Uku Suviste: Uku Suviste: võitmatu on võitmatu on see, kes ei anna see, kes ei anna kunagi alla kunagi alla

sõdurilehtsõdurileht NR 21 (377) ESMASPÄEV 7. JAANUAR 2013 ISSN 1736-3411

94 aastat tagasi suutsid eestlaste väed Vabadussõjas vaid üheksa päevaga nihutada rinnet Tallinna lähistelt peaaegu Tartuni.

Lõppes kaardiõppus Briis 1204.-06. detsembrini toimus maaväe väeüksuste väljaõppetsüklisse kuuluv õppus Briis 12. Tegemist oli kaardi-harjutusega, kus anti väeüksustele juba möödunud aasta septembris aset leidnud õppuse Tsüklon raames koostatud lahingukäsud ning alustati õppuse Kevadtorm 2013 operatsioo-nide planeerimisega.

Briis 12 stsenaariumi kohaselt tekkis kahe osapoole vahel konvent-sionaalne konflikt ja õppuse raamistiku moodustas otseselt Kevadtorm 2013 operatsioonide raamistik, mis kesken-dub kolmele peamisele lahingliigile Lääne-Virumaal ja Kesk-Eestis. Kuna brigaadi väljaõppetsükkel pataljonide osas on juba väga heal tasemel, siis pöörati tähelepanu eelkõige funkt-sionaalsele õppele, mis tähendas et lisaks kaardiharjutusele viis brigaa-distaap läbi funktsionaalse täiendõppe pataljonide spetsialistidele.

Ülemate õppegrupile viis maaväe staabiülem kolonelleitnant Risto Lumi läbi täiendõppe kursuse, mis käsitles lahinguvälja luurealast ettevalmistust. Õppuse Briis 12 üldjuht kolonelleitnant Aron Kalmus hindas õppusel osalenuid kõrgelt. "Kuigi möödunud aasta suvel neli üksuse ülemat seitsmest vahetus, oli tase kõrge ehk pataljonide rutiin ja väljaõpe on väga heal tasemel." Samuti tõstis kolonelleitnat Kalmus esile erinevate relvaliikide kõrget kva-liteeti ja seesuguste staapide panust, mis rahuaja tingimustes on tegelikult alamehitatud.

Juba jaanuari kolmandal nädalal jätkub staapide väljaõppetsükkel õppu-sega Mussoon, kus Briis 12 käigus loodud plaan mängitakse läbi arvu-tisimulaatoril. Aprillis järgneb sellele omakorda õppus Tornaado ning välja-õppetsükkel päädib õppusega Kevad-torm 2013. Pataljonide lõikes oli Briis 12 näol tegemist esimese õppusega, mis puudutab tuleval aastal toimuvat Kevadtormi.SL

Valitsus kiitis heaks Eesti veteranipoliitikaValitsus kinnitas 20. detsembril heaks kaitseministeeriumi ja kaitseväe koostöös valminud veteranipoliitika, mis toob missioonil käinud sõduritele ühiskonna ja riigi ulatusliku toe.

Veteranide ühiskondlikuks tunnus-tamiseks hakatakse 23. aprillil pidama üleriiklikku veteranide päeva. Samuti toetatakse veteranide organisatsioone ja tuuakse Afganistanist Eestisse välis-missioonil langenute mälestusmärk.

Veteranipoliitika valmis kaitseväe-laste muresid arvestades ning seda on tutvustanud nii elukutselistele kait-seväelastele kui ka välismissioonidel vigastatutele. Veteranipoliitikat arutas ka riigikogu riigikaitsekomisjon, kaitse-ministri nõukoda ja Vabariigi Presidendi Riigikaitse Nõukogu.SL

Soomusrongid külvasid vastastes hirmu ja aitasid vabadussõda võita

433

Jõulud tõid kodusoojuse Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelasteni

Kaitseväelastele jõulud algasid kaitseminister Urmas Rein-salu videotervitusega. Sellele

järgnes juba jõulumissa, mille pidas kaplan - kapten Endel Apsalon.

