sõdurilehtMAI 2014 1

sõdurilehtKEVADTORMI ERILEHT MAI 2014, ISSN 1736-3411

Neinar Seli –lüli kaitseväeja kohalikevahel

Selles lehes kogu info Kevadtormist Kevadtormil tagab korra

sõjaväepolitsei

Kaitseväe suurõppus sinu kodukohas

3 4

ILLUSTRATSIO

ON

: MAD

IS VAHER

Selleaastane kaitseväe suurõppus Kevad torm toimub Lõuna-Eestis 5.–23. maini.

Tänavune Kevadtorm on läbi aastate suurim – sellel osaleb kokku ligi 6000 kaitseväe-

last Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitse liitlased ja reservväelased.

Traditsiooniliselt on Kevadtorm eelmise aasta suvel ja sügisel tee-nistust alustanud ajateenijate lõpu-eksam, kus pannakse proovile sõdu-rite ja allüksuste koostööoskus, samuti kontrollitakse õppusel staapide ja ülemate juhtimis oskusi. Ajateenija-

tele teeb vastutegevust rahvusvahe-line üksus, mida juhib elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scouts-pataljon. Kevadtorm on aasta-aas-talt aina rahvusvahelisem – sel kor-ral jõuavad Lõuna-Eesti metsadesse lahingut pidama jalaväekompanii Ühend kuningriigist, luurerühm Lee-dust, jalaväekompanii ja pioneeri-üksus Lätist, õhutõrjujad Belgiast ja üks kompanii Ameerika ühendriikide sõjaväelasi. Lisaks neile on Eestisse oodata Poola hävituslennukeid. Osade liitlaste üksuste osavõtt alles otsusta-takse.

Õppust juhib kaitseväe peastaap, mis peab olema valmis Eesti kaitsmist juhtima samaaegselt maa-, õhu- ja

mereoperatsioonidega ka sõja korral. Kevadtorm pole ainult maaväe õppus, vaid selles osalevad kõik väeliigid.

Kevadtormil osaleb ka üle tuhande reservväelase, kelle jaoks on see nädala või kahe pikkune reservõppe-kogunemine. Algav Kevadtorm on ka ettevalmistus järgmisel aastal korral-datavale läbi aegade suurimale kaitse-väe õppusele Siil 2015.

Õppus hõlmab viit maakondaÕppus Kevadtorm hõlmab tänavu Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Viimati toimusid sarnased manöövrid seal 2005. ja 2011. aastal. Kõikjal nimetatud maakondades siiski

otsest lahingut ei näe. Peamine lahin-gutegevus toimub Valgamaal ning seal paikneb ka enamik õppusest osa võt-vaid kaitseväelasi, teistes maakonda-des asuvad pigem erinevad tagala- ja toetusüksused.

Kohalikud elanikud peaksid tava-pärasest hoolsamad olema, sest liik-lust on rohkem. Loodame mõistvale suhtumisele, sest paratamatult tolma-vad teed liikluse tihenedes rohkem, vihmaste ilmade korral võivad väik-semad teed muutuda poriseks. Tasub jälgida ka meediat, sest seal antakse infot, kus on oodata suuremaid õppe-lahinguid. Kui te jääte lahingute lähe-dale, siis on mõistlik kinni panna loo-mad, kes kardavad lahingumüra.

MaakasutusestÕppuse meeskond teavitab maaoma-nikke, kelle maad pikemaajaliselt kasutatakse: näiteks vägede majutus-alad, kus sõdurid telgid püsti panevad ja ühes kohas mitu päeva peatuvad. Kui juhtubki, et kaitseväelased koge-mata kasutavad eramaad loata, siis palume mõistvat suhtumist. Igal juhul lubame, et kasutame maad heape-remehelikult ja tehtud kahju teeme ka korda. Kindlasti ei kasuta kaitse-vägi õppuse pidamiseks haritud põl-lumaad. Üldiselt on maaomanikud, kellega oleme suhelnud, vastutuleli-kud ja lubavad oma maad kasutada.

