PÄRNU VABAKOOL

AASTATÖÖ KOOSTAMISE, VORMISTAMISE JA ETTEKANDMISE

JUHEND

Pärnu 2019

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3

1. UURIMUSLIK TÖÖ .................................................................................................................. 5

1.1 Teadusliku töö tunnusjooned ........................................................................................ 5

2. LOOVTÖÖ .................................................................................................................................7

3. AASTATÖÖ ÜLESEHITUS ...................................................................................................... 9

3.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 10

3.2 Sisukord ...................................................................................................................... 10

3.3 Sissejuhatus ................................................................................................................ 11

3.3 Töö põhiosa ................................................................................................................ 11

3.4 Kokkuvõte .................................................................................................................. 12

3.5 Kasutatud lühendid ..................................................................................................... 12

3.6 Kasutatud allikad ........................................................................................................ 13

3.7 Lisad ........................................................................................................................... 13

4. AASTATÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED ............................................................................. 14

4.1 Pealkirjad .................................................................................................................... 14

4.2 Keelekasutus ............................................................................................................... 14

4.3 Arvud ja mõõtühikud .................................................................................................. 15

4.4 Tabelid ........................................................................................................................ 15

4.5 Illustratsioonid ............................................................................................................ 16

4.6 Kasutatud lühendid ..................................................................................................... 16

4.7 Tsitaadid, refereeringud, viited ................................................................................... 17

5. AASTATÖÖ ETTEKANDMINE ............................................................................................. 25

5.1 Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid ................................................................ 25

5.2 Efektiivse slaidi kujundamine .................................................................................... 26

5.3 Ettekande ülesehitus ................................................................................................... 27

6. AASTATÖÖ HINDAMINE ..................................................................................................... 28

Lisad ............................................................................................................................................. 29

Lisa 1. Tiitellehe vormistamise näidis .............................................................................. 29

Lisa 2. Sisukorra vormistamise näidis .............................................................................. 30

Lisa 3. Uurimistöö hindamismudel .................................................................................. 31

Lisa 4. Loovtöö hindamismudel ....................................................................................... 32

3

SISSEJUHATUS

Käesolev „Aastatöö koostamise, vormistamise ja ettekandmise juhend“ annab ülevaate aastatöö

nõuetest Pärnu Vabakoolis ja on mõeldud õppijale ja juhendajale toeks aastatöö koostamisel,

vormistamisel ning ettekandmisel. Juhend annab ülevaate aastatöö liikidest ja ülesehitusest,

vormistamise nõuetest, ettekande koostamisest ning esitamisest ja aastatöö hindamisest.

Pärnu Vabakoolis koostavad kõik 8.-9. klassi õpilased

8. klassis teadustöö põhimõtetest lähtuv uurimistöö;

9. klassis loovtöö.

Aastatööd võib teha nii individuaalselt kui kokkuleppel õpetajatega ka paaris- või rühmatööna.

Teema lõplikuks sõnastamiseks on õpilasel soovitav tutvuda teemakohase kirjandusega, et

selgitada, kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda

jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele:

Kas see teema huvitab mind?

Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus?

Kas on piisavalt teemakohast materjali?

Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused?

Kas selle teemaga tegelemine arendab mind, võimaldab mul näidata oma teadmisi ja oskusi?

Millistele küsimustele otsin vastust?

Milleks ma seda teen: mis on minu uurimuse mõte või mida soovin luua?

Kogu aastatöö protsessi läbimiseks õpilane

valib iseseisvalt või koos juhendajaga esialgse teema 1. veerandi lõpuks;

tutvub juhendaja poolt soovitatud või ise valitud kirjandusega;

sõnastab juhendaja abiga aastatöö eesmärgi (uurimusliku töö korral probleemi);

4

koostab aastatöö tegevuskava;

uurib uurimistöö puhul materjali valitud teema kohta, teostab küsitluse vms, loovtöö korral

valmistab praktilise osa;

esitab tähtajaks uurimis- või loovtöö nõuetele vastava kirjaliku aastatöö;

esitleb töö tulemusi publikule.

Nõuetele vastav aastatöö valmib koostöös aastatöö juhendajaga õppeaasta jooksul

valmis töö esitada PDF-formaadis komisjonile e-meilile ja köidetuna paberkandjal;

köidetud versioonil peab olema tiitellehel juhendaja allkiri aastatöö valmimise kohta;

loovtöö esitamise tähtajaks on valmis praktiline kui kirjalik osa;

aastatöö kaitsmine toimub slaidiesitluse vormis.

Kõik Vabakooli õpetajad on aastatöö võimalikud juhendajad. Juhendaja

aitab sõnastada töö eesmärki ja kavandada ülesehitust;

suunab õpilasi materjali leidmisel ja töö planeerimisel, vormistamisel ning ettekandeks

valmistumisel;

abistab probleemide lahendamisel, konsulteerib regulaarselt;

selgitab uurimistöö sisule ja vormistusele esitatavad nõuded;

toetab töö valmimist osade kaupa ja tervikuna;

selgitab välja valmima töö potentsiaali osaleda Pärnu linna teadustööde konkursil ja

tegutseb vastavalt;

tagab Stuudiumis regulaarse värske info aastatöö koostamise käigust;

annab allkirja valminud aastatööle kinnitades sellega töö vastavust juhendile.

5

1. UURIMUSLIK TÖÖ

Uurimusliku töö koostab, vormistab ja esitab 8. klassi õpilane. Selleks läbib ta 35-tunnise kursuse

uurimistöö koostamisest, mis sisaldab juhiseid materjali kogumise, refereerimise, analüüsimise,

süstematiseerimise ja üldistamise ning järelduste tegemise kohta; samuti töö vormistamise ning

ettekande koostamise ja ettekandmise kohta. Õpilase uurimistöö valmib selle kursuse käigus.

Uurimistöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded on esitatud 3. ja 4. peatükis.

Käesoleva juhendi Lisas 4 on esitatud uurimistöö hindamismudel.

Teadustöö põhimõtetest lähtuv aastatöö on uurimuslik kirjalik töö. Uurimuslik töö on valdavalt

analüüsiva iseloomuga – olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused.

Materjali kogumisel ei piirdu õpilane vaid internetist leitava infoga, vaid kasutab 3-5 erinevat

paberkandjal esitatud allikat (raamatud, ajakirjad, ajalehed jne). Lisaks kirjandusallikatele on töö

uurimusliku külje tugevdamiseks soovitatav kasutada ka otseseid allikaid – küsitluste tulemusi,

intervjuusid, faktimaterjali vm.

