riigieelarve täitmine 2013 - jaanuar
TRANSCRIPT
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, jaanuar 2013
Rahandusministeerium
27.02.2013
MAJANDUSARENGUD
Kindlustunne tõusis viimase kuuga tööstuses ja tarbijatel, kuid langes kõigis muudes sektorites
0102030405060708090100110120130
-80-70-60-50-40-30-20-10
01020304050
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.) *Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja
Eesti Konjunktuuriinstituut
Ärikonjunktuur paranes viimase kuuga tööstuses ja kaubanduses, kuid halvenes ehituses ja teeninduses
-70-60-50-40-30-20-10
010203040506070
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus
Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad
Eesti Konjunktuuriinstituut
-35-30-25-20-15-10
-505
1015
2025303540455055
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks
Ehitusmahuindeks Kaupade eksport
Eesti SKP kasvas IV kvartalis 3,7%ni. Kasvu veab info-ja side, veondus, kaubandus ja teised sisenõudlusele
suunatud tegevusalad
Statistikaamet
Hõive kasv jätkus aasta lõpus
9.3
3
6
9
12
15
18
21
24
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012
%tuhat
Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)
Statistikaamet
Jaanuari inflatsiooni mõjutas peamiselt elektrituru avanemine
% €
EP
-1
0
1
2
3
4
5
6
-2
0
2
4
6
8
10
12
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon Baasinflatsioon
% €
Detsembris oli eksport nõrk, samas impordimahud jätkasid kasvu
%, v.e.a.
-30
-15
0
15
30
45
-50
-25
0
25
50
75
2009 4 7 10 2010 4 7 10 2011 4 7 10 2012 4 7 10
Ekspordi ja impordi kasvu vahe (parem skaala) Eksport Import
% punkti
RIIGIEELARVE TULUD
Tulusid laekus jaanuaris 615,9 mln (8,2% riigieelarves kavandatust). Kasv 2012.
jaanuariga võrreldes 6,3%
490,8 529,6585,2
141,4 72,3
52,0
9,4%
8,0% 8,2%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
10%
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1 000
2011 2012 2013
maksulised tulud (mln €) mittemaksulised tulud (mln €)
eelarve täitmine (%) parem skaala
Maksulaekumised kasvasid 9,7% võrraEelarve 2013 (tuhat EUR)
jaanuar 2013(tuhat EUR)
1 kuuv.e.a.
Eelarve 2013 täitmine
MAKSUD KOKKU 6 054 720 585 204 10,5% 9,7%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 025 240 495 200 10,7% 9,9%
Füüsilise isiku tulumaks 293 300 34 026 6,9% 11,6%
Juriidilise isiku tulumaks 234 000 29 469 24,4% 12,6%
Sotsiaalmaks 2 069 030 182 387 6,1% 8,8%
Raskeveokimaks 3 900 869 1,0% 22,3%
Käibemaks 1 549 360 155 236 10,2% 10,0%
Aktsiisid kokku 821 150 88 628 19,8% 10,8%
Alkoholiaktsiis 209 000 28 462 45,3% 13,6%
Tubakaaktsiis 161 800 22 567 8,1% 13,9%
Kütuseaktsiis 417 000 34 087 12,3% 8,2%
Pakendiaktsiis 350 22 -51,5% 6,3%
Elektriaktsiis 33 000 3 490 12,6% 10,6%
Hasartmängumaks 21 500 1 767 -1,0% 8,2%
Tollimaks 33 000 2 817 22,0% 8,5%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 029 480 90 004 9,4% 8,7%
Töötuskindlustusmakse 161 680 19 964 6,9% 12,3%
Kogumispensionimakse 87 600 7 736 46,7% 8,8%
KOV FITM 725 200 62 208 7,0% 8,6%
Maamaks 55 000 96 -44,2% 0,2%
Mittemaksuliste tulude laekumine kahanes väiksemate toetuste tõttu 28% v.e.a.