Hendrik Reimand

Saaremaa

Lääne-maa

TARTU

Tartumaa

Põlvamaa

Valgamaa

Võrumaa

Viljandimaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Harjumaa

TALLINN

OTEPÄÄ

Lääne-Virumaa

Ida-Virumaa

Hiiumaa

Saaremaa

Lääne-maa

TARTU

Tartumaa

Põlvamaa

Valgamaa

Võrumaa

Viljandimaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Harjumaa

TALLINN

OTEPÄÄ

Lääne-Virumaa

Ida-Virumaa

Hiiumaa

SaaremaaSaaremaaSaaremaaSaaremaaSaaremaaSaaremaa

Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-maamaamaamaamaamaa

TARTUTARTUTARTUTARTUTARTUTARTU

TartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaaTartumaa

PõlvamaaPõlvamaaPõlvamaaPõlvamaaPõlvamaaPõlvamaa

ValgamaaValgamaaValgamaaValgamaaValgamaaValgamaaValgamaaValgamaaValgamaaValgamaaValgamaaValgamaa

VõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaaVõrumaa

ViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaa

JõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaaJõgevamaa

JärvamaaJärvamaaJärvamaaJärvamaaJärvamaaJärvamaaJärvamaaJärvamaaJärvamaa

PärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaaPärnumaa

RaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaa

HarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaaHarjumaa

TALLINNTALLINNTALLINNTALLINNTALLINNTALLINNTALLINNTALLINNTALLINN

OTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄOTEPÄÄ

Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-Lääne-VirumaaVirumaaVirumaaVirumaaVirumaaVirumaaVirumaaVirumaaVirumaaVirumaaVirumaaVirumaa

Ida-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-VirumaaIda-Virumaa

HiiumaaHiiumaaHiiumaaHiiumaaHiiumaaHiiumaa

kaitseväe logistikakeskusEametsaõppuse teenindustoetusejuhtimine

õppuse juhtstaapOtepääõppuse stsenaariumipõhinejuhtimine ja kontroll

Kaitseliidu peastaapKVÜÕA matkekeskusKaitseliidu malevate,staapide ja üksustejuhtimine

õhuväe juhtimispunktÄmariõppuse lennuvahendid

mereväe alusedPärnu laht

õppuse reaalnetaktikaline tegevusosalevad peamised jaõpetatavad üksused

õppuse piirkondLõuna kaitseringkond

õppuselennuvahenditeeellennuväliÜlenurme

sõdurilehtMAI 20142

juhtkiri

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179Peatoimetaja: reamees Hendrik ReimandKüljendaja: reamees Madis VaherKeeletoimetaja: Kairi VihmanToimetaja: nooremseersant Elister Kangur

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Fotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan SaarOperaatorid: nooremseersant Karl Hans Õunpuu, nooremseersant Kristjan Kivistik, reamees Ruwe Saare

Aasta suurim kaitseväe õppus on algamasAasta suurim kaitseväe õppus on algamas. Kevad on igal aastal see aeg, kus Eesti kaitsevõimele tehakse eksam ning üksuseid hinnatakse.

Kevadtorm on aasta-aastalt kasvanud järjest suuremaks. Sellel aastal osaleb Kevadtormil rekordarv kaitseväelasi, ajateeni-jaid, reservväelasi ja kaitseliitlasi. Aja teenijatele on Kevadtormil osalemine nende teenistuse ning allüksuste kokkuharjutamise lõplik vormistamine. Õppusele on ooda-tud hulgaliselt meie välipartnereid. Suurimad on USA ja Briti sõja-väelased, kelle kohalolek tõendab, et Eesti osalus NATOs ei ole ainult leping paberil. Praegu keerukas ja pingeterohkes maailmas on Kevadtorm tõestus, et oma riigi iseseisvuse tagamine on ülesanne, millega kaitsevägi saab hakkama ning kodu on kaitstud.