1.1 Teadusliku töö tunnusjooned

Uurimistööle kehtivad teatud reeglid, mida ka aastatöös peab võimaluste piires järgima. Järgnevad

8 põhikriteeriumi on ühtlasi olulisim alus töö sisulise poole hindamiseks:

Originaalsus. Iga uurimistöö esmane nõue on, et töö peab sisaldama midagi uut ja

esmakordset. Aastatöö peab sisaldama autoripoolseid hinnanguid ja kokkuvõtteid

käsitletud probleemidele.

Objektiivsus. Autor peab töös ilmutama võimalikult erapooletut suhtumist teemasse ja

mitte laskma ennast mõjutada näiteks üldlevinud arusaamadest, kui neid ei ole võimalik

faktidega põhjendada.

Tõestatavus. Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja millelegi tuginema.

Isiklike arvamuste esitamine on lubatud ja isegi soovitatav, kuid arvamusi ei tohi esitada

teaduslike väidete või faktidena.

6

Kontrollitavus. Arvutus- ja arutluskäigud peavad olema esitatud nii, et lugejal on

võimalik saadud tulemusi kontrollida. Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja

andmed peavad olema viidatud ja võimaldama algallika leidmist.

Täpsus. Kõik kasutatavad terminid tuleb määratleda ja kasutada neid kogu töö ulatuses

samas tähenduses. Tõlkides materjale teistest keeltest ei tohi kasutada sõna-sõnalist

tõlget, vaid eesti keeles käibel olevaid väljendeid ja mõisteid.

Selgus. Töö tuleb koostada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Tuleb

hoiduda uute mõistete väljamõtlemisest seal, kus need on juba olemas. Selguse huvides

on ka kirjandusliku stiili vältimine, eriti piltlike ja üliemotsionaalsete väljenduste ning

rohkete sünonüümide osas.

Kriitilisus. Olemasolevad seisukohad antud teemal tuleb kriitiliselt läbi mõelda, sest

nende hulgas on sageli meelevaldseid järeldusi, tõestamata väiteid või oletusi, mida

esitatakse tõe pähe. Selliste väidete kriitikameeleta ülekandmine oma töösse ei anna

head tulemust. Ka enese väidetesse peab oskama kriitiliselt suhtuda ja neid tuleb esitada

koos vastavate argumentide ning tõestustega.

Minimaalsus. Töö peab olema võimalikult selgepiiriline ja mitte sisaldama püstitatud

eesmärgi saavutamiseks mittevajalikke osi ja konkreetsest teemast kõrvalekaldumisi.

7

2. LOOVTÖÖ

Loovtöö koostab 9. klassi õpilane. Loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded on

esitatud 3. ja 4. peatükis. Käesoleva juhendi Lisas 5 on esitatud loovtöö hindamismudel.

Loovtöö võib olla projekt või praktiline töö. Loovprojekt on kindla eesmärgi ja ulatusega

terviklik töö (ülesanne, üritus) vm ettevõtmine. See eeldab töö kavandamist, läbiviimist,

kokkuvõtmist ja tagasisidestamist. Praktiline loovtöö on uudsest, innovaatilisest ideest

eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav töö. See eeldab töö (teose) kavandamist,

valmistamist ning selle esitlemist näitusena, kontserdina või muul moel.

Loovtöö käigus valmib lisaks praktilisele osale orienteeruvalt 7-leheküljeline kirjalik, töö käiku

kirjeldav tekst, mis järgib aastatöö koostamise ning vormistamise nõudeid ning mis sisaldab ka

autori enesehinnangut.

Alljärgnevalt on nimetatud konkreetseid võimalusi loovtöö tegemiseks. Loovprojekt või

praktiline töö võib olla

luulekava, etendus, tantsuetendus, võimlemiskava;

omaloominguline tekstikogu, luulekava, slaidikava, maastikumäng, muusikateos vms ja

selle esitlus;

koolimuusikali stsenaariumi või tantsude loomine ja/või lavastamine;

teatrietenduse-, filmi- või näitusesarja analüüs;

konkursi, kontserdi, võistluse, konverentsi, aktuse või muu ülekoolilise ürituste

korraldamine;

rahvusvahelise projekti korraldamine koostöös projektijuhiga;

veebileht;

kunsti-, käsitöö või tehnoloogiaõpetuse projekt, foto- või kunstinäitus (maal, joonistus,

graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne);

õppematerjali (sh audiovisuaalse või elektroonilise) loomine;

herbaarium;

temaatilise ajalehe väljaandmine;

8

eksperiment;

leiutise loomine ning kirjeldamine, prototüübi valmistamine;

pikaajalist ettevalmistust nõudvast piirkondlikust, vabariiklikust või rahvusvahelisest

õpilasvõistlustest osavõtt;

ulatuslikum seinamaaling;

kooli arengut toetav loovtöö;

mõni muu loominguline tegevus.

Õppeaasta jooksul ettekantud loovtöö (toimus üritus vms) juures peab viibima

hindamiskomisjon ning loovtöö autor peab tagama ürituse dokumenteerimise (kuulutus, fotod

vm), et seda saaks kasutada oma töö esitlemisel.

9

3. AASTATÖÖ ÜLESEHITUS

Olenemata liigist, sisaldab aastatöö järgmisi kohustuslike osi (sh järjekord):

SISUKORD

……..

SISSEJUHATUS

……...

1. TEEMA ÜLEVAADE

1.1 ………….

1.2 ………….

1.3 ………….

2. PROTSESSI KIRJELDUS

2.1 …………..

2.2 …………..

2.3 …………..

3. TÖÖ TULEMUSED

3.1 …………..

3.2 …………..

3.3 …………..

KOKKUVÕTE

………....

KASUTATUD ALLIKAD

…………

Lisad

Lisa 1. ……..

Lisa 2. ……..

Lisa 3. ……..

10

3.1 Tiitelleht

Tiitellehe tähtsaimaks osaks on pealkiri, mis peaks võimalikult selgelt kirjeldama töö sisu (vt

näidist Lisa 1). Tiitellehel on järgmised andmed:

Kooli nimetus (suurtähtedega);

Töö autori ees- ja perekonnanimi;

Töö pealkiri (suurtähtedega ja paksus kirjas);

Töö üldnimetus (uurimistöö, loovtöö);

Töö autori klass;

Töö juhendaja ees- ja perekonnanimi, allkiri

Töö valmimise koht ja aasta

Kui tööl on lisaks põhijuhendajale veel juhendajaid või konsultante, siis kirjutatakse nende

andmed esimese juhendaja andmete alla.

