Õpilastööde koostamise ja vormistamise juhend põhikoolile · 2014. 9. 11. · koostab...
TRANSCRIPT
Tartu Tamme Gümnaasium
Õpilastööde koostamise ja vormistamise juhend põhikoolile
Tartu 2014
2
Sisukord
1. Üldosa .................................................................................................................................................. 3
2. Loovtöö korraldus .............................................................................................................................. 4
2.1 Loovtööde üldine korraldus ........................................................................................................... 4
2.2 Loovtöö läbiviimise ajakava.......................................................................................................... 5
2.3 Loovtöö teema valimine ja töö teostamine .................................................................................... 6
3. Loovtöö liigid ...................................................................................................................................... 6
3.1 Õpilasuurimus ............................................................................................................................... 6
3.2 Praktiline töö ................................................................................................................................ 7
3.3 Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö ........................................................................................ 8
4. Loovtöö kirjaliku osa ülesehitus .......................................................................................................... 8
4.1 Uurimistöö struktuur: .................................................................................................................... 8
4.2 Kirjaliku kokkuvõtte struktuur: ..................................................................................................... 9
4.2.1 Tiitelleht ................................................................................................................................9
4.2.2 Sisukord ................................................................................................................................9
4.2.3 Kasutatud teabeallikad ..........................................................................................................9
4.2.4 Viitamine ...............................................................................................................................9
4.3 Üldised nõuded loovtöö vormistamiseks ..................................................................................... 10
5. Loovtööde esitlemine ........................................................................................................................ 10
5.1 Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted: ................................................................................ 10
5.2 Loovtöö esitlemise vormid .......................................................................................................... 11
6. Hinnang loovtööle ............................................................................................................................. 11
6.1 Hindamise eesmärgid .................................................................................................................. 11
6.2 Hindamise kriteeriumid ............................................................................................................... 12
Lisad ...................................................................................................................................................... 13
Lisa 1. Õpilastöö tiitellehe näidis ...................................................................................................... 13
1. Üldosa
Põhikooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes sooritanud
loovtöö. Kool korraldab 8. klassi õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid
lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö.
Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas (kuni neli õpilast).
Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja
omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.
Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse
võimalust ning toetada:
õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova
eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja
teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;
õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine,
kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö
allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine,
tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite
kasutamine jne) kujunemist;
õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid
järgnevateks õpinguteks.
Loovtöö temaatika on valitud kooli poolt ja on järgmine:
Kultuuripärandiga seotud loovtööd lähtuvalt läbivatest teemadest.
Loodusega seotud loovtööd lõimivad õppeained matemaatika, füüsika, muusika,
geograafia, ajalugu, kunst, tehnoloogia ja käsitöö.
Keskkond, jätkusuutlik areng ja tervis.
Loovtöö tähendab:
uurimust (eeldab materjali kogumist, analüüsimist/süstematiseerimist ja
üldistamist ning järelduste tegemist);
praktilist tööd (eeldab kavandamist, läbiviimist ja tagasisidestamist);
kunstitööd (eeldab idee loomist, teose valmistamist ning selle esitlemist
avalikult)
projekti (eeldab kavandamist, läbiviimist ja tagasisidestamist);
(näitemängupäev, ainepäevad, Teadlaste öö, karjääripäev), mis lähtub
läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv.
4
Praktilise töö liigid on õpilase poolt õppekava raames loodud:
teosed (muusikaline, kirjanduslik looming)
õppematerjal (töölehed, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal,
ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms);
tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline
lahendus;
õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine,
õpilasfirma registreerimine, õpilasfirma tegutsemine, õpilasfirma lõpetamine ja
lõpparuande koostamine, õpilasfirma esitlus)
projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms
korraldamine).
Praktiline tööga kaasneb etteantud struktuuriga kirjalik kokkuvõte.
Loovtööna ei piisa ainuüksi loodu esitamisest, vaid sellele tuleb lisada kirjaliku tööna
vajalikud selgitused, mis võimaldavad mõista, kuidas on loovtöö läbiva teemaga „Kultuuriline
identiteet“, „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ seotud ja/või milliseid õppeaineid on loovtöö
lõimiv.
Kirjalik selgitus
avab loovtöö või praktilise töö tausta,
esitab eesmärgid,
kirjeldab tööprotsessi ja tulemust.
2. Loovtöö korraldus
2.1 Loovtööde üldine korraldus
Kooli juhtkond koostöös arendusnõukogu ja metoodikanõukoguga koostab
õpilastööde korraldamise juhendi, mis sisaldab ühtlasi läbiviimise ajakava.
Direktor kinnitab õpilastööde üldise korralduse koordineerija, kelleks on üldjuhul
kooli huvijuht. Koordineerija ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi
jälgimine.