Kevadtorm 2014 toimub muljet avaldavas mastaabis, neljas maakonnas on maikuu jooksul hulgaliselt tegevust ja toimetamist. Loodan, et kõigil kohalikel elanikel jätkub kannatlikust ja pikka meelt, sest kaitseväe ja liitlaste harjutused häirivad tavaelu. Samas olen veen-dunud, et Eesti sõduri kohalolek on suurim sümbol, mis tekitab turvatunde. Kaitsevägi on sellel aastal võtnud suurema tähelepanu alla kohalike elanike teavitamise ning on planeerinud hulgaliselt üritusi, mis lähendavad kaitseväge ja rahvast.

Ühiskond tunnustab Eesti sõduri teenistust välismissioonil ning teen üleskutse tunnustada sellel aastal ka ajateenijaid, reservväelasi ja kaitseliitlasi, kes osalevad Kevad-tormil. Näha veomasina kastist naeratavat ja lehvitavat rahvast on see, mida iga sõdur vajab ning mis kinnitab veendumust oma kodu ja riigi kaitsmise vajalikkusest.

Kaitsevägi teeb kohalikega koostööd

Mida teha, kui leiad kaitseväelastest maha jäänud lõhkepaketi või paukpadruneid

Kevadtormi õppuse staabis töötab tsiviil-militaarkoostöö üksus, kelle ülesanne on maa-

alade kasutamist kooskõlastada. Nii peetaksegi läbirääkimisi eraisikutega, et leppida kokku kasutatav maa-ala ja see, mida seal võib teha. Lisaks tegeleb tsiviil-militaarkoostöö üksus Kevadtormi käigus kohalikel elanikel tekkinud probleemide lahendamisega.

Üksuste käitumist kontrollitakseÕppuse ajal ja pärast selle lõppu vaatavad just tsiviil-militaarkoostöö-ohvitserid üle kõik maa-alad, mida kasutati, ja tagavad selle, et kõik oleks sama heas korras kui enne õppust. Lisaks sellele on õppuse ajal iga üksu-sega kaasas üks tsiviil-militaarkoos-töö inimene, kes nõustab ja kontrollib üksuse liikumist ja käitumist. Üldiselt proovitakse enne maa-alale liikumist maaomanikuga läbi rääkida, mida seal paiknemine täpselt tähendab ja mida seal tehakse. Näiteks juhul, kui sõdurid jäävad sinna laagrisse, siis

peab omanik kindlasti sellest teadlik olema, et näiteks keset ööd patrullivad sõdurid kedagi ei ehmataks ega hir-mutaks. Samuti teavitatakse elanikke suurematest toimuvatest lahingutest, mis võivad tekitada müra ja häirida igapäevaelu.

Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi era-omand, näiteks auto või aed, tuleb viivitamatult ühendust võtta tsiviil-militaarkoostöö üksusega, kellega koos juhtum lahendatakse.

Kompensatsiooni makstakse tõendite aluselTekitatud kahju rahalise hüvitamise taotlemine eeldab kindlasti tõendus-materjali, et kahju on tõepoolest tek-kinud kaitseväe tegevuse käigus. Kui

inimene otsustab ise talle tekitatud kahju likvideerida ning hiljem soovib kaitseväelt saada kompensatsiooni, siis ilma tõenditeta ei ole see kahjuks võimalik.

Nähes kahjutekitajat (näiteks näete, et kaitseväe auto on jätnud teie aiamaale suure rööpad) palun märkige üles järgmised andmed: auto number, väeosa või ülema nimi. See hõlbustab hilisemat kahjutekitaja leidmist ja juhtumi lahendamist.

Eesti kaitsevägi annab õppuste

Tsiviil-militaarkoostöö üksus koordineerib kohalike elanike ja kaitse väe vahelist koos-tööd, suhtleb ette võtete, eraisikute, politsei, pääste ameti ja kõigi muude kaitseväe üksus-tega.

Leides metsast mõne kahtlase lõhkekeha meenutava eseme tuleb koheselt võtta ühendust häirekeskusega telefonil 112.