3.2 Sisukord

Sisukord (vt näidist Lisa 2) annab ülevaate töö ülesehitusest. Sisukorras esitatakse peatükkide ja

alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Peatükid ja alapeatükid tuleb

nummerdada, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud allikad jäävad numbrita, kuid esitatakse

sisukorras. Samuti tuleb sisukorras esitada ka kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje

numbritega.

11

3.3 Sissejuhatus

Sissejuhatus on töö minimudel, milles sisaldub

teema valiku põhjendus, kus töö autor vastab järgmistele küsimustele;

millised tähelepanekud suunasid valima antud teemat;

milles seisneb teema aktuaalsus, uudsus, tähtsus;

töö eesmärk (põhiprobleem), mis selgitab, milleks töö tehakse ja milleni autor soovib jõuda;

konkreetsed ülesanded, millised on teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse;

hüpotees (uurimuslikus töös); töö autor esitab väite probleemi oletatava lahenduse kohta,

mis vajab töö käigus tõestamist;

meetodid ja nende valiku põhjendus (küsitlus, intervjuu, vaatlus, katse, dokumentide

analüüs);

materjalide (allikate) valiku kirjeldus; kas antud teemal leidus materjali piisavalt, kas see oli

usaldusväärne;

ülevaade töö ülesehitusest ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest;

töö perspektiiv ehk töö edasised suunad; millises vormis võiks antud teemat edasi uurida või

jätkata;

hea toonina kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine.

Sissejuhatuse pikkus on tavaliselt vähemalt 1 lehekülg, maksimaalselt 1/10 töö põhiosa mahust.

Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda töö osadest kõige viimasena.

3.3 Töö põhiosa

Töö põhiosa esitatakse peatükkidena, vajadusel lisaks ka alapeatükkidena. Põhiosa sisaldab

uurimistöös teoreetilist ja uurimuslikku osa ning loovtöös töö käigu kirjeldust, sh enesehinnangut.

12

Igal peatükil peab olema lühike autoripoolne sissejuhatus ja kokkuvõte, mis raamivad peatükis

sisalduva info üheks tervikuks. Peatükke ei alustata ega lõpetata tsitaatide, refereeringute, tabelite

või loeteludega. Neile peaks eelnema või järgnema töö autori kommentaar või hinnang.

3.4 Kokkuvõte

Kokkuvõte kajastab töö olulisemaid tulemusi ja ettepanekuid. Kokkuvõttes selgub, kuidas

õnnestus täita töö sissejuhatuses sõnastatud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Kas töö eesmärk

saavutati? Hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös

on käsitletud.

Kokkuvõttes esitab autor lühidalt ja süstematiseeritult kõige olulisemad järeldused, milleni töö

käigus jõuti. Võimaluse korral teeb töö koostaja ettepanekuid ja pakub lahendusi praktilise

olukorra muutmiseks oma teemavaldkonnas, millises suunas võiks töö jätkuda ja millised

kõrvalharud tuleks lisaks vaatluse alla võtta. Esitatakse ka arvamus, mida tuleks täpsemalt veel

uurida või teha antud valdkonnas.

Ka uurimismetoodika kohta tuleks anda hinnang, kas valitud või väljatöötatud metoodika õigustas

end või vajaks korrigeerimist, et jätkata uurimist või tegutsemist teema arengu võimalikes

suundades.

Kokkuvõttes mingeid uusi väiteid, arvandmeid ja tabeleid ei esitata. Soovitav on järeldused ja

ettepanekud esitada lühiteesidena. Kokkuvõtte pikkus on tavaliselt vähemalt 1 lehekülg,

maksimaalselt 1/10 töö põhiosa mahust.

3.5 Kasutatud lühendid

See töö osa ei ole vajalik, kui töös kasutatakse vaid üldtuntud lühendeid. Kui töös on kasutatud

arvukalt spetsiifilisi lühendeid ja nende sisu avatakse tekstis, raskendab see lugemist. Selle

vältimiseks on soovitav esitada lühendite loetelu eraldi peatükina pealkirja all “Kasutatud

lühendid“. Lühendite õigekirjast kirjutab täpsemalt alapeatükk 4.1.

13

3.6 Kasutatud allikad

Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid nii paberkandjal kui internetis, mida antud

töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab

asjatundja otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib

leida. Kuidas täpselt viidata, vaata täpsemalt alapeatükist 4.2. Kuidas koostada töö eraldi osana

kasutatud allikate loetelu, vaata lähemalt alapeatükist 4.3.

3.7 Lisad

Lisade ülesanne on töö põhisisu täiendamine ja illustreerimine. Lisa ei tohi olla lihtsalt

kaunistuseks, vaid peab olema materjal, mida on vaja läinud töö eesmärkide saavutamiseks. Lisa

peab olema seostatud töö sisuga (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid,

mõõtmisprotokollid, dokumendi või fotokoopiad jms).

Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka Lisa 1) ja pealkirjastatakse, fotod

allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on

originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.

Aastatöö on läbimõeldud tervik, mille korrektne ülesehitus aitab autoril paremini edastada oma

uurimuse või loovtöö tulemusi. Seega on töö hea ülesehitus õnnestumiseks oluline.

14

4. AASTATÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED

Kirjaliku sisulise osa maht on uurimistöö puhul orienteeruvalt 10 lehekülge, loovtöö liikide puhul

tööprotsessi kirjeldamiseks 7 lehekülge. Lehekülgede arv käib kogu aastatöö kohta v.a töö lisad.

Aastatöö tuleb esitada arvutil trükitult (valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4). Töö tuleb

trükkida 1,5 reavahega, kasutades tähesuurust 12 (pealkirjades 14) ja kirjatüüpi Times New

Roman. Lehe vaba äär on üleval ja all 2,5-3 cm, paremal 1,5 cm ja vasakul 3 cm.

Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. Teksti serv on joondatud mõlemalt poolt. Tekstis

esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas.

Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni kasutatud kirjanduse lõpuni saavad järjekorranumbri,

sealhulgas ka leheküljed, kus on joonised ja tabelid. Numbrit ei kirjutata tiitellehele. Aastatöö

köitmisel ei ole vaja kasutada töö alguses ja lõpus tühja lehte (köitelehte).

4.1 Pealkirjad

Peatükkide, sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud allikate pealkirjad kirjutatakse

suurte tähtedega ja paksus kirjas. Neid alustatakse uuelt lehelt. Peatükid nummerdatakse araabia

numbritega ühest alates. Pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida.

Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Alapeatükkide pealkirjad

kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht) ja paksus kirjas. Kui alapealkirjaga samale lehele

ei mahu vähemalt kaks rida teksti, siis alustatakse uut osa järgmiselt lehelt. Pealkirjades sõnu ei

poolitata, lühendeid ei kasutata ja nende lõppu punkti ei panda.

4.2 Keelekasutus

Igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna. Vältida tuleks liiga pikki lauseid ja liigseid

kordusi. Veel on vaja arvestada, et

kasutatakse ühesugust ajavormi;

otsene kõne on selgem kui kaudne;

15

mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada;

kasutatakse arvuti õigekirjakontrolli vahendeid.

Kirjavahemärgi ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. Sulgude ja

jutumärkide puhul pannakse tühikud väljapoole, kuid sissepoole tühikuid ei panda. Sidekriipsu

tühikutega ei eraldata, tühikuid kasutatakse aga mõttekriipsu puhul.

4.3 Arvud ja mõõtühikud

Soovitav on ühekohalised numbrid (0-9) kirjutada tekstis sõnadega (kui pole taga ühikut),

arvudele käändelõppe ei lisata. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide arvutamisel on soovitav

piirduda ühe, statistiliste koefitsientide arvutamisel kahe kohaga koma järel. Arvväärtusi ei

poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale

Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti

ja –sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata, kui tähis kuulub loogiliselt järgneva

sümboli juurde (n.: –8 °C).

4.4 Tabelid

Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja väga oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks

esitamiseks. Tabelid nummerdatakse läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses araabia

numbritega.

Kõik tabelid tuleb pealkirjastada, võimalikult lühidalt, kuid ammendavalt edastades tabeli sisu.

Tabelis olevad andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada otsest suunamist (nt

Järgneva tabeli andmed iseloomustavad …) või kaudset viitamist. Viimasel juhul pannakse lause

lõppu sulgudesse tabeli number, näiteks (vt tabel 3).

16

4.5 Illustratsioonid

Töödes kasutatakse mitmesugust illustreerivat materjali graafikute, diagrammide, arvjooniste,

skeemide, jooniste, fotode jne kujul. Kõik illustratsioonid peavad olema pealkirjastatud ja nende

päritolule viidatud. Illustratsioon ei tohi olla lihtsalt teksti kaunistus. Ta peab seostuma tekstiga.

Illustratsioon täidab oma ülesannet, kui ta annab kirjeldatavast objektist parema ja põhjalikuma

ülevaate kui sõnaline seletus.

Illustreeriva materjali kasutamisel tuleks jälgida, et ei koormataks teksti üle, mis teeb lugemise

raskeks. Suuremahuline illustratiivne pildi– või joonismaterjal peaks minema lisasse. Väiksemad

statistilised tabelid ja illustratsioonid peaksid paiknema illustreeritavale tekstilõigule võimalikult

lähedal.

Tekstis tuleb viidata kõikidele töös leiduvatele illustratsioonidele. Viitamisel näidatakse

illustratsiooni number, mis paigutatakse ümarsulgudesse, näiteks (joon 2.3) või (lisa 6).

4.6 Kasutatud lühendid

Töös kasutatakse võimalikult vähe ja ainult üldlevinud lühendeid, nagu lk, nt, nr, st, vt, a, jms,

vrd, jne. Nende puhul ei ole vaja lisada selgitust ega koostada kasutatud lühendite loetelu.

Spetsiifiliste lühendite kasutamisel võib neid seletada teksti sees (kui töös esineb vaid 1-3 sellist

lühendit) või esitada lühendid koos selgitusega eraldi peatükis (kui töös esineb 4 või rohkem

lühendit).

Üldtuntud väiketähtlühendite lõppu punkti ei panda. Ka suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei

panda. Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab teksti mõistmist, eriti juhtumitel,

kui lühend langeb kokku mõne sõnaga tekstis. Kui lühendatakse sõnaühendit ja saadud punktita

lühend langeb kokku mõne sõnaga tekstis, siis on soovitav kasutada lühendi sees sõnavahet

tähistavaid punkte: k.a – käesoleval aastal, kaasa arvatud; v.a – välja arvatud,

e.m.a – enne meie ajaarvamist, s.o – see on.

Kui tööd läbib üks ja seesama küllaltki pikk ja mitmest sõnast koosnev sõnaühend (näiteks mõne

organisatsiooni nimetus vm), siis võib luua uue lühendi, mis esmakordsel kasutamisel antakse

koos täisnimega.

17

4.7 Tsitaadid, refereeringud, viited

Kõik teistelt autoritelt võetud seisukohad, andmed või faktid peavad olema esitatud kas

tsitaatidena või refereeringutena. Erandiks on kõigile üldteada faktid ja seisukohad, millele ei ole

vaja viidet lisada. Piir üldteada informatsiooni ja viitamist vajava informatsiooni vahel on

mõistagi suhteline, kuid kahtluse korral on kindlam siiski viidata.

Näiteks fakti, et Prantsusmaa pealinn on Pariis, pole vaja viidata. Põhjus on see, et selle fakti

teadasaamiseks pole keegi teinud mingit uurimistööd. Samas väidet, et Pariis on 2,5 korda

tihedamalt asustatud kui New York, peab kindlasti viitama, sest sellise info teadasaamisele on

eelnenud põhjalik uurimistegevus.

Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ning esitatakse jutumärkides.

Refereering kujutab endast teise autori seisukoha esitamist vabas vormis (oma sõnadega), ilma

sisu moonutamata. Refereerimine võib olla konspektiivne või kommenteeriv ümberjutustamine.

Refereerimise korral jutumärke ei kasutata.

Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest pärinevad tsitaadid,

valemid, arvulised andmed tuleb varustada viidetega. Aastatöö vormistamisel kasutatakse APA

viitamissüsteemi. APA süsteemi olulisem tunnusjoon on see, et viide on teksti sees sulgudes ja

viitesulg peab sisaldama autori nime, teose ilmumisaastat ja kasutatud lehekülgi.

Kõik teistelt autoritelt võetud seisukohad, tsitaadid, andmed, faktid peavad olema esitatud kas

tsitaatidena või refereeringutena. /_ _ _/

Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile. Esita see jutumärkides.

Refereering on teise autori seisukoha esitamine vabas vormis (oma sõnadega), ilma sisu

moonutamata. Refereerimine võib olla konspektiivne või kommenteeriv ümberjutustamine.

VIITAMISJUHTUM KUIDAS TÖÖ PÕHIOSAS TEKSTIS

VIIDATA

ABIKS KASUTATUD ALLIKATE

LOETELU KOOSTAMISEL

Viide on teksti sees sulgudes ja viitesulg peab

üldjuhul sisaldama autori nime, teose

ilmumisaastat ja kasutatud lehekülgi.

Kasutatud allikate loetelu sisaldab ainult

töös kasutatud ja viidatud allikaid. Esita

need algallika keeles ja järjesta

tähestikuliselt. Kõigepealt loetle

ladinatähestikulised allikad, seejärel

muukeelne kirjandus.

AUTOR ON TEADA...

Kui tsitaat või refereering koosneb ühest

lausest, pane punkt pärast viite lõpusulgu:

Näide:

“Nagu kirvetöö puhul ikka, nii ei pea ka

mustandil mingit erilist tegu ega nägu olema,

peaasi, et autor alguses minema ja pärast

pidama saab” (Ehala 2000: 36).

Raamatute puhul esita loetelus järgmised

andmed: autor (perekonnanimi koos

eesnimetähega), ilmumisaasta, pealkiri (ja

alapealkiri), köite või osa number,

ilmumiskoht ja kirjastus (kirjastaja).

Näide 1: Ehala, M. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn:

Künnimees.

Näide 2:

Salumets, V. 1998. Rockrapsoodia. Tallinn:

Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Ühe ja sama autori mitu teost: järjesta

need ilmumisaastate järgi ja erista tähtedega

a, b, c jne, mis lisa ilmumisaastale.

Näide: 1988a, l988b, l988c.

Kui tsitaat või refereering koosneb mitmest

lausest, siis esita viide teksti järel, kusjuures

punkti viite lõpusulu järel ei panda.

Näide:

"Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni,

aga palju on teis veel ussikest. Kord olite ahvid,

aga praegugi veel on inimene ahvem kui ükski

ahv." (Nietzsche 1993:7)

Pikema refereeriva tekstilõigu puhul kasuta

selle alguses tekstisisest viidet ehk lihtsalt

selgitavat lauset autori kohta. Siis ei ole

tekstis mainitud autori nime vaja viitesulus

korrata, kuid refereeringu ja järgneva teksti

piir peab olema üheselt mõistetav.

Näide:

Kirjandi ülesehitust on põhjalikult käsitlenud

Martin Ehala õpikus “Kirjutamise

kunst” (2000: 78-79).

Kui allikale tuleb järjest viidata ühel ja samal

lehel mitu korda, on soovitav pärast allika

esimest viidet kasutada sõna sealsamas koos

lehekülgede äranäitamisega.

Näide:

(sealsamas: 65)

Mitmele allikale viidates esita need kõik

viites, kusjuures eralda nad omavahel

semikooloniga; viited järjesta ajaliselt.

Näide:

Mitmed uurimused (Johnson 1979; Deutsch

1980; Morton 1985) viitavad koostöise

õppemeetodi kasutamisega kaasnevale olulisele

õppeedukuse kasvule.

Mitme autori teose korral esita viitesulus

esimese autori nimi koos lühendiga jt – ja

teised).

Näide:

“Beamoni hüpe oli erakordselt pikk, küündides

kaugemale kui mõõteseadeldis. Mõõtma hakati

hoopis metall-lindiga ja tabloole ilmusid

numbrid….8.90!” (Sisask jt 1970: 265)

Artikkel kogumikust või

ajakirjast/ajalehest

Artikli kirje koosneb kahest osast.

Esimeses osas on andmed artikli kohta

(autori nimi, aasta, artikli pealkiri). Koosta

see samamoodi nagu raamatu kirje.

Teise osa märkimine sõltub sellest, kas

artikkel on avaldatud 1) kogumikus või

2) perioodilises väljaandes (ajakirjas,

ajalehes). Kirje esimene ja teine osa

eraldatakse mõttekriipsuga.

1) Kogumiku korral märgi artikli kirje teises

osas mõttekriipsu järel:

- kogumiku pealkiri;

- köite number;

- ilmumiskoht;

- artikli leheküljed kogumikus.

Näide:

Mehilane, L. 1997. Õpilaste suhetest kooli,

kodu ja iseendaga. – Mis on koolilapsel

muret? Tartu: Tartu Ülikooli

Psühhiaatriakliinik, lk 118-135.

2) Ajakirja, ajalehe vm perioodilise

väljaande korral märgi artikli kirje teises

osas mõttekriipsu järel:

- ajakirja vm perioodilise väljaande nimetus;

- ajaleheartikli korral kuupäev;

- väljaande number;

- artikli leheküljed (v.a ajaleheartikli puhul). Näide 1:

Saro, A. 2003. Hermanise maagiline teater.

– Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 40-47. Näide 2:

Joon, S. 2005. Osa maakoole on

linnakoolidest paremad. – Pärnu Postimees

09.08., nr 152.

Käsikiri Kirjes peab olema märge käsikiri ja kelle

valduses see on või asukoht – teaduskond,

õppetool, raamatukogu vm.

Näide:

Krull, A. 1926. Päevaraamat. Käsikiri Tartu

Ülikooli germaani-romaani filoloogia

osakonnas.

Intervjuu ja kirjavahetus Märgi intervjueeritava nimi, intervjuu tüüp

(üleskirjutus või helisalvestis), interv-mise

koht ja aeg.

Näide:

Meri, L.: Autori intervjuu. Helisalvestis.

Tallinn, 22. mai 2005.

Soovitav on tagada algallika kättesaadavus

lugejale – esita see töö lisas kirjalikul kujul,

lisa tööle helisalvestisena plaadil või kassetil,

viitena intern.materjalile vm.

Kaudviitamine ehk viitamine mõnele autorile

teise autori teose kaudu on üldiselt

mittesoovitav, võimalusel püüa kätte saada

siiski originaalteos. Kui see ei õnnestu, kasuta

kaudviitamist – viita originaalteosele, aga

märgi ära ka reaalne allikas.

Näide:

Oma mälestusteraamatus on Henno Käo seda

kirjeldanud järgmiselt: “Mu tolleaegses

elukohas läks läbiotsijatel kähku, sest pideva

kolimise tõttu polnud seda va nodi veel suurt

koguneda jõudnud – ainult väike riiulitäis

raamatuid ja mõned hilbud” (1999, viidatud

Salumets 2001 järgi).

Kaudviitamisel esita mõlema teose andmed,

kusjuures esimesel kohal on viidatav

autor ja teos, teisel kohal teos, mille järgi

viidatakse. Eralduseks on koma. Näide 1:

Nilsson, M. 1951. Die Götter des

Symposions. Lund: Universitet, viidatud

Murray, O. 2001. Inimene ja sotsiaalsuse

vormid. Tallinn: Avita järgi. Näide 2:

Girouard, F. 1978. The Return to Camelot.

Yale: University Press, viidatud

Toivanen, E. 2002. Õhtusel jalutuskäigul

Euroopas. Tallinn: Varrak järgi.

AUTOR EI OLE TEADA...

Raamatul puudub autor, pole märgitud ka

toimetajat ega koostajat

Kasuta viites pealkirja esimest sõna koos kolme

punktiga või pealkirja suurtähtlühendit.

Näide 1: "Rumaluse esimene aste on pidada end targaks"

(Tsitaadiraamat...2001: 235).

Esita kasutatud allikate loetelus pealkirja

märkimiseks kõigepealt töö põhiosas

viitesulus kasutatud lühend ja võrdusmärk,

seejärel täielik pealkiri, ilmumisaasta, millele

järgneb väljaandmiskoht ja kirjastus. Näide 1:

Näide 2:

Kreeka tragöödiakirjanik Sophokles on öelnud:

“Kõige teravamat valu teeb mõistmine, et kõigi

meie hädade põhjuseks oleme me ise” (KASM

2001: 21).

Vabaduskasvatus… = Vabaduskasvatus.

Rudolf Steineri pedagoogika. 1992.

Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Näide 2:

RT = Riigi Teataja. 1996. II osa, nr 18-22.

Tallinn: Riigikantselei.

*Paiguta see kasutatud allikate loetelus

pealkirja esimese sõna algustähe kohale

tähestikus.

Puudub autor, kuid toimetaja või koostaja

on märgitud

Viide sama. Ka kasutatud allikate loetelus on märgistus

sama. Ainus erinevus on, et ilmumisaasta

järel esita raamatu toimetaja või koostaja

nimi, lisades lühendi Toim või Koost. Näide 1: MOKM = Mis on koolilapsel muret? 1997.

Toim Mehilane, M. Tartu: Tartu

Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Näide 2:

KASM = Kõigi aegade säravaimad mõtted

kahel real või veel lühemalt 2001.

Toim Shanahan, J. Tallinn: Ersen.

Arhiivimaterjalid Tekstisiseses viitesulus võid kasutada lühendeid

ja numeratsiooni. Need peavad eelnema kirjele

võrdusmärgiga.

Arhiivimaterjalide kirjes märgi arhiivi

nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu

(n) number, toimiku (t) number, säilitusühiku

(s) number, mapi (m) number.

Andmed eralda üksteisest komaga. Näide 1:

EAA1 = Eesti Ajalooarhiiv, f 265, n 4, s 516.

EAA2 = Eesti Ajalooarhiiv, f265, n 5, s 45.

Kui arhiivi või muuseumi kogud asuvad

mitmes erinevas kohas, lisa linna nimi.

Näide 2:

Eesti Rahva Muuseum, s-ü 210:280,

Rakvere.

Entsüklopeedia ja sõnaraamat Märgi raamatu nimi või lühend, ilmumisaasta ja

viide märksõnale – märksõna. Näide 1:

“Kunst on maailma esteetilise hõlvamise viis,

milles avaldub inimese üldine

loomejõud” (EE5 1990, märksõna kunst). Näide 2:

„Kuuba maletaja José Capablanca oli

maailmameister aastatel 1921-1927” (ENE1

1985, märksõna Capablanca y Graupera).

Kogumike, sõnastike, teatmike jmt puhul

võid kasutatud allikate loetelus kasutada ka

teose pealkirja suurtähtlühendit.

INTERNETIMATERJALID...

AUTOR ON TEADA

Märgi viitesulus autori nimi ja ilmumise aasta.

Näide 1: “Püha Jüri on sõjameeste, maaharijate ja süütute

neitsite kaitsepühak” (Kaeval 2003).

Järgi kasutatud allikate loetelus raamatutele

viitamise põhimõtet – esita autor,

avaldamisaasta, pealkiri, interneti aadress ja

kuupäev, mis seisuga materjale kasutasid. Näide 1:

Kaeval, K. 2003. Tori kirikuaeda paigaldati

ratsamonument

http://kaldad.kolhoos.ee/stories, (10.

september 2003) Näide 2:

Nowakowsky, J. 1998. Constructivist Model

for Learning. http://www.ncrel.org/ sdrs/areas/issues/content/cntareas/science/sc5mo

del.htm, (24. veebruar 1999). Näide 3:

Maatee, V. 2005. Sisseastumisinfo.

http://www.pshg.edu.ee/?p|sisseastumisinfo,

(18. august 2005).

AUTOR EI OLE TEADA

Autori ja ilmumisaasta puudumisel kasuta

lehekülje või teksti pealkirja, mitte

internetiaadressi! Võid kasutada pealkirja

lühendit või esimest sõna. Näide 2:

“Täiendavatele riigieksamitele registreerimise

tähtaeg on 30. september 2003. a”

(Täiendavad…2003).

Ilmumisaasta puudumisel kirjuta viitesulgu

materjali kasutamise kuupäev.

Kui internetiallika autor pole teada ja

kasutad viitesulus pealkirja lühendit või

esimest sõna, peab see kasutatud allikate

loetelus olema esimesel kohal, millele

järgneb võrdusmärk. Näide 4:

Täiendavad… =Täiendavad riigieksamid

2003. http://www.ekk.edu.ee/index2.html, (23.

august 2003) Näide 5:

RT = Riigi Teataja. 1996.

Http://www.riigiteataja.ee, II osa, nr 18-22,

(30. mai 2002). Näide 6:

HL = Histoire du Louvre. 2003.

http://www.louvre.fr/, (20. august 2003).

25

5. AASTATÖÖ ETTEKANDMINE

Aastatöö esitlemine ja hindamine toimub aastakalendris määratud ajal. Oma aastatöö

tutvustamine kuulajatele on kogu protsessi vastutusrikas lõppfaas. See on pidulik sündmus, millel

osalejad jälgivad head avaliku esinemise tava. Riietus on korrektne ja pidulik, esineja on

valmistunud.

Õpilasel on õigus töö teostamiseks ja esitlemiseks kasutada koolis olevaid IT-vahendeid ja

audiovideo-tehnikat. Tööde ettekandmisele saab ainult tähtajaks esitatud valmis tööga.

Ettekandmise õnnestumiseks on vaja

head materjalitundmist;

kõne head ülesehitust (pöördumine, olulise väljatoomine, töö ülesehituse järgimine,

näited ja näitvahendid, kõne lõpetus);

läbimõeldud esinemisoskust (kõnelema asumine, asend kõne ajal, silmside, selgus,

kuuldavus, paras tempo, valmisolek vastata küsimustele);

piisavat sisulist ja tehnilist valmistumist.

5.1 Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid

Hea ettekanne on konkreetne, lihtsasti jälgitav ja ülearuste detailideta.

Kasuta tehnilisi vahendeid selleks, et

koondada kuulajate tähelepanu, suurendada nende huvi;

rõhutada suulist sõnumit;

illustreerida ettekannet.

Ära kasuta tehnikat selleks, et

avaldada kuulajatele muljet eriti detailsete andmetega;

26

vältida kontakti kuulajatega;

esitada korraga rohkem kui ühte tähelepanu nõudvat objekti;

esitada lihtsaid mõtteid, mida on võimalik ka suuliselt esitada.

5.2 Efektiivse slaidi kujundamine

Esitluse näitlikustamise ülesandeks on ilmestada ja mitmekesistada tutvustust. Näitvahendid

peavad olema korrektsed, arusaadavad ja esitlusega otseselt seotud. Eesmärgiks ei ole mitte

võimalikult rohkete andmete esitamine, vaid kuulajate huvi ja arusaamise suurendamine lihtsate

vahenditega.

Slaidiesitluse koostamisel on vaja arvestada järgmist

üks slaid - üks põhiidee - üks eesmärk;

ühel slaidil mitte üle ühe illustratsiooni;

kõik esitluses olev (taust, illustratsioonid, tekst) peab olema vastavuses teemaga;

ühel slaidil maksimaalselt 6 rida teksti, ühes reas maksimaalselt 6 sõna; tabeli puhul ühel

slaidil maksimaalselt 30 arvu;

pealkirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kaugusega

ekraanist);

kirjatüüp valida loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning

"põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil;

vältida täiesti suurtähtedes kirja;

vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav;

kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, see eksitab kuulajat;

esitlusele lisada koostaja nimi ja koostamise aeg.

27

5.3 Ettekande ülesehitus

Ettekande koostamisel on soovitav peatuda alltoodud teemadel

pöördu kuulajate poole ja tutvusta ennast;

ütle, millest kavatsed rääkida ja kui kaua Sa sellest räägid;

ütle, millal saab kuulaja esitada küsimusi;

aastatöö teema, selle valiku põhjendus, tähtsus;

töö eesmärk (mis tulemuseni soovis esineja oma tööga jõuda);

probleem küsimuse vormis ja hüpotees (oletus) uurimistöö puhul;

kasutatud meetodid ja/või töövõtted (töö kirjandusega, intervjuud, küsitlus, vaatlus,

eksperiment, pildistamine, filmimine….);

milliseid allikaid on kasutatud ja miks;

milliseid materjale on kasutatud loova või praktilise osa jaoks;

töö põhipeatükkide ja loovtöö praktilise osa tutvustamine;

töö tulemused: milleni jõuti ja kas eesmärk täideti; ettepanekud seoses sellega;

kuidas võiks tööd edasi arendada;

milles seisneb töö väärtus esineja jaoks; kooli jaoks; (kodulinna jaoks);

tänamine;

palu esitada küsimusi.

Üleliigne pole ettevalmistuse käigus mõelda publiku kaasahaaramisele sisuliste, asjalike võtetega.

Töö tutvustust võib alustada definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga,

tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega

eelkõnelejale jms. Esitlust võib lõpetada töös esitatud järelduste ülekordamisega, retoorilise

küsimusega, üleskutsega uute lahenduste otsimisele.

Parimatel esinejatel on alati oma kuulajatega väga hea kontakt. Enamasti tagab selle teema

valdamine ning põhjalik ettevalmistus.

28

6. AASTATÖÖ HINDAMINE

Töö hindamise eesmärk on anda tagasisidet aastatöö kui terviku kohta, kujundada

vastutustundlikku suhtumist, julgustada õpilast järgmisteks sarnasteks töödeks ning luua seeläbi

tingimused isiksuse arenguks.

Aastatööd hindab aastatöökomisjon, kes arvestab hindamisel töö juhendaja arvamust. Juhendaja

esitab oma kokkuvõtliku tagasiside juhendatud töö kohta aastatööde ettekandmisel ning see

lisatakse kirjalikult aastatööle (vt Lisa 6).

Töö hindamisel lähtutakse juhendis esitatud nõuetest ja juhtnööridest. Käesoleva juhendi järgi

sooritatud aastatöö eest märgitakse tunnistusele ’arvestatud’. Mittesooritatud või nõuetele ja/või

õpilase võimetele mittevastava töö eest kirjutatakse tunnistusele ’mittearvestatud’. Rühmatöö

puhul antakse hinnang iga liikme tööle. Töö teema ning tulemus märgitakse klassi- ja

lõputunnistusele. Aastatöö sooritamine Pärnu Vabakooli 8.-9. klassis on tingimus klassi ja

põhikooli lõpetamiseks.

Hindamisel arvestab komisjon

töö sisu: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja

rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus; loovtöö puhul

hinnatakse ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust;

aastatöö protsessi: õpilase algatusvõime ja initsiatiiv aastatöö teema valimisel, ajakava

järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkus, suhtlemisoskus.

aastatöö vormistamist: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite ning loovtöö puhul ka

loovideede korrektne vormistamine ja teostus; viitamine;

aastatöö esitlemist: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt

kuulajatega, esitluse eakohane küpsus.

29

Lisad

Lisa 1. Tiitellehe vormistamise näidis

PÄRNU VABAKOOL

Paula Maasikas

ÜLEVAADE MAAILMA ÕNNELIKEMATEST RIIKIDEST

Uurimistöö/Loovtöö

8. klass/9. klass

Juhendaja: Maarja Vaarikas

..............................