Jalaväekompanii Estcoy-15 ülem major Tõnis Metjer rõhutas sõduritele k õ n e l d e s , kui oluline on kodust kaugel olles nii oma l ä h e d a s t e kui kaas-v õ i t l e j a t e toetamine: „Üks pere on kõigil kaugel kodumaal, kes mõtleb teie peale ja kellele mõt-lete teie, teine pere oleme meie kõik siin. Olgem üksteise vastu sallivad ja

hoidkem omavahelist heatahtlikkust.“ Afganistanis teenivaid kaitseväe-

lasi pidasid meeles ja toetasid mitmed Eesti ettevõtted. Kalevi kommivabrik saatis komme ja piparkooke, Rakvere Lihakombinaat veri- ja grillvorsti ning Põltsamaa Felix erinevaid mahlu ja salateid. Samuti kostitati sõdureid kodumaise joogipoolisega - alkoho-livaba õlut kinkis Saku Õlletehas ja kalja A. Le Coq.

25. detsembril jõudsid patrullbaasi Pimon ka sõdurite lähedaste saade-tud jõulukingitused. Omavalmistatud taskukalendrid saatsid kaitseväelastele Tartu Kesklinna Lastekeskuse lapsed, samuti jõudsid Afganistani Saue güm-

naasiumi alg-klasside õpi-laste isetehtud kingitused.

Kodusoo-just pakkusid n a i s k o d u -kaitsjad, kes kudusid Afga-

nistanis teenivatele sõduritele sokke ja kindaid. Esmakordselt saatsid Nais-kodukaitse Lääne ringkonna naised Afganistani enda keedetud õuna-poh-

lamoosi. Moosi keetmisega tegelenud Kaja Mander loodab, et sellest kuju-neb tore traditsioon, mis rõõmustab nii saajaid kui ka tegijaid tulevikuski.

Uus aasta saabus ilutulestikugaUus aasta saabus Afganistanis teeni-vatele kaitseväelastele miinipilduja-test lastud valgustusrakettide ilutules-tikuga. Vana-aasta õhtut patrullbaasis Pimon ilmes-tasid juma-lateenistus, t a v a l i s e s t p i d u l i k u m õ h t u s ö ö k ning telesaadete ühisvaatamine.

Esimest korda Eestist kaugemal aastavahetust tähistanud Estcoy-15 sidemehe nooremveebel Ivan Baru-lini sõnul tegi uue aasta vastuvõtmise eriliseks Eestist pärit toidupoolisega kaetud söögilaud.

Vana-aasta viimane päev algas pat-rullbaasis Pimon kahe patrulliga, mil-lest üks viis kõrbealale vastase tege-vuse häirimiseks ja teine patrullbaasi

lähedastesse küladesse, kus koostöös kohaliku politseiga uuriti külaelanike käekäiku.

Ka Camp Bastionis paikneva rah-vusliku toetuselemendi (NSE-14) kait-seväelased tähistasid vana aasta lõp-pemist ja uue saabumist õhtusöögiga, mille tarbeks grilliti Eestist kaitseväe-lastele saadetud lihatooteid.

1. jaanuaril jätkasid Afganistanis Helmandi provintsis p a t r u l -l b a a s i s P i m o n ja Camp Bastionis teenivad kaitseväe-

lased oma igapäevaste teenistusko-hustuste täitmist.

Praegune Afganistani kontingent alustas teenistust novembris. Kontin-gendi ülem on kolonelleitnant Too-mas Möls. Patrullbaasis Pimon teenib major Tõnis Metjeri juhitud Estcoy-15, mida toetab Camp Bastionist rahvus-lik logistiline toetuselement NSE-14 kapten Rauno Mäe juhtimisel.SL

Afganistanis teenivate Eesti

kaitseväelaste jõulupühad

möödusid teenistusülesan-

deid täites, jõululaupäeva

tähistasid sõdurid Eestist saa-

detud toidu ja kingitustega.

uudised

"Üks pere on kõigil kaugel

kodumaal, kes mõtleb teie peale

ja kellele mõtlete teie, teine pere

oleme meie kõik siin."

Vana-aasta õhtut patrullbaasis

Pimon ilmestasid jumalateenistus,

tavalisest pidulikum õhtusöök ning

telesaadete ühisvaatamine.

Soovitusi talvises Soovitusi talvises metsas ellu metsas ellu jäämiseksjäämiseks

FOTO: ARHIIV

Naiskodukaitsjad saatsid Afganistanis teenivatele kaitseväelastele jõuludeks isevalmistatud sokke ja kindaid.