Eesti kaitsevägi annab õppuste alad tagasi sellistena, nagu vastu võttis.

alad tagasi sellistena, nagu vastu võt-tis. Maaomanikud ootavad seda ning usaldavad meid, seepärast ei ole see meie jaoks palve, vaid käsk.

kapten Viljar Kurgtsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavitus jaoskonna ülem

Kõigi õppusega seotud küsimuste ja preten-sioonide tekkimisel palun võtke ühendust meie tsiviil-militaarkoostöö üksuse töötajatega tele-fonil 717 1085 või e-pos-til kevadtorm@mil.ee.

Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras kohtus omavalitsusjuhtidega Kevadtormi asjus 6. veebruaril.

FOTO

: ESPER KAAR

Kaitsevägi teeb omalt poolt kõik, et õppustel ei jääks kait-seväelastest mingit prahti ega

muid objekte loodusesse maha. Siiski on oluline, et kõik õppuste alal elavad inimesed teaksid, mida teha, kui kait-seväelastest on midagi maha jäänud.

Kui maha on jäänud praht või mõni ohutu ese, siis tuleks ühendust võtta tsiviil-militaarkoostöö info-telefonil 717 1085 või e-posti teel kevadtorm@mil.ee. Prahi äravii-mise organiseerib kaitsevägi. Samal telefonil tuleks ühendust võtta, kui arvate, et kaitseväe tegevus on kuidagi kahjustanud teie vara.

On väga ebatõenäoline, et kaitse-

väest jääb maha relvastust või laske-moona, kuid kahjuks on maailma-sõdade-aegsete lõhkekehade leidmine Eestis endiselt võrdlemisi tavapärane.

Kui te peaksite leidma maastikult kas sõja- või nüüdisaegset lahingumoona või lõhkekehasid, tuleb igal juhul käi-tuda väga ettevaatlikult. Kindlasti ei

tohi leitud lõhkekeha või laskemoona puutuda, selle igasugune käitlemine on õigusrikkumine. Kindlasti ei tohiks eset transportida, vaid tuleks oodata päästjate saabumist.

Sellise leiu korral tuleks esmalt ohtlikust kohast eemalduda ja seejärel viivitamatult teavitada häirekeskust telefonil 112. Häirekeskusele tuleks kindlasti kirjeldada leidu, selle kuju, ligikaudset pikkust ja iseloomulikke detaile. Samuti selgitage, mitu eset te leidsite ning edastage võimalikult täpne asukoht, et demineerijad saak-sid kiiresti kohale tulla.

Häirekeskusele edastage ka oma nimi ja kontaktandmed, sest vajadusel võtavad päästjad teiega uuesti ühen-dust. Lisaks häirekeskusele tuleks või-malikust ohust teavitada veel kõiki läheduses viibivaid isikuid ning jäl-gida, et keegi leitud eset ei puutuks. Võimalusel piirake ala, tähistage leiu-koht ning jääge abijõude ootama.

Hendrik Reimand

Eriti ohtlik on selliseid esemeid tulle visata, sest tuli võib laskemoona aktiveerida ning tagajärjed võivad olla eluohtlikud.

FOTO

: KAITSEVÄGI

TANELMEIELkaptenteavituskeskuse ülema abi

Leia meid Facebookist

facebook.com/s6durileht

ja Youtube’ist

youtube.com/sodurileht

sõdurilehtMAI 2014 3

Neinar Seli: „Tahame olla alati oodatud”

Olete mees, kellel on väga palju kohustusi. Kuidas olete kõige selle juures kaitseväega seotud?

Esimest korda puutusin sõjaväega kokku, kui ülikooli lõpetajana nõuko-gude ajal tegin läbi kohustusliku sõja-väelise kateedriõpetuse ja sain selle eest ka leitnandi pagunid.

Iseseisvusaja esimestel aastatel ei olnud Kodukaitse ja Kaitseliidu maine eriti hea. Siis tulid ka esimesed reserv-ohvitseride kursused. Ma olin juba teadlik tehnikast, taktikast, olin vene väljaõppe saanud ja teadsin selle spet-siifikat. Nüüd oli vaja vaid NATO üles-ehitus ja kogu nende struktuuri üles-ehitus endale selgeks teha.

Selle võtsin NATOga liitumise eel tõsisemalt käsile ja me tegime Mee-

gomäel ka reservohvitseride kursused läbi. Nii sain ka Eesti kaitseväele sobi-vaks ohvitseriks. Praegu olen Kaitse-liidus tegev ja olen pärast kursuse lõpetamist käinud igal Kevadtormil, juba kümnes kord vist. See on sel-line maikuusse planeeritud aeg, kus sa tead, et sind ootab sama seltskond, ootavad samad ülesanded, aga uued situatsioonid.

Te olete üheksa aastat tegelenud tsiviil-militaarkoostööga. Mis see on? Tooge mõni näide sellest, millega siiani tegelenud olete.

CIMIC on selline üksus, mis, mitte ainult õppuste käigus, vaid ka sõjaolu-korras, on üks olulisemaid töölõike. See on tsiviilelanikkonna ja kohaliku võimuga suhtlemise kõrgem tase.

Mõlemad pooled peavad olema teadlikud sellest, mis toimub, ja mõlema tegevus peab olema koos-kõlastatud. Sealt ka see nimi tuleb, tsiviil-militaarkoostöö ehk CIMIC. Õppuse õnnestumiseks on kõige tähtsam CIMICu töö. On väga olu-line, millist informatsiooni kellelegi edasi anda, aga kõige tähtsam on just see eelnev töö ja see, kuidas kohalik

Eesti olümpiakomitee presidendi, Tallinna Sadama nõukogu esi-mehe ja tuntud eduka ärimehe major Neinar Seli igakevadine harju-mus on töö Eesti kaitse-väe tsiviil-militaarkoos-töö (CIMIC) üksuses suurõppusel Kevadtorm.

TuleohutusestEestis toimub aastas keskmiselt 200 metsatulekahju, mis haaravad kokku umbes 600 ha suuruse maa-ala. Tulekahjudest ligikaudu pooled leiavad aset erametsades. 99% metsatulekahjudest saavad otseselt või kaudselt alguse inimese käe läbi. Üle poolte metsatulekahjudest on põhjustatud suitsetamisest või tuletegemisest, nii ongi oluline, et Kevadtormi ajal, kui metsas liigub üle kuue tuhande inimese, ollakse tulega äärmiselt ettevaatlikud.

Peamised metsatulekahju tekke-põhjused on hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, suitsetamine ja suitsukoni hooletu kustutamine või kustutamata jätmine, lõkke tegemine ja väligrillide hooletu kasutamine, kuritahtlik süütamine, veduri, traktori või muu mootorsõi-duki väljalaskesüsteemist paiskuvad sädemed, kulu või prahi põletamine ja isesüttimine (näiteks metsa alla jäetud klaasikildudest).

Kui olete avastanud tulekahju, siis tuleb sellest viivitamatult teatada häirekeskusesse hädaabinumbril 112 ja pärast seda, enne igasugust tegutsemist, tuleb kindlaks määrata tuule suund. Tulekahju suhtes ei tohi jääda allatuult. Erinevate metsa-tulekahju liikide puhul erinevad ka nende kustutusmeetodid. Pinnatule korral on lihtsaim ja kättesaadavaim esmane vahend puuoks. Murra või raiu umbes endapikkune võimalikult tihe oks (sobilikum okaspuu). Kus-tuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühki-misliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega n-ö materda tuld – nii annad sa tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast.

Käepärastest kodus leiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel raudreha, labidat. Vee kasutamise võimalusel võiks teiste võimalike majapidami-ses leiduvate anumate seast valida kastekannu, mille abil on võimalik tulemuslikumalt ning ökonoomse-malt vett kasutada. Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkelt vett. Et kustutusvesi kiiremini tulekoldeni jõuaks, on vaja see lahti kaevata. Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse.

Kairo Koik

FOTO

: MAD

IS VELTMAN

FOTO

D: KAITSEVÄG

I

õppustesse suhtub. Iga aastaga läheb see aina paremaks. Kui lahingute-gevus ja õppus läbi saavad, ütlevad kohalikud, et tulge ikka jälle ja et neil oli kõik väga hästi. On alati rõõm kuulda, kui inimestel on tahe aidata kaasa õppuste korda minekule.