(juhendaja allkiri)

Pärnu 2019

30

Lisa 2. Sisukorra vormistamise näidis

SISUKORD

SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2

1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI.................................................................................. 4

1.1 Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri.............................................................. 5

1.2 Esimese peatüki teise jaotise pealkiri................................................................... 8

2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI...................................................................................... 10

2.1 Teise peatüki esimese jaotise pealkiri................................................................ 11

2.2 Teise peatüki teise jaotise pealkiri..................................................................... 14

2.2.1 Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri............................. 16

KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 30

KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 31

Lisad........................................................................................................................................ 32

Lisa 1. Pealkiri ........................................................................................................ 32

Lisa 2. Pealkiri ........................................................................................................ 33

31

Lisa 3. Uurimistöö hindamismudel

ARVESTATUD ARVESTATUD MITTEARVESTATUD

Põhiidee ja sisu

vastavus,

põhjalikkus, faktide

paikapidavus,

materjali piisavus

meetodite valik ja

rakendus

Põhiidee ja sisu

täielikus vastavuses.

Töö põhjalik, faktid

kontrollitud.

Materjali kasutatud

Piisavalt, sh 3-5

allikat paberkandjal.

Valitud

meetodid ja nende

rakendus sobivad

täielikult.

Põhiidee ja sisu

vastavuses. Töö

ülevaatlik, faktid

kontrollitud.

Materjali kasutatud

mõnevõrra

puudulikult. Valitud

meetodid ja nende

rakendus sobivad.

Põhiidee ja sisu

Vastavus ebapiisav.

Töös on sisulisi

puudujääke,

esineb kontrollimata

fakte, viitamata tsitaate

ja refereeringuid.

Materjalide valik

ebapiisav. Valitud

meetodid ja rakendused

küsitavad.

Ülesehituse

terviklikkus ja

loogilisus

Töö ülesehitus

loogiline ja terviklik.

Töö ülesehitus

loogiline, kuid ei ole

päris terviklik.

Töö ülesehitus ei ole

loogiline. Töö ei ole

terviklik, esineb sisulisi puudujääke.

Keele korrektsus ja

stiili sobivus

Sõnastus selge,

korrektne, sobiva

stiiliga. Ei esine

õigekirjavigu.

Sõnastuses

mõningast

ebaselgust. Esineb

üksikuid õigekirjavigu.

Sõnastus ebaselge.

Esineb mitmeid

õigekirjavigu.

Vormistamise

korrektsus, sh

viitamine.

Vormistus sh

viitamine

nõuetekohane.

Esineb üksikuid

puudujääke

vormistuses või

viitamises.

Esineb suuremaid

eksimusi

vormistamise reeglite

vastu. Viitamine

ebaõige või puudub

üldse.

Ajakava järgimine,

kokkulepetest

kinnipidamine

Õpilane peab kinni

kokkulepitud

ajakavast.

Õpilane peab

üldiselt

kinni kokkulepitud

ajakavast, esineb

üksikuid unustamisi,

kuid õpilane tunneb

ise huvi, et

ajagraafikus püsida.

Õpilane vajab

pidevat

meeldetuletamist ja

järelkäimist.

32

Lisa 4. Loovtöö hindamismudel

ARVESTATUD ARVESTATUD MITTEARVESTATUD

Idee. Teostuse vastavus

püstitatud

eesmärkidele.

Idee originaalne,

reaalselt teostatav.

Töö vastab

täielikult

eesmärkidele.

Idee originaalne,

kuid pole täielikult

teostatav.

On küll

läbimõeldud, kuid ei

vasta täielikult

eesmärkidele.

Idee on vaid pooleldi

teostatav. Juhendaja on

oluliselt sekkunud

eesmärkide

püstitamisse. Töö

vastavus seatud eesmärkidele küsitav.

Kunstiline teostus.

Uute seoste loomise

oskus. (Muusika-,

kunsti-, tantsu- vm loovteose puhul)

Teostatud kõrge

kunstilise tasemega.

Teostatud hea

kunstilise tasemega.

Teostatud rahuldavalt

või ebapiisavalt.

Ajakava järgimine,

kokkulepetest

kinnipidamine

Õpilane peab kinni

kokkulepitud

ajakavast.

Õpilane peab

üldiselt

kinni kokkulepitud

ajakavast, esineb

üksikuid unustamisi,

kuid õpilane tunneb

ise huvi, et

ajagraafikus püsida.

Õpilane vajab

pidevat

meeldetuletamist ja

järelkäimist.

Vormistamise

korrektsus ja

nõuetelevastavus.

Vormistus

nõuetekohane.

Esineb üksikuid

puudujääke

vormistuses.

Esineb suuremaid

eksimusi

vormistamise reeglite

vastu.

Õpilase aktiivsus.

Koostöö rühmas.

Suhtlemisoskus.

Õpilane aktiivne.

Koostöö rühmas

sujub hästi,

probleemidest

saadakse üle

konstruktiivselt.

Rühmasisene

tööjaotus toimib.

Suhtlemisoskus väga

hea.

Õpilane vajab aeg-ajalt juhendaja

meeldetuletamist.

Koostöö rühmas

hea, rühmasiseses

tööjaotuses

vajakajäämisi,

vajadus juhendaja

sekkumise järele.

Suhtlemisoskus hea.

Õpilane vajab

pidevat

juhendajapoolset

meeldetuletamist.

Ülesannete

jaotamisel ja

täitmisel ei saa rühm

hakkama

juhendajata.

Suhtlemisoskus

kesine.

Töö esitlemine ja kaitsmine.

Esitluse ülesehitus,

kõne tempo, esitluse

näitlikustamine,

kontakt kuulajatega.

Esitluse ülesehitus loogiline, kõne

tempo mõõdukas,

näitlikustamine

sobiv, ei ole

näitlikustamisega

liialdatud ega seda

pole ka liiga vähe,

kontakt kuulajatega

väga hea.

Esitluse ülesehitus loogiline, kõne

tempo ebasobiv

(kiirustav või

aeglane), esitluse

näitlikustamine

üldiselt sobiv, kuid

esineb mõningaid

puudujääke, kontakt

kuulajatega hea.

Esitluse ülesehitus ei ole päris loogiline,

kõne tempo ebasobiv

(kiirustav või

aeglane), esitlust ei

ole näitlikustatud,

kontakt kuulajatega

ebapiisav.