Sõdurileht annab nõu, mis lisa- vahendeid kasutades ja mis nippidega metsas pakasega mugavalt toime tulla.

Teavituskeskus, Filtri tee 12, Tallinn 15007Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2117Tegevtoimetaja: kapral Kristjan TeraseKüljendaja: reamees Mathias VäärsiReporter: reamees Martin Altraja

sõdurilehtsõdurileht

sõdurilehtsõdurileht

Peainspektormajor Ilmar KikkasJuhkentali 58, Tallinn 15007tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplankol-ltn Taa vi Laa ne pe reJuh ken ta li 58, Tal linn 15007,tel 717 1015, kap la ni tee nis tus@mil.ee

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka: Sõdurilehe FACEBOOKi lehekülge www.facebook.com/s6durileht

DIANA PILME vanemveebel

ESMASPÄEV, 7. JAANUAR 2013

kommentaar

Uus aastaVäeosades ja asutustes on võimust võt-nud jõulurahu ja aastavahetuspuhkuste hooaeg. Nii mõnegi ajateenija jaoks on möödas esimene suurem puhkus, olgu selleks siis jõululaupäev perekonna või aastavahetus sõprade seltsis.

Aasta helgeimal ajal asendus väe-osadeski tavapärane väljaõpe paljuski meeldivate jõuluaskeldustega.

Nii reamehe, allohvitseri kui ka ohvitseri jaoks valmistab muret see, kuidas oma ligimestele kingitusi teha ja neile kodusoojust pakkuda.

Kaitseväes on igaühe eesmärgid täht-sad ja tõsised, aga õnneks ei ole meile, kaitseväelastele, inimlikkus võõras.

Nii näiteks leiab antud lehenumb-rist, kuidas Staabi- ja Sidepataljoni ajateenijad käisid jõulumeeleolu loomas Järvamaa lasteaedades ja hooldekodudes.

Juba see näitab, et ajateenistus ei ole koht, kus ainult järgitakse karme määrustike ja tegeletakse üksnes militaarõppega, vaid tegemist on võimalusega, kus noor inimene saab oluliselt arendada oma sotsiaalelu ja tutvusringkonda.

Pühademeeleolu jäägu meie süda-metesse, kuid nüüd peame taaskord alustama uue tööka ja loodetavasti nii Eesti riigile kui ka kaitseväele eduka ja parema aastaga.

tsitaat

„Luban, et oleme koos heas ja

võitleme kõik koos, kui ajad ei ole enam

nii head,“ ütles Kaitseliidu ülemana

teenistust alustanud brigaadi-kindral Meelis Kiili Eesti

Sõjameeste Mälestuskirikus toimunud tseremoonial.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Kirjuta, mida põnevat teada said või millest tahaksid järg-mistest Sõdurilehtedes lugeda. Parimad kommentaarid võivad leida tee Sõdurilehe külgedele.

Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirju-tada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime lehte paremini teha.p

Staabi- ja sidepataljonis on traditsiooniks kujunenud jõu-lude ajal esineda näidendi ja lau-

ludega Järvamaa lasteaedadele ja hool-dekodudele. Jõuluaegset teekonda Jär-vamaale võetakse ette juba seitsmen-dat aastat. Kogu ürituse eestvedajaks ja hingeks on Staabi- ja sidepataljoni sõdurikodu juhataja Reet Kaljula, kelle sõnul käivad ajateenijad Järvamaal esi-nemas eelkõige seetõttu, et just sellest maakonnast pärineb pataljoni lipp.

Ajateenijate näidendites on ühen-datud laulmine ja näitlemine ning ka tantsuline liikumine. Kaljula sõnul loovad ajateenijad esinemiskavad vas-tavalt oma huvidele ja võimetele. „Me oleme kasutanud igasuguseid muu-sikastiile, alates rokist ja lõpetades klassikalise lauluga,“ ütles Kaljula.

Õpetlikud näidendid Ajateenijad esinesid jõulunäidendiga Ahula lasteaed-algkoolis ja Aravete lasteaias. Näidendis tutvustati lastele sõduri eluolu läbi päkapiku kujundi, alateemaks oli korra hoidmine iseenda ümber. Sõdurid olid ümber kehastu-nud päkapikkudeks ning seletasid las-tele, mida tohib teha ja mida mitte ning aitasid neil toad ära koristada. Loomulikult käis kohal ka jõuluvana.

Esinemas käidi ka vanematele ini-mestele Järvamaa hooldekodudes. Reet Kaljula sõnul on seesugused esinemised oluliseks vahendiks põlv-kondade lähendamisel. „Kaitsevägi ei ole mitte ainult militaarne õppeor-

ganisatsioon, tegelikult on läbi selle võimalik anda noortele inimestele sotsiaalne kogemus, mida nad ei ole oma senises elus saanud, aga mis on vajalik selleks, et mõistetaks erine-vaid põlvkondi,“ seletas Kaljula.

Väärtuslik kogemusAjateenijad hindasid esinemistest saadud kogemusi kõrgelt. Reamees Tõnis Ojandule meeldisid esinemi-sed väga. „See on üks paremaid asju, mida me siiamaani teinud oleme. Eel-kõige vanadekodus esinemine, sest sealsetele inimestele läks see kuidagi eriti hinge,“ kommenteeris reamees Ojandu saadud kogemust.

Kuigi näitlemine ja laulmine on ajateenijatele vabatahtlik, teevad nad seda suure entusiasmiga. Proove tehakse sõdurite vabal ajal ning vahel

näpistatakse lisa uneajastki. Esine-miste nimel on ajateenijad nõus isegi linnaloast loobuma.

Reamees Eerik Säre sõnul kannus-tab neid seesuguste esinemiste juures eelkõige andmisrõõm. „Ajateenija on ikkagi Eesti riigi nägu ja kuna meid ikka niivõrd palju toetatakse, siis on ka väga paslik ja väga kombekohane näidata omapoolset tänu eesti rah-vale,“ lausus Säre.

Võimaluse jõulukavades näidelda ja laulda said 14 ajateenijat. Nagu sõdurikodu juhataja proua Kaljula korduvalt rõhutas, oli kogu üritus vabatahtlik. Tema sõnul tahavad poi-sid lihtsalt väga laulda, isegi kui nende tehniline tase ei ole väga hea. „Mul on rühmas ka selliseid poisse, kes ei oska eriti hästi laulda, aga see polegi olu-line. See on nende eneseteostus. Nad

saavad läbi selle enesekindlust ja nad saavad läbi selle teadmise, et nad suu-davad, et nad oskavad,“ ütles Kaljula.

Seesugune ajateenijate plaanivä-line tegevus sai alguse kaheksa aastat tagasi, kui Reet Kaljula Staabi- ja sidepataljoni sõdurikodu juhtima asus. „Ma nägin, kuidas nendes noor-tes inimestes on olemas väga suur potentsiaal. Ja kui nad selle potent-siaali lihtsalt tabureti peal maha istu-vad, siis minu meelest on see inim-ressursi raiskamine,“ sõnas Kaljula. Esinemised Järvamaa lasteaedades ja hooldekodudes ei jää viimasteks, sest kui väljaõpe ajateenijatele aega jätab, on nad Järvamaale tagasi oodatud, samuti on Staabi- ja sidepataljoni esinemise vastu huvi üles näidanud sarnased asutused mujalt Eestist.Martin Altraja

Staabi- ja sidepataljoni

ajateenijad käisid Järvamaa

lasteaedades ja hooldekodu-

des laulude ja näidenditega

jõulumeeleolu loomas.

Ajateenijad esinesid jõuluajal lastele ja vanuritele

3. jaanuaril kell 10.30 tähistati vaikuseminutiga 93 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ning mälestati Eesti vabaduse eest langenuid. Võidusamba jalamile asetasid Kaitseväe ja Kaitseliidu poolt pärja brigaadikindral Riho Terras ja brigaadikindral Meelis Kiili.

piltuudis

Päkapikkudeks ja jõuluvanaks kehastunud ajateenijad tõid jõulurõõmu Järvamaa lastele.

FOTO: ARDI HALLISMAA

FOTO: PRIIT LUIK

sõdurilehtsõdurilehtESMASPÄEV, 7. JAANUAR 2013

Soomusrongid jõudsid 1919. aasta 13. jaanuari õhtul kapten Karl Partsi juhtimisel aeg-ajalt

raudteed parandades lõpuks Palamu-sele. Võib vaid ette kujutada, kuidas selline edu juhatajate ja sõdurite mee-leolu kõrgele kruvis ja võitlusvaimu teravaks tegi.

Päev hiljem jõuti Tartu külje alla. Viimane äge lahingmüra enne Tartut tõusis Tähtvere väljadel – Läti küttide ja soo-musrong nr. 1 dessandi kok-kupõrkel võit-lesid mõlemad pooled visalt ja kangekaelselt. Kuid Eesti koo-lipoistest, talumeestest ja ohvitseri-dest koosnev vägi korraldas eduka tii-bamise ja soomusrongidelt anti hävi-

tavat tuld. Vaekauss oli kaldunud. Umbes 13:30 jõudsid soomusrongid Tartu jaama.

„Ainuüksi see seik, kuidas vallutati tagasi ülikoolilinn Tartu ja sealses raekojas Eesti rahvuslipp üles tõm-mati näitab ilmekalt, kuivõrd tähtsat rolli mängisid soomusrongid Vaba-dussõjas,” rääkis sõjaajaloo professor Mati Õun. Maismaal tegutseva sõja-laevaga võrreldud soomusrongide tähtsust on hinnatud isegi sedavõrd kõrgelt, et ilma nendeta poleks me Vabadussõda võitnud.

Edulugu algas juhusestNovembri lõpupäevil 1918. aastal leid-sid Kaitseliidu poisid juhuslikult Tal-linnas Kopli kaubajaamast ühe okupat-

sioonivägedest m a h a j ä ä n u d soomusrongi. See oli algeline, kaubaplatvor-midele ehitatud välikahuritega ja kahekordse p u i t l a u d i s e vahel oleva lii-

vaga kindlustatud vagunitega rong.Juba mõne päeva pärast sõideti

selle improviseeritud masinaga rin-

dele, kuid suures lootuses, et liiv hoiab vastase kuulid kinni, osutus valeks.

Seejärel hakati admiral Johan Pitka juhtimisel, keda muuhulgas pee-takse ka soomusrongide isaks, vagu-neid soomustama katlarauaga. 1918. aasta lõpuks oli meie vägede käsutu-ses kolm soomusrongi – laiarööpme-line soomusrong nr 1, nr 2 ja nr 3.

Eeskätt just nende kolme ron-

giga peeti kõige ägedamad lahingud Lõuna-Eestis ja liiguti välja isegi kuni Riia ja Pihkvani, kirjeldas Õun eest-laste vägitükke.

Soomusrongide peamiseks ülesan-deks oli toetada jalaväge suurtüki- ja kuulipilduja tulega (10-12 kilomeetri raadiuses), mistõttu oli rongi mõle-mas otsas vastava relvastusega vagu-nid. Ajale iseloomulikult kombineeriti soomusrongid sellest, mis parasjagu

kättesaadav oli. Nii kasutati suurtüki-vagunis 76mm välikahureid, 155mm haubitsaid ja ka õhutõrjekahureid.

Rongil oli kaasas kõik hädavajalikSoomusrongi koosseisu kuulus 200-meheline dessantvägi, mis enamjaolt käis raudteelähedasi asus-tatud punkte hõivamas.

Vahest üllatava faktina polnud vedur mitte rongi ees, vaid hoopis kes-kel, kuna sageli oli vaja liikuda ühes või teises suunas ning keskel asuvat vedurit oli võimalik paremini kaitsta. Vedurit aeti edasi puukütte ahjudega. „Seetõttu polnud harvad juhused kui rongi seisma jäädes kümmekond meest metsa alla puid tegema saadeti,” ütles ajalooprofessor Õun.

Soomusrongide kõige suuremaks nuhtluseks olid purustatud sillad. Õhku lastud sildade ja lahti ühen-datud rööbaste parandamisele kulus teinekord tunde, ehkki rongil oli remondimeeskond ja kaasas veeti nii rööpaid kui liipreid.

Soomusrongid kadusid aga tõe-näoliselt jäädavalt koos esimese Eesti Vabariigiga, mille sünniloos oli olnud neil väga suur roll.SL

Soomusrongid olid Vabadussõjas noore Eesti kaitseväe võimsaim relv.

Kust tuli mõte teha muusikavideo koostöös kaitseväega?Kuna idee luua antud loo süzee läbi sõduri tegelaskuju oli mul juba varem paigas, tahtsin seda jagada Kaitse-väega, sest uskusin, et paljuski saaks Kaitsevägi mind aidata nii instruee-rimise kui ka mõne varustuselemendi kasutamisega. Kaitseväe initsiatiiv ületas aga minu kõik ootused ning video tegemiseks pakuti parimaid võimalusi: varustust, lõhkamistehni-kat, lennumasinaid ja instruktsioone.

Millest Su lugu „Võitmatu“ räägib?See on lihtne lugu - fragment ühe sõduri elust ja tema emotsioonidest. Ma tahtsin anda ülevaate sellest, mil-lised on tema läbielamised oma riigi teenimisel. Selle loo peamine ees-märk on anda inimestele teada, et sarnaseid lugusid leidub ka meie endi rahusõdurite ja nende perede seas ning hoolimta sellest, milline on kel-legi arvamus sõjapidamisest kui selli-sest, on kõik niisugused sõdurid minu

silmis suure austuse ära teeninud. „Võitmatu“ kannab endas ka sõnu-mit, mille võtavad kokku olümpia-võitijad Justin Gatlin ja Gerd Kanter, kes annavad mõista, et me kõik oleme võitmatud, kui ei anna kunagi alla.

Kus ja millal toimusid muusikavideo võtted?Võtted toimusid Augustis ja Sep-tembris. Välivõtted augustis ning septembris paar stuudiovõtet.

Kes on muusikavideo režissöör?Video rezissöör on Eesti telemaasti-kul tuntud Martin Korjus.

Milliste muusikaprojektidega oled hiljuti tegelenud?Lisaks “Võitmatule” lõppes äsja püha-dehooaeg, mille raames oli arvukalt esinemisi. Vahetult peale jõule ilmus koostöös Vene tuntud lauljanna Angelica Agurbash'iga lugu koos videoga “Belõi Snjeg” (Valge lumi). Jaanuarikuul toimuvad Vanemuise orksetriga ja teiste tuntud lauljatega Memory kontserdid.

Oled tuntud eelkõige lauljana, milline on Sinu suhe kaitseväega?Ma olen läbinud ajateenistuse Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis, seega olen hetkel reservkaitseväelane. See

on minu lähedaseim kokkupuude. Küll aga töötab mu ema kaitseväe peastaabis, seega olen mõneti toimu-vaga siiski kursis.

Millal, kus ja mis ametipostil läbisid sa ajateenistuse?2000 September - 2001 Mai Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis. Ma olin seal kuulipildur.

Kuidas on ajateenistus muutnud Sind kui inimest?Ilmselt muutis päris palju. Mäletan, et tahtsin ise olla mõnda aega tei-ses keskkonnas. Mul oli palju aega mõelda oma tulevikuplaanide üle. Igasugune ajutine keskkonnamuutus annab võimaluse vaadata elu vähe teise nurga alt.

Mida soovid öelda praegustele ajateenijatele?Ma ei ole viimastel aastatel pataljoni eluga täpsemalt kursis olnud, seega ei ole ma kindel, kui palju on muutunud

võrreldes selle ajaga, kui mina kaitse-väes käisin. Kuid esimene asi, mida soo-vin, on kindlasti see, et nad kasutaksin seda aega maksimaalselt ära. Olgu see siis kas enda füüsiliseks või vaimseks arendamiseks. Kindlasti tasub alles jätta kõik olulised kontaktid, sest fakt on see, et need osutuvad hiljem väga olulisteks.

Milline on Su eredaim mälestus kaitseväest?Meeldejäävamad hetked on ilmselt noorteajast, eriti metsalaagrist ja üle-elamiskursuselt.

Mida arvad noormeestest, kes teenistusest kõrvale hiilivad?Ma olin kindel, et tahan ajateenistuse läbida kohe pärast keskkooli. Juhtus aga selline lugu, et ajateenistusele eelnenud arstlikus komisjonis läbisin edukalt kõik testid ning lõpuks, mil olin jõudnud viimase arsti ette, sain väikese üllatuse osaliseks. Nimelt tegi arst näpuvea ja kirjutas dokumendile

“kõlbmatu”. See oli hetk, kus kiirelt jooksid silme eest läbi kõik variandid, kus mõtlesin, mida oleksin teinud, kui ma viga ei mainiks ning ajatee-nistusse ei läheks. Õnneks jäin oma esialgsele otsusele kindlaks.

Mis aga puudutab neid, kes soo-vivad kõrvale hiilida, siis ennekõike usun ja väärtustan ma seda, et mees tegutseb vastavalt sellele, mida ta õigeks peab. Kui tal on selleks hea põhjus, olgu see siis tema tulevik, pere või mõni muu põhjus - mees teab, mis mees teeb. Kui selleks on lihtsalt viitsimatus või hirm uue ees, siis talle endale oleks parim just vastupidiselt käituda ning ajateenistus läbida.

Kas oled mõelnud koostööst kaitseväega ka tulevikus?Ma ei näe ühtegi põhjust seda mitte teha. Kui selleks avaneb võimalus ning on valmimas mõni huvitav pro-jekt, siis kindlasti. Kristjan Terase

Soomusrongid külvasid vastastes hirmu ja aitasid Vabadussõda võita94 aastat tagasi suutsid

eestlaste väed Vabadussõjas

vaid üheksa päevaga nihu-

tada rinnet Tallinna lähistelt

peaaegu Tartuni.

Uku Suviste: võitmatu on see, kes ei anna kunagi allaTuntud eesti muusik Uku

Suviste avaldas hiljaaegu

muusikavideo, mille valmi-

misse andis oma panuse ka

Eesti Kaitsevägi.

Muusikavideo loomisel kasutati kaitseväe varustust, lõhkamistehnikat ja lennumasinaid.

FOTO: INTERNET

FOTO: INTERNET

Soomusrongi koosseisu

kuulus 200-meheline

dessantvägi, mis enamjaolt

käis raudteelähedasi

asustatud punkte hõivamas.

Muusikuna karjääri tegev Uku Suviste läbis ajateenistuse 2001. aastal.

FOTO: INTERNET

sõdurilehtsõdurileht

ristsõna

koomiks | autor: Helin Tikerpuu

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe Spork!Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 56 350 065 või kirjutaaadressil Sõdurileht, Staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12,15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 16. jaanuarini.

Ristsõna number 106 õige lahendussõna oli ÄKKRÜNNAK

Õnnelik võitja onmadrus Taavi Adamson Miinilaevade Divisionist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritudvastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tulebtasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

4 ESMASPÄEV, 7. JAANUAR 2013

Kuigi kaitseväe varustus on hea, oleme siin välja toonud mõned lisavarustuse elemen-

did, mille soetamist külmavaresed kaaluma peaks.

1. Sooja saab tagada kuuma veega –apteekides müüakse kummist kuu-mavee pudeleid ehk soojakotte, mahutavusega umbes üks liiter. Ajage vesi keema, valage kotti ja keerake kork peale nii, et võimalikult vähe õhku sisse jääks. Selline kuumavee-paun tagab põues hoides soojust vähemalt tunniks-paariks, mis ei ole sugugi väike asi. Pudelile (väiksemale kui 1,5 liitrit) saab tõmmata peale villase soki, see väldib kõrvetusi ning samal ajal soojendab/kuivatab sokki.

2. Sooja saab tagada keemi-liste vahenditega – matkapoodides müüakse taskusoojendajaid alla viie euro tükk, mille kasutamine on lihtne. Tuleb murda indikaatorklemmi ja taskusoojendaja annab umbes tunni aja jooksul 50 kraadist sooja. Selle eelis on ka kiirus, sest oma tempera-

tuuri saavutab see vidin sekunditega ja taaskasutuseks tuleb kivistunud geel lihtsalt katelokis vedelaks keeta, mida võib teha ka hiljem.

3. Tasub hankida maskeerimis-värvi magamismati tükk ja vastavalt isiklikule maitsele lõigata sellest ergo-noomilise kujuga tükk ning kanda seda varustuse küljes kättesaadavas kohas, et peatuse puhul see istumise alla võtta. Sellisele tükile võib kinni-tada ka laia pesukummi, et saaks seda kanda näiteks keha küljes. Selline abi-vahend on eriti hea näiteks varitsusel, kus tuleb pikalt varitseda/oodata, kus külm hakkab suhteliselt kiiresti.

4. Talvised töökindad – et mitte rikkuda oma häid ja sooje kaitse-väe kindaid laagritegevuste juures, kasutage sooja voodriga töökindaid, millest ei ole kahju, kui need lõkke-tules või ahju ümber askeldades pisut kannatada saavad. Lisaks ei ole hullu, kui need ka pisut niiskust saavad, sest teil on vahetus olemas.

5. Soojust aitab tagada ka varju-aluse püstitamise kiirus. Telkmantli küljes võib nööride asemel kasutada konks-kumme (metallkonksudega kummist koormarihmad). Teiseks vajalikuks elemendiks on kerged metallist vaiad. Kui ei pea otsima sobivaid pulki, siduma sõlmi, haru-tama nööri ja täitma muid tüütuid protseduure, saab varjualuse kiire-

mini püsti ning saab kauem puhata.6. Mõistliku suurusega termo-

sesse valmis tehtud tee annab sooja ja tõstab motivatsiooni. Juba ainuüksi teadmine, et patrullkotis on mõnus keelekaste varuks, muudab teenistuse meeldivamaks.

7. Militaarkaubandusest võib han-kida sellise asja nagu Poncho liner. See on õhulisest soojast materjalist tekk, mis seotakse väikeste paelakes-tega telkmantli külge. Sellise teki saab endale ümber võtta ja see hoiab oluli-selt sooja ning see on ka väga kerge.

8. Overbootsid, ehk suured niis-kuskindlad, seest karvased jalatsi-katted käivad saabaste peale. Need hoiavad jalad kuivade ja soojadena.

9. Spetsiaalne niiskust eemale juh-tiv ihupesu. See väldib külmetamist kohe otseselt, lastes kehal kuivada palju kiiremini kui tavaline puuvil-lane T-särk. Selline materjal on ka isepuhastuvate omadustega ja näi-teks ühenädalasel harjutusel pole sellist spetspesu vaja vahetadagi, sõltuvalt individuaalsest antisanitaa-rsustaluvusest.

10. Võimaluse korral tasub valida ööbimiskoht suurte kuuskede alla, kus okstest moodustub katus. Lund võib aga kühveldada võra serva alla, nii et puu alla moodustub mugav lohk.SL

Järgnevalt annab Sõduri-

leht nõu, mis lisavahendeid

kasutades ja mis nippidega

metsas pakasega mugavalt

toime tulla.

Elu külmas metsas on täpselt nii mõnus, kui mõnusaks see endale teha.

Soovitusi talvises metsas ellu jäämiseks

FOTO: ARHIIV

"Miks sina sõjaväkke tulid?""Miks sina sõjaväkke tulid?"

Sõdurileht uuris koolimissidelt, mida nad arvavad naiste ajateenistusest.

Ada-MarieKuna ma ise tahan minna sinna pärast keskkooli lõppu, siis ma arvan, et see on kindlasti väga huvi-tav ja väga arendav. Mulle meeldib see distsipliin ja see, et kõik käib kindlate reeglite järgi. Seal sa ei saa lohakas olla.

LiinaMina arvan, et kui naine tahab, siis

miks mitte. Aga see ei peaks olema kohustuslik. Ma arvan, et mul ei ole nii palju jõudu, et ma ajateenistuses hakkama saaksin.

KeiuMa arvan, et kui soovi on, siis miks mitte. Ise tahtsin ka kunagi aega teenima minna, aga enam mitte.

Dagne MarkiineMa arvan, et see on väga lahe nais-tele kes tõesti tahavad tegeleda sellise asjaga. Kunagi mõtlesin isegi ajateenistuse läbimise peale, kuigi ma ei tea mis mind täpselt ees ootaks. Eks aeg näitab.

küsitlus

"Naist mul ei ole ja sõda mulle "Naist mul ei ole ja sõda mulle meeldib, sellepärast. Aga sa ise?"meeldib, sellepärast. Aga sa ise?"

"Mina tulin jälle sellepärast, et mul on "Mina tulin jälle sellepärast, et mul on naine, aga mulle meeldib rahu."naine, aga mulle meeldib rahu."