Õpilastöö korraldus sätestatakse ja õpilastööd korraldav töörühm moodustatakse
iga õppeaasta 10. septembriks direktori käskkirjaga.
Õpilastööde läbiviimise korraldamise eest vastutab õpilastööde korraldamise
komisjon (edaspidi „õpilastööde komisjon“), mis moodustatakse direktori poolt
ning kuhu kuuluvad: õpilastööde korraldamise eest vastutav koordinaator (edaspidi
„õpilastööde koordinaator“), infojuht ja juhtkonna esindaja(d), huvijuht, …..
Loovtöö võib lugeda sooritatuks, kui õpilane on osalenud ja saavutanud
märkimisväärse koha piirkonnavoorus, osalenud üleriigilisel aineolümpiaadil või
konkursil.
5
2.2 Loovtöö läbiviimise ajakava
1. Loovtöö viiakse läbi 8. klassis.
2. Õppeaasta alguses valitakse loovtöö teemad (tulenevalt õppeaineid lõimivatest või
õppekava läbivatest teemadest), mis kiidetakse heaks ainekomisjonis.
3. Esimese õppeveerandi alguses tutvustatakse õpilastele loovtöö teemasid ja õpilased
leiavad endale loovtöö juhendaja.
4. Loovtöö täpsema teemavaliku teevad õpilased individuaalselt või rühmas hiljemalt
esimese veerandi lõpuks.
5. Loovtööde esitlused kavandatakse üldjuhul 3. veerandi lõppu.
6. Aeg loovtöö teema valikust kuni esitluseni on erinevate loovtööde liikide puhul
erinev.
Õpilastööde läbiviimine korraldatakse õppeaasta jooksul vastavalt tegevusplaanile, mis on ära
toodud tabelis nr. 1
Tabel 1. Õpilastööde läbiviimise korraldus Tartu Tamme Gümnaasiumis
Aeg Tegevus Vastutaja
September Õpilastööde koostamise ja vormistamise
juhendi täiendamine (vajadusel)
Õpilastööde
koordinaator
September Õpilastööde ajagraafiku kinnitamine jooksvaks
õppeaastaks Direktor
7. klass
Aprill - mai Tutvumine varasemate loovtöödega, osalemine
8. klasside loovtööde esitlusel Klassijuhatajad
8. klass
Septembri 3.-nädal kuni
oktoobri 1. nädal Loovtöö temaatika ja juhendaja valik Klassijuhataja
Okt. 2. nädal
Loovtöö kavandamise, teostamise ja
vormistamise juhendi läbiarutamine õpilasega. Juhendaja
Okt. 4.nädal
Loovtöö teostamise tegevuskava koostamine.
Vastavasisulise kirjandusega tutvumine. Õpilane, juhendaja
6
November- veebruar Loovtöö teostamine ja vormistamine Õpilane, juhendaja
Märts Loovtööle hinnangu andmine Juhendaja
Märts Loovtöö esitlemine Õpilane, juhendaja,
koordinaator
2.3 Loovtöö teema valimine ja töö teostamine
1. Loovtöö võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt (mitme õpilasautori panus peab
olema selgelt näidatud ja eristatav).
2. Klassijuhataja, koostöös aineõpetajatega, tutvustab õpilastele loovtöö teemasid ning erinevaid
võimalusi nende käsitlemisel, nõudeid töö koostamisele ning tähtaegu.
3. Õpilane valib temaatika, milles ta planeerib loovtööd. Seejärel valib ta juhendaja ning teeb
täpsema teemavaliku. Loovtöö teema peab lähtuma juhendaja kompetentsusest.
4. Juhendaja tutvustab õpilasele loovtöö kavandamise, teostamise ja vormistamise juhendit ning
annab õpilasele õppematerjali valitud teema kohta.
5. Õpilane tutvub vastavasisulise kirjanduse, varasemate loovtöödega ja koostab loovtöö
kavandi. Õpilane teeb koos juhendajaga valiku, millisele aspektile valitud teema raames
loovtöös keskendutakse ning milline loovtöö teostatakse.
6. Olles tutvunud varasemate loovtöödega, sõnastab õpilane idee, koostab tegevuskava
idee/ülesande lahendamiseks, teostab idee ja vormistab selle.
7. Õpetaja tutvub tulemusega ja vajadusel viib sisse korrektiivid. Õpilane seostab enda loovtöö
varasemate samas teemavaldkonnas tehtud töödega, esitab võrdluse ja toob välja enda loovtöö
unikaalsuse valitud teemavaldkonna osas.
8. Juhendaja annab loovtööle heakskiidu.
9. Tulemus vormistatakse viisil, mis võimaldab selle esitlemist loovtööd korraldavale
töörühmale.
10. Loovtöö säilitatakse kooli raamatukogus.
3. Loovtöö liigid
3.1 Õpilasuurimus
Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö.
Õpilasuurimuse ettevalmistamine on õpilasuurimuse kavandamine, läbiviimine ja kirjalik
vormistamine juhendatud õppeprotsessis.
Õpilasuurimus:
1. põhjendab probleemivalikut,
2. annab ülevaate uurimuse taustast,
3. püstitab uurimisküsimused,
7
4. põhjendab meetodi valikut,
5. kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist,
6. kirjeldab tulemusi;
7. esitab tulemuste analüüsi, järeldused ja kokkuvõtte,
8. esitab kasutatud allikate loetelu.
Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne ning uurimuse tulemused on
tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja
seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega.
Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Töö
kirjutamine annab õpilastele esimese iseseisva uurimustöö kogemuse ning võimaluse tegeleda
huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega.
Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning leida teema
olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimustöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi
anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas.
Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori
järeldused, tõlgendused ja üldistused.
Õpilasuurimusel võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja
eristatav. Kõik autorid peavad osalema õpilasuurimuse esitlemisel.
Uurimistöö koostamise etapid
Õpilane:
valib õppeaine ning esialgse teema;
tutvub uurimistöö vormistamise juhendiga;
tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega;
sõnastab juhendaja abiga probleemi, täpsustab koos juhendajaga uurimistöö teema;
koostab koos juhendajaga töö koostamise ajakava;
koostab referaadi, kirjeldades teiste tehtut;
kogub andmeid, viib läbi uurimuse;
vormistab saadud tulemused ja esitab need juhendajale;
tulemuste põhjal vormistab kokkuvõtte;
õpilane esitleb oma tööd kaitsmiskomisjonile.
3.2 Praktiline töö
Praktilise töö ettevalmistamine on praktilise töö kavandamine, läbiviimine ning töö
eesmärkide, teoreetilise tausta ja töö sisu kirjalik vormistamine juhendatud õppeprotsessis.
Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt loodud:
1. teos (näiteks film, maal, luulekogu, proosapala, muusika jne),
8
2. õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine, õpilasfirma
registreerimine, õpilasfirma tegutsemine, õpilasfirma lõpetamine ja lõpparuande
koostamine, õpilasfirma esitlus)
3. tehnoloogiline lahendus, (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline
lahendus;
4. õppematerjali koostamine (töölehed, õppemängud, audio-, audiovisuaalne ja
elektrooniline õppematerjal, ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide kogu
jms);
5. projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, ainepäeva,
näitemängupäeva, karjääripäeva, õppekäigu vms korraldamine).
Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt
eeldab kavandamist, läbiviimist, tagasisidestamist.
Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega.
Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve
koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata
ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste
esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm.
Kirjalik kokkuvõte
Praktilise tööga kaasneb etteantud struktuuriga kirjalik kokkuvõte.
Kirjalik kokkuvõte avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab
kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust.
Praktilisel tööl võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja
eristatav. Kõik autorid peavad osalema praktilise töö esitlemisel.
3.3 Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö
Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming ja ka muusikateose esitamine.
Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika,
videofilm, animatsioon, perfomance jne.
Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse
seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.
Kunsti- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt
kooli poolt kehtestatud nõuetele.
4. Loovtöö kirjaliku osa ülesehitus
4.1 Uurimistöö struktuur:
1. Tiitelleht
2. Sisukord
3. Sissejuhatus (probleemivaliku põhjendus, ülevaade uurimuse taustast,
uurimisküsimused, meetodi valik)
9
4. Põhiosa (kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist, kirjeldab tulemusi,
tulemuste analüüs, järeldused)
5. Kokkuvõte
6. Kasutatud allikate loetelu
7. Lisad
4.2 Kirjaliku kokkuvõtte struktuur:
1. Tiitelleht
2. Sisukord
3. Sissejuhatus (töö tausta avamine, lähtealused ja eesmärgid)
4. Põhiosa (töö kontseptuaalse lahenduse kirjeldus, aktuaalsus; tööprotsessi ja töö
tulemuse kirjeldus)
5. Kokkuvõte (sh enesehinnang eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta)
6. Kasutatud allikate loetelu
7. Lisad
4.2.1 Tiitelleht
Tiitellehel peavad olema välja toodud õppeasutuse nimi, koostaja ees- ja perekonnanimi, töö
pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, praktiline töö, kunstitöö, projekt), juhendaja amet ning ees-
ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit
tiitellehele ei kirjutata. Tiitellehe näidis on toodud käesoleva juhendi lisas 1.
4.2.2 Sisukord
Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos
leheküljenumbritega. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös
kasutatud liigendusele. Üldjuhul tuuakse sisukorras välja kuni kolme taseme pealkirjad.
Sisukord koostatakse tekstitöötlusprogrammi abil. Leheküljenumbrit sisukorrale ei panda.
4.2.3 Kasutatud teabeallikad
Kasutatud teabeallikate loetelus tuleb välja tuua kõik töö koostamisel viidatud allikad. Töö
käigus kasutatud allikaid, millele töös viidatud ei ole, kasutatud teabeallikate nimekirjas ei
kajastata. Kasutatud kirjandus esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises
järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi.
Näiteks: Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool
4.2.4 Viitamine
Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt
välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse siin eelpool mainitud kõigile teadaolevatele
faktidele. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Võõraste mõtete
esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina.
10
Näiteks: Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem
õppimise tulemusele (Eppler, Harju, 1997).
Internetimaterjalidele viidatakse järgmiselt:
Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Külastatud
aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev)
Näiteks: Tiit, E.-M. (2006). Eesti rahvastiku põhinäitajad aastail 2005-2006 Euroopa taustal.
Rahvastikuministri Büroo Külastatud aadressil
www.rahvastikuminister.ee/upload/dokumendid/tiit_2006.doc (25.09.07)
4.3 Üldised nõuded loovtöö vormistamiseks
Uurimus vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö maht
on orienteeruvalt 8 - 14 lehekülge. Kõik iseseisvad töö osad algavad eraldi lehelt (tiitelleht,
sisukord, sissejuhatus jne). Kirja tüüp on Times New Roman või Arial, tähesuurus 12 punkti,
reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaserva jäetakse 2,5 cm Tekst paigutatakse leheküljele rööpselt.
Lehekülje paremasse serva jäetakse 2 cm, vasakusse serva jäetakse 4 cm laiune veeris. Kõik
leheküljed töös nummerdatakse allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates
tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata.
5. Loovtööde esitlemine
Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on kokkulepitud ajaks esitanud juhendajale oma
uurimis- või praktilise töö (kunsti- või projektitöö, vm) koos kirjaliku osaga.
5.1 Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted:
loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui väljaspool kooli;
esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks muusika- ja
kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased üles astuda nt
kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm;
mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed;
loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla nt 10 minutit;
ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ette valmistatud;
esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete
jm vahenditega.
Loovtöö esitlemisel õpilane:
1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;
2) tutvustab kasutatud meeto(dit)deid;
3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.
11
5.2 Loovtöö esitlemise vormid
Posterettekanne
Vormilt on poster suureformaadiline teksti ja piltidega plakat, millel olevat teksti,
pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande
alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna.
Poster peab olema visuaalselt atraktiivne. Posterilt edasiantav info peab olema loogiliselt
liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja
alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav
ja laused lühidad.
Ettekanne – suuline esitlus
Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet
illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint.
PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks,
illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb
lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide
vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema
esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka
viited autorlusele kasutatud materjali puhul.
6. Hinnang loovtööle
6.1 Hindamise eesmärgid
Loovtööle hinnangu andmise eesmärgiks on:
kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet
loovtöö kui terviku kohta;
kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks
ning toetada seeläbi isiksuse arengut.
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamisel ja hinnangu andmisel on eesmärgiks
õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning
järgmiste oskuste omandamine:
1) uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete
kogumise ja analüüsimise oskus;
2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus;
3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi
ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus;
4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus;
5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus;
6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus;
7) töö korrektse vormistamise oskus;
12
8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus;
9) töö kaitsmise oskus.
Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu juhendaja ja klassijuhataja. Rühmatöö
puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul.
Hinnang antakse:
töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja
rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus;
kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed,
originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust;
muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust.
loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel,
ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust;
loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne
vormistamine; viitamine.
loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt
kuulajatega.
6.2 Hindamise kriteeriumid
Hinnang „suurepärane“ antakse juhul, kui õpilase töö on silmapaistvalt sisukas, sisaldades
innovaatilisi ideid. Oluline on töös uute seoste leidmine ja nende meisterlik kasutamine,
samuti iseseisvus loovtöö teostamisel ja aja planeerimisel, innukas ja väga hea
suhtlemisoskus. Loovtöö esitlemine on huvipakkuv ja meisterlik.
Hinnang „arvestatud“ antakse siis, kui töö on õigeaegselt esitatud ning vastab esitatud
nõuetele, milledeks on: töö vastavus püstitatud eesmärgile, originaalsus, ainetevaheline
integratsioon, planeeritud tähtaegadest kinnipidamine, iseseisvus töö koostamisel,
õpilaspoolne innukus ja suhtlemiskultuur, huvipakkuv ettekanne.
Hinnang „mittearvestatud“ antakse siis, kui õpilase loovtöö ei vasta nõuetele, teos on
plagiaat või pole töö valmis.
13
Lisad
Lisa 1. Õpilastöö tiitellehe näidis
Tartu Tamme Gümnaasium
Mari Maasikas
Muusika meis ja meie ümber
Loovtöö
Juhendaja:
Tartu Tamme Gümnaasiumi muusika õpetaja
Heli Redel
Tartu 2014