Lihtsustatult öeldes olete teie vahelüli kaitseväe ja kohalike vahel.

Põhimõtteliselt ongi see CIMICu funktsioon: kooskõlastada; infor-meerida nii kohalikke elanikke kui ka kohalikke valla- ja võimuorganeid. Tuleb teada anda, millised plaanid on, ja samas olla abiks ka kohalikele oma probleemide lahendamisel. Tahame alati, et kohalikele ei jääks okas või väiksemgi probleem mõtesse, et tõesti oleksime samale alale paari aasta pärast tagasi tulles jälle oodatud.

Siiani on kohalike vastuvõtt olnud ülimalt positiivne ja igal aastal tekib hästi palju huvitavaid lugusid. Näiteks meenub üks vanem inimene, kes elas metsas ja kel polnud kellegagi rääkida. Kui läksime tema juurde maa kasuta-miseks kooskõlastust saama, siis rää-kisime temaga seal vähemalt poolteist tundi elust ja olust. Pärast seda saime loa ka tema maad kasutada.

Põhiline probleem on praegu see, et kevadisel ajal on maad pehmed. Peab ikka väga palju arvestama eri-

nevate külvide ja põldudega. Seetõttu ongi CIMICu töö selle õppuse juures väga tähtis.

Mille poolest on CIMIC inimestele kasulik?

Ega muud kasu ei ole kui see, et inimene saab tunda end ühe osana sellest õppusest. Ka tema panus on osa meie kaitsevõime tugvendamisest ning ta tunnetab sellega, et ta on vaja-lik. Kindlasti elavdame me õppuste ajal kogu selle regiooni elu ja majan-dust. Me saame vastastikku targe-maks, ükskõik millised olud kohapeal juhtuvad olema. Samas on õppused kindlasti ka kohalikule taristule kasu-likud. Tihtilugu oleme ehitanud teid ja jõgedele isegi sildu.

Kas CIMICu töö hõlmab peaasjalikult maakasutust ja selle probleemide lahendamist?

Lisaks maakasutuse kooskõlasta-misele suhtleme ka kohalike valda-dega. Samuti kaardistame, sõlmime kokkuleppeid RMKga ja lepinguid, sest iga lõigu kohta tuleb sõlmida kir-jalikud kokkulepped. Põhiline tegevus on ikkagi lahinguks ettevalmistamine.

Eelnevalt tuleb kõik kohalikega koos-kõlastada ja hiljem tuleb territooriu-mid kohalikele taas üle anda ning kõik kahjustused likvideerida. Kõige suure-mad mured ongi tavaliselt raskeveo-kitega, mis jätavad põldudele suured vaod. Samas parandatakse need alati ära ja kui vaja, siis istutame ka uusi puid ja teeme muid korrastustöid. Loomulikult kontrollivad kõik sõdurid ise, et kuskile ei jää prahti maha, kuid samuti käime ka meie hiljem kogu ter-ritooriumi üle, et puhtuses veenduda.

Kui mina olen maaomanik Valgamaal ja Kevadtormi ajal tahaks mõni üksus minu maale tulla, siis kuidas kaitsevägi minuga ühendust võtab?

Kõiki manöövreid planeeritakse pikka aega ette ning juba siis vaada-takse kaarti ning selgitatakse välja, kelle maa sinna alla jääb. Seejärel helistame ette ja lepime kokku, kas omanik on nõus ning mida võib ja mida ei tohi konkreetsel maatükil teha. Eks inimesi on erinevaid ja kui keegi ütleb näiteks, et tema maale võib tulla, kuid mingeid kindlaid asju ei tohi puutuda, siis nii me ka toimime. Loomulikult arvestame inimeste soove ja nõudmisi.

