nr 12 (156) 2. aprill 2009 saare kütus – eesti vanimaid ...Šokolaad snickers, twix, mars...

5
AS Saare Kütus Asutatud: 1989 Omanikud: saarlastest era- omanikud Töötajaid: 29 Tegevussuunad: kütuse jae- ja hulgimüük, transporttee- nused. Käive: 120 mln NR 12 (156) 2. aprill 2009 Saare kütus – Eesti vanimaid kütusefirmasid Saare Kütuse tagahoovis seisavad suured kü- tusemahutid kui tunnusmärgid ühest teisest ajast ja suuremat kasutamist need enam ei leia. Kuid vanarauaks pole neid ka mõttekas müüa. Eesti Õliühing tunnistas 2001. aastal Margus Hieti Eesti parimaks kütuseärimeheks. Heli Salong [email protected] „Nad on ilusad vaadata, sel- lepärast nad siin on. Ei näe põhjust maha lõigata,” vastab Saare Kütuse direktori Mar- gus Hiet lõbusalt. Mahutites tõesti enam suurt midagi ei ole, sest autode- ga kohale toodav kütus läheb kohe tanklatesse. „Mis me seda solgutame, mõistlikum on kohe kohale viia,” on Marguse üks põh- jendus, aga kohe järgneb ka teine: ”Kütusehinna kõiku- mine on nii suur ja kütus on kallis, et pole mõtet suurt ko- gust ette osta. Kui sisse tood ja hind kukub 30 senti - risk on suur.” Küll on aga Saare Kütus tei- nud riigile pakkumise, hoida siinsetes mahutites oma va- rusid. „Millegipärast tahab aga riik täna hoida seal, kus tema meelest kõige odavam – vä- lismaal. Kui riik nii arvab, siis nõnda on,” kommenteerib Margus. „Suuri mahuteid on veel näiteks Tallinnas, Tartus, Vil- jandis. Hiiumaal ja Haapsalus lõigati need maha, Pärnus sa- muti likvideeriti,” loetleb Margus. Saare Kütuse hoovil on suu- ri ehk vertikaalseid mahuteid 45 tükki, nendest suuremad on kuus mahutit suurusega 2000 m 3 ja kaks mahutit suu- rusega 700 m 3 . Mahutid ehitati veel Nafta- baasi lõpu ajal ning need olid torude kaudu ühenduses sada- maga, kust laevadega toodud kütust mahutitesse pumbati. Vajadus torude järele võib tulla siis, kui kütus hakkab lii- kuma jälle meritsi. Hetkel on Saare Kütusel ka- sutada vedudeks kaks suurt ja üks väike Scania paakau- to. Kõige esimene Scania auto seisab aga mahutite juures au- kohal nagu muuseumiekspo- naat, meenutades neid aegu, kui sellise suure auto kasu- tuselevõtt jättis tööta seitse väiksemat Zil- ja Maz- tüüpi kütuseveokit. Kuidas aga täpselt kunagi- sest Naftabaasist Saare Kütus sai, see on omaette lugu. Olgu öeldud vaid mõned märksõ- nad. Praeguse ASi Saare Kü- tus eelkäija oli rahvaettevõte Saare Kütus, mis moodustati 1989. aastal. „See oli selline tore ettevõt- luse vorm ja Eestis oli neid 5- 6 tükki. See oli nagu kolhoos, kus kõik töötajad olid osani- kud. Oli muutmise-uutmise aeg. Saaremaa Naftabaas oli selleks ajaks juba ühe korra õhku lennanud ja kaks korda põlenud. Ja nii mõtlesid Ees- ti Kütuses olevad inimesed, eesotsas Riho Sillaga, et nad on uutmismeelsed ja eesrind- likud, kui annavad ettevõtte saarlastele rendile - las lenda- vad õhku ja põlevad, ühesõna- ga, toimetagu seal ise. Nii sündis Saaremaal Eesti esimene erakapitalil põhinev kütuseettevõte. Paar sellist tanklate rendiga tegelevat kü- tusefirmat oli veel, kuid kõik teised on tänaseks lõpetanud,” meenutab Margus. Seega võib öelda, et sel su- vel 20-aastaseks saav Saare Kütus on ilmselt üks Eesti va- nim kütusefirma. Ehkki paljugi on muutunud sellest ajast, kui Saare Kütus oli Saaremaal ainuke kütuse- ga varustaja on Margus täna- selgi päeval optimistlik. Kokku on Saare Kütusel seitse tanklat ja kõik neist pole ööpäevaringselt avatud. Koostöös Statoili, Alexelaga ja Go Oiliga saab nende tank- lates kasutada ka Saare Kütu- se kliendikaarti. Tankida saab mandril 42 tanklas. Samuti on Saare Kütusel sooduskaart, mis annab soo- dustust –20 senti kütuse liit- rilt. Kasutades sooduskaar- ti, saab kütuse Saare Kütu- se enamuses tanklates kätte sama hinnaga, mis Neste au- tomaatjaamast. Kõige rohkem teatakse muidugi Roonimäe tanklat, kus saab tankida, autopesu- las spetsiaalsete pehmete har- jadega autot pesta, vedelgaasi, autokeemiat, küttepuid ja sau- navihtu osta. „Ütlen ausalt, et ei ole va- het, kas ehitada tankla Tal- linna või Saaremaale. Maa on ehk siin odavam, aga teh- noloogia ja ehitusnormid on igal pool ühte moodi ning see on kallis. Kui käivet ei ole, ei tasu ära. Kindlasti oleks Saa- remaale tanklaid juurde vaja, kuid need ei tasu ennast ära,” on Marguse seisukoht. Küll aga saavad tanklatest kaugel elavad talunikud Saare Kütuselt abi sel moel, et firma toob kütuse koju kätte. „Meie hulgimüük algab 1000 liitrist, kuid kaudu min- nes oleme kätte toimetanud ka väiksemad kogused,” kinnitab Margus. “Muude kaupade ja teenus- te puhul on ilus rääkida, et kü- tusehinnad tõusid, sellepärast tuleb ka hinda juurde. Kui aga kütus on läinud tükk maad odavamaks, pole paljude kau- pade ja teenuste hinnad lange- tanud. Tihti oli kütuse hinna tõus lihtsalt ettekääne, et omal hinda tõsta,” usub Margus. Ning nagu muuseas li- sab Margus: “Eks raskel ajal võiks ju eelistada saaremaist, nii nagu Saare Kütus on ikka proovinud omasid toetada, näiteks merepäevi ja Saare- maa Rallit ja muidugi tahan tänada kõiki kliente ja koos- tööpartnereid.” Fotod: Irina Mägi Saare kütus kasutab kütuse veoks Scaniaid.

Upload: others

Post on 04-Mar-2021

1 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: NR 12 (156) 2. aprill 2009 Saare kütus – Eesti vanimaid ...Šokolaad Snickers, Twix, Mars Snickers Risso rapsiõli 1l Rapsiõli Maadlex l prillikuu on Enserdi sünnipäevakuu 15

AS Saare KütusAsutatud: 1989Omanikud: saarlastest era-omanikudTöötajaid: 29Tegevussuunad: kütuse jae- ja hulgimüük, transporttee-nused.Käive: 120 mln

NR 12 (156) 2. aprill 2009

Saare kütus – Eesti vanimaid kütusefirmasid

Saare Kütuse tagahoovis seisavad suured kü-tusemahutid kui tunnusmärgid ühest teisest ajast ja suuremat kasutamist need enam ei leia. Kuid vanarauaks pole neid ka mõttekas müüa.

Eesti Õliühing tunnistas 2001. aastal Margus Hieti Eesti parimaks kütuseärimeheks.

Heli [email protected]

„Nad on ilusad vaadata, sel-lepärast nad siin on. Ei näe põhjust maha lõigata,” vastab Saare Kütuse direktori Mar-gus Hiet lõbusalt.

Mahutites tõesti enam suurt midagi ei ole, sest autode-ga kohale toodav kütus läheb kohe tanklatesse.

„Mis me seda solgutame, mõistlikum on kohe kohale viia,” on Marguse üks põh-jendus, aga kohe järgneb ka teine: ”Kütusehinna kõiku-mine on nii suur ja kütus on kallis, et pole mõtet suurt ko-gust ette osta. Kui sisse tood ja hind kukub 30 senti - risk on suur.”

Küll on aga Saare Kütus tei-nud riigile pakkumise, hoida siinsetes mahutites oma va-rusid.

„Millegipärast tahab aga riik täna hoida seal, kus tema meelest kõige odavam – vä-lismaal. Kui riik nii arvab, siis nõnda on,” kommenteerib Margus.

„Suuri mahuteid on veel näiteks Tallinnas, Tartus, Vil-jandis. Hiiumaal ja Haapsalus lõigati need maha, Pärnus sa-muti likvideeriti,” loetleb Margus.

Saare Kütuse hoovil on suu-ri ehk vertikaalseid mahuteid 45 tükki, nendest suuremad on kuus mahutit suurusega 2000 m3 ja kaks mahutit suu-rusega 700 m3.

Mahutid ehitati veel Nafta-baasi lõpu ajal ning need olid

torude kaudu ühenduses sada-maga, kust laevadega toodud kütust mahutitesse pumbati.

Vajadus torude järele võib tulla siis, kui kütus hakkab lii-kuma jälle meritsi.

Hetkel on Saare Kütusel ka-sutada vedudeks kaks suurt ja üks väike Scania paakau-to. Kõige esimene Scania auto seisab aga mahutite juures au-kohal nagu muuseumiekspo-naat, meenutades neid aegu, kui sellise suure auto kasu-tuselevõtt jättis tööta seitse väiksemat Zil- ja Maz- tüüpi kütuseveokit.

Kuidas aga täpselt kunagi-sest Naftabaasist Saare Kütus sai, see on omaette lugu. Olgu öeldud vaid mõned märksõ-nad.

Praeguse ASi Saare Kü-tus eelkäija oli rahvaettevõte Saare Kütus, mis moodustati 1989. aastal.

„See oli selline tore ettevõt-luse vorm ja Eestis oli neid 5-6 tükki. See oli nagu kolhoos, kus kõik töötajad olid osani-kud. Oli muutmise-uutmise aeg. Saaremaa Naftabaas oli selleks ajaks juba ühe korra õhku lennanud ja kaks korda põlenud. Ja nii mõtlesid Ees-ti Kütuses olevad inimesed, eesotsas Riho Sillaga, et nad on uutmismeelsed ja eesrind-likud, kui annavad ettevõtte saarlastele rendile - las lenda-vad õhku ja põlevad, ühesõna-ga, toimetagu seal ise.

Nii sündis Saaremaal Eesti esimene erakapitalil põhinev kütuseettevõte. Paar sellist tanklate rendiga tegelevat kü-

tusefirmat oli veel, kuid kõik teised on tänaseks lõpetanud,” meenutab Margus.

Seega võib öelda, et sel su-vel 20-aastaseks saav Saare Kütus on ilmselt üks Eesti va-nim kütusefirma.

Ehkki paljugi on muutunud sellest ajast, kui Saare Kütus oli Saaremaal ainuke kütuse-ga varustaja on Margus täna-selgi päeval optimistlik.

Kokku on Saare Kütusel seitse tanklat ja kõik neist pole ööpäevaringselt avatud. Koostöös Statoili, Alexelaga ja Go Oiliga saab nende tank-lates kasutada ka Saare Kütu-se kliendikaarti. Tankida saab mandril 42 tanklas.

Samuti on Saare Kütusel sooduskaart, mis annab soo-dustust –20 senti kütuse liit-rilt.

Kasutades sooduskaar-ti, saab kütuse Saare Kütu-se enamuses tanklates kätte sama hinnaga, mis Neste au-tomaatjaamast.

Kõige rohkem teatakse muidugi Roonimäe tanklat, kus saab tankida, autopesu-las spetsiaalsete pehmete har-jadega autot pesta, vedelgaasi, autokeemiat, küttepuid ja sau-navihtu osta.

„Ütlen ausalt, et ei ole va-het, kas ehitada tankla Tal-linna või Saaremaale. Maa on ehk siin odavam, aga teh-noloogia ja ehitusnormid on igal pool ühte moodi ning see on kallis. Kui käivet ei ole, ei

tasu ära. Kindlasti oleks Saa-remaale tanklaid juurde vaja, kuid need ei tasu ennast ära,” on Marguse seisukoht.

Küll aga saavad tanklatest kaugel elavad talunikud Saare Kütuselt abi sel moel, et firma toob kütuse koju kätte.

„Meie hulgimüük algab 1000 liitrist, kuid kaudu min-nes oleme kätte toimetanud ka väiksemad kogused,” kinnitab Margus.

“Muude kaupade ja teenus-te puhul on ilus rääkida, et kü-tusehinnad tõusid, sellepärast tuleb ka hinda juurde. Kui aga kütus on läinud tükk maad odavamaks, pole paljude kau-pade ja teenuste hinnad lange-tanud. Tihti oli kütuse hinna tõus lihtsalt ettekääne, et omal hinda tõsta,” usub Margus.

Ning nagu muuseas li-sab Margus: “Eks raskel ajal võiks ju eelistada saaremaist, nii nagu Saare Kütus on ikka proovinud omasid toetada, näiteks merepäevi ja Saare-maa Rallit ja muidugi tahan tänada kõiki kliente ja koos-tööpartnereid.”

Fotod: Irina MägiSaare kütus kasutab kütuse veoks Scaniaid.

Page 2: NR 12 (156) 2. aprill 2009 Saare kütus – Eesti vanimaid ...Šokolaad Snickers, Twix, Mars Snickers Risso rapsiõli 1l Rapsiõli Maadlex l prillikuu on Enserdi sünnipäevakuu 15

TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaEeviLaanemaa,tel4555951,[email protected] Kuressaare SõnumidtoimetajaToomasHarjus,tel6661884,[email protected]

REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 [email protected],•Kujundaja ValmarVoolaid [email protected]•Küljendaja MerikeKuusk [email protected]

Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv11700.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare

� NR 12 2. aprill 2009

Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!

SOFIA KAJAK koos vend Sanderiga Sündinud 18. augustil 2008 (sünnikaal 3560 g, pikkus 51 cm).

Möödunud reedel, 27. märtsil võtsid maakonna jahi-mehed aja maha

ja said kokku Tornimäe rah-vamajas, kus toimus jahihoo-aja lõpupidu. Pidulisi oli ko-hale tulnud 200 ringis.

Kui jahimehed koos kaasa-dega olid saalis laudade taha kohad sisse võtnud ja Erki Aa-viku jahipasuna avalood kõla-nud, võis ürituse korraldamise mõtte algataja ja peakorralda-ja ning SJSi esimees Vilmar Rei õhtu ametlikult avatuks kuulutada. Lisaks tänada toe-tajaid ja jahikaaslasi abistami-se ja rohke osavõtu eest.

Esineja peatus põgusalt ka uuel jahinduse arengukaval, mis peaks muutma jahimeeste igapäevaseid tegemisi. Mure-likuks tegi Reid ka jahindusse jõudnud rasked ajad ja projek-tide tulemusteta kirjutamine, mis võivad seada kahtluse alla ka jahimeeste suvise, 20. kok-kutuleku toimumise.

Hegle Lump, Eesti Jahi-meeste Seltsi tegevjuht ja Mu-humaa naisjahimees, toonitas oma sõnavõtus jahinduse ees-seisvaid muutusi ja ühtehoid-mise vajadust jahinduses.Naelaks Tornimäe jahimehe Erki Aaviku jahiraamatute arvukas väljapanek

Tornimäe jahisektsiooni esimees Aavik oli kohale too-nud oma isiklikust kogust ligi 70 rariteetset väljaannet ja ku-jundanud neist sisuka eks-positsiooni koos selgitavate

tekstidega ning tegi sellest ka pikema ülevaate. Peab mai-nima, et unikaalsemad teo-sed olid võõrkeelsed ja köit-sid tähelepanu värvifotodega. Raamatuid oli ulukitest eri-nevatest jahipiirkondadest, relvadest, laskemoonast, ja-hitrofeedest, jahikoertest jne. Kõige sellega tutvumine pak-kus peolistele meeldivat aja-viidet.Jagus silmailu ja tantsulusti

Õhtut sisustasid Laimjala ja Mustjala tantsutüdrukud. Mae Nõu, kes luges vaheteks-te jahimeestest ja jahimeeste naistest, esines oma tantsija-test sõbrannadega. Õhtule li-sasid sära ja särtsu Mustjala kõhutantsijad. Tantsijate hoo-gu, lennukust, esinemiskind-lust tunnustati vilekoori ja ap-lausiga.

Tantsulusti pakkus pidulis-tele kollektiiv Pärnu Jõelae-vanduse Punt. Nende laul ja muusika kutsusid kütid kaa-sadega tantsupõrandale – ja-himehed olid hoogu täis ja kepsutasid jalgu kõrgele tõs-tes nagu noored kitsed metsa-lagendikul.

Väidetakse, et jahipidamine on jahimehe parim lõõgastus. See pidu aga näitas, et sama-suguseks ja ehk veelgi meel-divamaks võib olla üks tore ja sisukas kokkusaamine, mida ei suutnud varjutada isegi tä-navune kirutud majanduslan-gus.

Aimi Pitk

Jahimehed viskasid püssid põõsasse

Jahimehed tantsuhoos.Fotod: Aimi Pitk

Page 3: NR 12 (156) 2. aprill 2009 Saare kütus – Eesti vanimaid ...Šokolaad Snickers, Twix, Mars Snickers Risso rapsiõli 1l Rapsiõli Maadlex l prillikuu on Enserdi sünnipäevakuu 15

�NR 12 2. aprill 2009

• Kevadine linnulaulukompott muutub rikkalikumaks ja mitmekesisemaks.

• Ivo Linna juubelituur Iff 60 algab Kuressaarest.• Kuidas pensionär saab kokku hoida.

Nädalalõpp

Jahimehed viskasid püssid põõsasse

Traditsiooniline kaheraudne haavlipüss vanal heal Inglismaal rippus igal pereisal seinal. Selle eest võiks oksjonil saadud raha eest osta korraliku suvila Saaremaal.

Peolised said tutvuda Erki Aaviku jahiraamatutekoguga.

5.50

187.40

NisujahuKalew k/s25 kg (7.49 /1 kg)

Sool 50kg jäme 102.20 (1kg 2.04)Meresool 1kg Soome 7.60Meresool 25kg 134.90 (1kg 5.39)

NB! Kohapeal võimalik saada asjatundliku nõu alkoholi valikul.

Suhkur 25 kgInglismaa1kg 13.18 329.50

Kohv Aromi Mokka,Kulta Katriina

34.50 39 kr1kg 69 kr 1kg 78 kr

Kohv Luxus,Jacobs Krönung

Õlu Heineken,Hansa Export Saksa premium õlu

11.201l 22.40+pant 0,50 kr

10.301l 20.60+pant 0,50 kr

Õlu Saku Originaal

9.90 1l 19.80+pant 0,50 kr

Crystal vodka0,5l 40%

22.90

1l 139 kr

Gutta 2l Apelsininektar jaMultinektar

1l 11.45

69.50

23.501l 11.75

Gutta 2l Ananassinektar jaJõhvikajook

22.901l 11.45

19.901l 9.95

51.501kg 103 kr1kg 79.80

Šokolaad Snickers,Twix, Mars

39.90

Snickerscruncher 40g3 kr

Risso rapsiõli 1l

RapsiõliMaadlex

14.101l 28.20

28.50

Aprillikuuon Enserdi

sünnipäevakuu

15aastat

Page 4: NR 12 (156) 2. aprill 2009 Saare kütus – Eesti vanimaid ...Šokolaad Snickers, Twix, Mars Snickers Risso rapsiõli 1l Rapsiõli Maadlex l prillikuu on Enserdi sünnipäevakuu 15

� NR 12 2. aprill 2009

Müüa valmis paarismajaboks Kuressaarest 3km kaugusel Upal. Juurdepääs väga hea (eratee). Hinnas köögimööbel koos Electroluxi tehnikaga

ja vannitoamööbel.

Vahetus võimalus korteriga Kuressaares + kompens. Tel 523 1705, 518 4320.

Otsin kodu

Loomade kohta rohkem teavet internetis koduleheküljel www.saareloomad.ee

Turvakodu telefonid kl 10-19 5333 7263, 452 9476 (Õie), 5556

0448 (Malle) või üldine teave tel 5837 0708

(Helen).

4. märtsil toodi Upalt loomade turvakodusse emane noor hundikoer, kes jäi silma Saksa-maal elavale Monika-le turvakodu kodulehe-küljel. Tänu Monikale sai tehtud koerale ste-riliseerimise operat-sioon.

Monikal oli plaanis sõi-ta Saaremaale, et pidada siin oma sünnipäeva. Eelnevalt oli ta aga külastanud loomade turvakodu kodulehekülge, kus ta pilk jäi pidama ilusal hun-dikoeral. See saigi otsusta-vaks, et sünnipäevakingitus-te asemel soovis ta ise midagi kinkida. Kingituseks valis ta Daisy (Monika pandud nimi) steriliseerimise operatsiooni.

Operatsioon toimus 25. märtsil. Koer toibus ope-ratsioonist kiiresti ja tunneb end turvakodus (Valjalas) häs-ti. Tänu operatsioonile ei ole Daisyl enam kunagi jooksuae-ga, millega on välistatud kut-sikate saamine.

Nüüd ootab Daisy head pe-remeest. Loom sobib peresse, kus temaga palju tegeldakse, kes võtab koera kui sõpra ja võimaldab loomale parimad tingimused. Koer on ülisõbra-lik laste ja teiste loomade suh-tes, ta oskab hästi käituda ka toas.

Saksamaal Kölnis elav Mo-nika tõi ka kassidele toitu ja

hulga mänguasju kiisudele-kutsudele.

Küsimusele, miks ta oma raha paigutab heategevuseks, vastas Monika: “Milleks oma raha raisata mingite läbude, hunnikute söökide ja jookide peale, millest nagunii ainult

peavalu ja ülekaal tuleb. Pa-rem las läheb raha millegi hea ja ilusa peale.”

MM Ekstra

Sakslanna tegi oma sünnipäeval ise kingituse

Monika ja Daisy kliinikus pärast operatsiooni.FOTO: erakogu

Puru.

Muska.

Hulkur Rasmus.

Märdu.

Missi.

Kiisu Siidi.

Vana isane hundikoer ootab oma peremeest või head inimest, kes võtaks ta oma hoole alla.

Kõik kassid on noo-red, steriliseeritud, kastreeritud, tehtud parasiitide tõrje.

Tel 453 0130, faks 453 0131

Müüa imekauni merevaatega rookatusega palkmajaVeere sadama lähistel Vaigu külas. Maja müüakse koos sisustusega. Kinnistul omarannajoont u 60 m.

Terassilt kaunis vaade merele. Hind 3 500 000krooni.

Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480

Müüa heas korras 2 toaline korter Kuressaare vanalinnas. Korter on renoveeritud paar aastat tagasi. Läbi maja planeering. Korteris elutuba ja magamistuba.

Modernne köök koos köögimööbliga. Vannitoas suur mullivann. Parkimine maja hoovis. Hind 850000 krooni.

Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480, [email protected]

Müüa suvemaja Pöide vallas Unguma külas. Kinnistul asub 1962 aastal ehitatud rookatusega elumaja ja 2006

aastal ehitatud palkidest saunamaja. Kinnistu suurus 2,06ha. Hind 990 000 krooni.

Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480, [email protected]

MÜÜA UUS ÜHEPEREELAMUElamu on 2008 aastal ehitatud plekk-katusega õdus nelja magamistoa, elutoa ja avatud köögi ning saunaga. Õdusa

äraolemise elutuppa loob kamin ja soovi korral on võimalus elutoast minna ka terrassile. Majja annab

toasoojuse individuaalne puudega köetav keskküttekatel. Praegu on eluaseme ostmiseks sobiv aeg.

Priit Kuusk, +372 45 30 130 , +372 50 94 986, [email protected]

Page 5: NR 12 (156) 2. aprill 2009 Saare kütus – Eesti vanimaid ...Šokolaad Snickers, Twix, Mars Snickers Risso rapsiõli 1l Rapsiõli Maadlex l prillikuu on Enserdi sünnipäevakuu 15

�NR 12 2. aprill 2009

Märts pildisIrina Mägi

Lääne piirivalveosakonna liputoimkond sai uue mõõga, kuna eelmise mõõga sai Alvar Vallau (keskel) Mati Terve (vasakul) ja Roland Peets (paremal) pikaajalise teenistuse eest endale. 2 märts Kuressaare.

Loodus halastas ja lasi läbi viia Saare-

maa 14. suusa-maratoni. Kokku

lõpetas võistluse 163 võistlejat. Erinevaid

stiilinäiteid... 15. märts. Karujärve.

Ilmselt selle aasta viimane lumesadu ummistas teed, tänavad lumega. aga kodust on vaja välja minna, kes piima ja leiva ikka sulle poest ära toob. 10. märts. Kuressaare.

Jäälilled. 3. märts. Kuressaare piiskoplinnus.

18. korda toimunud Miniteat-ripäevad on lõppenud. Laulda jääb vaid lõpulaul, kallisatada, kallistada ja järgmisel aastal siis jälle. 17. märts. SÜG. Žürii on vaimustuses: Kersti Kreismann, Tõnis Kipper, Arne Mägi, Ain Mäeots, Andres Raag. Kallistavad Rita Ilves ja Reet Sillavee.

Toolis istumine nagu toolis ikka. On kuhu end toetada. 14. märts. Siioni kiriku hoov.

Alver Sagur on nõutu – kuidas Kaali ja Panga korrashoiu küsimustes edasi toimetada? Oldi koos, peeti aru ja otsustati, et saadetakse märgukiri keskkonnaministrile ja Saare maavanemale. 17. märts. Kaali külastuskeskus.

Hunt koos kitsega on het-keks pääsenud klaaspuurist välja värsket õhku hingama 18. märts Saaremaa muuse-um, vitriinidel taustapiltide väljavahetamine.

Igavesti klassikalise stilli austaja Aivar Kallas.

Kuressaare majandusminister Kalle Koov. Parim saarlane Madis Tiik. Jalgrattamehed Indrek Rannamaa ja Aimur Arge.