanud töö-

tutele abikäe – loonud nii sotsiaal-

seid töökohti oma allasutustes kui

toetanud sotsiaalsete töökohta-

de loomist erasektoris, korralda-

nud tööbörse ja -messe jms ning

linn jätkab tööpuuduse leevenda-

misega teise abipaketi meetmete

läbi. Ka tasuta toimuvad infopäe-

vad on üheks abipaketi osaks, kus

oma ala spetsialistid annavad töö-

otsijatele praktilisi näpunäiteid ja

kogemusi.

18. veebruaril toimub Musta-

mäel Kaja kultuurikeskuses in-

fopäev, kus antakse nõu edukast

tööotsingust. Käsitleme stratee-

giat, kuidas tööd otsida eduka-

malt ja tulemuslikult – millised

isikuomadused aitavad elus edasi

liikuda; väärtustest, hoiakutest ja

motivatsioonist ning tööturutee-

nustest – kuidas töötukassa toe-

tab tööotsingut, millised teenused

aitavad otseselt kaasa töö leidmi-

sele, millised mõjutavad töö leid-

mise tulemusi. Seekordne info-

päev on väga praktiline. Tule-

muslikust tööotsingust räägivad

ja annavad nõu inimesed, kes on

ise tööotsijad olnud. Nõu annab

bussijuht, kes alustas sotsiaalsel

töökohal reisisaatjana ning pärast

koolituste läbimist töötab nüüd

autobussikoondises bussijuhina.

Samuti arutatakse, kuidas saadak-

se töötust ettevõtjaks – infot ja-

gavad endised tööotsijad, kes pä-

rast koondamisteate saamist alus-

tasid oma ettevõttega. Kohapeal

toimub võlanõustamine, tööõigus-

alane ja ettevõtlusalane nõusta-

mine.

Infopäev on tasuta ja toimub

sünkroontõlge ka vene keelde.

Tulge osalema!

Miks on vajalikud infopäevad tööotsijatele?INFOPÄEV

PIIRKONNAKONSTAABLITE VASTUVÕTUAJAD

Infopäev tööotsijale18. veebruaril kella 13–15 toimub Musta-mäel Kaja kultuurikeskuses (Vilde tee 118) infopäev tööotsijale «Kuidas jõuda unistuste töökohani?». Infopäev on tasuta. Info www.tallinn.ee/too.

Nõmme konstaablijaoskonna piirkonnakonstaablite vastu-võtuajad (vastuvõtt Rahumäe tee 6):

1. piirkond (Nõmme):N kl 10–11Komissar Priidu Vaiksaar, tel 612 5833Vanemkonstaabel Janika Pilv, tel 612 5734

2. piirkond (Pääsküla):T kl 10–11Vanemkomissar Triin Uudeväli, tel 612 5831Vanemkonstaabel Sirli Laks, tel 612 5831

3. piirkond (Männiku):K kl 10–11Konstaabel Paul Pihelgas, tel 612 5739Konstaabel Jaanus Murakas, tel 612 5732

Karl

Kerd

t

4. veebruar 2011 3

Mitu kooriühingu aastapreemiat tuli NõmmeleLaupäeval, 29. jaanuaril kuulutati Esto-nia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu ga-lakontserdil välja koori- ja puhkpillimuu-sika aastapreemiad.

Pole just sageli juhtunud, et aasta-preemia saavad nii dirigent kui tema koor. Seekord aga tunnistati aasta di-rigendiks 2010 Tallinna muusikakesk-kooli õpetaja ja koorijuht Ingrid Kõrvits (pildil) ning aasta kooriks 2010 Tallin-na muusikakeskkooli noortekoor. Sama kooslus (ehkki tollal kandis praegune noortekoor veel TMKK lastekoori nime-tust) võitis 2005. aastal esimese ja se-ni ainsa Eesti koorina Euroopa Ringhää-lingute Liidu koorikonkursi grand prix’. Kuid järgnevad aastad on nii kontserdi- kui ka konkursilavadel edu järjest juur-de toonud – nii saadi ka 2010. aastal grand prix Pärnu rahvusvahelisel koori-festivalil ning esikoht ja parima dirigen-di eripreemia rahvusvahelisel koorifesti-valil «Heart of Europe» Saksamaal. Koo-riühingu koostööpreemia läks TMKK-s õppivale noorele solistile Heldur Harry Põldale. Noore koorijuhi preemia sai Ra-humäe põhikooli muusikaõpetaja Jan-ne Fridolin. (NS)

Heljo Männi juubeli-sünnipäev Nõmme raamatukogusTuntud ja armastatud kirjanikul Heljo Männil, kelle kodu asub Nõmmel, on 11. veebruaril 85. juubelisünnipäev. Selle puhul toimub neljapäeval, 10. veebrua-ril kell 12 Nõmme raamatukogus (Raud-tee 68) kohtumine kirjanikuga.

Sünnipäevapeol esitavad Estonia teatri näitlejad katkendi Tõnis Kõr-vitsa ja Heljo Männi lastemuusikalist «Mõmmi jõuluaabits», mille on lavasta-nud Ivo Eensalu. Juubeli puhuks kor-raldatud Nõmme koolide omaloomin-guvõistlusest osavõtjad loevad luuletu-si ja lugusid. Tutvustatakse ka kirjani-ku tähtpäevaks TEA Kirjastuses välja antud lasteluuleraamatut «Laululadu» ning kirjastuselt Tammerraamat ilmu-nud mälestusteraamatut «Nõgesed ja nartsissid».

Samal päeval alates kella 10st müüakse raamatukogus Heljo Männi teoseid soodushinnaga ning neisse on võimalik ka autogramm saada. (NS)

Nõmme mälumängurid Tallinna TelevisioonisReedel, 4. veebruaril kell 21 saab Tal-linna Televisioonis näha mälumängu «Kes seljatab Tallinna?». Saates võistle-vad omavahel Nõmme linnaosa, Tabive-re valla ja Põlva linna esindajad. Nõm-me linnaosa võistkonnas on linnaosa-vanem Rainer Vakra, Kivimäe põhikoo-li ajalooõpetaja Margus Pillau ning aja-loolane Leho Lõhmus. Saate kordust saab näha pühapäeval, 6. veebruaril kell 12.15 Tallinna Televisioonis. (NS)

LÜHIDALT

Jukko Nooni

Kuu lõpus valmib Nõmme tervisekes-kus, kus alustab tööd Tallinna esime-ne munitsipaalne perearstikeskus. Ko-halike omavalitsuste halduses olevate perearstikeskuste loomise vajadusest on doktor Peeter Mardna rääkinud ju-ba aastaid. Tervishoiusüsteemi pärast südant valutav Peeter Mardna on tun-nustatud arst, kes viimased kümme aastat on töötanud Eesti terviseame-ti järelevalve osakonnas ning ühtlasi on ta ka arstiabi kvaliteedi eksperdi-komisjoni aseesimees.

Peeter Mardna hinnangul on me-

ditsiini seisukohalt meie ühiskon-

na peamine probleem selles, et

inimesed ei väärtusta küllaldaselt

oma tervist ega tee suurt midagi

selle hoidmiseks. «Terviseproblee-

mid kerkivad üles alles siis, kui ter-

vist enam ei ole. Siis on tihtipeale

hilja või väga raske seda taastada.

Meie kallid kaaskodanikud peak-

sid aru saama, et maailmas on ai-

nult kaks tõelist väärtust, mis on

tõelised väärtused – üks neist on

tervis ja teine on aeg –, ja kumbagi

neist ei saa mitte mingisuguse ra-

ha eest osta, nende eest peab seis-

ma,» rääkis Mardna.

Doktor Mardna on veendunud,

et tervishoid ja rahva tervis toetu-

vad sümboolselt kolmele sambale.

«Rahva tervise aluseks on, et inime-

sed teevad kõik endast oleneva, mil-

lega säilitada oma tervis; riik peab

kaasa aitama, et inimestel on või-

malik oma tervise eest hoolitseda ja

tervete eluviisidega elada; meditsii-

ni poole pealt on kõige aluseks häs-

titoimiv esimese arstiabi liin, mis

meil on perearstisüsteem, see peaks

toimima hästi ja vastama inimeste

soovidele,» selgitas ta.

Vastutajat ei oleMardna sõnul on küsimus selles,

et meid ümbritsevates riikides on

esmane perearstisüsteem omava-

litsuste vastutada ja nende tagada.

Omavalitsustel on tervisekeskused,

sinna palgatakse inimesed. «Kui

vaadata neid suuri kampaaniaid,

millega meie tohtreid kutsutakse

nii Soome, Norrasse kui Rootsi, siis

kellelegi ei pakuta võimalust haka-

ta seal tööle ettevõtjana. Tööd pa-

kutakse tervisekeskustes, mis kuu-

luvad omavalitsustele. Arst teeb ai-

nult arstitööd ja saab seal väärilist

palka, mis meie palgaga võrreldes

on vähemalt neljakordne. Millegi-

pärast meie lugupeetud perearstid,

kes siin tahavad kangesti olla ette-

võtjad, lähevad nendesse riikides-

se tööle töövõtjatena. Mina ei vaid-

lusta, et perearstisüsteem ei võiks

toimida mitme eksisteerimise vor-

mina: et on ettevõtlusena või rii-

gi või omavalitsuse tagatud,» sel-

gitas Mardna.

Tänu muudatusele seaduses

(tervishoiuteenuste korraldamise

seadus) on nüüd kohalikel oma-

valitsustel võimalus pidada pere-

arsti praksist. See omakorda muu-

dab olukorda, kus erinevalt ettevõt-

ja soovist tekib teenuse osutamise

eest vastutaja. «Praegusel juhul pe-

rearstisüsteemi toimimise eest vas-

tutajat tegelikult ei ole. Vastavalt

tervishoiuteenuste korraldamise

seadusele on maavanemal kohus-

tus mõnes piirkonnas perearsti ni-

mistule perearsti leidmiseks korral-

dada konkurss. Tal ei ole kohustust

tagada seal piirkonnas perearstitee-

nust. Aga kui konkurss ebaõnnes-

tub, mis meil on nüüd mitmeküm-

nel korral juhtunud? Ja kui arsti

sinna ei saa, ei ole seaduses ühe-

legi instantsile ette nähtud kohus-

tust tagada selles piirkonnas esi-

mese liini arstiabi. On konkurss,

konkurss kukub läbi, aga mis eda-

si saab? Muidugi lubab seadus sel

juhul perearste toetada ja paljudel

juhtudel väikestes maaomavalitsus-

tes seda ka tehakse, aga kohustust

ei ole. Samas on aasta-aastalt vä-

hendatud omavalitsuste tulubaasi,

neil ei ole reeglina võimalust seda

teha. Tervishoid ei ole perpetuum

mobile, mis töötab materiaalse toe-

ta,» on Mardna murelik.

Arst peaks eelkõige tegema arstitööd«Meil on päris palju piirkondi, kus

perearstinimistu on alla tuhande

inimese. Aga nimistu, mis on alla

tuhande inimese, ei suuda finant-

siliselt tagada süsteemi toimimist.

Kõik käib pearaha järgi. Sellise fi-

nantseerimisega ei ole võimalik

baaskulutusi katta,» lisas ta.

Paljudele praegustele meditsii-

nisüsteemi tabanud probleemide-

le juhtis Peeter Mardna tähelepanu

juba 2004. aastal presidendi teadus-

nõukogus tehtud ettekandes. «Prae-

gu oleme tupikus ja otsime paanili-

selt väljapääsu, miks ei võinud se-

da juba kuus-seitse aastat tagasi ra-

hulikult teha?» küsib Mardna.

Munitsipaalperearstikeskuste

loomine on üks lahendus tekkinud

olukorda parandada. «Munitsipaal-

perearstikeskuses teeb arst ainult

arstitööd, muud probleemid on te-

ma eest lahendatud. Nõmmel võe-

takse sinna samasse hoonesse juur-

de ka eriarstid ja seal on patsiendi

esmaseks uurimiseks vajalikud va-

hendid. Inimene saab abi ja oma

probleemile lahenduse ühest ko-

hast ja tõenäoliselt väiksema visii-

tidel käimise arvuga. Nii mitmedki

praktiseerivad perearstid on sellise

munitsipaalperearstikeskuse vastu,

kuid eks see vastuseis ole tingitud

ühe konkurendi juurdetulekust,»

arvab Mardna.

Äri ja aadeMardna hinnangul on perearstisüs-

teemis on üks terav küsimus veel

– aade ja äri. «Tervishoiuasutuste

kvaliteeti kiputakse hindama ka-

sumlikkuse järgi. Kui vaadata Me-

ditsiiniuudiste portaali, siis on esi-

kohal üks perearstikeskus, kus töö-

tab kolm arsti, mis eelmisel aastal

on nii hästi töötanud, et on väl-

ja saanud võtta 1,8 miljonit krooni

dividende. Kui keskmises perears-

tinimistus on 1200–1300 inimest,

siis haigekassa maksab kolme ars-

ti peale 210 908 eurot (3,3 miljo-

nit krooni). Kui sellele 1,8 miljoni-

le lisaks arvestada arstide ja õdede

palgad ning kommunaalkulud, siis

kui palju jääb arstiabi osutamiseks

raha järele? Kui me palgad ja divi-

dendid maha võtame, siis tervis-

hoiuteenuse osutamine ei maksa

mitte midagi,» on Mardna nõutu.

«Kuid see tuuakse statistikas ter-

vishoiu toimimise osas parimaks

näiteks. Inimene on vahend, kelle

kaudu saadakse haigekassast raha

kätte. Kes on aateline ja missioo-

nitundega, ei kasuta neid võima-

lusi ära, kuid neile, kelle esmane

soov on teenida ja ise hästi elada,

annab see süsteem võimaluse seda

ära kasutada. Selle üle tuleks kelle-

legi näpuga näitamata avalikult aru-

tada. Kas sellist süsteemi on vaja,

et Eesti ühiskonnal oleks hea ter-

vis, hea toimetulek, või on seda va-

ja selleks, et selle teenuse osutajad

ülihästi elaksid?»

Tervishoid ei ole perpetuum mobile

Jukko Nooni

Jaanuari lõpus külastasid peatselt

avatavat valmivat Nõmme tervi-

sekeskuse hoonet (Jaama 11) Auli

Lõoke Eesti Liikumispuudega Ini-

meste Liidust, Arko Vool Tallinna

Liikumispuudega Inimeste Ühin-

gust ja Tiia Tiik Tallinna Puuetega

Inimeste Kojast, et kontrollida hoo-

ne patsiendisõbralikkust ratastooli

kasutaja seisukohalt. Kuigi mõnin-

gaid märkusi ja kommentaare neil

oli, oli üldhinnang positiivne.

Auli Lõokese hinnangul on see

Eesti väga harukordne, et enne

hoone valmimist nende arvamust

küsitakse ning majas liikumist

proovima kutsutakse. «Üldmulje

majast on suurepärane, siiski mõ-

ningaid märkusi meil on, kuid tu-

leb muidugi arvestada ka seda, et

tööd on veel pooleli,» lisas ta.

Sama meelt oli ka Arko Vool,

kes testis ratastoolis majja sisse-

pääsu, lifti, invatualetti ja kabinet-

tide uste laiusi. «Üldhindeks pa-

nen ma viie miinuse, suurim prob-

leem on kaldtee pisut liiga suur

kalle, mis oli kohati ligi kaks kraa-

di normist kõrgem, samuti käsi-

puu kõrgus välisukse juures,» rää-

kis Vool.

Nõmme linnaosa vanema Rai-

ner Vakra sõnul ei olnud ratastoo-

li kasutajatel varem võimalik en-

dises Nõmme polikliiniku hoones

iseseisvalt hakkama saada. «Sisse-

pääs oli mitme astmega trepist ja

kolmekorruselisel majal polnud lif-

ti. See tegi polikliiniku külastami-

se liikumispuuetega inimestele,

aga ka eakatele ja lapsevankriga

külastajatele vägagi raskeks,» rää-

kis Vakra.

Ehitaja arvestab tehtud märkus-

tega ning vahetult enne hoone üle-

andmist tulevad liikumispuudega

inimesed majas liikumist korra

veel proovima.

Nõmme tervisekeskust renovee-

rib Fund Ehitus OÜ. Ehitaja annab

hoone Lääne-Tallinna keskhaigla-

le üle 28. veebruaril.

Nõmme tervisekeskus sai liikumispuuetega inimestelt kiita

Kaup

o Ki

kkas

Peeter Mardna on mures, et inimesed ei väärtusta küllaldaselt oma ter-vist.

Mih

kel M

arip

uu/P

ostim

ees/

Scan

pix

Kale

v Tom

inga

s

Arko Vool.

4. veebruar 20114

Eelmises Nõmme Sõnumite numbris (21. jaanuar 2011) oli lk 4 ilmunud loo «Raamatuesitlus Ralf Parve juu-res» juures sattunud ekslikult pildi allkirjaks: «Kirjanik Ülo Tuulik ja Jaak Urmet». Tegelikult olid pildil Ralf Par-ve ja Jaak Urmet. Vabandage!

VIGADE PARANDUS

Pisikadettide meistrid Nõmmelt22. ja 23. jaanuaril peeti Malemajas Eesti pisikadettide (kuni 10-aastased) meistrivõistlused kabes. Mõlemas ka-beliigis võitsid meistritiitli noored nõm-melased.

64-ruudulises kabes võitis tütarlas-test esikoha Maria Jõesoo, kes alistas kõik üheksa vastast. Poistest tuli esma-kordselt meistriks 8-aastane Antanas Zamulskis 16 punktiga 18st. Punktiga jäi maha kogenum klubikaaslane And-reas Jürgenson, kes sai hõbemedali.

Ka rahvusvahelises kabes ei olnud Maria Jõesool võrdset vastast ja ta tu-li täiseduga (14 punkti 14st) meistriks. Poistest pani 100-ruudulisel laual oma kogemused maksma Andreas Jürgen-son, kes sai esikoha 12 punktiga. An-tanas Zamulskis kogus punkti vähem ja jagas 2.–3. kohta. Koefitsient andis talle pronksmedali. (NS)

Nõmme kergejõustiku-klubi lahtised meistrivõistlusedKolmapäeval, 19. jaanuaril toimusid Tal-linna spordihallis Nõmme kergejõustiku-klubi lahtised meistrivõistlused. Kõige rohkem sportlasi osales naiste ja mees-te jooksudes.

Paremate tulemuste eest hoolitsesid järgmised sportlased: Merilyn Uudmäe võitis kaugushüppes tulemusega 5.77 ja tuli ühtlasi ka Nõmme meistriks, Gre-te Sadeiko kõrgushüppes tulemusega 1.70, Gert Glükmann 200 m jooksus ajaga 22,78, kahekordseks võitjaks tuli Dane Must: 60 m jooksus ajaga 8,00 ja 200 m jooksus ajaga 25,86, Liina Tser-nov 1000 m jooksus ajaga 2.51,42

Pildil naiste kaugushüppe võitjad: I Merilyn Uudmäe (Nõmme KJK), II Kreet Kangur (KJK Hiiker) ja III Keidy Treier (SK Fortis). (NS)

Uus näitus Nõmme muuseumisKolmapäeval avati Nõmme muuseu-mis Nõmme kultuurikeskuse kunstirin-gi näitus, kus on eksponeeritud suur ühistöö «Minemine» (juhendaja Tiiu Möl-der). See on kui eestimaine palverän-nak, kui jõuluõhtul või vana-aastaõhtul püüame ikka lähedaste ja armsate ini-mesteni jõuda. Näitus on avatud veeb-ruari lõpuni. (NS)

LÜHIDALT

Kertu Kesselman, Uus Maa kinnisvarabüroo maakler

Kinnisvaraturg on viimase paari

aasta jooksul leidmas õiget tasakaa-

lupunkti ning tõusmas on majan-

dus ja sellega koos ka kinnisvara

üldine hinnatase. Nõmme peamis-

teks müügiartikliteks on maad ja

majad. Maa-ameti statistika andme-

test on näha, et eramute ost-müük

kahel viimasel aastal on samal ta-

semel. Seevastu korteriomanditega

tehti 2010. aasta viimases kvartalis

92 ostu-müügitehingut, mis on 16

protsenti enam kui 2009. aasta sa-

mal perioodil.

Nõmme eramute hinnad saab jagada kolme gruppi: • nõukogudeaegsed eramud, 640–

770 eurot/m² (10 000 – 12 000

krooni/m²)

• renoveeritud eestiaegsed era-

mud, u 1025 eurot/m² (16 000

krooni/m²)

• uued ehitised, keskmiselt alates

1280 eurot/m² (20 000 krooni/

m²).

Ridaelamute ja paarismajade

ruutmeetrihind jääb keskmiselt

770–960 euro piiridesse (12 000 –

15 000 krooni).

Krunte ostetakse vähe, kuna

pangad ei soovi laenu anda ini-

mesele, kes ostab krundi, kuid ko-

he ehitama ei hakka. Hinnad vä-

ga ilusa haljastusega krundil suu-

rusega u 1500 m², kus olemas ka

kõik vajalikud kommunikatsioo-

nid, on keskmiselt 64 eurot/m²

(1000 krooni/m²). Keskmises sei-

sukorras ja väiksematel kruntidel

on ruutmeetrihinnaks 45–55 eurot

(700–860 krooni).

Tänavu on pakkumises kõi-

ge enam nõukogudeaegseid era-

muid, mille müügihind on 20-30

protsenti kõrgem kui tegelik tehin-

guhind. 2011. aastal suuri muutu-

si turul näha ei ole – hea objekti

puhul on nõudlus suur, hinnaklas-

sid jäävad 2010. aastaga sarnaseks.

Nõmme kinnisvaraturul on tunda,

et paljud inimesed on müügi pu-

hul kinni emotsioonides, mis ei la-

se teha turuolukorrale vastavaid te-

hinguid ehk määrata õiget tehin-

guhinda. Oma osa ebareaalse hin-

na määramisel mängivad endiselt

kinnisvaraportaalides üleval olevad

kuni 30 protsenti turuhinnast ehk

tegelikust müügihinnast ülehinna-

tud müügiobjektid. Kordamine on

tarkuse ema – Nõmmele kinnisva-

ra ostev inimene hindab Nõmme

mainele väärilisi objekte, mis asu-

vad vaiksetel kõrvaltänavatel kõr-

gete mändide all.

Eesti Tööõpetajate Selts ja Leho-

la keskkonnahariduskeskus alga-

tasid projekti «Lindude söögimaja

igasse Tallinna lasteaeda». Projekti

toetavad Puuinfo ja Tallinna kesk-

konnaamet. Nõmme koolidest osa-

levad projektis Nõmme põhikool,

Nõmme gümnaasium ja Kivimäe

põhikool.

Projektijuht Jürgo Nooni sõnul

meisterdavad kaheteistkümne Tal-

linna kooli õpilased töö- ja tehno-

loogiaõpetuse tundide raames järg-

mise kolme nädala jooksul lindu-

de söögimaju, mis kingitakse pä-

rast Tallinna lasteaedadele. «Iga

osalev kool valmistab vastavalt et-

teantud tingimustele kümmekond

söögimaja. Vajaliku materjaliga va-

rustas koolid Puuinfo, keskkonna-

amet kingib lasteaedadele lindude

söötmiseks sobiva toidu,» tutvustas

Nooni projekti.

Märt Riistop Puuinfost kinnitas,

et sellist mõtet ei olnud raske Puu-

info toetajatele maha müüa. «Tege-

mist on väga meeldiva algatusega

ning Puuinfo lööb selles hea mee-

lega kaasa,» rääkis ta.

17. veebruaril toimub Tallinna

Ristiku põhikoolis keskkonnapäev

lasteaedadele, mille raames harras-

tusornitoloog Peep Veedla räägib

lindude söötmisest ning igale las-

teaiale antakse üle söögimaja ja va-

jalik linnutoit. (NS)

Peet Samarütel

50 aastat tagasi, 1961. aastal valmis Mustamäe nõlval suusahüppemägi. Torni saamislugu meenutab projekti autor, ehitusinsener Peet Samarütel.

1958. aasta kevadel tegin TPI dip-

lomiprojektina Mustamäele mono-

liitsest raudbetoonist 60 m suusa-

hüppemäe. Juhendajaks oli dots

Soonurm. Kaitsmisi oli tulnud

kuulama ka akadeemik Maddi-

son, kes projektile kohe tähelepa-

nu pööras.

Peatselt sai valminud projektist

teada Tallinna täitevkomitee spor-

dijuht hr Mikk, kes mu enda juur-

de kutsus. Kohtumisele olid tul-

nud ka remondi- ja ehitusvalitsu-

se juhid.

Arutluse käigus selgus, et mo-

noliitsest raudbetoonist suusahüp-

petorni tegemine käib ehitajatele

siiski üle jõu ning pärast mitmeid

nõupidamisi otsustati teha tornid

hoopis terastermidega ühendatud

silikaatkividest.

Tegin uue projekti ning näitasin

seda ka professor Laulule, kes ar-

vas, et õigem oleks ehitada tornid

siiski raudbetoonist.

Kevadel algas ehitamine. Hr

Mikk tegi väga aktiivselt koostööd

ning kivitorne ladusid neli pika-

kasvulist Peipsi äärest tulnud ehi-

tajat – elukutselised korstnaladu-

jad. Ehitajad vaatasid joonised lä-

bi, said kõigest kohe aru ning lisa-

küsimusi ei olnudki vaja.

Mina töötasin sel ajal Männiku

tehases TKO juhina. Projektis oli

ehitamiseks ette nähtud silikaat-

kivi Mark 200. Sellist kõrge margi-

ga kivi toodeti sel ajal üldiselt vä-

he, tavaliselt olid kasutuses M150

ja M100. Kui kallurauto kivid Mus-

tamäel maha kallutas, kostis vaid

hele kõlin ning ükski kivi ei läi-

nud katki.

Sageli hakkavad kivimüürid 15-

või 20-aastaselt pragunema, kuid

suusahüppemäe müüridesse ei ole

50 aastaga tekkinud ühtegi pragu.

Müüritis on armeeritud ning igas

nurgas on kaheksa 20 mm läbi-

mõõduga varrast.

Suusahüppemäe avavõistlused

peeti 1961. aastal. Lindi lõikas lä-

bi Tallinna täitevkomitee esimees

Johannes Undusk. Võistlustel osa-

les ka praegune hüppemäe pere-

mees Indrek Possul. Hüppemä-

ge on praeguseks palju täienda-

tud ning ka hüppepikkused on 60

meetri lähedal.

Nõmmel määratakse kinnisvara müügihinnad enamjaolt emotsioonide põhjal

Tallinna koolinoored meisterdavad lasteaedadele lindude söögimajad

Kiviehitis, mis paistab kaugele

Esialgse projekti järgi pidi hüppetorn tulema monoliitsest raudbetoo-nist, kuid selle tegemine käis ehitajatele üle jõu.

Peet

Sam

arüt

li er

akog

uJu

kko

Noon

i

4. veebruar 2011 5

KUIV KÜTTEPUU40 L VÕRGUS, soodsamalt on

mitte kuiv puu 40L võrgus aeda/varjualla kuivama, lahtine lõhutud

puu, 40cm; 50cm; 60cm,koos tasuta kohaletoomisega (otse tootjalt,

ilma küttelao juurdehindluseta). Turbabrikett 11kg.

KONTAKT

FekaaliveduTel 5625 1678, 677 8705Hinnad alates 20 eurost.

OÜ Magicstyle

FekaaliveduTel 5625 6258OÜ Fekalist

Pääsküla noortekeskus Tantsuring «Cool Girls» tegutseb

neljapäeviti kell 16.30 ning klu-

bisse on oodatud kõik 9–13-aasta-

sed aktiivsed tüdrukud. Tegemist

on tantsulise treeninguga, kus õpi-

takse aeroobika põhisamme ning

tehakse tutvust erinevate tantsu-

stiilidega. Samuti pööratakse tähe-

lepanu tervislikule toitumisele ja

eluviisile. Kuutasu on 3,50 eurot

ning vajalik on Tallinna noortekes-

kuste kaart.

Dj-klubi «Ravecast» eesmärk on

pakkuda noortele võimalust en-

nast arendada: praktiseerida, õppi-

da tundma DJ-seadmeid ja laienda-

da silmaringi elektroonilise tantsu-

muusika maastikul. Klubi toimub

esmaspäeviti ja kolmapäeviti ala-

tes kella 16st ning klubisse on oo-

datud 13–26-aastased DJ-nduse hu-

vilised noored. Osalustasu on 19

eurot kuus.

Päästeklubisse on oodatud 8–12-

aastased noored, osalemise eeldu-

seks on ujumisoskus. Klubi toimub

kolmapäeviti kell 16 ning on osa-

lejatele tasuta. Tutvutakse pääste-

alaga – tuleohutuse, veeohutuse,

liiklusohutuse, esmaabi ja olme-

ohutusega. Kord kuus külastatakse

ujulat, kus toimub praktiline vee-

ohutust käsitlev tund. Klubi viiak-

se läbi koostöös Nõmme päästeko-

mandoga.

Lisaks eelmainitud klubidele oo-

tab Tallinna Noorsootöö Keskuse

vabatahtlike klubi oma ridadesse

uusi 15–26-aastaseid vabatahtlik-

ke. Vabatahtlikkus annab noore-

le võimaluse saada uusi kogemu-

si, õppida tundma iseennast ning

näha ja abistada teisi. Klubi te-

gevusvaldkond on väga lai. Noo-

red on pakkunud abi erinevate

tegevuste näol Tallinna puuetega

noorte keskusele Juks, Tallinna

invaspordi ühingule, Iru hoolde-

kodule, Tallinna lastehaiglale, Tal-

linna loomade varjupaigale jne.

Samuti on kaasa löödud erine-

vate noorteürituste läbiviimisel.

Igal sügisel toimuvad vabatahtli-

kele ka koolitused, kus omanda-

takse tegevuste jaoks uusi osku-

si ja teadmisi.

Kõikidesse klubidesse on vajalik

eelregistreerimine. Kohtade arv

on piiratud!

Info: paaskyla@taninfo.ee, tel

677 5232, 5556 7780

Männiku noortekeskus Voolimis- ja keraamikaring

«Täitsa savi!». Erinevatest savidest,

plastiliinist, kipsist, polümeersa-

vist ja kipsmarliribadest vormuvad

usinate käte ja loova pilgu all pi-

siplastika, reljeefid, maskid, ehted

ja omanäolised tarbeesemed. Kõrg-

kuumussavist keraamika paneme

pärast kuivamist eelpõletuseks ah-

ju ning omaette põnevaks tööks on

seejärel glasuurimine ja värvide so-

bitamine. Klubi on mõeldud kuni

14-aastastele keraamikahuvilistele

noortele. Ringi tegevus neljapäevi-

ti kella 16–18. Osalustasu Tallinna

noortekeskuste kaardiga 3,80 eurot,

ilma 7 eurot kuus. NB! Võimalus on

ka oma kodus tehtud töid põletama

tulla. Ühe ahjutäie keraamika põle-

tus maksab 4,80 eurot.

Loovusstuudio «Lõbusad meister-

dused» on mõeldud kõikidele noor-

tele, kes tunnevad huvi kunsti ja

meisterdamise vastu. Loovstuudios

on noortel võimalus õppida erine-

vaid põnevaid meisterdamise nippe

ja tehnikaid. Lähenetakse loovalt

traditsioonilistele meisterdamisva-

henditele ja -viisidele, kuid leitak-

se ka rakendus asjadele, millest se-

da oodata ei oskaks. Klubi tegevus

teisipäeviti kella 16–17.30 ja sinna

on oodatud igas vanuses meisterda-

mishuvilised. Osalustasu Tallinna

noortekeskuste kaardiga 2,55 eu-

rot/kuu, 0,60 eurot üks kord, ilma

kaardita 0,95 eurot kord.

Siidimaalistuudio «Männiku

siiditsunft». Siiditsunfti töö käi-

gus valmistatakse kaarte, vitraa-

že ja siidimaale, millele valmista-

takse ka ise raamid. Stuudiot ju-

hendab Olga Ignatova, kellel on

pikaajaline töökogemus nii kunsti

vallas kui ka noortega. Valminud

töödest korraldatakse sageli näitu-

si nii Männiku noortekeskuses kui

ka väljaspool.

Siidimaalistuudio tegevus toi-

mub laupäeviti alates kella 12st.

Juhendamine on vene keeles.

Juhul kui kasutatakse oma ma-

terjale, on kuutasu noortekesku-

se kaardi omanikele 6,45 eurot,

ilma kaardita on kuu maksumus

9,45 eurot.

Neile, kes soovivad siidimaali-

misel kasutada noortekeskuse ma-

terjale, on tasu 44,70 eurot.

Kitarriõpe. Õpetajaks on Viktor

Harrik, kes on laialdaste kogemus-

tega kitarrimänguõpetaja noortele,

kuid samal ajal ka muusik. Viktor

oskab tunde anda nii eesti kui ve-

ne keeles ning noored saavad ise

õpitavate lugude valimisel sõna

kaasa rääkida.

Tunnid toimuvad õpetajaga kok-

kuleppel. Oodatud on noored kuni

26. eluaastani, eelnev kitarrimän-

guoskus pole määrav.

Maksumus noortekeskuse kaar-

diga 19,15 eurot kuus, üks kord

4,75 eurot.

Kõikidesse klubidesse on vajalik

eelregistreerimine!

Info: manniku@taninfo.ee, tel

639 5559, 5556 7781

Raoul ÜksväravTTÜ emeriitprofessor

Põhjuse alljärgneva kirjapanemiseks andis Nõmme Sõnumites 12. novemb-ril 2010 ilmunud kirjutis «Nõmme koo-lipoiss suures sõjas», mille sisuks Har-ry Udu elukäik. Kirjutises esitatu lõ-petas mind 63 aastat vaevanud ning aeg-ajalt üles kerkinud küsimuse: «Mis sellest poisist sai?»

Vahekord Harry Uduga ei kujuta-

nud enamat kui kahe korvpallipoisi

tutvust. Esindasime eri meeskon-

di, koolitee oli tema läbinud Tallin-

nas, mina Viljandis; ei olnud meie

vahel mänguväliseid kokkusaami-

si, kõnelemata tihedast kokkupuu-

tumisest või sõprussidemest. See-

tõttu jääb allpool esitatava jutuaja-

mise teke ning minu sellesse pü-

hendamine millekski mõistatusli-

kuks, omamoodi müsteeriumiks.

Neist asjust küll mõeldi, kuid ka-

vatsusisse, kui neid oli, pühendati

üksikuid väga lähedasi ja eriti usal-

dusväärseid inimesi. Tema soome-

poisi-tagapõhjast polnud mul aimu-

gi – sellest siis ei räägitud.

Juhtus see Eesti korvpalli esi-

võistluste aegu juulis või augus-

tis 1947. aastal tolleaegse spordi-

seltsi Spartak korvpalliväljaku ää-

res Wismari tänava alguses (kuhu

hiljem ehitati toona nn kainestus-

maja), mille taga paiknes jalgpal-

liväljak.

Kes parasjagu mängisid, kui-

das me sattusime kõrvuti istu-

ma, millest sai jutuajamine algu-

se ning millest üldisemalt rääkisi-

me, ei meenu. Küll aga ilus päike-

sepaisteline suvepäev ja tema sõ-

num, et ta läheb ära. Väljendiks

võis olla «hüppab ära» või midagi

sarnast, kuid kuidagi ei meenu, et

ta oleks kasutanud väljendit «põ-

genen». Vahetult pärast sõda levis

igasuguseid väljaütlemisi ja kuulu-

jutte, alates nn valge laeva tulekust

kuni Trumani eesti soost põlvne-

miseni, mistõttu niisugune välja-

ütlemine oli suur üllatus. Milleks

pidada, kuidas võtta? Miks ta mind

nii palju usaldab, et sellest igapidi

ohtlikust asjast mulle räägib?

Kuidagiviisi ei meenu ka, kas

niisuguse väljaütlemise peale vaa-

tasin talle ainult küsivalt otsa või

esitasin mõnesuguse asja täpsus-

tamist nõudva küsimuse. Igatahes

ta selgitas, et sõidab Karjalasse (st

Karjala ANSVsse) ning sealt ta juba

teab, kus kohast ja kuidas üle piiri

Soome saab. Üksikasju ta ei paljas-

tanud ega olnud sünnis ka minul

neid küsida. Oli paigaks mõni sõja-

ajast tuntud lahingukoht või mõni

muu ning mis kombel piir ületati,

teab ainult tema. Juhul ka, kui ta

ise on sellest kellelegi hiljem rää-

kinud või kuskil kirjutanud. Või

vastaks, kui ta veel elus on? Üks-

kõik, mida mina arvan, ei ole see

enamat kui spekulatsioon. Kõige

tähtsam – see plaan viidi täide, õn-

nestus! See ei olnud meeleheitel

inimese äkkotsus, vaid aruka, iga-

ti aruka inimese põhjalikult läbi-

mõeldud ja ellu viidud kava.

Hilisemast ei meenu temaga

vahetult seonduvast ühtegi seika.

Võis olla mõni tervitus, kuid min-

git jutuajamist kindlasti mitte. Tal-

linn on suur ja lai. Mõne aja pärast

siiski märkasin, et teda ei ole. Sel-

lest hetkest alates kaasnes juhtu-

nu meenutamisega alati kaks kü-

simust: õnnestus või nabiti kinni?

Viimasel juhul kadusid inimesed

sageli ka nagu vits vette. Hiljem

kerkis veel murettegev küsimus:

kas oli tegemist provokatsiooniga?

Nii mitmedki hästi tuntud ja tore-

dad inimesed osutusid julgeole-

kuorganite agentideks, kuid kelle

poolt kuulud õnnetust siiski kaasa

ei toonud, vähemalt isiklikult.

Harry Udu «äraminekust» lähe-

dased teadsid, kuid neis ringkon-

dades, kus mina liikusin, juttu sel-

lest polnud, arutelust rääkimata.

See oli ajastu, kus suu hoiti roh-

kem kinni kui lahti.

Arvestades keeluala ja piiritsoo-

ni läbimist, kus kohalike elanike

hulgas informaatorid, piiritõkete

ületamist, alates traataiast signali-

satsioonivahenditeni, piiri jälgivaid

piirivalvureid ja koeri, tuleb Harry

Udu kordasaadetut lugeda kange-

lasteoks. Silmas pidades, et Soome

jõudnu saadeti NSV Liitu tagasi.

Nõmme noortekeskuste klubid ootavad noori klubidesse

Lõpetatud lugu?

Harry Udu 1943. aastal.

Rein

-Aks

el O

rase

era

kogu

4. veebruar 20116

Kõige soodsamad küttepuud! Lepp, sanglepp, kuusk, kask. Toome puud Harjumaal tasu-ta koju! Tellimiseks helista 600 0136, 520 0093 või täi-da tellimisleht internetis www.puu24.ee.

Ostan vanu esemeid: mööblit, raamatuid, nõusid, portsela-ni, mänguasju, vask- ja pronk-sesemeid, tööriistu, kalandu-se ja jahindusega seonduvat, lampe, postkaarte, kuld- ja hõ-bemünte, pilte/maale jne. Või-vad olla ka osadena. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana. Tulen vaatama, raha kohe. Tel 5198 3307.

Müüa televiisor SKYWORTH. Hind 63 eurot. Asub Männi-kul. Tel 5662 6951.

Puhastame lumest teie õued, platsid, lame- ja viilkatused. Hind alates 5 eurot tund. Ai-tame lume äraveol. Tel 5697 1079, e-post ehilam@hot.ee.

Lume- ja jääkoristus katus-telt. Vajadusel ehitusplekkse-patööd. Tel 507 2145.

Ostan vanu maale, münte, postkaarte, mööblit, hõbe-dat, nõusid jne. Tel nr 5829 9810.

Müüa 3-toal täielikult reno-veeritud, oma aiaga majaosa Nõmmel. Hind 109 900 EUR. Info tel 506 5814.

Poolteist nädalat tagasi ka-dus Hiiul 10-kuune isane val-ge-kollase-oranži kirju kass. Reageerib nimele Vedur. In-fot kassi kohta ootame tel 5666 6670

Santehnilised tööd: liitumi-ne ühisveevärgi ja kanalisat-sioonisüsteemidega, sisetööd. Lumekoristus, kiviparketi pai-galdus, kopp-laaduri rent, au-toveod kuni 15 t kalluriga. Tel 5850 4300.

Müüa puitbrikett, turbabrikett, kivisüsi, puitgraanul, tel 637 9411, 5692 4924, www.lei-librikett.ee.

Lumetõrje eritehnikaga, ka-tustelt lume ja jääpurikate eemaldamine. Ohtlike puu-de langetamine. Tel 5698 1497.

Nõmmehaldjad tulevad appi: puude langetamine, katuste puhastamine, purikate ee-maldamine, lume tõrjumine, aastaringne majahaldjatee-nus. Talvised tööd Nõmme ae-dades! Tel 5569 8908, hald-jad@nommehaldjad.ee, www.nommehaldjad.ee.

Teen pisiremonttöid kodudes. Tel 5809 9079, 657 6286.

Kunstiõpetajast loominguline lapsehoidja hoiab lapsi mõ-nel päeval nädalas. Tel 5804 9758, 635 6593, Mall.

Katuste, hoovi lumekoristami-ne! Head hinnad! Helistada tel 5557 0302, 5840 9059, e-post lumeinfo@hot.ee.

Alpinist eemaldab katuselt lu-me (nii viil- kui lamekatused), katuste pisiremont. Ohtli-ke okste eemaldus ja muud (kõrg)tööd köitega. Tel 5390 3811.

Eramajade lamekatuste pu-hastamine lumest. Tel 526 1716, Riido.

Lumetõrje eramute lameka-tustelt. Tel 5347 1778, Ja-nari.

21. jaanuaril kadus Nõmmel 1-aastane isane siiami kass. Kõik teated on oodatud. Tel 517 5763.

10. veebruaril alustab tege-vust klubi «Loodusega käsi-käes», mis toimub Nõmme kultuurikeskuse (Turu plats 2) teise korruse seminariruu-mis algusega kell 18.30. Oo-tame huvilisi. Info www.viva-san-europe.com.

Elektritööd pädevusega elekt-rikult. Materjalid soodsalt. Är-ge tapke ennast elektriga, lu-bage end aidata spetsialistil. Tel 5665 1156.

Noor lapseootel pere soovib üürida heas seisukorras ka-hetoalise korteri Nõmme piir-konnas. Pakkuda telefonil 5606 6061.

Otsin abilist, kes võtaks pere-mehe äraolekul hoida sõbrali-ku retriiveri. Tasu kokkuleppel. Tel 651 6124.

Lõhutud küttepuud. Segapuu 35 eurot/rm, lepp 35 eurot/rm, must lepp 38 eurot/rm. Kuiv okaspuu 39 eurot/rm. Hind koos veoga. Tel 5648 6058.

Arvutite müük ja remont. Prin-terite müük, remont ja tooneri-te täitmine. Koolitus. Viiruse-tõrje. Tel 506 3783, Kalle.

Katusetööd – lume ja jää kah-justuste parandamine. Tel 5645 7155, Jaanus.

Noor kohusetundlik ja korralik nelja lapsega pere soovib üü-rida 3-4-toalise korteri või ma-jaosa Nõmmel (märtsist kuni juunini 2011). Tasu kokkulep-pel. Tel 516 6996, helina.ou-napuu@gmail.com.

Lumekoristus viilkatustega eramutelt. Tel 5453 5251.

Küttepuud: lepp 32 eurot/rm, kask 40 eurot/rm. Transport alates 10 ruumist tasuta. Tel 506 2645.

Lume ja jää eemaldamine la-mekatustelt ja rennidest. Lu-me eemaldamine ohtlikelt puudelt. Järgime ohutusnõu-deid! Tel 5678 8609.

Väiketraktoriga lume ja prügi koristamine, transport ja la-dustamine. Murdunud puude ja okste likvideerimine. Aeda-de ja väravate remont ja val-mistamine. Elektritööd. Asu-me Kivimäel. Tel 502 6161.

Koguja ostab Eesti, Vene, Bal-tikumi vanaraha, autasusid, fotosid, postkaarte. Pakkuda võib kõike vana. Huvitava ese-me eest hea hind, milles või-te ise veenduda. Kuulutus ei aegu. Iga päev kl 11–21. Tel 5595 5996, 657 0263.

Viime tasuta ära teie vanad kodumasinad ja vanaraua (plii-did, pesumasinad, radiaatorid, vannid, torud jne). Demontee-rime. Hoolsad töömehed. Tel 5593 9504.

Restaureerin puitantiikmööb-lit. Tel 5568 3629

Lume äravedu väikeveoki-ga 10 m³ käsitsilaadimisega, hind 60 kr/m³. Lume korista-mine katustelt, jääpurikate ee-maldamine. Tel 506 3500.

Korstnapühkimistööd, kütte-kollete ja korstnate ehitus ja remont kvalifitseeritud meist-rilt 7 päeva nädalas. Asun Nõmmel. Tel 5372 4993, e-post: leika456@gmail.com.

Lumekoristus katustelt, hoo-videst, tänavalt. Jää eemalda-mine katustelt. Lume äravedu 100 kr 1 m³. Tel 5347 6867.

Veo- ja tõsteteenus made-lautoga, kandevõime 12 ton-ni, kasti pikkus 7,4 m, kraa-na noole pikkus 8 m. FIE Lin-nar Kärner Veoteenused, tel 506 7945.

Mootorsaetööd: eramutele ja teistele objektidele ohtu valmis-tavate puude langetamine, sa-muti puude kujundamine, oks-te lõikus. Tel 5561 4664.

Koristan tasuta vanarauda: pliidid, pesumasinad, vannid, radiaatorid, autoakud, moo-torid, torud jne. Tulen ka väi-kestele kogustele järele. Tel 5346 8430.

Katuse puhastamine lumest ja jääpurikatest. Tel 5801 6373.

Toruabi teatab! Külmunud to-rude sulatus, trafoga, puhuri-tega, auruga. Universaalne ja kiire koduabi. Kõikvõimalikud pisitööd nii sees kui väljas, re-mont, restaureerimine, tasu-ta konsultatsioon. Tel 5595 8871.

Raamatud, mida teil vaja pole, viime tasuta jalust ära. Sobi-vad kõik raamatud, igas seisu-korras ja keeles. Tee riiulitele ruumi. Tel 5346 8430.

Pottsepatööd: glasuurahjud, plekkahjud, tellisahjud, kami-nad, pliidid. Glasuurahju kapi-taalremont. Tel 5648 3792, www.robert.ee.

Liuguksed ja riidekapid. Abi rii-dekapi või garderoobi projek-teerimisel tasuta. Parimad hinnad. Tel 522 1151, www.nagusul.ee.

Ostan eestiaegset ja talu-mööblit + tarbeesemed, maa-lid, nõud, mündid, hõbe-ja kul-desemed, hambakuld, lukud, lingid, aknakremoonid jpm. Võivad vajada restaureeri-mist. Ostan maja või korteri tühjaks enne 1950. a valmis-tatud esemetest. Kuulutus ei aegu! Tel 5559 9930.

Ostame kasutatud raamatuid (valikuliselt, kõige vanematest uuemateni), vanu postkaarte ja mänguasju, vanemat eesti kunsti (maalid, graafika). Vaja-dusel tuleme kohale. Raama-tukoi, Harju 1. Tel 683 7714, 511 5525.

Ehitus- ja remonditööd, sisevii-mistlus, terrassid, sauna pui-tosad jms. Tel 5664 6709.

Kasutatud autode kokku-ost, aastavahemikus 1988–2005. Kõik automargid. Tule-me kohale ka puhkepäevadel. Sobiva pakkumise korral vor-mistamine ja maksmine koha-peal. Tel 5819 0200, e-post rain30@hot.ee.

Rasvapõletusaeroobika ja li-hastreening täiskasvanute-le (sobib igas eas naistele) Rahumäe põhikoolis ja tant-sutrennid noortele Nõmme ujulas. Kuumaks al 12,8 eu-rot/kuu või 4,5 eurot/kord. Treener Evelin Kärner. Info tel 5648 8781 või www.hot.ee/aeroobikastuudio.

Nõmme kultuurikeskus6.02 kl 19 tantsuõhtu ansambliga KännuKUKKbänd. Pi-let 4 eurot.13.02 kl 18 valentinipäeva tantsud ladina-ameerika rütmi-des Horre Zeiger Bigbandi saatel, laulavad Astra Põder, Sün-ne Valtri, Mihkel Sepp ja ansambel Vivere. Piletid eelmüügist 5 eurot / soodus 4 eurot. Samal päeval kõigile 6 eurot.20.02 kl 19 «Veedame õhtu tantsides: täna õpime aeglast valssi», plaadimuusikat valivad Kulno ja Monika, üllatuse-sinejad, avatud on kohvik. Pilet 3 eurot.24.02 kl 15 Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kontsertaktus, esineb tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia Loitme. Tasu-ta!

Turu plats 2, tel 6770 891, post@nommekultuur.ee, www.nommekultuur.ee.

Nõmme muuseumPüsiekspositsioon Nõmme ajaloost.Pilet 1,28 eurot; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 0,64 eurot, perepilet (2 täiskasvanut ja kuni 2 last) 2,24 eurot.

Jaama 18, tel 670 0202. T–R 10–17, L 10–16.

NoortekeskusedPääsküla noortekeskusNoortekeskus on avatud E–R 14–20, L–P suletud. Pääsküla noortekeskuse ekstreemhall T–R 14–19.30, L 12–18.30 (T, N BMX ja tõukerattad; K, R, L rula, rulluisk; P rendipäev).

Rännaku pst 1, tel 677 5232, 5556 7780, paaskyla@taninfo.ee, www.taninfo.ee/paaskyla.

Männiku noortekeskusNoortekeskus on avatud E–R 14–20, L–P suletud.

Männiku tee 96, tel 639 5559, 5556 7781, manniku@taninfo.ee, www.taninfo.ee/manniku.

Nõmme noortemajaNurme 40, tel 670 1230,

Mai 23, tel 645 7369, nnm@nnm.edu.ee, www.nnm.ee

Nõmme loodusmaja Klassid koos õpetajatega on loodusmajja oodatud aasta lä-bi kõigil koolipäevadel, vajalik eelregistreerimine nomme-loodusmaja@gmail.com või 5563 9249.

Õie 14, tel 658 5881, loodusmaja@nnm.edu.ee

Nõmme spordikeskusVälibasseinid, rannajalgpall, rannavõrkpall, piknikuplats, tün-nisaunad, bangalo, seminariruum kasutamise võimalus. Koh-vik avatud 10–20. Jõusaal avatud E–P 8–22, tel 671 8541 (spordikeskuse infotelefon) ja 552 4408 (jõusaali treener). Saunapäevad uues majas E–N 17–21 (soome saun), R 17–20 (aurusaun), L–P 12–18. N 17–21, P 12–18 (tünnisaun). Nõmme seikluspark avatud iga päev, rajale minek 10–19. Tel 608 8029, info@nommeseikluspark.ee.Avatud iga päev 8–22.

Külmallika 15a, tel 671 8541. www.sportkeskus.ee

Nõmme sotsiaalkeskusPeamaja Sihi 26, tel 672 3125Avatud on maaliringi tööde näitus.9.02 kl 13 kultuuriklubi.23.02 kl 12 Eesti Vabariigi sünnipäeva kontsertaktus Nõm-me kultuurikeskuses sotsiaalkeskuse liikmetele. Info tele-fonil 672 3125.16.02 juuksur.18.02 pediküür.Kõik teenused eelregistreerimisega.

Pääsküla filiaal Suvila 1, tel 677 80114.02 kl 14 seltskondlik pärastlõuna. Külaliseks on ansam-bel Vanad Viisid Mustamäelt.15.02 kl 14 laulame koos Ede Markusega.

Sihi 26, tel 672 3125 ja 672 3126, www.nommesots.ee

Rahumäe mängujaamAvatud E 12–19, T–R 10–19Ootame mängima ja meisterdama lapsi ja lapsevanemaid igas vanuses!Teisipäeviti algusega 10.15 toimub nukuvalmistamise kur-sus lapsevanematele Neljapäeviti algusega 11.00 saavad vanemad koos mudilastega maalida Reedeti algusega 17.00 toimub meisterdamine kooliealistele.

Rahumäe jaamahoones Pärnu mnt 288b, tel 615 7157

Nõmme Rahu kogudusNõmme Rahu kirik Võsu 55.02 kl 11 80-klubi.6.02 kl 10.30 jumalateenistus.13.02 kl 10.30 jumalateenistus.20.02 kl 10.30 jumalateenistus.Lastele pühapäevakooli tunnid jumalateenistuse ajal. Segakoori proov E kl 17.30, meeskoori proov E kl 19, kam-merkoori proov P kl 13.«Hingehoiu valve» igal kolmapäeval kl 11–14 Nõmme Ra-hu kantseleis. AA (Anonüümsed Alkohoolikud) «Rahu rühm» Nõmme Rahu kogudusemajas igal P, K ja R kl 18. Koguduse raamatukogu avatud igal pühapäeval 9–10.15.Koguduse kantselei avatud E, R 9–14, K 14–18, pühapäe-val tund enne ja pärast jumalateenistust.Jumalateenistuse raadioülekanded Nõmme Rahu kiri-kust igal pühapäeval kl 17 Pereraadios lainepikkusel 89,6 MHz.

Koguduse aadress: Võsu 5, tel 670 1679, 509 0011; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee

Nõmme baptistikogudus6.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Taavo Lige.13.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Mari Vahermägi.13.02 kl 18 piiblitund: Heebrea kiri, lektor Taavo Lige.20.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Anton Tuul.Palvekoosolek K kell 11 ja 20.30. Laste pühapäevakool P kell 11.Kasutatud riiete pood avatud K kl 13–17 ja L 9–13, noor-te info www.n2.ee, koguduse televeeb www.tv.nbk.ee. Esi-ta palvesoovid ja vaata lisaks www.nbk.ee.

Puuvilja 4, 670 1155, nbk@nbk.ee, www.nbk.ee.

Nõmme «Vabaduse» baptistikogudusJumalateenistus pühapäeviti kell 11 Vabaduse pst 156.

Mõtuse 21, Tallinn 10620, tel 672 7554 (õhtuti), leinus@uninet.ee

Oleviste koguduse Pääsküla misjonimajaJumalateenistus pühapäeviti kell 12.

Suvila 37 / Rohula 44, paaskyla@oleviste.ee

Seitsmenda Päeva adventistide reformi kogudusLaupäeviti kell 10 jumalateenistus (piiblikool, jutlus).

Tähe 12, tel 657 2468

VABA AEG KUULUTUSED

Kaitseväe Männiku harjutusvälja kasutusgraafik 7.02 8–17 Laskeharjutus 9–00 Väliharjutus8.02 9–17 Laskeharjutus 00–00 Väliharjutus9.02 9–17 Laskeharjutus 00–00 Väliharjutus10.02 9–18.30 Laskeharjutus 00–00 Väliharjutus11.02 9–17 Laskeharjutus 00–17 Väliharjutus12.02 9–23 Väliharjutus13.02 6–15 Väliharjutus14.02 9–17 Laskeharjutus15.02 8–17 Laskeharjutus16.02 8–17 Laskeharjutus 9–17 Väliharjutus17.02 9–17 Laskeharjutus 9–17 Väliharjutus18.02 10–15 Laskeharjutus 8.15–17 VäliharjutusLaskeharjutus: kasutatakse tulirelvasid. Väliharjutus: kasutatakse paukpadruneid, lõhkepakette ja teisi imitatsioonivahendeid. Võidakse kasutada transpordivahendeid.NB! Vastavalt vajadusele teeb päästeamet harjutusväljal demineerimistöid.Lisainfo tel 503 4102, manniku@mil.eeInternetis: harjutusvali.mil.ee

Otse ja omadegaüle nädala pühapäeviti kell 11

Nõmme Raadios 99,3 MHz

Aruteludes osalevad endine Tallinna linnapea Jüri Ratas ja Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra.

Lisaks neile on igas saates ka erinev külaline. Saatejuht on Enn Eesmaa.

Järgmine saade on eetris 13. veebruaril.

KUIDAS LIIKLUSES ELLU JÄÄDA?Esinevad:

Indrek Sirk, vandeadvokaatVillu Vane, Maanteeameti nõunikRainer Vakra, Nõmme linnaosa vanemAvasõnad ütleb riigikogu aseesimees Jüri Ratas.Korraldaja MTÜ Meie kodu Nõmme.

OOTAME AKTIIVSET OSAVÕTTU!

Olete oodatud 5. veebruaril kell 14.00 Nõmme kultuurikeskusesse (Turu plats 2),

kus jätkame loengutega sarjas

Silva BaarPakume võimalusi sün-nipäevade, perekondlike ja kollektiivsete pidude, juubelite ja pulmade pidamiseks.

Raudtee 64 Tel 5817 3979

TERVISEPÄEVDr. Merike Martinson kutsub Teid

traditsioonilisele tervisepäevale , mis toimub 12. veebruar 2011 kell 14.30 – 18.00

Nõmme Kultuurikeskuses ( Turu plats 2)

Tulge oma tervist kontrollima !

Võimalik kontrollida tervisenäitajaid

Kohest nõu saab sisehaiguste arstilt ja lastearstilt

Degusteeritakse tervislikke ja maitsvaid Malle ja Maria tervislikke salateid

Tutvustame kõigile vajalikku koduapteeki

Tervisepäevast on lubanud osa võtta Riigikogusse kandideeri-vad Keskerakonna Mustamäe ja Nõmme piirkonna kandidaadid.

Tulge – arutame ja räägime tänastest olulistest küsimustest.Need on meile ühiselt tähtsad !

4. veebruar 2011 7

KüttekauplusMänniku tee 106B

• Turbabrikett • Puitbrikett • Pellet • Halupuu – lepp • Küttepind

Tellimine tel 657 7778, 513 7737

KAMINAPUUD (kask, lepp)TURBABRIKETTPUITLAASTBRIKETTMÄNNIKLOTS (alusel, võrgus)KÜTTEGRAANUL PRUUNSÖE BRIKETT (Saksamaalt)

Kalmistu tee 22, TallinnTel 655 7760Mob 5347 1188

Tööpäeval 9-18Laupäeval 10-14

www.kuttekeskus.ee

Nõmme elanikele transport tasuta!

Riiete, vaipade ja pehme mööbli keemiline puhastus.

Transport tasuta.

Tel 5591 7562, 551 6821

www.canker.ee, e-post: canker@canker.eeTel 600 6170, GSM 51 45 279

SÄÄSTA KUNI 70% KÜTTEKULUDELT!

MITSUBISHI ÕHKSOOJUSPUMBAD KOOS PAIGALDUSEGA ALATES

850 eurot

lisainfo tel 666 1355 www.kodukliima.ee

Kui Teil on küsimusi või probleem, mille lahendamisele saan kaasa aidata, ootan Teid Riigikogusse, Lossi plats 1A.

Helistage telefonil 6 316 577 või kirjutagemaret.maripuu@riigikogu.ee ja lepime kohtumise kokku.

Teie Maret Maripuu

Hea tallinlane!

www.kesklinnamatusebyroo.ewww.kesklinnamatusebyroo.eee

24h info/transport

Pärnu mnt 40, Tallinn 58 160 00058 160 000

VESI JA KANALISATSIOONProjekteerime/ehitame vee- ja kanalisatsiooni-

torustikke tänava liitumispunktist elamuni MINIEKSKAVAATOR

Veemõõdusõlmede ja vesiklosettide ehitus.Ummistuste ja lekete kõrvaldamine.

Torude sulatamine, vahetamine ja soojustamine.

HINNAD MÕÕDUKAD!Tondi 78, Tallinn; plus.element@mail.ee

Tel/fax 6 825 565, 50 55 989

KUIV KÜTTEPUU VÕRK KOTIS (30; 40; 50 cm)Pakitud KODUSÕNNIK 40L/kottTURBABRIKETT 11kgPUITBRIKETT 10kg

Kviitung. Vedu iga päev.Tel: 6541100, 52 388 52

TAMMARU FARM www.tg.eeTallinna ladu Nõmmel

Soome ja Eesti Digitaal-TV (Zoom-TV) antennide paigaldus ja müük, digiboxide müük ja häälestus, SAT-TV paigaldus, Di-gi-TV vastuvõtuks antennisüsteemi üm-berseadistamine ühistutes, eramutes, suvi-lates, TV signaali mõõtmine. Garantii.

Tellimine ja info tel 5108742.Kogemustega antennipaigaldajad.

Kõrgkvaliteetne digipilt ja heli.

NÕMME SPORDIKLUBI SPORDIKOOLIS

Külmallika 15 A

SAAVAD KOOLIEALISED LAPSED TEGELDA alljärgnevate aladega

Kergejõustik kontakttel 6770908Tennis kontakttel 6572488Korvpall(poisid) kontakttel 6718544Suusatamine kontakttel 6718544Laskesuusatamine kontakttel 6718544Kahevõistlus kontakttel 5015110Ujumine kontakttel 6574654Lauatennis kontakttel 55579902

Klubi liikmeskonda kuulub üle tuhande Tallinna noore kes tahavad tegelda

spordiga.Suvel ootab klubi liikmeid spordilaager

Haanjas Kurgjärvel

TULE KA SINA MEIE KLUBISSE NOOR SPORDIHUVILINE

Andres Klemet

Kuigi Nõmme ühistranspordiga seos-tub suuresti rong, on üht-teist huvita-vat meenutada ka bussiliiklusega seo-ses. Vaatamata autobusside vajalik-kusele leidus ka Eestimaal liiga kon-servatiivselt ja bussivaenulikult mee-lestatud saksu, kes kirusid bussidega seoses põrgulikku müra, tänavate lõh-kumist, paha haisu. Eks omaaegsed bussid olid ka «metsikud», mis olevat «kihutanud» nii, et majad olid teise korruseni täis pritsitud.

88 aastat on möödunud Tallinna

kõiki piirkondi ühendava bussi-

liikluse loomisest, mis seostub ka

Nõmmega. 25. mail 1922 sai ette-

võtja Fromhold Kangro linnava-

litsuselt loa avada viis bussiliini.

Üheks liiniks oli Pärnu maantee

– Tondi – Nõmme.

Kui 1933. aastaks oli Vabaduse

puiestee ehitusega jõutud Hiiu tä-

navani, avati Hiiult Tallinna poole

suunduv ametlik bussiliin. Peatus-

teks olid «Hiiu», «Kaare», «Nurme»,

«Valdeku», «Haava», «Näituse» ja

«Liiva». Hiljem pikenes liin Jann-

seni tänavani. Sõidupileti hind oli

20 senti, kuupileti hind 7 krooni

ja 50 senti.

1933. aastast korraldati suvi-

ti bussisõite ka Nõmmelt Stroo-

mi randa. Hiljem, 1938. aastast,

kui olid valminud Mustamäe bas-

seinid koos kohviku ja supelhoo-

nega, pandi suveperioodiks käi-

ku bussiliin, millega sai sõita Va-

baduse puiesteelt Mustamäe bas-

seini juurde. Teatavasti on nimeta-

tud populaarne keskus tänini üm-

berehitatuna toimiv.

Kuulu järgi olevat ka 1930ndail

saanud Vabaduse puiesteed läbi-

va bussiga sõita isegi otse Piritale.

1937. aastal sõitsid Hiiu-Nõmme-

Pelgulinna bussid marsruudil Hiiu

– Vana-Mustamäe – Sinika – Kada-

ka tee – Mustamäe tee – Seewald

– Pelgurand.

Pääsküla ja kesklinna ühendav

bussiliin nr 18 alustas tegevust

aastal 1954. Esialgu aga see nõm-

melastele tuntud bussiliin veel

Pääskülani ei ulatunud, lõpetades

«Jannseni» peatuses. Ent 50nda-

te lõpus, 60ndate esimesel poolel

kujunes see marsruut õige pikaks,

sõites kesklinnast läbi minnes veel

tagatipuks Pelgulinna.

Vabaduse puiesteel olid pea kõik

bussipeatused veidi «nihkes», nii et

peatusepostid seisid enne ristteed.

Nõmme keskuse kandis olid oote-

kohad praegusega võrreldes veidi

teises kohas: üks neist asus prae-

guse Nõmme pubi ukse lähedal,

teine aga üsna vana apteegi ukse

juures.

Nüüdsete reisisaatjate asemel

tegutsesid tol ajal konduktorid, kes

pakkusid igale bussi astujale pile-

teid. Keritav piletirull rippus rin-

nal. Sõiduhinna suurus sõltus sõi-

du pikkusest. Kui Nõmmelt kesk-

linna maksis pilet umbes 20 kopi-

kat, siis näiteks ühe peatuse ula-

tuses sõitmisel maksis lastepilet

näiteks 1 kopika. Hiljem asenda-

sid konduktoreid automaadid, kust

sai pileti välja keerata. Mida keegi

rahakasti sisse viskas, jäi tema en-

da südametunnistusele. Keegi ole-

vat vanaraha sisse pildunud. Pärast

automaate teab bussiajalugu rääki-

da kompostriajastust.

Ekspressbuss nr 14 alustas sõit-

mist umbes 1967. Ajalehereklaam

peibutas sel puhul mugavate Laz-

tüüpi autobussidega, mis olid

kuuekümnendatel nõmmelaste-

le juba 33. ja teiste liinidega seo-

ses juba tuttavad. Need sõidukid

lõhnasid paljude jaoks peibutavalt,

kuigi kuulu järgi võis bensiinilõhn

mõningaid reisijaid aga pelutada.

Lazi ülaosas ilutsesid romantiliselt

sinised klaasaknad.

18. liinil võisime sõita pikka-

de punaste Ikarus-bussidega, mis

«parematel tundidel» võisid tagant-

poolt üsna kuumaks minna, tekita-

des sauna eesruumi illusiooni. Kül-

mal ajal oli see sõitjatele üsna lo-

hutav. Tagamootoriga Ikarus-bus-

si on nimetatud sigarikujuliseks.

Viiekümnendail ja kuuekümnen-

date alguses võimutsesid 18. liinil

punased ZIS-bussid. Kuueküm-

nendate esimesel poolel oli Pär-

nu maanteel aga 10. ja 4. liinil nä-

ha peamiselt Zil-liinibusse.

Kuuekümnendate esimesel poo-

lel võisid nõmmelased kiigata Män-

nikult Kadaka puiesteele veerevat

liinibussi nr 11. Marsruuti muutev,

kuid ikkagi ainult Nõmmega piir-

duv liinibuss sõitis Vabaduse puies-

teelt Pärnu maanteele Valdeku tä-

navat pidi ja tagasi Õie tänava kau-

du.

Üks 11. liini peatus asus kunagi-

se Valdeku sauna juures, nii et bus-

siga sai sõita populaarsesse sauna,

mis peibutas nõmmekaid Valdeku

ja Ravila tänava nurgal.

Liinibuss nr 33 alustas Musta-

mäe elamurajooni ehitusega seo-

ses oma sõite aastal 1962. Liin on

käigus seniajani umbes samasugu-

sena, varasemal ajal sõitis see küll

Kopli trammide lõpp-peatuseni.

järgneb

Nõmme bussiliiklusest

4. veebruar 20118

Konsultatsiooni võimalused polikliinikus Registratuur Viimsis 6059600, 6059601, 6059023 *Günekoloogia – sünnitusabiLastehaigused Nina-kõrva – kurgu haigused * Üldkirurgia - proktoloogia Uroloogia Ortopeedia Neuroloogia * Kardioloogia * Kopsuhaigused – allergoloogia * Psühhiaatria Taastusravi * Onkoloogia - mammoloogia

Endokrinoloogia Plastikakirurgia Naha - ja suguhaigused Hambaravi**Psühholoogia Logopeed Rasedusaegne jälgimine – ämmaemandate vastuvõtudPerekoolHaiglaravivõimalused (valvetelefon 6059605, 6059010) Günekoloogia – sünnitusabi * PlastikakirurgiaSisehaigused *

AS Fertilitas ja AS Viimsi Haigla aadressil Kaluri tee 5a Viimsi

* teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis **teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis ja Kaupmehe filiaalis.*** teenindatakse sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel

ReumatoloogiaRehabilitatsiooniteenus***Taastusravi - järelravi *(vesi-, elektri-, liikumis-,tegevus-, mu-da-, parafiinravi, ravimassaaz, paikne külmaravi)Päevakirurgia:Nina-kõrva- kurgukirurgia *ÜldkirurgiaUroloogiaOrtopeedia Sünnitusabi – haiglaga on võimalik tut-vuda iga kuu esimesel neljapäeval kell 16.00Diagnostika:Röntgen –ja ultraheliuuringud, koor-musEKG, rütmihäirete ja vererõhu holter- uuringud, spiromeetria, varane naha- kasvajate avastamine e. SIA –skoo-pia, erinevad endoskoopilised uurin-gud, allergoloogilised, laboratoorsed testid jmVaktsineerimine – lapsed ja emaka-kaela vähi vastu

Polikliinilised filiaalid Tallinnas Kaupmehe 4 (tel 660 4072, 646 3539) ja

A. H. Tammsaare tee 47 III korrus (tel 664 6444) Täiendav info www.fertilitas.ee

Trummi 16b, tel. 6522 706, E-R 10-19, L 10-15www.stardipaik.ee

Rossignol murdmaasuusad ja saapad K2 lumelauad, mäesuusad ja saapadAlpina murdmaasuusasaapad Toko määrded ja suusahooldustarvikud

Start määrded ja suusahooldustarvikud Rukka spordipesu ja suusariided

SUUSKADE JA LUMELAUDADE MÜÜK JA HOOLDUS

SUUSKADE JA LUMELAUDADE MÜÜK JA HOOLDUS

Selle reklaami ettenäitamisel soodustus 10%Selle reklaami ettenäitamisel soodustus 10%

PÕHJA-EESTI KÜTTEPUU OÜ

• Küttepuud lahtiselt• Küttepuud konteinerites• Kaminapuud kottides

Kohale toomine Tallinnas ja30km Tallinna piirist tasuta.Kõik pikkused ja puuliigid.

Tel: 5333 4347; 501 9454www.tulepuu.ee

5.-12. VEEBRUAR

2=3Ostes 2 paari jalatseid, saad 3-nda (odavaima)

tasuta!

Jalatsipood Vabaduse pst. 195E-R 10-18

L 10-156 777 195

Ave Klaser+372 5557 0055

ave.klaser@uusmaa.ee

Silva Rahnel+372 502 5181

silva.rahnel@uusmaa.ee

Meid kliendid soovitavad!

Müües oma korteri meie kaudu, saate

TASUTA kolimise, hindamise, energiamärgise,

remondi või ehituskvaliteedi kontrolli*

Leiad meid: www.twitter.com/uusmaaburoo

*täpsem info kodulehel

OST MÜÜK ÜÜR

HINDAMINE INVESTEERIMINE

Vaata parimaid pakkumisi: www.1partner.ee

MEIE LEIAMEOSTJA!

Angela Virak56 640 99166 84 700

Olmer Õigus56 560 46066 84 700

Nõmme Sõõrikukohvikus on ka peosaal, kus on võimalik korraldada erinevaid üritusi!

Nõmme Sõõrikukohvikus sooduspakkumine:

Ostes täidisega pannkoogi, pakume omalt poolt

TASUTA TASSI LIPTONI TEED!

Jaama12 Tallinn ,tel 670 0006www.soorikukohvik.ee

NÕMME SUUSAKOOL OOTAB UUSI ÕPILASI

MURDMAASUUSATREENINGUTELE

TREENINGTUNNID TOIMUVAD NÕMME-HARKU TERVISERADADEL

Treeningtundide ajad: E-17.00, N-17.00, L-11.00;

tutvumistreeningud suusakooli

aadressil: TORNI tn. 13, TALLINN-NÕMMEmeie weebikodu

WWW.NOMMESUUSAKOOL.EE lisainfo telefonil: +372 5223303