Tõesti, ühel aastal lendasime õppustel luurehelikopteriga küllalt madalal. Oli aga kevadine aeg ja lüpsi-lehmad olid tiined ning siis tuli ühe talu perenaine hästi tagasihoidlikult ja palus, et äkki te saate minema minna. Nimelt ajas kopteri põrin lehmad metsa alla. Me reageerisime kiirelt ning andsime teada, et seal alas ei tohi rohkem lennata ega paugutada. Mõnikord juhtub ikka nii, et planee-rides jäävad mõned asjad kahe silma vahele. Sellistel kordadel tuleb meiega kindlasti ühendust võtta ning meie teavitame sellest kiiresti sõdureid.

Millised on kõige tavapärasemad probleemid Kevadtormi ajal ja mida saavad kohalikud elanikud nende vältimiseks ette võtta?

Just kevadiselt pehme maa ja see, kui meie rasketehnika kuskile põllule pöörates jätab mõne sügavama jälje. Müra ja paugutamine polegi inimesi eriti häirinud. Samas aitab pioneeri-pataljon kõik jäljed hiljem likvideerida ja vaat et isegi paremaks muuta. Üksi-kuid asju on meil ka loomadega seoses juhtunud, kuid neid on pigem väheks jäänud. Õppuste kordaminek sõltub kohalike elanike rahulolust ning me tahame alati oodatud olla.

Kuidas saavad kohalikud elanikud selleks Kevadtormiks valmistuda?

Kui kellegi maa peal on loomad, siis oleks tähtis meile teada anda, et me saaks sõdureid hoiatada ja selgi-tada, kus võib pauku teha ja kus mitte. Muidugi on meie tegevuste lubamine oma maa peal kõige suurem kaasa-aitamine, mida kohalikud teha saavad.

Miks töötate just CIMICus?Kui näiteks võrrelda spordiga, siis

lapsed lähevad maadlustrenni ikka selle pärast, et neil on seal eeskuju, näiteks Heiki Nabi. Kui spordis oleme alati olümpiavõitjaid eeskujuks too-nud, siis nii on ka kaitseväes. Eesku-jusid peab olema igas linnas, vallas ja külas. Meie puhul on selleks näi-teks major Hannes Võrno tulek kait-seväkke. See paneb paljud inimesed mõtlema, et kui tema saab siin hästi hakkama, siis miks ei peaks mina saama. Töö CIMICus on minu panus. Olen siin eeskujuks ja siis ehk tulevad sõbrad ka.

Kas Kevadtormi ajal tegeletakse ka lastega?

Kõigil lahingualadel kaasame alati koole. Paneme neile igas vanuseklas-sis auhinna välja ja laseme joonis-tada-kirjutada. Käime samuti koolis esinemas ja näeme laste nägudelt hästi palju elevust. Palju nad ju kait-seväelasi ikka näevad, kui just pole lähedasi teenistuses. Kui õppusi ei toi-muks, siis ei puutukski kokku. Samas ongi nemad see järelkasv, kes kaitseb meie riiki. Kui näiteks panna munder selga ja anda gümnaasiumiõpilastele ühiskonnaõpetuse tundi, siis pärast seda on kohe kuulda küsimusi sellest, kuidas sõjakooli minna, või kuidas on kaitseväes lugu spordiga.

Igal aastal lähevad õppused suu-remaks ja meie töö laiemaks. Seega võtame igal aastal juurde uusi inimesi, kes oskaks CIMICu tööd. Me käime koolitustel ja õpime kriisiolukorda-des tööd tegema. Ei ole tähtis, mis ametikohal sa praegu oled – igaühel võib olla koht kaitseväes just nende oskustega, mis ta on õppinud ja mida ta kõige paremini teab.

Elister Kangur

„Õppuste kordaminek sõltub kohalike elanike rahulolust.”

Major Seli soovib olla eeskujuks nii sõpradele kui ka kaitseväelastele.

Enamasti sõidavad masinad teedel, lahingutes võib ette tulla ka põldudel ja metsas sõitmist.