0
50
100
150
200
250
300
350
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Muud Finantstulud Varade müük
Tulud varadelt Kaupade ja teenuste müük Toetused
2012 laekumine 2011 laekumine
52mln
RIIGIEELARVE KULUD
Riigieelarvest tehti jaanuaris kulusid 7,2% plaanitust
• Jaanuaris tehti riigieelarvest kulusid 561,1 miljonit eurot ehk 7,2% eelarves plaanitust. Seda on 0,9% vähem kui eelnenud aasta võrreldavad kulud.
561,10
200
400
600
800
1 000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122013 (mln eurot) 2012 (mln eurot)
Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa
Valitsemisalade jaanuari kulud ja eelarve täitmine
0.4530.38
8.79 17.55 11.71 11.36 16.82 25.87
142.22
26.56
234.29
5.49
6.6%
5.7%
7.3%
4.8%4.5%
7.0%
2.8%
7.4%
9.1%
7.2%
7.9%
9.5%
0.0%
1.0%
2.0%
3.0%
4.0%
5.0%
6.0%
7.0%
8.0%
9.0%
10.0%
0
50
100
150
200
250
Riigi-kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (jo+reg)
SOM VÄM
jaanuari kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Tegevuskulude eelarvest täideti jaanuariga 7,1%
• Tegevuskuludeks kasutati aasta esimese kuuga kokku 83,4mln eurot ehk 7,1% eelarvest.
• Sellest tööjõukuludeks kasutati jaanuaris 48,4 mln eurot ehk 7,9% eelarvest.
• Majandamiskulusid tehti aasta esimese kuuga aga 35,0 mln eurot ehk 6,2% aastaks plaanitust
645
3,5992,062
9,366
896 1,7973,748
936 1,141
4,4342,952 3,4492,070
6,888
5,880
5,322
1,7402,007
2,493
2,3593,682
13,035
1,984 994
7.4
9.0
7.7
5.7
4.1
11.1
6.1
7.4 7.1 7.36.9
12.1
0.0
2.0
4.0
6.0
8.0
10.0
12.0
14.0
0
2,000
4,000
6,000
8,000
10,000
12,000
14,000
16,000
18,000
20,000
Muud HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM
majandamiskulud (tuhat eurot) personalikulud (tuhat eurot) Kulud (% planeeritud tegevuskulude eelarvest)
Sotsiaalkulud suurenesid jaanuaris 7% võrra
• 2012. aasta esimese kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 233 mlneurot ehk 14,3 mln eurot (7,0%) mullusest enam. Eelarvest 8,0%.
• Kasvu põhjused:– pensioniindeksi tõus ja saajate arvu suurenemine (pensionid, kasv 3%);
– suurem sotsiaalmaksu laekumine (ravikindluskulud, 6%);
– riigipoolse panuse suurenemine (riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensionifondi, 108%);
– saajate arvu kasv (puuetega inimeste igakuulised toetused 3%, erijuhtudel riigi pooltmakstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest, 2% ja ajateenijate eest, 4%)
– päevamäära tõus ( töötutoetus, 34%)
• Kasvu leevendasid:– tööhõive kasv (riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest vähenes 35%).
– saajate arvu vähenemine ja muutused saajate struktuuris (vanemahüvitis vähenes6%, peretoetused vähenesid 1%)
Peamised sotsiaalkulud jaanuaris I
Jaanuar (mln eur) Plaanitust
Ravikindlustus 71,9 8,7%Pensionikulu 113,2 7,7%Peretoetused 8,1 8%Vanemahüvitis 13 7,6%Puuetega inimeste igakuulised toetused 4,8 7,2%
0
20,000,000
40,000,000
60,000,000
80,000,000
100,000,000
120,000,000
140,000,000
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused
Periood: 2009-2013. a jaanuar
2009 2010 2011 2012 2013
Peamised sotsiaalkulud jaanuaris II
Jaanuar (mln eur) Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 6,3 7,7%
Töötutoetus 0,8 8,7%
II sammas 15,3 8,6%
0
2,000,000
4,000,000
6,000,000
8,000,000
10,000,000
12,000,000
14,000,000
16,000,000
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
Periood: 2009-2013. a jaanuar
2009 2010 2011 2012 2013
Investeeringuid tehti jaanuaris oodatult vähe
Jaanuaris suunati investeeringuteks 18,6 mln eurot, sealhulgas kulus põhivarainvesteeringuteks 7,5 mln ning investeeringutoetusteks 11,1 mln eurot.
Kasutatud on 2,78% eelarvest. Madal täitmine aasta esimestel kuudel on ootuspärane.Aasta alguses toimub riigihangete ettevalmistamine ning väljamakseid tehakse enam aastateises pooles. Mahukate ehitusinvesteeringutega alustatakse teisest kvartalist kui algabehitushooaeg. Näiteks teede ehitus ja hooldus.
Võrreldes 2012. aasta esimese kuuga on toimunud hüppeline vähenemine, kuid aastalõikes nii suurt langust ette näha ei ole. 2013. aasta prognoosi järgi langeb investeeringuteüldmaht 11% peamiselt saastekvoodi müügituludest tehtud investeeringute arvel.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 18.6 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
2013 2012
Välistoetusi maksti jaanuariga välja 4,4%plaanitust• Aasta esimese kuuga tehti välistoetuste arvel väljamakseid 42,2 mln
eurot, ehk 4,4% plaanitust (2012. aasta jaanuaris vastavalt 63,6 mln eurot ja 7,1%).
• Struktuuritoetuste arvel maksti jaanuaris välja 23,0 mln eurot, ehk 3,4%plaanitust (2012. aasta jaanuaris vastavalt 37,6 mln eurot ja 6,1%).
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) onjaanuariga välja makstud 18,7 mln eurot, ehk 15,0% planeeritust (2012. aastajaanuaris vastavalt 24,1 mln eurot ja 16,6%).
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik kasutamine (0,1%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 101,2 miln eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete madal tase (1 144 eurot) on ootuspärane. 2012. aasta neljandas kvartalis kiitsid doonorid heaks kõigi memorandumites kokkulepitud valdkondade programmide kirjeldused ning praegu tehakse ettevalmistusi programmide rakendamiseks. Jaanuari jooksul kasutati ainult tehnilise abi vahendid.
Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes (2013. aasta)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
668.9
124.7 108.4
28.7 14.5 7.423.0 18.70.1 0.4 0.0 0.0
3.4
15.0
0.1
1.3
0.0 0.0
0
2
4
6
8
10
12
14
16
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-toetused
Maaelu/kalandus
EuroopaPõllumajanduse
Tagatisfond
Muuvälistoetus
Norra jaEMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed valitsemisalade lõikes (2013. aasta)
•Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
156.6 164.1 233.3 236.6 72.4 68.1 11.7 9.84.8 5.9
18.95.1 3.3 3.2 0.1 0.9
3.13.6
8.1
2.1
4.6 4.7
0.7
9.1
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
0
50
100
150
200
250
HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal)
SOM SiM (julgeolek)
ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Heakskiidetud projektide ja väljamaksete osakaal (%) programmperioodi algusest
92%90%
76%
100% 100%
60%
68%
47%
1%
38%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö
Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed
Jaanuaris kasvas riigikassa likviidsete varade maht 3,3%
• Jaanuari lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,50 mld eurot.
• Võrreldes 2012. aasta lõpuga kasvas riigikassa likviidsed varade maht 48,2 mln eurot ehk 3,3%.
301.8 320.2 333.0 347.0 346.2
904.0 683.3
636.1
1,106.21,155.2
22.6
-16.8
-3.4
49.9
3.3
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
2009lõpp
2010lõpp
2011lõpp
2012lõpp*
2013 Jaanuar
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid