aktuaalsed probleemid ja muudatused maksuseadustes
DESCRIPTION
Aktuaalsed probleemid ja muudatused maksuseadustes. Kristina Lipstal MTA MO otseste ja kaudsete maksude talituse konsultan t. TEEMAD. Levinumad vead käibedeklaratsioonil (KMD) ja ühendusesisese käibe aruandel (VD) Rahvusvahelise maksustamise pealmised printsiibid: tulu- ja sotsiaalmaks - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Aktuaalsed probleemid ja muudatused
maksuseadustes
Kristina Lipstal
MTA MO otseste ja kaudsete maksude talituse konsultant
2
TEEMAD
Levinumad vead käibedeklaratsioonil (KMD) ja ühendusesisese käibe aruandel (VD)
Rahvusvahelise maksustamise pealmised printsiibid: tulu- ja sotsiaalmaks
Tööjõurent
Komandeering
Maksuseaduste muudatused
3
Deklareerimisele kuuluvad tehingud ja toimingud:
Käibemaksukohustuslane:
käive
soetus (kaup EL-st, teenus välisriigist, siseriiklik pöördmaksustamine)
Piiratud käibemaksukohustuslane:
soetus (kaup EL-st, teenus välisriigist)
4
5
6
Andmete vastavus (KMD-VD) Kaup: <190 000 000 -1700 isikut >40 000 000 – 800 isikut
Teenus: <70 000 000 – 1600 isikut >150 000 000 – 3200 isikut
7
Andmete vastavus (VD-KMD)
8
Andmete vastavus (VD-KMD)
9
Teistest liikmesriikidest 2012.a 9 kuu jooksul
võõrandatud kaupade ja teenuste soetamine
Eestis
Isikute arv
Eesti maksukohustuslasele
võõrandatud kaubad ja teenused(€)
Eesti maksukohustuslase poolt deklareeritud kaupade
ja teenuste soetus(€)
KMD-l VAHE
88736 600 000 000 0 -600 000 000
6419 3 300 000 0002 300 000
000-1 000 000
000
5380 3 000 000 0004 600 000
000+1 600 000
0001573 0 600 000 000 +600 000 0002978 900 000 000 900 000 000 0
10
Teistest liikmesriikidest 2012.a 9 kuu jooksul võõrandatud kaupade
ja teenuste soetamine piiratud maksukohustuslase te poolt
Isikute arv
Eesti piiratud maksukohustuslasel
e võõrandatud kaubad ja
teenused(€)
Piiratud maksukohustuslase poolt deklareeritud kaupade ja
teenuste soetus(€)
KMD-l VAHE
27 400 000 0 -400 00021 6 200 000 3 300 000 -2 900 000
38 4 300 000 33 300 000+29 000
00012 700 000 700 000 0
11
Kaubatehingute deklareerimine
Kauba võõrandamine - siseriiklik tehing KMD - kauba ühendusesisene käive
KMD, VD
- eksport ühendusevälisesse riiki
KMD,tollideklaratsioon
Kauba soetamine - siseriiklik soetus KMD - kauba ühendusesisene soetus
KMD
- import (§ 38 lg 2¹ - KMD rida 4¹)
KMD,tollideklaratsioon
12
Teenuste deklareerimine
TeenusKäibe
tekkimise koht
VD
Põhireegel (KMS § 10 lg 1, § 10 lg 4 p 9)
Teenuse saaja asukohariik
Teenused LR km koh-
leKinnisasjaga seotud teenused (KMS § 10 lg 2 p 1, § 10 lg 4 p 1)
Kinnisasja asukohariik
ei
Kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusürituse või messi ja näituse sissepääsu teenus või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenus (KMS § 10 lg 2 p 2¹, § 10 lg 4 p 2¹)
Teenuse osutamise riik
ei
13
Teenuste deklareerimine - 2
TEENUSKÄIBE TEKKIMISE
KOHTVD
Transpordivahendi lühiajaline üürile, rendile, kasutusvaldusse andmine (KMS § 10 lg 2 p 6, § 10 lg 4 p 4¹)
Riik, kus transpordivahend
asub üürile, rendile, kasutusvaldusse
andmisel
ei
Riigisisene reisijateveoteenus (KMS § 10 lg 2 p 3, § 10 lg 4 p 4)
Teenuse osutamise riik
ei
Restorani- ja toitlustusteenus (KMS § 10 lg 2 p 4, § 10 lg 4 p 5¹)
Teenuse osutamise riik
ei
Teenused, mis maksustatakse nii ostja kui saaja poolt 0%(KMS § 15 lg 4)
Ei määratleta ei
14
Kes on resident või mitteresident?
Resident tähistab kodumaise seaduse alusel täieliku maksukohustusega isikut, kes on riigis kõikehõlmava maksustamise objektiks, s.t. ta maksab maksu maailmatulult
Resident: elukoht on Eestis või ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval – TuMS § 6 lg 1
Mitteresident: isik, kes ei ole resident ( piiratud maksukohustus, kelle tulu maksustatakse vaid ulatuses, mis on saadud sellest riigist)
15
Topeltresidentsus
kui isik muutub residendiks mitme riigi seaduse alusel korraga, kohaldatakse maksulepingu sätteid (art 4) selle vältimiseks
Kui maksulepingut ei ole, siis on võimalik topeltmaksustamine
16
Residentsus maksulepingu alusel (art. 4)
Topeltresidentsus välditakse arvestades: üldise maksukohustuse olemasolu alalise elukoha (kodu) olemasolu eluliste huvide keskust (sotsiaalsed ja
majandusliku sidemed riigiga) tavalist viibimiskohta kodakondsust kompetentsete ametivõimude kokkulepe
Tingimusi rakendatakse eelpool toodud järjekorras
17
Residentsuse määramine Maksu- ja Tolliametil on välja töötatud
füüsilise isiku residentsuse määramise juhend http://www.emta.ee/?id=1529
Taotlus ( vorm R ) - füüsilise isiku residentsuse määramine
Otsuse residendist mitteresidendiks (ja vastupidi) teeb maksuhaldur
Residentsustõendi väljastab Maksu- ja Tolliamet, isiku taotlusel
18
Topeltmaksustamise vältimine
Tulumaksu topeltmaksustamine (mida välditakse): kogu maailmas teenitud tulu residendiriigis+
maksustamine tuluallika riigis topeltresidentsus
Välditakse nii riigisiseselt kui riikidevaheliste lepingutega: maksustamisõigus jagatakse riikide vahel või maksust vabastatakse ühes riigis
19
Topeltmaksustamise vältimine -2
Kui Eesti residendist töötaja on maksukohustuslane palgatulu osas teises riigis ja ta esitab Eesti tööandjale selle kohta välisriigi maksuhalduri tõendi, ei peeta Eestis samalt palgatulult tulumaksu kinni (TSD lisal 1) (TuMS § 40 lg 31 p 2)
Kui väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, ei peeta Eestis samalt palgatulult tulumaksu kinni (TSD lisal 1) (TuMS § 40 lg 31 p 1)
20
Topeltmaksustamise vältimine -3
Eesti residendist töötaja on kohustatud ise deklareerima välisriigi tulud ja seal makstud maksud Eestis füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, ka juhul, kui välisriigi palgatulu on Eestis maksuvaba
21
Maksulepingud Riikidevahelised kahepoolsed tulu- ja
kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud
http://www.emta.ee/maksulepingud
Reeglina ei kaasne maksulepingutega täiendavaid maksukohustusi, vaid maksusoodustused ja –vabastused
Puudutavad lepinguosaliste riikide residente maksulepingu mõistes
22
Maksulepingu põhimõtted
Residendi maksustamine reeglina residendiriigis, teisel riigil maksustamise õigus piiratud (kuid võib olla ka vastupidi)
Erinevate tululiikide kohta erinevad artiklid ja sätted:
• Art 11. Intressid
• Art 14.Teenuste osutamine eraisiku poolt
• Art 15. Töötasu
• Art 16. Väljamaksed juhatuse liikmetele Konkreetsel juhul lähtuda selle riigiga
sõlmitud lepingu konkreetsest sättest
23
Maksulepingu põhimõtted
Teisel riigil maksustamine lubatud maksulepingus sätestatud ulatuses Teatud tululiikidel madalam maksumäär (intressid,
litsentsitasu )
Teatud tululiikidel vabastus tuluallikariigis ( töötasu )
Teatud tululiikidel maksustamise õigus vaid tuluallikariigis ( riiklik pension )
24
Töötasu maksustamine-1 Töötasu maksustatakse reeglina
reidendiriigis.
Eesti residendi palgatulu ei maksustata teises riigis, kui kõik 3 tingimust on korraga täidetud:
Tasu saaja viibib teises riigis ajavahemikul, mis ei ületa kokku 183 päeva maksulepingus sätestatud perioodil.
Tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole teise riigi resident.
Töötasu ei maksta tööandja teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu.
25
Töötasu maksustamine-2 Mitteresidendi välisriigis töötamise korral
Eestis tulumaksu ega sotsiaalmaksu ei tasuta, deklaratsiooni ei esitata ka juhul, kui tööandja Eesti juriidiline isik ja tasu maksab Eesti isik.
Mitteresidendi Eestis töötamise tasu on reeglina maksustatav Eestis nii tulu- ja sotsiaalmaksuga ( v.a juhul, kui maksulepingus on tulumaksuga maksustamise kohta erisäte või kui isikul on kaasas vorm A1/E101, so sertifikaat, mis tõendab, et isik on sotsiaalselt kindlustatud residendiriigis).
26
Maksulepingu kohaldamine Erinevatel riikidel erinev kord maksulepingu
kohaldamiseks:
Ei pruugi vabastada topeltdeklareerimise kohustusest (deklaratsioon tuleb esitada mõlemas riigis, ka siis kui maksu ei ole)
Esialgu kohaldatakse oma riigi seadust, hiljem tõendite alusel ettemaksu tagastamine maksulepingu vähenduste kohaldamiseks
Kohene kohaldamine väljamakse hetkel, näiteks tõendi olemasolul jne
27
Tööjõu rent
Maksulepingutes Soome, Norra, Rootsi, Taani ja Islandiga säte, mille kohaselt piirangud teise riigi maksustamisõigustele ei kehti, kui tegelik ja sisuline tööandja teises riigis
Maksuhaldurite selgitused:
http://www.skat.dk/SKAT.aspx?old=170543&vld=20248&i=2#i170543 ( Taani – ing )
http://www.vero.fi/en-US/Tax_Administration/P/______Leased_employees(15342)( Soome – vene )
28
“Tegelik” tööandja
Töötaja osutab teenuseid, mis on tema tööandja tegevuse lahutamatu (oluline) osa
Milline ettevõte kannab töötaja töötulemuste olulist riski või vastustust?
Renditöö korral on töötajad töösuhtes ainult renditööjõufirmaga, kui töö toimub kolmanda isiku (kasutajaettevõtte) kontrolli all.
Sisu, mitte vorm Kas on maksulepingu sisu ja mõttega
kooskõlas?
29
Sotsiaalmaksu rahvusvaheline aspekt
Euroopa Majanduspiirkonna töötaja ( EL riigid + Norra, Lichtenstein, Island )**
Euroopa Liidu määrus 883/2004 ( jõust. 01.05.2010.a ) ja rakendusmäärus 987/2009, mida on muudetud määrusega 465/2012
http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=867
Sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada**
Kui isik ei ole EMP või sotsiaalkindlustuslepingu riigist, võib tekkida topeltmaksustamine.
30
Sotsiaalkindlustuse põhireeglid EL-s
Isikud, kelle suhtes määrus on kohaldatav, alluvad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktidele.
Liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid (sh tasutakse sotsiaalkindlustusmakseid, ka seda juhul kui ta elab teise riigi territooriumil või tema tööandja asukoht asub teise riigi territooriumil).
Kahes või enamas riigis töötamise korral elukohariigi õigus jm
31
Põhireeglid EL-s Lähetus* – pikkusega kuni 2 aastat,
maksustatakse riigis, kust töötaja on lähetatud ( Art 12 lg 1 )
Kahes või enamas riigis samaaegselt töötamise korral makstakse sotsiaalmaksu ( Art 13 ):
Elukohariigis, kui oluline osa (>25%)tegevusest toimub selles riigis)
• Elukohariigis, kui oluline osa tegevusest ei toimu selles riigis, kuid on mitu tööandjat, kellest vähemalt kahe asukoht on eri riikides, milles kumbki ei ole elukohariik
32
… … …
Maksustamine toimub tööandja asukohariigis, kui oluline osa tegevusest ei toimu elukohariigis ja on üks tööandja või on mitu tööandjat ühes riigis või on mitu tööandjat kahes riigis, millest üks on elukohariik.
33
Põhireeglid EL-s Lähetuse korral on tööandja kohustatud taotlema
Sotsiaalkindlustusametist töötajale vormi A1/E101
Samal ajal mitmes riigis töötamisel peab isik ise taotlema vormi A1/E101
Vorm A1/E101 taotlemine Sotsiaalkindlustusametist: http:/www.ensib.ee/tootamine-euroopa-liidu-liikmesriigis-2
NB! A1/E101 ei asenda Euroopa ravikindlustuskaarti, mida taotletakse Haigekassast
34
Lähetus Töölepingu seadus § 21: Töölähetus
Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Päevaraha maksuvaba suurus määratakse töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades – nii residendi kui ka mitteresidendi puhul
Eestis töötamise korral VV määrus nr 110
Maksuleping ei sätesta erireegleid
35
Sotsiaalmaks, kui töötaja on ühendusevälisest riigist
Kui töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töö tegemise kohaks on Eesti – sotsiaalkindlustusmaksud ( sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ) makstakse Eestis ( võib tekkida topeltmaksustamine)
Kogumispensionimakset mitteresidentidel ei ole
Kui töö tegemise koht on välisriigis – maksukohustust Eestis ei teki
36
Eesti residendist töötaja maksustamine
Töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu kuulub maksustamisele Eestis:
• Sotsiaalmaksuga
• Töötuskindlustusmaksega
• Kogumispensionimaksega
Kui töö tegemise kohaks on ühenduseväline riik – võib tekkida topeltmaksustamine
37
Juhatuse liikmele makstav tasu
Resident/mitteresident: juhatuse liikme tasu maksustatakse sotsiaalmaksuga Eestis olenemata sellest, kus täidetakse juhatuse liikme kohustusi
Resident/mitteresident: juhatuse liikme tasu ei maksustata töötuskindlustusmaksega
Mitteresident: juhatuse liikme tasu ei maksustata kogumispensionimaksega
38
Käibemaksuseaduse muudatused
KMS § 36 lg 4 sätestatakse lisaks Eesti maksuhaldurile kohustus arvete või arvel säilitatava informatsiooni kättesaadavaks tegemine teise liikmesriigi pädevale asutusele.
Arve väljastamine kauba saatmise või teenuse osutamise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks KMS § 37 lg 21 ( kui tekib pöördmaksustamise kohustus kauba/teenuse saajal )
39
Käibemaksuseaduse muudatused - 2
Kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja teise liikmesriigi kauba/teenuse saaja rakendab oma riigis pöördmaksustamist või käibemaksuseaduse § 411 rakendamisel märgitakse arvetele viide “pöördmaksustamine” või “ Reverse charge”
Erikorra rakendamisel ( KMS § 40 ja 41 ) märgitakse arvele “kasuminormi maksustamise kord” .
Sellist korda kasutatakse reisiteenuse osutamine, kasutatud kauba, kunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme võõrandamisel
40
Käibemaksuseaduse muudatused - 3
Transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisel isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, tekib käive riigis kus on kliendi asu- või elukoht, KMS § 10 lg 2 p 61 .
Erandiks on huvi- ja lõbusõidulaevade pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine eelpool nimetatud isikutele. Nimetatud juhul tekib käive teenuse osutaja asukohas või püsivas tegevuskohas, kus laev tegelikult rendilevõtja käsutusse antakse.
41
Muudatused maksuseadustes
Alates 01.01.2013.a jõustus maksuleping Indiaga
Alates 01.01.2013.a töötuskindlustusmaksu määrad on 2% ( peetakse kinni töötaja palgast) ja 1% ( tööandja kohustus ) ( 2012.a oli 2,8% ja 1,4% )
Alates 01.01.2013.a minimaalne sotsiaalmaksukohustus on 95.70€ ( sotsiaalmaksu maksmise aluseks on eelmisel aastal kehtinud töötasu alammäär- 290€ ; 2012.a- 278.02x0,33= 91.75€)
Tänan kuulamast!Küsimused