FOTO

: SVEN-ER

IK MÄN

DM

AA

sõdurilehtMAI 20144

Tähelepanu!Võida Sõdurilehe termos!

ristsõna

sudokuSudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Saada ristsõna lahendussõna hiljemalt 15. maiks aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma nime, aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

FOTO

: KAITSEVÄGI

Kevadtorm toimub sõjaväe-politsei valvsa pilgu all

Kevadtormi vältel täidab sõja-väepolitsei Lõuna-Eesti maa-kondades mitut olulist üles-

annet. Sõjaväepolitsei kontrollib, et õppusel osalevad võitlejad hoiaksid kaitseväelist korda ja distsipliini. Olgugi, et kaitseväelased ei viibi üldi-selt õppuse ajal mõne väeosa terri-tooriumil, peavad nad kõikjal järgima neile kehtestatud reegleid ja piiran-guid. Näiteks ei tohi kaitseväelased tarbida alkoholi ega lõhkuda kaitse-väe, riigi või eraisikute vara. Samuti

peavad kõik kaitseväelased täpselt täitma oma ülemate korraldusi ning järgima sõjatehnika kasutamisel kõiki ettevaatusabinõusid.

Kogu territoorium, mida kaitseväe-lased kasutavad, peab pärast õppust olema korras ning puhas. Õppusel osalevad kaitseväelased peavad säästma loodust ning enda järelt kõik jäätmed ära koristama. Nende reeglite järgimist kontrollivad allüksuste vas-tutavad ohvitserid, kuid kõigel sellel hoiab valvsalt silma peal ka sõjaväe-politsei.

Kaitseväe sõidukitele kehtivad teised kiiruspiirangudLisaks tavapärase korra tagamisele jälgib sõjaväepolitsei, et kõik kaitse-väe sõidukid peaksid rangelt kinni liikluseeskirjadest. Õppuse ajal liigub Lõuna-Eesti maakondades suurel hul-gal erinevaid kaitseväe sõidukeid ja

varasem kogemus näitab, et reeglite eiramine võib viia õnnetusteni. Ohu-tus on prioriteet ning selleks, et õnne-tusi vältida, on kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukitele kehtestatud Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal tava-pärasest veelgi rangemad kiiruspii-rangud. Need on ära toodud allolevas tabelis.

Sõjaväepolitsei ülesanne on nen-dest kiiruspiirangutest kinnipidamist jälgida ja seega ei ole põhjust imes-tada, kui näete mõnda sõjaväe politsei operatiivsõidukit metsa vahel kiirust mõõtmas. Kiiruspiirangud kehtivad ainult kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki-tele ning tsiviilsõidukid võivad järgida tavapäraseid liikluseeskirju. Siiski manitseme kõiki autojuhte ettevaa-tusele ja soovitame alati valida tee-oludele ning liiklusele vastava sõidu-kiiruse.

Hendrik Reimand

Kui tsiviilmaailmas tagab korra ja seaduste järgimise politsei, siis Kevadtormil tagab kait-seväelaste korrektse ja seaduskuuleka käitumi-se sõjaväepolitsei.

Sõjaväepolitsei mõõdab kaitseväe sõidukite kiirust, kuid annab vajadusel teada ka kohalikest kihutajatest.

Kiiruspiirangud kaitseväe ja Kaitse-liidu sõidukitele Kevadtormi ajal

Kaitseväe ja Kaitseliidu rivi- ning reserv sõiduki lubatud kiirus, km/h

Kaitseväe ja Kaitseliidu majandus-sõiduki lubatud kiirus, km/h

kõvakattega teed 70 90

kruusakattega teed 50 70

pinnasekattega teed 30 30

Jälgi

Sõdurilehte Facebookis

facebook.com/s6durileht

ja Youtube’is

youtube.com/sodurileht

Tähtsad telefoninumbrid:Sõjaväepolitsei operatiivnumber (helistada võib

ööpäevaringselt) – 5887 7110

Tsiviil-militaarkoostöö üksus – 717 1085

Hädaabi – 112 Politsei – 110

Võida Sõdurilehe termos!Saada ristsõna lahendussõna hiljemalt 15. maiks aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti

aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad

15. maiks aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti

aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad