„kohalikud biokütused ja lihula...

„Kohalikud biokütused ja Lihula katlamaja“

Lihula, november 2011

Margus Källe Lihula valla arendusnõunik E-post: [email protected] Telefon 47 24637, 56 655521

www.eeagrants.fin.ee Rahastatud Islandi, Liechtensteini ning Norra poolt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahendusel

Projekt „Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas“

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

http://www.eeagrants.fin.ee/

I. LIHULA VALD

Pindala 384 km2 Elanike arv 2594 sh Lihula linn 1450 Haritav maa 9000 ha Looduslik rohumaa 6000 ha Metsamaa 13000 ha Muu maa 10000 ha Looduskaitse all 47% vallast

Matsalu lahe suudmeala Foto Tiit Kaljuste

Lihula vald, OÜ Lihula Soojus „Kohalikud biokütused ja Lihula katlamaja“

Kohalikud biokütused ja Lihula katlamaja

II. MATSALU RAHVUSPARK

Linnuriik: 170 pesitsevat liiki 260 läbi rändavat liiki Maastikud: roostikud 3000 ha luhad 4000 ha rannaniidud 2300 ha puisniidud

Fotod Tiit Kaljuste

Lihula vald, OÜ Lihula Soojus

Lihulas „Kohalikud biokütused ja Lihula katlamaja

III. OÜ LIHULA SOOJUS

100% Lihula valla omanduses olev äriühing Kütus põlevkiviõli, 2009/2010.a. alates biomass. Tarbijani jõuab 3,2-3,5 GWh soojusenergiat aastas. Keskmine tarbimisvõimsus 0,4-0,9 MW, tippkoormus 1,5-1,8 MW Katlad: kuni 2009.a. kaks E/19 0,65 MW vesi-aur katelt ja (1980) , Danstoker Multimaiser 1,23 MW veekatel (1995). Kaugkütte tarbijad Lihula linnas kokku 14 objekti, sealhulgas 8 korterelamut, Lihula Gümnaasium, spordihoone, kultuurimaja, lasteaed, muusika ja kunstikool, raamatukogu, vallamaja Sooja hind 2008/2009.a. 57,71 €/MWh (903 kr/MWh), lisaks käibemaks)

Maa-amet @ Eesti Põhikaart


Lihula Aia 16 katlamaja 2008.a. suvel


III. OÜ LIHULA SOOJUS

OÜ Lihula Soojus katlamaja Aia 16 Lihula, pindala 2,1 ha

Maa-amet @ Ortofoto



IV. MIKS?

"Lihula valla arengukava aastataeks 2007-2017" (http://www.lihula.ee) punkt 5.2.1. „Võtta kasutusele kohalikud kütuseallikad, eelkõige rohtne biomass (hein, põhk, pilliroog) ja väheväärtuslik puit. Luua vallas eeldused uue majandusharu, kohalikele biokütustele tugineva energeetika tekkeks, milline oleks täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele, looks töökohti kohalikule vähekvalifitseeritud tööjõule, oleks odava soojusenergia allikaks ning Lihula linna kaugküttesüsteemi kohalike biokütuste kasutamisele ülemineku eelduseks ja suurendaks raha hulka kohalikul turul.“


http://www.lihula.ee/


IV. MIKS?

1. Lihula linna kaugkütte süsteem põhineb kallil ja keskkonda saastaval põlevkiviõlil. Fossiilsete kütuste, sh põlevikivi hind on pikemaajalises perspektiivis ainult tõusmas. 2. Kasutamata on piirkonna rikkalik taastuvkütuste potentsiaal - Matsalu märgala pilliroog, luhahein, võsa ja piirkonnas tekkivad põllumajanduslikud jäätmed - põhk, väheväärtuslik hein. 3. Vajadus säilitada Matsalu rahvuspargi roostikud, rannakarja- ja heinamaad ning Kasari jõe luht. Poollooduslike avamaastike kadumine toob kaasa Matsalu linnuriigi kadumise meile tuntud kujul. Vajalik on regulaarne rannaniitude ja luhta niitmine ning roolõikus. Niitmisel saadud biomass on loomasöödana väheväärtuslik, lisaks on oluliselt viimase 10-15 aastal vähenenud veiste arv. Probleem – kuhu panna saadud hein ning roojäätmed!?



IV. MIKS?

Eesmärgid: 1. kasvuhoonegaaside tootmise vähendamine OÜ Lihula Soojus katlamajas, 2. säilitada Matsalu rahvuspargi ja teised piirkonna poollooduslikud maastikud, 3. mitmekesistada Lihula valla majandust, 4. luua uusi või vähemalt säilitada olemasolevaid töökohti, 5. vähendada Lihula linna kaugkütte hinnatõusu ning muuta see maailmaturu kütuste hindadest vähem sõltuvaks, 6. vähendada Lihula valla eelarve kulusid



V. BIOKÜTUSTE RESSURSS

Peamine biokütuste allikas - Matsalu rahvuspargi avamaastikud, sh Kasari jõhe luht

Pindala ha

Roog 2000 10 38 23 9,1

Puit 400 0,75 2,3 1,8 0,7

Hein 1000 2 6 3,6 1,5

Kokku 3400 12,75 46,3 28,4 11,3

Kuiv biomass

kilotonnides

Biomassi

energeetiline

ekvivalent

GWh

Biomassi soo-

juslik väljund

GWh

Aastasaagi

küttevõimsus

MW

Matsalu rahvuspargi bioenergeetiline ressurss

Tõnu Lausmaa, energiakeskus "Taasen", 1999.a.

2006.a. korraldatud küsitluse ajal olid kohalikud põllumajandustootjad valmis Lihula katlamajale tarnima heina 2000, põhku 500 ja pilliroogu 200 tonni.

Juhul kui Lihula katlamaja viia täielikult üle rohtsele biomassile, siis jääb vajaliku biomassi kogus sõltuvalt aastast 1200-1500 tonni vahemikku.


Kohalikud biokütused ja Lihula katlamaja Lihula vald, OÜ Lihula Soojus


Heinarullide kuhilad Kloostris 2007.a. sügisel


Heinapakid Kasari jõe luhas, september 2008.a.


Matsalu lahe pilliroost valmistatud tooted


V. BIOKÜTUSTE RESSURSS

Kütus Niiskuse sisaldus %

Põhk/hein/õled 15-18 4,0-4,17 100-135

45-60 2,2-2,6 280-300

Saeveski laastud, kuiv 1.8.20 4,2 180

Puidugraanul 6.8.08 4,8 660

Tükkturvas 35-40 3,3 387

Freesturvas 45-50 2,6 341

Põlevkiviõli - 9,6 960

Kergeõli - 11,5 840

Maagaas m3 kohta - 0,01 -

Vedelgaas - 13 -

Kütuse kütte-

väärtus MWh/t

Kütuse erikaal

kg/m3

Märg biokütus/biomass

(hake,koor,saepuru)

AS Tamult. http://www.tamult.ee/web/?l=ee&c=233&a=1527

Kütuste võrdlustabel

Põhu, heina jms biomassi kütteväärtuseks Lihula katlamaja rekonstrueerimise projektis arvestatud vahemikku 3,0-3,5 MWh/t, ehk ligikaudu 3 korda väiksemaks kui põlevikiviõli kütteväärtus.


http://www.tamult.ee/web/?l=ee&c=233&a=1527

http://www.tamult.ee/web/?l=ee&c=233&a=1527


VI. EELTÖÖ

XX sajandi 1990-dad aastad Matsalu Looduskaitseala töötajad eesotsas Aleksei Lotman'iga esitavad idee – kasutada Matsalu märgala rohtset biomassi Lihula linna kütmiseks. Põhjus - Matsalu maastikud hakkasid kiiresti linnustikule ebasoodsas suunas muutuma e. võsastuma. 1999.a. Valmib Taastuvenergiakeskuse „Taasen“ (projektijuht Tõnu Lausmaa) koostatud põhjalikum uuring „Matsalu märgala biomass biokütusena“ 2001.a. Kohalike taastuvate biokütuste kasutusele võtmine Lihula linna kütmisel saab kirja Lihula valla arengukavasse.



VI. EELTÖÖ

Projekt „Eluterve ja jätkusuutlik keskkond Lihula vallas - Matsalu märgala pilliroo ja muu biomassi kasutamine Lihula linna energiavarustuseks“ 01.03.2005 – 01.03.2006. Maht 23 650 eurot (0,37 miljonit kr), projektijuht Lihula Vallavalitsus Rahastaja: PHARE STRUKTUURIFONDIDE PROJEKTIDE ETTEVALMISTAMISE FOND (PPF II) 74% Eesmärk - Lihula katlamajas pilliroo ja muu rohtse biomassi kasutamise tehnilise võimalikkuse ja majandusliku tasuvuse selgitamine Uuring keskendus enam pilliroo ja vähem heina kasutamis-võimaluste selgitamiseks. Vaatluse all oli kogu tehnoloogiline protsess. Käsitleti rohtsest biomassist briketi ja pelletite tootmise ning sooja ja elektri koostootmise võimalusi.



VI. EELTÖÖ

Projekti tulemusel valmisid: 1. Eeluuring "Matsalu Märgala roo ja muu biomassi kasutamise võimalused energiatootmisel Lihulas" koostaja Ülo Mets 2. Tehnoloogia tehnilis-majanduslik uurimustöö “Pilliroo põletamiseks sobivaima soojuse ja elektri koostootmise tehnoloogia uuringu läbiviimine ning tehnoloogia tarnijate pakkumiskonkursi dokumentatsiooni ettevalmistamine” koostaja TTÜ Soojustehnika Instituut 3. Euroopa Liidu Struktuurifondidele esitatava projekti rahastamistaotlus


Lihulas „Kohalikud biokütused ja Lihula katlamaja

VI. EELTÖÖ

Järeldused: Biokütuste kasutamine Lihula katlamajas on võimalik nii tehniliselt kui majanduslikult juhul kui: 1. kasutatakse võimalikult palju olemasolevaid tehnoloogiaid, sealhulgas põllumajandustehnikat biokütuste varumisel; 2. katlamajas on võimalik kasutada erinevaid biokütuseid, sh nii pilliroogu, heina, põhku kui ka puidujäätmeid; 3. leitakse ehitustöödeks osaliseks katmiseks tagastamatut abi. Suurimad riskid: 1. kütuste ebaregulaarne või vähene laekumine esmajärjekorras ilmastikutingimustest olenevalt, 2. biokütuste hinna tõus, 3. tarbijate arvu vähenemine.



VI. EELTÖÖ

Projekt „Rohtse biomassi kasutuselevõtmine Lihula soojus-varustuses” 15.08.2006 - 31.05.2008

Esialgne maht 32 000 eurot (0,5 miljonit krooni) Projekti juhtpartner OÜ Lihula Soojus Partnerid: - Lihula Vallavalitsus - Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioon - TTÜ Soojustehnika Instituut - OÜ Kirbla Rahastaja: EUROOPA REGIONAALARENGU FOND 64% Projekt viidi ellu Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006 4. prioriteedi “Infrastruktuur ja kohalik areng” meetme 4.2 “Keskkonna-infrastruktuuri arendamine” raames



VI. EELTÖÖ

Projekti tulemusel koostati OÜ Lihula Soojus Lihula Aia 16 katlamaja rekonstrueerimise ehitusprojekt, sealhulgas:

- Arhitektuur-ehituslik ja konstruktiivne osa; - Tehnoloogiline osa; - Elekripaigaldis; - Tulekahjusignalisatsioon Ehitusprojektis nähti ette:

- Lihula Aia 16 katlamajja 800 kW võimsusega rohtsel biomassil ja 1000 kW võimsusega puidujäätmetel töötavate katelde paigaldamine, - kütuselao ehitus, - biokütuste etteandeseadmete installeerimine ja olemasolevate seadmetega sidumine

Projekteerija AS Tamult



VII. REKONSTRUEERIMINE

Projekt "Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas“ 01.03.2008 – 31.10.2009

Maht 735 000 eurot (11,5 miljonit krooni) Projekti juhtpartner OÜ Lihula Soojus, projektijuht OÜ Foxia Partnerid: Lihula Vallavalitsus, Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon, TTÜ Soojustehnika Instituut, OÜ Kirbla Rahastajad: ISLAND, LIECHTENSTEIN NING NORRA EUROOPA MAJANUS-PIIRKONNA FINANTSMEHHANISMI VAHENDUSEL 0,38 miljonit eurot (5,8 miljonit krooni) e. 50%, OÜ Lihula Soojus 50% (pika- ajaline laen) Projekt rahastamistaotlus esitati augustis 2006.a. Rahastamisotsus 13. novembril 2007.a. Toetusleping allkirjastati 23.05.2008.a. Lihula vald, OÜ Lihula Soojus


Lihula katlamaja ehitamisest

Toetuslepingu allkirjastamine 23.05.2008.a.

Lihula Kultuurimajas


Norra Suursaadik T.E. hr. Stein Vegard Hagen

Rahandusminister Ivari Padar, Keskkonnaministeeriumi Välisfinantseerimise osakonna juhataja kt Katre Eljas-Taal, OÜ Lihula Soojus juhatuse esimees Tõnu Teesaar




2008.a. suvel ja sügisel läbiviidud riigihanke tulemusel sõlmis OÜ Lihula Soojus 19.12.2008. töövõtulepingu AS'ga Tamult Lihula Aia 16 katlamaja rekonstrueerimiseks, tähtajaga 31.08.2009.a. Lepingu maht oli 735 000 eurot (11,5 miljonit kr) ilma käibemaksuta. Tööga alustati 04.mail 2009.a.


VIII. TULEMUS

Lihula katlamaja rekonstrueeriti täielikult 2009/2010 kütteperioodiks, sealhulgas: - demonteeriti vanad põlevkiviõlil töötavad katlad ning kogu katlamaja vananenud seadmed, - paigaldati Danstoker'i universaalne kuiva rohtset biomassi (lubatud niiskus <18%) või hakkpuitu (lubatud niiskus <45%) põletav 1,8 MW põhikoormuskatel, - katlamajale ehitati juurdeehitus, kuhu paigutati biokütuse etteandesüsteemid ning biokütuste hoidmiseks sobilik ja kütuse eripärast tingitud spetsiifilistele ehitus-tehnilistele nõudmistele vastav ladu koos tõstemehhanismidega, - katlamaja häireteta töö tagamiseks paigaldati uus veepehmendus-süsteem, uuendati torustikud, juhtimisautomaatika, tuleohutus- ning elektri-süsteemid - reservkatlana jäeti alles põlevkiviõli kasutav Danstoker Multimaiser 1,23 MW katel - ehitati betoonplaatidest laoplats katlamaja biokütustega varustamise võimaldamiseks


VIII. TULEMUS

Taastuvate biokütuse kasutuselevõtuga kadus vajadus põlevikiviõli kasutamiseks Lihula katlamajas. Remondi ning erakorraliste avariide juhuks säilitati olemasolev õlikatel reservkatlana. Tavarežiimides kasutatakse 100% kohalikke taastuvaid biokütuseid ja põlevkiviõli jääks vaid reservkütuseks.

Lihula Aia 16 katlamaja rekonstrueerimise tulemused

Ühik

Põlevkiviõli kasutamine tonni/aastas 450 0

CO2 emissioon tonni/aastas 1350 27

SO2 emissioon tonni/aastas 20 0,4

GWh/aastas 0 4,2

MW 0 1,8

Enne rekonst-rueerimist

Peale rekonstruee-rimist

Energia toodang kasutades taastuvaid biokütuseid

Biokütuseid kasutava katla võimsus



VIII. TULEMUS


Lihula katlamaja taasavati 02. oktoobril 2009.a.

Lindi lõikasid läbi OÜ Lihula Soojus juhataja Tõnu Teesaar, Norra Suursaatkonna I. Sekretär Ingrid Susanne Farner, Lääne Maavanem Neeme Suur, Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Riigikogu liige Aleksei Lotman ning Lihula Vallavanem Anu-Lii Jürman

Projekti meeskond


VIII. TULEMUS


Peatöövõtja: AS Tamult Alltöövõtjad: AS Maru Ehitus, OÜ Kraanavabrik, OÜ Magistraal


VIII. TULEMUS



VIII. TULEMUS


1 heinapakk kaalub ligikaudu 350 kg, see põleb umbes 1 tunni ja annab ligikaudu 1 MWh soojusenergiat


VIII. TULEMUS


Kütuselao PVC kattest katus ja seinad võimaldavad kasutada rohkem päevavalgust - elektri kokkuhoid!


VIII. TULEMUS


* Lihula suurimaid „turismiobjekte“ * Meedia huvi


IX. 2009-2011 TALVED, KOGEMUSED


* Jäime ellu, vaatamata karmidele talvedele, katlamaja käivitus vastavalt plaanitule, tõsiseid tõrkeid Lihula linna soojavarustuses ei ole olnud. * Aastas kulub ligi 1000 tonni heina ja 200 tonni hakkpuitu, põlevkiviõli praktiliselt ei ole kasutatud. * sooja piirhind 57,71 €/MWh (903 kr/MWh) ilma käibemaksuta, tegelik müügihind 2010/2011 ja 2011/2012 54,96 €/MWh (860 kr/MWh). Kogemused, tähelepanekud: 1. Väga tähelepanelik peab olema kütuse kvaliteedi osas (heinapakid või rullid kuivad ja mittepaakunud või -jäätunud, hakkpuidus vähe lund jne). Hein ja põhk peab olema hekseldatud enne pakkimist või rullimist 10-15 cm pikkusteks kõrteks; 2. Mida suurem universaalsus - seda parem. Hein, põhk, hakkpuit, pakid, rullid; rohkem kui üks tarnija. Kütuste hinnad ja ilmad on muutlikud! 3. Kuiva heina ja niiske hakkpuidu pikaajalist ühes ruumis ladustamist tuleb vältida;


IX. 2009-2011 TALVED, KOGEMUSED


4. „Lihula lahendust“ ei ole enamasti üks-üheselt võimalik mujal rakendada. Kombinatsiooni - väikelinna kaugkütte katlamaja + ligidal olevad ulatuslikud looduslikud rohumaad - ei ole Eestis arvukalt. 5. Kütteheina varumisel ei erine heina hinnad oluliselt turuhindadest. Heina hinda mõjutab mootorikütuste hind. Kütteheina hind - heina hind tarnija poolt katlamaja lattu tooduna ja virnastatuna. 6. Biokütuste katlamaja hooldus on töö- ja materjalimahukam kui vedelkütuste katlamaja hooldus. Seadmeid ja liikuvaid osi on oluliselt rohkem. 7. Nimekiri väikesi tehnilisi täiustusi ja tähelepanekuid - pöörduda katlamaja juhataja Tõnu Teesaar'e poole :-)

NB! Ilma EEA Grants 50% tagastamatu abita ei oleks projekti olnud

võimalik ellu viia.


X. PLAANID 2011 - ...


Plaanid: 1. Laiendada Lihula linna kaugküttevõrku ja saada juurde uusi tarbijaid. 2011 sügisel lisanduvad Lihula mõis ja Lihula Konsum, 2012 loodetavasti Lihula Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekandekeskus ning paar väiksemat tarbijat. 2. Rekonstrueerida olemasolev Lihula linna kaugküttevõrk, vähendada soojakadusid 2010.a. novembris esitas OÜ Lihula Soojus KIK-le projekti „Lihula linna kaugküttevõrgu uuendamine ja

täiendavate ühenduste rajamine“ rahastamistaotluse, milline rahuldati 2011.a. Omaosalus 50%.

Projekti eesmärgiks on 2011-2013.a. rajada uued soojatorustikud 7 uue tarbijani, mille tulemusel lõpetavad töö fossiilseid kütusi tarbivad lokaalsed katlamajad (aastane kasutatav kütuse kogus 81 tonni kerget kütteõli ja kivisütt) ning rekonstrueerida kõige halvemas seisukorras ja suurimat soojakadu põhjustavad kaugküttevõrgu maa-alused ja maa peal asetsevad lõigud. Aastase tarbimise kasv ca 15-20 % (450-600 MWh).

3. Suurendada katlamaja universaalsust rohtse biomassi kütusena tarbimisel - luua võimalus hekseldamata heina rullide kasutamiseks! 2011/2012 kütteperioodist saab lisaks pakkidele kütusena kasutada ka hekseldatud heina palle.

TÄNAN!

Margus Källe Lihula valla arendusnõunik E-post: margus.kalle @ lihula.ee Telefon: 47 24637

www.eeagrants.fin.ee Rahastatud Islandi, Liechtensteini ning Norra poolt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahendusel

Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas

http://www.eeagrants.fin.ee/

„kohalikud biokütused ja lihula...

Documents