Romantism½ 19 sajand

PrantsusmaalHispaanias

SaksamaalInglismaal

• Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele.

• Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat.

• Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks.

• Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal.

Ио́ганн Го́тлиб Фи́хте ( Johann Gottlieb Fichte, 1762- 1814)

Романтики начинают свой путь с трактатов Фихте и его философии Я - не Я.

Для них идеал - это нечто бесконечное, абсолютное, прекрасное, но при этом таинственное и непостижимое. Идеал природы постигается не разумом и наукой, а интуитивно, через творчество.

Романтики видят в душе человека соединение 2-х полюсов: ангела и зверя, разделив людей на тех, кому доступен идеал, и тех, кому он не доступен.

Основная проблема романтика - двоемирие.

не- Я

Яне- Я

не-Я

не- Я

не- Я

В природу

В прошлое

В будущее В мистику

В иные миры

В религию

В творчество

В народ

ДВОЕМИРИЕ

В детство

Ио́ганн Го́тлиб Фи́хте ( Johann Gottlieb

Fichte, 1762- 1814)

Prantsuse kunst

“Жиль” “Жан Поль Марат”

Romantism Prantsusmaal • Eripärad:• Рettumine revolutsiooni ideallides ja Valgustusfilosoofias.• Napoleoni isiksus (üliinimene)• Noorus ihkas vabadust, sellepärast polnud rahul:

– rangetele reeglitele allutatud;– kunstniku tundeid ja spontaansust maha suruva

klassitsismiga.• Hakati taotlema maalilisust, temperamentsest värvikäsitlust,

rahu asemel ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste.

• Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse

revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine,

rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning

ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide

tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra

võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja

rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud

romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna

unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu

vabadusliikumisega.

Jean Louis Andre Theodore Gericault. 1791-1824 ( esimene romantismi maalikunstnik )

➔ Тõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824).

➔ Gericault hiigelsuur ( 7,5 х 4,9 meetrit) teos "Meduse`i parv" (1819) oli esimine, kus avaldusid jõuliselt uue stiili taotlused- romantism.Тeose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel.

➔ See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Hukkuvalt laevalt pääses parvele umbes 140 inimest. Kui 12. päeva pärast sattus parve lähedusse juhuslikult laev "Argos", oli pääsenutest elus veel 15 inimest. Maalil on kujutatud merehädalistes puhkenud lootusepuhangut, nähes "Argost" silmapiiril.

Theodore Gericault."Meduse'i parv". 1819

• Rahutu ülesehitus ning arev, pingeline meeleolu iseloomustavad seda maali. Need on õigupoolest omadused, mis kuulusid juba 17. sajandi barokkmaalile ning nüüd romantikute poolt uuesti ellu äratati.

Theodore Gericault.Keiserliku kaardiväe ohvitser. 1812.

Eugene Delacroix (1798-1863). Kui Gericault maalides oli inimkehade plastilises modelleerimises tunda veel klassitsismi jälgi, siis Eugene Delacroix oli sajaprotsendiline romantismi esindaja, kes pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele. Peamiselt väljendas ta end täiendvärvide abil (punane ja roheline kõrvuti). Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus.

Tema teine kuulsaim teos "Chiose veresaun" on pühendatud ikestatud kreeka rahva kannatustele. Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline “Chiose veresaun” sai endale pilkenimeks “maalikunsti veresaun” - siin ilmnes selgesti vaen, mida ametliku kunsti pooldajad tundsid iga uudsema mõtte vastu kunstis.

"Chiose veresaun"

Delacroix. "Vabadus viib rahva barrikaadidele" (Louvre, 1831)

• 1830. aasta Juulirevolutsiooni tervitas ta maaliga "Vabadus viib rahva barrikaadidele". Sel maalil liitis Delacroix ühtseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Maalil on kujutatud võitlust Pariisi tänavail. Võitlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus. Vabadus ja meesterühm rühivad edasi püssirohusuitsu mattunud võitlustandril. 1830. aastal, kui taas revolutsioonilaine üle Prantsusmaa veeres, tähistas Delacroix seda suure revolutsiooni ülistava maaliga “Vabadus viib rahva barrikaadidele”. Vabadust kehastab seal sini-valge-punast trikoloori ja revolutsionääride punast früügia mütsi kandev naine. Vasakul silindriga härrasmees, kel on kunstniku enda näojooned.

"Sardanapali surm"

"Sardanapali surm" on lugu Assüüria valitsejast Sardanapalist, kes, nähes oma pealinna Ninive langemist, laskis legendi järgi end koos varandusega ära põletada. Kunstnik on seda sündmust käsitlenud veelgi jubedamalt: nagu oleks Sardanapal

korraldanud tõelise veresauna, käskides tappa ka oma naised, paazi ja lemmikhobused.

"Dante ja Vergilius põrgus" (Louvre, 1822)

"Dante ja Vergilius põrgus" (Louvre, 1822)

• "Dante ja Vergilius põrgus" (Dante paat) Maal on loodunud itaalia luuletaja Dante Alighieri(1265-1321) poeemi ”Jumalik komöödia” ainetel. See teos koosneb kolmest osast – “Põrgu”, “Purgatoorium” ja “Paradiis” ning on esitatud nägemusena hauatagusest elust. Dante mõtlesel teekonnal läbi põrgu 9 ringi ja puhastustule on tema saatjaks suur antiikaja luuletaja Vergilius.

• Surnute riiki ületavad nad Charoni lootsikus allmaailma jõe Acheroni,milles vaevlevad piinatud hinged.

Romantism Saksamaal Sakslane Caspar David Friedrich (1774-1840) lõi laiu, selge läbipaistva õhuga ja nagu kuivalt maalitud maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees

Caspar David Friedrich.Rist mäel. u. 1808

K. D. Friedrich. Rändur udumere kohal

Caspar David Friedrich.Kloostrivaremed tammikus. 1809-1810

Kriidikaljud Rügenil (umbes 1818)

Elu astmed

Eestis

• Lydia Koidula Eesti poetess• Theodor Altermann (näitleja, lavastaja)• Eduard Bornhöhe (kirjanik)• Indrek Hirv (poeet)• Villem Kapp (helilooja)• Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst)• Johann Köler (maalikunstnik, rahvusliku liikumise

tegelane)• Ants Lauter (näitleja, lavastaja)• Artur Lemba (helilooja)• Mihkel Lüdig (helilooja)• Liina Reiman (näitlejanna)• Andres Saal (romaanikirjanik)