llaarahva niidalaleht

Neljapiev, 30. aprill1992

18. 1992

llmub oktoobrist 1987

Usaldustelefon Vorus Tootutc a_rvult scisab Voru Narva jarel tcisel kobal ja ka palgad on Voru­

maal pisikcscd. Muret kui palju. Alatcs jiiripiievaston V6ru maakonnas usal­dustclcfon. lgal tcisipacval ja neljapiieval (ld 16--21) saab igaiiks riiiikida (tel 4 40 66) muredest, mida ta enam uksi kanda ei j6ua.

REIN RAUDVERE

JogevajaNarva soprus Paev parast Narva hoiatusstreiki joudis Jogevale Narva linna esindus. Nar­

va linnapea Vladimir Mizui ja Jogeva maavanerna Priit Saksingu eesistumi­sel arutati kauaaegse koostoo edaspidiseid suundi. Lepingule kirjutati alia Adaveres. Jogeva on vist esimene rnaakond, kes on sOiminud Narvaga tao­lise lcpingu .

•• Uhinevasse Euroopasse

Agraar- ja keskparteide rahvusvahelise koostOOvOrgu II konverents kor­raldati Eesti Maa-keskerakonna initsiatiivil Lohusalus teernal "'feel Uhine­vasse Euroopasse" .. Osavotjaid oli neljateistkiimnest riigist, s.h Rootsi Keskpartei esimees ja keskk.onnaminister Olof Johansson, flaami Rahvus­partei ja Euroopa Parlamendi Rainbow-grupi sekretiir Herman Verheirstraa­ten, ~oola Talurahvapartei esimees Alexander Lucsak jt.

V6eti vastu deklaratsioon iileeuroopalisest kooperatsioonist ja resolut­sioon p61lurnajand~poliitikast. lda-Euroopa pOllurnajandust on vaja abista­da kaasaegse tehnoloogiaga, et see ei jliiiks algusest peale konkurentsivOi­rnetuks Liiiine-Euroopa kUllastunud turgudel. Otsustati teha oma riikide va­litsustele ja Euroopa Uhenduse Komisjonile ettepanek moodustada Euroo­pa Keskkonnafond, kuhu iga riik kannaks 0,1% orna rahvatulust.

UKUHANNI

Soome seeme taluseltsile Jiirikuu algus~s kiiisid Pamu rnaakonna Paikuse valla Vaskriiamii kUla ta­

lupidajad Soome Mietoiste ja Hynamati vallas. Hiljuti tuli Tallinna sada­masse Paikuse valla taluseltsile 10 tonni odra- ja 20 tonni suvinisu seemet.

ARVOTEIN

Uus samm kartulitoostuses

Kuninga silm naeb kaugele. Jaani

ehk 'Sulevistki' saab vaart kraami. Just seda voisid jiireldada firmade "T.D.Kennedy & Associates", AS Karp<> ja "TIE Estonia" tootmisliini pidu­likust avamisest osavotnud neljapaeval Tallinnas, Sepa t 22. Esimesena ni­metatud firma tegutseb USAs ja ternalt on kartulikrOpsude tootmisliini sisseseade. Hooned, osa seadmeid, kartulid ja toojood piirinevad meilt. Vai­kepakendis kaupa on miiiidud ainult valuutapoodides, sest pakendid ostetak­se valuuta eest. Lahtiselt kauplustesse saadetavate krOpsude eest saabtasuda rublades. Toodet turustatakse "Esgoldi" firmamiirgi all. See on aktsiaselts, milfe on moodustanud asutajad.

Mis kiill oma talu hingega teeb ...

Laupiieva bommikul s6itsin bus­siga Jarvamaa serva peale Raba tal­lu. Liiksin meelt labutarna. Sest seal on see paik, kus ei kiiida vingus niio­ga, ei kiruta kehtivat riigikorda, va­li~t. pilves ilma, oma naist ja meest. Sellegipoolest ei tunne rna peremeest aiguses lira. Habet ei ole. Sileda niioga poiss on habeme alt viilja tulnud, mis loeb siin too, etva­nem poeg kaheksateistkiimmend aastat vana. Peremees siitib kulti-

vaatorit. Tanavune on selle talu nel­jas kevadkUiv. Esimese kUivi hom­mikul (1989) rnindi ooe telgi uksest. Ma ei tea, kas nende esimene lehm oli tol ajal ka juba siin vOi ei oloud. Niiiid on suur !aut karja tiii<;_ Aga esi­mest lehrna enam nende hulgas ei ole. Juba m.itu niidalat ei ole. See lehm suri lira. Perenaise bing p;mtab pisut vaevavat, ta iitleb, et olevat heale loomale iilekohtune olnud. "Ma vahel ikka ka riidlesin ternaga,

et mis ta .:apiib liipsi ajai jaigadega, alles niiiid saan rna aru, miks ta seda tegi, tal olid valud sees ... " L6pp oli tulnud iikitsi. "Meie ei tea niiiid kumbki, kuidas ta enda laudas Iahti sai ja siis loomulikult jahukasti juur­de liiks ... Ega ta sealt kuigi palju s60nud, ehk iimbritaie. Aga see iimbritiiis tegi terna haigele rr,aksale liiga... Loomaarst titles piirast, et rnaks oli tal tiiitsa liibi, et see jahu pani viimase p6ntsu. Aga nii voi tei­siti, nagunii ei oleks teda enam kauaks olnud ... " Peremees on jutu

· juures, peremees kinnitab: "Nii oli­gi." Aga minule torkab keegi tillu­kese noa tillu!l:ese otsaga maksa alia - mis, nad vaatasid pealt, kui lehm iira suri!? Pan en torke s6nadesse.

Peremees vaatab otse si!ma: "Jab. Nagime kiill, et hakkab surema." Noh aga - nuga! tahaksin huiida, !~us nuga oli, hadatapp. Sest olen monel talvellaudaohku hinganud ja suv:el suurmajandi karjas kiiinud, rna ei tohtinud kunagi nii lauta v6i kar­ja minna, et pika teraga vaitsa poleks kaasas olnud. Paljugi mis suures karjas voib juhtuda ja siis on ikka see viimane abi nuga, hiidatapp. "Kus nuga oli?" kiisin. "Kuidas sa oma loomale... ?" kiisib peremees vastu. "Nii nagu ikka," arvan. "Ei," lausub peremees ja lisab "oma too­male nii ei saa ... ta ju nutab su ees, kuidas sa ... " Valan kUlma vett va­he!": "Kas tohib sel ajal pisaraid vaadata." Peremees teab tiipselt:

"Suurlaudas vOi muidu vlii1ras kar­

jas voib See "nii ull:, ~g!-m!na jH nma loomale noaga ... ei, mina ei ,..1a ... ei ... mina kUUei saa ... " Perename noogutab, m.is tahendab - tema mees riiiigib jiille tott. Ei jaa muud, see hingeline jutt tuleb teisale jubti­da. Naco kOOgi laual muna, kiisin: "Kukk vOi kana?"- "Oh, see on lihtne, sene vOib toorest peast kuld­s6rmusegaselgeks teha ... mina kiill ei oska ... " iitleb perenaine.

OLEV ANTON

'.

-----~----- -- ------~----~-~------ -------------------------~-----------------------

2 MAJANDUS

-Mbodunud nadala maakonnalehed pajatasid enim Rootsi kunint-.~ paari kulaskaigust Ja oodatavast rahareformist. Vee! selgus, ct k<~ maakonnalehed korraldavad juurdetellimise.

AINA SALADUSED ...

24. aprilli "Parnu Postimehes" kirjutab Silvia Paluoja NSVL Tap­pismasinaehituse Ministeeriumi Keskinstituudi endise puhkebaasi "Vzmorje" kaekaigust Eesti Vabariigi paevil.

""Vzmorjet" tundubki looritavat saladus, mis vist Sherlock Holm­silegi peavalu tdnuks. Niisiis: t66tajad pidasid ja peavad neile jaa­nuaris esitatud wtu-muugilepinguid voltsituiks! "Aripaevas" vaide­takse, et Riigikantseleist on kadunud asjaosaliste poolt martsis sinna selguse saamiseks jaetud ostu-muugilepingute koopiad, asemelc on aga tekkinud originaalidele mittevastavad, ilmselt voltsitud ostu­muugileping· w! "Rodeo-Cam~ingu" blanketile trukitud, "Vzmorje" jubata;ale.suu­

natud kirjas (allkirjad H.Kuura ja J.Valge, kuupaev markimata) tea­tatakse: vastavalt tappismasinaebituse keskinstituudi kirjale 8. jaan 92 on baasi omanikud kooperatiiv "Amore" (varale)ja "Rodeo-Cam­ping" (boonetele). Puhkebaasi vara palutakse omanikega koosk6las­tamatult mitte kasutada, kiri aga teba teatavaks k6igile baasi toota­jaile. Parast toovahekorra 16ppemist senise omanikuga lubatakse alustada uute toolepingute s6lmimist.

20. jaanuarini maksis puhkebaasi tootajatele palka endiselt Mosk­va. 21. jaanuarist on alles jaanud 9 tootajat EV Riigi- ja Piirikaitse­ameti palgal."

Pubkebaasi toatajad on otsinud selgust siit ja sealt. EV Valitsuse­le saadetud kirjale tuli EV Riigi- ja Piirikaitseosakonna jubataja­T.Puura allkirjaga vc:stus, kust selgub, et "Vzmorje" on boopis riik­lik omand!

Olgu 6eldud, et asjaga peaks kursis olema ka ministri kohalt lab­kuv Aleksander Sikkal, kes mingi komisjoni eesotsas on kohalgi kai­nud.

i.Opetuseks arvab ajakirjanik, et pubkebaasi nime v6iks eesti keel-de t6lkida.

Ja siis v6iks selle jaotamisega otsast alata. Nagu kord ja kobus.

Saladused iimbritsevad ka "Viru" kaevanduse katsejaoskonru,. 24. aprilli "P6bjarannikus" vestleb Erik Kaldasel teemal "Eesti P6-

1evkivi" m6nede jubtivtootajatega. Tootmisosakonna jubataja hr Tapner iitleb tolle jaoskonna kohta: "T66de mabt, kestvus, maksumus ja eesmark on minu jaoks sala­

dus tanaseni, selle kobta v6ib oletusi teba nii palju, kui kellelgi fan­taasiat jatkub. Selge on aga see, et antud objekt oli kasulik teatud ringkondadele N6ukogude s6jalis-t66stuslikust kompleksist." •

Kuigi katsejaoskonna kuludest tapset iilevaadet pole, on siiski tea­da, et ainuiiksi 1988.-1989.a kulus seal N Liidu raba 18,4 miljonit rubla.

Erik Kalda jatkab: "On naiivne arvata, et "Eesti P6levkivi" antud objekti olemasolust

mingit kasu ei 16iganud. Tanu sellele objektile labendati kindlasti b6lpsamini palj'ud materiaal-tebnilised probleemid. "Viru" kaevan­duse peainsener hr Hiiekivi ei eita, et tema naiteks sai katsejaoskon­na eest 100 rubla palgale lisa, kuid samas ta kinnitab, et "selle eest kulus pool minu t66aega nendega kaklemiseks, tanu millele said pal­jud nende lo11id ideed elimineeritud."

Peamine katseobjekt ses jaoskonnas ali unikaalne kombain, mille­ga saab labi:ldada vertikaal~hte maa alt Ules. Kullap see 12 meetri k6rgune ja 22 tcmni raskune hiiglane k61bab ka s6javae1e. Katsetu­sed kestavad, niiud juba lepingu alusel.

HAIGLA VIIMASED PAEVAD

Risti baiglal on viirnased paevad. Nii on kuulnud Aivo Paljasmaa ja 22. aprilli "Laane Elus" otsib ta kuuldule kinnitust.

Vallavanem Urve Aasmaa iitleb: "Vald ei suuda ju baiglat iilal pidada, see laheb kulukaks. Hr Vila:

siusega oli meil juttu, et teeme siis vanadekodu. Aga otsustanud ei ole me oma volikogus veel midagi, ainult arutasime seda asja."

Hr Vilosius, kes on nii Laanemaa volikogu esimees kui Laanemaa Haigla peaarst, arvab muu hulgas:

"Omavahel oeldes ei juhtu valla ega kogu Laanemaa jaoks mida­gi traagilist, kui Risti haigla suletakse. Minu teada vii bib seal ravil alla 10% valla elanikke ja kas mitte k6ige rohkem ei ole seal patsien­te Haapsalust? Aga Haapsalus on ju haigla ... "

Jah, eks need viiiksed maahaiglad olegi monel juhul vanadekodu voi p6etusasutuse eest. Kuid kas nende kaotamine ei anDti :;ii:;ki s;i­masugu~t t::gasil66ki kui omal ajal vaikeste maakoolide kaotamine?

Dr Vilosius: "T6enaoliselt ei anna, sest viiikseid haiglaid maailm ei tunne, koole aga kiill."

KES VASTAB?

"Kes oskaks selgeks teha, miks teraviljaabi, mis lehtedes suurcll Jd kfwasti maha hoigatud, tuleb talumehel endal valja osta? Kelle tas­ku see raha laheb ja chk kecgi selgitaks vahckcne. Iseasi on see, kui Rootsi tehnika Jaevalt kojutoomisel transportkulud tuleb endal kan­da, see on ikkagi jumalamuidu saadud."

Nii kiisib Kaja Grigorjev 22. aprilli "Koidus". Ta kiiis Vohandus talunikke kuulamas.

Noh, aga meil on ju Talupidajate Keskliit, kes talupidajate huvidc cest seisab ja kiillap ka taolistele kiisimustele vastab.

AGNES JURGENS

.D Nr 18 (240) • Neljapaev, 30. apri111992

Ajakirjanduses on mitme1 puhul aval­datud rahulolematust Savisaare valitsu­se tegevusega KGB likvideerimi-sel Ees­tis. Toimetusele on laekunud eelmise valitsuse ministrite Raivo Vare ja Olev Laanjarve avaldus selles kOsimuses Avaldame selle muutmata kujul.

- -)f

-l )> ::0 5: 0 < )> )> ::0 s:: m

_l ~i/1 i ~~o ~ - 0

AVALDUS ~ seoses eel mise valitsuse ~~ ~

tegevusega KGB likvideeri~isel

Yiimasel ajal on valitsevates ringkondades alanud vaga sihi­kindcl kampaania eelmise valit­susc liikmete, eriti endise pea­ministri diskrediteerimiseks enne vrJimisi.

Kui algselt piirdusid Dlem­noukogu poolt moodustatud R.Jiirliku komisjoni siiiidistused valitsuskomisjoni aadressil cbaprofessionaalsuse etteheite­ga - kes meist oleks pidanud olema professionaal selles vald­konnas ja kuidas kiill seda nii hUsLi hinnata? -, siis niiiid on Lunda lausa riiklikul tasemel koordinceritud versiooni kujun­damist, et Savisaare valitsus olcvat avanud tee KGB imbu­miseks meie majanduse ja polii­tika juhtimisse. See on rank siiiidistus. llmselt on julgustust saadud sellest, et siiani pole sel­lcs ki.isimuses endise valitsuse poolclt sana vaetud.

Uihenevad valimised toovad igal juhul esile veel miuneid halcnaljakaid Ville Sonne koos lunastamata lubadustega aV"al­dada agenlide nimekirju, nagu moned valjaanded neid on juba jaganud. Kuigi, kui sellised ni­mckirjad peaksid ilmuma, siis on toenaosus suur, et nad on fabritseeritud poliitilistes huvi­dcs, mille puhul tekib klisimus ncnde allikatest ja ka autorite soovist mangida meie poliitika­laval. Agendina siiiidistatavatel on iildjuhul voimatu taestada vastupidist, sest tckib mskusi autcntse materjali saamisega. J usL sellele aga pseudopaljasta­jad oma arvestuse rajavadki.

Niii.id eelmisele valitsusele ja valitsuskomisjonile esitatud si.iiidistustcst.

Me hindame vaga oluliseks Y .Bakatiniga solmitud kokk.u­kppcid. Need lcpingud andsid l:l'Stile kohe edumaa ajas ja 1 ,-,i maldasid asuda likvidcerima k>2aalscid struktuurc, saada rel­vi,(ainsad rclvad, mida siiani N Liidu poolelt olcmc saanud amctlikult ja tasuta ning mille­t!:t relvastati meie piirivalve), '\->lt.<t tile tbc)korras cri- ja side­t.:lmika (mis maksab vaga palju ja . mille rivisL valjaviiminc ukks olnud vtiga lihtne), saada bllc l<a osa arhiivist, mis oli iub:t Ycnemaale am viidud, ·om~r.d;Kt: U!c'.'aate KGB struk­tuurist ja koosseisunimestikust. \·linl(il maaral voimaldasid lll'CCl lcppcd kontrollida likvi­dcl'ri ta va struktuuri aktsioonc

ASTORMAL ostab

suurtes kogustes soodsa hinnaga

OKASPUUPALKI.

Toop kl9-12, 13-16, tel 55 71 57.

Koik iilevotmisega seonduv do­kumenteeriti ja fikseeriti. Lop­pude lopuk.s puudus ka altema­Liiv, sest joulahendus oli tegeli­kult voimatu kas voi KGB Tal­linna peahoone kaitse taganud eriiiksuse olemasolu tOttu. Pea­legi oli komisjonil andmeid, et tegelikult polnud meil Eesti iildsust koige rohkem huvitavas agentuuri kiisimuses KGB ma­jast midagi saada, sest hiljemalt 1990.a veebruaris-martsis rlin­dasid vastavad materjalid meilt ara. Seda illustreerivad Msti ka palju kasutatud Tartu ja Pamu nailed, kus KGB majad kiill akitselt hOivati, aga mingeid ni­mekirju ikkagi ei leitud. Ainult iiks ka kaitsekiisimustega tege­lenud viiJ.japaistev rahvuslane, nimelt Tiit Madisson, ilmutas millegiplirast tavatut aktiivsust ja "ilrandas" materjali, mida pi­das enda kohta kaivald? Kas see mitte _polnud i.ik.s kartusi, mis KGB majade hOivajaid sti­muleeris? Ja miks seda intsi­denli ei kasitletud RJarliku ko­misjoni poolt?

Kokk.ulepe V .Bakatiniga niigi ette, et Eesti saab enese kasu­tusse ka agentuuriv~rku ldisitle­vad materjalid, kui Ulemnouk.o­gu votab vastu seaduse, millega :agatakse, et neid andmeid ei saa kasutada nende isikute jul­geoleku v~tu, samuti po.i~tili­seks §antaaZiks. Mil~egiparast ei ole aga valitsus ja Olemoouko­gu midagi eue votnud sellise akti va.tjatootamiseks ja selle kaudu kiisimuse reaal:eks la­hendamiseks. Seda teemat ei kavandata kasitleda ka praegu toimuvate valitsustevaheliste labiraakimiste objektina!

V alitsuskomisjonile teatavaks saanud konspiraliivkoiterid, kohtumiskorterid ja KGB vari­firmad v6eti iile. Ka informat­sioon nn Arno Saare korteri kohta, millest on kirjutanud Toomas Sildam "Paevalehes", ali kaitsepolitseile teada.

J uhime tiihelepanu sellele, et fiktiivsete dokumentidc, kons­piratiivkorterite valjaselgi:.ami­sega pidid tegelema eelkoige si­seministeeriurnis tootavad ko­misjoni liikmed, kelle~ o!i ole­mas selleks vajalik vastav tiiide­sa'atev aparaat. Valitsuskomis­jon oli vaid planeerija, tiiitjad olid valjastpooit komisjoni. Pal­ju sai siiski viimaste poolt ka ara tehtud selgitamaks valja loctlcllld ohjekte ja dokumente,

kuid kuna see, kui palju meie teame, huvitab ka t~iste riikide eriteenistusi, siis Eesti riigi jul­geoleku huvid ei voimalda veel koike avalikustada. See on va­litsuse otsustad:t, mida ta avali­kustab ja mida mitte.

Peame oma kohuseks limber liikata need ajalehtedes ilmunud vrulrvai.ted, nagu oleks valitsuse poolt jagatud kortereid ja s5i­duautosid KGB juhlidele, sa­muli makstud neile pensioni. E.Savisaare valitsus oli esimene parast 1940. aastal alanud oku­patsiooni, kes ei andnud KGBle iihtegi korterit. KiiiJ aga anti naiteks B.Sauli ja I.Toome juhi­tu~ valitsuste ajal KGBle 5239 m elamispinda. Nende ja pal­jude teiste korterite kasutamine illegaalsetel eesnllirkidel on iip­ris voimalik. KGB pensionari­dele aga (neid on 1·~00 inimest, sh Ule poole piirivalveohvitse­rid) maksab pensioni Venemaa Valitsus, see raha ei tule mine Eeslist.

Usume, et ILi valitsuskomis­joni liikmed kui ka asjaga tege­lenud valitsu~liikmed andsid endale algusest peale aru, mille­ga riskivad. J utt pole ainult po­liitilistest aspektidest Kaivita­tud kampaanias on tunda ka lik­videeritud struktul'ride katte­maksu, mille t.OOriistaks teine­kord on pahaai nanatult ka roo­ned agarad rahvuslikud "voitle­jad". Muidugi ei olnud meie poolel selle valdkonna profes­sionaale (kui JT.itte arvestada si­seministeeriumi t.OOtajaid) ja ega vist tohtinudki olla. Viima­sel ajal ilmunud kirjutistest ja Olemnoukogu moo !de saadiku­te s5navottudestjaab aga muljc, et professionaa!e, kes selle asja­ga tegelevad, on niii.id lisandu­nud.

Me saame aru, et KGB teema voimaldab ohjeldamatut emot­sionaalsust, mis aitab unustada ebameeldivad ::lu realitccdid ja ncnde pC>hjused. Seetottu on see tcema mitmetelc poliitilistcle joududele mecltmooda ja selle pealt Uritataksc loigata profiiti. Selles pallimangus aga tasuks enne moelda, ku-1u varavasse pallid lopuks veerevad.

Tallinn, 23.aprill1992

R.<'~:-::VO VARE

OLEV LAAN.J.-\RV

EPU Parnu Ettevote "PIMET" P'arnus, Lille tn 4, tel 4 26 07

valmistab ja miiiib

DIISLIKUTUSEFILTREID autodele "Avia", KamAZ, traktoritele T 40, T 85,

OLIFILTRIELEMENTE autodele "Volga", "Moskvit.S" ja V AZ 2105-2109.

Laias valikus HARJATOOTEID ka eritellimusel.

:I u;· c Ul

.. ·:·

. · . . H E T I< E S E I S " - -- . · " " . . ·. · 3

Sularahata arveldus

Rahapabcritc puudus c.:clkoige sotsiaalsfiiiiri tOotajatc palkade vliljamaksmiscks ci ole enam kclklcgi ii!latu~. b sec ei hiiiri ,;iuliscll kcdagi, v.ct potcntsiaal­scd palgasaajad. Omcti tLihcn­tbh nit 'otsialistllku kui b turu­i>J,Jjamlusc pohimotctc kohasclt tCJ~C sJbjckti k~ics olcv raha iacnu, millcga kaasnch ka prol­s~..~ntidc maksrn!nc. K Ul PAL­KA El MAKSTA TAHTAEG­SEL T, SIIS PEAKS SELLEDA AUTOMAATSEL T KAASNE­~IA LAENUPROTSENTIDE JUURDEARVESTUS. See olcb paljudclc inimestelc paris suur lisatecnistus, sest hiline­mist on lausa k:uucle kaupa. Tc­gclikkuscs on palka ootavad ini­m~..·scd andnud pankadek just­k>~J prohcndita laenu ja .~aavml hilJIIC:IlJJscga kiitte mine lisatu­ltJI~J tntiL.Isu, vaid tcicitasu, mil­lest inllatsioon on vee! omakor­cLt suurc~ tLiki Lira hammustanud.

l JARELDUS: sularaha ring­lust ja pankadc tegevust riik m\)jutada ci suuda.

Rahandusministccriurn on lcidnud lahcndusc. V~i lja on Wiitittud sularaha ascndavad 4 tliilpi ustutsckid: Ecsti hoiupan­ga arvclclustsckid, kindla sum­m~Iga Ecsti Vabariigi tsckiraa­matucl, Eesti Vabariigi tsckiraa­mat.ucl ja sotsiaalabi talongid. Stabiilsc majanduse korral ka­sutatakse analoogseid tsckke kodaniku vabal soovil voi osu­tatava abi korral ja nendc akt­scptccrimine on kindlust.atud. Mcic pracguses situatsioonis on kavandatud (ja osalt k:a cllu vii­duel) t!icit<tsuclc sundmaksmine tsckkiclcs. Miks ka mittc? Nii muutuksimc justkui toclise rna­jancluscga maadc kodanikcga vordscks. Ikkagi tsckiraamat, mtttc rublapakk: taskus!

:uARELDUS: tsekiraarnatud on ka arencnud majanduselc iscloomulikucl.

Kcs tunnistab Ecsti Vabariigi \' al its usc ja Eesti Panga otsuse­ga stsscviidud tsckisiistccmi') Esialg ... ainult amctnikud, kcs oma amctikoha tottu on sunni­iud t~:ckisListccmi juurutama.

Nii toimus Ecsti Vabariigi Kau­bandusministeeriumis 3. aprilEl k.a noupiclaminc, kus kohalikc omavalit~ustc spetsialistc val­mistati CttC voitluseks L~ck:islis­tccmi .Juurutamisc ccst. Ette oli valmrstatud konalik pakk ma­tcrjalc, ko\1alc olicl kutsumd ka kontrollorganid. kdlcst voiks abi olla. Ut1!Sdt jouti

3. JARELDUSELE: pracgu en ami k kauband us cue vl'Jttcid tsckkc ci tunnist.a ja pole ole­mas mchhanisrni, millega ncid tunnistama panna.

AGA K.\S KAUBAN!)US­ETTEVCHTED ULDSE TEA­VAD, MILLISED UUED TSE­KID JA TALONGID V.i..LJA NAEV AD? Eesti Pank, kellc. kasutuses on naidi~ed, n0upida­miselc csindajat ei saatnud. Uhisotsuscks j~ii, et Ecsti Pank varuslab kaubanduscttcvf>lleid tsckiraamatute naidistega ja ceskirjadega. Aga nagu iihes ETK kaupluscs oeldi, Cl ole miiiijatcl mmgit ettckujutust tsckkidc valimuscst ja tsckk vocti vastu ainult uudishimu pa­rast, ct kui tegemist ci ole oigc pabcriga, j:iab summa poe kulu­dcsse.

AGA KAS PANGAD TEA­V AD, MILL! SED TSEKID V ALTA NAEV AD? Igatahcs on juba tcada juhuseid, kus pangad tsckkc vastu ci vow, nimetadcs ncicl tunclmatuteks paberiteks. Kindel on see, ct kaubanduset­tev6te, kes iihc korra on panka 2 nadalat palunud, et t.Sckki ar­vestataks, cnam tcist korda sci­list viga ci tee.

4. JARELDUS: paljudcl p;m­kadel ja kaubanduscttevotctcl ci ole cttekujutustki, millega tsck­kidc n~iol on tcgcmist.

OMETJ ON OLEMAS TSE­KIMAJANDUST REGULEE­RIVAD VABARIIGI VALlT­SUSE JA EESTI PANGA OHISMAARUSED NING K(HKI LIIKI TSEKKIDE KA­SUTAMISE DETAILS ED cESKIRJAD. t-.liKS NENnf TAIT:.'liST El KONTROLLI­T A? Voi kcs kontrollik.s! ,\inu-

. kcne ma:irustcs sisalduv sankt-

sioon on voimalu~, et E,·sti Pank pcatab juriidilistc isikute: arveldused, kui nad kccld::\ ad tsckkc vastu votmast. (Jhc h.<Jrra enne on analoogsclt iihvanLitud n.n n:gistrimtiarusl mitteUiitvatG cucvotcte pangaarvcid. Prakti­ka aga ntiitas, ct nii kaugclc K.lill kellcgi voim ci ulatunud. Ja peab olema ikka rumal pank, kcs pcatab sularaha sissctonvCJ kaubanduscucvottc ancldusc. Too l:ih.::b lihts::lt tcise panJ.:1 .ia v.">etakse sc:li kahcl bel v:t,ltl. Sc:'t ega p~1ng~td i~c sular;tha trUki, ncmad on ainult Liks llili raharin;:.l use ahcias. Ja :n !Lb rohkem kupiili·c panka l~H·.·ih. scda kasulikllln. T,;J.-:eks on k:a· da, ct paljudel vaiksemdtel Ltu­bandusc;LLcvotctcl c1 ok,gi ~tn.::l­du~arvet: kaupkrn:n:.' Uiih k~i<:st btk'

:i. JARELDl;S: on tocniiuli­n;::, et pangad arvclcfusanct omavatc kauhandusdtcvl')Jel,' arvclclust tsckk:ide mittckasuta· mise tottu peatama ci hakka.

Aga voibolb karistah 1\.bk­suamct voi Hinnaamet voi K~tu­bandusinspcktsioon? RUii~ i1ud noupidamisc-.;t v()ttis oc::1 nii Maksuameti kui ka Kaubandus­inspcktsicxmi csinclts ja l<''Lktl, ct ka ncndc 1-.,~butusc:; ci uk vastavat mchhanismi. Voihnlla omavalitsus'? T~male un k<ihali­ku omavalitsus<: alustc sc~ldusc­ga antud oigus kaub,mdu:.:L kor­raldada, aga mittc kontrollicla ega sanktsioonc rakcnchtLb -jaavad ikka ainult V<:ocnmismcc­toclid.

6.J.i.RELDUS: pole okma-; scllist arneLkoncb. kcs suuL:,:ks kontrollida vao tav:lll' m~bru . .;t.:: taitmist sisulisclt.

JARELDUS'.'E JARELDUS: kui teile makstaksc palka tsck- · kidcs, siis varuge kannatust ja otsigc kaupmccs, kclles on nii palju riigitruudust (v5rrelclcs majanclushuviclcga) voi h-llcl teist hale hakk:ab ja kes tc ilc miiiib toiduaineid. SA~1AL AJAL PALUGEM, ET RAHA­REFORM TULEKS KIIREi'vii­NI, SEST, JAfTES KORVA­LE KOIK MUU, TEEB RE­FORM RAHARINGLUSE EEST VASTUTAVAKS Jl'!L\ EESTI VABARIIGI Ai\lET­KONNAD. Ja chk tekib siis ka voimalus rakendada tegelikku­'•.'' \.:chtivaid tsckkc.

1\IARI PEDAK

EE:Slt ffftll!~A:Nfh\ . . ...... ARVElDUSl~EKK.

MJTS KASESALU joonistus

jPoliitikaja I omavalitsused I

Tunclub, et Ecsti poliitikutcl on jallc tckkimas "arrnastus" ko­halik:c omavalitsusLc vastu. Secla t6endavad erakondade ja vali-

1 nttslutudc korraldatuJ Ja planeentavad untused omavahtsuste-

1

c'clastclc. S~da o!i b umlata, sest c:cs scis:.~vad pohiscaduse rah-1 ~~h~Wlctus ja Riigikogu valirniscd.

Palju on r~Uigitud scllest, kui Uihtsat osa pcaksid. tulevikus mete poliitiliscs elus etcndama crakonnacl, kuid vaatamata era­kondade juhtide encli avaldustele, enamikus maakondades, raa­kimata valdaclest, crakondlik tcgcvus praktiliselt puudub. Ilmselt JUSt sellcparast pi.iiiavad niiiid poliitikud voimalikult palj:l cma­valitsustegelasi orna erakonna paati tommata.

Oma crakondliku kuuluvuse voi toctuse Uhele voi teisele era­konnale peab iga omavalitsustegelane kahtlemata Ukskord kind­laks m~ijrarna, kuid sec olgu igaiihc isiklik otsustus. Paraku on t!mncmas tcndcnts, et otsustada pliiit.aksc kollektiivselt.Olen scisukohal, et iihelgi \'alla-,linna- ja maavolikogul, samuti omavalitsuste liitudel v(Ji omavalitsustegelaste foorumitel ei ole !tigust toetada i.iht YOi teist erakonda ega valimisliitu.Po­liitilinc voitlus olgu crakondadc ja ncnde liikmcte asi. Omavalit­sustc~clased voivad sellcs osaleda kui Uksikisikud, rnittc aga kui kohaltku votrnu esmdaJad.

Enamiku crakondade programmdokumentides riliigitakse ko­halikust omavalitsuscst vaid iildist juttu. Tavalisclt valjendatak­sc oma scisukohta vaid ktisimuses, ka-; kohalik omavalitsus peab olema tihe- voi kahetasandiline voi jaetakse scegi iga piirkonna cnda otsustada. Scllised seisukohad ei ole paraku tosiselt voeta­vad, scst puudub sisulinc analiii.is, lahendada t.ahetakse ainult voimu kUsirnust, mitte aga scda, kuidas kohalik ornavaliL<>us suud<!ks par~mini ja ol~tarbckarnalt teen ida kohalikku rahvast.

Meclcs tul~b pidada ka seda, et erincvad poliitilised joll(:, olgu nacl strs parcmpoolsed, tsentristid voi vasakpoolsccl, ei ole seni <tstunud konkrcctscic1 samme kohaliku ornavalitsusc normaalsc arcngu tagamisek:s. J uba <tlates 1990.a k:cvadest on omavalitsus­tcgelasccl pidevalt t_flSL<~tarw~.J!liLrncte of~liste problecmide, cs­llla.JOOncs rugt .Ja k'U_h~~ornavalnsuste tunktswomde Ja vastu­tusc. miliiramisc ning scllclc tugincva eclarve kujundamise uute pohtmotete vtil.Jatootamisc vajadust. Acg ei ole aga reaalseid la­h~ndtiSI andnud, pigcrn on tckkinud jiirjest uusi ja uusi problec­ntc.Ei ole teada, et mime erakonna esindajad olekstd valja 1!\iitanud ja esitanud Ulemn(>Ukogule Yoi Eesti Kongressile eeln(>Usid kohalike omavalitsuste pakiliste probleemide Ia­hendamiseks. Pra~guscs kriisiolukorras on omavalitsused eriti raskesse seisu

pandud. On ju k5rgcl tasemel teatatud, et kohalikud omavalitsu­scd pcavad koik kompensatsioonid ja muud valjamaksed otgcaegselt vmja maksma, samas ei garantecri riik summade oigcaegsct iileandrnist. Pahameel on ilmne ning poordub celkoi­~c csmatasandi kohalikc omavalitsuste vastu, kes on inimestega koigc otscsemas kontaktis. Situatsioon soodustab ka konfliktidc tckkirnist maakonna_ja valcladc vahel. Tanascs majanduslikulL ja polHUltsclt cbastab11lscs olukorras on aga niisugustc cbakolade tckkiminc lubamatu. Tundub, et just selliste lohedc tckit.amise peale osa poliitikuid mangibki.

Miiiidunud aasta sugisel avaldasid kohalikud omavalitsu­~ed soovi osaleda vordvaarsete partneritena Pohiseaduse As­samhlee toos. Paraku sellele soovile vastu ei tuldud. Osalemi­nc vaatlcjatena nimetatud kogu komisjonides muutus aga mottc­iuks, scst praktilisclt koik kohalike omavalitsuste ja nende liitu­dc tchtud cttepanckud llikati lihtsalL tagasi. Kui aga tanavu jaa­nuaris Viljandis toimunud Eesti maakonnavalitsuste paeval avaldati rahulolematust pohiscaduse eelnou valjatootamise kai­guga, kuulutati koik scllcst osavotjad "nomenklatuuriks".

Tundub, et osale poliitikutest on omavalitsustcgelasi vaja vaid konJL'nktuursctcl kaalutlustel. Kui on tarvis vi1maste toetust, voib nacl kaastuncllikult iira kuulata ja midagi lubadagi, ega sel­kpiirast vccl Iubaclusi taitma ei pea.

PEETER UGAND, Harju Maavolikogu el.in.ees

Nr 18 (240) e Neljapaev, 30. aprilll992 l. •

Senised majanditMtajad on seatud valiku ette, mida edasi teha. Pollumajandusreformi seadus on olemas ja muutustega voiks alustada kohe. Paraku ei IAhe koik sugugl libedalt. lkka leidub juhte, kes p,Ouavad reformi abil esmajoones oma taskuid taita. Seda kinnitab ka "E;smarist" tulnud kiri.

''Esmaris'' ei tunnistata pollumajandusreformi

Pollumajandusreformi seadus (PRS) on andnud reaalse voimalu­sc alus~.ada lcalurikolhoosides privatiseerimist See seadus on leid­nud cndise Kirovi-nim NKK, praeguse osaiihingu ''Esmar" tootaja-te hulgas suure poolehoiti. , .

Kahjuks ei soovi "Esmari" juhtkond PRSi taita. Otsitakse ekspcr­te ja juriste, kes aitaksid sellest korvale hiilida. Tootajate vastu, kcs soovivad seaduse kiiret taitmist, on alustatud moraalset terrorit. POhjusi on siin mitu:

• Q(; juhid, olles hakanud muutuma 00 varahoidjatest omani­keks, peavad PRSi jargi koigestloobuma.

• Voib arvata, et juhtkond kardab majandivalist revisjoni, kes voib paevavalgele tuua seaduserikkumisi.

PRSi jargi osakuteks jagatavatest varadest eraldati "Esmaris" osakuteks ainult 5-8 protsenti p()hi- ja ldiibevahendite summast. Ootamatult hakati valjaarvutatud osakutele rakendama suvalisi kocfits:cnte (4-8). Sedagi ainult nendele, kes loobusid oma seadus-. likust osakust ja kasutasid valjaarvutatud osakut aktsiaseltsi tege­miscks. Juhtkond lOi majandisisese osakute bOrsi oma al!uvuses. Borsi jaoks triikiti umbmaarasest 00 reservist uusi osatahti. Ma­jandi tootajatele teavet kaasomandi suuruse ja koefitsientide kohr.t ei antud.

Tootan "Esmaris" iile kahekiimne aasta. Meie tehase 600liikme­line kollektiiv on kahanenud 380 liikmele. Tehas on v016'!dcs ja palgad vaikesed. Hadasti on vaja muudatusi. PRS lubab nei~ ~ha ja meie oleme selleks valmis. Kiisitluse abil selgus, et p~tihselt

. mitte kecgi ei soovi olla enarn "Esmari" alluvuses. Me1e tehase ametiiihingu- ja streigikomitee on alustanud voitlust PRSi raken-damise eest Margukirjad on antud p()llumajandusministe~riun;ii~e ja Harju Maakonnavalitsusele. Kutsume oma mammutmaJ~di J~ kogu Eesti kolhooside ja sovhooside rahvast arkama. Me ei tohi lasta vanameclsetel juhtidel PRSi labi kukutada. See seadus lubab meil astuda sotsialistlikust iihiskonnast turumajandusele tuginevas­sc tihiskonda.

MIHKEL REINV ALD. OU "Esmar" Miiduranna tebase peamehaanik

Piima ja bensiini! Majanduses or, kujunenud kindlad reeglid, millest ei onnestu

kellelgi mOOda h:ilida. Ka meil mitte. Muidugi, kui me ikka taha­mc minoa avatud tururnajandusse.

Raagitakse piirna ja bensiini hinna ornavahelisest s5ltuvusest. Paraku ei taha need, kelle voirnuses on midagi muuta, mingit soltu­vust tunnistada. Eesti Hinnaamet jalgib pidevalt hindu maailma eri paikades. Jargnev tabel toob valja piima- ja bensiiniliitri keskmise hinna Euroopa arenenud maades 1990. aastal USA dollarites. Hin­naameti osakonna asejuhataja Jiiri Salmre kinnitas, et teatmikes esitatud andmed kilogrammides on teisendatud liitritesse. Pea koi­gis Euroopa Ohisturu riikides doteeritakse piimatootmist, samal ajal saadakse riigieelarvesse raha kiitusemiiiigist Loomulikult on igas riigis orna er.:Oevused doteerimises ja maksustamises.

Jiiri Salmre: "Kui meil ei hakka riik energiat doteerima ega keh­testa siin ranget ~orda, ei saa meie toodang maailmaturul konku­rentsivoirneliseks.Ka koigi kohalike kiituste hinda piiiiavad tootjad voimalikult kOrgel hoida. Energeetikaettevotted on aga valdavalt riigiettevotted. Kui riik kehtestab oma ettevotetele hinna, on see kooskolas ka maailmaprnktikaga. Bensiini ja diislikiituse hind aga kujuncb terve konkurentsi alusel."

KALEVTURK

Bensiini ja piima hind Euroopa arenenud maades

USD/1 SoomeRootsi Taani Inglis- Saksa- Prantsus­

maa maa maa

Bensiin*> makscvaba 0.38 0.34 0.33 0.28 0.26 0.27 jaehind 0.91 0.99 0.80 0.75 0.82 0.87 Piim nominaalne tootjahind 0.72 0.51 0.45 0.33 0.43 0.34

. jaehind 1.00 0.90 1.00 0.94 0.78 0.94 ' *) oktaaniarvuga 95

EHA info

.. Nr 18 {240) e Neljapaev, 30. apri111992

I~·.;,.

M A J A N D U S ,,,

EV Asundusnaukogu moo­dustati mooounud aasta aprillis sihiga taaselustada noukogude korra ajal tiihjenenud Eest1 kii­lasid, nn aaremaid. Pmegunc asundustegevus erineb Eesti­aegsest sene poolest, ~t niiiid ei ehttata enam riigi rahaga talu­sid valmis ega otsita secjarel neisse talunikke (kuigi estalgu oli ka selline kavatsus). Asun­duspiirkonnad {kiilad) valitak­se se~le j~gi, ~s ~ on ju_ba talupidaJrud vo1 endiSI omanik­ke, kes oma talusid taastada soovivad, ja samuti p()llurna­janduseks sobivaid maid. Asundustegevuseks eue nahtud rahaga rajatakse juurdepaasu­tced, elektri- ja sideliinid, maaparangussiisteemid, puur­kaevud. Uksiktalude valjaehi­tamise;~s asunduskapitali ei ka­sutata (selleks saavad need ta­lunikud votta soodustustega Iaenu), klill aga aidatakse raJa­da kauplus-, kool- ja koolitus­talusid. Seda samuti eeldusel, et nende pidajad on juba ole­mas.

Kui vald voi maakond soo­vib monda oma paika asundus­piirkor.na!<s~ tuleb teha selle koha p(}hJalik areng~_va. See peab andma antud purkonna kohta taieliku iilevaate ning pohjenduse, miks kiila(sid) on vaja arendada ja kas see end ka tasub.

Asunq!JSOOukogu . tegevdi­rcktori Ulo Peetsi sonul paik­neb ju_ba vormistatud 73(_)0 ~­lust pisut iile J?<?Ole maJand•­keskustes, farmtde ja tookoda­dc lah·~uses, kus koik vajalik on olemas. 45% taludest asub a~a potentsiaalsetes asundus­ptirkondades. Mullu alustas asundustegevust iiheksa maa­konda 15 piirkonnaga, tanavu on maakondi juba 14 ja taotle­tud on 26 klila nimetamist asunduspiirkonnaks. Kuues maakonnas on moodustatud orna asundusnoukogud, koigis nc is on ka talunike. esindaJa: AsunclusWo h~tkkabk• cdasp1di kiiirna valdade kaudu. . Selle aasta csimcsel poolel voib Lsundustegcvuseks kulu­tada 14 miljonit rubla (niisugu­se summa eraldas EV valitsus), sellcst 12 miljonit on niiiidseks juba .~sunduspiirkondadele an­Lud. Clo Peetsi sonul oleks ta­navu aga vaja 50 miljonit rub­la.

Asunduskilfili~ tulelil~

Oomiste kiila talunikud Siiraku talus.

Et raha ikka oigesse kohta _ja oige asja eest laheks, sePe~.s IS­tus Asundusnoukogu eelmisel neljapaeval Tartus koos. Kuu­lau valdade esindajate taotlusi. Arutusel olid Ui3ne-Virumaa Tudu, Ida-Virumaa Sinimae. Peressaare - Oonurme, Rap-J: maakonna Teenuse ja Kiiru asunduspiirkond. Santuti asun­duskiilade raiamine Laane-- ja Saarernaale, ?Olva ja Viljanili maakonda

Naiteks Tudu on jaanud mit­te ainult ajaloo, vrud ka rajoo­nide hanimasrntaste vallele • kuuludes kord Kohtlz-Jarve, siis jalle Rakvere rajooni. Koi­ge suuremat puudust tuntakse viljakuivatist (vilja on veetud isegi poolesaja ~omeetri ka~­gusele ''Energm" ko!hooSI, mille aHa Tudu kuulus) . Asun­(lusnoukogu eraldas Tudule tee rajamiseks esialgu iihe miljoni, kuivati ja meierei ehitamiseks a_ga soovitati votta laenu Talu­liidu talufondilt Sinimaele on AsundusnOukogu errldanud lda-Viru maavalitsnse kaudu juba varem 1,1 miljt>nit rubla, kuid maakonnavalitsus ei taht­vat seda raha iile anda Asundusno~u lii!crned

olid ka imestunua Lihula valla taotluse iile nimetada Matsala asundust:iirk~IIIUis.. 0:.1 ~i!m­mastav, et Matsalu kui riliiku looduskaitseala vasto e! t!J!U>~ huvi ei KesllonnakaitseuDtis­teerium ega ka .Laane ny:<~:va­litsus. Nenditi, et EV IDem­noukogu pole ~ vet:. taStu votnud seadust, filS lahendaks looduskaitsealade saatuse. Ainus voirnalus neid piliista naikse olevat anda nad tagasi endistele omanikele. Mats3lus on praegu seitse talu, kuid :alu taotlejrud iile saja

Asundusnoukogu kiilastas ka Tartumaal asuvaid asundus­piirkondi Oomistes ja Pall!pOh­Jas, et saada enesekinalns;; ja kogemusi, ~fides Asundus­noukogu esimees Ants Laansa­lu. Ja tundub, et Oomiste puhul oli tOesti p()hjust enesekindlust tunda (selle piirk:.onna ~renda-

miseks anti mOOdunud aastal 100 tuhat rubla) Oomistes on kuus talu ja kaks on tulernas. Asundusnoukogu kiilasldiigu ajaks olid viie talu peremehed koos kahe perenaise ja lastega kognnenud Siirakn •.zJlu, mida pe3b Karl Kivirr.aa.. TaluiJCI:e­mehed on noored ~a tragid, nende kaasad vciksitl ega v£­bait konkureerida '1.fiSSIS Es­tonia" v~L ~ul¥.! ~re peale on iikste.st preltulijat, lGie talus iiksi k2svab neli last. Ants Laansalu hin:Jang oii: "Need talunikud si·n jlliivad kindlasti elama. aga kas ka pal­ga100lised moisasiidame lim­ber ara elavad, e' tea."

Kui Oom_istes juba asu~dl}S­tegevus kllib, SIIS f~UpOOJ~ arutati parast 11 kilomeetri Pikkust rappUIIli3t villistes, kas see kunagi heal arjel kiila iilJ­se sobibki asunduspiirkonnaks. ErnajOe-aarses PalupOhjas pole v~jakaid r:Jaid, kui~ en head voimalused me :sa- J3 tu­r..smitalude tege_nise:<S. Et Pa­l~hja_s _pole ag~ isegi elektrit, sus le!b, et s·nna veetakse elektriliinid asur:d~kapitali ra­haga Arutati ka, ~ paranda­da II km pikkl'st :eed Laeva. poole voi ehitada . 11001 kil_o­meetrit uut teed !ab1 iOO PuhJ3.. Otsust4ti esimese kU: odavan-a voima!l!Se kasu!"~- l":.che eral­iaci prol milp"it. iubla. PalJ­pOhja kuulub P··hJa vall~ alla, lruii.l peale PLhjl vallavanema oli kobal ka Lae 'a vcllavaner.1. samuti looduskaitsj<td. Kuigi see kant on mahajiliinud, on ometi pt>hjust.~.hel ':'allal tema parast rel>Ida Ja ood_usemeestel teda looduskait5Calaks taotie.: da. Sed:t veidran, e~ s:iani pole neist keegi l_eid•u(l voi~alust sinP.a teed raJt.dl ega maJades­se valgust tuua.

Asm:c!usnOnkognga kaisid kaas2s

MERIKE PITK ja

V AINO MERESMAA

EV Asundusnoukogu. Vasakult Uno Vatsel, Mati Leinbok, Peets, Ants Laansalu, Ants Tonissoo, Toivo Palgi, Tiiu Tammik, One Paid, Maie ReDo, Malle A vi.

•

- TARGU TALITA ::.

Kiilvipiievad mais 1. R leht19ni, 20st viii; vulkaanioht 2. L viii; liikluskriitiline 3. P ·· vilf 14ni, 15st juur; aikese- ja maavannaoht 4. E juur 5. T viii; ISTUTUSAJA ALGUS,

liikluskri~iline 6. K juur 4ni, s--:8 ja 12st cis 7. N cis 14ni, 15-20 viii; tormine 8.R --9.l viii

10. P viii 11. E viii; liikluskri~iline 12. T viii 16ni, 17stjuur 13.K juur 14. tJ juur; vulkaanioht 15. R juur 11 ni, 12-18 cis,19st viii 16. L viii; aikeseline 17. P viii 13ni, 14stleht; ISTUTUSAJA LOPP 18. E leht20ni, 21st viii 19. T viii 11nija 15st 20. K viii; tormine 21. N viii 18ni, 19st juur 22. R juur 13ni, 14-20 vili,21 st cis 23. L 6is 9ni, 1 Ost juur aikese- ja maavarinaoht 24. p 6is 25. E 6is; tormi- ja vulkruulikalduvus 26. T 6is 5ni, 5stleht 27. K leht 14ni-28. N leht 14st; aikese- ja maavfuinakalduws 2Q. R leht4ni, 5st viii 30.l viii 22ni, 23st juur; maavfuina oht 31. p juur; aikeseline Merkuur paikneb 10. maini Kalade vee-elemendis ja liigub seejiirel

Jaiira, millega kaasneb mulla soojenemine, taimed saavad hak.atakasva­ma. Kuu kolmandal dekaadil voib tulia ookiilmi.

MARIA JA MATTHIAS THUN

Kuuseisud mais 1. 22.09 Sonn 17. 02.22 Am bur 2. 20.44 • 19. 11.13 Kaljukits 4. 03.28 Kaksikud 21. 22.43 Veevalaja 6. 07.09 Viihk 24. 11.25 Kalad 8. 10.07 L6vi 18.53 Cl 9. 18.44 () 26. 22.53 Jaar

10. 12.56 Neitsi 29. 07.16 Sonn 12 16.05 Kaalud 31. 12.19 Kaksikud 14. 20.15 Skorpion !h. 19.03 0

Kaduneljapaev on 28.mai.

EDDA JA EDUARD PAUKSONI JARGI

Kaup Tartu- J6hvt Parnu

Autori­tunnistused ploomidele "Ave" ja "Vilnor"

"Ave" ja "Vilr.or" vfieti 1989 .a Eesti koduaedades kas­vatamiseks soovit:tud sortide nimestikku. MOOdunud aastast Mates aga rajooniti nad korvuti koige paremate sortidega meil laialdaseks kasvatamiseks.

Molemad sordid on aretatud Polli kalsebaasis. 1981. aasta aprillis andsid aretajad avaldu­sed koos kOigi noutavate doku­mentidega Moskvasse Polluma­janduskultuuride Riildik.ule Sordikatsete Komisjonile aoto­rilunnistuste S2.am~seks. Niiiid, enam kui kiimne aasta pardSl, saadeti aretajatele ARTHUR ja EEVI JAAMALE autoriton­nistused (vaij2. an~ud 2l.nov 1991). SamasL·.guse tunnistuse sai ka Polli katsebaas. Need on· seega viimased im}JI'..eriumiaeg­sed autoritunnistuscd. Edaspidi peaksid autorikaitsega tegelema Eesti amelkonnad. Olgu rei­dud, et tervelt 20 aastat {1971-1991) ei andnod Mosk­va autoritonnistusi mine iihele­gi Polli sordile .

"Vi/nor" kuulub meie koige talvekindlamate so;ti.de holka Tema 20-30 g raskused pruo­nikaslillad plcomid valmivad septembris. LOuna-Eesti sordi­katseponktis oli ta katsete koige saagirikkam so_1..

KALJUKASK

Rakvere Narva Vtljandi VaJga

···················································································································································· Loomaftlee 125 100 80.00 90.00 50.00 Lpomartbt 90.00 70.00 60.00 75.00 40.00 Seakarbonaad .90.00 85.00 80.00 90.00 70.00 75.00 80.00 65.00 65.00 Seartbt 75.00 70.00 60.00 70.00 60.00 50.00 70.00 65.00 55.00 Lamball.ha 70.00 70.00 55.00 50.00 50.00 Suttsusl.nk 110 145 llO Suitsuvorst 120 140 160 105 120 112.50 V6i 160 150 Piim (I) 14.00 12.00 13.00 12.00 Kanamunad (tk) 3.50 3.50 3.00 3.50 4.00 3.00 3.50 3.00 Kartul 13.00 15.00 10.00 14.00 10.00 11.00 14.00 10.008 8.00 Kapsas 11.00 ' 8.00 7.00 7.00 9.00 5.00 6.00 Porgand 10.00 6.00 8.00 6.00 5.00 7.00 6.00 7.00 Peet .10.00 6.00 5.00 6.00 5.00 3.50 7.00 5.00 Kaalikas 10.00 6.50 5.00 7.00_ 5.00 7.00 6.00 4.00 Sibul 20.00 20.00 25.00 27.00 50.00 22.00 35.00 30.00 Hapukapsas 20.00 20.00 9.00 9.00 12.00 9.00 7.00 10.00 Hapukurk 50.00 50.00 13.00 20.00 20.00 18.00 18.00 18.00 15.00 Mest 310 270 350 250 200 Ounad 55.00 55.00 65.00 50.00 50.00 Kurk 45.00 40.00 50.00 45.00 45.00 25.00 50.00 60.00 Korvtts 10.00 5.00 3.00 .. 5.00 3.00 Red is 200 80.00 100 33.00 Varske ratm 12.00 12:00 8.00 12.00

28. aprill 1992 Konjunktuurtinstituut

inapeod 2. LIN A OMADUSED Linakiod on eriti vastupidav. Marjana on see tugevam kui kui­

vana. Lina imab hasti niLSkost ning vastavalt ka kuivab hasti ja kiiresti. Lina niiskosimamisvoime on pacem kui mis tabes teisel tekstiilkiol.

Kiu pind on sile_ja mostus ei haaku sellega kergesti, samuti eraldub kergesti. 01gesti hooldatud 1inateks~ilid peavad kaua vasto.

Lina kauneim omadus on Huge. See tuleneb kiu pinna siledu­sest. Kiod on jili.k ja paindumatu. Seeparast kortsuvad linateks­tiilid kergesti Ja triikimisel silenevad lialvasti. Linatekstiile (nait laodlinur on koige pacem hoida rullil ja linade murdekohti on Olstarbekas monikord vahetada. Lina kortsovust on proovitud vah~ndada, seg~des ~ te~te ~oora~etega. . .

Lmz beast nuskuseimamisvoimeslJa km siledast pmnast tole­nevalt on linatooted kasutamisel meeldivad ja tunduvad jaheda­na. Lina ei elektriseeru.

Takoscst linast ja linafroteest eemaldob tolm eelkoige pesus. Pikast, siledast linalouendist tolmo ei eraldu. Li~iod koosneb peami~lt ~lluloosist nago puovillgi. Ka

keemihsed omadused on nell iildJoontes samad. Lina valgendatakse p varvitakse samade kemikaalidega koi

pouvilla Lma on tundlik hapete ja eriti alkaalide (leeliste) moju­le. Koogis ja leeliselises pesos e1 pea see nii hasti vastu koi pou­vill.

TOOMINGAS OITSEB,

AEGON LINAKULVATA KASVUPAIK Linamaa peab olema niiske, mollarikas liiva-,moreen- voi sa- ·

vi_maa Kona lina ~m madalja norgajourega laim, siis ~oiva_kaes narbob ta kergesll. Maa peaks olema umbrohuvaba, 1gal J'lhul ilma O':'dSh~i!lala. Eelv\ljaks soJ?iv~d mis tahes lai~ed, eriti selli­sed, mille J3rel maa viijakus e1 vahene. Kasvopaik peab olema avatod (mme varjus), kergelt niiskost hoidev ja mitte eriti halla· kartlik..

\"AETAMINE Lin<· ci v~ja .rikkalikku .vaetamist. Maa hap~lj~us talle e:r:~i

togcval m{jJU e1 avalda. Lma tunneb end suski kmge paremm1, km IT!aa pH on peaaegu neutraalne. Rohumaad sob1vad talle al­lcs eclviiJajarel.

Mahepfillunduses on lina vaheviljaks kii~ vikorra lopu poole. Togevat vaetamist vajavad viljad on siis ara tarvitanud juba suu­rel hulgal toilaineid rung lina ei kasva liiga joudsalt.

Kui vaetada kunstvaetisega, on sobiv annus 3-4 kg aari ko:1-ta. Tahtis on hoiduda liigsest Himmastikost, et laimed ei laman­duks. Vaetist antakse kevadel koos kiilviga kas ~"';lasinaga voi :.:a­sitsi voimalikolt iihtlaselt.

SEEMNED JA KULV Soomes miiiiakse Iinaseemneid 0,5-2 kg suurustes kottides

ja kilohind on umbes 14-21 Soome marka. Seemned on villis­maised, sinise- voi valgooielised. Peab meeles J:idama, et ['~en­neid n0otaks just kiilvi tarbeks, et kauplus ei tooks kogemata ra­vimitc jaoks mfieldud kaupa

Maa ~olema tasaneja rullitud. Lina kiilvatakse viliakiilvi ajal 2-3 em siigavusele.Uh~ aari kohta arvestatakse 1,0-1,5 kg secmet Kiilvatakse igale eele kiilvimasinaga voi ldisitsi haju­tadcs.

Rahvaparimuse jargi kiilvatakse lina tOO!Jlinga oitsemise _aj~! liiiine ilriiaga. Kiilil vanimad mehed kiilvas1d koos. Tegu oh nn tahtis, et IJQllule ei vfiinpd minoa maardonud roivastes, sam uti ci voinud pfillul raakida. Oige~ kiilvitihedost maarati naiteks nii, et kasteti sfirm sJus mlbjw ja pandi see kiilimitu sisse. Sorme kiilge pidi jaarr.a seitse seemet.

HOOLDUS Lina idaneb lsna aeglaselt. Kui maa on parast kiih:i vihma ta:

gajarje1 tihenenud, luleb seda ornalt kobestada. Lmamaad e1 kastelakohe parast kiilvi, hiljem pQua a_il!l kiill.

Linataimed kannatavad mooda kiilmakraadi, nii et kevadhal-lad ei <?lc; neile kahjulilrud. . . ~ .. . .

OlulLStm hoo1 or. umbrohutOCJe. Umbroh1 kilkutakse kasitSI voi havitatakse keemilise1t. Kasitsi kitk:utakse, kui lina on 5-6 em ~one (a'Jes siis ei ole see tallamisele vaga tundlik). Kee­miltseks umbrohu.o~ks sobivad Basagran M (3 1/ha) voi MCPA (0,5 kgtba) vot Buetril M (1,51/ha).

Keem1list rorjet peab tegema siis, koi lina on umbes 5 em pik­kune.

Koristatud li."laS ei tohi olia iihtegi ombrohtu.

Tolge Soome valjaandest "Pellavalystit"

r--------------------------------------------------------------------, I I I I

: 23.aprillill4Lis nr 17 oli artiklis "lstikukevad Eestimaal" - : "'·~ : t.:Jua OJuukooli telefoninumber vale. : ! O:ge number 011412 84. Vabandame. l L--------------------------------------------------------------------j

Nr 18 (240) e Neljapaev, 30. aprill1992 ~

6 "Ei iuh:unud scl mercrcisil

Illidagi- crilist,' lilies kuninga­paan Ec~ti\s.c toonud laeva "Visborg" madrus Fredcrik Wahlstriim. "Vaid rah ... ast oli Licval rohkcm kui tavaliselt, tun bcs paarsada inimest. 70nda­tcl aastatcl d;itatud staabilaev "Visborg'' pede criti kiir<.;, kuid on liks sm,r:.·:;nid Rootsi lac­va~tikus '\1:idc<JscrL kes scllcl acga tccTHvHr' '"'! ole mingite crilistc OFlch:ii\1~' jiirgi valitud ega vahct:!!lld 'ICld valja pare­mate_ vastu kt;t.int:41~lari Eestis­sc SC}I(l•J at<tks. \b\!ru:;tcl rolcg; kuningag~; :',lfiC"li tcgemisL. Need on :.:.:;'ilr~liid p teiscd kiir~ed mvil •. d. kclie~a Terna i\·laTcstcct · u~lf id•. ~Ncnclega kuos S(li Li c•htust ted Tallin­na.''

ka Eesli so it teistest crinev, ar­vas ta, Yeidi moelnud, lisas, et chk mecnut:.~b see reis kiilaskai­ku kuninganna siinni!inna Hci­delbergi, kus kuningapaari '2-

muti vaga soojalt vastu vi5ctL Killlap oli cakatc ccsliroots­

lastega kohtuminc ilks stidamll­kumal(J hctki sel ring:sDidul. T'~Udi<HIL"'i Li;iku~ oli affe~ hui­tt~d ki' i. rnillclc .3. jUulil JC32 k~Hii:-1~~~ \<Ll~!isa oma ninh~ ()li kir!ut~-tJ~l_hL 1nis kj\ i :;!sse. fdlUti I\, i!,Ud ;)ota~ ~:t~l1l?- kOrval teinl~ 'ama -;uur k1v1 t;adibioon; j:il­kami:->L Kui \iuamots! suutbks seda kl\ ide kulkkts1oom iga Root~i kuninga allklf]ill!:a Uiicn­dada. viiiks cllk jllba lll()nesaja aas:.a p2lra~t olb 'siin harulctu1c kogu, mida rootsbsd (ja mitte ainult ncmac!) vaatama siiidak­':Jd.

Ecsuroot:;iaslc nimc! tcrvita­sid kt:ningapaari kolrn vormsi­last. i\orrby majakavahilt Oskar Fribcrgilt said klilaliscd kingiks Lihc vurm~;ibsc loodud iugulau­lu Gustaf VI Adolfi 1-:.Ulcskiii­gust Ecstissc. See oli kaunilt kirjutatud ja nahka koidctud. Agneta Tomingal oli kingiks kaasas omatehtud rahvariidest

Kuningalc kingiks kuninga kcpp. Ulkl'lt· tuttide ja nikcrdustega kauni~tatud, oli i\luhu mcistr:i too 55 aastat oodanud piina, milia! kuningas kingilc j<irele tuleb. !:bap,;!lu muuseuP.li ecs see pl­dulikult tile antigi.

TOO'\'IAS VOL\IERI foto 1 ETA It ",\laalehelt" J

lhukaitsc jq!Jir! hJ!gc ees, ncndc .i~irc! ~aamcm- Ja sui(> mchecl, Route., J~l Ecsli turvatec­nistus ning mc,-L2 1-.iirgcd ameti­rnched, SCL~Jilrcl kuningas ja ku­ningann~r omc~ ,,clatpkga ''Estli­nc'i" bu~~~~ - ,_ nii si)idcti Hibi Eesli liiunassc, itta ja Eiilnde. Pea igas pcatuspaigas kuulati lauljaid voi muusikuid (tiiesta­sime jurjckindlalt, ct olerne lau­!urahvas), recti koncsid ja va­hctati kingitusi, Enarnasti mah­tusid need toimingud 20 minuti sissc --- cks arsakc, kui kiiresti acg ig<-1 pool olsa sai. Ja orneti, kuhu kuning~1paar saabus, seal sai oowjaik O'iab. ncndc sobra­lik rwcratus ning t:ihclepanclik­kus. rnis liii tundc, ct lUSt siia on nad tulnud sillc1 huvlua. Vist kufl kcdagi ct .J<ilnud klilrnaks kuninganna Silvia. Nii armas ja siirav, nagu litlcsid Noarootsi lapsed. Nii viiluv ja c!cgantne, ct raske ticlda, kumb kumba rohkem kaunistas, kas kilbar ja kostlium daan11 viii vastupidi.

On.ne siinnipiievaks!

Charles Harnrnersten, Rootsi fotograaf, kes selle killaskaigu puhuks Eestissc tuli, on varem­gi kuningapaari ametlikkc soite kaasa tcinud. Tcma sonul on scllistcl klilaskaikudcl alati ter­vttuscll. kingituscd, pidulikud i0un:hiiiigitL Selle pnolest pole

nukk. Kolm'as tcrvitap, endine vorrnsilanc Sven Salin, ei pida­nud nii tiihtsa slindmuse puhul pikaks teckoncla Rootsist Noa­rootsi.

Enne ~lrasoitu tunnistas ku­:-tingas oma ajakirjanikcle, et koige cnarn avaldas talle muljet sec, kuidas rahvas nci!l k:i;\jd tervitas, Kuningannaie jJtsid parima mulje tartlasccl. "Kas kuningas end scllc killaskaigu ajal kindlalt tundis," uurisid rootslased. "Jaa," vastas kunin­gas. "Aga see intsident Tallin­nas'?" ei jaadud llihikese vastu­sega rahule ning silrnas peeti pommiplahvatust Pirital. ''Sci ei c)lnud rninuga ilhist." oli kunin-

ga vastus. "Milia! kuningapa:1r end eesti rahvariietes pildistada laseb?" tahcti teada. "Ei--ci." vastas Carl Gu:;wf. "Me hoiamc neid kui vaanusli,(kll clltsm kasitood."

"Kas kuningap<:,'I tule\' ;kus ka eraviisiliselt Ecstissc- tulcks, puhkarna n~Ueksp· t:.~htsid roots lased teada. ":<.cs tcab," oli vastus, rnis ots:.,d lahti j~lttis.

Tana peab Carl XVI Gustaf . oma 46. sun 1ip~:eva. Kullap rncenutatakse kuninga peolauas ka asjast Eesti-reisi.

Ei kukkunud kuningal kaest labidas ega viHiratanud kasi kastekannuga. Nagu Kadrioru lossi aeda, :1ii jai ka Virumaale Purtse kindluse juurde Carl XVI Gustafi kulaskiiil,:u meenutama tema istutatud puude kuningas tamm.

TilT VEERMAE foto (ETA:t "!\laalehek" J

Uksteist iildistust pollumajandusreformi kohta

MIKS ONVAJA REFORM!

1. Vaja on heastada maarahvale tehtud iilekohus, tagastada v6i kom­penseerida vagisi arav6etud vara. Sotsialistlikku majandust arendati talupoegkonna arvel ja see tuleb hii­vitada tooosakute kaudu.

2. Kolhoosikord on majandusli­kult ebaefektiivne, see pole tuluma­janctus, vaid kulumajandus. Kolhoo­sikord tegi Euroopa viljaaidast vilja suurimportoori, Kuubale piisas paa­rist aastakiimnest sots!alismist, et suhkur panna kaardisiisteemile.

KUIDAS TEHA REFORM!

3. Nii, et me reformi kaigus nalga ei jaaks. Uhismajandites on loodud tootmisv6imsused, mida on v6ima­lik omandisuhete muutmise jarel se­nisest t6husamalt kasutada. Tervik­vara ei saa laiali jagada.

4, P611umajal)dustootmine ja sot­siaalsfaar on tarvis lahutada. P6llu­mees ei pea oma tooga Ulal pidama neid valdkondi, mis linnas on finant­seeritud riigi- v6i kohalikust eelar­vest.

5. Vald pcab C!h~' b11d;-J V()tma oma elanikc tcemnd;lmJse. k6tgc laiemas m6ttes. Vald elab cttev6tlu­sest laekuvatest maksudest. Ka val­lale iileantav katlamaja ei pea olema mitte vallakassa iilalpeetav, vatd sooja miiiiv ettev6te.

6. Tooosakut tuleb kasitada ma­jandi kinnisvara osana. Osak on ini­mese algkapital, mille kaudu erasta­takse suurfarmid ja muu tervikvara. Osaku valjaandmisel natuuras peab reformikomisjon tagama, et seda ka­sutataks samas piirkonnas eraette­v6tluseks. Praegu maal olev kapital peab jaama maale.

7. P61lumajandusreformi kaigus tuleb taaselustada eesti ki.ilale oma­ne iihistegevus. Tapne tulude ja ku­lude arvestus ning omanike osav6t­mine osaiihistute juhtimisest peab tagama saastumajanduse, 6petama vahem kulutama, konkurentsis labi

"IVIa tulin kuningat tenitama," titles oma kodukandi ralna­riietes Noarootsi kiriku \araYas ootav .Julita Okasro:Js. Vihter­palus sundinud ja kas·. a:1ad, sai tema hariduse Alliklepal rootsi koolis, kus enne soda ainult kaks oppeainet- eesti keelja ajalu­gu - ei olnud rootsi keeles. Oma sorava murrakt>ga hitis ta rootsi ajakirjanike tahelepanu, koneles Rootsi telekaamtra ct·~ ja sai kuningapaaril kiitt S!.lruda.

li)oma ja risk11na. Kes scllc sclgcks opib, sellcst saab ettev6tja. Vahem v6imckad teevad palgat()od, miiii­vad oma varaosa v6i v6tavad sellclt dividende.

8. Reformi kaigus tuleb lahenda­da vaga raske iilesanne: iihelt poolt on vaja tagada tooj6u ratsionaalne kasutamine, teisalt aga maarahva t66h6ive, Eraomandusel p6hinev majandamine ei hakka iilal pidama arvukaid spetsialiste ja kontoriamet­nikke. Koolitatud inimesele aga maal tooo jatkub. Tervikvarade kai­gushoidmine on tiihtis ka tooh6ive tagamiseks.

KUIDAS EI TOll REFORM! ALUSTADA

9.Juba on ilmnenud katsed panna reformikomisjonid kokku no oma

KAL,L Ul \I foto

meestest isegi liilitada rcformJko­misjonid~sse -majandijuhte ja pea­raamatupidajaid.

10. Piirata suvaliselt tobosak:u saajate ringi, improviseerida p611u­majandusreformt seaduse, selle ra­kendusotsuse ja muude rakendusak­tide t6lgendamisel.

11. Reformi kirjatiihe vahesest tundmisest, isikliku kasu ajal v6i re­formile teadliku vastutootamise ni­mel levitatakse maal kuulujutte. Majandite tootajate hulgas levib hirm, et 1. jaanuarist enam tookohta ei ole. Reformikomisjonidel on vaja selgitada, et reform e1l6pe selle aas­taga, et see viiakse labi vapustuste­ta, tootegijat arvestades.

POLLUMAJANDUS­MINISTEERIUMI PRESSITALITUS

.. Nr 18 (240) • Neljapaev, 30. aprill1992

~. EESTI UHA-.IA PIIXUtiiiSTVSE DENDIJSKESIWS

Tartu projekteerimise osakonnast on endiselt voimalik tellida:

e LIHA- ja PIIMATOOSTUSE EHITUS- ja REKONSTRUEERIMISPROJEKTE;

e POLLUMAJANDUSHOONETE TOOTMISTSEHH1DEKS UMBERSEADISTAMISE PROJEKTE KOOS ENERGEETILISTE OBJEKTIDEGA;

e VAIKSEMAID TEENINDUS- ja OLMEHOONETE PROJEKTE;

e MASINKIRJATOID. Projekteerimise litsents on olemas.

Tihtajad on luhikesed. Tasu moodukas.

EE2400 Tartu, Vaksali 31, tel (234) 3 49 64.

Mikrobusside RAF KERE

REMONT ja

VAHETUS!

Viljandi tel 5 77 89.

TEEN TRANSPORDITOIO (KamAZ 5410, haagiste

valik) Eestls ja vAijaspool Eestit kllendining oma kOtusega. Tasu kokku­

leppel. Info Ohtuti tel Rapla 7 52 49.

SO/DUKID

~a kolm diiselautot "Ford Triinsit"' 79.a, "Toyota Hi· lux"82.a,"VW-Transporter" 81.a,Tel23 9810,45 24 67.

Miiiia (FIM,SEK,OR,puit) GAZ 69A ja haagis. Kere ja raam uued. EE0003 Tallinn, Belinski 19-51.Valde.

Miiua Zlltuupi pOIIumajanduslik isekallutaja. Teatada Peapost· kontor noudmiseni, Leuska voi Tallinna tel 43 63 58.

. Vahelada M 412 ja M 2140 palgi voi saematerjali vastu. EE0090 Tallinn. box 3599, tel44 81 34.

Muiia Ford "Taunus" 1,6, MTZ OS niiduk ja iihehobuniiduk. Tel 11 n 34.

Vahetan Zllkalluri ratastraktori MTZ 80-82 vastu voimalil<ud va· riandid. Harjumaa, Kose, Pikk tn 24, leiS 54 37. Viili.

Miiiia Chevrolet Scottsdale 5,7 I diesel, Pick-UP. Ees kolm kohta, taga iiravoetava katusega kast. Kaasa mootor + 4 kummi. Eriti sobib farmerile. Tel 51 37 89.

Vahetan hea VAZ 21023 voi 21051 ratastraktori vastu ja traat­vorku (1,5x10m) kartuliseemne vastu. Tel (248) 5 80 45.

Miiua VAZ 2102 (198_2) ja "Ford Taunus 1,6" (1981). Ohtuti Tartu

.!el9 76 31.

Kaubaauto "Toyota" (kandej 1 t; piruka-"Moskv' sarnane) vaheta­da vanaaegse auto vast11 voi muua (3500 FIM). Kirj Tartu, Tiihe 22-3. E.Urb. Tel ohtuti (8 234) 7 46 07.

Muua soidukorras VAZ 2121 "Niva". Jogeva tel21111.

Mliua heas korras GAZ 52 fur­goon. Toop tel (8 247) 7 82 53.

Muua GAZ 52 voi vahetada pollu­masinate vastu. Tei·Voru 61010.

Vahet heas korras VAZ 21063 (1986) viiiksema maamaja voi su­vilaga kuni 100 km Tallinnast (soov veekogu liihedal). "Maa­leht", kod 725. Tallmna tel 59 93 17.

JARLEPA TOULINNUKASVANDUS

miiiib 1 ,5 kuu vanuseid

NOORKALKUNEID 8. ja 15. MAIL. Tip5em info ja registreerimine

tel (248) 4 13 78.

Ole 30 a p611umajandusega tegelev

Soome flnna otsib ARIPARTNERIT Eestis.

KAUBAARTIKKEL V ARSKE ja SOOLAKURK ning. MUUD JUURVIWA·

SAADUSED. VOtta Ohendust Viljandi

tel (243) 5 36 53.

Muua 86idukorras GAZ 52 Ja vii­"-ebuss "Nyaa"" (1979). Teha pak­kumised • .,...._,~, kood 660.

V4lhelada SAAS 99Gl (7B, 21, bees kor.as) lld elamu seina­voi laemalerj&li 'lastu. Tel 42 4400.

Muiia vatuutas VAZ 2103, GAZ 52-03 (pikk kablin) ja ;Jaasikeevi­tus. Ohtutl peale 20 tel (8 243) 6 10 29. Henno. Viljandi mk, Abja, lastekodu pk 376.

Vahetada kereremonti vajav M 407 kere, mootor, sillad ja palju muid tagavaraosi remontj vajava MTZ 50-52 voi T 40AM vastu. Harju-Ristl, tel 74 23 53. Siimann.

Miiiia odavalt tuttuus M 2141 (06) (puudub k/kast) ja viiga hea GAZ 53A koos varumootoriga. 8-10 tel 58 82 98; 32 49 90.

TRAKTORID

Miiua uus Viljandi tiiiipi heina­kaaruti. Kontakttelefon (232) 4 37 77.

Miiua teraviljakombain "Jenissei 1200" (uus). Tartu, Kiiiitri 16, kood 1318.

Vahetada kap rem JUMZ-kopp diiselbussi voi GAZ 53 vastu. Tel (243) 5 40 69.

Muua MTZ 82 {a MTZ 50 (52), uus VAZ 21061, latas valikus saema­terjali, punast tellist, silikaati ja tsementi. Vastukaubaks voib pak­kuda kase- ja okaspuupalki (ka kasvavat). R,L,P 10-12 ja 18-19 tel 60 29 72. 200034 Tallinn, pk 990.Ants.

Muua uus motoplokk "Neva-1". Hel ohtul tel 42 10 50. lvanova.

Muua motoplokk "Neva". Ohtuti tel 21 70 98. Sergei.

~ere va,ab talu.~se abitoolist (Tal­l_mna~t 28 km, Aiismiie ). Pakkuda ulalptdamine. Kontakttelefon 53 33 26. Kask

Vahetada traktor T 16 diiselbuss1 vastu. Tel (8 248) 7 77 29.

T E A T E 0

Miiua uus T 40AM ja 8.a ruun. 17-19ni 60 18 66. Kadri.

t_nuua uus motoplokk MTI 05. Ohtuti tel (8 241) 7 42 02 voi tulia Tallinn, Sopruse pst 22-2.

IJiiiua valuutas uus traktor T 4CAM, VAZ 21093 (liibisoit 3000), Rootsi lohevorgud. Tel 52 33 87. Kask.

Miiiia uued T 25A; kallur SAZ-3507; 2realine kartulipanija voi vahetada diiselkaubabussiga. 51 33 49.

Miiiia buldoosuitera, rem vajav randaal, kaks ·,taakJmliipsiagre­gaati, tasu iilekanderublades, va­hetada garaaz uue traktori vastu. "Maaleht", kood 673.

Muua traktorid MTZ so, MTZ 82. Tallinn,tel32 38 28. Muua traktorid DT 75, JUMZ, T 40 (heas korras) voi vahet soiduautodega (mi1te vanemad kui 3a). Pihkva tel 8 811 22 6 11 39.

MAJAD

Ostan suvita veekogu iiiirde, maja Eestis ja kallurauto ning VAZi (orient · hinnad niiidata). "Maaleht", kood 666.

Muua maamaja Pollsamaa liihe­dal (loomapldamisvo;malus) voi vahetada uuema VAZ 08 v61 09 vastu. Toopaeviti Tartu tel 3 4305.

Muiia-voi vahetada V6rumaal Le­passaarcs remontf vajavad talu· hoonec:t. MUUa valgeld gJuuurah· jupotte 150 tk (koos bmiiside­ga). Tartu, Jaama 171-5 ohtuti parast kl17. V.Uiv.

Vahetada 3-la 4toaline korter (te­lefon, geraal} Sllurema elaole­pinna voi majaga. "Eestl Eksp­ress", kood 5310.

2toal krt Miftamaal (1elefon, vann, WC,ahjukiite) vahet maa­majaga. EE0038 Tallinn, Mafltra 15-18. M.Anni.

Vahetan talumaja Raplamaal, Kehtna valles (k~ua ja bussi­peatus liihedal) VIIJandi iimbrus­se talumajaga. Voimalikud muud variandid. Viljandimaa Post, pass 11-LA 600787.

Ostan Hiiul ada ma&A"IIIja. "Maa-leflt'", kood 723. .

IIUiia eh krunt (2500,m2) kDos ma­terjalidega RiiaipeN& voi vahet ·ltclrleriga T........_ Variandid. ""EE" kOod 5362, te173 65 -:2.

Oiirin vilja v6i muiin maamaja. dollarite eest Harju maakonnas. Info tel45 OS 03.

Muiia majandushoonetega talu. Kl19-22 tel49 56 72.

Muiia talumaja Saaremaal mere aiires. Tel (8 245) 5 95 43 •

Ourile anda suvila Tattinnast 50 km kau­gusel. Tallinn 31, Tiaikovski 28-29. Puusepp.

LOOMAD

Miiua odavalt kaukaasia lamba­koera kutsikad: Ostan toutunnis-

. tusega kuni 3aastase emase sama tougu koera. Helist teisip ja kolmap k 19st tel 42 74 85.

Muiia (vahetada) bernhardiinikut­sikad. Viljandl mk, Mustla, Karu talu. Adamson.

Vahetada kitsetalled jiiiira- vci sokutalh va1tu, voima::kt: l v~­•iandid. EE31<;Q Liiiinemaa, Risti, · Vahtrz 10--4. l<iiker.

Muuz hea lehma jiirglane vasi­kas. Teatada Juri, Rae vald, tel 72 83 23.

Vahe:ada tcumullikas 1e11:t-re-· kord) tookorrds T 16 vastu.Voru maakonc,Meremiie 'laid, :-telbi kula. Keskkiila.

KOSI LASED

Soovin tutvuda 40-SOa int (korgh) mehega, ke., onab suh­teid maaga. Teat ML, kood 608.

51/162/64 valllline aiandu!:h:Jvili­ne naine tuleb perenaiseks kars­kele kuni 6Caastasele mehe~e. "Maaleht", kood 733. 52/162/55 lesk ootab heal Jaqcl olevasse tallu perem-~est. "Maa­leht", kood 737.

Maa hinnast Eestis ja mujal • Seisame raske valiku ees •

Koik riigid scavad maaomanikule piiranguid. On alati seadnud. S-:c on pohimotteline kUsimus. Territooriumi omanik on riikja koik sclk riigi kodanikud on territooriumi kaasomanikud. Territooriumi omanikud piiravadki maaomanike oigusi. Mones riigis on piiran­gud rangemad, teises leebemad. Piiratakse maa ostu ja mliiiki, regu­kcritakse hindu ja makse.

Vaatame ringi. Pollumaa odava hinna poolest paistab Euroopas ,dma Prantsusmaa. Soome andmetel (vt Maatalouden Taloudelli­nen Tutkimuslaitos. Tiedonantaja 162, 1991, lk 13) oli pollumaa kcskmine hind Prantsusmaal 1988. aastal 15 600 FIM/ha, Saksa­mval 69 700 FIM/ha. Pollumaa rent oli Prantsusmaal 357 FIM/ha lmaakapitali protsent 2,3) ja Saksamaal867 FIM/ha (1,2%). Soltu­mata sellest, el maakapitali protsent on Prantsusmaal poole suurem pangakapitali protsendid on vordsed), saab Saksa maaomanik hek­

L.Irilt.510 FIMi vorra rohkemnmanikutulu. See on ilks p6hjus, miks Saks:.tmaal tuleb p51lumajandust rohkem doteerida. Sisuliselt on do­h:aiminc samavaarne Saksa maksumaksj<\te raha suunamisega maaomanike taskusse. Palja silmaga on naha, et Saksa seaduseand­jad on otsustanud maaomanike kasuks, Prantsusmaal aga maksu­maksjate kasuks.

Soomes, Turu piirkonnas oli 1989. aastal p5llumaa keskmine hind 39 000 ja Pori kandis 46 000 FIM/ha. Pange tahele, Soome pollumaa on tile kahe korra kallim Prantsusmaa p6llust. Ta pole pa­r,·m ega viljakam, vaid lihtsalt kallim. Fakt, et Lapimaal ja Prant­susmaal on p61lumaa hind praktiliselt vordne, kajastab p5himotteli­si ~rincvusi kahe riigi maa- ja p61lumajanduspoliitikas. Vaidan, et lastcs p5llumaa hinna suhteliselt vabaks, pani Soome parlament maaomaniku tulu nimel kaalule oma riigi p5llumajanduse tuleviku. Kaua Soome maksumaksjad sellise olukorraga lepivad, see on nen­,k siscw;i.

E~·sti Vabariigis olid seadused linnamehest maaomaniku vastu ktillaltki leebed, aga p51lumehest maaomaniku jaoks vocdlemisi rang~xt. Linnade maapoliitikat ajas, vastavalt 1927. aasta sea:dusele, •ga lim. iseseisvalt. Linnavolikogu mlliiras krundi suuruse, kehtestas maa hinna ja maksu. Lisaks olid igas linnas ehituse sundlnmlrused, millcga kehtestati ehitusmaterjal, korruste arv jne. Nii sai volikogu linna arengut suunata.

Ecsti Vabariigi p6llumajanduspoliitilca aluseks oli odav maa. ma­dal maakapitali protsent ja seetOttu ka maaomaniku sullteliselt vai­kc (eriti vooeldes tOOtuluga) omanikutulu. Need tagasid Eesti p61-lumajanduse stabiilsuse ja paasu maailmaturule, vaatamata sellele, ~~ 20 aasta jooksul vahetus 19 p6llumajandusministrit.

Riigihinnaga maksis maa mandril 11 ja saartel 9 krooni puhtaka­\urubla. Pollumaa hektari tulukuse naitaja oli Eestis kesk!niselt -+,46 puhtakasurubla (Jiirvamaal 6,03, Vorumaal 2,94), heinamaal 2.14 ja karjamaal 0,48 puhtakasurubla. Seega maksis pallumaa k~skmiselt49.Ekr/ha; heinamaa 23,5 ja karjamaa 5,3 Ekr/ha. VOrd­Iuscks margin, et p()flu.tOOlise palk oli ligi 40 Ekr .kuus. Seega, maad jagati sisuliselt stimboolse tasu eest, mitte ei miitidud. Maa ost-miHik toimus riigi vahendusel. Ostu- miiligilepin$u-§ 14 sates­tas: "Maakoha omandus()iguse vMrandamise, kinkinuse voi paran­damise korral on riigil PollutOOministeeriumi kaudu kahe kuu jook­\Ul ostu-eesOigus, valja arvatud juhud, kui maakoht Uiheb edasi pi­daja sugulastele esimeses kolmes sugulus- voi kahes hOimlusast­mc·s. Riik omandab maakoha: voorandamise korral- poolte kok­h.ukppe tingimustel, kinkimise ja parandamise korral- seadusliku hindamise alusel maiiratud hinnaga." See sate, mis mitme riigi maa­\-::,duses on siiani sees, viildib maa "kinkimist". Kui lepingusse kir­all;ltakse maksude vahendamise eesmargil odav hind, siis kasutab 11 i L ostuccsoigust.

1< i igikogu poolt 1925. aastal vastu voetud "Riigimaade poliseks 1:1n 1tamiscks ja omandamiseks andmise seadus" kehtestas maa hin­rl:t .Fl. maakapitali protsendi. Seaduse § 17 satestas: "Maa.lcoha ost­ntisl~l volgujaanud summa kantakse esimese pandioigusena (obli­t!atsioonina) kinnistusraamatusse ... VOla pealt arvatakse 4% intrcs­,,. 0.25% administratsiooni kulusid ja kustutusprotsent vastavalt ,_u,tutusajale." Eespool toodud maa hinna alusel voib arvutada, et vola an'Cl suurenesid tootmiskulud p6llumaalligi 2,1 Ekr/ha (4,251X 49st). Peale majanduskriisi, 1935. aasta "Riigimaade omanduseks andmi\C seadusega" alandati intressi maara 2,5 protsendi peale. Sec tahendab, et maaomanik sai keskmiselt p6llumaa hektarilt maakapi­tali tulu 1,2 krooni (2,5% 49st on 1 ,2) aastas. Seda polnud mitte vahe, vaid isegi vaga vahe.

Nlilid on viimane aeg teha raske valik. Tuleb otsustada, kas saili­tada odav maa ja madal maakapitali protsent ning sellega koos voi­malus taastada konkurentsivoimeline pollumajandus voi lasta maa hind ja maakapitali protsent vabaks ning pollumajandus lindpriiks.

Maa odava hinna ja madala maakapitali protsendi sa;Jitamiseks tuleb taastada kogu tollane seadusandlik kaitsemehhanism, kaasa ar­vatud 1928. aastal Riigikogus vastuvoetud "Valismaalastele k:innis­varade omandamise, valdamise ja kasutamise kitsendamise seadus" (vt RT 48, 1928). Prantsusmaaga ei suuda meie pOllumajandus ka siis konkureerida, Soome voi Saksamaaga aga peaks klill suutma.

Lastes maa hinna ja maakapitali protsendi vabaks, peamc cue tcadma, et maa hind t6useb Soome tasemele. Peame ette nagcma ka seda, et kartulid tulevad Tallinna turul mliligile apelsinidega vordse hinnaga. Meic kliimas ei voimalda kallis maa toota odavaid pollu­majandussaadusi. Kallist too:langut ei joua tarbija osta ega riik do­tccrida ja pollumajandus hillibub.

Piliisu pole, raske valik tuleb teha. Selleks, et valik oleks pohjen­datucl, soovitan meic praegustel ja tulevastcl parlamendisaadikutcl valimiscelse koduse cttevalmistusc kaigus tcha selgcks maakapitali ja pangakapitali crisused ning maa- ja tcrritooriumiomanikc majan­cluslikud huvid.

VALTER AASMAE

7

Nr 18 (240) e Neljapaev, 30. apri111992 ,~

f.: '

l -

8 Maakultuurialane konv.erents Viljandis

21. aprillil olid Viljandi Kultuurik<,:>llediis koos pea kfiikide Eesti maakonqade kultuurin6unikud, valdade kultuuritootajad, arvukalt maa- ja rahvakultuuritoo praktikuid, kultuuritoo juhte ja teadlasi pealinnast.

Praegune kultuuritoo seis on niisama segane ja ebamiiarane kui paljudes teisteski eluvaldkondades. Arutelu naitas, et valdade moo­dustamine on siin kaasa toonud vaga suuri erinevusi. KOrvuti sellis­te paikadega nagu K.ose vald Harju maakoonas (Aime Bahovski), kus vald piiiiab kultuuristruktuure sailitada ning oma vatjapaistvaid tootajaid toetada, on ridamisi selliseid paiku, kus ei jatku kultuurile enam miiiimaalseidki vahendeid. tJidine pilt on enam kui lrurb Ding nagu iitles Viljar Soomre Pamu maakonna Varbla vallast, vallal eelarvelist raha Iihtsalt ei ole ja kultuur jaab paratamatult k6rvale, maainimene aga igasugustest voimalustest ilma (seiskunudon taid­luskollektiivide tegevus, pole v6imalik rahvast teatrisse ja kontser­dile viia). Paljud s6nav6tjad toetasid vaga K.ose valla algatust moo­dustada territoriaalseid 6pi- ja kultuuriseltse, mis annab inimestele roomu iihistest kooskiiimistest ja isetegemisest.

S6nav6tjaid ja ettepanekuid oli palju, tervikliku Ding initsiatiivse kontseptsiooniga paistsid silma Otepaa linnapeaJaanus Raidali sei­sukohad. Sell est koorus valja ilks p6him6ttelisemaid: kool ja kultuur peavad kohaliku omavalitsuse tasandil moodustama iihtse komplek­si ning senine omaette nolqtsemine ei ole kuidagi 6igustatud.

Uutes oludes, turumajanduses tuleb peatahelepanu p60rata neile v6imalustele, kuidas kasinate vabenditega rahva jaoks koige olulise­maid vajadusi rahuldada. Kooliopetaja autoriteet maal ei t6usegi enne, kui ta ise hakkab oma paikkonna inimesi tundma 6ppima ning t1:1ndide andmise karval barrastustegevust jubtima.

Maakonna kultuuritoost ja probleemidest konelesid Valgamaa kul­tuurinounik Helve Braun, Parnumaa kultuurin6unik Ain Roost, Hiiumaa kultuuri- ja haridusn6unik lvo Eesmaa. Oma ettekujutusc probleemide olemusest ja lahendusv6imalustest esitasid UJemnou­kogu liige Ants Paju, Teaduste Akadeemia kultuuriloolane Aili Aarelai'l'l, Kultuuriministeeriumi peaspetsialist Alar Ojalo. EV kul­tuuriminister Mart Kobo k6neles majanduselu ja kultuuri praegus­test vahekordadest ning kuigi temagi jutt oli murelik, jai sealt kola­rna vajadus taas ellu aratada inimeste Joomulik t~gevustahe ja elu­tung. Kohalike omavalitsuste hing kultuuritOOtajate siidametunnis­tusele jaab iilesanne sailitada Eesti iihiskonna vaimne tervis seltsite­gevuse, paikkondliku kultuuri, harrastusringide too kaudu.

Konverents otsustas p06rduda Eesti Valdade Liidu Ding maakul­tuuritootajate poole s6numiga ning kutsuda neid suvisel ajal Mulgi­maale kokku, et koos lahendusteid ja -v6imalusi otsida.

ENNSIIMER

AUSTATUD MULGID, VIWANDIMAA JT LOUNA-EESTI POLLUMEHED, TALUNIKUD JA FIRMAD, SAIIUTI

NOUANDVAD ASUTUSED NING UKSIKISIKUD, AGA KA VARUSTAJAD, TOOTLEJADNING TURUSTAJAD.

Majanduses valitsev segadus· sunnib meid uhinema ning looma uhlngu p6hlm6ttellseseisva ja sOitumatu tootjakesk­se TEABE- NING KOORDINATSIOONIKESKUSE kontoriga Viljandls ning esindajatega valdades. Osanikele on teabe­teenus odavam. Valime lojaalse jubatuse, kes palkab 106ta­jad ja solmib lepinguid infoallikatega.

POhlllne teave oleks 1) jurlldillne ja majandusalane, 2) arialane, . 3) koordlnatsiooniline - sooclustamaks uhistegevust ja

tehinguid, 4) vahendusalane- leidmaks iripartnereid meilt ja viiiS­

maalt, 5) erlalane. Huvlllstel palun end reglstreerida esmaspievltl ja kolma­

paeviti Viljandi tel6 31 41, 6 31 91, Laurl Kallaste voi EE2943 Halliste, a/s HALPI.

Teeme autodele KEEVITUS- ja

REMONDITOID. Tel32 71 98.

EttevOte M00B I KOLMKAPPE

"Orsk 408" (Ohe kambriga, 220 I) ja

"Orsk 112" (kahe. kambriga, 240/40 1).

Te~ 49 31 92 kl9-13.

Asutus miiiib vOi vahetab

jirgmist tehnikat: K 701, T 1501<,

DT74, ZIL 131, ZIL 130,

GAZ66. Voimalikud variandid.

Paide tel 6 33 70.

~ Nr 18 (240) e Neljapiev, 30. aprill1992

..-""'-l!"'"'o.-\ I

~Maikuu ilmaennustus Mai esimescl niidalal voib veel oodata ookiil- "Touke sain 1972. aastal, kui votsin auto pea-

mi. Jargmine ookiilmade periood tuleb mai vii- le Jhe haaletajast 70aastase vanaharra. Jutt lilies mastel ja juuni esimestel paevadel. Isegi lund ilma peale. Vanaharra titles end ilma jalgivat voib siis sadada ning et enne kevadet tulevat veel kaheksa lund.

Tugevaid vihma- ja soojalaineid maikuus ei Huvi parast h~in kontrollitna. Juo:uajamine tule. Piisib rohkem iihtlane riitm. Prognoosita- leidis aset enne joule. Kaheksaskmi tuli aprillis vad sademeterikkamad paevad on 8., 16., 17.; jasulasjargmiselpaeval." 18., 26., 27. ja 28. mai. Teistelgi paevadel voib Nii libtsalt siis kOik algaski? vahe i.ibutada, kuid sademete hulk ei iileta kuu "Ja.':, ku~gi algu1 ei julgenud ona Uihelepane-keskmist. kutest teistele raakida.Kartsin sattuda teiste nae-

* ru alia. Maletan, oli 1978. aasta ~iigis, tegin ar- . Kiilviaegadestja kultuuride kasvust vestusi, l}lille jargi tuli miinustemperatuuriks Rukki- ja odra.,..aasta tuleb hea, kaeral rah•Jl- talvel 44 . See tundus uskumat.I, jatsin selle

dav. Nisu kasvab, kuid valmib raskustega. See- enda tea~il. Kui jaanuaris see ktiln kaes oli, na-parast tuleb eriti arvestada kiilviaegu ja vaeta- gin kiill, et asjata olin endale hoidnud. Siis hak-misL Kartuliaastat ootan veidi paremat kui eel- kas ka julgus tulema." mine. Koige tahtsam on oige mahapanekuaeg. Mis on koige raskem? Tanavu 16.-18. ja 21.-28.mai. Vaikevereval "Kui juhtub midagi viltu minema, on kisa pal-sordil on sobivaim 2. voi 18. mai. Vaovahe ju. Mis oige, sellest ei tehta valjagi. Mone aasia 55--60 em. Paremate tervislike omadustega on eest kuulsin juhuslikult p6llumajandusministcc­merisreemkartulid. Head porgandid .kasvavad riumi koridoris, et ilks rumal on jalle hakanud neil, kes kiilvasid juba aprillis. On soodne kap- · ilma ennustama. Ilmselt ei olnud ta p6lluminis-sa-aasta, tomatil ja kurgi1 keskparane. Sobiv to- teeriumi inimene." · mati iimberistutusaeg on 16.-27.mai, kurgil Mida votate ilma ennustades aluseks? 13.-20.mai. Rask.usi tuleb suhkrupeedi kasva- "Jalgin looduse muutuste riltm ... Tsiiklit alus-tamisega, kuna loodus soodustab tanavu Ie:1te.d~ tan jucli 'c_?cst, augusti algusest, mil teen terve kasvu. Veidi soodsam on kasvuaeg Iooma- ja aasta kohta jameda plaani, mida pidevalt t.iipsus-punapcedil Ootan head beina-aastat. Meile·so- tan. Augusti keskpaigaks on enam-vahem teada, bib ka Maria Thuni kiilvikalender, need killuke- milline tuleb eelolev aasta. Tahtis O'l seda tap-sed o!id iiksnes tapsustuseks Eesti oludes. sustada paoripa~vadel. Olen ta.'1tldarud, et va-

Soovitav on kasvatada tubakat "Hollandi kol- rasew?:"l aa~~tel c,n prognoose uahcl rikkunud lane". Omakasvatatud tubakas ei riku tervist, tuuinakatsetused, nilild on neid vahe:naks jaii-vaid rahustab narvisiisteemi ning on aias hea nud." kahjurite tOrjuja. Tervist rikuvad hoopis toostus- Kas teie meetod on kergesti opitav? likud suitsud, sh filtriga. "Nii nagu voor~(eelgi. Koigil or Uihe<i samad,

Vccl soovitan m<>elda mesilastele. Vahemalt aga kes kuidas suudab kasutada .. Vatemalt 2/3 mai keskpaigani on nad naljas, hadatarvilik on on opitav, ent selgeksoppimisegr on sam uti kui anda toidulisa. ENNO KALDE iihe ohtuga inglise keele omanda niscga. Ma ei

· tahaks ~gavalt teooriasse laskuda, kuna mu

lntervjuu Enno Kaldega MLi lugejad on tundnud buvi, eriti parast

tapset aprilli ilmaprognoosi, kust parineb huvi ilma ennustada?

materjale on ii:;na pa!ju (veesoont:d jm) spekub­tiivse!t edasi arendatud ja kasuta~ud, sageli ari­tegevuseks."

MITMESUGUST

lliiiia 140 tahvli: lsinl(plekki 0 0,7 mm. Tel 23 38 81 (oo·:uti).

Vahetan 200m kasvuhoone pro­fiilimaterjali ja Piissi plaate ~ randalaua toorikute vastu. Muua odavalt 1UK A-06 ja tema osi ning oliga c..utoram tostuk. EE3400 Harjumaa, Saku, T eaduse 9-11.

lliiiia kasut el pliit TOM ja rooste­vaba terasest autoklaav voi vahe­tada 50 mm plankudega. Tel 23n27.

Vahetan sealiha voi elussigu 5 t kiilusemahuti (Valga mahUU) vas­tu. EE2352 Jllgeva maakond, Lustivere. II.Rouk.

Ostan kvaliteeUet porgandit ko­haletoomlsega TaiUnna. EE0106 .llaaleht". kooc" 607

Oslan paid, saemat~li, tsink­plekki, keskkiittetorusid, klaas­vatti, lihvimiski"rasid ja Gotlandi kiiakivi. 45 33 84. Vallo.

lluiia "Weltmeister• 80 b alates 2000 Fill. V"djiH".di tel 6 14 36 Oh­tuti17-20.

Otsin tOOcl ja elukohta maale. N6us abistama ja rahut v6ir. olla ka viikaema palgaga. Valdan eesti, vene keelt ja elukutsel1 olen lulcksepp;: keevitaja, katiS.: kiitja, vOin 6ppida. Viljandimaa Posl, nOudmiseni. Aasmaa.

Miiiia 4" sijgaV\'eepump. 4.mail kl 10-12 tel42 74 90.

Ostame palke val voi rublades ja saematerjali. H 2500--5500 rbl/lm sularahas. Tel 44 81 34 (ka ohtu­ti).

Miiiia arvuti 18M AT 286. Sobiv raamatupidamises. Taop tel 53 7087.Sitm.

lliiiin v6i vahetan diislikiitust. Vasto soovin seemn"ekartulit. tali­nisu seemet, S-pild 30 lk, ran­daali, IITZile atra, kiilvimasinat. "Maaleht", kood 726

Miiiia uus 6tolline sugavvee­pump ;a 50 wndamendiplokki. Tel23 95 54.

Tundeline, usin noor mees saab suvel 1-3 kuuks tood Louna­Soome talus. Vajalik traktoristi luba. Vajadusel antakse korter. Heikki Jaakkola, Hujansalo, 18300 Heinola kk, Suomi.

30a tookas noormees otsib tallu tood. "Maaleht", kood 732.

, Muua kajuti ja magamisruumiga merepaat 8x2,5m, mootor (Volvo­Penta 2silindriline merediisel), kompressor ja muu varustus kaa­sa. Sobib ka vahetuskaubaks. Kirjuta: Jorma Harju 64no Ays­to,Suomi.

Miiiia lossipubrit. Turi 190 82.

Eluroomus noor last~a pere­kond (naine kooliopetaJa) otsib pesakesl maal Harju mk.Valmis kindlustama vanainimesele tur­valised vanaduspievad. "Maa· leht", kood 735.

Vahetada ¥01 miiiia 5 immut pui­dust9m palki, el mootor 15 kW ja 5,5 kW (2880 plmln). Vahetan kul­liv vOi ltaarutl vastu "Juko" kiilvi­ku (2m) voi muud variandid. Uuem Dl-758 vahel uuema IITZ 82ga. Uiiiia heina, timutiseenieL L-Virumaa, Tapa, Peebumie, Kroonmae voi tel (232) 7 65 87.

Muua valuutas Saksa vaakum­pump koos el mooloriga. "llaa-

. lehl' ' kood 736.

Muiia uus keevitusagregaai.Pii~­nu tel 9 87 49. Ostan korras talumaja (kaunis kohas, hea iihendus Tallinnaga). Tel 72 :i2 13, ML kood 295.

Vabariiklik Agrovarustuse VaHtsus REMONDIB

AUTODE STARTEREID JA GENERAATOREIO.

Tahtajad IOhlkesed. Tasumine Olekandega vOi

· sularahas. EE0107 Tallinn, Parnu mnt 388, info tel 51 39 31,

51 36 00.

REIN RAUDVERE

Ostan ehituspalke, tasu kokku­leppel. Helist ohtuti Rakvere 6 16 43, Polva 2 14 94, Viljandi 6 43 15.

Miiua "Vihr 25 M". Rapla tel 7 46 83.

Vahet 1100 Narva viiikeplokki (20x30x60) 40 tm palgiga. EE0026 noudm. Andres Laumets.

14a neiu ja 11a noorr.1ees, kes on harjunud tootana TPLis, soovi· vad koos ema~ a tutvuda heade inimestega, kes am:~ ks kasutada peenramaad. C lemt: nous teid aitama aiatoodel voi hoolsiama seda, kui olete haige voi viibite viilismaal. Soo1itav Kakumiiest Viiiina-.J6esuuni. "Maaleht", · kood 722.

Mliua kummipaadid ·ja · 3-4kohal Poola lelgid. Tel (247) 5 73 89.

Miiiia timutisee net ja saOdakae­ra. Vahetan jah1piissi mootorsae •Jastu. Viljandi tel 3 14 98. Rein.

K!iresti miiiia kaks •Jeoautokum­ml240-580. Tel -3htu :i 53 60 91.

lliliia puitlaastJ laa·:e, ka iilekan­t:e(a. Tel (244) •:43 96.

Vt:!m:Stan leravilja . haamerves­kr.d. ~in~ 9000 rbl. Garantii. Voi­malus kohe kiitte saada. Tull!l vOi ~irj Tartu, Vasara 25-319. P!uu­nus. Lp. firmad! Soo·lin leie abi te•mi­ka jne murets~miseks; EEC106 Tzllann, ToompJi~~ee 16,"Maa­lehl'", kood 738.

Firmateeb EHITUS-JA

REMONDIT")ID Saar~maal ja Muhu­maal telllja vOi firma

materjalidega. Tel (245i 9 53 83 kl8-17 ja 9 53 63

Ohtul.

Kessaab piillUvirtsahvti ·auraha? Arvamusija ettepanekuid

Annaksin Jnrh Aadnieli aura­ha lvar Raigile ja Edgar Savi­saarele. Nemad selle p611uma­janduse lammutamise ree mi­nema lukkasid. Nemad seda kannapborde taktikat juuruta­. id. Et paevapeait majandid :aiali ja talud c.semele. Ohesfl­naga nii, et oh sa jurnal, kui see regi vastu puuJ kais nigu komdi, siis oli p611umajandusel muhk peas nigu sarv, talumeestel mokk 16hki nigu janesel ja ma­janditel jooksis ninas1 verd nigu vaadist vi ina!

Kui teil neid aurahasid seal rohkem on, voiks uhe anda Eesti Komiteele selie isikutun­nistuste show eest. Aga eraldi ja isemoodi auraha annaksin ma Tunne Kelamile, kes organi­satsioonidelt saadud ja muidu kokkukerjatud rahaga Ameeri­~as ehal kaib. lkka eesti asjaga!

M.ANDRENSON Parnumaalt

Andke auraha minister Kud­dole, kes pani ette pensionaride pensionid maksustada.

Grupp Nom me elanikke

Teen ettepaneku anda Jorh Aadniel Kiire nimeline p6Huvirt­sahvti auraha Eesti Vabariigi Oiemn6ukogule, Olemn6ukogu saadikutele ja valitslisele, sest nende seaduste ja ettepaneku­tega on p611umajandus vusser­datud ja avatud vabadus liigk<'­suvotmisele, spekulatsioonile, et vaata ja imesta, kes keda kor­ges hinnat6usus i.ile trumpab!

A.RANNAMAA Johvist

Mina arvan, et parimat pari­mate hulgast ei saa olla teist, kui on seltsimees Telgmaa. Sm T elgmaa on eht kiirelikult vag a edukalt tegutsenud, olles Tor­ma sovhoosi direktor, samuti ENSV Olemn6ukogu saadik. Telgmaa on ka maakomisjoni esimees ja 9M sai eht kiirelikult valja antud kaks seadust: 1 ) ta­luseadus, mis pani sovhooside- · le ja kolhoosidele vageva ponf­su; 2) maareform, mille kohta sm Telgmaa utles ise, et see sai natuke kiirelik.

A.KOLV Jogevalt

kimisvaarseid tulem usi. Piima- ja lihatarbijad

tiiiu!Tlaalt . Soovitame and a Jorh Aadniel

Kiire nimelise p611uvirtsahvti auraha Kot !la-Jarve Linnava­litsusele ja kla-Viru Maakonna­valitsusele selle eest, et J6hvi­Oru bussiliin nr 109 muudetak­se linnaliiniks nr .17 peatustega J6hvi, Oru teerist. Linnas ei tee · buss enam uhtegi peatust. Ara jaavad Soot,- Toila jaam, Toila teer:st, metsavaht. Koik peavad nuud linnapeade armust jalgsi !<.2.''""'· je. b"~~id vnrc>vad miJo­da. Kohtla-Jarve Linnavalitsus ja lda-Viru Mo.akonnavalitsus ei leidnud uhist keelt bussiliini­de doteerimises. Meie oleme te~d. harrad, k6rgetele kohtade­le vai!nud ja meie ei taha, et te Pearu ja Andrese kq,mbel kempleksite.

Johvi-Oru bussiliini soitjad

Paiun eraldada 1 (i.iks) Jorh Aadniel Kiire nimeline auraha isikliku!t mu!ie, sest seda paris raha enam nagunii ei jatku, jaa­gu siis vahemalt seesuveniir ra­hakoti p5hja. Millegi erilise vus­sikeeramisega ma veel hakka­ma .saanud ei ole, aga kui te aitaksite mind m6nele juhtivale kohaie ehk lihtsamalt oeldes pumba juurde paaseda (ajale­hel on see. v6imalus ju oiemas), kull ma siis veel naitan, milleks ma voimeline olen. lgai juhul praegustele asjameestele an­rian igas m6ttes silmad ette ..

Vabakutseline va~3 mees ilma sissekirjutuseta ja

valjasoiduviisata

P.S. NiPle ei avalda, tulen ise auraha ja1 ele.

Sooviksime naha Jorh Aad­niel Kiire nimelise auraha saa­jate hulgas ilmtingimata ka meie igati ontlikku rahvasaadi­kut Olo Uluotsa, kes lis<J.'-;s talu­nikP.Ie moeldud laenu vussikee­ramisele on j6udnud teistetegi elualadele jala ette panna. Kui nimetatud asjamehel onnestub ka paris Eesti rahale jarjekord­ne p6nts panna, jaab talle en­dale vahemalt see auraha, mil­lega veel hiljemgi uhkeldada sobib.

Talupk:laja TOOSEP JOOTS Vaunperest

Minu arvatFJS vaarivc>.d Jorh Aadniel Kiire nimelist auraha koik praegu !Ui.iri juures ol1jad. Hoopis raskem on leida isikut, kes seda ara teeninud ei ole. Seeparast teengi ettepaneku kuulutada va!ja konkurss isiku­te leidmiseks, kes auraha ei vaari. Valjapakutud ~1 kg Soo­me suhkrut palun aga saata mulle, sest nende Jorhide pa­kutava petrooli k6rvale tahaks ikka midagi magusamat kah suhu saada.

O.K., talupidaja

Teeme ettepaneku anda Kii­re auraha P611umaJandusminis­teeriumi investatsioor.iosakon­nale maaparanduse m6iste kaotamise eest p611umo.jandu­sest.

Grupp kraavihalle Ha-jumaalt.

Et praegu saavad hiidlased v6i T artust, vorsti Saaremaalt, aga kohalik piim veetakse hoo-­pis pealinna, siis teeme ettepa­neku anda J.A.K. pollumajan· dusauraha Hiiumaa piima- ja li­hatootjate uhistuie "Kelp". kelle tegevus saare p611umajanduse vusserdamisel on andnud mar-

;: I MELli<. MIPA ROHI<EM TiJiiTAP SEDA ROHKEM TULEB Pi}J<SIRIHMA ,. PINGUTAPII .

A:'\TS KASESALC

"'.·1

J A R J E J U T T

'KALJU SAABER

Allmae oli asundiis~~~~. kus lokkas baptis!1 L· siin vanemate in;__':ieste hulgas tiinini, ja see to~ · pahandust kaela. Sest Allmae baptistid ei oin'. uue korra !oojad. Siin lisandus seitsmele sumzav.,.· niline stitidistus- babtist! Usuajalukku saaks '' . reid kui palju. Voib tiles lugeda vagasid ElJ, .. Maalisid, Oskareid voi Kaarleid, piiblinimelisc-' . ta. All~ae on sigitar.ud vagagi erinevaid poe~, (kombam laks p6lema), poeg Juhan Namme a~:" jor. All mae paritoluga oli Kffi"amaal otsa saan ud r.1ees Ants Nomm, kes esines Leningradi ee>.:[> "Leegid". Punase koolmeistri suurim teene on ehk · duktilla fotokunsti. knold Raitsakas on joudnu .: Ktibemeetika Instituudi teadlaste perre. Aastak ~\ l~otiukiilas endine "Vanemuise" teatri metsasan·c"' Mets. Allmae pillimeeste ritta pan gem veel Ka~n· · ja omaaegne pime pillimees J aan Rouk, kes m;.i­Matusetalitusi peetak:se Allmiiel tiinini emakee k leiame·Smuuli ja Hindi korvalt Teet Kallase. Ja~,~ .. Uku Masingu. Si;a tasuks emakeelseid lastera~J•:- ,, veenab meid jutuajamine opetaja Tamara Belan:· jofu Taidlaga. ·

Naiste kasitoost koidavad nii esemete rahvusl1 · too omaparased nimetused: maonaha kiri, rna::< bmeraitsakas, lamba~ilmaa, sitsikiri. ketikiri. !\ u Laari j:mr.;s laagri t:!es, et tema kasitoOd slai(i' ohkab ta jarsku: "Musjane tuli koju! Peidame h .. lane on Iapselapse noor vaimees, kes ei salli L. ' mis lait:~ab tema hinges. Ivlull1vana Anni peidab c. da pole meil selles segapcres enam midagi tch::. koogis valjuhaillselt si.itia.

9

17 '.·: ct1 •Jn

: •:..1 ;1a:ju

it U1iift· . ,c:wsid,

'iB m:1-·. "! •·:c kirja­. . :~.;:u-; :rJaS ' ta tc·i ko­:·:·:··~tirnaale

•.. h oma 1 Arnold

' i 1906) , ;c;;::nnclt. '0:ogust

· ''· ;z,::c2UIH sl'lles

Scr-

··. ;, .kiri, Anni

·,,_:_..;Jda. . ' JUSt-

;~~ 10!1-

i!"•Uab

Teine kurb lugu 01. endise matemaatik2.- ja fuil•.:l: i...iidc Pai.Xlesiga. kelle kodt:cu odavalt mtitia. Jah, siinsc-,l ;. .,.; ci s.nna Kaukaasia ega Ecsti omadele naolegi. ·vana opetaian ; : ,:,:.:b tulia ara Eestimaale omaste juurde. Aga maja ees on Ec;-;[, :.-,ndud kuusk. vist ainuke stepikiilas, siin on hiljuti surnud ;,, · . · '"·:d me-

. sipuud, paarktimrnend roomsalt varvitud, nummer·· ;:,ru tais kevadist tcolusti. Siin on maitsev tatramesi ja kodu' -. :. : •, hlil pere­naine serveerib uhk-::tes pokaalides. Nii naou Jnm;;:. ~: juuakse "Kristus~ verd", on meil tunne, et me joome" stepic~': : verdu­na~tust. Odav~l~ iiraantaval majal on etnograafil1nc '· , u~·. alates ahJu, soemtitirlJa korstnajala ehituslaadist. Millal ji'J;~:' · ;,~ ni stepi­voi magieestlase maja meie vabaohumuuseumi...?

Paiklesite juured o;: Vinni l::andis Virumaal. Tulk. ' ,;.mud leh­madel sorad alt ara. need tuli lappidega kinni siducL n:ma An­to~ meisterdas asunduses esimese "rauast" (metam:-:l' .•• ~raila. Isa Mthkel hakkas juba ~3is:kesena taluperemeheks ... ,;s ka kohe naise. Liide sai hariduse Pjatigorski Pedagoogilises liE ;uudis, seal oppisid vee! Salme Jogismann, Maria Elias jt. Om;:a·:n~ Allmae

koolijuhataja Jaan Laar (1901) olla praegugi Austr<::. ;,s clavate kirjas. Siinsetel opetajatel olid omad ajad elada. T . :tna~sevski, Blticheri ja Korgi nimi tommatud opikutes punase phL;·~ii!a maha. "Edasi" kolhoos muudeti Malenkovi-nim kolhoosik.-: ,\;aviil.lisi oli_ siingi mitm~l korral. V eel soja algul olid asundu -~:; peaaegu k61k eestlased. Ule kuuekiimne hukkus wjatules.

Siin tuleks lira oiendada i.iks visalt juurdunud vaarl~i Cild. Kaua arvati, et Stalin oli kurja juur, aga nae, va kikkhabeme.~;:, Kalinin, kel rahvasuus antud austav htitidnimi Dlevenemaaline Vaner.1, oli headus ise, sest ta eestlannast nainegi oli arreteeritud. Suliiii muidu­gi teadis, kuidas omasid loa otsas hoida; aga idaeestlas: '"epressee­rimisi ei maksa kill! Jekaterina Loorbergi nimega seo~Wxi'L Suure­n:tak~ ~inn~ ~ui ilks naine oli diktaatori ja tema vagiv2:l:illparaadi _ silmis ikkag1 nppumatu Eesti Vabariik ise. Ja koikjal ~~ Liidus toi: mus stistemaatiline vaikerahvaste havitamine. Sarna J;y:,r•d raagib, et Eesti-Haginski eestlased joudsid teha Kalininile eJnf~ ,ema naise arreteerimist palvekirja (muidu oleks viidud kogu L!' .), Alhnae omad aga ei joudnud. Et Kalinin olla asja vaaginud • ',;i·.::;: nlen ise Eestis elanud, tean, kui tookas on eesti talupoeg, ta ·~.it: ·:Juts saksa moisnik:e all, asunikud laid koik oma kaega, nad ~<: , . ,_majad ... See on vaevalt usutav, sonastuski liiga tuttav. K:J£. « • unakese HottabotSi" oreool on suuresti reostunud, tema tettlr ·. ···: kar..-a­de~. oli vaeyalt mingit v6luj6udu peale arguse ja alatli.'-•: ..

Ule koera sain, aga tile kuue-seitsme versta pikku '"' : ·i•:i enam mitte. Kassinka, minu "Punaselageda saaga" algktihl i!iiib tiihjal stepimaal tile vaatamata. Jai kaimata seal, kus b! ,;.,udes J!ah­Lis Artur kiitki ara p6letada- see ei mahtunud koonna·;;e -- j2. Ell kiskus hillli tulest viilja ning kinkis samasugusele rascJak ukraina nai~ele na~u t~ ise. Nunda oli romaanis, aga praegugi :-mtakse iiks p5hsou tetse Jiirel voorastele ara. Ajaloo parematel r1,;:gadel aga kais Kassinka rahvas ptihapaeviti tile stepivoolme All:·,;,e kirikus. ct toos ja jumalasonas ondsaks saada.

Nr 18 (240) e Neljapaev, 30. april! 1992 .~

--.

10 Homm~; lendame Mineralnoje Vodost Eestimaale, aga tana

tahaks p3rasr. Sassi saunamohu veel midagi kosui:avat ara teha. Scsr on suibatusJ ka liiga siigavas mascnduses. Vcel on Eestimaal koik oluline oiemata, on ainult aim. A:ga juba on lastud siinsetele ava­rustel~ lahti hairesignaal: hoidke Baltikumi pidalitObiste eest, nad vo!vad naiG.Hada! Jah, 'vabadussoov voib olla nakkav! Et ihupuhtu­sele llsaks hingepuhtust leida, kutsume ohtuks Pcride poole Juhan Peeti tc1spoolc Elmi (1921), kcl olla puhas lauluhaal.,Slmi on bap­tist, tal on valge kirikuratik pea<; ja tema mal be nagu kiirgaks nagu siscmist selgust. Kui Vargamae Kroot poleks eluvaevas nonda va­rakult surnud, oleks tema Vargamiie Kroot. Kaenlas hoiab Elmi suureformaadilist kovade kaantega perekonna laulikut kahekiim­nendatcst-kolmekiimnendatcst aastatest. Koige rohkem lauldi ikk:a "On kallis mulle kodupaik" ... Vaatame imepuhast, haritud talume­he kalligraafilist kaeki1ja. Isa kasi, Elmi kasi, ema kasi, taas isa kasi. Ja siis isa kiHt enarn ei ole ... temagi saatsid voimud tundma­tussc stepihaoda. Selle oma perc koige kallima vara kingib Elmi cbaledes m1mseumi jaoks ning ma pean ta panema piihakutega iihte ritta. Sd i"'lhtul ci raagi me enam vihka~isesr. Eestimaa~t toodud Paiklcsi ouekuusk pillab stepi kevadoos vihmapiisku kord asujme igatsetud r,laamulda, Peride lehma cmakojas toimub midagi, ja kaua kOlab sooja:>t kot)gist stepioosse Eestimaa lauL justkui vaike. h~uJutus sellcks tciseks, suuremaks, mi.s kolius pidurdarnatult rule­mas.

*** Klirnmc peva mais, mis ei vapustanud maailma, vaid iseennasr.

on Iagc- j:t ill:\;;ismaa kaimude jalajalgedes i<)ppenud. Istmne lihes Pjatigurski ; .;~~; x:lllis, terviselinnas, kus kunag:i oli ecstlastetgi oma sells. }1 j('C!:JC sampanjat. Loomulikult mitte nii uhkctest pokaali­dcst kui L•~:ic·<i Liidd. Muidugi moista ci unu Sarmaatia lage!1di­ku1 ~iikc ... i;,;,;:c,c.: lubatu. Me ep ole mehcd rahedal Peipsi jam: Eda:-,piJi '•:., ; . ..:·' I_cmbit Voimc vedama Dsket liiduc.:e::Jbste seHsi d...')j~L

Kodus ,,,, t:;,;;Jd•.;. acg. Olin saanud Virun:aa losforiidisi";jas kL~Js ajakiri:mi; -c;L: :\are ja akadeemik Endel Lippmaa,;a "Oicsengu'' kclhOf''' ·da!ud loodushoiupreemia naidenJ.i "Km!uvoor<.td': c:c;,t, n,· ;-;:tE; Rakvere Teatris Madis Kalmet. Sd aial oli nil-sugus:c: , <' , .·,:'ll:std cluline tahtsus. Sealt said paljud a~'\jad algu­sc. Ka liiui•.;-,.·::;slc moodupuuks ci ole enam Karl Vaino voi Gus­tav Na:m 01 "-arl Kortelainen. Sai ja Kicmets ci ole moooupuud. ncmad "': k:.trikatuurid internatsionalismi koverpeeglitc toast. Ja asun:Jc..-1~ ·, c.i ole neil kolapinda.

Idaet·~rl.bL ;;j:Jlugu on aga cndiselt okastihnik Kaukaasia kaimu­dc aiasop•<: ;"'' sissc kukud, enam valja ci saa. Ajalooia-;ed pole toibuniJC! };·,,, "ilrnatsust, uut polvkonda pole scl tcemal peale tul­nud. \10i~t:;,c>• ·)n pracgu isamaa asjad palju :mn.~:..mad. Mincviku­naid\:ten:J •;(·•i 1

1 aga tuua maned tsitaadid, millc£a seda aploo-osa raamiti. Se..:t filo~oofid iitlevad, et tsitaat on kui~pcremehe ja para-~ili~hc. ~

"Inimcne. kcs, olles voitnud katte vabaduse. suutis seda kaitsta koige ra.,kemales lahingutes. Inimenc, kes on rajanud tuleviki.:u, saastmma joudu ja kartmata mi's tahes ohvreid. lnimene, kes, olles teinud bbi koik katsumused, on ise tundmatuseni muutunud, iihen­danud enda" ideclise veendumusc ja tohutu eluenergia, kultuuri, teadmised ja nende rakendamise oskuse. See on inimene, kes, olles tulihingcline patrioot, on alati olnud ja on ka cdaspidi jarjekindel intcrnatsiGnalist." Tundsite ara? Muidugi autojuht Ljonja. Milline laulcv retoorika, roosam::mna, ometi voimu juhn nartsissism, ja kui onnctul plekksuul tuli seda miljonitele teada and:,i. Mis on sel aga iihist valjadndajate saatusega? Ajaloolase (V.Maamae) ei1da kom­mentaar l!sab: "Need soojad, uhkusega oeldu~d sonad iseloomusta­vad koiki nfmkogudc inimesi, sealhulgas ka e n d i s t (minu so­rend us- K.S.) ccsti vahemusrahvust." Jal1, suu::es osa<; oli neistki homo soveticus tehtud.

Eriti vange on Endel Sogel, olles liidueestlastega sojas nagu "vcrc- ja klassivennad": "Kui palju tahendas igaiihele meist tunda enda karval seismas seltsimeest (st eestlast - K.S.), kes oli juba elanud Noukogude Liidus ning oli juba arnl!.lu tajumid "sotsialistli­ku kodumaa" moiste kogu sisu ja haaret. Oppisime kogemustega seltsimeestelt, sopradelt tais pojalikku arrnastust uue kodQmaa vas­tu." Jah; kummaline kiill, selles sopruses polnud mahti meenutada isegi lihase isa hukkamist, ema pisaraid, !astekodusse ~ntud Ode ega kodutalu aravotmist... .

UJuhtiv julgeolekutootaja Vladimir Pool kiijutab "Suetuk, mu siin­niruaa" ("Pamu Kommunist", 17. jaanuar 1975): "Kommunaarid kandsirt varvilisi sarke, elasid iihes suures majas, lli!\:sid t.oole laulu­ga. Veel praegu voib kuulda igasuguseid naljajutte Suetuki kom­munaaride elust ja tOost 20ndatel aastatel. Ent kui palju' puudusi kommunaaride ettevotmistel ka ei olnud, said siiski just nemad tuu­mikuks tuleva<;ele kolhoosile ja ntl'itasid koigile kollektiivse too tu­lemusi." Asunikud tunnistasid toesti komm1.1uni, aga see oE algus­il;!Stal tiitai lagemaal, Allmae "kartohvli keldris"; kus haiti kokku, t'ehti koike talgukorras, et hiljem taludena haljale oksale jouda ·

Votkem veel tiks tsitaat Breznevilt, mis raamib liidueestlaste saa­tust: "Praegu, meie liidu viiekiimne aasta juubeli paevil tundub rah­vuskiisimuse lahendamine ja varem rohutud rahvaste mahaj&amu­sest jagusaamine nouk.ogude inimestele iseenesest mcistetavana ja tavalisena. (-- -) Partei oli en dale eesmargi seadnud ning saavutas selle." Kas surnud liblikate tiiiusliku kogu ... ? Enarn ei tsiteeritud ajalugu tehes iiksnes Brdnevit, vaid ka Maamage jt. Hamamise lu-

. mepall oli seega veerema hakanud. See aina kasvas, onnett1te idacestlaste ajaloo-osajai seal sees aina tillemaks.

Hoopis selgem on dialoog T.Tombergi raarnatus "Eesti kolhoos Musta mere aares" (1948):

Bcria-nimelise kolhoosi esimees: "Seltsimees Severin, aga tulc­val aastallaheme sust ikkagi moOda! Jatame sumaha!"

(Jargneb)

]J ( J. Nr 18 (240) • Neljapaev, 30. aprill1992

Lapscp6lvest on uulle mallu soo­. binud pildid viicklimncndate algu­Sl''L

ESIMENE

Emaga pikas lcivasabas. Inime­scd on kiihmus ja vaikivad enda ette · maha v aadatcs. Moned i.iksikud raa­givad omavahel poolihiiali. Saame lopuks oma kaks patsi ja Hiheme

crlcroh,.,Jine. Maja taga lagedal pol­lui scisah vana vah1rapuu<

Kuskohast algab luuletus'?

Se.all~amast - vanast vahtra­puust.

Mida tahan oma luulctustcga oclda?

N ad iitlev ad is e. Aastatega. N ad ei kiimsta, teades, ct nende acg pole

Talukonsulent TilT A-fERENAKK

Ise kiisin • zse vas tan

koju. !sa on t'lllnud meit.reist lohna­va kollase voiga. Iga·teseks jaab mceldc sooja Ieiva ja vlirske voi maits~.

TEINE

Ma iirkan kara peale. Ehmatusega , vaatan voodivarbade vahelt vooraid

mehi. Nadon minu juures peatunud. Ema huaab ahru;U..,alt: "Jatke ometi lapse voodigi alles!" Mustade mant­litega mehcd on koigutamauid. Hil­jem, kui nad liiinud on, iitleb ema ikka vee! nuttes, et ka minu voodi • KIRJUTATI OLES. Seejaab mulle kohe mcelde. Ja see, et isa on VANGLAS. Veelhiljemsaanteada, et mu isa olevat rahvavaenlane -KAHJUR. Alateadlikult tunnen juba siis, et maei andesta SELLELE VOIMULE seda ~:1itte kunagi. Ning cucruttavalt- SEE VOIM on tlina­seni scda suureparaselt taibanud, piiiides mind.koikvoimalikul kom­bcl jalgc all a tallata.

KOLMAS

Paike on korgel sinises taev as. Ma olen kainud heinamaalt palisusilmi korjam~s. Kiiik on iimberringi soe ja

vee! paris katte joudnud.

Kus lopcb luule ja algab elu?

Koige ruhisemgi ellh1etk ja ruu­·mikiici sisaidab luukl. Kiisimus on nagemisoSkl'SeS, mis , soltuh Hll'JGf..ARATU~E.s'L fmmese tee­kond on tiihistatud tunnetamise verstapostidega.Tsivilisatsioon on kulgemine teeviitadega, millcte inimkond kiijutab e!u moti:esL Prae­guses ajas viibime ikka vee! (oko)katastroofilise TOOTMISFI­LOSOOFIA suunasildi mojusfliliris. Ei ole hilja esitada kiisimus: kas MOTLEY INIMENE peab eksis­teerima eelkoige vaid toounise tar­vis?

Vaimne heaolu, igavikuline ini­mene, kas mitte .need ei ole uue aas­tatuhande markso.1ad inimkonnale?

Miks toetan taluliikumist, olen ko.lmandat aastat talukonsulent?

Sec on voitlus omarahva ajalooli­

se meele- ja elulaadi taastamise eest. Selles sisaldub eesti rahva missioon - uue maailmavaate voimalikkuse toestamine. 1

Ja ma tcan, etselleks maailmavaa-

teks ~aabtervei inimkonnal oil a vuid KOLVAJA MAAILMAVAADE.

Mida talunik praegu tahab?

Koige rohkem vahest segamatult tood teha, oma kodu korda seada. Mitte nii, nagu iiks talurnees mulle teravmeelselt titles, etta on sunnitud tOo tegemiseks talusse sulase votma, kuna ise peab paevad labi SAH­KERDM1AS kiiima.

:vtida talunik ei taha?

Punakuued sini-must-v algeks vahetanud uusharrisid. Oo, kuidas eilne tulihingeline seltsimees ja uhisp5ldude eestvcitleja olevat.alati hoopts talude piirast stidant valuta­nud! Ning niliid on sellised (sana­des) suured isarnaalased ...

Mis tal udc j u urcs room ustab? See, er nii suur osa eesri rahv aston

'koige kohutava kiuste siiilitanud USU OMA POLLUSSE. :t-.1i!:ist ta­het ja optimismi rna olen nende aas­tatc jookslll k()harn:d~ .\a lT:'Jidugi teeD headmeelt see~ cJ:. taludega on paastetud mcie P()LDL'DE Nl­MED. Oli ju 0sal s;mrma_'mdite kubjastel juba tavaks kujuaenud E2sti1naa pOliseid pOide nlinctada

\!ida kommunistlikast piiran­d.bi: pcak:,in-H_~- ktih~t.. rni.Hh kart~

tTL.!'?

~e1d ~3_!-J:uy· ;):-i.ki_r,<J:2~:i rc~hkcrn

!<1.1: Uks.

KOi~epea1t (.hk KCJR piirama~-:_1

vt-;imu s3.ilirninc, sei lc li~11p0irrru~I~ nc UUE !'<OMENKLATU!JRIGA, kes praegu kararikk:ilt (nailisdt> Eesti asja a jab"

Moskv a-kesksu<;e asendumine Tallinna-kesksusega. Koik prug­ramDid tchaksc pealiru1a kabinc'\i­\' diku.;es. Ainu it seal arvarak'e tc.Jd vat, In!' on Ecstim33 k~ h .. ·:t

\lis on talukonsulendi t<Xis pea­mine?

Talumehe murede iirakuulaminc. Ja neile siis iiheskoos voimalikc la­hcnduste otsimine. T einekord rii.li­gin need koige tosisemad toojutud hoopis perenaisega.

\1ida arvan laialt prvpageerita­vast suurtalude ainuoigusest'?

Ma imestan, kuidas meie motle­mine or:jatkuvalt imperiaalne, st, et arv atava::·i mitte niipeagi ei vabane­ta ~'eel ::. JURE-·mallist. Impeeriu­mis oli ju mii.lirav, kui suurmiski oli, eriti soovitav, et KOIGE suurem. Eluoigus onaga koigil, ka vaiketalu­del. Me:"' rikkus voib olla talude miL'llekr.:isus.

'Jl.:i.l!s: nou annan tiina siin "Y.aal'!hes" talunikele?

Tulec iirakaaluda pere huvid, os­kuscC: ja voimalused ning leida om a talu tegevussmmd. Ning siis nagu tulcvikuillotuseks istutada oue kes­kcle kogu perega PEREPUU.

Laiemalt vanes soovitak:sin kiire­.. hak 1 • ''<l'J' . 'ku m•n· . ~ at:! ~rna ~1\~L! 1::e !Sl.

oigusega taluseltse. Nende kaudu saz~ ta.:ste!:!dda r.i! },adavaja:;;,, OHISTEGEVUS meiekiilas.

Miks olen Se:iti Komitee liige?

Olen liiga aus, et kusagil mujal· olla. Ma ei taha sellega oelda, et seal on no mustereestlased, kuid kodani­ke esinduskogu, mis. kliib koos AINULT vabatahtlikkuse alusel, ILMA RAHAT A, sobib minu p6hi­motetega.

Mida oma senises elus kahet­sen?

Koige kibedamalt seda, et rna ei osanud oma ema-isaga nende elu­ajal KOIGESTrlilikida. .

Mille iile on habi?

Et rna hulk aastaid tagasi olin komparteis.

Missugune on t6eline armas­tus?

Kui tunned seitsmenda meelega kauguste tagant TEMA olemasolu, igatsust, motteid.

Miilestus-.. / .paev

Porkuni lahingu-

• paz gas

21. septembril 1944 toimus Porkuni, Vistla, Sauevalja ja Loksa bila metsas ning p6ldu­dd vennatapulahing okupat­~iooniv:igedesse mobiliseeritud .:esllastc vahel. Loksa vennas­kalrni~tu oll mobdunud aastatel korrastmud, Saba poolel sodi­ruJLc kaks <:uuremat iihic·haU<Ll 2~gd rijtlstatud _ia rohtu run2. v(:­'~l:'Sc' k:.h\ ~mud. J Ll89. a~iSLd korra~tas Vlli kc -·~\1a~irJa ?vlutfl-5·usk~tiL..;e S(:;lt~ nc0d kalrnu.c1, pcisttl:iS ·ha•tatahi.~cks kolme mcctri korgusccl vaskristid ning \ <t:-:csl hllcumbrised,. millek l;f:Jvceriti: ''Porkuni lahingus Jangenuik 2l.~cpt. 1944." Sarna aasta 21. septembril toi­mus lahingus Jangenute males­lamine ja hauaUHnste ptihitse­nwJc:. sccb ka Loksa vennaskal­lllJ~tul. · Kahel korral rUustati 1\~HiC\idja kalin, mis asub Uksil­cLt~l:mas kohas. Esimenc kord -;acti rist maha, teine kord, pa­rast scllc taastamist, pi.ii.iti ohku lasta. Loplikult lohuti molemad ristid ja lilletimbri.sed 5. det­sembril 1990. aastal tolleaegse kaitseministri Jazovi kasul.

· K 0 D U

Viilke-?vla:J.rja \'lUJ<isuskans,~

Sclts murctsc~ uucd nstid .'a \)t­

sustas need Laas pU.s'.it.~da Lana­vuseb rahupaevaks. 9.maiks.

Leinatalitus algab 9.mail kell 11 Vistla kalmuL :nis asub Porkuni-Tamsalu maantce aares. Sealt minnaksc edasi Sauevalja kalmule, Loksale Ia-=­hingupaika tahistava kivi juurde ja vennaskalmistule.

Rakverest valjuvad bussid bussijaama juurest kell 1 0.30,

T2msalu::t i0.4J. Ncl·d ~ipd un jhitatud Tamszluss': ja Rakvc­rcsse "'ubuvatc rongide saa\•u­miscga.

Osa v(1tma c:ldataksc lange'­nute ornakseid Ja molcmal r,m­lel sodmuid, e.·iti ; ga Porkulll lahingust osavotnuic'.

Allpool on toodud Sa!<sa poolellangenute millctaielik ni­mekiri. See on kocstatud i:ne­kombel sailinud sojaaegse ni­mekirja ja Vaike-Maarja MKS kogutud andmete p5hjal.

Karl Aasmaa, Evald AasapiJllu, Evald Aasaviili, Andrei Aleksejev, Viktor AlgjiJe, Ak~el Algpeos, ? Bormann, Endel Briker, Oskar Eerich, Kurt Eiskop, Elmar Eller, ? Erik, Endel Erme, /lugo Esc- .. llults, Rolf Glaviinius, Hargadi Hallik, Andres Hansschmidt, Elmar-Richatd He,mesmar, Lembit Humatm, Elmar Iiirna,Paavel Jaansalu (Paul Jaanson), Erbert Janes, Aleksander Kalda; Voldemar Kalberg, ? Kallas, Albert Kamp, Oskar Kase, Hans Kiindok, Kustav Kingo, L. Ki~gi, Endel Klaus, H.Klausoo, Evald Kleimann, Nikolai Kliima, Johannes Kullerkupp, August Kunn, August K!,rin, Kristjan Laas, August Liesment, Hermann Lipp, Verner Lokk, Johannes Luuberg '.Lat.~berg), Alek­sander Lusepp, Viirdi Makson, Aleksander Mer!Joo, Aleksei Murd, Toivo Niilus. Eduard Norp, Albert Odjak, Endel Pajumiie, Riidik Rudolf Pading, Aksel Parm, ? Pehka, Viktor Piho, Leo;JOld-Reinolt PiikpiJld, Arni Piiskop, Augustin Prakson, Evald Puks, Raimund PiJder, Feliks Pi'rte.', Arvi Pfirtel, Elmar Randmann, Karl Riipulk, Karl Riismandel, Aueust Roogsalu (Raagsalu), Lembit Roomet, GustM Roosalu, Eduard Roots, Richard Roots, Evald Rumvold, Elmar Saaremets, Alfnd Saarepea, Eduard Sossi, Erich Steinbach, Nikolai Tammek.iind, Elmar Tarautmaa, Ilmar Teesalu> Artur Tein, Elmar Tiirna, Otto Uin, Martin Uustani, Voldemar Viirna (Wichdrestein), Aleksand.~r Dun.

ELLUMOISA.

Vaike-Maarja Mt:inst:skaitse Selts

Andke kevad tagasi Kooli ja hariduselu korraldu­

sega on meie lastelt ja lastelas­telt ara vaetud kevad. Aga kui lapsepolves kevadet ei ole, kas siis kunagi elus seda olla saab-k.? 1.

Ulikoolid pingutavad, et taita tihedat oppeprogrammi valle­malt poole juunini, keskkoolid enam-vahem samuti, algkoolid vahemalt mai lopuni. Kellele on Eestimaal vaja loodusest, eriti looduse tarkamisest voorutatud inimesi, kes ei oska oieti see­metki mulda panna, raakimata perele toidu kasvataniisest?

Ja pedagoogid ohkavad, kui kcvadel ailditooriumi aknast vUija vaatavad. Ometi planeeri­vad nacl ise ennast iga paari-

kolme paeva tagant eksameid vastu votma ja konsultatsioone lugema, tundes enesevaarikust tousmas seda enam, mida rob­kern ja kindlamalt tudengeid auditooriumis istub; mida edu­kamalt on teadmiste nimel noo­re inimese bioloogiline pro­gramm segi aetud.

Meie vanaisadel oli selge, et koolitoo peab olema Iabi karja valjalaskmise ajaks. Ega nad vist aimanu<iki, et veel suurema teene kui karjale ja majandusele tegid nad sellega oma lastele.

Karjalaskepaevad o~ meil ta­valiselt 10.-20.mai paiku, va­hel varemgi. Maikuu alguseks peaks oppetoo ruumis labi ole­ma. Ulesandeid suveks ja su-

vepraktikaks saab anda enam­v~em igal erialal. Eestlastel

.. peab olema oma tee ka haridus­elus. See ei tohiks seisneda ida voi llliine kopeerimises. Noorte­le tuleb anda voimalus elada kevades, suves ja stigiseski. Siis nad ei ntirine ruum ·,des tal vel, hilisstigisel ja varakevadel. Siis ei pea nad ·Iaanest toiduabi vas­tu votma. ~Siis· <;on nad voimeli­sed jatkama se<:a, mida suurte metsade vahel alustasid Johann Koler, Mart Saar, Anton Tamm5aare, Voldemar Jannsen ja paljud teised.

LEIDA LEPAJOE

* Ekskavaator ETC 1607-t * Traktor MTZ 82

buldooseri ja rippseadmega * MTZ 82 mootor D-240 * Jarelveetav greider * Rippseade traktorile MTZ 82

. - ----·-1 Oiude sunnil muua j

uus PIIMAVANN I I Homme tuleb KR001V! koos

JAHUTUSSEADMEGA. i i I

Tana 6htuni saate "BIKOit" osta

PESUMASINAID "Vjatka 140501 11

,

TSEMENTI M 400, SEI NAPEEGLEI D

Teave esmasp ja kolmap Viljandi tel 6 31 41,

i i I

6 31 91. Lauri.

KURESSAARE METSKOND

muub odavalt

., 120x60 mm, LINOLEUM I.

2a MANNISEEMIKUID.

Ja rublade eest! Tasumisel voimalikud

k6ik Teile sobivad varian did.

Tel (8 245) 7 51 57. Kl15-18 tel49 2217.

Muua SUHKRUPEEDI

SEEMET.

K-Jarve tel 2 21 23.

Firma ostab kiiresti 35-40 m3 kvaliteetset

KASEPALKI (UibimOOt 26-45 em

pikkus 2-4 m) Info telefonil66 65 65.

Vitabric-etikett sisaldab 101kel1llede sa111tusa1net, mis eraldub aeglaselt etiketilt vette ning hoiab vee vaasis kristallpuhta ja varske.Kui kasutad vitabric­etiketti pikeneb lillede ja vaasi kasutusiga.

LOikelillede sailitusvahend CHRYSAL RVB lOikelillede tootjatele ja mQUjatele - 5 liitrine nOu aaksab 319 FIM-1 ja 10 liitrile veele lisatakse 2 ml· sailitusvahendit. ·

AIANDUSHUVILINE - mete jaemUUjate kaudu saad endale osta kOik tarviliku - seemned,kiled,katteloori,potid, lillepoti Umbrised,taimekattseprttsid ja -vahendid, vaetised,tOOriistad ja tehnika. ·

·-

.NBJOtsime mQUgtagendiks,kuni 35.a teotahtelist 1 inimest kellel oleks katmikaianduses tOOtamise · kogeaus(eeliaeks Rapina vOt EPA agronooaia

haridus).T&iendav v&ljaOpe toiaub emafirmas Soomes.Eeltsteks soome keele valdaaine ja isikliku auto omamine.Palk too vaariline.

Jautljad:

AS SCIIE'l'ELIG BV · MUSTAMU TBI 60 Bl-0108 TALLINN TEL.: 521709 FAX:+JSB-49-319764'

lS Jaralko, 1111 U, ralllu, tel. 5U Olt, mtad I·R 10-17 ; lS Pions IUIUIIplued:!alUu,llln ta 25,antid I·R 9-ll,tel.:U4555

leBa, Ja111 ta i ,an tad I·R 9~ II, tel. : 7U9U AS EeSt:t So:rdi-.,M6lgu kabplue-ladu(Tartu mnt. alres:r;

· · avatud E-R' lD-16;

11

f\4r 1s (240) • Neljapaev, 30. aprill1992 ~~(£.

12 . .

15.- aptillist 15. maini. uvu~UA.., neljak:s kuuks Guuni - sept.) - 295 rbl.

Hind uutele tellijatele neljaks kuuks - 340 rbl. Tellimishind iiheks kuuks - 85 rbl.

Tasuda saab ka maksetsekiga ... VIIM~NE RUBLA OIGESSE KOHTA!

NOO TALLINNAS

8. JA 9. MAIL KADRIORUS

LAULUVALJAKU LOUNAPOOLSES .. (ORU) PARKLAS

,ISTIKUTE SUURM00K INFO TELEFONIDEL

426-426 426-450

EE2400 TARTU. T AHE 116 KL. 8~14 TEL. 72 842

Ostame suurtes ja vaikestes kogustes

KASEPABERIPUUD igal teisipaeval Parnus NIIDU laos.

Tasu sularahas kohapeal. Hinnad vaga soodsad.

Info Tin tel 53 96 22, M; "Lin non".

IZ~ -I<OMBI A~ 28 £.-R- 11-18 ~8~ E-R:.·~~J 7

'. - -"" ~~ - -

T E A ~ E C

Tellid ''MAALEHE'', void voita ''J onsered'' sae pealekauba

)

''Maalehe" toimetus loosib oma tellijate vahel juunikuus iihe hinnatud "'Jonsered" mootorsae. Loosimine toimub nii, et toimetuses t6mmatakse loosirattast iiks sidejaoskood. edasine liisut6mbamine onjuba kobapeal.

Seeparast iirge unustage.uuendamast "Maalehe" tellimust! Hind juunist septembrini 84 rubla.

ICUHUI

ULLELE •

NSVL SIDEMINISTEERIUM cAJAKIRJANt>USLEVb ABONEMENT I

VALJ~NDELE I I -VJIUAAND£ INDEil$

It KUUD Jll aT 41 slal rl al 9IJolnlt21 I J J J I J I I I l J

K!..IHU J ICELLELi!

KATTETOIMEfAMIS· KAART

I ' J..l ·-I i.~t; I VUU<ND"""'.;I

ittLLJMINE RBL. ICOP. I( om pl. Hind ...

[ioABERADR. RBL •• ICOP.

II A. ICUUD

t T 2 al cl s T 6T 1 TaT v l1oT uT 12T

T 111T1Tffll l

Nuud on v6imalik koju tellida ka ajalehte ''Talu Maa ''.Hind juu­nist septembrini 20 rubla (indeks 69853). Talupidajatele m6eldud leht ilmub kord kuus.

V6imalik on veel tellida ''Piimalehte". Hmd juunist detsembrini 20 rubla (indeks 69823). Leht ilmub ule kuu. Need, kellel on "Pii­maleht" te~ks aastaks tellitud, juurde maksma ei pea, sest binda­de t6usust tekkivad lisakulud on lubanud kanda Eesti Piimaliit.

Maksta saab l<..a hoiupanga t.Sekkidega. Tapscmalt Joe 9.cprilli "Maalehest".

TAL U ' M A A Kasuta viimast voimalust tellida Iehti rublade eest! Me . _.,S...

20 . . .. .Toill_!etuselt .~n kiisitud!.miks on. "l\~aalehe"d·~';"eltellimise

• . . lund vordne nn uutele telhjatele km netle, kes te IStd lehe ter-. Yeks aastaks? . l-;.ut me J<m.:ltelhmist kavandas1me, lahtusime sellest, et enamik lugejaid, !W> tellisid "Maalehe"

va1d kolmeks voi kuueks kuuks, on pensionarid, paljulapselised pered Ja need, kellel ei olnud mul­lu sugisel v6imalik korraga suurem3t rahasummat valja panna. Seeparast tegime k6igile i.ihise telli­mishmna, lahtudes paberi-, trliki- ja postikuludes~. SW rubla on mete kalkulatsiooniaes madalaim, mitte korgeim hind. Omalt poolt lubame, et k:.li suudame odavamalt toime tuBa, arvestame seda aasta viimaste kuude "Maalehe" hinna juures.

Firma ostab · pidevalt

PABERIPUUD. Tasumine koheselt.

Tin tel 44 86 82.

I.-----~-·------~···]

I Raudbetooni tootjad!

lr,~l lA R I K E s K u s I I Miiub illckandega ja sularahas: I I· sarrusterase p()kkamise-loikamisel I liini A')t(.Pit • 009 j I . 60 I mahuga betoonisegisteid 1

i -puidutootlemispinke 1 1

• elektrikeevitus seadmeid ! INFO: 233-328 I

AUTOIAUPLUS "LAGOSn MUUB VALUUTA EEST:

Diisel koubabusse Ford Transit, ~ Hiace, Fiat, IVECO, ~'\arcedes 8a1z ~~ dMNy ~Van T~iniga (7 istekohto) diisel veoaibid Mercedes Benz, Fiat Ducalo, JOyoto Dyna Ferrari 16stukitega 1 ,5 · 2,5 T SOiduautosid FOrd Taurus, Volvo 7 60 Turbodiisel

Pi:irnasalu 11, Saue, Tallinn, TEL. 596 187

AS KOMPLEKT muub:

e TRAKTOR DT 75 Hind 0 TRANSPORTOOR TZK 30 e VENTILEERiTAV PUNKER BV 40 e KONTEINERKATLAMAJA TKU 07 e AUTOKAAL 30 t • ORG VAETISE LAOTI PRT 10

Tartu, Vitamiini 4. Tel (8 234) 3 37 18.

404 000 79000 96800

1 200000 200 000 105 000

_\, . r J.i.f.:~

200106 TALLINN TOOMPUIESTEE 16 FAX 45 29' 02

PEATOIMETAJA OLEV ANTON 45 35 21

MAJANDUSTOIMETUS 45 07 07 FOLIITIKATO!METUS 45 18 77

KODU·.Ji\ KUL TUURJTOU<1ETUS 45 3S 18

KUULUTUSTE KONTOR TOOP KL 1 0 16 TEL 45 17 1 9 TOOMPU!ESTEE 16

lllND 3 RRL TIRAAZ 115 bOO INDEKS 6978-+