3

Sotsiaaldemokraat

18. oktoobril vali sotsid!

Sügis 2009

Tallinna

Jüri Pihl Katrin Saks Hardi Volmer Andres Anvelt Sven Mikser Peeter Kreitzberg Hannes Rumm Eiki Nestor Liina Tõnisson Rein Karemäe Rein Einasto Priit Aimla Andra Veidemann Kadi Pärnits Hagi Šein Barbi Pilvre Jaak Juske Maimu Berg Jaak Kangilaski Mart Meri Enn Vetemaa Vadim Belobrovtsev Meelis Virkebau Maris Sild Arvo Uukkivi

2 Linnapeaks vali Jüri Pihl

Sotsiaaldemokraa-tide linnapeakandi-daat Jüri Pihl esitab praegusele linnapeale Edgar Savisaarele selge väljakutse ning lubab Keskerakonna poolt viljeletud kor-ruptsioonimaigulise juhtimise vahetada ausa linnajuhtimise vastu. “Mulle ei meeldi ka paljud asjad riigijuhtimises, aga kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse valimisega, siis saab väljakutset esitada Tallinnat juhtivale Savisaa-rele. Võtmeküsimuseks on linna juhtimise stiil,” usub Pihl.

Miks oleks vaja keskera-kondlik Tallinna juhtimi-ne vahetada sotsiaalde-mokraatliku vastu? Mis on praegu halvasti ja mis oleks teie linnapeaks ole-ku ajal paremini?

Meie pakume ausat, ava-tud ja läbipaistvat linna-juhtimist, kus tallinlased ja kodanikeühendused saavad osaleda oluliste otsuste te-gemisel. Nii nagu ühele eu-roopalikule linnale kohane. Samuti lõpetame ametnike politiseerimise. On luba-matu seada tublid ametni-kud valiku ette – töökoha kaotus või võimuparteiga liitumine. Tallinna linna peavad teenima professio-naalid, oma ala parimad asjatundjad. Kolmandaks, kahandame otsustavalt va-litsemiskulud. See tähendab paisutatud koosseisude üle vaatamist ja ennekõike po-liitiliste nõunike ning abide

arvu vähendamist. Kor-ruptsiooni väljajuurimiseks peab linn lõpuks avanema koostööle nii kaitsepolitsei, politsei, prokuratuuri kui riigikontrolliga. Sama tähtis on linna enda teovõimelise ja sõltumatu kontrollorgani ülesehitamine. Tänane po-liitilisele survele allutatud linnavolikogu kontrollosa-kond on täiesti hambutu moodustis.

Teie valimisloosungiks on “teab ja välja veab!”, mida te täpselt teate ja välja veate?

Nendes asutustes ja mi-nisteeriumites, kus ma olen varem töötanud, olen suut-nud töö nii ümber korralda-da, et see toimiks efektiiv-selt, säästlikult ja läbipaist-valt. Usun, et linnapeana suudaksin samamoodi juh-tida ka Tallinna.

Tallinna tänaseks suu-reks mureks on lastega perede halvenev majan-duslik seis, kuidas saaks linnavalitsus neid aidata?

Lastega perede halveneva-le majanduslikule seisule on kaasa aidanud nii riigi kui ka linnavõimu vildakad ot-sused. Ajad on rasked ja linn rahahädas, kuid ennekuul-matu on alustada kärpimist lastest, otsida kokkuhoidu lasteaedadele jagatavate sum-

Jüri Pihl:

nr.123

3Linnapeaks vali Jüri Pihl

made vähendamisest. Ühele lapsesõbralikule linnale tao-lised valikud au ei tee. Sot-siaaldemokraatide kindlaks sihiks on kaotada pealinnas lasteaiakohtade järjekord. Me jätkame lasteaedade korrasta-mist ning toetame perelaste-aedade loomist.

Kuidas parandada Tallin-na ettevõtluskeskkonda?

Tallinna ettevõtluskesk-kond vajab kindlasti pa-randamist, et meelitada siia vajalikke uusi investeerin-guid, mis omakorda looks uusi töökohti. Detailplanee-ringute tempokas menetle-mine ja ettevõtluse toeta-mine aitavad selle eesmärgi saavutamisele igati kaasa. On selge, et investeeringud ei kipu tulema riiki, mille maksupoliitika on tõmblev ja ebastabiilne, nagu viima-sel ajal Eestis. Siinkohal ei saa aga üle ja ümber tõsias-jast, et järgmiste parlamen-divalimiste järgselt on möö-dapääsmatu Eesti tulupolii-tika muutmine. Omavalit-sustele tuleb tagada kindel tulubaas, linnade ja valdade tulud ei tohi sõltuda kesk-võimu äkkotsustest.

Kas praeguses majandus-surtise tingimustes on ro-helise Tallinna kontsept-sioon liiga optimistlik?

Ühe Euroopa Liidu liik-mesriigi pealinn peab olema keskkonnasäästlik. Tallinn on lahendanud sundüürni-ke probleemi, kuid jätnud saatuse hooleks okupat-siooniaastail ehitatud kor-termajad, millest tuul läbi vilistab ja kus elanikke nöö-rivad küttearved. Euroraha

toel käivitame laiaulatusliku vanade kortermajade soo-justamise ja energiasäästli-kumaks muutmise projekti, mis inimeste rahamurede leevendamise kõrval suu-rendab ka tööhõivet. Ma usun, et neid asju saab la-hendada ka majandussuruti-se tingimustes.

Keerulised ajad toovad tavaliselt kaasa kuritege-vuse kasvu, kuidas seda Tallinnas ohjata?

Majanduskriis on kasvata-nud Tallinnas kuritegevust, seda eriti kesklinnas. Ku-ritegevust saab tõhusamalt ohjata. Siin on väga oluline linnavõimu tihedam koos-töö politseiga, abipolitsei-nikke kaasamine ning naab-rivalve toetamine. Aga ka linnakeskkond ise peab ole-ma võimalikult turvaline, mis tähendab öösel valgus-tatud tänavaid ja korralikult tähistatud ülekäiguradasid.

Olete väitnud, et prae-gune valitsus Reformi-erakonna ja IRLi eestve-damisel vastandab eri-nevaid gruppe ning või-mendab ühiskonnas niigi üleval olevaid pingeid. Milles see täpselt seisneb ja kuidas seda ühiskonna lõhestamist peatada?

Iga erakond püüab vasta-valt maailmavaatele viia ellu

oma poliitikat. Aga sisejul-geoleku töötajate, arstide ja õpetajate palkade kärpimine ning pensionide vähenda-mise soov on põhjendama-tu vanemahüvitise tõstmise taustal ning erinevaid ühis-konnagruppe üksteise vastu ässitav. Ma loodan, et see aeg, kui lõhestamise ja vas-tandamisega võideti valimi-si, on möödas. Eks lõpliku hinnangu annavad inimesed ja siinkohal kutsungi inimesi 18. oktoobril kindlasti hääle-tuskasti juurde tulema.

Milline on teie hinnan-gul Eesti poliitline kul-tuur? On välja pakutud, et Tallinnat peaksid juh-tima apoliitilised isikud, kas poliitiline kultuur on tõesti nii sügavas kriisis?

Apoliitilisetest isikutest räägivad need, kel pole häid linnapeakandidaate. Oleme seda meelt, et ametnikke ei tohi politiseerida, mida praegune keskerakondlik linnavõim teeb, aga tra-ditsioonilised poliitilised ametikohad nagu näiteks linnapea ja abilinnapead, võiks siiski jääda poliitiliste inimeste juhtida.

Kas Eesti poliitiline maastik võib peale ko-halikke valimisi oluliselt muutuda või jäävad teie hinnangul põhilised jõu-jooned paika?

Eks valija otsustab. Sa-mas, demokraatlikes rii-kides koalitsioonid ikkagi teatud perioodide tagant vahetuvad. Ja kuna eesti on demokraatlik riik, siis võib arvata, et varem või hiljem toimub ka siin muutusi.

esitan Savisaarele selge väljakutse ja luban radikaalset pööret!

Endise tallin-lasena olen murega jälginud Tallinna elukesk-konnna järjest vähe-nevat inimsõbralikkust Tartu, Pärnu, Viljandi või Kuressaarega võrreldes. Pole juhus, et järjest enam noori peresid otsib endale elukohta pealinnast väljas-pool. Olen kindel, et saar-lane ja sotsiaaldemokraat Jüri Pihl oleks linnapeana võimeline Tallinna muutma kodusemaks ja turvalise-maks paigaks nii lastele, lastevanematele kui va-navanematele. Ja üks on kindel - Jüri Pihli naeratus paneb korruptandid hir-must higistama.

Marju Lauristin

Viisteist aastat tagasi seisime koos Jüri Pihliga põrgu väravas. See oli Vesuuvi kraatri serval ja teemaks oli ülemaailmne organiseeritud kuritegevus. Praegu seisame vastamisi Tallinna korrumpteerunud linnavalitsusega, mis kahe aastakümnega ei ole oma käitumist

sovjetlikust muutnud. Usun, et Jüri Pihlil on nii andmeid kui tahtmist lõpe-tada suuremõõduline sah-kerdamine Eesti pealinnas.

Andres Tarand

4 Sotsiaaldemokraatide peamised valimislubadused Tallinnas

1.Homne Tallinn - aus linna- juhtimine, ei korruptsioonile

• Seame nulltolerantsi kor-ruptsioonile linnasüsteemis.Tõhustame linna kontroll-organite tööd ja lõpetame nende poliitilise survesta-mise.

• Vähendame poliitiliste nõunike ja abide arvu.• Lõpetame linnaametnike politiseerimise ja Tallinna vastandamise Eesti riigile.• Säilitame ajaloolised lin-naosad ja muudame linna-osavalitsuse aruandekohus-tuslikuks halduskogu ees.• Suurendame linnaosa halduskogu poliitilist võimu kohaliku elu juhtimisel, an-des talle otseselt piirkonda puudutavates küsimustes otsustusõiguse.• Toetame piirkondlikke kodanikeühendusi ja kaa-same nende esindajad hal-duskogude töösse.• Loome internetipõhise võimaluse kommenteerida linnavalitsuse ja linnavoliko-gu eelnõusid.

• Vähendame avalike suhe-te eelarvet ning optimeeri-me linnaametnike arvu.• Ei käivita Tallinna Televi-siooni ega rahasta linnaeel-arvest parteipropagandat.• Tagame linna riigihangetel ausa konkurentsi.• Kasutame igal aastal Tal-linnas vähemalt 500 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu toetusi.• Ei suurenda linna laenu-koormust.• Ei müü linnale kuuluvaid

strateegiliselt olulisi ette-võtteid.• Vähendame elamumaa maamaksumäära 1,5 prot-sendilt 0,6 protsendini maa maksustamishinnast.• Maamaksust laekuvate rahaliste vahendite ka-sutamise määrame igaks konkreetseks eelarvepe-rioodiks koos maaomanike esindajatega.• Vaatame üle vee ja kom-munaalteenuste hinna ja kvaliteedi suhte.• Rajame ülelinnalise koda-nikeühenduste maja.• Korraldame igal kevadel linnaruumi ühiseks kor-rastamiseks Tallinna suure talgupäeva.• Toetame vähemusrah-vuste kultuuriseltside,

noorteühenduste ja teiste mittetulundusühingute lin-na elukeskkonna paranda-misele suunatud projekte.

2.Homne Tallinn – turvaline kodulinn

• Loome Tallinna turva-võrgu – töötame välja eri-nevate turvalisust tagavate riiklike, munitsipaal- ja kol-manda sektori struktuuride koostöö mudeli.• Suuname Tallinna tur-valisuspoliitika tõsisemale ennetustööle ning võima-like ohtude minimaliseeri-misele.• Valgustame pimedad ja ohtlikud piirkonnad ning ülekäigurajad. Tagame tä-histatud ülekäigurajad kõigil suurematel ristmikel.• Tänavavalgustuse kulude vähendamiseks läheme üle energiasäästlikele valgus-titele.• Tagame koos riigiga kõi-gile abivajajatele toimetule-kutoetuse maksmise.• Suurendame hätta sattu-nud inimestele linnapoolse juriidilise, võla- ja kriisi-

nõustamise teenuse kätte-saadavust.• Tagame makseraskustes-se sattunud korteriühistu-tele vajadusel linnapoolse nõustamise ja juriidilise abi.• Tagame esmatasandi arsti- ja õendusabi osu-tamise ravikindlustuseta inimestele.• Tagame eluruumi hätta sattunud inimestele.• Tagame puuetega ini-meste juurdepääsu linna hoonetele. Suurendame parkimiskohtade arvu linna sotsiaalobjektide juures.• Tagame abivajajatele hooldekodu koha.

3.Homne Tallinn – lapsesõbralik linn

• Eesmärgiga likvideerida lasteaiakohtade järjekord, avame uusi munitsipaallas-teaedu ning toetame pere-lasteaedade loomist.• Vanemate töötuks jäämi-se korral tagame pere las-tele tasuta lasteaiakoha.• Vanemate töötuks jäämi-se korral katame pere igale lapsele ühe huviringi või

Tagame makse- raskustesse sattunud korteriühistutele vajadusel linna-poolse nõustamise ja juriidilise abi.

5Sotsiaaldemokraatide peamised valimislubadused Tallinnas

spordiklubi osaluskulud.• Tagame töö kaotanud perede koolis käivatele lastele tasuta sõidu ühis-transpordis.• Tagame koostöös riigi-ga töö kaotanud perede lastele tasuta koolitoidu ka gümnaasiumiastmes ja kutsekoolis.• Jätkame Tallinna koolide ja lasteaedade renoveeri-mise projekti.• Tagame hariduse kvali-teedi kõigis kooliastmetes.

4.Homne Tallinn – ettevõtlik ja töökohti loov

• Asutame Tallinna Töö-keskuse, mis koordineerib ja vahendab kõiki linna-poolseid tööturumeet-meid. Peame tähtsaks tihedat koostööd töötu-kassaga.• Loome avalikke töökohti. Kaasame töö kaotanud inimesi linna infrastruktuuri rajamisse.• Algatame linnapoolse töötute ümber- ja täiend-õppeprogrammi. Toetame linna poolt esmajoones eesti keele õpet ja ettevõt-luskoolitusi.• Lihtsustame linnapoolsete ettevõtlustoetuste saamist.

• Toetame Tallinna kõrg-koolide koostööd lähiümb-ruse tehnoparkidega ja Ülemiste innovatsioonilin-nakuga.• Loome Tallinna innovat-siooniauhinna.• Laiendame linnas tasuta traadita interneti leviala.• Suurendame õpilasma-levas linna poolt hooajalist tööd saavate noorte arvu.

5.Homne Tallinn - roheline ja kultuurne

• Koostöös korteriühistute ja soojatootjatega kaasame Euroopa Liidu toetussum-mad kortermajade ener-

giasäästlikuks muutmiseks.• Suuname uued magist-raalteed linna haljasaladest mööda.• Toetame jalgrattaparkla-te loomist ning ühendame linna jalgrattateed.• Loome juurde uusi parki-miskohti, eriti suuremates elamupiirkondades.• Eelisarendame ühistrans-porti. Ei vähenda ühistrans-pordi rahastamisel linna-poolse dotatsiooni määra.• Alustame Euroopa Liidu

toetusel kiirtrammiühen-duse rajamist Lasnamäele ning Ülemiste transpordi-sõlme väljaehitamist.• Röövtaksonduse lõpe-tamiseks seame taksodele piirhinna ja tagame takso-turul ausa konkurentsi.• Jätkame ohtlike raudtee-

veoste vähendamist linnas. Seame eesmärgiks Kopli kaubajaama likvideerimise.• Asutame kõiki suuremaid linna rohealasid hõlmava Tallinna Rahvuspargi.• Viime kogu linna kana-liseerimise lõpule 2011. aastaks.• Arendame Koplist ja Paljassaarest kaasaegse, keskkonnasäästliku elu-keskkonna.• Tallinnal tuleb esineda võimalikult edukalt 2011.

aasta Euroopa kultuuripea-linnana.• Peame tähtsaks kultuuri-pealinna ürituste jõudmist igasse linnaossa ja Eesti piirkonda.• Jätkame Tallinna linna-teatri hoonete renovee-rimist ja otsime võimalusi uue hoone ehituseks.• Toome Tallinna ühis-transporti Eesti kirjanike loomingu.• Suurendame avalike kon-kursside kaudu linnas taies-te ja monumentide arvu.Toetame kommunismiohv-rite memoriaali rajamist.• Toetame vanalinna korrastamist ja hävinud piirkondade hoonestamist vanalinna sobivas stiilis.• Kaitseme miljööväärtus-likke piirkondi.• Toetame rahvusvaheliste suurürituste korraldamist Tallinnas.

Vanemate töötuks jäämise korral tagame pere lastele tasuta lasteaiakoha.

Loome avalikke töökohti. Kaasame töö kaotanud inimesi linna infrastruktuuri rajamisse.

Loome juurde uusi parkimiskohti, eriti suuremates elamu- piirkondades.

6 Sotside esinumbrid Haaberstis

Pean ennast põliseks Haabersti elanikuks, kuigi ise kut-sun oma kodukohta Rocca-al-Mareks. Nii kõlab luulelise-malt. Kui minu vanemad pea poolsada aastat tagasi hakka-sid maja ehitama, oli siin veel maa, kui sisse kolisime, oli linn juba laienenud, aga klassiõed ütlesid ikka, et elan metsas. Ka nüüd elan ma endiselt metsas, sest kuigi maju, autosid ning suurpoode sigineb iga päevaga üha juurde, on ka puud palju suuremaks kasvanud ning loodus on endiselt meie kandi peamine võlu. Siin käivad puhkamas ja tervist kosu-tamas paljud tallinlased, Kakumäe rattateel on hilisel õhtu-tunnil liiklus vahel elavam kui autoteel. Aga seni on korda tegemata nii Harku järve ümbrus kui ka mitmed Kakumäe poolsaare metsaalused. Paar viimast aastat elasin Brüsselis, mida kaunistavad arvukad pargid ja linnametsad. Need on korrastatud ja hooldatud alad, rohkete mänguväljakute ja sportimisvõimalustega. Just nii näeksin ka nii Harku järve ümbrust kui mereäärseid alasid, kus iga puu mahavõtmist peaks hoolega kaaluma. Samuti kõrgete majade ehitamist. Meeletu arendustegevuse käigus on meie kandis kitsaks jäänud teed, aga bussigraafik pole suurt muutunud minu kooliajast peale. Ime siis, et autode arv aedades kasvab kiiremini kui laste arv. Uusi maju on küll palju ehitatud, aga ära on unustatud lasteaiad ning need palliplatsid ja liivakas-tid, kus linnaküla lapsed saaksid kokku tulla ning kogukonna tunnet kasvatama hakata. Lisaks tüüpilistele uute asumite probleemidele tekitab probleeme arendajate hoolima-tu suhtumine põliselanikesse, näiteks Kakumäel. Õismäel kasvavad aga soojaarved, sest majad on amortiseerunud. Vanade kortermajade energiasäästlikumaks muutmine on lähiaastate esmane ülesanne ja selleks tuleb enam kasu-tada nii Euroopa eeskuju kui raha. Esmajärjekorras peaks aga mõtlema, kuidas ühistutel rasket talve aidata üle elada. Tallinnas tervikuna aga tahaksin hea seista euroopalikku valitsemiskultuuri eest.

Riigikogu liikme ja linnavolikogu saadikuna on olnud mu peamiseks eesmärgiks selline ühiskond ja elukesk-kond, kus kõigil inimestel on võrdsed õigused ja võima-lused edukaks arenguks, õpinguteks, tööks ja heaoluks. Sama tähtis on pakkuda igaühele kaitset vägivalla ja ebaõigluse eest. Inimesed Haaberstis peavad end tundma häs-ti ja turvaliselt. Need, kes on sattunud raskustesse, peavad saama hoolt, abi ja toetust.

Seisan selle eest, et tänase majanduskriisi oludes luuakse Haaberstis eraettevõtjate abil uusi töökohti ning linna-võimude abil Tallinnas kuni 10000 avalikku töökohta.

Linna tuleb juh-tida professionaa-lselt, süsteemselt ja mõistlikult, läh-tudes seejuures linlaste huvidest.

Olen noor sihikindel inimene, kogu elu olen elanud Haaberstis ja tunnen selle igat paika, aga ka probleeme ning oskan neile pakkuda välja omapoolseid lahendusi. Olen Haaberstis ka õppinud, seejä-rel omandanud juriidilise kõrgha-riduse, praegu töötan ehituse valdkonnas. Lapsepõlvest saadik on mind huvitanud poliitika ning seepärast jälgin poliitilist elu nii Toompeal kui all-linnas. Nüüd pean priori-teediks rakendada oma tead-misi ja aktiivselt osaleda linna juhtimises. Sotsiaaldemokraat-likud vaatenurgad, mida jagan ka mina, on väga lihtsad – ini-mene on kõige kõrgem väärtus. Igal inimesel on õigus väärikale elule oma kodulin-nas. Linnakodani-kul pole rahvust, kõik me võime olla uhked oma linna üle, oleme üks ühine pere.

Katrin Saks

Sergei Ivanov

Daniil Gatõžski

SDE aseesimees, Euroopa Parlamendi liige 2005-2009

nr.

110

nr.

111

nr.

112

7Kandidaadid Haaberstis

110 Katrin Saks 111 Sergei Ivanov

115 Erko Vaks

119 Tiiu Panina

114 Ebe Järvine

118 Ivan Prihhodko

122 Liina Tõnisson

112 Daniil Gatõžski

116 Meelis Järva

120 Sirli Sikov

113 Rene Tammist

117 Lembit Kolk

121 Kalev Allikveer

8 Sotside esinumbrid Kesklinnas

Tallinn vajab armastustOlen sündinud Tallinnas ja üles kasvanud Tallinna kesk-

linnas. Tallinna olen ma enam kui poole sajandi jooksul näi-nud rõõmus ja mures, inetumaks ja kaunimaks muutumas. Tunnen kesklinna ammu ja hästi, mäletan maju, mida enam kunagi tagasi ei saa, tagahoove, mille asemel nüüd on kõrg-hooned, parklad või tänavad, mäletan kunagise Tallinna lõhnu, neid väheseid taimi, mis kesklinna allesjäänud hoo-vides, kivide vahel või sõjast veel koristamata varemetel kasvasid. Kui maalaps liigub julgelt ja vabalt oma kodukandi marjametsas, teab ära parimad seenepaigad või mõnusa-mad suplus- ja kalastamiskohad lähedases jões, siis mina tundsin sama hästi Tallinna kesklinna hoovisoppe – mitte keegi ei oleks mind sealt kätte leidnud, kui oleks läinud tagaajamiseks elu ja surma peale. Ja et olen suurema osa oma elust (välja arvatud ülikooliaastad Tartus) Tallinnas elanud ning elan ka praegu kesklinnas, siis võin öelda, et tunnen seda paika kogu tema muutumistes juba enam kui 50 aastat. Tean iga maja siin, olgu uut või vana. Et mu isa oli oma lapsepõlvest ja noorusest suure osa veetnud Kadrio-ru kandis, siis koos temaga seal uidates sai ka see ümbrus mulle omaseks ja tuttavaks.

Miks nii pikk sissejuhatus? Sest mida kauem olen nüüd ol-nud Tallinna Kesklinna halduskogu juhtimas ja linnavolikogu liige, seda kindlamalt võin väita – Tallinna juhtimisse tuleb kindlasti kaasata põlistallinlasi. Linna juhtimisel, planeerimi-sel ja täisehitamisel tehtud vead on sageli suuresti tingitud just sellest, et otsustajate hulgas ei ole olnud inimest, kes tunneks Tallinna tema arengus ja oskaks seetõttu ühe või teise paiga olemust, vajadusi, sinna millegi sobivust täpselt hinnata. Kes armastaks seda linna nagu armastatakse vana head sõpra.

Mulle Tallinna kesklinnas meeldib - olen siin elanud ja töötanud üle 25 aasta. Tallinna sotsiaaldemokraatide aseesimehena soovin seista siinsete elanike parima käe-käigu ning linna ausa ja läbipaistva juhtimise eest. Juhti-miskonsultandina olen abiks olnud paljudele ärimaailmas esimeste sammude tegemisel. Mitmete MTÜde eestvedajana näen, et aktiivseid kõigi huvi-des töötavaid ja paljudele tublidele tööd andvaid ühinguid oleks meile selgelt rohkem vaja.

Kesklinn vajab täna oma nõustamiskeskust ja koolitusi ärialustajatele ja MTÜ-dele. Vajab kohta, kus ettevõtja saab kokku töö-pakkujaga. Nii jõuab hea nõu õigel hetkel abi vajava ettevõtte ja inimeseni.

Eelpool nime-tatud valdkondi olen valmis Tal-linna volikogus edasi arendama ja murekohti la-hendama.

Reet Laja

Maimu Berg

Olen nii mõnelegi inimesele veel ekraani kaudu tuttav teleajakirjanik, valitud korra Riigikokku, praegu Ühen-duse Vanemad Sotsiaaldemokraadid president.

Eakate osakaal Tallinna ela-nikkonnas on märkimisväärne. See tähendab, et meil lihtsalt peab linnavõimu juures ole-ma ka vanemaid inimesi!

Tahan seista selle eest, et homne Tallinn oleks meie turvaline kodulinn, kus puh-tad, korras ja valgutatud kõnniteed ning kus ka vanem inime-ne kartmatult üle tänava saab.Tallinnast peab saama väga ja-lakäijasõbralik, Põhjamaadele sarnase liiklus-kultuuriga linn!

Rein Karemäe

Tallinna volikogu liige ja kirjanik

nr.

12

4

nr.

125

nr.

126

9Kandidaadid Kesklinnas

124 Maimu Berg

128 Enn Vetemaa

123 Jüri Pihl

127 Hanno Matto

125 Reet Laja

129 Rein Einasto

126 Rein Karemäe

130 Rein Joller

132 Külli Palmsaar

136 Toomas Sarapuu

131 Ege Hirv

135 Ardo Nõmm

133 Eero Rang

137 Jörgen Siil

134 Ülle Toming

nr.

126

10 Sotside esinumbrid Kristiines

Andres AnveltOlen sünnist, 1969. aastast põline tallinlane ja selle ajast

peale olnud pidevalt seotud meie kodulinna ja tema lä-hiümbruse elamiste ja tegemistega. Lõpetasin Tallinna 21. Keskkooli, hiljem miilitsakooli esimese Eesti lennu Nõm-mel, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja FBI Akadeemia Ameerikas. Haridustee tõi mind aga ikkagi tagasi Tallinnas-se, kus omandasin Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistri eriala.

Olen abielus, mul on tütar, kes õpib Tallinnas keskkoolis ja tegeleb aktiivselt maalikunsti ja muusikaga.

Olen töödanud patrullpolitseinikust Keskkriminaalpolitsei direkotrini. Samuti olen oma kogemusi edasi andnud Polit-seikolledži juhi ja õppejõuna uuele politseinike põlvkonnale. Viimastel aastatel olen töötanud kaitseväes ja aidanud kaasa mitmete reformide läbiviimisel selles Eesti ühes suuremas organisatsioonis. Minu sulest on ilmunud õppematerjale ja ka eesti- ja venekeelne esikromaan „Punane elavhõbe”, mil-le ekraniseering jõuab kinolinale 2010. aastal.

Sotsiaaldemokraatia idee juurde on mind toonud aru-saam sellest, et olenemata oma majanduslikust, sotsiaal-sest, poliitilistest tõekspidamistest ja eesmärkidest peavad inimesed koos looma turvalist keskkonda ühiseks eksistee-rimiseks. Selle aluseks saavad olla austus, võrdsus, solidaar-sus ning kindlasti ka armastus teineteise ja kogu ühiskonna suhtes. Nagu riik, nii on ka meie kodulinn üks tervik, kus igal ühel on oma koht ja missioon. Selle heaks näiteks on Kristiine linnaosa, mille oluliseks rolliks on olla tuiksooneks kogu Tallinna toimimisel. Lähevad ju siit läbi ja ristuvad meie kodulinna olulised peatänavad, mis igal hommikul ja õhtul viivad kümneid tuhandeid inimesi oma igapäeva toi-metuste juurde. Seda enam on oluline tagada Kristiine kui tihedamalt ausutatud linnaosa elanikele oma kodu tunne, turvalisus, teadvustada kogu ülejäänud linnale, et siin me elame ja siin on meie koolid, pargid, õued ja palju toime-kaid inimesi oma igapäevaste rõõmude ja muredega.

Vali kindlustunne!Olen 28-aastane aktiivne inimene. Mul on TTÜ ehi-

tusteaduskonna kõrgharidus elamute haldamises. Juha-tan ühte suuremat elamute halduse ja hooldusega tegelevat ettevõ-tet juba ligi kümmekond aas-tat. Seoses sellega on mul hea ülevaade elamutes toimuvast ning sellest, kuidas on võimalik kohaliku omavalitsuse osavõtu kaudu parandada korterelamu-te seisukorda. Lisaks sellele on mul kindel visioon ja lahendused, kuidas säilitada korterelamutes elavate inimeste sotsiaalset kindlustunnet tekki-nud majandussuru-tises .

Põhiliselt kulub minu vaba aeg tege lemisek s oma pisipo-jaga, kellele, nagu kõik l a psev ane -mad, soovin helget tule-vikku.

Olen 22-aastane Tallinna neiu. Terve oma elu olen elanud ühes rohelisemas paigas pealinnas, Kristiine linnaosas. Hetkel omandan Tal-linnas kõrgharidust õigustea-duse erialal, töötan noorte sotsiaaldemokraatide pea-sekretärina ning kuulun ka erakonna juhatusse. Kandideerin Tallinna linna-volikokku eelkõige seetõt-tu, et kaasa rääkida oma kodukoha arengu osas. Kristiine elanikuna pean oluliseks seda, et noorte ja laste vaba aja veetmi-se võimalused suure-neksid ja tähelepa-nu pööratakse ka noortele perede-le. Pean tähtsaks ka linnaosade ning nende eri-pära säilimist.

Lauri Laats

Maris Sild

Kaitseväe juhataja nõunik ja kirjanik

nr.

138

nr.

139

nr.

14

0

11Kandidaadid Kristiines

139 Lauri Laats

143 Priit Aimla

138 Andres Anvelt

142 Andres Ergma

140 Maris Sild

144 Lagle Mäll

141 Ardo Ojasalu

145 Maila Võrno

147 Inga Maimik146 Anastassia Kjahrenov

150 Jüri Mägi

148 Anna- Kristiina Einama

149 Tiit Järve

12 Sotside esinumbrid Lasnamäel

Sven Mikser Vadim BelobrovtsevTallinn on Eesti visiitkaart ja enamusele meie külalistest

esimeseks muljeks kogu Eestist. Näidates saabujale Tallin-na keskaegset siluetti tunneme uhkust oma linna mineviku üle, ent puutudes kokku pealinna keskaegse juhtimisega, oleme sunnitud piinlikkusest punastama. Tallinna linnavo-likogu valimistel sotsidele antud hääl aitab rookida meie iidse pealinna puhtaks uuskeskaegsest taagast – korrupt-sioonist ja ringkäendusest. Aus linnajuhtimine on meile tähtis. Meil on tugev meeskond ja meie linnapeakandidaat Jüri pihl on selleks just õige mees.

Mõned tuttavad on minult küsinud, miks pürin voliko-gusse just Lasnamäelt. Vastan nii: külalised külalisteks, tal-linlastele endile on Tallinn, ka Lasnamäe, eelkõige kodu. Kui minust, päritolult Paide poisist, kümne aasta eest tallinlane sai, olid minu kaks esimest elupaika Lasnamäel. Tänagi käin Lasnamäel pea iga päev, siin elavad mu ämm-äi ja paljud

sõbrad. Ei saa salata, mõndagi on Lasna-mäel aastate jooksul paranenud,

rajatud on haljasalasid ja män-guplatse, kerkinud on kau-banduskeskused. Ent palju on teha: muuta kortermaju energiasäästlikumaks, luua mikrorajoonidesse loogiline ja liiklusohutu tänavavõrk ja

piisavalt parkimiskohti. Täna pälvib Lasnamäe tähelepa-

nu sedavõrd, kui praegune linnapea arvab oma

häältesaagi säi-l i tamiseks vaja mine-vat. Aga ta väärib r oh ke -

mat.

Hea valija!Kuna olen Lasnamäel elanud, siis söandan öelda, et

võimusüsteem, kus hääli korjab üks mees ja linnaosa juhivad teised, ei soosi viimaste mõttejulgust ja teotahet. Tehkem pööre - senised vaid ühe seltskonna ja nende rahastajate huvi-des tehtud otsused peavad asenduma ühisotsustamise-ga, mis arvestaksid enamike suurmajade elanike ja Lasna-mäe ettevõtluse huve.

Konkreetselt öeldes ei saa ma aru, miks pole trammiliine Lasnamäeni pikendatud? Kas tõesti on kõik vaid ühe mehe taga?

Kui mõtled teisiti, toeta mind ja sotsiaa-ldemokraatide nimekirja Las-namäel.

Lasnamäe on unikaalne linnaosa, ja mitte ainult Tal-linna, vaid terve riigi mastaabis. Te küsite miks? Väga lihtne: esiteks, elanikkonna poolest on Lasnamäe suu-rem kui ükski tei- ne Eesti linn, välja arvatud Tallinn.

Teiseks, siin elavad kõrvuti linna kõige suurem ees-tikeelne ja venekeelne kogukond. Kolman-daks, vaatamata sellele, et pidevad ehitustööd käivad Lasnamäel juba aastaid, on siin ikka veel

ohtralt ruumi ja võimalu-si uute objektide rajami-

seks. See on linnaosa suure tulevikuga,

seda ehitavad kõik tema elanikud - s õ l t u m a t a r a h v u s e s t , emakeelest ja maailmavaa-test.

Toomas Alatalu

Riigikogu väliskomisjoni esimees

nr.

151

nr.

152

nr.

153

13Kandidaadid Lasnamäel

152 Vadim Belobrovtsev

156 AlekseiKraizmer

151 Sven Mikser

155 Katrin Lugina

153 Toomas Alatalu

157 Imbi Masing

154 Svetlana Adamson

158 Hermo Kuusk

160 Laur Kiik

164 Argo Priivits

159 Vaike Suur

163 Artur Lepik

161 Maret Gnatjuk

165 Reelika Belova

162 Eevi Noksmann

166 Erki Veeroos

14 Sotside esinumbrid Mustamäel

Peeter KreitzbergMustamäe nooremaks, rohelisemaks, turvalisemaks

Mustamäe oma nelja asumiga on Tallinna kõige tihedama asustusega linnaosa. Üllataval kombel on Mustamäe Tallin-na rohelisim linnaosa arvestades tema territooriumi. Kuid väga suur asustustihedus ja parkimiskohtade puudus jätab inimestele vähe võimalusi roheluse nautimiseks. Paljud au-tod pargitakse lihtsalt rohealadele. Mustamäe on kontras-tide linnaosa. Julgeksin Mustamäed nimetada Tallinna kõige targemaks linnaosaks, sest siin on Tallinna Tehnikaülikool ja palju muid haridusasutusi. Noori on palju, kuid samas on Mustamäe kõige kiiremini vananev linnaosa. Mustamäel on väga hästi välja arendatud tervishoiuteenus. Samas on elamufond vana, vajab süsteemikindlat renoveerimist ja uute elamispindade ehitamist. Vanemad inimesed vajavad väikeseid taskukohaseid üürikortereid, noored uusi maju ja kortereid, avalikus teenistuses töötajad, nagu õpetajad, arstid ja politseinikud, vajavad aga munitsipaalkortereid. Praegu võib öelda, et Mustamäe pole eriti atraktiivne noortele inimestele. Mustamäe elamufondi väljaehitamine on takistatud munitsipaalmaa vähesuse tõttu. Kogu Tallinn vajab riigile kuuluva maa kiiret munitsipaliseerimist.

Tallinna juhtimine on ülepolitiseeritud ja ülemäära vastan-datud riigi juhtimisele. Tallinn kuulub tallinlastele, mitte üksi-kutele erakondadele. Seni kuni kulutatakse suuri summasid

ühe erakonna propagandale, seni kuni palju-de otsuste taga on erakondlikud või mõne üksiku poliitiku huvid, pole lootustki linna või linnaosa tasakaalustatud juhtimiseks. Me ei eelista vanu noortele põhjusel, et nad lähevad kindlasti valima ja neile osu-

tatud tähelepanu eest oma häältega tänama. Me ei eelista noori

vanadele, mis sest, et ne-mad toodavad tulu linna-ja riigieelarvesse. Linn on tervik, mida tuleb aren-dada tasakaalustatult. Meie tulevik on õpeta-jate kätes, olevik arstide kätes, turvalisus polit-sei, turvateenuste ja ka naabrite kätes. Õpe-taja, arsti ja politseini-ku palk on viimased, mida vähendada. Nende töö alamaks-tus tingis meie ma-jandusedu rohkem kui minnalaskev ma-janduspoliitika.

Kadi PärnitsEt oleks tööd ja leiba

Olen kodanikuühiskonna ja poliitilises tegevuses osa-lenud pea kümme aastat. Juhtinud eesti ametihühinguid ja olnud SDE esindajana Riigikogu liige ning sealse sot-siaalkomisjoni aseesimees. Hetkel olen Mainori Kõrg-kooli Juhtimisinstituudi direktor, teen Tartu ülikoolis doktoritööd ja kasvatan oma teist last Anetet. Poeg Sten lõpetab sel aastal gümnaasiu-mi. Eelmistel kohalikel valimis-tel kandideerisin samuti SDE nimekirjas Mustamäel. Olen tänulik kõigile mustamäelas-tele toona mulle antud hääl-te eest, kuid Tallinna volikok-ku pääses meie nimekirjast Erika Salumäe, kes on paraku sotsiaaldemokraatidega koos-töö lõpetanud.

Seekord valituks osu-tuna seisan ausa linna-juhtimise eest, süvit-si soovin tegeleda töö- ja sotsiaal-küsimustega, mis raskes majan-dusoluorras on minu arvates ini-meste jaoks kõi-ge olulisemad.

Gerd TarandOlen Mustamäel elanud pikalt. Käisin lasteaias Sini-

lind, aasta Arte Gümnaasiumis, kesklinnas põhikoolis ning seejärel Mustamäe Gümnaasiu-mis.

2006. aastast olen Mustamäe halduskogu, Arte hoolekogu ja linnaosa alaealiste komisjo-ni liige. Mustamäe tegemiste ja väljakutsetega olen seega paljuski seotud. Muus vallas võiks märkida aastat Eesti Noorteühenduste Liidu juhatu-ses ja kestvat tööd Läänemere Riikide Subregionaalse koostöö võrgustiku ju-hatuses. Lähituleviku võtmeteemadeks on keskkond, heakord, ühistransport, par-kimine ja kergliiklus.

Saame tuttavaks: www.gerdtarand.eu

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

nr.

167

nr.

16

8n

r. 1

69

15Kandidaadid Mustamäel

168 Kadi Pärnits

172 Valdur Topaasia

167 PeeterKreitzberg

171 Tiia Tiik

169 Gerd Tarand

173 Estelle Laane

170 Hagi Šein

174 Alar Sepp

176 Zoja Tint

180 Martin Kirs

175 Heidi Saar

179 Merli Reidolf

177 Marju Toom

181 Schwenn Seene

178 Marju Karin

16 Sotside esinumbrid Nõmmel

Mart MeriÜhiselt Nõmme hüvanguks!

Linnavõimu ja riigivõimu koostöö on olnud rohkem kui nigel ja nii on linnavalitsus pidanud täitma ülesandeid, millest riigivõim on kõrvale hiilinud, näiteks kasvõi riikliku tähtsusega teedevõrgu arendamine Tallinna piirides. Linn omalt poolt on aga üritanud olla riik riigis, kulutades tohu-tult raha ja tühja auru valdkondades, kus erasektor peaks tegutsema või riik toimetama, näiteks ajakirjandus või ma-janduspoliitika.

Siit tuleneb esimene, strateegiline ülesanne: seada sisse töised, konstruktiivsed, pealinnale kohased suhted riigivõi-muga Toompeal.

Nõmme on üks kõige iseteadlikum osa Tallinnast ja nõmmekad on valmis osalema kohaliku elu edendamisel. See on Nõmme eelis, mitte puudus. Praeguse linnavalit-suse plaan võtta Nõmmelt ära linnaosaõigused ei ole akt-septeeritav. Nõmme võiks olla innovatiivsete, nõmme-kaid oluliselt enam kaasavate linnajuhtimisvõtete raken-daja, olles eeskujuks ülejäänud Tallinnale. Lepime kokku, et nõmmekatelt laekuvat maamaksu kasutataks siinsamas Nõmmel ja et nõmmekad saaksid ise osaleda ideekon-kursil, kuhu ja milleks seda raha kasutada: kas lasteaia, hooldekodu, ujula, spordihoone rajamiseks, jalgrattateede ehitamiseks, par-kide ja rohealade korrastami-seks jne.

Maamaksu üle saab mui-dugi vaielda, eriti Nõmmel, kus enamus elanikke on maa-omanikud, kes on maad vää-ristanud omaenese tööga ja kellele maa-maks tundub üle-kohtuse koormisena. Sotsiaaldemokraadid ei poolda siiski maa-maksu kaotamist, sest maksulaekumist saab kasutada üldiseks hü-vanguks ka nii, et see on läbipaistev. Küll aga oleme ot-sustanud langetada maksumäära en-disele tasemele, s.t praeguselt 1,5 protsendilt 0,6 protsendile maa maksusta-mishinnalt.

Andra VeidemannHariduselt olen ajaloolane-etnograaf. 10 aastat uuri-

sin Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis rahvamedit-siini. Siis algas suurte muutuste aeg. Mind kutsuti tööle kultuuriministeeriumi, kus riigistasin lahti kirjastusi ja kujundasin riigi ja kirikute ning koguduste vahelise uue dialoogiorgani – usuasjade talituse.

Seejärel olin Riigikogu liige, euro- ja rahvastikuminis-ter.. Siis töötasin Ilo kirjastuse peatoimetajana, seejärel Riigikogu fraktsiooni ja presidendi nõunik ning Ühis-kondliku Leppe Sihtasutuse juhatuse esimees. 2006. aastal asusin tööle kultuuridiplomaadina Moskva Eesti

suursaatkonnas. 2008. suvel tulin pere-kondlikel põhjustel Eestisse tagasi

ja töötasin kümme kuud SA Tal-linna arengu- ja koolituskesku-se juhatuse liikmena.

Tahan anda teie teenistusse oma vaimse ja sotsiaalse kapi-tali, mida mul on olnud aasta-te jooksul õnn ja kohustus ko-

guda. Olen Nõmmel veetnud oma elu kaunimad noo-

rusaastad ja Nõmme jääb alati minu jaoks nooruspõlve Kunglaks. Seda Kunglat tahan aidata taasluua ka uutele põlvkonda-dele.

Jaak KangilaskiOlen käinud koolis Tallinna 10. keskkoolis. Suurema osa

elust on minu kodu olnud Nõmmel. Nõmme omapära, eelkõige looduslähedus ja suhteliselt rahulik elurütm on olnud mulle alati tähtsad. Nõmme omapära vajab kaitset ning seetõttu on tähtis säilitada ja tugevdada linnaosade otsustusõigust oma asjade üle. Nii kogu linna kui ka linna-osade arengus on vaja rohkem arvestada elanike vajaduste ja soovidega. Erinevate soovide korral eelistaksin nende ühisosa ja konsensuse otsimist lihtsalt enamuse soovi läbisurumisele. Selle eelduseks on kõigi huvigruppide ja võimalikult kõigi elanike osavõtt lin-nale oluliste asjade arutamisest, lin-na juhtimise maksimaalne avalikkus, läbipaistvus ja ausus.

Sellist omavalitsuste tööd olen näi-nud Põhjamaades, kus mul on olnud võimalik pikemalt töötada. Sealse osa-lusdemokraatia loojad on ol-nud eriti sotsiaaldemokraa-did, kelle poliitikat tuleks ka Eestis eeskujuks võtta.

Eesti Instituudi direktor

nr.

182

nr.

183

nr.

18

4

17Kandidaadid Nõmmel

183 Andra Veidemann

187 Andres Udal

182 Mart Meri

186 Kaido Kurvits

184 Jaak Kangilaski

188 Kalle Laane

185 Piret Kruuser

189 Kalle- Kaupo Murakas

191 Külli Urb

195 Ülo Kaevats

190 Kärt Kuks

194 Rein Perk

192 Jürgen Prual

193 Kristjan-Koort Tallo

18 Sotside esinumbrid Pirital

Hannes RummPiritast, Pihlist ja keskajast

Pildil olev uus ja uhke trotuaar ehitati Haljas teele täna-vu suvel tänu ühele tarmukale daamile nimega Alice Kask. Sotsiaaldemokraat Alice kogus kolm aastat tagasi sajakon-na Maarjamäe elaniku toetusallkirjad soovile ehitada kõn-niteed Urva ja Kase tänavale ning Haljas teele.

Toetusallkirjad edastas Alice mulle ning Tallinna voliko-gus pressisid just sotsiaaldemokraadid läbi otsuse, mis ko-hustas linnavalitsust hiljemalt 2008. aastaks neid kõnniteid välja ehitama.

Kahjuks eiras Edgar Savisaare linnavalitsus volikogu ot-sust ning rajas linlastele lubatud kõnniteed alles tänavu suvel. Aga parem hilja, kui mitte kunagi, sest enam ei pea sajad inimesed iga päev eluga riskides sõidutee äärel uker-dama.

Eelnev lugu näitab kahte asja. Esiteks seda, et kui Pirita linnaosa elanikud ise tegusalt oma huvide eest seisavad, siis nad oma tahtmise ka saavad. Teiseks seda, et linnas ainuvõimu nautiv Keskerakond vilistab sageli linlastele vaja-duste peale ning palju paremini esindavad tallinlaste huve sotsiaaldemokraadid.

Jüri Pihl on tänavustel valimistel kõige tugevam vastas-kandidaat pikka ja pimedat keskaega esindavale Edgar Savi-saarele. Kaitsepolitsei loonud ja siseministeeriumi juhtimi-se täiesti uuele tasemele viinud Jüri tahab järgmise tööna efektiivseks ja korruptsioonivabaks muuta meie kodulinna juhtimise.

Kui Pirita elanikud hääletavad sotsiaaldemokraatide ja meie linnapeakandidaadi Jüri Pihli poolt, siis lõpetame teie toetusel sedasorti linnavalitsemise, mis arvestab mitte lin-laste, vaid linnavalitsusse ümbrikke tassivate tegelaste ning Keskerakonna sponsorite soovidega.

Hannes Rumm seisab Haljas tee uuel kõnniteel, mis rajati tänavu suvel tänu Rummu ning sotsiaaldemokraatide frakt-siooni esitatud eelnõule linna volikogus.

Barbi PilvrePirital säiligu inimlik mõõde, asumite ajalooline nägu

ja vaim. Linnaosa arendamine toimub koostöös kohali-ke seltsidega. Energiliste uusasukate ja

soliidsete põliselanike ühistegevuses tugevneb naabruskonnatunne ja paraneb turvalisus.

Linnaosa on inimeste kodu, mit-te magus kõrghaljastusega tükk maad. Pirita keskus jõesuudmes saab kaasaegse näo, kuid mitte looduse hinnaga. Avalikud huvid

enne erahuve: Pirita on kogu Tal-linna puhkepiirkond.

Jalgratas on Pirital pa-rim liiklusvahend. Koos-töös Viimsi vallaga tuleb arendada ühistranspor-ti: ühendus Balti jaama, bussi- ja lennujaamaga.

“Mereõhk teeb va-baks!” nagu ütleb Pirita loosung, mille autor juhtumisi olen.

Arvo UukkiviKandideerin Tallinna volikokku, sest pean äärmiselt

oluliseks toetada kodanike aktiivset osalemist avalike asjade arutamises, otsustamises ja elluviimises. Olles korduvalt valitud Pirita halduskogusse ja olles ka linna-volikogu liige, olen seisnud inimesi eluliselt puudutavate probleemide lahendamise eest. Olulisemad neist:

• Merivälja asumi probleemsete kinnistute kanalisee-rimise lahendus.

• Pirita üldplaneeringusse oluliste ja eluliselt vajalike muudatuste sisseviimne.

• koostöö käivitamine Viimsi kodanike esindajatega piire üle-

tavate probleemide lahenda-miseks.

• initsiatiivgrupiga käivita-nud Tallinna linna, sadamate ja sadamaalade harmoonilise arengu konverentsi etteval-

mistamise.Need on lahendused, mis on

suunatud elanike õigustatud ootustele elukvali-

teedi, elu, ter-vise, looduse, omandi ning avaliku ja tur-valise ruumi säilimisele.

Riigikogu liige, Tallinna volikogu liige 2005-2007

nr.

196

nr.

197

nr.

19

9

19Kandidaadid Pirital

197 Barbi-Jenny Pilvre-Storgard

201 Riin Kübarsepp

196 Hannes Rumm

200 Zoja Antonova

198 Meelis Virkebau

202 Carol Ojasoo

199 Arvo Uukkivi

203 Marilin Maalder

Sain tallinlaseks 1981. aastal, pea-le Tartu Ülikooli lõpetamist. Olen elanud nii Lasnamäel kui Pääskü-las ja viimased 12 aastat Pirital.

Pean ennast elupõliseks töös-turiks. Tippjuhina olen töötanud Tarbeklaasis, Balti Manufaktuuris ja Kreenholmis kokku üle 20

aasta. Tööandja rollis olen püüd-nud maksimaalselt ra-

kendada ettevõtja sotsiaalset vas-tu tu s tunne t , samuti suhtun l u gup idav a l t sot s i a a lpa r t-nerluse ideo-loogiasse.

Ligi kaheksa aastat olin Tartu Ülikooli kuratooriumi liige. Tänagi olen Tallinna Tehnikakõrgkooli nõunike koja liige, Tallinna Tööstushariduskeskuse nõukogu liige ja Eesti Töö-andjate Keskliidu volikogu liige.

Tallinn-Nõmme Rotary klubi liikmena saan osaleda hea-tegevuses.

Huvitavat ja vastutusrikast tegevust pakub austav üles-anne olla Filipiinide Vabariigi aukonsul Tallinnas ja Eestis.

SDE liige olen alates 2007. aastast. Usun, et sotsiaalde-mokraadid suudavad Eestis üles ehitada kodanikuühiskon-na, arendada tänapäevaseid avalikke teenused, ning välja juurida korruptsiooni ja ametnike politiseerimise tava.

Tallinna arengule on tähtis, et olulistes küsimustes tea-taks linlaste arvamust.

Pirita on kaunis igal aastaajal, kuid häbi on räämas ja prü-gi täis parkide ja metsatukkade pärast. Linlaste huvides on, et linnaosa halduskogu poliitiline võim kohalike elu juhtimi-sel suureneks.

Meelis VirkebauTallinlased otsustagu linna areng!

nr.

197

nr.

19

9

nr. 19

8

20Sotside esinumbrid Põhja-Tallinnas

Eiki NestorKohukesed Kalamajast ja Koplist kaugemale!

Olen kasvanud ja aastakümneid elanud Köie tänaval. Täna sellel tänaval kõndijale avaneb järgmine pilt: mõned majad on viisakaks viksitud ja renoveeritud, korteridki väl-jaüürimiseks valmis. Osa maju on kas maha põlenud või

lihtsalt kokku varisenud. Ja mõni neist on suureks kurvastuseks samas seisus, kui nelikümmend aastat tagasi.

Kandideerin linnavolikokku soovi-ga, et kesklinnast tuttav „kohukese”

kombel linnaplaneerimine Kalamajja ja Koplisse mitte kunagi ei jõuaks. Kohu-

kese all ei mõtle ma siinko-hal muidugi piimatoodet, vaid lubatu ja lubamatu piirimail tehtuid otsuseid, kus eesmärk pühendab abinõu. Tänasele linna-valitsusele ja tema uu-rimise all olevatele (ja veel mitte olevatele) sulastele poleks min-giks probleemiks säili-tamist ja uuendamist vajavasse keskkonda paar plekkpurki üles seada. Täna upita-takse neid kesklinnas, kus maa kallim, aga pea nad Kalamajja ja Koplisse ei jõua. Suur

soov on, et minu lapse-põlvemaa areneks ilma kapo vahelesegamise

vajaduseta.Lõpetuseks aga tahan liht-

salt tervitada kõiki sotsiaal-demokraatide pidevaid vali-jaid, kes seal elavad ja kes ka

viimaste aastate jooksul selles piirkonnas endale kodu on leid-

nud. Hea valik, respekt! Ja öelge naabritele ka, et tulgu valima, ega

me nendest kinkekaardi tegelins-kitest muidu lahti ei saa.

Eks!

Jaak JuskePõhja-Tallinnast parim elukeskkond

Minu vanavanaema sündis ja kasvas Pelgulinnas. Täna olen oma perega juba üle viie aasta Pelgulinna elanik. Lastega pere jaoks on see parimaid kohti kodu rajamiseks Tallin-nas.

Linnavalitsuse eesmärk peab olema kogu Põhja-Tallinna arendamine kaas-aegseks keskkonnasõbrali-kuks elukeskkonnaks. Selle saavutamiseks on veel palju teha.

Tallinn on 2011. aastal Eu-roopa kultuuripealinn. Nii on väga oluline, et ka Tallin-na juhtimisstiil oleks euroopalik. Lõpp tuleb teha kor-ruptsioonile ja anda võim ta-gasi linnakoda-nikele. Samas peab linn ula-tama abikäe neile, kes ras-kel ajal tuge vajavad.

Andrei Vorobjov

Sündisin 22. jaanuaril 1984. Lapsepõlv ja noorus on alati olnud Põhja-Tallinnaga seotud. Õppisin 14. keskkoolis (Kari gümnaasium). Töötan teenin-dusvaldkonnas. Praegu olen ühistranspordi juht ja tranpordi-töötajate ametiühingu liige. Toetan uude töökohta-de loomist ja Põhja linnaosa sotsiaalse inf r a s t r uk tuur i a r e n d a m i s e l e suunatud tege-vust.

Jüri Pihl: “Jaak Juske on seisnud järjekindlalt ausa linnajuhtimise eest Tallinnas.”

Riigikogu liige

nr.

20

4

nr.

20

5n

r. 2

06

21Kandidaadid Põhja-Tallinnas

205 Jaak Juske

209 Jekatarina Janutenene

204 Eiki Nestor

208 Lisette Kampus

206 Andrei Vorobjov

210 Aleksandr Pervov

207 Hardi Volmer

211 Aino Allik

213 Ingrid Kaoküla

217 Raigo Loide

212 Silva Morel

216 Ija Stõun

214 Rami Morel

218. Piret Mäeniit

215 Ann Mikiver

22 Millal ja kus hääletada

Sel sügisel on Tallinnas uus ja õiglasem valimissüsteem. Linnavolikokku valitakse 79 saadikut. Linn jaguneb kaheksaks valimisringkon-naks, mille piirid kattuvad linnaosade omaga.

See tähendab, et Nõmme elanik saab valida Nõmmel kandideerivate inimeste va-hel. Erakond või valimisliit peab koguma volikokku pääsemiseks üle linna vähe-malt viie protsendi valimas käinute toetuse. Kõigepealt jagatakse mandaadid vali-misringkondades. Mandaa-tide arv sõltub linnaosa suu-rusest Pirital on see 6, Las-namäel aga 16. Esmakord-selt tuleb esitada ka ülelin-naline valimisnimekiri. Kui erakonnal või valimisliidul jääb pärast mandaatide ja-

gamist valimisringkonnas hääli üle, siis liidetakse need ülelinnaliselt ja võib tekkida võimalus kompensatsioo-nimandaadi saamiseks üle-linnalise valimisnimekirja alusel. Valimisringkonna nimekiri on lahtine ehk see

reastub ümber vastavalt saa-dud häälte arvule. Ülelinna-line nimekiri on aga kinni-ne. Sisuliselt on tegemist riigikogu valimistelt tuttava korraga.

Samal ajal valitakse ka linnaosade halduskogude

uued koosseisud. Haldus-kogu suurus on linnaosas volikogu liikmete valimistel jagatavate mandaatide ka-hekordne arv. Haldukogu liikmeks saavad kandideeri-da ainult need kandidaadid, kes ka elavad selles linna-osas, kus nad kandideeri-vad.

Uus valimissüsteem vä-listab olukorra kordumise, kus valimiste võitja saab üle kümne protsendi boonus-hääli või ligi seitsme prot-sendi valijate toetuse pälvi-nud erakond jääb linnavoli-kogust üldse välja. Uus va-limissüsteem tagab selle, et erakond või valimisliit saab uues, neljaks aastaks vali-tavas linnavolikogus kohti vastavalt valijatelt saadud toetusele.

Uus ja õiglasem valimissüsteem

elektrooniline hääletamine

valimisjaoskonnas hääletamine

Valimispäev on 18. oktoober

• Hääletada saab elukohajärgses valimisjaoskonnas vali-mispäeval 18. oktoobril kell 9-20. • Eelhääletamine toimub 12.- 14. oktoober kõigis valimis-jaoskondades kell 12 - 20. • Lisaks on võimalik alates 8. oktoobrist kella 9 kuni 14. oktoobri kella 20 hääletada elektrooniliselt veebilehel http://www.valimised.ee• Välismaal hääletamist ei toimu!

• Eelhääletamise ajal saab hääletada ka väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. Igas vallas ja linnas on vähemalt üks selline valimisjaoskond, mis korraldab väljas-pool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist.

Millal ja kus saab hääletada

23

Sotsiaaldemokraatlik ErakondAhtri 10a, V korrus, 10151 TallinnTelefon 611 6040Faks 611 6050

Väljaandja: Randel LäntsToimetus: Lisette Kampus, Jaak Juske Kujundus: Triin ToomeTiraaž: 30 000

www.pihl.eewww.sotsdem.ee

SDE ülelinnaline valimisnimekiri1. Jüri Pihl2. Katrin Saks3. Andres Anvelt4. Sven Mikser5. Peeter Kreitzberg6. Mart Meri7. Hannes Rumm8. Eiki Nestor9. Maimu Berg10. Jaak Juske11. Reet Laja12. Kadi Pärnits13. Jörgen Siil14. Gerd Tarand15. Barbi-Jenny Pilvre-Storgard16. Rein Karemäe17. Vadim Belobrovtsev18. Hanno Matto19. Lauri Laats20. Andra Veidemann21. Maris Sild22. Hardi Volmer23. Sergei Ivanov24. Katrin Lugina25. Jaak Kangilaski26. Carol Ojasoo27. Rein Einasto28. Liina Tõnisson29. Priit Aimla30. Lisette Kampus31. Rene Tammist32. Toomas Alatalu33. Hagi Šein34. Tiia Tiik35. Marju Toom36. Ülo Kaevats37. Piret Kruuser38. Enn Vetemaa

39. Svetlana Adamson40. Daniil Gatõžski41. Ege Hirv42. Arvo Uukkivi43. Kalle Laane44. Imbi Masing45. Rein Joller46. Ülle Toming47. Ardo Ojasalu48. Külli Palmsaar49. Laur Kiik50. Andres Ergma51. Ardo Nõmm52. Meelis Virkebau53. Artur Lepik54. Ivan Prihhodko55. Vaike Suur56. Zoja Tint57. Anastassia Kjahrenov58. Aleksei Kraizmer59. Tiiu Panina60. Toomas Sarapuu61. Alar Sepp62. Erko Vaks63. Andrei Vorobjov64. Maila Võrno65. Hermo Kuusk66. Reelika Belova67. Ebe Järvine68. Martin Kirs69. Ann Mikiver70. Kalle-Kaupo Murakas71. Kristjan-Koort Tallo72. Zoja Antonova73. Lembit Kolk

74. Lagle Mäll75. Eero Rang76. Sirli Sikov77. Andres Udal78. Kalev Allikveer79. Jekaterina Janutenene80. Meelis Järva81. Jürgen Prual82. Anna-Kristiina Einama83. Estelle Laane84. Inga Maimik85. Rami Morel86. Aleksandr Pervov87. Tiit Järve88. Marju Karin89. Kärt Kuks90. Riin Kübarsepp91. Silva Morel92. Jüri Mägi93. Merli Reidolf94. Ija Stõun95. Külli Urb96. Aino Allik 97. Maret Gnatjuk98. Piret Mäeniit99. Eevi Noksmann100. Argo Priivits101. Erki Veeroos102. Ingrid Kaoküla103. Kaido Kurvits104. Rein Perk105. Raigo Loide106. Marilin Maalder107. Heidi Saar108. Schwenn Seene109. Valdur Topaasia

24 Lahenda ja võida

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28 29

30 31 32

33 34 35 36 37 38 39

40 41 42

43 44 45 46 47 48 49 50

51 52 53

54 55 56 57

58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69

70 71 72 73

74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85

86 87 88

89 90 91 92

KüsimusedOranžil ribal ülalt alla: Marie Under, Lily Marleen, Ingrid Bergman,

Staatspräsident Päts, Händel; Rhapsody in Blue, Double Delight, Sexy Rexy – need on...

Vasakult:1 Eesti sotsiaaldemokraatia isa (pere- ja

eesnimi); 11 Jaan Krossi ajaloonovellide ko-gumik; 14 oma ema tütre; 15 korporatsiooni Fraternitas Liviensis almanahh; 20 ainulaadne täht; 21 roomlaste 1; 22 poeet, esimesi Eestile iseseisvuse nõudjaid, Eesti Töövabariigi idee autor (eesnimega); 25 kõva, tugev; 26 edu-punktide saavutajad; 30 kõige rakendatum meetod; 33 sissehingatav element; 34 kuulus kõrgkool; 35 leia vajalik; 37 ajal (murdes); 39 rahva võimu tähistav lühend; 41 kanguse ühi-kud; 42 puhaskaal; 43 Perekonnaseadus; 44 Hegeli õpetus, algselt Vana-Kreeka väitlemis-kunst; 51 eurooplaste ühendus; 52 Jüri Pihli õpitud eriala; 54 ristist kujunenud kirjatäht; 55 nakkushaigus, põlgusväärse metafoor; 57 isi-kuline asesõna; 58 Assüüria tarkusejumal; 59 kõrva kujust inspireeritud täht; 60 üle-euroo-palist ökoloogilist transpordivõrku korraldav organisatsioon (Infra Eco Network Europe); 61 sinu; 62 Eesti malesuurmeister, kes suri 33aastasena; 64 suvaline hulk; 65 tänu pälviv tegu; 67 sammas kreeka keeles; 69 elektroo-nikaajastu lemmiktäht; 70 sada tuhat grammi; 71 tasumata olema; 73 kirjastus ning keelte-kool; 74 lindiskandaaliga hävinud turvafirma; 75 lehekuu; 76 Hiiumaa kunstnik, naivist; 77 „Õnne 13” asendamatu daam; 80 V kaksik-vend, kes iseseisvus alles keskaja lõpul; 81 palmileht pühade tekstidega; 83 põhjanaabrit; 85 Ameerika elukutseliste piljardimängijate ühing; 86 tüma ja märg; 87 Soome investee-rimisfirma; 88 dünamiidi leiutaja; 89 julm rep-ressiivorgan ajaloost; 90 India teadushariduse ja -uuringute instituut; 92 levinuim väärisgaas.

Ülalt alla:1 tuhandes; 2 sada kilo; 3 lämmastik; 4 küla

Lüganuse, Rapla, Tõstamaa vallas; 5 üleilmne suurvõistlus; 6 väikelinn Santorini saarel; 7 Po-lüneesia tuulejumal; 8 klass; 9 mobiilioperaa-tor; 10 roomlaste 50; 11 tuumafüüsikust kirja-nik Jaanus Andreus Nooremb, küünitäitja; 12 paavsti volinik; 13 iirlasele kohatu naisenimi; 16 keerutamata; 17 kehv, saamatu anagram-mina; 18 kehaosa koormuste kandmiseks; 19 Leedu tähis; 23 ketramise riistad; 24 roomlas-te 2; 27 Tallinna Vabaduse väljaku projektee-rimiskonkursil 1937 esikoha võitnud arhitekt; 28 „Hey ...”, biitlite laul; 29 näidis-, esitluslugu; 30 pädevus; 31 Tallinna lühend; 32 jõgi Kata-loonias; 40 võõras võim; 45 ... orden, Prant-suse riigi kõrgeim autasu; 46 laulusõnad „Ei me ... elu meil tuua võib”; 47 Kenya tähis; 48 lõikude ja veergude joondaja; 49 vaimunõder, algselt osavõtmatu, poliitikast kõrvalehoid-ja Antiik-Kreekas; 50 rododendron; 53 patt inglise keeles; 56 normeeriv teatmeteos; 60 moes; 63 pianist, Aurora ja Johannese tütar (initsiaal+nimi); 66 töörõõmu kasvulava; 67 peenutseja; 68 aasta, kuu, päev (rahvusvahe-line lühend); 72 võimaldad; 78 voli, pääse; 79 veehaldjas; 82 Napata vabatahtlike ühing; 84 punaste kaantega entsüklopeedia; 91 käsivart kujutavast piktogrammist sündinud kirjatäht.

Ristsõna lahenduse saad kollastesse ja punastesse ruutudesse

Võida reis Euroopa Parlamenti! Saada ristsõna lahendus hiljemalt 25. oktoobriks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kontorisse Ahtri 10a Tallinn või e-posti aadressile jaak.juske@sotsdem.eeKõigi osalejate vahel loositakse välja kahe-päevane reis Brüsselisse Euroopa Parlamenti.