Kolmapäev

10. oktoober 2012NR 8 (28)

hiNd 1,6 euRot

Suurärimees Oleg Ossinovski: katsun riigiga võimalikult vähe tegemist tehaSuur tondilosside päästmine Tallinnas # Tundlik äri: kuidas Eesti krematooriumid raha teenivad # Uusrikkad klubid – araabia ja Vene raha pressivad Euroopa jalgpalli # Usk elektriautodesse on kadunud?

Eestist saab 2013. aastal tuumariik # Madal euribor kihutab inimesi jälle laenama # Sponsorite hullumeelsed nõuded olümpial # Riiklik vaimuhaigete äri aina kosub ja laieneb

HIND 79.- €art 770-1804

TAMREX talvejope

Talvesaapad

HIND 59.- €art 771-1804

art 81785 art 81785

TAMREX talvepüksid

*Ostes Tamrexitäishinnagatalvejope jatalvepüksid

saad kingituseksTASUTA

talvesaapad(art 81785)!

Jope on valmistatud vastupidavast ja mustusthülgavast Carrington-kangast. Voodriks on soe vatiinvooder – uue põlvkonna õhuke ja kerge, kuid väga soe isolatsioonimaterjal, mistõttu on talvejope seljas kerge, mugavalt õhuke ja väga soe. Jope eest kõrgem ja tagant madalam lõige tagab liikumisvabaduse – kummardades või istudes ei ole jope ebamugavalt süles ning kükitades või seistes on selg ja istmik soojas. Tuule eest kaitseb luku ette õmmeldud trukkidega liist ja pehme fliisvoodriga kõrge krae.Trukkidega eemaldatav fliisvoodriga kapuuts on näo ümbert laia serva ja reguleeritava kummi-paelaga ning kurgu alt takjakinnitusega. Kapuuts on piisavalt suur, et kanda seda mütsi või kiivri peal. Lukkudega taskud rinnal ja küljel mahutavad kõik vajalikud esemed (nimekaart, telefon, rahakott jms).

Kvaliteetsed ja vastupidavad tööpüksid on valmistatud mustusthülgavast Carrington-kangast.Elastsete, krõpsuga reguleeritavate traksidega talvepüksid on eest ja tagant kõrge värvliga, et kõht ja selg töötamise ajal kindlalt soojas oleksid. Taolise lõikega tööpükse, mille toimiv idee on tulnud lasteriiete tootjatelt, ei paku ükski teine tööriiete valmistaja. Püksiluku ees on tuulekaitseks krõpsuga liist. Vöökoht on kummi-paelaga reguleeritav. Suured küljetaskud teevad esemete kaasaskandmise mugavaks. Mõlemal säärel olev helkurriba tagab töömehe turvalisuse pimedal ajal.

Sooja voodrigatalvesaapad,

millel on turvanina janaelatorkekindel tald.

TASUTA SAAPAD – POLE PAHA!

0.-€*

talvesaapad(väärtus 63.-€)

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

TALLINNLaki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTUAardla 114, Ringtee 37a

PÄRNURiia mnt 169a, Savi 3

RAKVEREPikk 2

VILJANDIRiia mnt 42a

JÕHVITartu mnt 30

VÕRUPiiri 2

VALGAVabaduse 39

NARVATallinna mnt 19c

HAAPSALUEhitajate 2a, Uuemõisa

Hin

nad

sisa

lda

vad

kä

ibe

ma

ksu

20%

ja k

eht

iva

d k

uni 3

1.12

.201

2 võ

i kun

i ka

upa

jätk

ub!

AVASIMEKAUPLUSEHAAPSALUSEhitajate tee 2a,Uuemõisa alevik

2  10. oktoober 2012

© Kõik Ärilehes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses. Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma AS-i ees ti Ajalehed kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Väljaandja: AS eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee

Oktoober 2012. Eesti suurettevõtja räägib, et mida vähem ta riigiga kokku puutub, seda lihtsam on asju ajada. „Tegemist on ainukese kindla garantiiga, sest riigiga suhtlemine tähendab alati mingil määral enda sidumist

korruptsiooniga: suhted, raha, hüved. Siit tuleneb väga suur risk sattuda kriminaaluurimiste objektiks. Sa ei pruugi ettevõtjana seda korruptsiooni põhjustada, kuid võid jääda süüdlaseks.”

Karm osutamine riigi poole. Too suurärimees nõuab – just, nõuab – ka oma ettevõtete juhatajatelt, et nood teeksid igapäevases tegevuses võimalikult vähe riigi-ga tegemist. Püüab riigi või riigifi rmade tellimustega mitte jännata, sest äkki tõuseb sellest jama. „Kuna teatud juhtudel meie riigis ei selgu õigusmõistmine mitte Liivalaia tänavas, vaid Toompuiesteel,” sele-tab too ettevõtlik mees. Täpsustame, et Liivalaias on kohtumaja, Toompuiesteel aga kapo peakorter.

Ärimees jätkab: „Korruptsioon, raha, mõju, suh-ted, poliitika. Ametnikul on praktiliselt piiramatud võimalused takistuste seadmiseks…” Keerake lehe-külge ja lugege täpsemalt tolle ärimehe mõtteid rii-gist, poliitikast, nii mõnestki asjast veel.

Eks on teisedki fi rmaomanikud ja juristid varem tõsi-meeli tunnistanud, et võtavad tähtsamate nõupidamis-te ajaks telefonid taskust välja ja poetavad igaks juhuks teise tuppa. Mõni võtab akugi tagant ära. Äkki kuula-vad veel pealt. Äkki väänavad veel ära. Mitte millegi eest.

Igatahes kummalised lood. Hirmud. Oktoobris 2012. Eestis. 1 Andres Eilart

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

Suurärimees Oleg Ossinovski: kodu-omanike maamaks oleks väga vajalik

Ann-Marii Nergi kinnisvarast •• LK 16–17

Kas Tallinna vaadet risustavadtondilossid ärkavad uuele elule?

Hans lõugas telefonidest •• LK 8

Kuidas mõni telefonitootja oskab teenida ja teine mitte

Raivo Murde elektriautodest •• LK 20–21

Tagasilöök: elektriautod ei vastatarbijate ootustele

Aet Süvari jalgpallist •• LK 22–23

Araabia ja Vene rahamehedehitavad üles superklubisid

Kadri paas tuhastamisest •• LK 12–13

Tundlik äri: kuidas krematooriumid end majandavad

piret potisepp lennufi rmadest •• LK 18–19

Euroopa odavlennufi rmadtoimetavad tublis kasumis

Andres EilartÄrilehe vastutav toimetaja

Hirm riigi eeselisa.ee

Elisa MiNT 50% soodsam!

Võta Elisa MiNT koos netipulga või tahvelarvutiga ja surfad terve aasta poole odavamalt!

Ärikliendile

Liitudes MiNT pakettidega Business Standard, Business Premium.

Vaata lisaks elisa.ee või helista 6 600 620

elisa.ee

Elisa MiNT 50% soodsam!

Võta Elisa MiNT koos netipulga või tahvelarvutiga ja surfad terve aasta poole odavamalt!

Ärikliendile

Liitudes MiNT pakettidega Business Standard, Business Premium.

Vaata lisaks elisa.ee või helista 6 600 620

4  10. oktoober 2012

Raudteeäris rahvusvahe-liselt üliedukalt tegutse-va Skinest Grupi omanik tõstaks kohe ja hoogsalt

koduomanike maamaksu, mida ta peab õiglaseks koormiseks rikas-tele, ja vähendaks kolmandiku võrra sotsiaalmaksu, mida peab ettevõtluse hukutajaks.

Ossinovski ideed lõhnavad dollarite ja parempoolsuse järe-le. Sellest hoolimata loodab sageli ennast kompromissitult väljendav ärimees, et tema lausa ameerikali-ku maailmavaate viib ellu poeg – üllatuslikult vasakpoolne ja sot-siaaldemokraadina riigikogusse valitud Jevgeni Ossinovski.•• Kas teil on säilinud vähemalt lootus, et teie nooremast pojast saab raudteelane?See küsimus tekitab nüüd küll segadust. Lootust muidugi on.•• Kuidas suhtub teie enda isa, kes on tunnustatud raudteetead-lane, poja edusse talle nii olulises valdkonnas?Minu isa on teadlaste ringkon-dades väga tuntud, kuid see ei pruugi olla niimoodi nende ini-meste seas, kes raudteed iga päev

juhivad. Raudteede ja seadmete konstrueerimine ja nende eks-pluateerimine on natuke erine-vad valdkonnad.•• Juhuslikult te igatahes raud-teeärisse ei sattunud. Kas isa ütles, et poeg...Ei-ei. Niimoodi ta ei öelnud, et mine raudteele. Tahtsin esmalt astuda merekooli, aga kui seal asjad ei sobinud, siis sain aru, et ainuke võimalus on Leningradi raudteeinseneride instituut.•• Alustasite raudteetööd Tapa remondidepoos, kuid praegu on teie portfellis Eestis, lätis, lee-dus, poolas, Ukrainas, Rootsis, Gruusias, Venemaal tegutsevad ettevõtted.Äsja asutasin Soomes ettevõtte Skinest Finland, esimesed lepin-gud klientidega on juba sõlmitud.•• Kuidas teil selline rahvusva-heline haare õnnestub?Äri ja põhimõtted on riikides, kus tegutseme, sarnased. Tehni-liselt on asjad väga lähedased või identsed. Meie oskusteave lihtsalt sobib kõikjale väga hästi. Äritege-mises on teatud rahvuslikud nüan-sid, kuid muidu on kõik sarnane.•• Kui meenutada seda väga piin-likku lugu, kui Eesti Raudteelt tuli teile kartellikuriteo süüdis-tus, siis kas sellele vahejuhtumi-le saab nüüd ajaliselt distantsilt tagasi vaadata?Siin avaldus inetu konkurentsi-võitlus, mida konkurent kasutas, et meid turult välja tõrjuda. Kuid tulemuseks sai ta hoopis vastu-pidise asjade käigu. Ühiskond ja

partnerid said asjast aru ning minu enda ja minu ettevõtte Spacecomi maine tõusis selle skan-daali tagajärjel märki-misväärselt. Kui kon-kurendi vastu abi saamiseks pöördu-takse juba kaitse-politsei poole, siis järelikult on tege-mist väga tõsise tegijaga.•• Kas olete pärast seda, kui Eesti Raudtee seadis teile läbi-rääkimisteruu-mis salajase jäl-gimisseadmega lõksu, loonud mingi oma tee-nistuse, kes teie kohtumispaigad enne üle kontrollib?Sellisest paranoiast lähtumisel ja pideval kaht-lustamisel pole mingit mõtet, sest selliste rünnakute vastu ei ole tege-likus elus mingit kaitset. Kaitse-politsei poolt Eesti Raudtees sal-vestatud vestlus ei sisaldanud mit-te midagi, tegemist oli tavalise äri-kõnelusega. Kuna aga teatud juh-tudel meie riigis ei selgu õigus-mõistmine mitte Liivalaia tänavas (kohtumajas – toim), vaid Toom-puiesteel (kaitsepolitsei peamaja – toim), siis polnud mul ka võima-lik ennast tõhusalt kaitsta.•• Kuidas te siiski ennast sellis-te rünnakute vastu kindlustate?

partnerid said asjast aru ning minu enda ja minu ettevõtte Spacecomi maine tõusis selle skan-daali tagajärjel märki-misväärselt. Kui kon-kurendi vastu abi saamiseks pöördu-takse juba kaitse-politsei poole, siis järelikult on tege-mist väga tõsise

Kas olete pärast seda, kui Eesti Raudtee seadis teile läbi-rääkimisteruu-mis salajase jäl-gimisseadmega lõksu, loonud mingi oma tee-nistuse, kes teie kohtumispaigad enne üle kontrollib?Sellisest paranoiast lähtumisel ja pideval kaht-lustamisel pole mingit mõtet, sest selliste rünnakute vastu ei ole tege-likus elus mingit kaitset. Kaitse-politsei poolt Eesti Raudtees sal-vestatud vestlus ei sisaldanud mit-te midagi, tegemist oli tavalise äri-kõnelusega. Kuna aga teatud juh-tudel meie riigis ei selgu õigus-mõistmine mitte Liivalaia tänavas (kohtumajas – toim), vaid Toom-puiesteel (kaitsepolitsei peamaja – toim), siis polnud mul ka võima-lik ennast tõhusalt kaitsta.

Kuidas te siiski ennast sellis-te rünnakute vastu kindlustate?

hoidke oma rahaVenemaa Sberbankis

OlegOssinovski:

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

Riigi rikkamaid mehi ja tunnustatumaid ettevõtjaid oleg ossi-novski pööraks eesti elus paljud asjad hoopis teisele küljele.

10. oktoober 2012  5

7 mõtetOleg OssinovskioKtooBeR 2012

1.Nõuan oma ettevõtete juhtidelt, et nad teeksid oma igapäevases tegevuses riigiga võimalikult vähe tegemist. Riigiga suhtlemi­ne tähendab alati mingil määral enda korruptsiooniga sidumist: suhted, raha, hüved. Nii kui hak­kab dotatsioonidega seotud äri, tulevad mängu hoopis teised reeglid kui turumajanduses.

2.Mina isiklikult ei pea portfelliin­vesteeringuid äriks. See pole huvitav, ma ei jälgi neid, ma ei rõõmusta, kui need tõusevad, ega kurvasta, kui langevad. Normaal­sel ärimehel, kui sa pole just män­gur või selle ala inimene, ei mak­saks aktsiatesse investeerida.

3.Pange oma raha Moskvas Vene­maa Sberbanki deposiidi peale, mis tagab teile viieprotsendilise tootluse. Tegemist on Euroopa suurima pangaga ja saate igal öösel rahulikult magada.

4.Eestis tegeleb kaks erakonda muudkui populistliku valijatele meeldimisega. Esiteks kaotas IRL eramajade maamaksu, kuid Keskerakond jõudis neist popu­lismis ette. Nüüd teeb Tallinn ta­suta ühistranspordi. Tõenäoliselt võib nüüd IRL­ilt varsti oodata tasuta elektrirongipileteid.

5.Meie kohtud on majandusasjades väga nõrgad. Ei ole loogiline, et kohtunik, kes hommikul mõistab õigust grupiviisilise vägistamise juhtumis, arutleb õhtul maksu­dest kõrvale hoidmise üle. Selle­pärast vajab Eesti eraldiseisvat majanduskohut.

6.Maamaks on kõige õiglasem ja riigile väga vajalik maks. Maa­maksu kogutakse alati, sõltuma­ta sellest, kas on majandustõus või ­langus. Kui eelarve põhineb tööjõu­ ja tarbimismaksudel, siis kriisi ajal laekub raha vähem ning pole ka politseinikele ja õpetaja­tele midagi maksta.

7.Minu arvates ei peaks maksu­maksjad parteisid üldse rahas­tama. Poliitikud otsigu ise raha, kui suudavad seda leida. Las tegutsevad, ja kui ei suuda, siis maksku oma palgast.

www.wuerth.ee

riigi toetusi. Seetõttu oleme pide-vas kahjumis.

Kõik tuulepargid said näiteks CO2 kvoote, isegi need, mida alles projekteeriti, kuid mitte meie. Meile on korduvalt pakutud, et meie probleemid on lihtsalt ja kii-relt lahendatavad. Kuid ma ütle-sin, et ei lähe mingitele kahtlaste-le kokkulepetele. Kohus on küll juba kindlaks teinud, et meid jäeti kvootidest ilma ebaseaduslikult.•• Kas kavatsete osaleda Eesti Raudteest eraldatud kaubaveoet-tevõtte EVR Cargo erastamisel?Kindlasti kavatsen osaleda. Kuid selle võidu nimel ma oma süda-metunnistusega mingeid komp-romisse teha ei kavatse.•• EVR Cargos leidub palju sel-list rauda, millesse suhtute väga kriitiliselt: Ameerika vedurid, Hii-na vedurid. Millisena näete selle ettevõtte tulevikku?Tõsi on, et Hiina vedurite saa-bumine võib viia EVR Cargo pankrotti. Ettevõte peab hakka-ma maksma kõrget liisingutasu, teeninduskulusid, samal ajal, kui nad manööverteenuse pealt raha teenima ei hakka. Sissetuleku rea-le kirjutame seega nulli, väljami-nekud on aga suured.

Seoses Hiina vedurite ostu-ga kaaluvad kaubavedajad EVR Cargo alt konkureeri-vasse firmasse üleminekut. Räägitakse, et mõned termi-nalid mõtlevad läbirääkimis-test ERS-iga, sest EVR Cargo Hiina vedurid ajavad teenu-se hinna üles, mis toob kah-ju ka terminalidele. Kui EVR

Cargo läheb pankrotti, siis tuleb kõne alla vaid ette-võtte varade ostmine.•• Kas siit võib järeldada, et see EVR Cargo vagu-nipark, mis sõidab Vene-maa avarustes, on kasu-likum äri kui veoteenu-sed Eestis?Ei, teenib nii vagu-n i p a r k k u i k a raudteeveod.•• K a s H i i n a manöövrivedurite asemel oleks tulnud osta Ukraina või Vene omasid?Mitte ühtegi vedurit polnuks vaja osta. See äri üritatakse alati ettevõttest väl-ja, kliendile anda. Vopak E.O.S. tege-legu manöövritööde-ga ise, samuti Sillamäe

sadam. Manöövritega ei teeni kasumit, samal

ajal on see väga mahukas töö. Sellepärast püütakse

manööverdamistöödel hoida vanu ja odavaid vedureid. Osta nüüd seitsme juba olemasoleva manöövriveduri asemele veel 16 uut vedurit, siis pole siin mida-gi rääkida. Kuid siin pole midagi imestada, sest riigifi rmadelt võib oodata kõike, aga mitte efektiiv-set äriajamist.•• Kas neil Ameerika veduri-tel ikka on perspektiivi ja võima-lust näiteks Venemaa raudteede-le pääseda?Esiteks on need vedurid siin reaal-selt olemas. Teiseks on Eesti inf-rastruktuur nende vedurite järgi

ümber ehitatud. Praeguse seisu-ga on need vedurid majandusli-kus mõttes õigemad, kui et hakata ostma uusi. Need probleemid, mis olid Ameerika vedurite ostmisel, on tänaseks lahendatud ja neid tuleb ekspluateerida, kuni oma ressursi ärateenimiseni järgmise 20 aasta jooksul. Tehnilistel põh-justel ei pääse need vedurid aga mingil juhul Venemaa teedele.•• ERS katsetas hiljuti uut Gene-ral Electricu vedurit, mida praegu toodetakse Kasahstanis. Kas sel-lel veduril on mingit väljavaadet?Tegemist on ebamõistlikult kal-li tootega. Üks sektsioon mak-sab viis miljonit dollarit. Selleks

et rong liikuma panna, on vaja kahte sektsiooni. Võrreldes prae-guste veduritega, mis maksavad kaks miljonit dollarit, ei ole neil mingit mõtet. •• Nii et välismaa vedurid ei saa Venemaa 1520-laiusega raud-teepolügoonil mitte kunagi kon-kurentsivõimelisteks?Kunagi kindlasti saavad. Aga nii kaua, kuni veduriturul on kasuta-tud tehnika, on uuel tehnikal hin-nas väga raske konkureerida.•• Kas olukord, kus vanad vedurid on uutest äriliselt mõistlikumad, hoiab teie äri järgmise paariküm-ne aasta jooksul kindlalt vee peal?Remondi ja teeninduse äri on iga-vene. See äri on väherentaabel, ei õitse eriti. Sõiduautodega võib minna teisiti, sest neid valmista-takse suurtes kogustes ja odava hinna eest. Rasketehnikat toode-takse suhteliselt vähe, see mak-sab palju ja seda remonditakse ja moderniseeritakse peaaegu lõpu-tult. Siia alla kuuluvad nii laevad kui ka vedurid.

Saksamaal Deutsche Bah-nil sõidab siiani väga edukalt üle kahesaja Nõukogude Liidus 1970-ndate algul ehitatud veduri ja meie ostsime hiljuti mitu neist. Uute veduritega võrreldes on väi-kesed erinevused, kuid kahjuks pole kütusekulus ja veojõus mida-gi revolutsioonilist juhtunud.

•• Mis ettevõte või tegevussuund toob teile raudteeäris suurimat tulu?Kogu minu raudteeäri on koon-datud Skinest Raili alla. Kõik suu-nad töötavad hästi: vagunite ja vedurite remont, tootmine ja ren-timine, raudteede remont ja ehi-tus. Kogu loogika seisneb selles, et eri tegevusalad täiendavad üks-teist. Klient ei pea pead murdma, sest tal on võimalik saada meilt täisteenus.•• Kuivõrd mõjutas konfl ikt kait-sepolitsei ja Eesti Raudteega teid välisturule liikuma?Mitte kuidagi ei mõjutanud. Ees-ti turg on lihtsalt nii väike. Gruu-sia raudtee ostab igal aastal 400 vagunit, Läti Raudtee 600, Leedu Raudtee 700, Eesti Raudtee aga kõigest 40 uut vagunit.

Eesti Raudtee ei investeeri juba ammu veeremisse, mis aga võib nüüd, pärast EVR Cargo eraldu-mist, muutuda.•• Miks te ei arenda oma ettevõ-tet perefi rmana?Mis mõttes?•• Kui praegust asjade käiku jäl-gida, võib teie vanemast pojast saada Eesti Vabariigi esimene vene nimega president…Las enne saab temast peaminister.•• Kas sõbrad, tuttavad ja äri-partnerid pole teinud ettepane-kuid, et müüksite oma äri maha?Selliseid ettepanekuid tehakse. Aga seni ei näe ma põhjust. Ski-nest teenib igal aastal üle 20 mil-joni euro kasumit, mis näitab, et sellel ettevõttel on veel ruumi kaugele areneda. Kasum suure-neb igal aastal.•• See toob samuti kaasa geo-graafi lise ekspansiooni?Nii see on. Soome laienemine on osa sellest. Alustasime Soo-mes vagunite rentimisega, edasi liigume teede ehitamise ja remon-di ning veduritega. Võitsime pak-kumise puitliipritele. Praegu alus-tasime väikese kontoriga.•• Kas see tähendab, et Eestis töömaht väheneb ja saab liiku-da Soome?Töömaht Eestis oluliselt ei vähe-ne. Siin on raudteede ehitamise-ga asi väga hästi, sest erafi rmad tellivad aktiivselt. Riigifi rmadega on teine lugu, sest nende tegutse-misloogika pole lihtsale inimesele alati just kuigi arusaadav. Partne-rina meeldib mulle väga Sillamäe

riigi toetusi. Seetõttu oleme pide-vas kahjumis.

Kõik tuulepargid said näiteks CO2 kvoote, isegi need, mida alles projekteeriti, kuid mitte meie. Meile on korduvalt pakutud, et meie probleemid on lihtsalt ja kii-relt lahendatavad. Kuid ma ütle-sin, et ei lähe mingitele kahtlaste-le kokkulepetele. Kohus on küll juba kindlaks teinud, et meid jäeti kvootidest ilma ebaseaduslikult.•• Kas kavatsete osaleda Eesti Raudteest eraldatud kaubaveoet-tevõtte EVR Cargo erastamisel?Kindlasti kavatsen osaleda. Kuid selle võidu nimel ma oma süda-metunnistusega mingeid komp-romisse teha ei kavatse.•• EVR Cargos leidub palju sel-list rauda, millesse suhtute väga kriitiliselt: Ameerika vedurid, Hii-na vedurid. Millisena näete selle ettevõtte tulevikku?Tõsi on, et Hiina vedurite saa-bumine võib viia EVR Cargo pankrotti. Ettevõte peab hakka-ma maksma kõrget liisingutasu, teeninduskulusid, samal ajal, kui nad manööverteenuse pealt raha teenima ei hakka. Sissetuleku rea-le kirjutame seega nulli, väljami-nekud on aga suured.

Seoses Hiina vedurite ostu-ga kaaluvad kaubavedajad EVR Cargo alt konkureeri-vasse firmasse üleminekut. Räägitakse, et mõned termi-nalid mõtlevad läbirääkimis-test ERS-iga, sest EVR Cargo Hiina vedurid ajavad teenu-se hinna üles, mis toob kah-ju ka terminalidele. Kui EVR

Cargo läheb pankrotti, siis tuleb kõne alla vaid ette-võtte varade ostmine.•• Kas siit võib järeldada, et see EVR Cargo vagu-nipark, mis sõidab Vene-maa avarustes, on kasu-likum äri kui veoteenu-sed Eestis?Ei, teenib nii vagu-n i p a r k k u i k a raudteeveod.•• K a s H i i n a manöövrivedurite asemel oleks tulnud osta Ukraina või Vene omasid?Mitte ühtegi vedurit polnuks vaja osta. See äri üritatakse alati ettevõttest väl-ja, kliendile anda. Vopak E.O.S. tege-legu manöövritööde-ga ise, samuti Sillamäe

sadam. Manöövritega ei teeni kasumit, samal

ajal on see väga mahukas töö. Sellepärast püütakse

manööverdamistöödel hoida vanu ja odavaid vedureid. Osta nüüd seitsme juba olemasoleva manöövriveduri asemele veel 16 uut vedurit, siis pole siin mida-gi rääkida. Kuid siin pole midagi imestada, sest riigifi rmadelt võib oodata kõike, aga mitte efektiiv-set äriajamist.•• Kas neil Ameerika veduri-tel ikka on perspektiivi ja võima-lust näiteks Venemaa raudteede-le pääseda?Esiteks on need vedurid siin reaal-selt olemas. Teiseks on Eesti inf-rastruktuur nende vedurite järgi

Nõuan oma ettevõtete juhtidelt, et nad teeksid oma igapäevases tegevuses riigiga võimalikult vähe tegemist. Püüame pidevalt vähen-dada riigipoolseid tellimusi ja rii-giga seotud äriühingute tellimu-si. Mul on isegi äripartnereid, kes lausa keelavad oma fi rmadel riigi-ettevõtetega lepingulistesse suhe-tesse astuda.

Tegemist on ainukese kindla garantiiga, sest riigiga suhtlemine tähendab alati mingil määral enda korruptsiooniga sidumist: suhted, raha, hüved. Siit tuleneb väga suur risk sattuda kriminaal uurimiste objektiks. Sa ei pruugi ettevõtja-na seda korruptsiooni põhjustada, kuid võid jääda süüdlaseks.•• Kas mingi kokkupuude riigiga seotud äridega siiski jääb?Mul on Eestis riigiga kokkupuu-de eelkõige Skinest Energia tuu-lepargi näol. See kogemus on olnud äärmiselt negatiivne, sest teatud põhjusel ei maksta meile, erinevalt teistest tuuleparkidest,

KREEKASTEesti ei peaks olema samas rahaliidusKreekaga, kuskogutakse vähe makse.

Fotod: Vallo K

ruuser

6  10. oktoober 2012

sadam, kuhu rajatakse nii termi-nale kui ka raudteejaama.

Müts maha Tiit Vähi ees, kes rajas tühjale kohale ühe Eesti pari-ma ettevõtte – Sillamäe sadama.•• 1520-polügoonil töötavad ini-mesed on nagu vennaskond, kus üksteist toetatakse. Kas teeksite Eesti Raudtee endisele peadirek-torile Kaido Simmermannile ette-paneku enda juurde tööle asuda?Ma usun, et Kaido leiab endale palju huvitavama töö, kui on pak-kuda Skinest Grupil.•• Milliseks peate teiste oma kontserni kuuluvate ärisuunda-de väljavaateid?Kinnisvara, autode müük, ener-geetika ja finantsteenused on ette võetud pigem riskide maandami-seks. Minu tugevus ilmneb siiski just raudteega seotud äris.•• Skinest Energiat ja tuule-parke võib pidada omalaadseks moeäriks…Me poleks pidanud oma nina sinna toppima. Nii kui hakkab dotatsioo-nidega seotud äri, tulevad mängu hoopis teised reeglid kui turuma-janduses. Siit algab mäng valitsuse ja ametnikega. Mina eeldasin tuu-leenergiasse investeerides, et Ees-ti seadused toimivad kõigile ühte-moodi. Selgus, et nii pole: müü-me juba neli aastat elektrienergiat, ilma et saaksime dotatsiooni.•• Milles peitub saladus? Kas kellelegi oleks vaja midagi anda?Korruptsioon ei tähenda üksnes raha. Siin on mängus veel mõju, suhted ja poliitika ning ametni-kul on praktiliselt piiramatud või-malused takistusi seada...•• Minule tundute olevat meel-div inimene ja mina selle kritee-riumi järgi küll teie äri takistama ei hakkaks.Mulle on pakutud Skinest Ener-gia dotatsiooniprobleemide ja CO2 kvootide saamise probleemi-le lahendust. Kuid ma saan enda-le lubada, et ma ei lähe konflikti seaduse ja südametunnistusega. •• Kuidas tuulepargiäri ilma dotatsioonideta välja tuleb?Ega ei tulegi. Ainult kahjum, mida pean ise kinni maksma. Ele-ring väidab, et meie tuulepark ei vasta võrgu tehnilistele nõuetele. Kuid seejuures müüme me juba neljandat aastat võrguettevõtte-le ilma mingite tehniliste prob-leemideta elektrienergiat.•• Narva elektrijaamad pole samu-ti minu teada oma tegevust võrgu tehniliste nõuetega vastavusse vii-nud, ometi said dotatsiooni.No näete, kuidas need asjad käi-vad. Kõik olemasolevad tuulepar-gid ja üks tuulepark, mida alles projekteeritakse, on juba saanud CO2 toetust. Meie oleme ainsad, kes ei ole seda saanud.•• Nii et Skinest Energia müük seisab päevakorras?Kaasaktsionärid küsivad sageli, et mis siis edasi saab. Kas ikka töö-tan õigesti, kui juba mitmendat aastat teenime kahjumit? Doteeri-tava äriga peavad tegelema ikka-gi inimesed, kelle mentaliteet või-maldab saada ametnikelt nõuta-vaid lahendusi.•• Kuidas on võimalik, et astusi-te nii võimsalt Usbekistani ärisse? Kas see on kuidagi seotud asjaolu-ga, et olete sündinud Kesk-Aasias, sealsamas kõrval Kasahstanis?

Ehitame Usbekistanis vagu-ni alusvankrite valamise tehast. Minu sünnipäral pole siin rolli. Oleme juba aastaid olnud valu-tööstuses väga edukad. Minu Läti ettevõte on Balti riikide tuge-vaim malmivalufirma: suur maht ja väga kõrge kvaliteet. Samuti oleme tugevad vagunite ehitami-ses ja ekspluateerimises. Usbekis-tan on meile ajalooliselt suur part-ner, kuhu tarnime varuosi ja kus remondime veduriparki.

Osalesime konkursil koos Sak-samaa partneriga. Konkurss oli tihe, sest osalesid odavate pakku-miste poolest tuntud hiinlased, üks konkureeriv Saksa ettevõte ja itaal-lased. Ehitame uue tehase nn võt-med-kätte-põhimõttel, siis pane-me oma asjad kokku ja lahkume. •• Viimastel aastatel on teie sünnimaast Kasahstanist saa-nud Eesti ettevõtjatele ja poliiti-kutele kuum sihtkoht.Olen töötanud Kasahstanis väga kaua ja väga suurte mahtudega. Meie vagunid on seal 2002. aas-tast alates. Eesti–Kasahstani kau-bavahetusbilansis on minu ette-võtted kindlasti esimese küm-ne seas. Tegemist on omanäoli-se turuga, mis iseloomustab kõi-ki idaturgusid, kuid see on ärite-gemiseks väga hea koht.

Absoluutselt iga Eesti tööstu-se või põllumajanduse valdkon-na ettevõte võiks Kasahstanis edu-kalt töötada. Raske oleks tegut-seda turul, kus sinust ollakse teh-noloogiliselt peajagu üle või mis on suletud. Kasahstan pole kum-bagi – meile tehnoloogiliselt jõu-kohane avatud riik.•• Kas teil on Almatõst lapsepõl-vemälestusi?Tulin sealt ära lapsena, kuid mälestused on head. Nüüd käin Almatõs nii sageli, justkui poleks-ki vahepeal ära olnud – kolm-neli korda aastas. Tegemist on väga eripalgelise ja südamliku atmo-sfääriga linnaga.•• Teie poeg Jevgeni Ossinovski on teinud endale huvitava inves-teerimisportfelli, mida on interne-tist riigikogu liikmete majandushu-vide alt kerge leida. Tallinna Vesi, Bulgaaria kinnisvara, Elcoteq… Kas teie andsite talle soovitusi? Kuidas tema portfelli hindate?Muidugi soovitasin, kuid peami-selt otsustas ta ise. Ma küll püüan talle soovitusi jagada, kuid ta ei võta mind alati kuulda. Mina isikli-kult ei pea portfelliinvesteeringuid äriks. See pole huvitav, ma ei jälgi neid, ma ei rõõmusta, kui need tõu-sevad, ega kurvasta, kui langevad.

Mulle näib, et reaalse äriga tegelemine pakub palju rohkem intellektuaalset naudingut. Port-felliinvesteeringus sõltud fondi-juhtidest, turust ja miljonist muust asjaolust, mida sa ei suu-da mõjutada. Normaalsel ärime-hel, kui sa pole just mängur või selle ala inimene, ei maksaks akt-siatesse investeerida.•• Kas tavainimene, kes äris ei osale, peaks siis fondidest eemale hoidma? Mida tema peaks tegema?Pange oma raha Moskvas Vene-maa Sberbanki deposiidi peale, mis tagab teile viieprotsendili-se tootluse. Tegemist on Euroo-pa suurima pangaga ja saate igal öösel rahulikult magada.

Siin ei ole vaja midagi leiutama hakatagi: võimalus, et Sberbanki-ga juhtub midagi sellist, mis kah-justaks hoiustajaid, on sisuliselt olematu. Isegi maailmapangan-duse kokkuvarisemise korral pole seda karta. Sõitke rongiga Peter-buri, avage seal Sberbankis arve ja elage rahus. Kui hakkate aktsia-tega mängima, siis ei maksa kur-vastada, kui nende väärtus langeb.

•• Kuidas ikkagi läheb nõnda, et nii hea majanduskasvu ja kind-la pangaga riigist –Venemaalt – tahab raha kogu aeg emigreeruda?Kuulge, siin on tegemist erineva-te suurusjärkudega. Kui tahak-site Sberbanki panna miljardi, siis oleks samuti järelemõtlemi-se koht. Kui jutt käib normaal-sest inimesest, kes tahab paiguta-da 100 000, siis pole mingit riski. •• Kas tunnete ennast nn vene-keelsena või Eesti ärimehena?Miks peaks neid vastandama? Räägin vene keelt, aga olen Ees-ti ärimees ja väga suur oma maa patrioot. Samal ajal erineb minu

arusaam mitmes küsimuses või-mu omast. Võib-olla sellepärast ei antagi mulle dotatsiooni ja CO2 kvooti.•• Mida muudaksite ennekõike?Välispoliitikas tuleks eeskätt lõpe-tada idanaabri peale haukumine, sest nende sisepoliitikat me kui-dagi mõjutada ei saa ja lõppkok-kuvõttes jääme niikuinii ruma-las võitluses kaotajaks. Sisepo-liitikas tuleks tõsisemalt tegele-da integratsiooniga, sest olukord, kus meil on tänaseks kujunenud kaks kogukonda, kes omavahel peaaegu ei lävi, ei ole normaalne.

Majanduses ja maksupolii-tikas tuleks lõpetada populist-lik loosunglikkus. Eestis tegeleb kaks erakonda muudkui populist-liku valijatele meeldimisega. Esi-teks kaotas IRL eramajade maa-maksu, kuid Keskerakond jõudis neist populismis ette. Nüüd teeb Tallinn tasuta ühistranspordi. Tõe-näoliselt võib nüüd IRL-ilt varsti oodata tasuta elektrirongipileteid.

Pealegi on meie kohtud majan-dusasjades väga nõrgad. Ei ole loogiline, et kohtunik, kes hom-mikul mõistab õigust grupiviisi-lise vägistamise juhtumis, arutleb õhtul maksudest kõrvale hoid-mise üle. Sellepärast vajab Ees-ti eraldiseisvat majanduskohut, kes tegeleks hommikust õhtuni majandusvaidlustega.

•• Maamaksu ju enam tagasi pöö-rata ei saa, sest sellega on nüüd seotud inimeste väga suured ootu-sed. Mis koalitsioon seda teeks?Seda ma räägingi. Tehti rumalus ja tagasiteed ei ole. Seejuures on maamaks kõige õiglasem ja rii-gile väga vajalik maks. Maamak-su kogutakse alati, sõltumata sel-lest, kas on majandustõus või -lan-gus. Kui eelarve põhineb tööjõu- ja tarbimismaksudel, siis kriisi ajal laekub raha vähem ning pole ka politseinikele ja õpetajatele mida-gi maksta. Politseinike palga krii-si ajal kärpimine on täielik idioot-sus, sest need ametnikud ei tohi mingil moel kriisidest sõltuda.

Õiglusest rääkides: niimoodi vabastatakse maamaksust sama-moodi see inimene, kes elab väi-keses korteris, kui ka see, kel-lel on lossi ümber kaks hektarit maad. Kas see on õiglane? Rikas-te maamaksust vabastamine lük-kab nüüd maamaksukoormuse ettevõtetele, sest kohalikul oma-valitsusel on ikkagi vaja koole ülal pidada. •• Kas usute, et teie poliitikust poeg Jevgeni suudab need asjad loogilistele radadele tõsta?Ma loodan seda väga. Jevgeni on väga tark poiss, pragmaatiline ja saab aru, kuidas see kõik toimib. Kuid ta on meeskonnamängija ja palju sõltub erakonnasisesest

DOTATSiOONiDESTNii kui hakkab dotatsioonidega seotud äri, tulevad mängu hoopis teised reeglid.

10. oktoober 2012  7

Igal õlletehasel on konkurent, kes lobib oma seadust. See asi ei saa ülekäte minna, sest näiteks alaea-listele õllejoomist lubavat seadust niikuinii ei tule. Kui nüüd mõni äriühing mõne kasuliku seaduse vastuvõtmist tagant lükkab, siis sellest tuleb ühiskonnale ainult kasu. Neid seadusi, mis oleks vaja kiiresti vastu võtta, aga mis polii-tikute huvipuuduse tõttu seisa-

vad, on niigi väga palju. Ettevõt-lust puudutavates nüanssides on ettevõtjad niikuinii palju kompe-tentsemad kui poliitikud. Ametlik ja läbipaistev lobi on ühiskonna-le kasulik. Kahjulik ja ohtlik on see, kui parteid väidavad, et nad ei saa midagi ette ja vastu võtta. Samas aga ikkagi võetakse seadu-si vastu kellegi huvides.•• Kuidas suhtute parteide toe-tamisse välismaalt pärit rahaga?Ma ei usu, et on olemas välismai-seid metseene, kes annaksid Ees-ti parteidele raha niisama. Selle-pärast tuleks seda vaadelda kui välismaalaste sekkumist Eesti sise-

poliitikasse, mida pean äärmiselt taunitavaks.

Samal ajal kui mina toetan mõnda Eesti erakonda näiteks Gruusiast teenitud rahaga, siis on olukord hoopis teine, sest toeta-jaks olen ikkagi mina, mitte mõni Gruusia huvirühm.•• Kuidas kavatsete oma äri laiendada?Investeerisime tänavu Spacecomi, Spacecom Transi, Skinest Railiga juba ligi sada miljonit eurot. Pea-miselt vagunitesse. Seda on pal-ju. Usun, et oleme tänavu Ees-tis ühed suuremad investeerijad.•• Milliseks kujuneb euro tulevik?Suhtun euro tulevikku skeptili-selt. Seni kui euroala liikmesrii-kide fiskaalpoliitikat ei ühtlusta-ta, pole sellel valuutal tulevikku. Eesti ei peaks olema samas raha-liidus Kreekaga, kus makse kogu-takse väga vähe.•• Kas Eestil oleks mõistlik euroalast väljuda?Ei. Rahaliidust tuleks välja arva-ta need riigid, kelle riigivõlg on suurem kui näiteks 70 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Sellist võlakoormat ei suuda nad mitte kunagi tasuda ja nende eel-arve jääb alati defitsiitseks. Sel-list varianti, et Kreeka oma prob-leemidest kunagi vabaneb, pole juba praegu. •• Miks sakslased Kreekast tugevasti kinni hoiavad?Nii sakslased kui ka meie ise aita-me hädas olevaid maid, kusjuu-res need hädalised ainult kiru-vad meid, süüdistades siseasja-desse sekkumises. Väga huvitav on vaadata, kuidas reageerib sak-sa ja ka meie rahvas nendele prob-leemidele valimistel hääletades.•• Nii et euroala ümber keeb poliitiline ja majanduslik kaos?Praegu on väga viimane aeg haka-ta midagi tegema. Raha juurde-trükkimine, et tulekahju kustuta-da, pole lahendus.•• Tavalisele inimesele, kes ei tee suurt äri, sain ma teilt kaks soo-vitust: madratsid tuleb täita dol-laritega ja ülejäänud raha oleks mõistlik konverteerida Sberbanki deposiithoiusele rubladeks.Te saite valesti aru. Rubladest pole ma mitte sõnagi rääkinud. Sberbankis on targem hoida dol-lareid. Vene populism on veelgi võimsam kui Eesti oma, mistõttu ei saa rubla devalveerimist kind-

lasti välistada. Venemaal tõste-takse pidavalt palkasid, efektiiv-sust seejuures ei kasvatata, sõjalisi kulutusi kogu aeg suurendatakse.

Hoidke raha eurodes või dol-larites Sberbankis. Tavalisel ini-mesel ei tasu oma raha nüüd küll vahetama tõtata. Need riskid puu-dutavad siiski ennekõike vaid ettevõtteid, kes sõlmivad pika-ajalisi lepinguid. Neil soovitak-sin lepingud sõlmida dollarites. •• Milles need Venemaa hädad siis peituvad, kui nafta kogu aeg kallineb ja Venemaa majanduse kasvunäitajad on väga head?Venemaa makromajanduse näi-tajad on tõepoolest suurepära-sed. Kuid samal ajal on riigieel-arve kuluprotsendid uskumatult suured. Sellepärast on paljudele kasulik, et rubla oleks odav. Vene-lased ise elavad nõrga rubla kui-dagi üle, sest importkaubad muu-tuvad kallimaks, nende asemele tulevad kodumaised tooted.

Mais maksis dollar 29 rubla, praegu 31. Eksportijatele sobib see väga hästi. •• Milline on Eesti ja Venemaa suhete tulevik olukorras, kus Ees-ti pole idanaabri jaoks just mit-te kõige tähtsam partner ja piiril kipub kaubavahetus järjekorda-desse hanguma?Iseenesest ei hakka midagi juhtu-ma ja olukorra muutmiseks tuleb teha suuri pingutusi. Meie pea-me hakkama tegema esimesi sam-me, sest oleme Venemaale vähem tähtsad kui Venemaa meie jaoks.•• Eesti valitsuse arenguprog-rammides on koostöö Venemaa-ga silmatorkavalt olulisel kohal, kuid poliitikud kipuvad samal ajal idanaabrit hurjutama. Kuidas sel-lest vastuolust üle saada?Poliitikute avaldused on mõeldud valijaskonnale, et näidata, kui kartmatud ja sõltumatud nad on. Mõnele poliitikule näib, et tema sõnumit kuuleb vaid rahvuslikult häälestatud vanataat kusagil met-sakülas, aga internetiajastul see sõnum levib ja võimendub väga kiiresti üle kogu maailma.

Minu arvates ei tohi poliitik teha mitte ühtegi tegu, mis toob riigile kahju. Kui poliitiku sõna-võtu tagajärjel väheneb kauba-voog kas või ühe rongi võrra või venelased ostavad ühe paki Ees-ti võid vähem, siis ta peaks taga-si astuma. 1

www.tulikapremium.ee

arengust. Parteid esinevad meil samuti alati mingites koalitsioo-nides, mis muudab otsustamise keerulisemaks.•• Teie vaated on parempoolsed. Miks liitus teie poeg sotsidega ja mitte mõne teise erakonnaga, mis on palju parempoolsemad?Naljatades võib tsiteerida Wins-ton Churchilli, kes on öelnud, et kui oled noor ega ole vasakpool-ne, siis pole sul südant, aga kui sa oled vana ega ole parempool-ne, siis pole sul mõistust.

Märksa tõsisemalt – vaada-tes tasuta ühistranspordi ideed ja maamaksuvabastust –, siis nii Keskerakond kui ka IRL lähe-vad sotsidest suure kaarega vasa-kult mööda.•• Millal suudavad sotsiaalde-mokraadid teie arvates valitsuse moodustada?Ma loodan, et nad moodustavad järgmise valitsuse. •• Kas teie pojast võib saada järgmise valitsuse peaminister?Loomulikult mitte. See pole tõsi-seltvõetav. •• Keskerakond on tubli, sest edutab andekaid noori venelasi poliitikasse. Teie poeg paistab mil-legipärast nende inimeste taustal rohkem silma. Miks?Jevgenil on ühena vähestest Eestis poliitikavaldkonna eriharidus. Ta on selleks eraldi välja õpetatud.

•• Kas olite rahul, et teie poeg valis äri asemel filosoofia?See oli tema valik. Raudteelase-na tundus see valik mulle küllalt omapärane, aga olen seda meelt, et lapsed peavad lõpuks ikkagi ise otsustama, mida õppida ja mis ametis töötada. Jevgeni on väga rahul, tal on väga palju ideesid, töötab 24 tundi ööpäevas.•• Kas praegune parteide rahas-tamise süsteem tundub arukas?Mulle ei meeldi, kuidas parteid riigieelarvest raha saavad. Täielik jama on kord, et riigi toetus sõl-tub kohtade arvust parlamendis. Kui oled väike partei, siis pole-gi võimalust parlamenti pääseda, sest sul lihtsalt pole raha kampaa-nia läbiviimiseks. Suurtele parla-mendiparteidele on aga kõik ise-enesest tagatud.

Minu arvates ei peaks maksu-maksjad parteisid üldse rahasta-ma. Poliitikud otsigu ise raha, kui suudavad seda leida. Las tegutse-vad ja kui ei suuda, siis maksku omast palgast.

Käigu kruusiga mööda linna ringi ja küsigu annetusi. Nüüd aga maksavad parteide tegevuse omast taskust kinni ka need mak-sumaksjad, kes nende vaateid ja tegevust üleüldse ei toeta.•• Kas sellise süsteemi oht pole võimalus, et tekivad näiteks nn ühe õlletehase seadused?

pOliiTiKASTKahjulik ja ohtlik on, kui parteid väidavad,et nad ei saamidagi ette võtta.

8  10. oktoober 2012

Seda kinnitavad kasvõi selle aasta sümboolsed tähtpäevad aktsiatu-rult. 20. augustil jõudis

Apple’i turuväärtus 623 miljar-di dollarini ja lõi sellega Micro-softi kõigi aegade rekordi aastast 1999. Äsja oktoobris põrutas aga Microsofti praegusest turuväär-tusest mööda Google. Need on märgid PC-järgsest ajastust, sest nii Google kui ka Apple panusta-vad tugevalt mobiilidele.

Mobiiltelefon on püüdnud personaalarvuteid ajalukku saa-ta kõigest viimase viie aasta jook-sul. Kuigi ka enne seda on too-detud ja edukalt müüdud telefo-ni ja arvuti hübriide, sai alles 2007. aastal iPhone’i tulekuga nutitele-

fon massitarbe seadmeks. Nimekas mobiilitööstuse analüütik Horace Dediu iseloomustas oktoobri algul Aalto ülikoolis peetud avalikus loengus mobiilitööstuse perioo-di 2007–2012 metafooriga „Taaveti ja Koljati võitlus”. Selle kohaselt ei ohusta suurt tegijat või hiiglast mitte tavalised kuklasse hingavad konkurendid – vaid hoopis väike nutikas võitleja, kes kasutab või-duks mingit trikki või nippi. Võib vaielda, kas Apple oli 2007 ettevõt-tena väike tegija, kuid kahtlemata peeti õunafi rma sisenemist mobii-liturule toona vähetähtsaks nähtu-seks, mis võib korda minna väik-sele grupile pühendunud fännide-le. Ent hinnates mobiiliturult tee-nitud raha (vt graafi k), näeme, et Apple pani toonase Koljati üllata-valt kiiresti selili ja Nokia võitleb ellujäämise nimel tänagi.

Kahjumis Nokia juht Stephen Elop tegi mullu vastuolulise otsu-se: hüljata kõik senised mobiili-tarkvara platvormid, kirjutada teh-tud töö korstnasse ja asuda sõbrus-tama Microsoftiga. Ka septembris välja kuulutatud teine laine Nokia Lumia telefone töötab Microsof-

ti Windows Phone’i tarkvaraga. Kuid uute Lumiate väljakuuluta-mine on pahandanud nii eksper-te kui ka inimesi tänavalt. Tavali-se tarbija seisukohast näib Lumia uus seeria küll üsna võimas, vähe-malt samal tasemel konkurentide-ga. Kuid nörritaval moel ei kuulu-tatud septembris toimunud esitlu-sel välja ei telefonide müügile tule-ku aega ega hinda, erinevalt näi-teks äsjasest iPhone 5 esitlusest.

Analüütikute tuskEkspertide jaoks on loogiline, et hind kujuneb koostöös operaato-ritega ja Nokia telefonide müügi-le tuleku aeg sõltub Microsoftist, kel valmib uus tarkvara. Analüüti-kute tuska esindab aga hästi Tomi Ahonen, endine Nokia tippjuht ja nüüdne hinnatud ekspert oma valdkonnas. Ahonen ei jõua piisa-valt rõhutada, kui suur möödalask on kogu Lumia seeria. Esmapilgul on need telefonid muljetavaldavad: suur puutetundlik ekraan, kaks kaamerat, 4G-ühendus jne. Ent vei-di järele mõeldes võistlevad Nokia uued telefonid täpselt samas too-tekategoorias nagu Apple’i iPho-

ne! „Nokia PEAB oma tooteport-felli mõned qwerty (täisklaviatuuri-ga – H. L.) telefonid tooma,” rõhu-tab Ahonen. Tema analüüs näitab, et Nokia hakkab kaotama väga suurt osa potentsiaalseid tarbi-jaid üle kogu maailma, kes ei soo-vi osta telefoni, mis on (a) nii kal-

lis nagu iPhone; (b) vaid puute-tundliku ekraaniga nagu iPhone. Hüljates täis klaviatuuriga telefo-nid, millel on väga mugav kiiresti trükkida, teeb Nokia suure vea ka värskete uuringutulemuste valgu-ses. Chetan Sharma Consultingu andmetel on maailma kõige popu-laarsem elektrooniline suhtlusviis just SMS, mida kasutab aktiivselt 5,9 miljardit inimest.

Nokia püüdlus tungida iPhone’i tootekategooriasse tundub mõistetav, kui vaadata Apple’i ja Nokia majandusnäita-

jaid. Apple’i turundusjuhi Phil Schilleri sõnul tahab Apple iga uut iPhone’i põlvkonda müüa sama palju, kui palju müüdi eel-miseid põlvkondi kokku, ja see on neil ka seni õnnestunud. Kuid Apple ei müü veel kaugeltki nii palju telefone kui Nokia kokku (sh ka mittenutikad mobiilid). Vahe on aga kasumis: Apple läks teenitud kasumi poolest juba ammu Soome korporatsioonist mööda. iPhone toob sisse meele-tult raha ja raha on vaja ka Nokial.

Lähitulevikuks võib aga edasi fantaseerida Horace Dediu meta-fooriga Taavetist ja Koljatist. Pole palju öelda, et Apple’ist on saa-nud tehnoloogiatööstuses Kol-jat. Firma aktsiahind ei tunnis-ta gravitatsiooni ja üha tõuseb. Väikseid Taaveteid, kes unistavad suure hiiglase jalust niitmisest, on alati. Viimasel ajal on enim räägi-tud endiste Nokia töötajate ette-võttest Jolla, kes mitmete inves-torite toel võttis kasutusse Nokia poolt hüljatud Meego platvormi. Kas järgmisel kuul esitletav tele-fon Sailfi sh ka selle maailma tuge-vatega võistleb, näitab aeg. 1

Mobiiliajastul võidab väike Taavet suure Koljati

Hans Lõugashans.lougas@epl.ee

Apple’i aktsiahindei tunnista gravitatsioonija üha tõuseb.

Need taskus kaasas kantavad seadmed, mida nimetatakse üsnagi iganenult veel mobiiltelefonideks, on tänapäeval tehnoloogiaäris kõige tähtsamad.

-30

0

30

60

90

120

-3

0

3

6

9

12

Allikas: Asymco, graafika: Sten Kivissaar

2007 2012 2007 2012 2007 2012 2007 2012 2007 2012 2007 2012 2007 20122007 2012

müüdud ühikud MILJONIT ÜHIKUT

kasum MILJARDIT DOLLARIT

Suur müük ei toosuurt kasumitNokia on küll endiselt mobiilitööstuse suurim tootja jamüüb palju rohkem seadmeid kui Apple. Kuid kasumiteenimises möödus Apple Soome tootjast juba 2008,vaid aasta pärast oma legendaarse iPhone’i turule toomist.

10  10. oktoober 2012

Seepärast on EkspressJobi tööpakkumiste keskkond lihtne, kiire ja mugav. Kandideerimiseks ei pea kontot looma ega eraldi vorme täitma, vaid piisab nupule vajutamisest ja CV lisamisest. Endale sobivaid töökuulutusi saad tellida e-postile ning säilitada oma üleslaetud CV tööpakkujatele tutvumiseks.

Aeg on suur väärtus!

Julge hunt leiab tööd!EksprEssJob.EETööporTaal JuhTidElE Ja spETsialisTidElE

„Valge kuningas“ koosneb novellidest, mis illustreerivad tõetruult suureks kasvamise rõõme ja alandusi, moodus- tades tervikuna paljutahulise ja unustamatu portree elust ängistavas riigis, mis tegelikult võiks olla mis tahes endise Nõukogude Liidu maa.

GYÖRGY DRAGOMÁNVALGE KUNINGAS

Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või klienditugi@lehed.ee

Sarja „Areeni bestseller” 3. raamat

III KV. 2012I KV. 2012III KV. 2011I KV. 2011III KV. 2010I KV. 2010III KV. 2009I KV. 2009III KV. 2008I KV. 2008III KV. 2007I KV. 2007

Tarbijate hinnang seoses väljavaadetega tööturul järgneva 12 kuu jooksulHea Mitte hea Halb Ei oska hinnataVäga hea

Allikas: N

ielsen, Graafika: Sten K

ivissaar13% 10% 9% 4% 1% 3% 3% 1% 1% 2% 2% 2%

54%51% 37%

29% 14% 13% 14% 12% 16% 31% 26% 30%

25%29%

36%

38%

33% 35% 35%49%

54%

43%48%

47%

8% 11%13%

26%

46% 43% 46%

36%

27%20% 18% 18%

5% 3% 4% 7% 3% 3% 2% 3% 5% 3%

10. oktoober 2012  11

HINDAMISKESKUS TRIPODwww.tripod.ee

Lõõtsa 2b, 11415 TallinnTel 618 1570

tripod@tripod.ee

Seoses muudatustega ettevõtte juhtimisstruktuuris ootab Schiedel oma rahvusvahelise meeskonnaga liituma

ÄRI- ja FINANTSKONTROLLERIT,kelle tööpiirkond on Baltikum ja Ukraina. Kontroller osaleb oma piirkonna riikides eelarve koostamisel, täpsustab koostöös müügi-osakonnaga jooksvalt eelarveennustused ning vastutab kontsernile esitatavate finants- ja tegevusaruannete koostamise eest. Lisaks toetab kontroller müügimeeskondade tegevust turu- ja müügitegevuse efektiivsuse analüüsimisega. Igapäevane töökoht asub Tallinnas.

Meeskonda on oodatud kandidaat, kellel on• kõrgharidus – eelistatavalt rahandus- või majandusalane• finantsaruandluse ja/või raamatupidamise kogemus• väga head teadmised Excelist, kasuks tuleb SAPi tundmine• hea organiseerimisvõime• hea suhtlemisoskus partneritega• hea pingetaluvus• hea analüüsivõime• väga hea eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui ka kirjas• vene keele oskus suhtlustasandil• algatusvõimet, iseseisvust ja aktiivsust.

Ettevõte pakub tööd rahvusvahelises meeskonnas koos koolitus- ja arenguvõimalustega kontsernis, perspektiivis ka teisel rahvusvahelistel turgudel. Head kandidaati ootab põnev töö ja vääriline tasu.

Kui tunnete, et suudate ettevõtte eesmärke täita ja soovite selle arengule kaasa aidata, ootame Teid kandideerima.

Selleks palun saatke oma elulookirjeldus hiljemalt

15. oktoobriks 2012 hindamiskeskusesse

Tripod või meiliaadressile maria.veltmann@tripod.ee.

Schiedel on juhtivaid korstnasüsteemide tootjaid

Euroopas ja oma ala turuliider. Schiedeli grupp tegutseb

26 riigis, andes tööd ühtekokku 1500 inimesele. Schiedel omakorda kuulub

Monieri gruppi.

Baltikumis ja Ukrainas tegutseb Schiedel aastast

2007, Eestis esindab Shiedelit ettevõte Schiedel

Moodulkorstnad OÜ.

III KV. 2012I KV. 2012III KV. 2011I KV. 2011III KV. 2010I KV. 2010III KV. 2009I KV. 2009III KV. 2008I KV. 2008III KV. 2007I KV. 2007

Tarbijate hinnang seoses väljavaadetega tööturul järgneva 12 kuu jooksulHea Mitte hea Halb Ei oska hinnataVäga hea

Allikas: N

ielsen, Graafika: Sten K

ivissaar13% 10% 9% 4% 1% 3% 3% 1% 1% 2% 2% 2%

54%51% 37%

29% 14% 13% 14% 12% 16% 31% 26% 30%

25%29%

36%

38%

33% 35% 35%49%

54%

43%48%

47%

8% 11%13%

26%

46% 43% 46%

36%

27%20% 18% 18%

5% 3% 4% 7% 3% 3% 2% 3% 5% 3%

12  10. oktoober 2012

Kõik me lahkume siit ilmast varem või hiljem. See on paratamatu. Lahkunu jaoks ei ole enam oluli-

ne, kas pärast teda tuleb veeupu-tus või maavärin, aga tema sugu-laste ja lähedaste jaoks pärast kal-li inimese surma alles sekeldused algavad. Selleks et need kulgek-sid suuremate piinadeta – niikui-nii on omakse surmast löödud ini-mene haavatav ja teinekord otse-kui halvatud –, on suuremad kre-meerimisteenust pakkuvad ette-võtted loonud nn urn-kätte-süs-teemi: kõik lahkunu viisakaks ära-saatmiseks vajaliku saab ühest kohast, sisuliselt kuni hauakivi ja kalmu korrastamiseni välja. Küsi-mus, nagu ikka, on ainult rahas või üht praeguseks samuti teispoolsu-sesse lahkunud teleklassikut tsitee-rides: „Küsimus ei ole mitte sum-mas, vaid summa suuruses.”

Tallinna Krematooriumi AS-i juht ja üks omanikest Heigo Roht-la ning samale fi rmale kuuluva Tar-tu krematooriumi direktor Andres Tõnissoo on nõus küll enda tege-

mistest kõnelema, kuid on mõne-võrra murelikud. „Nii meie teenus-te olemus, osutamine kui ka esitle-mine on väga tundlik teema. Kui viitate matuse- ja krematooriumi-teenustele kui ärile ja soovite meilt konkreetseid ning pragmaatilisi vastuseid, siis kardan väga, et ini-mesel, kes hiljuti on saatnud viim-sele teekonnale oma kalli lähedase, võib olla frustreeriv lugeda vastu-seid sellises võtmes esitatud küsi-mustele,” muretsevad nad.

Kuus ahjuTallinnas Pärnamäe kalmistul asub Tallinna Krematooriumi AS-i matusemaja. Seal asub kaks põletusahju. Samal ettevõttel on matusemaja ka Tartu Rahumäe kalmistul. Ka selles, sel suvel suu-rema juurdeehituse saanud hoo-nes on kaks põletusahju.

Harjumaal Maardu lähistel asub ka teise Põhja-Eestis tegutse-va krematooriumi, Kristini matu-sekeskus. Seal on üks põletus-ahi. Eesti kuues põletusahi asub Jõhvis. Seal paikneb krematoo-rium, mis kuulub suures osas lute-ri kirikule.

Tallinna krematoorium alustas tuhastamismatuste korraldamist 1993. aastal, olles esimene sellise teenuse pakkuja Eestis. Viimaste aastate jooksul on tuhastamiste arv olnud stabiilne. „Kui jällegi vaadata Eestit tervikuna, siis on suurem osakaal hauamatustel,” ütleb Heigo Rohtla.

Tuhastamismatuse korraldami-seks on mitmeid võimalusi, kus-juures üks võimalus on korralda-da matusetalitus lahkunu kodu-kandis ning saata sealt kirst lähi-masse krematooriumisse. Samuti korraldavad matusetalitusi koha-likud matusebürood ja toimeta-vad pärast tseremooniat lahkunu Tartu või Tallinna krematooriu-misse tuhastamisele.

Meditsiiniteenuste pakkumi-ne on koondunud regionaalhaig-latesse ning krematooriumini ei pruugi jõuda inimese päritolu kohta statistikat. Seega ei saa ka öelda, kas ja millistes piirkonda-des on surnukeha põletamine levi-

num võrreldes mõne muu paik-konnaga. „Põletusmatused on populaarsed pigem linnades,” lisab Kristini matusebüroo juha-tuse liige Katrin Nielsen.

„Põletusmatus on muutunud aina populaarsemaks ka venekeel-sete inimeste seas. Matused täna on aga igas mõttes tagasihoidli-kumad, väiksemad, lihtsamad, odavamad. Aina vähem matuse-lisi, vähe lilleseadeid, tagasihoid-likud peied. Kui üldse. Massili-ne on laenutuskirstu kasutamine.

Tundlik äri surnutega: kuidas majandada põletusahju?

Kadri Paasarileht@epl.ee

eestis on neli krematooriumi, kus asub kokku kuus põletusahju. Lahkunud lähedaste kremeerimine on paarikümne aastaga pidevalt suurenenud. Samas taktis, paranevate majandus-tulemustega, on kulgenud ka põletusahjude omanike käekäik.

Vähenevate sissetule­kute tingimustes muu­tub inimeste ostukäitu­mine igas valdkonnas.

Graafika: Maret Müür

Kasum OmakapitalKäive

Töötajate arv

Tallinna Krematooriumi ASDividendid EURODES

2007 2008 2009 2010 2011

2 106 9042 124 5962 019 2241 898 6021 727 152

325

075

333

727

417 6

65

277 9

90

284 0

40

1 320

002

1 378

397

1 428

135

1 074

382

1 179

861

383

470

383

470

203

839

243

541

191 7

34

Heigo Rohtla 36,02%, Rein Piilpärk 27,02%, Vaido Erik Konsen 27,02% Omanikud

1923 21 21 23

Kasum OmakapitalKäive

Matusebüroo Kristin OÜDividendid EURODES

2007 2008 2009 2010 2011

960 986741 212819 196

1 278 7521 298 954

60 4

39

-11 0

00

25 26

7

80 13

3

86 8

21 356

584

296

144

0 0

307 1

43

317 0

26

272

044

35 15

1

35 15

1

35 15

1

Avo Vähejaus 20%, Orm Ratas 20%, Sven-Erik Nielsen 20%, Hanno Leichter 20%, Lembit Murd 20%

Omanikud

2017

11 10 12

Töötajate arv

Kasum OmakapitalKäive

Jõhvi Matusebüroo OÜDividendid EURODES

2007 2008 2009 2010 2011

227 204270 258 266 975

288 425 301 809

50 3

56

53 9

95

43 2

37

32 0

56

28 26

3 83 3

24

89 9

25

71 5

67

64 70

6

67 16

2

45 0

00

28 15

3

30 2

94

27 16

2

31 95

6

Elmu Rentik 32,26%, Aivar Tamme 19,35%, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli Kogudus 19,35%

Omanikud

6 6 7 6 6

Töötajate arv

10. oktoober 2012  13

Ilma kaasneva matuse korralduse-ta surnukeha põletamine on kas-vav trend,” räägib Nielsen.

Heigo Rohtla märgib, et majan-duslikus mõttes on Eestis üha kee-rulisem ettevõtlusega tegeleda. Esiteks väheneb rahvaarv ja tei-seks on kõik sisendid järjekindlalt kallinenud. „Marginaal väheneb aasta-aastalt. Kümne aasta jook-sul on suurenenud gaasi, elektri ja kütuse hind. Suurenenud on pal-gakulu. Vähenevate sissetuleku-te tingimustes muutub inimeste ostukäitumine igas valdkonnas. Sellest ei jää puutumata ka matu-seteenuseid osutavate ettevõtete toimetulek. Samuti on matusetoe-tuse kadumine vähendanud olu-liselt lahkunu omaste maksejõu-du,” on Rohtla märganud.

Mäletatavasti kaotas Refor-mierakonna ja IRL-i valitsusliit 2009. aasta juulist 3000-krooni-se riikliku matusetoetuse. Riik-likku matusetoetust on edaspidi saanud ainult valla- või linnava-litsused, kui neil on tulnud kor-raldada tundmatu või omasteta lahkunu matuseid.

Katrin Nielsen nendib, et matu-setraditsioonid muutuvad, rituaa-lide tähtsus väheneb või kaob. „See mõjutab paratamatult ka äri kasumi vähenemise suunas. Meie äriline kasum põletamistest sõltub peamiselt gaasi hinnast,” räägib ta.

Mis on peamine, mis kõige rohkem sedasorti ettevõtte majan-dustulemusi kõigutab? „Kesken-dume oma tegevuses peamiselt sellele, et lähedase ärasaatmine oleks lohutav ja sujuvalt korral-

datud. Inimesed oma ootuste-ga seavad meie tegevusele pii-rid. Mida suuremaid ootusi mei-le lähedaste poolt pannakse, seda rohkem peame pingutama, kus-juures majanduslik tulemuslikkus ei pruugi olla sealjuures priori-teet,” väidab Heigo Rohtla.

„Kuna surnukeha põletamine on matmisest odavam, siis majan-duskriis on mõjutanud tuhasta-miste arvu kasvu suunas. Matuse korraldamata jätmine sealjuures kinnitab seda omakorda. Ühelt poolt siis kremeerimiste kasv, tei-salt matuste arvu kahanemine ja matuste odavnemine,” kõneleb Katrin Nielsen Kristini matu-sebüroost.

Uus krematoorium silmapiirilTallinna Krematooriumi AS on investeerinud Tallinna ja Tartu krematooriumi seadmete soeta-misse ja ajakohastamisse ning hoo-nete rekonstrueerimisse ja juurde-ehitustesse kokku üle 40 miljoni krooni. „Sel sügisel lõpetatakse Tartu krematooriumi laienduse-ga seotud tööd, millega saab Tar-tu Rahumäe kalmistul asuv hoone juurde uue teenindussaali ja lisaks teise ärasaatmisruumi. Kõik inves-teerimisotsused on tehtud kvali-teetse teenuse pakkumise huvi-des,” kinnitab Tartu krematoo-riumi direktor Andres Tõnissoo.

Kas Eestisse mahuks praegu-sele neljale krematooriumile lisaks veel mõni sedasorti asu-tus? „Arvestades investeeringu-te võimalikku suurust väheneva elanikkonna valguses, oleks ris-kantne vastata sellele küsimuse-le jaatavalt. Keskendume kindlalt Tallinna ja Tartu krematooriumi tegevuse kõrge taseme hoidmise-le ega näe laienemisel perspektii-vi,” ütleb Rohtla.

Kristini matusebüroo esindaja on siiski optimistlikum ja võima-liku uue konkurendi tuleku suh-tes sallivam, arvates, et uus tuli-ja mahuks kindlasti turule ära. Vähemalt üks uus tulija on ka sil-mapiiril. Juba 2010. aastal teatas Haapsalu matusebüroo omanik Aleksander Jõkk, et soovib sama aasta lõpuks Lihulas uue kre-matooriumi avada. Jõkk kavat-ses kahe hektari suurusele ala-le ehitada ühe ahju ja täismatu-seteenusega krematooriumi, kus on teenistussaal, peielauaruum, köök, samuti 25–30 kohaga park-la. Krematoorium loonuks küm-mekond töökohta.

Ehituse hind pidi küündima hinnanguliselt 5–8 miljoni kroo-nini. Põletusahi maksis kahe aas-ta taguste arvutuste järgi 3–5 mil-jonit krooni.

Uus ahi maksab 100 000 eurotHeigo Rohtla ei oska täpselt pak-kuda, kui palju võiks uhiuue kre-matooriumi ehitus ja selle sünd-susekohane sisustamine maksta. See sõltub väga paljudest asjaolu-dest. Üks mis kindel: sellise inves-teeringu suurusjärk küüniks sada-desse tuhandetesse eurodesse.

Võtkem või krematooriumi keskne töövahend: krematoo-riumiahi. „Krematooriumiah-ju maksumus sõltub selle võim-susest, suurusest, töökindlusest, ökonoomsusest, valmistajateha-sest. Tallinna Krematooriumi AS on jäänud kindlaks Ameerika Ühendriikides valmistatud sead-metele, mis on keskkonnasääst-likud ja töökindlad. Väga palju-des riikides enim kasutusel ole-vad, vastates kõikidele kehtesta-tud nõuetele. Ahjude tööd kont-rollib elektroonika, mis välistab ootamatute olukordade tekke seadmete töös,” selgitab Rohtla.

Ka Kristini matusebüroo juha-tuse liige Katrin Nielsen annab mõista, et uue krematooriumi-hoone rajamine ei oleks kuigi odav investeering. „Leinasaali-de, peieruumide ja muu sellise olemasolu ning nende tase mää-rab ka ehituse maksumuse. Meie uus ahi maksis veidi üle 100 000 euro,” toob Nielsen näite.

Milline on aastate jook-sul olnud majanduslikult kõi-ge parem, milline kõige kehvem periood? Heigo Rohtla vastab luuletaja Artur Alliksaare sõna-dega: „Ei ole kehvemaid, pare-maid aegu; on vaid hetk, milles oleme praegu.”

Katrin Nielsen ei salga, et kõige raskem oli 2008. aastal, mil Kris-tini matusebüroo ei olnud edu-kas PERH-i hankel. „Kaotasime büroo, kus olime olnud PERH-i avamisest alates, pidime paljud töötajad koondama, käive lan-ges,” meenutab juhatuse liige. 1

Võimalik, et „turule” mahub ära veel üks uus krematoorium.

Graafika: Maret Müür

Kasum OmakapitalKäive

Töötajate arv

Tallinna Krematooriumi ASDividendid EURODES

2007 2008 2009 2010 2011

2 106 9042 124 5962 019 2241 898 6021 727 152

325

075

333

727

417 6

65

277 9

90

284 0

40

1 320

002

1 378

397

1 428

135

1 074

382

1 179

861

383

470

383

470

203

839

243

541

191 7

34

Heigo Rohtla 36,02%, Rein Piilpärk 27,02%, Vaido Erik Konsen 27,02% Omanikud

1923 21 21 23

Kasum OmakapitalKäive

Matusebüroo Kristin OÜDividendid EURODES

2007 2008 2009 2010 2011

960 986741 212819 196

1 278 7521 298 954

60 4

39

-11 0

00

25 26

7

80 13

3

86 8

21 356

584

296

144

0 0

307 1

43

317 0

26

272

044

35 15

1

35 15

1

35 15

1

25 26

7

0 0Avo Vähejaus 20%, Orm Ratas 20%, Sven-Erik Nielsen 20%, Hanno Leichter 20%, Lembit Murd 20%

Omanikud

2017

11 10 12

Töötajate arv

Kasum OmakapitalKäive

Jõhvi Matusebüroo OÜDividendid EURODES

2007 2008 2009 2010 2011

227 204270 258 266 975

288 425 301 809

50 3

56

53 9

95

43 2

37

32 0

56

28 26

3 83 3

24

89 9

25

71 5

67

64 70

6

67 16

2

45 0

00

28 15

3

30 2

94

27 16

2

31 95

6

Elmu Rentik 32,26%, Aivar Tamme 19,35%, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli Kogudus 19,35%

Omanikud

6 6 7 6 6

Töötajate arv

14  10. oktoober 2012

Kõige võimsam neist jõu-dudest on demograafi a, millega rahvastikumuu-tuste aegluse tõttu tihti

piisavalt arvestada ei osata.Mõju sisu USA-s on ilmekalt

selgitanud börsioraakel ja inves-teerimisjuht Harry S. Dent. „Vii-matise kinnisvarabuumi tipus elas tüüpiline keskklassi pere-kond 4000-ruutjalases McMan-sionis. Mida teeb see pere umbes kümne aasta pärast? Nad kolivad 2000-ruutjalasesse linnamajasse. Milleks neile kõik nood magamis-toad? Lapsed on läinud. Nad ei käi enam külas. Kus nad on veel kümme aastat hiljem? 200-ruut-jalases hooldekodutoas. Ja veel

kümme aastat hiljem? 20-ruutja-lasel hauaplatsil,” ütles ta mõne aja eest ühes esinemises.

Dent, kes 1998. aastal avaldas raamatu „The Roaring 2000s: Building the Wealth and Lifestyle You Desire in the Greatest Boom in History” ja möödunud aastal „Th e Great Crash Ahead: Stra-tegies for a World Turned Upsi-de Down”, rajab oma investee-rimissoovitused, mis nii mõnigi kord on ka viltu läinud, ideele, et aktsiaturu pikaajalise käekäi-gu määrab eratarbimine, mis are-nenud riikides moodustab üldju-hul 70% SKT-st.

Denti kriitikud ütlevad, et üldi-selt on just ülejäänud 30% ehk reaalinvesteeringud ja avaliku sektori tarbimine olnud see, mis määrab, kas majandus on paras-jagu buumis või kriisis (eratarbi-mine on üldjuhul suhteliselt sta-biilne), kuid pikaajaliste trendi-de tabamiseks võib Denti teoo-riast abi olla küll. Dent juhib tähe-lepanu, et keskmise ameeriklase tarbimine jõuab tippu 46-aasta-selt, pärast seda tuleb langus –

heal järjel pensionäride tarbimis-pidu on ristluslaevadel priiskami-ne, aga järjest suuremaid ja suu-remaid maju (ja sisustust nende täitmiseks) nad ei osta.

Niisiis, USA puhul võib 46 pidada otsekui juhtindikaato-riks. Sündimuse kasv algas USA-s 1937. aastal ja kestis 1961. aasta-ni. Kui liita 1937-le 46 aastat, saa-

me 1983, mis oli tõesti aeg, kui USA majanduses ja börsil algas pikaajaline tõusutrend. Kuid lii-tes 46 aastale 1961, saame 2007 ehk aasta, mille järel asi hakkas allamäge veerema. 2020. aastate alguses jõuavad parimasse tarbi-misikka sõjajärgse beebibuumi põlvkonna lapsed, kuid nende hulk on väiksem kui beebibuu-mi põlvkond ise, isegi kui immig-ratsiooni arvestada.

Samasugune demograafi line olu-kord valitseb mujalgi arenenud maailmas, Euroopas on vanane-mine isegi kiirem kui USA-s. Kõi-ge kaugemale on rahvastiku vana-nemine jõudnud Jaapanis ja seal on tõepoolest juba aastaid infl at-siooni asemel mureks defl atsioon, kuigi pärast 1990. aastate alguse majanduskriisi on Jaapani kesk-pank ja valitsus majanduse defl at-sioonist väljatoomiseks aeg-ajalt kõvasti pingutanud – tulutult.

Vanus ja rahaKa üks hiljutine Föderaalreservi San Francisco osakonna majan-dusteadlaste Zheng Liu ja Mark Spiegeli uuring osutab demograa-fi a ja aktsiaturu seostele. „Aja-loolised andmed näitavad tuge-vat seost USA rahvastiku vanuse-lise jaotuse ja aktsiaturu käekäi-gu vahel. Peamine demograafi line trend on beebibuumi põlvkonna vananemine. Sedamööda kuidas nad jõuavad pensioniikka, hakka-vad nad aktsiate ostmise asemel neid müüma, et rahastada oma pensioniiga. Statistilised mude-

lid ütlevad, et see nihe võib suru-da aktsiate hindu alla järgmised kaks aastakümmet,” kõlab selle uuringu kokkuvõtte.

Vähe sellest, Northwestern University majandusprofessor Robert J. Gordon avaldas möödu-nud kuul poliitikaanalüüsi peal-kirjaga „Is US economic growth over?” ehk „Kas USA majandus-kasv on läbi?”. Selles loetleb ta lausa kuus tegurit, mis võivad kaasa tuua selle, et kaks ja pool-sada aastat – alates umbes 1750. aastast – majanduskasvu kiirene-mist võib jääda unikaalseks epi-soodiks inimkonna ajaloos. Enne 1800. aastat kulus inimese koh-ta tuleva sissetuleku kahekordis-tamiseks sajandeid, 20. sajandil aga kahekordistusid sissetule-kud USA-s umbes iga 30 aasta-ga. Gordoni pessimistliku vaate kohaselt võib majanduskasv 21. sajandil pidurduda, nii et järgmi-seks kahekordistumiseks kulub ligikaudu sajand.

Esimene Gordoni nimeta-tud kuuest põhjusest on nn demograafi line dividend, õigemi-

Majanduskasvu piduridPopulaarse vaate järgi algab uSA Föderaalreservi ja euroopa Keskpanga kriisiaegse tegevuse (majandusse mitmel moel suure hulga lisaraha süstimine) tagajärjel varem või hiljem kiire dollari- ja eurohindade infl at-sioon. tõesti? tegelikult töötavad mitu võimsat jõudu sellele stsenaariumile vastu.

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

2020. aastate alguses jõuavad parimasse tarbimisikka sõjajärg­se beebibuumi lapsed.

üksiknoor

pereinimenelastega

pereinimene

kõrgkooli-eas lastegapereinimene

iseseisvakssaanudlastega inimene pensionär

18–22 22–30 31–42 46–50 51–... 60–...

Gra

afik

a: S

ten

Kiv

issa

ar

PROTSENTI AASTAS

Allikas: Robert J. Gordon „Is USeconomic growth over? Falteringinnovation confronts six headwinds”,CEPR Policy Insight No. 63,September 2012

Majandus hakkas kasvamaalles 19. sajandi lõpus.

Allikas: Harry S. Dent „A Decadeof Volatility: Demographics,Debt, and Deflation”

14. sajand 15. sajand 16. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 20. sajand 21. sajand

0%

0,5%

1%

1,5%

2%

2,5% Inimese iga ja tema tarbimiskulutustesuurus

Majandusereaalkasvinimese kohta

10. oktoober 2012  15

oktoober 2012 – märts 2013 PÄDEVUSKURSUS EKSPORTÖÖRILE IMPORTÖÖRILE, LOGISTIKULE EKSPEDEERIJALE

17.-18. oktoober KUIDAS KOOSTADA RAHVUSVAHELIST MÜÜGILEPINGUT? PRAKTILINE ÕPPUS

19. oktoober TURUUURINGUTE TEOSTAMINE

23. oktoober RIIGIHANKED EDUKA PAKKUJA 10 KÄSKU

26. oktoober MESSIKOOLITUS

01.-02. november TOIMIVA MEESKONNA KUJUNDAMINE JA JUHTIMINE

06.-07. november FINANTSKURSUS KULUARVESTUS, EELARVESTAMINE JA CONTROLLING

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Küsi pakkumist:

tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

roll-up stendid

flaierid

kutsedkleebised

visiitkaardid

koopia3.ee

voldikud

plakatid

kalendrid

ni selle kadumine. Ta peab silmas eespool juba jutuks olnud rahvas-tiku vananemist, aga ka seda, et naiste tööturule tulek, mis tõs-tis majanduskasvunäitajaid 20. sajandil, nüüd enam kasvu ei kiirenda, see oli ühekordne nihe.

Teiseks, kõrghariduse oman-davate Ameerika noorte osakaal on viimased 20 aastat olnud n-ö platool, ei ole enam eriti tõusnud. Ulatuslik haridustaseme tõus oli asjaolu, mis 19.–20. sajandil majanduskasvu toetas. Nüüd on USA-s kõrghariduse omandami-ne muutunud järjest kallimaks ja

käib paljudel üle jõu, samuti ei ole noorte karjäärivalikud pika-ajalise majanduskasvu seisuko-hast optimaalsed.

Kolmas pidur on ebavõrdsuse suurenemine. Aastail 1993–2008 suurenes Ameerika leibkonna reaalsissetulek keskmiselt 1,3% aastas, kuid tervelt 52% keskmi-se kasvust andis rikkama 1% sis-setulekute kasv, 99% leibkonda-de sissetulekud kasvasid alla kesk-mise. Selge, et 1% tarbimisvõimel on piirid, hoogsaks majanduskas-vuks oleks tarvis, et ka vaesemate perede tarbimisvõime suureneks.

Neljas Ameerika (ja ka teiste jõukamate piirkondade) majan-

duskasvu pidur on Gordoni arva-tes surve, mida globaliseerumine põhjustab rikaste riikide palgata-semele. Arenevate riikide tehno-loogilise taseme tõus tähendab, et surve laieneb lihttöödelt üha rohkem ka keerukamatele töödele ning konkurentsivõime säilitami-ne nõuab järjest rohkemate töö-de puhul arengumaade palgata-seme arvestamist.

Keskkond hakkab pidurdamaViies pidur on energia- ja kesk-konnakulud, mis suurenevad ja jätavad inimestele tarbimiseks vähem raha. Nende kulude suu-renemist on raske vältida: näiteks 1901. aastal olid jõuka linna märk suitsevad tehasekorstnad, aga kes tahab suitsevaid korstnaid tagasi?

Kuues pidur on era- ja avali-ku sektori võlg, mille kasvu arvel tarbimine pikka aega suurenes – kuni kriisini. Nüüd on käes võl-gade tasumise aeg.

Enamik nimetatud kuuest pidurist on vältimatud, aga näi-teks haridusega seotud problee-me on põhimõtteliselt võima-lik leevendada, kui leida õige lähenemine.

Gordon kahtlustab, et näiteks Kanada või Rootsi majandustead-lasel pole põhjust sama suurt muret tunda kui temal Ameeri-ka Ühendriikide majandusliku tuleviku pärast. Võib-olla tõesti, aga teatud määral toimivad need pidurid kõikjal jõukas maailmas. Ka Eestis, mis küll on alles ühe jalaga jõukusse jõudnud. 1

Keskmise ameeriklase tarbimine jõuab tippu 46­aastaselt, pärast seda on langus.

üksiknoor

pereinimenelastega

pereinimene

kõrgkooli-eas lastegapereinimene

iseseisvakssaanudlastega inimene pensionär

18–22 22–30 31–42 46–50 51–... 60–...

Gra

afik

a: S

ten

Kiv

issa

ar

PROTSENTI AASTAS

Allikas: Robert J. Gordon „Is USeconomic growth over? Falteringinnovation confronts six headwinds”,CEPR Policy Insight No. 63,September 2012

Majandus hakkas kasvamaalles 19. sajandi lõpus.

Allikas: Harry S. Dent „A Decadeof Volatility: Demographics,Debt, and Deflation”

14. sajand 15. sajand 16. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 20. sajand 21. sajand

0%

0,5%

1%

1,5%

2%

2,5% Inimese iga ja tema tarbimiskulutustesuurus

Majandusereaalkasvinimese kohta

16  10. oktoober 2012

Nii Tallinna vanalinnas kui ka selle ümbruses näeb palju kokkuvarisemi-se äärel või muidu väga

halvas seisukorras miljööväärtus-likke kinnistuid, mille arengut ja restaureerimist jälgivad hoolega Tallinna linnavalitsuse muinsus-kaitsespetsialistid.

Kui veel paari aasta eest näis paljude kinnistute olukord loo-tusetu, sest omanikel kas ei jät-kunud kordategemiseks raha või murti piike kaasomanikega ja kar-mide muinsuskaitsepiirangutega, siis nüüd võib üldpilti vaadates öelda, et mõnegi ajaloolise maja ülesvuntsimist on jälle alustatud. Tallinna kultuuriväärtuste ame-ti muinsuskaitse osakonna pea-spetsialisti Kaarel Truu arvates ei sõltu aga restaureerimisaktiivsus muinsuskaitsenõuetest ja -piiran-gutest, vaid ikkagi inimeste tead-likkusest ja majanduslikust olu-korrast, sest nõuded on aastate vältel üldjoontes samaks jäänud.

Näiteks on Art-Life Projekt OÜ näol uue omaniku saanud vanalinnas asuvad Lai 38 ja 40 ning Pikk 55 kinnistud, millest esimesi haldasid veel hiljuti äri-

mees Toomas Tooli lähikondla-sed. Pika tänava maja kuulus veel paar kuud tagasi rallimees Mark-ko Märtinile, kuid on aastaküm-neid tühjana seisnud. Art-Life Projekti juhatuse esimees Taavet Bristol rääkis, et pikalt murelap-se staatuses püsinud Laia tänava kinnistutest tehakse paari-kolme aastaga hotell, mille allkorrusel asub restoran ja ühes nurgas ka kunstigalerii. Osaühingu üks osa-nik on ka Šveitsis registreeritud fi rma. „On kurb, et vanalinnas sel-lises seisukorras maju veel üldse on. Meie kontseptsioonist suu-re osa moodustabki nende maja-de ajalooline väärtuslikkus ning maja olemuse ja tulevase projek-ti puhul peaks tekkima sünergia. Praegu vahetame näiteks maja-del katust ja kevadel läheb tõsi-sem ehitustöö lahti,” rääkis Bris-tol. Tema sõnul tehakse muinsus-kaitseametiga tihedat koostööd ja projektiga ratsa rikkaks saada ei ole kavatsetudki. „Mõtleme pike-ma aja peale ja eks muinsuskaitse-listel nõudmistel ole ka oma alus, et kultuuri ja majade väljanäge-mist säilitada.”

Mõnda putitatakse veelNiisamuti tegeldakse restauree-rimisega Kooli 9 asuval kinnis-tul, kus tööd on praeguseks poo-le peale jõudnud. Ka kaht kõi-ge suuremat vanalinna maja – Pikk 36 ja Pagari 1 – kohanda-takse ümber korteriteks. Vanalin-nast väljapoole vaadates leidub samuti hooneid, mida esile tõsta. Näiteks pikalt räämas olnud Pos-

ka 53 on saanud uue näo, samu-ti sel aastal Tallinna kultuuriväär-tuste ameti restaureerimispreemia saanud mälestis Tatari 21a. Suu-red tööd käivad Kadriorus Raua ja Kreutzwaldi nurgal asuvas Karl Burmani projekteeritud juugend-elamus, millel korrastatakse fas-saadi ja katust.

Metro Capitali renoveeritavas elamus on ettevõtte juhatuse liik-me Ain Kivisaare sõnul ära müü-dud juba 70 protsenti kortereid, sest neil on olemas sihtgrupp, kes oskab väärikaid maju hinna-ta. Paljuski on tegemist välismaalt pärit ostjatega, kes peavadki tava-

päraseks, et ajaloolise maja väär-tus on suurem kui uusehitisel. „Eks kaitsealuste majade renovee-rimine ole riskantsem ja kulukam ettevõtmine kui täiesti uue ehita-mine. Aga selleks tuleb ettenäh-tud nõudmistega juba projekti planeerides arvestada, siis pole ka hiljem suuremaid üllatusi.” Ühtla-si tõdes Kivisaar, et turul on palju ajaloolisi maju, mille kordatege-mine on majanduslikult perspek-tiivitu ega saa ka eeldada, et era-omanikul oleks kordategemiseks soovi ja vahendeid. „Enamasti on tegemist väiksemate hoonetega, mille seisukord on sedavõrd kehv, et nende renoveerimise kulu üle-

Ann­Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Tallinna ajalooliste majade saatus:kas jäävadtondilossideksvõi vuntsitakse üles?Paljude ajalooliste majade kordategemist piiravad muinsus-kaitseameti karmid nõuded ja sellepärast laguneb nii mõnigi kunagi säranud hoone kiiremini, kui sulab kevadine lumi.

Turul on palju ajalooli­si maju, mille kordate­gemine on majandus­likult perspektiivitu.

Lai tn 40

Poska tn 53

10. oktoober 2012  17

tab võimalikku tulevast müügitu-lu. Selliste objektide osas peaks riik seisukoha võtma, kas soovi-takse nende säilimist ka tuleviku tarbeks, ning toetama nende taas-tamist või siis lasta neil hävineda,” ütles Kivisaar.

Vanalinna üks hirmsama välja-nägemisega häbiplekke asub Aia 8, kus mahajäetud ilmega maja on viimaste aastate jooksul koguni seitse korda põlenud. Tuisk Tra-dingu Austraalias elavale omani-kule kuuluva maja on täielikult hõivanud kodutud, kes on majas tuld tehes selle korduvalt süüda-nud. Nüüd on aga muinsuskait-se seadnud sellele ja ka kõrval asuvale Aia 6 majale eritingimu-sed, mis peaksid korduvalt müü-gis olnud kinnistule uue omaniku leidmist kiirendama. Tuisk Tra-dingu Eesti-esindaja Leho Pihkva

sõnul on kinnistu endiselt müü-gis ja eritingimused, mis määra-vad, milliseks maja võib ehitada, on ainult positiivne samm. „Seni-ni polegi olnud selge, mida kin-nistutega peale saab hakata. Aga nüüd saavad ostjad sellega arves-tada, sest maja tuleb suures osas ja samasugusena uuesti üles ehi-tada,” kinnitas Pihkva.

Karm hinnangMitte kõik muinsuskaitse all olevate hoonete omanikud pole ametile hinnangut andes ja sel-le nõudmistest rääkides nii lee-bed. Drastilise võrdlusena sei-sab auhinna pälvinud Tatari 21a kinnistu vastas teine (Tatari 26), pealtnäha lausa lagunemisohtlik maja, mis kultuuriväärtuste ame-ti spetsialisti Kaarel Truu sõnutsi „on aastatepikkuse hooldamatu-se tõttu väga halvas seisukorras”. Maja kuulub kinnisvaraarendu-sega tegelevale ettevõttele Süda Maja, mille omanduses on hoo-

ne juba kümmekond aastat lagu-nenud. Firma juht Veiko Murrus-te ütleb otse, et kuna muinsus-kaitse nõudmised majale on „peh-melt öeldes absurdsed”, siis pole neil majaga ka midagi mõistlik-ku peale hakata. „Maja konstrukt-sioonid on täiesti läbi ning sinna tasuks uus maja asemele ehitada. Loomulikult ei taha me teha min-git pilvelõhkujat, vaid miljöösse sobivat maja, kuid tänaste kitsen-dustega pole see võimalik. Kait-se alla võeti maja alles pärast ost-mist, nii et tegu oli „toreda ülla-tusega”,” rääkis Murruste. Nüüd on Süda Majal kavas tellida uus ekspertiis, mis näitaks, et kinnis-tul pole võimalik midagi paranda-da, ja esitada see uuesti muinsus-kaitsele ülevaatamiseks. Esimene telliti kümme aastat tagasi ja juba siis oli maja lähedal sellele, et taas-tada pole võimalik. „Me oleks sin-na ammu uue maja ehitanud, kui see oleks võimalik olnud.”

Narva maanteed mööda Pirita poole sõites kriibivad ammu silma lobudikud, mis on ajaloolastele tuntud kui Witte supelsalongi van-nimaja ja selle kõrval asuv majan-dushoone. Kadrioru Kinnisvarale kuuluvale Narva maantee 80 maja-le on küll ammu tehtud detailpla-neering, mis näeb ette maja põhi-osa ja fassaadi taastamist ning nel-jakorruselise juurdeehitise raja-mist. Tegevus aga seisab ja pide-valt puhkevad uued vaidlused. „Kümme aastat tagasi, kui projek-tiga alustasime, tahtsime uut maja sinna asemele ehitada, kuid seda muinsuskaitse ei lubanud. Täna-ne projekt, millega muinsuskaitse on nõus, on aga veninud sellepä-rast, et naabritelt kerkib pidevalt eriskummalisi küsimusi – kellele ei meeldi parkimiskohad või prü-gikasti asukoht. Iga väiksem küsi-mus tekitab aga meile umbes kol-mekuulise seisaku,” ütleb ettevõt-te juht Janek Kukk, kes loodab ehitustöid siiski järgmisel aastal alustada. „Soovitan soojalt mitte kellelgi selliste asjadega tegemist teha. Mina ei kavatse küll mitte kunagi enam investeerida ühesse-gi sellisesse projekti.” 1

Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918

koolitus@preismann.ee, www.preismann.eeHinnasoodustused!

17. oktoobril 2012 TallinnasMAJANDUSKARISTUSÕIGUSE VALIKPROBLEEMEMarko KairjakOsavõtutasu 115 € + km.

25. oktoobril ja 8. novembril 2012 TallinnasTSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIKU UUED MUUDATUSED JA AKTUAALSED PROBLEEMID PRAKTIKASTAndra Pärsimägi, Tambet TampuuOsavõtutasu 115 € + km üks päev.

1. novembril 2012  Tallinnas ÕIGEKEEL, TEKSTILOOME JA KIRJAD VÕLGNIKULELoone OtsOsavõtutasu 110 € + km.

8. novembril 2012  TallinnasPIIRID JA VABADUSED ISIKUANDMETE NING AVALIKU TEABE KASUTAMISELUrmas KukkOsavõtutasu 115 € + km.

Pettunud majaomanik: soovitan soojalt mitte kellelgi selliste asja­dega tegemist teha.

Narva mnt 80

tatari tn 26

Aia tn 8

18  10. oktoober 2012

Ajal, mil kohalikus mee-dias on pea iga päev jut-tu Estonian Airi käekäi-gust, vaetakse ettevõt-

te strateegiat ja oletatakse, mil-lal lennufi rma kasumisse jõuab või pankrotti langeb, on paslik uurida, kuidas läheb lennufi rma-del mujal Euroopas.

Euroopa lennundussektor pakub tööd enam kui viiele mil-jonile inimesele ja moodustab Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust 2,4% ehk 365 mil-jardit eurot. Euroopas jätkuv võla-kriis avaldab aga üha suuremat mõju ka lennundustööstusele. Sel-le aasta märtsis ennustas tööstus-haru lobiorganisatsioon Rahvus-vahelise Lennuliikluse Assotsiat-sioon (IATA) Euroopa lennuette-võtetele 600 miljoni USA dollari suurust kogukahjumit. Paar kuud hiljem muutis IATA oma esialgset hinnangut ja tõdes, et majanduse hetkeseisu arvestades võib tööstu-se kahjum sel aastal ulatuda 1,1 miljardi dollarini.

IATA nimetab märkimisväär-se kahjumi põhjusteks kõrgemat maksukoormust, lennuliikluse ebaefektiivset juhtimist ja suu-ri kulusid, mis on seotud lennu-fi rmade vajadusega viia ettevõte-te tegevus vastavusse eri õigus-aktidega. Kui eelmisel aastal oli Euroopa lennundussektori kasum

500 miljonit dollarit, siis kahtle-mata tekitavad teated majandusli-kest raskustest ärevust nii mõnes-ki aktsionäris. Praegu opereeri-takse Euroopa Liidus pea 270 len-nuliiniga, mida on ilmselgelt lii-ga palju. Ennustatav hiigelkah-jum sunnib küsima, kes jääb ja kes lahkub turult.

Vanas Maailmas tegutseb mitu odavlennufi rmat, kellest meile on kõige tuttavamad kaks suuremat: easyJet ja Ryanair. Suuruselt kol-mas on Air Berlin. Kui kaks esi-mesena nimetatut lendavad ka Tallinna, siis kolmas neist reisi-jaid veel Eestisse ei too. Odavlen-nufi rmad on tänu märkimisväär-selt soodsamate piletite müügile segi paisanud kogu Euroopa len-nundusturu. See sai võimalikuks pärast Euroopa avatud õhuruu-mi lepingu allkirjastamist 1992. aastal. Tegemist on dokumen-diga, mis lõpetas senini Euroo-pas kehtinud süsteemi, et riikide valitsustel oli võim kehtestada pii-ranguid riigi lennuruumi ligipää-setavusele. Selle lepingu jõustu-des kaotasid kõrgemasse hinna-klassi positsioneeritud riiklikud lennufi rmad, nagu näiteks Bri-tish Airways või Lufthansa, oma varasemad eelised. See võimal-das lennufi rmal edaspidi lenna-ta Euroopa Liidu piires mis tahes sihtkohta vajamata riikliku tase-mega nõusolekut.

Ryanair oli Euroopas esime-ne lennufi rma, kes odavlennu-mudelit katsetas. Nüüdseks on ettevõttel hulk jäljendajaid, kes kõik pakuvad tarbijatele sood-said lende. Praegune majandus-olukord on odavlennufi rmadele kahtlemata soodne. Paljud ette-võtted, kes enne kasutasid kõr-gema klassi lennufi rmade teenu-

seid, on nüüd samuti odavlendu-de usku pöördunud. Ikka kulu-de kokkuhoiu eesmärgil. Siiski ei saa odavlennufi rmade ja teiste vahele enam tõmmata nii selgeid piire. Sõltuvalt kellaajast, näda-lapäevast, hooajast ja sihtkohast on täiesti võimalik, et n-ö kõrge-masse klassi kuuluv lennufi rma pakub soodsamatki hinda kui odavlennufi rma. Võib juhtuda, et Estonian Airiga on Tallinnast Londonisse odavam lennata kui easyJeti või Ryanairiga. Euroopa lennunduse üldpildi muudavad hägusemaks just nimelt üha muu-tuvad strateegiad, millega fi rmad püüavad oma olemasolu tõesta-da ja kliente püüda. Seepärast on ka odavlennuoperaatorite easy-Jeti ja Ryanairi suurim küsimus, kuidas nad suudavad tagada rei-sijate hulga edasise suurenemise. Kui majandusolukord paraneb, kas ei pöördu ärireisijad kiiresti tagasi varem eelistatud lennufi r-made poole?

Oodata on ühinemisiNimekamad lennufi rmad, kes on hiljuti pankrotti läinud, on uudis-te kaudu kõigile teada (Ungari riiklik lennufi rma Malev, Barce-lonas baseerunud Spanair). Jutud Tšehhi riikliku lennufi rma Czech Airlinesi majandusraskustest on levinud samuti juba 2009. aas-tast. Kindel on, et lähiaeg peab tooma suuremaid ja väiksemaid ühinemisi. On vältimatu, et üha rohkem Euroopa lennukompanii-sid ühineb, tõdes septembris ka Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Eksperdid kinnitavad, et ooda-ta on Euroopa lennundusturu koondumist. Suuremad ja jõu-kamad ettevõtted on huvitatud

oma mõjusfääri ja baaside laien-damisest ning hetk majandus-raskustes olevate konkurentide äraostmiseks on käes. Viis suuri-mat lennundushiidu, kes Euroo-pa turul tegutsevad, on peale eelmainitud easyJeti ja Ryanairi veel Air France-KLM, Lufthan-sa ja International Airlines Group (IAG). Viimati nimetatu on Bri-tish Airwaysi ja suurima Hispaa-nia lennufi rma Iberia omanik. IAG on juba ostnud ettevõtte BMI British Midlandi eesmärgi-ga kindlustada oma positsiooni Londoni Heathrow’ lennujaamas. Sel aastal erastatakse Portugali riiklik lennufi rma TAP Portugal ja selle omandamine võib huvita-da nii Lufthansat kui ka IAG-d.

„Vaja on suuri, ülemaailmselt võistlevaid lennukompaniisid. Ja me oleksime väga huvitatud, et need esimesed tõeliselt ülemaa-ilmsed lennukompaniid oleksid väga tugevasti seotud või olek-sid Euroopa kompaniid koostöös USA ja Euroopa vahel,” vahendas Euroopa Komisjoni soove Brüs-selist Siim Kallas. Selles valguses võib praegune majandusolukord olla Euroopa lennufi rmadele isegi soodne. Nimelt peavad nad vaeva nägema, et ettevõtete juhtimist ja tegevust efektiivsemaks muuta.

Samal ajal ei saa nad teha järe-leandmisi teenuse kvaliteedis, sest vastasel juhul vahetaksid kliendid nad pikemalt mõtlemata odava-mate lendajate vastu välja. Ennus-tatavad ühinemised aga suurenda-vad kliendibaasi ja tegevusvõim-sust. Kõik see peaks tagama, et pikemas perspektiivis on Euroo-pa lennufi rmad konkurentsivõi-melised. See omakorda tähendaks eurooplastele, sealhulgas ka meile mugavamat lennuliiklust. 1

Piret Potisepparileht@epl.ee

Euroopa lennundus polegi nii väeti,kui võiks arvataSuuremad ja jõukamad lennufi rmad on huvitatud oma mõjusfääri ja baaside laiendamisest ning hetk majan-dusraskustes olevate konkurentide äraostmiseks on küps.

Euroopa lennu­tööstuse kahjum võib sel aastal ulatuda 1,1 miljardi dollarini.

Odavlendajad suudavad samal ajal kasumit teenida ja klientide arvu tõsta.

10. oktoober 2012  19

Suurejooneline aastalõpupidu teatri maagilises õhkkonnas!

31. detsembril

Estonia ball

31. detsembril www.opera.ee

OKTOOBRIS

Estonia kassas

igale ballipileti ostjale

kaasa kinkekomplekt

Rahvusooper Estonialt,

kaupluselt „Karneval“

ja reisikorraldajalt

„Aurinko“

Piletid alates 20 EUR müügil Estonia kassas ning Piletimaailmas ja Piletilevis.Buffet õhtusöök 45 EUR (alates 1. novembrist 55 EUR), info 683 1210.

Reisijate arv

Kasum-kahjumMILJONIT EUROT

MILJONIT INIMEST

Gra

afik

a: S

ten

Kiv

issa

ar

2011

2011

2010

2010

-353

28

349

629

485

225

401

318,3 309,7

192,3

75,78 70,75

106,3390,20

51,68 57,3076,40 72,72

55,47 49,72

20  10. oktoober 2012

0%

20%

40%

60%

80%

USASuurbritanniaTürgiTaiwan HispaaniaLõuna-KoreaJaapanItaaliaIndiaSaksamaaPrantsusmaaHiinaKanadaBrasiiliaBelgiaAustraalia Argentina

Allikas: Deloitte, graafika: Sten Kivissaar

Tõenäoliselt ostavadVõivad ostmist kaaludaTõenäoliselt ei ostaks

42

137

30

12

50

5 9

59

14

59

13

22 19

40

11 12

46

4646

56

41

43

52 51

34

60

34

67 61 6650

45 42

12 41 47 14 47 7 43 40 7 26 7 20 17 15 10 44 46

Kõige rohkem on elektriautode suhtes positiivselt meelestatud India, Hiina, Argentina, Brasiilia ja Türgi tarbijad. Samal ajal Jaapanis ja Prantsusmaal oli kindlaid ostusoovijad kõigest neli-viis protsenti. Pea pooled ameeriklased, prantslased, ühendkuningriiklased ja sakslased ei pidanud sellist ostu kuigi tõenäoliseks. Konsultatsioonifirma Deloitte küsitles eelmisel aastal 13 000 tarbija arvamust 17 riigis Euroopas, Ameerikas ja Aasias.

Eri riikide tarbijate suhtumine elektriautode ostmisse

Neil päevil püüab Parii-si autonäitusel huvilis-te pilke elektrisiniselt sätendav Mercedese

superauto SLS AMG, mille teeb eriliseks neljast elektrimootorist koosnev 740-hobujõuline jõuma-sin. Kusjuures see SLS eriver-sioon läheb ka sellisena tootmis-se. Ühtpidi näitab see, et elekt-riauto sünonüümiks ei ole enam veidra välimusega linnapunn, vaid selleks võib olla ka laheda disainiga väga võimekas supe-rauto, mis on bensiiniga tööta-vast lähtemudelist koguni pool-teist korda võimsam ja kolman-diku võrra suurema pöördemo-mendiga, pakkudes samaväärset kiirendusvõimet 0–100 km/h vaid 3,9 sekundiga. Võiks juba küsida, et kellele seda bensiinijoodikust SLS-i enam vaja on. Aga paraku on sellel elektrilisel superautol ka teine pool, mis tarbijaid üldse ei

rahulda. Elektriauto maksab üle kahe korra rohkem 416 500 eurot ning nn kütusepaagiks on 864 väi-kesest akust koosnev hiidaku, mis kaalub üle poole tonni!

Tehas pole avalikustanud, pal-ju selliste akudega ilma laadimata sõita saab, kuid suure tõenäosu-sega jääb see keskmiselt alla 200 kilomeetri. Vaevalt soovib miljo-när ühest linnast teise kihutades veeta tunde Saksamaa kiirteede kohvikutes akusid laadides. Aku-de laadimine võtab kiirlaadijaga aega kolm tundi, ilma selleta aga 20 tundi…

Ühtpidi näitab see mudel tohu-tut innovatsiooni elektriautondu-se vallas, teisalt on aga lahenda-mata kõige olulisemad puudused, mis pärsivad elektrisõidukite levi-kut juba aastakümneid. Sisuliselt on sellel autol vaid kaks eesmärki – Daimler saab reklaamida ennast innovaatilise ja keskkonnasõbra-liku ettevõttena ning sellist null-saastega autot tootes aitab see neil täita Brüsseli poolt ettekir-jutatud uute autode süsinikdiok-siidi (CO2) keskmise heitkoguse norme. Just need CO2 karmistu-nud nõuded on pannud suure osa autotootjaid esitlema Pariisi auto-näitusel tavalisi hübriidautosid, pistikust laetavaid hübriid autosid (umbes 60 km elektrijõul ja sealt

edasi bensiiniga sõitvad autod), uusi elektriautosid, aga ka kütus-eelementidel töötavaid sõidukeid. Näitusel esitlesid kõik suuremad autotootjad oma ideid tuua lähe-ma kolme aasta jooksul turule mõni elektriauto alates väikestest linnasõidukitest kuni maasturi-te või sportautodeni välja. Isegi Lada on lubanud Venemaal elekt-riauto valmistada.

Näiteks Audi on teatanud, et teeb aastaks 2020 kõikidest oma mudelitest pistikust laetava hüb-riidversiooni. Selles vallas teera-jaja Toyota on aga lubanud kol-me aasta pärast lisada mudelivali-kusse koguni 21 uut hübriidautot,

panustades eelkõige just pistikust laetavatele hübriididele. Päris pal-ju on sellele panustanud ka PSA (Peugeot/Citroën), kes on loonud BMW-ga ühisettevõtte hübriidi-de ja elektriautode arendamiseks, sooviga saada antud valdkonnas juhtivale kohale maailmas. Järg-misi suuremaid samme elektri-autode vallas plaanivad nii Nis-

Elektriautode ümber käib suur PR-kisa, aga vähesed usuvad nende edusseelektriautode sektoris valitseb skisofreeniline olukord – autotoot-jad ei tea, kuidas ja kuhu elektriautondus areneb, senine toodang ei vasta ligilähedaseltki tarbijate ootustele. osa stepsliautode müük kiratseb, aga surve nende tootmiseks on suur.

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

Mitsubishi peatas mitme elektriauto tootmise, viidates liiga väikestele tootmismahtudele.

san, Renault kui ka Mitsubishi, kes on üks väheseid, kellel ole-mas reaalsed elektrisõidukid see-riatootmises. Tagatipuks plaanib rahvusvaheline autospordi föde-ratsioon (FIA) luua 2014. aastal elektriautode võistlussari Formu-la E. Võistluspaikadeks plaanitak-se suurlinnade tänavaid. See kõik on ilus visioon, kuid paraku vaid kaardi üks pool.

Tootmine katkesVähem on pälvinud tähelepanu hiljutised uudised, et Mitsubishi peatas augustis PSA kontsernile tehtavate elektriautode Peugeot iOn ja Citroën C-Zero tootmi-se, viidates liiga väikestele toot-mismahtudele. Tegemist on meie sotsiaaltöötajatele soetatud Mit-subishi elektriauto i-MiEV kloo-nidega, mida ka Eestis on suu-rema eduta üritatud müüa. PSA kontserni teatel on tootmise pea-tamine küll ajutine, kuid ei aval-datud ka selle taastumise aeg. Sel-lise sammu tingis eeldatust väik-sem nõudlus nende elektriautode vastu. Tänavu esimesel poolaastal on müüdud Euroopas Peugeot’ ja Citroëni nime alt kokku vaid 1787 väikest elektrisõidukit. Kokku on neid kolme aastaga toodetud 28 000, mida on Mitsubishi esinda-ja sõnul plaanitust vähem.

Samal kuul teatas ka General Motors, et peatab vähese nõud-luse tõttu umbes kuuks ajaks pis-tikhübriidi Chevrolet Volt toot-mise. See on sel aastal juba teine kord, kui selle hübriidauto toot-mine seisatati liigsete laovarude tõttu. Suure PR-kisa saatel turule toodud ja erinevate auhindade, sh aasta auto tiitliga pärjatud Chev-rolet Volti on aastaga müüdud 10 666 autot, kuid samal ajal ootavad laos alles ostjat 6450 autot. Kok-ku on maailmas müüdud umbes 26 000 Volti koos identse sõsarmu-deliga Opel/Vauxhall Amperaga.

Majandusajakiri Forbes suisa süüdistas General Motorsit hüb-riidauto müüginumbritega mani-puleerimises. Kui augustis rapor-teeriti 2831 Volti müümisest, siis tegelikult neist suurem osa hoopis renditi ülisoodsalt (hinnaga 199 dollarit kuus) kaheaastase lepin-guga soovijatele kasutamiseks. Lepingu lõppedes tagastatakse autod GM-le. Reaalselt õnnestus ostja leida vaid umbes 850 auto-le. Volti vähest müüki aitab üle-val hoida ka riik, soetades 1500 autot USA kaitseministeeriumile. Kuigi Opel raporteerib, et Volti euroversioon Ampera on Euroo-pas müüduim elektriauto üle 20% turuosaga, on müügiarv ise väga kahvatu ehk umbes 5000. Seega

Nelja elektrimootoriga Mercedes­Benz SLS AMG Coupé Electric Drive maksab 416 500 eurot. Võimsust on autol 740 hobujõudu ja pöördemoment 1000 Nm, mis lubab kiirenduseks 0–100 km/h 3,9 sekundit. Üle poole tonni kaaluvate akude kiirlaadimine kestab kolm tundi ja tavalaadimine 20 tundi.

10. oktoober 2012  21

USASuurbritanniaTürgiTaiwan HispaaniaLõuna-KoreaJaapanItaaliaIndiaSaksamaaPrantsusmaaHiinaKanadaBrasiiliaBelgiaAustraalia Argentina

Allikas: Deloitte, graafika: Sten Kivissaar

Tõenäoliselt ostavadVõivad ostmist kaaludaTõenäoliselt ei ostaks

42

137

30

12

50

5 9

59

14

59

13

22 19

40

11 12

46

4646

56

41

43

52 51

34

60

34

67 61 6650

45 42

12 41 47 14 47 7 43 40 7 26 7 20 17 15 10 44 46

Kõige rohkem on elektriautode suhtes positiivselt meelestatud India, Hiina, Argentina, Brasiilia ja Türgi tarbijad. Samal ajal Jaapanis ja Prantsusmaal oli kindlaid ostusoovijad kõigest neli-viis protsenti. Pea pooled ameeriklased, prantslased, ühendkuningriiklased ja sakslased ei pidanud sellist ostu kuigi tõenäoliseks. Konsultatsioonifirma Deloitte küsitles eelmisel aastal 13 000 tarbija arvamust 17 riigis Euroopas, Ameerikas ja Aasias.

Eri riikide tarbijate suhtumine elektriautode ostmisse

Aasta alguses läbi viidud KPMG autosektori juhtide uuringust sel-gub, et selle valdkonna otsustaja-tel pole selget ettekujutust, kuidas ja kuhu elektriautondus areneb. Kõige rohkem nähti võimalust hübriidtehnoloogial. Nad prog-noosivad, et aastal 2025 ei üle-ta elektrisõidukite osakaal auto-müügis 15 protsenti. Kõige opti-mistlikumad on Jaapani juhttöö-tajad, kellest pooled prognoosisid 25% turuosa. 11–25% kanti pak-kusid hiinlased. Ameeriklased olid aga oluliselt skeptilisemad, ennustasid elektriautode turuma-huks vaid 6–10%. Samal arvamu-sel olid ka kolmandik Euroopa autotöösturitest. Kokku küsitleti 200 autotööstuse juhttöötajat üle maailma, kellest kaks kolmandiku olid arvamusel, et lähima viie aas-ta jooksul on sisepõlemismootori edasiarendamine CO2 emissioo-ni vähendamisel tulemuslikum ja suurema potentsiaaliga kui elekt-riautode tehnoloogia, vahendas autoportaal Wh atcar.

Kuigi autotootjad ja allhanki-jad näevad hübriidinduses enim potentsiaali, on tavaliste hübrii-dautode turuosa hakanud USA-s kahanema, langedes 2,4 protsen-dile. Uuringufi rma POLK and-metel ei vali suurem osa USA-s hübriidauto hankinud inimes-test järgmiseks autoks hübriidi, viitab autoportaal Wh atcar. Kui-gi hübriidautode arv on USA-s alates 2007. aastast kahekordis-tunud, ostis vaid 35% omanikest endale taas hübriidi. Kui nende

•• Üksnes elektriautode ehita­misele spetsialiseerunud Tesla äsja müügile jõudnud uudismu­del Model S vastab kõige rohkem tarbija ootustele. Tesla akud on konkurentidest odavamad ja olu­liselt võimekamad. See on kom­binatsioon, mille suunas teised elektriautode valmistajad alles pürgivad. Tesla Model S kerges­ti eemaldatavat akudeplokki pakutakse kolme mahutavusega. Baasmudeli väikseim komplekt tagab normaaltingimustes ühe laadimisega läbisõidu 257 kilo­meetrit, mahukamaga võib läbi­da 370 ja kõige suuremaga juba üle 480 kilomeetri. Auto ise on võrreldav 5. seeria BMW­ga.

•• Nüüd tahetakse anda müügile hoogu juurde ka uudse laadimis­võrgu rajamisega, kus Tesla oma­nikud saavad autot tasuta elekt­riga tankida. Päikeseenergial töö­tavad laadimisjaamad ehitatakse tänavu USA­s Californiasse. Järg­nevalt plaanitakse rajada paraja vahemaa takka need Vancouveri – San Diego, Montreali–Miami ja Los Angelese – New Yorgi ühendustee­dele. Aasta pärast on Tesla tanklad valmimas ka Euroopas ja Aasias. Laadimisjaam täidab aku 30 minu­tiga sellises mahus, et auto on või­meline läbima järgmised 250–300 kilomeetrit.

seast jätta välja Priuse omanikud (60% neist jäävad Toyota hübrii-dile lojaalseks), kukub lojaalsus alla 25 protsendi.

Elektriautod ei vasta ootusteleKui tavaline hübriid nagu Pri-us on tarbijate poolt omaks võe-tud, siis puhastverd elektriauto-de osas valitseb inimeste ootus-te ja tegelikkuse vahel suur lõhe. Tarbijad eeldavad kõikjal maa-ilmas, et elektrisõidukid mak-saksid sama palju kui sisepõle-mismootoriga autod ning nen-de akud võimaldaksid sõita pik-ki vahemaid ja laadimisaeg oleks lühem, selgus rahvusvahelise kon-sultatsioonifi rma Deloitte eelmi-se aasta lõpus tehtud uuringust. Küsitluses osales üle 13 000 tarbi-ja Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Praegu ei suuda autofi rmad ühte-gi neist nõudmistest rahuldada, samal ajal kui 85% vastanu arvates on see elektriauto kasuks otsus-tamisel määrava tähtsusega. Kõi-ge rohkem olid elektriautode suh-tes positiivselt meelestatud India, Hiina, Argentina, Brasiilia ja Tür-gi tarbijad. Hiinlastest pea pooled pidasid väga tõenäoliseks elektri-auto ostmist. Selle eest Jaapanis ja Prantsusmaal oli kindlaid ostu-soovijad kõigest neli-viis protsen-ti. Üle poolte väitsid küsitletud jaapanlastest, et suure tõenäosu-sega nad ei osta sellist sõidukit. Pea pooled ameeriklased, prants-lased, ühendkuningriiklased ja sakslased ei pidanud sellist ostu kuigi tõenäoliseks. 1

Tesla või tuua elektriautondusse murrangu

Info ja registreerimine: 666 0605, www.corpore.ee

XI Rahvusvaheline KinnisvarakonverentsKInnIsvaRa 2012

Kinnisvaraturu kasvavad väljakutsed9. november 2012Kumu auditoorium

valitakse Kinnisvara Guru 2012

Magali MartonDTZ, Head of

CEMEa Research

Karel stranskyColliers International

Director, EMEa Corporate solutions

Konverentsil esinejad:Majandusteemaline diskussioonipaneel:

„Maailmamajanduse väljavaated ning Euroopa tulevik – missugused on Eesti võimalused?“

Buum kaubanduskinnisvaras – kas turg on jätkusuutlik ning kuidas konkurents mõjutab

kaubanduskinnisvaraturu arenguid?

arhitekt–arendaja–Maakler–Hindaja–Haldaja: „Milliseks kujuneb lähiaastate kinnisvaraturu areng?

Kuidas peaks toimuma koostöö kõigi huvigruppide vahel? Missugused on suurimad probleemid ning kuidas neid ületada?

Kuidas pakkuda kliendile parimat teenust?

Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturu visioonid aastateks 2013–2014“

Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel: „Mida ütleb investori intuitsioon – kuhu investeeringud liiguvad,

kuhu on kasulik investeerida?“

osutusid valeks GM väited Volti lansseerimisel, et üle 50 000 inime-se on auto ostmiseks end järjekor-da pannud. Arvestades, kui suur on USA ja Euroopa turg, võib 60 kilomeetrit vooluvõrgust laetava elektri jõul ja ülejäänud teekonna bensiinimootoriga liikuvat Volti läbikukkunuks lugeda. USA mee-dia teatel toodab iga Chevrolet

Volt General Motorsile üle 31 000 euro kahjumit ehk pea samapal-ju kui auto müügihind. Nimelt kulutati auto loomisele ligi mil-jard eurot, millele lisanduvad ka suured turundus ja tootmiskulud.

Hübriidide ja elektriautonduse vallas on ka edulugusid. Toyota hübriidauto Prius tõusis sel aas-ta esimestel kuudel müüdavuselt kolmandaks autoks maailmas. See on esimene kord, kus hübriidaja-miga mudel jõuab müügitulemu-selt nii kõrgele kohale. Euroopas on Priuseid müüdud üle 400 000, kuid neist enamik ei ole elektri-võrgust laetavad. Selle eest sada protsenti elektri jõul liikuv Nissan

Leaf on maailma kõige edukam elektrisõiduk, mida mullu müü-di üle 22 000 auto. Samuti lähe-vad hästi kaubaks Renault’ elekt-rikaubikud. Volvogi teatas Pariisi näitusel, et tuhandeeksemplarili-ne tiraaž V60 pistikhübriide osteti ära juba enne masinate jõudmist diileriteni. Kui jätta kõrvale tava-hübriidi Priuse suur populaarsus, on elektriautode ja pistikhübriidi-de müük siiski marginaalne ehk tilk suures automeres.

Elektriautosid ostetakse eel-kõige neis riikides, kus valitsus maksab osa auto hinnast kinni. Paljud riigid üritavad erineva-te soodustustega meelitada tar-bijaid elektriautode juurde. Näi-teks USA president Barack Oba-ma teatas, et tema administrat-sioon soovib 2015. aastaks näha teedel miljonit elektriautot. Jaa-pan aga analüüsib erinevaid või-malusi, et täita 2020. aastaks sea-tud eesmärk: pooled müüdavad sõidukid võiksid selleks ajaks olla elektrijõul töötavad. Portu-gal näiteks rajab massiliselt ava-likke elektritanklaid. Sellise ees-märgi suunas liiguvad ka Taani ja Iisrael.

Paraku autotootjad ei jaga poliitikute optimismi ning tarbi-jad on elektriautode suhtes endi-selt skeptilised.

Nelja elektrimootoriga Mercedes­Benz SLS AMG Coupé Electric Drive maksab 416 500 eurot. Võimsust on autol 740 hobujõudu ja pöördemoment 1000 Nm, mis lubab kiirenduseks 0–100 km/h 3,9 sekundit. Üle poole tonni kaaluvate akude kiirlaadimine kestab kolm tundi ja tavalaadimine 20 tundi.

General Motorsit on süüdistatud hübriid­auto müüginumbritega manipuleerimises.

22  10. oktoober 2012

Manchester City laevuke on muutuste tuules kõi-kunud juba üpris kaua ning oodanud, et mis-

ki või keegi neile tuule purjedesse lükkaks. Sel ajal, kui nende kibe linnarivaal Manchester United on sammunud ühelt võidult teisele ja nautinud edu ka eurosarjades, on City sipelnud hädade ja võlga-de küüsis. Veel 1990-ndate teises pooles ei pääsenud nad mitu aas-tat isegi kõrgliigasse ning kukku-sid korra koguni tugevuselt kol-mandasse divisjoni. 2002. aastal rabeleti tagasi Premiershipi.

Kerime aega kümme aastat edasi ja meie ees on hoopis tei-ne Manchester City. Neid juhen-

dab maailmakuulus – kuigi vahel vastuoluline ja sõnakas – treener, nende ridades mängib mitu maa-ilmaklassi vutistaari, nad on valit-sevad Inglismaa meistrid ning täis lootust teha tänavu Meistri-te liigas hea hooaeg. Kuidas kõik kümne aastaga sedavõrd muutus?

Asja taga on muidugi üks väga lihtne seletus – raha. Kuid mitte ainult. 2007. aastal, kui klubi võttis üle endine Tai peaminister Th ak-sin Shinawatra, rikas ja läbinisti korrumpeerunud ekspoliitik, ei järgnenud sellele oodatud tõusu. Shinawatra omandas ligi 82 mil-joni naelsterlingiga (102 miljonit eurot – toim) klubis 75-protsen-dilise osaluse, pani treeneripukki Inglismaa endise peatreeneri Sven-Göran Erikssoni ning andis roots-lasele vabad käed mängijate vali-misel. Eriksson kulutas 45 miljo-nit naela, kuid tulemuseks oli tabe-lis vaid keskpärane üheksas koht.

Eriksson pidi lahkuma. Ta asendati 2008. aasta suvel Walesi koondise endise peatreeneri Mark Hughesiga, kellesse Shinawat-ral oli usku eelkõige seetõttu, et

Hughes oli suurepäraseid tulemu-si saavutanud oma eelmise kodu-klubi Blackburn Roversi juures, kuigi ressursid olid seal City oma-dest märgatavalt nigelamad. Shi-nawatra uskus, et kui ta annab Hughesile kulutamiseks ka kop-saka rahapauna, pole enam mida-gi, mis takistaks Cityt absoluut-sesse tippu jõudmast. Ometi nii ei läinud ka siis.

Tai võimudega lõplikult pahuksisse keeranud Shinawatra sattus rahalistesse raskustesse, kui tema varandus kodumaal aresti alla pandi, klubis valitses segadus ja peataolek. Lõpuks ei jäänud Shinawatral muud üle kui oma osalus kiirkorras maha müüa. Ja just selles seisnes City õnn – juhtumisi leidus üks araa-bia konsortsium, kes soovis vuti-klubi osta. Juhtumisi oli see eba-määrase nimega Abu Dhabi Uni-ted Group. Ja juhtumisi kuulus see ülirikkale Araabia Ühend-emiraatide ärimehele ja poliitiku-le šeik Mansourile, kelle varan-dust hinnatakse müstilisele tril-jonile USA dollarile.

Mark Hughes ei pidanud uue töö-andja käe all kaua vastu ja asenda-ti 2009. aasta detsembris Roberto Manciniga. Poole hooajaga tüüris uus peatreener City liigas viienda-le kohale ning sooritas 2010. aasta suve üleminekuakna jooksul mitu geniaalset ostu, sealhulgas David Silva ja Mario Balotelli, kes pal-juski on praegugi City edu taga. 2011. aasta lõpetasid nad kolman-da kohaga ning jõudsid 2012. aas-tal esimest korda 44 aasta järel taas meistritiitlini. Nende hoog ei näi-ta mingeid raugemise märke ning võib arvata, et kuni šeigil jätkub tahtmist ja energiat oma mängu-kannile raha kulutada, võib Manc-hester Cityt ees oodata päris mitu ilusat hooaega.

Peaaegu samasugune olu-kord on saatnud ka Prantsus-maa kunagist tipptiimi Paris Saint-Germaini (PSG). Kuigi meistritiitleid on nad Prantsus-maal vähe noppinud, olid nad 1990-ndate keskpaigas üks valit-sevaid jõude, pakkudes Marseil-le Olympique’ile tugevat konku-rentsi, kuid käisid 2000-ndatel alla ja püsisid vaid õnne varal meist-riliigas. Nüüd on neid aga haka-nud saatma uus edu.

Muide, just seetõttu, et luua Marseille’ jaoks väärikat konku-renti, PSG tegelikult rahalehma otsa sattuski. 1991. aastal otsus-tas Prantsusmaa kõrgliiga jalgpal-li ülekandeõigusega Canal+ spor-dikanal nimelt, et ühe klubi domi-neerimine liigas võiks taset üldi-selt tõsta ja nii otsustati osta PSG klubi. Mõne aastaga tehti klubis

olulisi vangerdusi, soetati tipp-mängijaid ja mängiti ka tõepoo-lest edukalt nii koduliigas, kari-kasarjas kui ka Euroopas. Kuid kui 1994. aasta välja arvata, siis ei õnnestunudki neil kordagi Prantsusmaa meistriks tulla, kuigi hõbedasi medaleid kukkus kama-luga, madalamates eurosarjades saavutati kaks võitu ja Meistrite liigas ja UEFA karikasarjas jõuti poolfi naalidesse.

Rahakoti rauad lahti2000-ndateks oli seegi edu aga otsa lõppenud. Enam ei olnud PSG-l esikolmikusse asja, vahel jäi pida-ma lausa tabeli keskele või teise poolde. Tõsi, karikavõidud kind-lustasid endiselt koha eurosarjas, seega püsiti siiski Euroopa tipp-jalgpallis sees, kuid tulemused olid siiski enam kui keskpärased. Raha kulutati tohutult – 2001. aastal soetati näiteks tolleaegne super-staar Ronaldinho –, kuid tulemu-sed oluliselt ei paranenud.

Kõik olid rahulolematud: fän-nid, mängijad ja ka klubi omani-kud. 2006. aastal müüs pettunud Canal+ klubi maha investeerimis-pangale Colony Capital. Edu ei järgnenud. Esimesel aastal ähvar-das PSG-d lausa väljalangemine kõrgliigast, kuid kuidagi suude-ti seda siiski vältida. 2008. aasta ei olnud palju parem, kuid 2009. aastal rabeleti juba kuuendaks. Ometi järgnes sellele taas üks eba-õnnestunud hooaeg. Maailmas lõõmama löönud majanduskriis ei aidanud olukorrale sugugi kaa-sa. 2011. aasta suveks oli Colony

Euroopa jalgpalli imbub araabia ja Vene suur rahaViimase paari aastaga on euroopa jalgpalli juurde tulnud mitu uut tegijat, kellest küll keegi pole tõusnud veel täielikuks valitse-jaks, kuid kellel on kahtlemata potentsiaali lüüa vanad euroopa tipptegijad troonilt. Kes nad on, kust nad tulid ja mille toel on nad majanduskriisi aastatel sellise tõusu teinud? Selgub, et uusi tippe toidavad araabia ja Venemaa avarused.

Aet Süvariaet.suvari@epl.ee

10. oktoober 2012  23

Taavi Tarkvara OÜ / Turu Plats 5-17, Tallinn / www.taavi.ee, info@taavi.ee / tel 6 800 855, 56 800 855

... ja aega jääb ülegi!

Parim valik palgaarvestuseksja personali haldamiseks

TT_150x80mm_EPL.indd 1 10/1/12 3:40 PM

Capital vutiklubi üles-alla kõiku-mistest niivõrd tüdinud, et otsus-tas oma käed sellest puhtaks pes-ta. Muidugi leidus kohe kiiresti ka ostja – taas araabia maadest. Ülirikas Qatar Investment Autho-rity sai klubile küüned taha ning ei läinudki kaua mööda, kui ava-nesid ka rahakotirauad.

2001. aastal viie miljoni euro-ga soetatud Ronaldinho oli köö-mes selle kõrval, mis raha PSG nüüd pallurite eest välja võis käia. 42 miljonit kulutati näiteks noore argentiinlase Javier Pastore’i eest – sellist summat polnud Prant-

susmaa jalgpallis veel enne näh-tud. Kiiresti osteti kokku mit-meid tippmängijaid, pööramata olulist tähelepanu hinnale. Tol-le 2011. aasta suve üleminekupe-rioodil jäi PSG poolt kulutatud raha alla vaid Manchester Cityle. Aasta lõpetati Prantsusmaa liigas taas teise kohaga, esimest korda pärast 2004. aastat.

Kuid see pole veel selle loo lõpp. Tänavu suvel osteti AC Milanist Zlatan Ibrahimović ja Thiago Silva. Vähemalt paberil on neil välja käia tõeline tipp-tiim ja Meistrite liiga avavoo-rus saavutatud kindlakäeline 4 : 1 võit Kiievi Dinamo üle ei anna alust arvata, et nad ka Euroopas

päris peksupoisi rolli jäävad, kui-gi teine mäng neil nii edukaks ei kujunenud.

Venemaa jalgpall pole vaatama-ta teatud edule Euroopas (Moskva CSKA ja Peterburi Zenit, kes vas-tavalt 2005. ja 2008. aastal Euroo-pa liiga võidu võtsid) suutnud end Euroopas arvestatava jõuna keh-testada. Ka Venemaa jalgpallis lii-guvad suured rahasummad – neil pole otseselt vaja Lääne-Euroopa majandusraskustes siplevate klubi-de kombel anuvalt araabia maade poole vaadata –, kuid seni olid rik-kad Vene ärimehed eelistanud oma suure raha viia hoopis välismais-te klubide juurde (Roman Abra-movitš Chelseasse, Alisher Usma-nov Arsenali).

Kuid nüüd võivad asjad muu-tuda. Möödunud aastal otsustas Dagestani päritolu Vene ärimees, miljardär Suleiman Kerimov, kes Forbesi rikaste nimekirjas figuree-rib 118. positsioonil, osta oma kodukandi jalgpalliklubi, Mah-hatškala Anži. Tõsi, hiljem tuli välja, et päris ostu-müügitehin-guga siiski tegemist ei olnud – Dagestani president Magomed-salam Magomedov vaid „kin-kis” aktsiad Kerimovile vastuta-suks kopsaka rahalise toetuse eest presidendivõimule.

Aga see selleks. Kerimov ei ole sellest hoolimata näidanud ennast kitsi ja piiratud omanikuna. Tal on suurejoonelised plaanid 155 miljoni eurot maksva uue tree-ningkompleksi rajamiseks, mis näeb ette ka uhiuue ja kõigile UEFA reeglitele vastava staadio-

ni rajamist Mahhatškala linna-kesse, kus see oleks kahtlemata suureks kontrastiks kõikide teis-te rajatistega.

Kuid Kerimovil on õnnestu-nud see, millega seni hiilgasid küll kõikvõimalikud ebamää-rased araabia klubikesed, kuid mida venelased polnud veel kor-da suutnud saata – suurte staari-de palkamine. Esiteks tõid nad 2011. aasta talvel oma ridadesse ei kellegi muu kui kuulsa Brasii-lia ja Madridi Reali endise kaitsja Roberto Carlose. Vaevalt et Car-lose süda ihkas kõledasse ja konf-liktidest puretud Dagestani – kui-gi, tõsi küll, klubi pallurid elavad ja treenivad siiski Moskvas ja len-

davad Mahhatškalasse vaid kodu-mängudeks. Vaevalt et tema elu on lihtne olnud Venemaa kõrg-liigas, kus tumedanahalised pal-lurid tihtipeale rassistlike solvan-gute osaks langevad. Kuid usuta-vasti on see kõik kinni makstud – on ju teada, et möödunud aastal ostis Kerimov Carlosele 38. sün-nipäevaks kingituseks uhke spor-tauto Bugatti Veyroni. Igatahes ei kavatse tänavusel hooajal aktiivse jalgpalliga tipparve teinud Rober-to Carlos Anži juurest lahkuda, vaid on määratud klubi spordi-direktoriks.

Tipp-pallureid hakkas Anžisse voolama uksest ja aknast. Kõige krooniks siirdus möödunud aasta

augustis sinna mängima Kameru-ni ründestaar, Barcelonas ja Mila-no Interis särama löönud Samuel Eto’o, kellest sai selle üleminekuga maailma kõige suuremate palka-dega jalgpallitäht, kes paneb igal aastal taskusse üle 20 miljoni euro.

Ja seegi pole veel kõik. Tänavu veebruaris teatas , et nende pea-treeneriks saab hollandlane Guus Hiddink, kes on juhendanud edu-kalt nii Venemaa koondist kui ka Chelseat.

Edu ei lasknud ennast kaua oodata. Viimase hooaja lõpetas Anži koduliigas viiendana ning jõudis nii esimest korda oma ajaloo jooksul Euroopa liiga alagrupi mängudele. 1

Euroopa jalgpalli imbub araabia ja Vene suur raha

Euroopas on praegu kolm jalgpalliklubi, kus raha polemingi küsimus.

Äri- ja reklaamkingitused

Aadress: Madara 14, Tallinn | Telefon: 668 0222 | Email: roi@roi.ee | www.roi.ee