2012

1/32

Praktiku sõnumitooja

Karjääriõpetus on väga õppi-jakeskne ja individuaalset lähenemist võimaldav õppe-aine. Oluline on märgata ja

toetada igat õppijat, luua igaühe individuaalsusega arvestavad õppimis- ja aren-gutingimused. Õpetajale võib-see olla veidi keeruline, samas aga põnev väljakutse.

Soovitusi, juhiseid ja praktilisi nõuandeid leiab äsja valminud ja uuendatud gümnaasiumi karjää-riõpetuse õpetajatele suunatud tugimaterjalidest.

Valminud on karjääriõpetuse

aineraamat gümnaasiumi

õpetajale. Raamatu esimeses osas keskendutakse karjääriõpetuse teoreetilistele alustele. Teises osas

kirjeldatakse õppeprotsessi ja aine sisu peamisi rõhuasetusi, lisatud on soovitused hindamiseks. Kolman-dasse ossa on koondatud artiklid kogemustega praktikutelt. Viima-sest osast leiab lugeja artiklid soovi-

tustega lõiminguks karjääriõpetuse aspektist ja näiteid õpilastele karjää-riteenuste kättesaadavuse tagamise kohta Rajaleidja keskustega koostöö näitel.

Uuendatud on ka gümnaasiumi

karjääriõpetuse valikaine õpetaja-

raamatut.

Mõlemad raamatud on avaldatud Raja-leidja portaalis, aineraamatuga saab

tutvuda ka oppekava.ee lehel.

Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa raamatute valmimisele! Head lugemist ja saadud ideede ellu viimist!

Mare Lehtsalu

SA Innove karjääri- ja nõus-tamisteenuste arendus-

keskuse karjääriõppe juhtivspetsialist

Karjääriteenuste pakkumine 2011. aastal

2011. a jätkas SA Innove ESF programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames

karjääriteenuste osutamist koostöös 17 teavitamis- ja nõustamiskeskuse ehk Rajaleidja

keskusega. Lisaks ESF-toetusele rahastati karjääriteenuste osutamist riigieelarvelise eraldise näol Eesti Noorsootöö Keskuse kaudu.

Rajaleidja keskuste ülesanne on teha oma teeninduspiirkonnas karjääriteenused kät-

tesaadavaks noortele vanuses 7-26 eluaastat; prioriteetne sihtrühm on lõpuklasside

ja -kursuste õpilased. Lisaks sellele teevad keskused koostööd asutustega, kes tege levad noortele info vahendamisega või osutavad nõustamisteenuseid. Erinevate partnerite osalusel toimivad kõigis piirkondades mitmed infovõrgustikud ja koostöös korraldatakse noortele karjääriteemalisi üritusi.

2011. a töötas keskustes kokku 27 karjääriinfo spetsialisti ja 32 karjäärinõusta-

jat. Võrreldes 2010. a on karjääriinfo spetsialistide arv 2 võrra kasvanud ja nõustajate arv 1 võrra vähenenud. Nendest 20 olid tööl täiskoormusega, ülejäänud töötasid osa-koormusega. Liites kõikide Rajaleidja keskuste karjäärispetsialistide koormused, oli u 9000 noore kohta 1 täiskoormusega karjäärispetsialist. Piirkondade lõikes olid koormused siiski väga erinevad ja see mõjutas ka karjääriteenuste kättesaadavust.

2011. a pakuti keskustes karjääriteenuseid 67 940 korral ehk u 21% noor-

tele vanuses 7-26 eluaastat. Paraku oli seda 4% võrra vähem kui 2010. a.

Karjääriinfot vahendati 36 823 korral, millest enamuse (44%) moodustasid karjääriinfo loengutel ja seminaridel osalemised. Suurem osa loengutest peeti lõpuklasside õpilastele. Lisaks korraldasid keskused ka teisi karjääriteemalisi üritusi (nt karjääripäevad, messid, konkursid). Üle Eesti toimus 467 üritust, kus osales kokku 16 336 noort. Individuaalseks infovahendamiseks kasutati lisaks tavapärastele viisidele ka Skype’i ja MSNi võimalusi – vähemalt 10 keskusel on Facebooki konto. Ajalehtede, raadio ja erinevate veebiportaalide vahendusel kajastati keskuste tegevusi 187 korral.

2011. a sai karjäärinõustamist 9,6% noortest. 76% neist osales gru pi-nõustamistel. Kokku tehti grupinõustamisi 1832 korral. Individuaalset karjäärinõustamist pakuti 7305 korral. Karjäärinõustamistel osales tüdrukuid umbes 3500 võrra rohkem kui poisse.

Kristina Orion

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjäärinõustamise juhtivspetsialist

Foto: Sven Zacek

Jätkub pöördel »

Karjääriõpetuse õpetajale

Ühised suunad valdkonna arenguks

Võrreldes 2010. a on tunduvalt paranenud karjääriteenuste kättesaadavus prioriteetsetele sihtrühmadele ehk lõpuklas-

side õpilastele. 2011. a pakuti teenuseid umbes 120% üldhariduskoolide lõpuklassidest (9. ja 12. kl, sh korduvkohtumised). 2010. a oli see näitaja 80%. Kutseõppeasutuste lõpukursustel pakuti karjääriteenuseid 67% õpilastest, 2010. a vastavalt 60%.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2011. a vähenes karjääriteenuste osutamine noortele. Tugevamini mõjutas karjääriteenuste osutamist programmi partnerite muutumine (s.t keskuse vahetumine Ida-Virumaal ning karjäärispetsialistide vahetumine Viljandimaa kes-kuses). 2012. a jätkatakse karjääriteenuste programmi raames karjääriteenuste osutamist ning keskustel seisab ees väljakutse tugevdada koostööd koolidega ning viia kättesaadavus taas vähemalt 2010. a saavutatud tasemele.

Eelmisel aastal oli karjääriteenuste osutamisel senisest suurema tähelepanu all teenuse kvaliteet. 2011. a alguses kinnitati karjääriteenuste kvaliteedikäsiraamatud ning enamus keskuste karjäärispetsialistidest läbis kvaliteedialase koolituse.

2012. a veebruarist töötab SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuses kvaliteedispetsialist Katrin

Kreegimäe, kelle juhtimisel valmisid eelnimetatud käsiraamatud. Katrini põhitöö on karjääriteenuste kvaliteedisüsteemi aren damine, sh kvaliteedikäsiraamatute uuendamine, kvaliteeditulemuste hindamine ja analüüs, partnerkeskuste kliendihal-dussüsteemi väljatöötamine ning kvaliteedisüsteemi laiendamine koostöös töötukassa ja kõrgkoolide teenusepakkujatega.

Lisaks teenuste statistika kogumisele tehakse igakuiselt klientide tagasisideküsitlust. 2011. a tagasisidest annab selles Karjäärituules ülevaate Auni Tamm uuringufi rmast Klaris. Peatselt on sama uuringufi rma poolt valmimas ka keskuste karjääri-spetsialistide ja juhtide küsitlus.

Täispikka artiklit loe: rajaleidja.ee/karjaarituul

«

Ande Magus

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse

koolitusspetsialist

Euroopa prioriteetses arengusuunas. Tähtsa sisendi andis karjääriteenuste süsteemi uuring, millega mõõdeti elanik-konna teadlikkust karjääriteenustest ning teenuste kättesaa-davust, elanikkonna karjääriplaneerimise oskusi ning koos-tööd erinevate huvipoolte vahel karjääriteenuste osutamisel.

Loodud on kontseptsiooni väljatöötamist juhtiv ekspert-

grupp, kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi, haridus-ministeeriumi, töötukassa, kõrgkoolide ja üldhariduskoolide esindajad ning SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse spetsialistid. Ekspertgrupi eestvedamisel on valminud kontseptsiooni esimene tööversioon, mida täienda-takse ning tutvustakse karjääriteenuste koostöökogu kohtu-misel aprillikuus.

2012. a mais toimub avalik konsultatsioon, kus kõigil

huvigruppidel, nii üksikisikutele kui ka organisatsioonidel, on võimalus kaasa rääkida ning teha ettepanekuid kontsept-siooni eelnõu vormi kohta. Jääme ootama kõikide aktiivset panustamist, et kokku leppida arusaadavad ning rakenda-tavad valdkonna arengu põhisuunad.

Karjääriteenuste terviklikuks arendamiseks ja jätkusuut-likkuse tagamiseks töötab SA Innove koostöös partneri-tega välja kontseptsiooni aastani 2020.

Kontseptsioon toob välja süsteemi nõrkused ja kirjeldab nende edasiarendamise võimalusi, esitab karjääriteenuse pakkujate ja arendajate rollid ning määratleb koostöö-kohad, et valdkonna edasine areng oleks paindlik ja järje-pidev.

Visioon aastaks 2020 on, et karjääriteenused on Eestis

kättesaadavad igale inimesele, aidates neil läbi elu teha teadlikke valikuid oma haridus- ja tööelus, arvestades seejuures tööturu, majanduse ja ühiskondlike arengutega.

Kontseptsiooni väljatöötamise protsessi on oluline kaasata seotud osapooled –seetõttu on toimunud kontseptsiooni

sisendi saamiseks ning võtmeteemade määratlemiseks

rida kaasavaid tegevusi: seminarid teavitamis- ja nõus-tamiskeskuste ja koolide juhtidele ning karjäärispetsia-listidele, koostöökogu liikmetele ja KOV-ide esindajatele. Kõigil huvilistel oli võimalus kaasa rääkida konverentsil „Mõte ees, tegu järel“. Kaasates oma organisatsioonide liik-meid, analüüsisid karjääriteenuste koostöökogu liikmed, karjääriteenuste hetkeolukorda ja vajadusi Eestis neljas

2

Tagasiside 2011. a pakutud

karjääriteenuste kohta

Kokkuvõte Tallinna Ülikooli

karjääri- ja nõustamiskeskuse

teenustele antud tagasisidest

Auni Tamm

Klaris Uuringud OÜ uuringu läbiviija

2011. a alustati tagasiside kogumist karjäärikeskuste

klientidelt nende nõustamiskogemuse kohta varasemaga

võrreldes erineval viisil. Karjäärikeskuste poolne taga-

siside kogumine ja selle esmane analüüs asendus inter-

netipõhise küsitlusega karjäärikeskuste spetsialistidega

eelneval kuul kokku puutunud noorte seas.

Võtmeteguriks taolise uuringu käivitamisel oli kontaktide kogumine karjääriteenuseid saanutelt. See nõudis keskustelt kohanemist uue olukorraga, millega tuldi toime kas paremini või halvemini. Aja jooksul kogemustest õpiti – kui esimesel poolaastal osales uuringus 421 noort, siis teisel poolaastal oli uuringus osalenud klientide arv juba 1027.

Tagasisideuuringu eesmärk oli selgitada, kuidas on

karjääri planeerimist toetavad tegevused klientide

hinnangul neid abistanud, milline on erinevate kliendi-gruppide jaoks teenuste kättesaadavus ja kuidas hindavad nii grupinõustamisel ja infoloengul kui ka individuaalsel nõusta-misel osalenud oma rahulolu saadud teenuse eri aspektidega.

Keskmiselt oli iga uuringus osalenu karjäärispetsialis-

tidega kokku puutunud 1,5 erineval viisil, osaledes kas grupinõustamisel, karjääriüritusel, individuaalsel nõustamisel koolis/karjäärikeskuses või küsinud ise karjäärikeskusest infot. Linna ja maapiirkonna noorte keskmine kokkupuu-dete arv karjäärispetsialistidega ei erine, mis annab tunnis-tust ühtlasest karjääriteenuste kättesaadavusest vaatluse all olnud grupis. Seejuures jõuab nõustamine just maapiirkon-dade õpilasteni sagedamini „otse koju kätte” – koolis teenuse saamine aitab vältida ise kontakti võtmisega seotud muresid (nt transport, keskuste lahtioleku aeg).

Grupinõustamisel ja infoloengul osalenutest jäi 82%

saadud teenusega rahule. Grupinõustamisega jäid enim rahule kuni 16-aastased õpilased (87%), 17–19-aastaste seas oli rahulolu määr 74%. Viimased eelistavad pöörduda nõustaja poole konkreetsete küsimustega, seda on paremini võimalik teha aga individuaalse nõustamise käigus. Teine tegur, mis mõjutab noorte rahulolu grupinõustamisega, on valiku-vabadus. Kohustuslikus korras nõustamisel osalenute rahulolu on madalam (77%) kui vabatahtlikult osalenutel (87%), mis viitab selgitustöö vajalikkusele enne klassile grupinõustamise organiseerimist.

Individuaalse karjääriteenusega ollakse igas eas enam

rahul kui grupinõustamisega (rahulolevaid 88%) ja eriti juhul, kui nõustamise käigus leitakse kinnitust oma mõtetele (100% rahul).

Keskuse ruumidele ja muudele teenuste aspektidele annavad individuaalsel nõustamisel käinud noored väga positiivseid hinnanguid. Ka need noored, kes on karjääri keskuste spetsialistidega kokku puutunud koolis, hindavad keskust kohaks, kust saab abi. Samas ei oska suur osa neist hinnata ligipääsu keskusele, sealseid ruume ega lahtiolekuaegade sobivust. Ilmselt otsitakse taolist infot alles vajaduse korral. Nagu näitavad keskuses käinute hinnangud, saadakse karjäärikeskuste kohta infot kõige sagedamini koolist (36%), samuti otsitakse infot interne-tist (33%) ja Rajaleidja portaalist (27%).

Uuring teostati ESF programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ raames.

Oma keskuse nõustamisteenustele oleme regulaarselt tagasi sidet küsinud alates 2011. a märtsist. Hakkasime tagasisidet koguma, kuna teenuse kvaliteeti saab tagada vaid selle teenuse kasutajate tagasisidet arvesse võttes.

Tagasiside sisust rääkides on inimesed meie nõustajatega rahul ning hindavad meie tööd positiivselt. Keskmine ra-hulolu nõustamisteenusega 5-palli skaalal on 4,48 palli. Eri sihtgruppide osas rahulolu nõustamisteenusega ei e rine – nii sisseastujad, tudengid kui ka vilistlased hinda-vad meie teenuseid sarnaselt.

Tagasiside kaudu jõudis meieni värskendavalt info, et sageli tullakse nõustamisele üsna erinevate ootustega ning alati ei pruugi need nõustamise jooksul toimuvaga kokku minna. Nõustamise lõpptulemust see õnneks ei mõjuta. Seega on jätkuvalt tarvis noortele tutvustada – millega karjääri- ja nõustamiskeskus tegeleb ja kuidas me saame olla neile kasulikud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et inimesed on Tallinna Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse poolt pakutavate nõusta-misteenustega rahul ning vajaduse korral soovitavad meie spetsialistidega kohtumist ka oma sõpradele.

Mikk Kasesalk

Tallinna Ülikooli karjääri- ja nõustamis-keskuse karjäärinõustaja

3

Parim partnerkeskus 2011 –

Karjääripõld OÜ Saaremaa

Kristina Orion

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjäärinõustamise juhtivspetsialist

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arendus-

keskus valis programmi „Karjääriteenuste süsteemi

arendamine“ raames tegutseva 17 Rajaleidja karjääri-

keskuse hulgast välja parima partnerkeskuse.

Parima partnerkeskuse valimisel on kõige olulisemateks kriteeriumiteks karjääriteenuste kättesaadavus keskuse teeninduspiirkonnas ja piirkonna noorte rahulolu karjää-rispetsialistidega. Lisaks üldisele teenuste kättesaadavu-sele võrreldi ka keskuste tegevuskava ja eelarve täitmist, samuti loeti oluliseks keskuse aktiivset osalemist karjääri-valdkonna arendustegevustes.

2011. a tulemuste põhjal valiti parimaks partner-

keskuseks Karjääripõld OÜ Saaremaa keskus. Tänu keskuse karjäärispetsialistidele on karjääriteenused Saare-maal noortele väga hästi kättesaadavad, samuti on noored saadud teenustega rahul ning soovitaksin neid ka oma eakaaslastele. Aasta suursündmusena võib esile tuua noorte infomessi Tuleviku Kompassi korraldamist, kus osales ligi 1000 noort üle kogu Saaremaa ja mis ületas kohaliku uudiskünnise.

Saaremaa keskuse karjäärispetsialistid on olnud aktiivsed osalejad valdkonna arendustegevustes, keskuse juht ja karjäärinõustaja Marju Põld esindab Rajaleidja üle-eestilist karjäärikeskuste võrgustikku karjääriteenuste koostöö-kogus ning on koostöökogu töös silma paistnud aktiivse kaasamõtlejana. Lisaks Saaremaal karjääriteenuste osuta-misele, seisab Marju Põld Karjääripõld OÜ juhina hea ka Võrumaal karjääriteenuste osutamise eest. Võrumaa keskus sai parima partnerkeskuse tiitli 2010. a aastal. Mõlemad keskused on oma korrektse asjaajamise ja hästi-korraldatud karjääriteenuste osutamisega olnud karjääri-teenuste programmis väga hea koostööpartner.

Palju õnne ja jõudu edaspidiseks Saaremaa keskusele!

Palusime keskuse eestvedajal Marju Põllul rääkida, mis on nende keskuse edu saladus, miks ta seda tööd oluliseks peab ning miks nad Rajaleidja keskuste olemasolu oluli-seks peavad.

Saaremaa keskuse edu saladus peitub Marju sõnul enne-kõike pikas kogemuses – tegutsenud on nad juba alates 1999. a. Seetõttu on keskusel praeguseks pikaajalised

suhted koolidega ning koostöörada hästi sisse käidud. „Eks need noored juba teavad, kes see Saarema karjääritädi on,“ ütleb Marju naerdes. Möödunud aasta kordaminekutest nimetab Marju tähtsaimana Tuleviku Kompassi messi. Edu tõi tema sõnul uus lähene-mine. Seekord korraldati üritus nädala keskel ning eelnevalt lepiti koolidega kokku, et õpilased lubatakse koolitundidest ära messile. Hea koostöö tõi tulemuseks selle, et messil käis peaaegu tuhat inimest.

Enda jaoks näeb Marju edu just igapäevases nõustamistöös. Tema sõnul on Saaremaa noored väga avatud, positiivsed, ambitsioonikad ning avatud koostööle karjäärinõustajaga.

Nõustamiskeskuste vajalikkuses Marju ei kahtle. Ta ütleb, et keskus on vajalik selleks, et noorel inimesel oleks tugi. „Mida iganes ta oma elus tahab ette võtta – et tal oleks koht, kuhu minna sellest rääkima ja mõtteid mõlgutama,“ võtab Marju keskuste idee kokku.

Intervjueeris Ande Etti

Saaremaa karjäärikeskuse töötajad: karjäärinõustaja Marju Põld (vasakul) ning karjääriinfo spetsialist Maris Paomees (paremal)

Foto: Katrin Elias

4

Koolid on õppenõustamiskeskuste

teenustega rahul

Madli Leikop

Koolielu portaali toimetaja

Kui küsida, mida tähendab õppenõustamine, oleks kõige

lihtsam selgitus ilmselt selline: see on lapse arengu ja

kasvamise toetamine. Kui lapsel on probleeme õppimi-

sega ja mure juba nii suur, et kannatavad suhted klassis

ja kodus ning vanemate ja õpetajate teadmised-oskused

last aidata on lihtsalt otsa saanud, siis õppenõustamis-

keskusest saab ikka abi.

Aastatel 2008–2011 tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toel programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“. Programmi elluviija oli Riiklik Eksami- ja Kvalifi katsioo-nikeskus, programmi partnerid valiti ja nimetati koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlike liitude ja maava-litsuste haridusosakondadega.

Võib julgelt öelda, et täna on 3 aastat kestnud programmi viljade maitsmise aeg – Eestis tegutseb 18 õppenõustamiskes-kust (ÕNK). Piirkondlikke keskusi on 16, lisaks on Tartu Hiie Koolis ja Tartu Emajõe Koolis nõustamisüksused, mis pakuvad üle-eestiliselt õppenõustamisteenust kuulmis- ja kõnepuude ning nägemispuude juhtudel.

Õppimisrõõm jääb alles ning laps saab hea hariduse siis,

kui õpetamisel arvestatakse tema isikupära ja võimekust. Igal lapsel on oma õpistiil, unistused ja tulevikuplaanid; iga lapse taga on kodu, mis tema hariduskäiku toetab – olgu siis vähemal või rohkemal määral. Igas koolis õpib lapsi, keda on nende haridustee jooksul oluline eriliselt toetada ja kellele pakkuda veidi suuremat tähelepanu. Just need lapsed, nende pered ja õpetajad on ÕNK-ide sihtrühm. Õigeaegne erivaja-

duse märkamine, sellega pidev tegelemine ja toe pakku-

mine õpetajatele ning lastevanematele vähendab õpilaste

koolist väljalangevust ning tõstab noorte konkurentsi-

võimet tulevikus.

Eestis on praegu toimiv 2-tasandiline nõustamissüsteem. Kõigepealt toimub konkreetne töö lapsega koolis või

koolieelses lasteasutuses. Seejärel jätkub töö piirkond-

likus ÕNK-is, kus logopeedilt, eripedagoogilt, psühholoogilt jt spetsialistidelt saavad nõu küsida lastevanemad, õpetajad, teised haridustöötajad (nt individuaalse õppekava koosta-misel, lapse uuringutel, konkreetsete metoodikate soovita-misel). Piirkondlikud keskused tegutsevad jõudsalt, pakkudes suurt abi koolidele ja lasteaedadele – iga spetsialisti eraldi palkamiseks ei jätkuks lihtsalt ressursse. Ideaalis võiks süsteem olla aga 3-tasandiline, kus kolmas tasand tähendaks tööd riiklikus metoodikakeskuses, kust saaksid tuge ÕNK-i töötajad ning kuhu koondatakse head praktikad.

Poliitikauuringute Keskus Praxis tegi programmi „Õppe-nõustamissüsteemi arendamine 2008–2011“ lõpus uuringu „Õppenõustamisteenused: kättesaadavus ja rahulolu”. Küsimustele vastasid õpetajad, õppealajuhatajad, kooli-direktorid, lasteaiaõpetajad, lasteaia õppealajuhatajad ja juhid. Uuringu peamine eesmärk oli selgitada nõustamis-teenuse kättesaadavust ning üldhariduskoolide ja kooli-eelsete lasteasutuste õpetajate ja juhtide rahulolu nõusta-misteenustega ÕNK-ides.

Kõrget teadlikkust piirkondlike ÕNK-ide teenustest ja

tegemistest näitasid nii õpetajate, õppealajuhatajate,

koolidirektorite, lasteaiaõpetajate, lasteaia õppeala-

juhatajate kui ka lasteaia juhtide vastused. Nii linna-koolide ja -lasteaedade kui maakoolide ja -lasteaedade seas on ÕNK-i teenuste kasutajaid rohkem kui mitteka-sutajaid. Silmatorkavalt suur on teenuste kasutajate hulk Võru, Pärnu, Saare ja Hiiu maakonnas, palju kasutatakse teenuseid Tartu, Lääne ja Rapla maakonnas. Eranditult väga rahul olid vastajad piirkondlike ÕNK-ide ja kontak-teerumise viisiga (kohtumine ÕNK-is või koolis, suhtle-mine meili ja/või telefoni teel). Samuti märkimisväärne on kasutajate rahulolu piirkondliku ÕNK-i pakutavate teenustega (logopeedid, psühholoogid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid).

Nõustamisteenused on keskustes tasuta. Õppenõusta-miskeskuste kontaktid leiab kas kohaliku omavalitsuse kodulehelt või programmi kodulehelt oppenoustamine.ee.

Alates 1. jaanuarist 2012. a on õppenõustamisprogram-miga seotud tegevused ja töötajad SA Innove koosseisus karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuses. Prog-ramm jätkub 2013. a juuni lõpuni.

5

Selgusid 2011. a parimad

karjäärispetsialistid

Juba kolmandat aastat andis SA Innove karjääri- ja

nõustamisteenuste arenduskeskus üle tunnustusau-

hinnad 2011. a tublimatele karjäärispetsialistidele.

Tunnustame karjäärispetsialiste, kes on valdkonnas aasta

jooksul silmapaistvalt tegutsenud ning nende töö on

olnud märkimisväärne ja oluline karjääriteenuste

arendamisel. Tunnustusauhind jagatakse välja kolmes kategoorias: aasta karjäärikoordinaator: aasta karjääriinfo spetsialist: aasta karjäärinõustaja. Tunnustamiseks võivad kandidaate esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid; soovitaja olemasolul saab karjäärspetsialist ka ise oma kandidatuuri esitada.

Seekordsele konkursile esitati kümme karjäärispetsia-listi: Galina Jarotskaja (Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus); Irina Krot (Narva Kesklinna Gümnaasium); Kadri Jurs (Lähte Ühisgümnaasium); Marju

Põld (Karjääripõld OÜ Saaremaa keskus); Mikk Kasesalk (Tallinna Ülikool); Sirli Kriisa (Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus); Stella Müsler (Toila Gümnaasium); Terje Jürivete

(Eesti Töötukassa Pärnumaa osakond); Tiina Saar (Aarete-saar.ee); Ülle Haavasaar (Jõõpre Põhikool).

Valituks osutusid:

• Ülle Haavasaar – Jõõpre Põhikooli karjäärikoordi-naator

• Terje Jürivete – Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonna karjääriinfo spetsialist

• Sirli Kriisa – Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse karjääri-nõustaja

Palusime aasta karjäärispetsialistidel kirjeldada, mida nad peavad oma töös kõige rahuldust pakkuvamaks ning kuidas nad jõudsid oma karjääriteel praeguse ametini. Lisaks andsime sõna tunnustuskomisjoni liikmele Reet Jakobsonile, kes jagab muljeid selleaastase konkursi kulgemisest ning Eve Siilakule, kes räägib, miks ta otsustas esitada konkursile kandidaadi. Intervjueeris Ande Etti.

Aasta karjäärinõustaja – Sirli KriisaOma töös peab aasta karjäärinõustaja Sirli Kriisa kõige meel-divamaks noorte individuaalnõustamist. Sirli ütleb, et ta saab kõige rohkem jõudu ja rõõmu sellest, kui ta näeb noore inimese silmadest, et temaga vestlemine on andnud noorele teeotsa, kust edasi minna.

Sirli tee nõustajaks kulges läbi 30-aastase karjääri vene keele õpetajana. Viimase kümne koolis töötatud aasta jooksul andis Sirli karjääriõpetuse tunde ning tegutses karjäärikoordinaato-rina. Just siis, kui Sirli tundis, et karjäärinõustamine on teema, millesse võiks rohkem süveneda, kutsus Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus teda oma meeskonda.

Eelmisel aastal leidis Sirli end varasemast rohkem töörühmades osalemas ning metoodilist arendustööd tegemas. Näiteks osales ta nii põhikooli kui ka gümnaasiumi karjääriõpetuse ainekava arendamisel.

Heameelt tunneb Sirli selle üle, et nende keskus on arendanud koostööd õpetajatega, kes oskavad nüüd varasemast rohkem suunata noori karjääriteenuste juurde ning karjäärinõu aine-tundidesse põimida.

Aasta karjäärikoordinaator – Ülle HaavasaarAasta parim karjäärikoordinaator Ülle Haavasaar tunneb kõige rohkem rõõmu vahetust kontaktist noortega: „Rõõmustan siis, kui ma näen, et laps tuleb minu juurde oma sooviga; kui me oleme koos püüdnud lahendusi leida, lahkub ta sära silmis ja valmis mõtetega“.

Üllel on selja taga 32 aastat koolis töötamist ning lausa viis eriala, millel ette näidata diplom. Ülles on niisiis koos algklas-side, inglise keele ja usundiõpetuse õpetaja, karjäärispetsialist ning sellest aastast tervisejuht. Tänusõnad selle eest, et ta karjääritöö juurde jõudis, saadab Ülle Terje Jürivetele.

Põhjus, miks Ülle tervisejuhtimist õppima asus, on tema sõnul selles, et noored ei ole teadlikud sellest, kui seotud on omavahel karjäärivalik ja tervis. Tema tahaks noorte tähelepanu juhtida

Kristi Koort

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse teavitusspetsialist

Parimad karjäärispetsialistid 2011: (vasakult) Terje Jürivete, Sirli Kriisa, Ülle Haavasaar

Foto: Katrin Elias

6

Fotod: Katrin Elias

rohkem sellele, kuidas üks või teine ametivalik tervisest sõltub või omakorda tervist mõjutab. „Kas ma talun pinget või ei, kas mul on kroonilised haigused, mis ei sobi erialaga,“ loetleb Ülle kiiresti mõned teemad, millele eriala valides tingimata mõelda tuleks.

Aasta karjääriinfo spetsialist – Terje JüriveteAasta karjääriinfo spetsialist Terje Jürivete leiab, et see töö on justkui maailma parandamine ning ta teeb seda lootuses, et keegi sellest kasu saab. „Minu töös on kliendid need, kes on hetkel tööta,“ ütleb Terje ning selgitab, et tema eesmärk on, et inimene leiaks enda jaoks töötamiseks parema variandi, kui tal hetkel on.

Enda kujunemist karjääriinfo spetsialistiks peab Terje üsna loomulikuks, kuna tema jaoks on kõige õigem inimestega töötamine. Olles õpetaja, andis ta edasi teadmisi inimese- ja perekonnaõpetusest ning psühholoogiast. Pärast esimest karjääriõppe teemalist koolitust muutis Terje oma perekonna-õpetuse tunde nii, et 35-st ette nähtud tunnist pühendas ta 10 karjääriteemadele.

Mõne aja pärast asus Terje tööle nõustamiskeskusesse karjääri-nõustaja ametikohale. Siis ta veel ei aimanud, et see toob kaasa ülesande arendada teenust terves maakonnas. Kui töötukassa osakondade juurde hakati looma karjääriinfo tubasid, haaras Terje huvitavast võimalusest kinni. Selleks ajaks oli ta karjääri-nõustajana töötanud ligi 9 aastat.

Alustavale karjääriinfo spetsialistile ütleb Terje märksõnaks „kannatlikkus“ – seda nii seoses inimeste kui süsteemiga.

Tunnustuskomisjoni liige – Reet JakobsonReet Jakobson, kes oli sel aastal esimest korda tunnustusko-misjoni liige, tõdes, et kõik kümme inimest, kes olid konkursile esitatud, olid väga tugevad kandidaadid ning seetõttu oli üsna keeruline valikut teha.

Lõpuks sai tema sõnul määravaks pigem see, kui selgelt olid kandideerimisdokumentides esile toodud kandidaadi 2011. a silmapaistvad tegevused ning kui konkreetselt põhjendati kandidaadi esitamise ajendeid.

Selleaastased kandidaadid paistsid silma selle poolest, et on oma valdkonnas kaua tegutsenud ning ei piirdu ainult oma kooli või keskuse heaks töötamisega. Näiteks märkis ta, et suur osa kandidaate juhendab ka algajaid karjääris-petsialiste.Enda jaoks sai Reet komisjonis osaledes parema ettekuju-tuse sellest, mida tehakse Eestimaa eri paigus karjääritee-nuste valdkonnas. Lisaks mainis ta, et kogemus andis talle teadmise, kuidas vormistada silmapaistvat ning mõjusat kandideerimistaotlust.

Kandidaadi esitaja – Eve SiilakKesk-Eesti Noorsootöö Keskuse juhataja Eve Siilak esitas konkursile oma keskuse karjäärinõustaja Sirli Kriisa. Otsus selleks tuli Eve sõnul kergelt, sest talle tundus, et just 2011. a oli Sirlile väga tegus. „Eelmisel aastal lõi ta väga palju kaasa üleriigilistes töögruppides ning panustas metoodiliste materjalide koostamisse. See oli Sirli aasta!“.

Samuti jäi Evele silma, et Sirlist on saanud meedia jaoks usaldusväärne infoallikas. Eve märkis, et maakondlik meedia palub sageli Sirli kommentaare, Sirli on käinud valdkonda tutvustamas ka ETVs ning ta osaleb alati Karjäärikohviku üritustel.

Evel on hea meel, et on olemas võimalus tunnustada inimesi, kes teevad oma tööd motiveeritult ja südamega. „Igaühele kulub ära väline tunnustus,“ leiab ta. „Meie töötaja esile-toomine annab palju ka Kesk-Eesti Noorsootöö Keskusele ja tervele maakonnale.“

Pilte karjäärispetsialistide tunnustusürituselt

7

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul

Kutsekeel.ee – uks erialakeele

juurde

Maria Ratassepp

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordinaator

MISA hallatav võrguleht kutsekeel.ee koondab eriala-keele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud mater-jale alates 2008. a. Turu-uuringute AS tegi MISA telli-musel 2011. a detsembris võrgulehe kutsekeel.ee tuntuse ja kasutatavuse kohta uuringu, millest selgus, et leht on selle peamisele sihtrühmale – kutsekoolide õpetajatele – suureks abiks erialakeele õpetamisel. Varasemate uurin-gute põhjal peab eestikeelse erialakirjanduse olemasolu koolis piisavaks vaid kolmandik eriala ainete õpetajatest.

Uuringule vastas 309 õpetajat üle Eesti. Ligi 40% vasta-jatest olid keeleõpetajad ja veidi üle 60% kutseõpetajad. Võrgulehe tuntus oli suurem keeleõpetajate hulgas (72%). Kõige paremini teavad võrgulehte pikema töökoge-

musega õpetajad. Ülekaalukalt kasutatakse oma töös eestikeelseid õppematerjale, millele järgnevad vene- ja ingliskeelsed materjalid. Erialakeele õpetamisel kasuta-takse enim koka, kondiitri, kelneri ja ehituse eriala õppe-materjale.

Võrgulehel leiduvad õppe- ja metoodilised materjalid korvavad mõnevõrra senist erialase õppekirjanduse puudust. Nagu viimasest uuringust selgus, on aga kutseõppeasutuse

õpetajal endiselt suur vajadus tema õpetatava eriala

keeleõppematerjali järele.

Erialakeele tundmine hõlbustab oluliselt koolist tööle suun-duvate kutseõppurite teadmisi ja oskusi, maandades sellega osaliselt tööl läbikukkumise riske. Lisaks õpetajale on ka karjäärispetsialistil võimalus portaali tutvustada kui

tulevast tööelu rikastavat ja toetavat allikat. Samuti saab karjäärispetsialist aidata noorematel pedagoogidel leida võimalust õpetada võrgulehe vahendusel eriala ja keelt käsi-käes.

Võrgulehe kutsekeel.ee arendamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keeleõppe arendamine 2011–2013".

Uuringuga saab tutvuda aadressil kutsekeel.ee/uuring2011.

8