09 yh tv · 2010-03-19 · 6 6. lahenda ristsõna. 123456789 alla: 1 …line – mittepoliitiline,...
Post on 10-Feb-2020
2 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Ühiskonnaõpetus 9 . k l a s s i t ö ö v i h i k
M A I D U V A R I K
Haridusministeerium kinnitab:töövihik vastab riiklikule õppekavale.
Töövihik kuulub komplekti Anu Tootsi 9. klassi õpikuga „Ühiskonnaõpetus” (Koolibri, 2003).
RetsenseerinudRiina Muuga, Mari Suurväli
Kaas ja kujundus: Endla Toots Toimataja: Kärt Jänes-KappKüljendaja: Lauri Haljamaa
1. trükkTallinn, 2003
© Maidu Varik, 2003© Kirjastus Koolibri, 2003
Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku nõusolekuta pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.
Postiaadress: AS Koolibri, pk 223, 10503Asukoht: Lehola 8 / Hiiu 28, Tallinn
LEPPEMÄRGID
– otsi lisainfot raamatutest või meediast
– otsi lisainfot internetist
– kasuta vajadusel lisalehte
– kasuta võimalusel arvutit
– joonista graafi k või kasuta joonise andmeid
– esita oma arvamus
– kirjuta arutlus või essee
– aruta grupiga
– jälgi täpselt juhiseid
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
3
Ühiskond – inimeste kooselu vorm
1.1. ÜHISKONNA SEKTORID JA VALDKONNAD
1. Mis on ühiskond? Täienda skeemi.
Ühiskond on süsteemne tervik, sest...
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Märkus: „Hoolimata uurijate huvist ühiskonna kui terviku ja ühiskondlike suhete vastu, pole suudetud luua ühiskonna üldtunnustatud defi nitsiooni ega piiritleda teda moodustavate indiviidide ning ühiskondlike institutsioonide suhteid ühis-konna kui tervikuga.”(„Eesti entsüklopeedia”, X, Tallinn, 1998, lk 635.)
1
ÜHISKOND
Ühiskonna sektorid Ühiskonnaelu valdkonnad
JAOTUSÜHIK
SE
E O
NRiik
Kodanikuühiskond
Eraelu
Inimeste kooselu vorm
= MEIE
Ühesuguse elulaadiga inimrühm ühes piirkonnas
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
4
2. Seleta mõisted.
Poliitika – _________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Majandus – _______________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Kultuur – __________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Õigus – ______________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Moraal – ___________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Kodanikuühiskond – ___________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Eraelu – ____________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
3. Too näiteid ühiskonna mitmesugustesse sektoritesse kuuluvatest asutustest ja organisatsioonidest, mis asuvad/tegutsevad Sinu kodukohas (linnas/vallas).
SEKTOR ASUTUSED, ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED
Avalik sektor
Erasektor
Tulundussektor
Mittetulundussektor
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
5
4. Täienda skeemi.
5. Selgita järgmise skeemi abil inimühiskonna kujunemist ja arengut.
POLIITIKA
Ühiskonnaelukorraldamine
..................................................................kunst
.................................................................sektor
SEE
ON
riigi toimimist korraldav tegevus
suhtlemisprotsess,
............................................................................. P
OLI
ITIK
AT
TEE
VA
D
VÕIM
Avalikud poliitikad
LIIGID
HOMO SAPIENSkui ühiskondlik olend
Ürgkari
Sugukond
Külakogukond
Riik
INIMKOOSLUSTE VORMID
Koostegutsemine ellujäämise nimel
Veresugulus
Territoriaalne naabrus, lähedased tegevused
Ühiskondlik leping
INIMESTEVAHELISE KOOSELU KORRALDAMISE ALUS
6
6. Lahenda ristsõna.
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Alla:
1 …line – mittepoliitiline, poliitikast hoiduv2 ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid3 ühiskonna kõrgkiht, paremik4 organisatsioon, mille tunnusteks on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim5 …tulundussektor – ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi6 teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More)7 ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi8 kodaniku… – tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus9 ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine
Paremale:
riigi ja linna juhtimise kunst1
. Ü
his
ko
nd
− i
nim
est
e k
oo
selu
vo
rm
7
1.2. KOMMUNIKATSIOON ÜHISKONNAS
7. Täienda skeemi.
8. Vasta.
Millised on infopoliitika ja massikommunikatsiooni tunnusjooned demokraatli-kus riigis?
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Kommunikatsiooni roll ja funktsioonid ühiskonnas:
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Mis on tsensuur?
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Kommunikatsioon –
...................................................................................
Vormid
Massikommunikatsioon –
...................................................................................
Vahendid
OMADUSED VAHENDID (MASSIMEEDIUMID)
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
8
9. Kuidas hindad Eesti ajakirjanduse olukorda?
Too järgnevatele seisukohtadele poolt- ja vastuargumente.
Demokraatlikule
riigile omaselt
on kõigil võima-
lus oma arva-
must avaldada.
Ajalehti
kontrollivad
suurärimehed ja
erakonnad.
Mitmed
aja lehed on
muutunud liiga
„kollaseks”,
kvaliteet lehti on
vähe.
Ajakirjanikud
huvituvad
ainult skandaali-
dest,
üle kaalus on
negatiivne.
Interaktiivset
meediat (inter-
netifoorumid
jne) kasutatakse
eelkõige
anonüümseks
sõimamiseks ja
ropendamiseks.
10. Vii läbi lühiuuring ja täida tabel.
Interneti kasutamise võimalus
on meie klassi õpilastest
................................................ %
sh püsiühendus ................................................ %
sh sissehelistamisega ................................................ %
Minu pere liikmetest oskab arvutit
kasutada
Minu pere liikmete poolt kõige
sagedamini kasutatav internetiaadress
Minu peres on tellitud
järgmised ajalehed/ajakirjad
Minu peres ostetakse regulaarselt järgmisi
ajalehti/ajakirju
Minu peres jälgitakse järgmisi
TV-kanaleid
Minu peres kuulatakse järgmisi
raadiojaamu
Televiisor mängib meil
ööpäevas keskmiselt
......................................... tundi.
Raadio mängib meil
ööpäevas keskmiselt
......................................... tundi.
Arvutit kasutatakse
meil keskmiselt
......................................... tundi.
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
9
1.3. KELLEST ÜHISKOND KOOSNEB
11. Seleta mõisted.
Demograafia – ___________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Iive – __________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Negatiivne iive – __________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Positiivne iive – ___________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Rahvus – ____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Integratsioon – ____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Leibkond – _________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Ülalpeetav – ________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Tööjõud – ___________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Sotsiaalne struktuur – ________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Sotsiaalne kihistus – ____________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
10
12. Arvuta tabelis esitatud andmete põhjal Eesti rahvastiku protsentuaalne koosseis rahvuste lõikes ning koosta saadud andmete põhjal tulpdiagramm.
Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis 2000. aastal (10 000 elaniku kohta)
RAHVUS ARV %
1 Eestlased 6527
2 Venelased 2807
3 Ukrainlased 253
4 Valgevenelased 147
5 Soomlased 88
6 Tatarlased 22
7 Muud 156
Kokku 10 000 100%
1 2 3 4 5 6 7
13. Tööhõive.
Leia õpikust või internetist andmed Eesti tööjõu hõivatuse kohta teeninduses, tootmi-ses ja põllumajanduses ning koosta vastav sektordiagramm.
% 100
80
60
40
20
0
Allikas: Statistikaamet
RAHVUS
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
11
1.4. INIMESTE MITMEKESISED HUVID
14. Seleta mõisted.
Pluralism – ________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Pluralistlik ühiskond – ________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Identiteet – __________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Tolerantsus – ______________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Nulltolerants – ____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Kompromiss – ______________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Konsensus – _________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
12
15. Kuidas jõuda otsuseni?
Hinda järgmisi seisukohti punktidega 1–10 nii, et väidete paari punktisumma ei ületaks kümmet (näiteks 6:4, 5:5 jne, hinnata võib ka 10:0 või 0:10, mis näitab, et oled täielikult nõus ühe või teise seisukohaga). Väited ei ole vastandlikud, st et ei maksa otsida õiget ja vale varianti, vaid tuleb põhjendada oma arvamust. Jõua konsensusele naabri või rühmaga.
A Punktid
A:BB
1A:
Huvide mitmekesisus
rikastab ühiskonda.
:
1B:
Reaalses poliitikas pole kõigi huvi-
dega võimalik arvestada.
2A:
Tänapäeva ühiskond on muutunud
tolerantsemaks.
:
2B:
Ühiskonna tolerantsus uute nähtus-
te suhtes on hävitanud mitmeid
seniseid väärtusi.
3A:
Konfl ikti lahendamisel on olulisim
läbirääkimisoskus.
:
3B:
Konfl ikti lahendamisel on olulisim
kompromissivalmidus.
4A:
Enamustoetuse põhimõte on parim
viis otsuste vastuvõtmiseks.
:
4B:
Ühiskonnaelu tähtsamates küsimus-
tes tuleb alati jõuda konsensusele.
5A:
Kõigis ühiskonnaelu küsimustes
pole konsensusele jõudmine või-
malik.
:
5B:
Vähemus peab paratamatult ena-
musele järele andma.
6A:
Poliitikutele meeldib otsustada
rahva nimel.
:
6B:
Rahvaesindajad ei peagi kõigis küsi-
mustes avaliku arvamusega arvesta-
ma.
7A:
Vanemate soovidele järele andmine
on lihtsaim viis vältida kodutülisid.
:
7B:
Õpetaja autoriteedile mõjub halvasti,
kui ta õpilaste soovidele pidevalt
järele annab.
8A:
Eesti ühiskond on liiga tolerantne. :
8B:
Tolerantsust ei saa kunagi olla liiga
palju.
9A:
Kokkulepete taotlemine on aega-
nõudev ja kulukas, see ongi demo-
kraatia peamine puudus.
:
9B:
Eesti poliitikas ei arvesta võimuloli-
jad sageli opositsiooni arvamusega.
10A:
Kuritegevusega võitlemises on pa-
rim vahend nulltolerants.
:
10B:
Totalitaarne režiim suudab edukalt
ohjeldada ka kuritegevust.
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
13
LIIGITATAKSE
Kirjutamata Kirjalikud
NÄITED
Õigusriigitoimimine
Konstitutsioon
Seadused
INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD
SEADUSED
LIIG
ID
1.5. SOTSIAALSED NORMID MEIE KÄITUMISE REGULAATORID
16. Põhjenda ja selgita.
Seadusi on vaja, sest ________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
17. Täienda skeemi.
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
14
1.6. RIIK
18. Täienda skeemi ja vasta küsimustele.
TUNNUSED
RIIKLIKUD SÜMBOLID
RIIK
Etnograafilinejaotus
Jaotus kodakondsuse alusel
Rahvas
Ühiskonna valitsemise süsteem Valitsemisasutuste kogum
RIIGI FUNKTSIOONID
Maa
Ühiskond
Eraelu
Kodanikuühiskond
LAIAS TÄHENDUSES
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
15
Millised ainuõigused on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil?
1. _____________________________________________________________________________________________
2. _____________________________________________________________________________________________
3. _____________________________________________________________________________________________
Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil:
1. _____________________________________________________________________________________________
2. _____________________________________________________________________________________________
3. _____________________________________________________________________________________________
4. _____________________________________________________________________________________________
5. _____________________________________________________________________________________________
19. Eesti riigi sümbolid.
Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 senti-meetrit. Kirjuta lühiülevaade sinimustvalge ajaloost.
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 1788. aastal. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil.
Eesti riigihümn on koorilaul „__________________________________________________________”,
mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja _____________________________
_________________________________ . Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule ___________________
_____________________________. Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol
_____________ . aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseis-vateks riikideks kuulutasid, sai kõnealune meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitati see laul Eesti riigihümniks 1920. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel
____________ . aastal võeti uuesti kasutusele ka traditsiooniline Eesti riigihümn.
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
16
20. Sümbol on võrdkuju, pilt, märk või ese, mis oma olemuse või välimuse kaudu väljendab või esindab midagi, on selle tunnuseks; asendab mõistet, suhet või sõna. Kirjuta lahtritesse, mida tähistavad järgnevad sümbolid. Millised neist on seotud võimuga?
1.
Üh
isk
on
d −
in
ime
ste
ko
ose
lu v
orm
17
21. Selgita.
Araablaste meeleavaldus Kairos 2002. aasta juunis Iraagi toetuseks. Mida sümbo-liseerib Briti lipu põletamine?
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
18
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
Demokraatlik valitsemine
2.1. DEMOKRAATIA
22. Tähista ristikesega demokraatia tõlgendamisviis, mis Sulle tundub sobivaim.
Demokraatia on� rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln);� valitsemine valitud esindajate kaudu;� ühiskondlikult korraldatud vabadus;� valitsemisviis, milles võimukasutust reglementeerib ja kontrollib rahva tahe;� süsteem, mis muudab inimeste kooselu talutavaks;� reeglistik konfl ikti ületamiseks;� protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas;� teooria, mis seletab ühiskonna arenemise ja toimimise seaduspärasusi.
Põhjenda oma arvamust.
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
23. Seleta mõisted.
Demokraatia – ____________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Otsene demokraatia – __________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Esindusdemokraatia – _________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Monarhia – ________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Siirderiik – _________________________________________________________________________
2
19
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
24. Märgi skeemile riigivalitsemisvormide liigid ja too näiteid vastavate riigitüüpide kohta.
NB! Mõisteid demokraatia ja diktatuur kasutatakse nii valitsemisviisi kui riigi-vormi tähistamiseks.
1) 1) 1) Ee
sti
1) 1) Ee
sti (
1934
–37)
1)1) Ee
sti
1)
Monarhia
RIIGIVALITSEMISE VORMID JA VIISID
Vabariik Demokraatia Diktatuur
NÄITED NII AJALOOLISTE KUI PRAEGU EKSISTEERIVATE RIIKIDE SEAST
20
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
25. Kas nõustud järgmiste väidetega? Põhjenda.
1. Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad.
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
2. Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia.
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
3. NSVL oli riigikorralduselt föderatiivne vabariik, sisult aga totalitaarne diktatuur.
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
4. Korea Rahvademokraatlik Vabariik on vähedemokraatlik riik, pigem diktatuur.
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
5. Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline.
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
21
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
2.2. EESTI KUI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA
26. Täida lüngad.
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega.Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni.
Seadusandlik võim kuulub ______________________________________________ . Eesti riigipea
on (ametinimetus + nimi) _______________________________________________________________ .
Täidesaatev riigivõim kuulub __________________________, mida juhib (ametinimetus +
nimi) ________________________________________________________________________________________ .
Eesti raha emiteerimise ainuõigus on _________________________________, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu
__________________________________________________________ . Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja
säilimist kontrollib ________________________________________________, mille tegevust juhib
(ametinimetus + nimi) ____________________________________________________________________.Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse
õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab _______________________
_________________ . Praegu on selles ametis ________________________________________________ .
Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on ____________________________ , mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu
__________________________________________________________ .
27. Ühenda riigivõimuorgan õige asukoha fotoga.
Riigiasutus Foto
1. Vabariigi Valitsus
(Stenbocki maja,
Tallinn, Rahukohtu 3)
2. Riigikohus
(Toomemägi,
Tartu, Lossi 19)
3. Riigikogu
(Toompea loss,
Tallinn, Lossi plats 1a)
4. Vabariigi President
(Kadrioru loss,
Tallinn, Weizenbergi 39)
22
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
28. Lõpeta laused.
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et _______________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks:
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Seadusandliku võimu institutsiooniks on _____________________________________________ ,
kelle peamiseks ülesandeks on _________________________________________________________ .
Täidesaatva võimu institutsiooniks on _______________________________________________ ,
kelle ülesandeks on ______________________________________________________________________ .
Kohtuvõimu institutsiooniks on ______________________________________________________ ,
kelle ülesandeks on ______________________________________________________________________ .
29. Koosta Eesti näitel skeem parlamentaarse riigikorralduse kohta.
Kanna skeemile järgmised institutsioonid: Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, peaminister, Riigikohus, õiguskantsler. Osuta nooltega ( ), kuidas toi-mub nende institutsioonide valimine, moodustamine või kinnitamine.
VALIB
RAHVAS
.......................................... liiget .................................... aastaks
Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim
23
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
30. Koosta skeem presidentaalse riigikorralduse kohta, kasutades näitena USA-d, Prantsusmaad või Venemaad.
Kanna skeemile järgmised institutsioonid: president, parlament, valitsus, kohtu-organ. Näita nende omavahelised suhted.
31. Koosta skeem konstitutsioonilise monarhia toimimise kohta, võttes aluseks mõne kuning riigi näite.
Kanna skeemile järgmised institutsioonid: kuningas, valitsus, parlament, kohtu-organ. Näita nende omavahelised seosed.
RAHVAS
Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim
RAHVAS
Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim
24
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
32. Koosta oma ideaalriigi valitsemissüsteemi skeem, lähtudes riigivõimu kolmikjaotusest.
Kanna skeemile need institutsioonid, mida pead vajalikuks ideaalriigile.
33. Täida tabel.
RIIGIKORRALDUSE VORMID
Unitaarriik ehk
ühtne riik
Föderaalriik ehk
föderatsioon ehk liitriik
Konföderatsioon ehk
riikide liit
1. Riigi struktuur Koosneb osariikidest.
2. Valitsemine Keskvalitsuse poliitika
määrab kohaliku elu.
3. Seadusandlus Ühtne
4. Näited Eesti
................................................................
................................................................
................................................................
Venemaa
................................................................
................................................................
................................................................
Euroopa Liit (?)
................................................................
................................................................
................................................................
RAHVAS
Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim
25
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
34. Koosta alljärgneva skeemi alusel lühiarutlus „Tänapäeva demokraatia tunnusjooned”.
DEM
OKRA
ATIA
TO
IMIM
INE
Maj
orita
arne
ehk
enam
usva
limin
e
Prop
orts
iona
alne
ehk
võrd
elin
e val
imin
e
Valim
ised
Põhi
sead
us
Valim
iste r
egul
aars
us
Vaba
d va
limise
d
Aval
ik a
rvam
us
Esin
dusd
emok
raat
ia
Saad
ikud
Koda
niku
d
Otse
ne d
emok
raat
ia
Refe
rend
um
Vaba
riik
Kons
titut
sioon
iline
mon
arhi
a
Rahv
asOt
sust
amin
eÕi
gusr
iik
Vähe
mus
e õig
used
Enam
use v
õim
Erae
lu va
badu
s
Võim
on
aval
ik
Võim
pol
e ühe
isik
u kä
es
Sead
uste
järg
imin
e
Valit
sem
ise ko
rrald
us
Kõig
i võr
dsus
sead
uste
ees
Inim
õigu
ste j
ärgi
min
e
26
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
27
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
2.3. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID
35. Täida lüngad.
Eesti põhiseaduse ajaloost
Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal _________ .
Järgmine põhiseadus astus jõusse _________ aastal, ent 1934. aasta 12. märtsi riigi-pöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Kol-
manda põhiseadusega _________ aastal seati sisse presidendi ametikoht. Praegu keh -
tiv Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal _________ .
36. Põhiseaduse muutmise võimalused (vt Eesti Vabariigi põhiseadus, §§ 161–168).
Täienda I ja II varianti, koosta analoogiline skeem III variandi kohta.
I variant – parlamendimenetlus
II variant – kiireloomuline parlamendimenetlus
Presidendi algatus
Riigikogu liikmete (minim 21) algatus
Põhiseaduse muutmise eelnõu
4/5 Riigikogu saadikutest pooldab
aruteluArutelu Riigikogus Hääletamine
Seadus
.......................................................
kuulutab seaduse välja; seadus jõustub
KUI ÜLE 1/3 VASTU, SIIS
KUI 2/3 POOLT
28
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
III variant: põhiseaduse muutmine rahvahääletusega
37. Kes võtab vastu õigusakte?
ORGANÕIGUSAKT
Üldakt Üksikakt
Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri
Riigikogu
Vabariigi Valitsus
Minister
Valla/linna volikogu
Kohalik omavalitsus
29
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
2.4. KUIDAS RAHVAS OSALEB VALITSEMISES
38. Selgita, millised on esindusdemokraatia korral rahva võimalused otseselt osaleda valitsemises.
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
39. Hinda, millised on tagajärjed, kui osalejate enamik hääletab rahvahääletusele pandud seadus eelnõu suhtes eitavalt.
_______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
40. 14. septembri 2003. aasta rahvahääletuse küsimus Eesti astumise kohta Euroopa Liitu sõnastati nii:
„ _____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________ ?”
Korralda analoogiline küsitlus klassikaaslaste hulgas. Kui Sa ei pea ülalesitatud sõnastust parimaks, sõnasta oma küsimus teisiti. Tulemused esita tabelina ja dia-grammina.
______ klassi referendum ____________________________________________________ küsimuses.
Kas ____________________________________________________________________
______________________________________________________________________ ?
Küsitletud Poolt Vastu
Tüdrukud
Poisid
Kokku
30
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
Esita tulemused (%) ka tulpdiagrammina.
41. Valimised.
Demokraatlikud valimised järgivad niisuguseid põhimõtteid:
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Kellel on Eestis hääleõigus ja kellel kandideerimisõigus?
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
42. Valimissüsteemid. Võrdle.
MAJORITAARNE EHK
ENAMUSVALIMISE SÜSTEEM
PROPORTSIONAALNE EHK
VÕRDELINE VALIMISSÜSTEEM
Sarnasused
Erinevused
POOLT % VASTU %
tüdrukud
poisid
Kokku
% 100
80
60
40
20
0
31
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
43. Valimisreklaam.
Too näiteid valimisvõitluses kasutatud loosungitest ja hüüdlausetest.
_______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Kuidas hindad valimisreklaami ja -loosungite mõju valijatele? Põhjenda.
______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
44. Joonista/kujunda valimisplakat, mis kutsub valijaid hääletama Sinu või Sinu erakonna poolt.
32
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
45. Osalusdemokraatia.
Tähista ristikesega, millised loetelus esitatud variandid annavad rahvale võimalu-se osaleda valitsemises. Märgi need skeemile, vajadusel täienda skeemi.
� Osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel.� Valimissüsteemi kritiseerimine sõprade seltsis.� Osalemine Riigikogu valimistel.� Nõudmiste esitamine parlamenti valitud esindajale.� Osalemine poliitilistes aktsioonides.� Riigikogu liikmele anonüümkirja saatmine.� Erakonna liikmeks astumine.� Ettepanekute saatmine internetiportaali TänaOtsustanMina (TOM; http://tom.riik.ee).
OSALUSDEMOKRAATIA VÕIMALUSED
33
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
2.5. RIIGIKOGU
46. Parlament.
Leia teatmeteoste või interneti abil, kuidas nimetatakse vastava riigi parlamenti ja selle struktuuriüksusi.
RIIK PARLAMENT KOJAD
Eesti
Eesti 1920
Eesti 1938
Soome
Rootsi
Läti
Leedu
Venemaa
Saksamaa
Suurbritannia
USA
Pane tabelisse kirja parlamendi kui esindusorgani üldised ülesanded ja õigused.
PARLAMENDI ÜLESANDED PARLAMENDI ÕIGUSED
34
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
47. Riigikogu struktuur.
48. Lõpeta laused.
Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel.
Positiivse otsuse langetamiseks piisab tavaliselt ____________________________________ .
Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja ________________________________________ .Presidendi valimisel Riigikogus peab kandidaat saama Riigikogu liikmete häältest
vähemalt ________________________________________________ .
ESIMEES
(speaker)
Valitsuskoalitsioon Opositsioon
JUH
ATU
SFR
AK
TSIO
ON
IDK
OM
ISJO
NID
35
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
2.6. VABARIIGI PRESIDENT
49. Võrdle.
PRESIDENDI ÜLESANDED PARLAMENTAARSE
VALITSEMISKORRALDUSEGA RIIGIS
PRESIDENDI ÜLESANDED PRESIDENTAALSE
VALITSEMISKORRALDUSEGA RIIGIS
50. Presidendivalimiste süsteem Eestis. Jätka skeemi.
Riigikogu liikmed (minim 21) esitavad kandidaadi
Hääletamine Riigikogus
Kandidaat peab vastama järgmistele tingimustele:
.............................................................................
.............................................................................
.............................................................................
Kui 2/3 ei ole poolt Kui 2/3 on poolt
II hääletusvoor
Kandidaat tunnistatakse valituks
III hääletusvoor
President annab ametivande
Riigikogu ees
Kui kandidaat ei saa 68 poolthäält, siis ...
36
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
2.7. VABARIIGI VALITSUS
51. Järjesta järgnevad protseduurid.
JRK PROTSEDUUR
Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise.
Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine.
Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse.
President nimetab valitsuse ametisse.
President nimetab peaministrikandidaadi.
Valitsus annab Riigikogu ees ametivande.
52. Valitsuse moodustamine ja tagasiastumine.
Valitsuse moodustamise võimalused:
Valitsuse tagasiastumise võimalused:
53. Eestis on 11 ministeeriumi:
_______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
37
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
54. Kes milliseid ülesandeid täidab?
Portfellita minister – _______________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kantsler – ______________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Riigisekretär – _______________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
55. Valitsuse ülesanded.
VALITSUSviib ellu riigi sise- ja välispoliitikat
VALITSUSE TÄHTSAMAD ÜLESANDED
ÕIGUSALASES
TEGEVUSES
MAJANDUSES SOTSIAALSE HEAOLU
JA KULTUURI ALAL
VÄLISSUHTLUSES
38
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
2.8. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED
56. Riikliku või kohaliku halduse üksus?
Maakond on _________________________________ halduse üksus.
Vald ja linn on _________________________________ halduse üksus.O
MA
VA
LITS
US
ÜKS
USE
D
KAHETASANDILINE SÜSTEEM KUNI 1933 ÜHETASANDILINE SÜSTEEM
57. Lõpeta laused.
Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on:
_______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Minu kodumaakonna maavanem on praegu _________________________________________ .
Eestis on _______ maakonda. Kanna nende nimetused kaardile. Joonista ka oma kodumaakonna lipp.
39
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
58. Kohalik omavalitsus.
Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on:
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda: __________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________
59. Kohaliku omavalitsuse valimised 2002.
Hääletamisest osavõtt 2002. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel. Arvuta elanike osalusprotsent maakonniti ja Eesti keskmine.
MAAKONDVALIJAID
NIMEKIRJADES
HÄÄLETANUD
KOKKU OSALUS %
Harju maakond 378320 205525
Hiiu maakond 8579 4363
Ida-Viru maakond 132326 67156
Jõgeva maakond 29384 16331
Järva maakond 30403 15642
Lääne maakond 22178 12269
Lääne-Viru maakond 51549 25398
Põlva maakond 25686 14781
Pärnu maakond 69618 35205
Rapla maakond 28449 14202
Saare maakond 29102 14352
Tartu maakond 112778 55586
Valga maakond 27140 14432
Viljandi maakond 44825 23198
Võru maakond 31102 17604
KOKKU 1021439 536044
40
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
60. Kohalik täitevvõim.
Kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organiteks on _____________________________________
_______________________________________________________________________________________________
Kes on Sinu elukohajärgse kohaliku omavalitsuse juht – vallavanem/linnapea?
________________________________________________________________________________________________
61. Võrdle maavanema ja linnapea/vallavanema ametisse paneku süsteemi.
MAAVANEMA
AMETISSE MÄÄRAMINE TOIMUB NII:
LINNAPEA/VALLAVANEMA
AMETISSE ASTUMINE TOIMUB NII:
62. Milliseid muudatusi oleks Sinu arvates Eesti halduskorralduses vaja teha? Põhjenda.
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
41
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
2.9. EESTI KOHTUSÜSTEEM
63. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline:
I
II
III
64. Millega tegelevad järgmised ametimehed?
Õiguskantsler – _____________________________________________________________________
Kohtunik – ____________________________________________________________________________
Advokaat – __________________________________________________________________________
Prokurör – ___________________________________________________________________________
Kohtukaasistuja – __________________________________________________________________
Ombudsman – _______________________________________________________________________
65. Otsi õiguskantsleri koduleheküljelt (www.oiguskantsler.ee) üks näidisküsimus, millega kõige sagedamini õiguskantsleri poole pöördutakse.
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
66. Kas kohtusse pöördumist ja sinna sattumist tuleks vältida? Põhjenda.
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
42
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
2.10. RIIGIKAITSE JA RIIGI JULGEOLEK
67. Lõpeta laused ja vasta küsimusele.
Riigikaitse eesmärgiks on _______________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Eestis kehtib üldine sõjaväeteenistuse kohustus – st _________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Milline on Sinu suhtumine sõjaväeteenistuse kohustusse? ___________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
68. Riigikaitse korraldus. Täienda skeemi.
Millised institutsioonid tegelevad veel riigikaitse ja julgeoleku tagamisega?
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Kaitseväe juhataja
Kaitseministeerium
EESTI KAITSEJÕUD
...............................
vägi...............................
vägi...............................
vägi
President – riigikaitse kõrgeim juht
KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP
Kaitsevägi on
.......................................................................................................
.......................................................................................................
.......................................................................................................
Kaitseliit on
.......................................................................................................
.......................................................................................................
.......................................................................................................
Eriorganisatsioonid
.................................................................................
.................................................................................
.................................................................................
Mal
evad
(15)
TEOSTAB TSIVIILKONTROLLI
43
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
69. Lahenda ristsõna (vastussõna kirjutamist alusta küsimuse numbri juurest).
5
3 4 10
9
7
2 8
1 6
Üles/alla:
1 Eesti riigikaitse kõrgeim juht2 Läti parlament3 ainuisikuline võim, kuningriik4 kohaliku omavalitsusüksuse esindusorgan5 riik, kus on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees6 päevakorral olev7 rahvas kreeka keeles8 fraktsioon ehk saadiku…9 valitsuse poolt vastuvõetava õigusakti liik
10 USA parlament
Paremale:
Eesti kõrgeim kohtuorgan
44
2.
De
mo
kra
atl
ik v
ali
tse
min
e
70. Lahenda ristsõna.
1 2
3 4 5
6 7
8 9
10 11
12
13 14
15
16
17
18 19
20
21
22 23
24
25 26
Paremale:
3 Kaitseliidu noorteorganisatsioon5 Kaitsepolitseiamet
11 süüdistaja ehk …12 …demokraatia – riigikorraldus, kus otsusta-
jateks on rahva poolt valitud esindajad 14 parlamendi nimi Leedus ja Poolas15 kohtu…, kohtuniku abiline kohtuprotsessil19 ministri järel tähtsuselt teine ametiisik
ministeeriumis20 võimude … – põhimõte, mis eeldab
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu jaotamist erinevate institutsioonide vahel
21 riigikorralduse vorm24 saadikurühm parlamendis 25 rahvas kreeka keeles26 ainuisikuline võim, kuningriik
Alla:
1 kaitsja ehk …2 osa parlamendist, kes pole seotud valitsus-
parteidega4 rahvahääletus5 USA parlament6 õigusakti liik7 … riik – riik, mis on lahti öelnud mitte-
demokraatlikust valitsemisrežiimist ja liigub demokraatia suunas
8 … – riik, kus on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja kogu valitsemis-tegevus vastab seadustele
9 organ, mis kutsutakse kokku, kui Riigikogu ei suuda valida presidenti
10 kohaliku omavalitsuse esindusorgan13 vabatahtlik korrakaitseline organisatsioon
Eestis16 kõnelema prantsuse keeles 17 Soome parlament18 riigivõimu kõrgeim esindaja maakonnas22 omavalitsusüksus23 omavalitsusüksus
45
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
Kodanikud ja demokraatia
3.1. ERAKONNAD JA AMETIÜHINGUD
71. Täienda skeemi.
3
Erakonnad
HUVIDE REALISEERIMISE KANALID
Vasakpoolsed Parempoolsed
1. ...................................................................
2. ...................................................................
1. ...................................................................
2. ...................................................................
1. ...................................................................
2. ...................................................................
Tsentristlikud
Kodanikuosalus
1. Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus
Ühiskondlikud liikumised Huvi(surve)grupid
Kodanike initsiatiivil põhinevad
Äri-/ametialasel tegevusel põhinevad
1. ...................................................................
2. ...................................................................
3. ................................................................... 1. ...................................................................
2. ...................................................................
1. ...................................................................
2. ...................................................................
46
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
72. Erakonnad ja parteid.
Selgita, milline on Sinu suhtumine erakondadesse. Kas kavatsed astuda mõne erakonna liikmeks? Põhjenda.
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Mis on erakondade tegevuse eesmärgiks?
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Millest lähtudes valid erakonna, keda toetada, kelle poolt hääletada või kelle liik-meks astuda?
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Riigikogus on praegu esindatud ____ erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad
__________________________ , ____________________________ ja ________________________________,
opositsioonis on ____________________________________, ____________________________________
ja ____________________________________ .
Parteid jaotatakse traditsiooniliselt parem- ja vasakpoolseteks ning tsentristlikeks lähtuvalt
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Eesti erakonnad paigutaksin ma poliitilisele skaalale järgmiselt:
Vasakpoolsed Tsentristlikud Parempoolsed
47
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
3.2. KODANIKUOSALUS
73. Täida tabel. Millised järgmistest tegevustest on näited kodanikuosaluse vormidest?
AKTSIOON KODANIKUOSALUS?
EI/JAH
Linnaelanikud korraldavad linnapargis puhastustalgud.
Õpilased viiakse kohustuslikus korras miitingule.
Greenpeace’i aktivistid heidavad end raudteele, takistamaks ohtlike
jäätmete vedu.
Globaliseerumisvastased peksavad meeleavalduse käigus puruks
vaateaknaid ja süütavad autosid.
Poisid kirjutavad valimisreklaamile „vaimukusi”.
Sõjavastased aheldavad end elektrijaamade külge.
Õpilased kirjutavad direktorile kirja, milles süüdistavad õpetajat liiga
ranges hindamises.
Loomakaitsjad heidavad karusloomade kaitseks korraldatud miitingul
riided seljast.
Toidufi rma pakub inimestele oma uut toodet tasuta degusteerimiseks.
Erakond jaotab valimiskampaania käigus möödujatele õhupalle.
Tüdrukud kleebivad telefonipostidele tutvumiskuulutusi.
Korterinaabrid lepivad kokku naabrivalve sisseseadmise.
Kodanik kirjutab ajalehtedele ja riigiasutustele anonüümseid kaebekirju.
Töötajad kirjutavad alla nõudmisele töötingimuste parandamiseks.
74. Millised mittetulundusühingud (MTÜ-d) Sinu kodukohas tegutsevad?
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
75. Milliseid kodanikuaktsioone võiksid korraldada (või on korraldanud) õpilased?
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
48
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
76. Hinda järgnevaid seisukohti, võrdle tulemusi klassikaaslaste omadega.
NÕUS PEAAEGU
NÕUS
EI OSKA
ÖELDA
VASTU
Poliitikas kaasarääkimiseks napib enamikul
inimestel teadmistest.
Õpilastel ei ole piisavalt teadmisi, et kaasa
rääkida õppetöö korraldamise küsimustes.
Asjatundlik vastuvaidlemine ja avalik pro-
test on demokraatias lausa kohustuslikud.
Osa inimesi lihtsalt peab alati millegi või
kellegi vastu olema.
Sõnakuulelikkus ja seaduskuulekus on
voorused.
Poliitikud lähtuvad parteidistsipliinist,
mitte kodanikujulgusest.
Maakera võib hukkuda kodanike kuulekuse
tõttu.
Poliitikud ei peagi alati enamuse
arvamusega arvestama.
77. Tutvu internetiportaaliga TänaOtsustanMina ehk TOM (http://tom.riik.ee). Vasta küsimustele.
Selgita, milliseid võimalusi annab selline süsteem riigiasjade korraldamiseks.
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Uuri, millised on viimased kodanike poolt esitatud ettepanekud ja ideed. Näiteks:
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Kas selline süsteem annab Sinu arvates võimaluse kodanikuosaluse suurendami-seks või annab see hoopis valitsusele võimaluse mõjutada avalikku arvamust (näiteks võivad ju riigiametnikud ise saata ettepanekuid)?
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
49
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
3.3. ÕIGUSKAITSE JA KOHUS
78. Lõpeta laused.
Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on:
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on:
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on:
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________________________
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on:
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
50
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
3.4. INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED
79. Lõpeta laused.
Peamised inimõigustealased dokumendid on:
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Tähtsamad inimõigused on:
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on:
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on:
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Inimõigused kultuuri vallas on:
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
80. Kuhu pöörduda inimõiguste rikkumise korral?
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
51
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
81. Juhtum.
1999. aasta mais pani Saare maakonna elanik oma 13-aastase kasupoja ketiga puu külge kinni, et too kodust ära ei jookseks ja ei huligaanitseks. Noormees oli varem korduvalt tabatud vargustelt ja vanematel oli tema pärast olnud mitmeid pahandusi nii naabrite kui ametivõimudega. Poiss väitis aga hiljem, et kasuisa aheldas ta puu külge, kuna ta lubanud kaevata tolle salajase puskariäri kohta.
Sinu arvamus? Milliseid õigusi rikuti?
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Kas kellegi õigusi võib piirata, kui eesmärgiks on õigusrikkumise vältimine? Põhjenda.
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
52
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
3.5. KODANIKUD JA KODAKONDSUS
82. Kodanikupäev.
Millal tähistatakse Eestis kodanikupäeva? Miks just sel päeval? Mis on selle päeva mõte? Vaata http://www.kodanik.ee.
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________________________
Mille eest antakse kodanikupäeva aumärk?
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
83. Eesti kodakondsus saadakse või antakse järgmistel juhtudel:
1. ___________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
2. ___________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
3. ___________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
84. Millised tingimused peavad olema täidetud, et taotleda Eesti kodakondsust? Tähista need loetelus tähega Õ (õige).
TINGIMUS Õ ?
Eesti keele algtaseme eksami sooritamine.
Kinnisvara omamine Eestis.
Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine.
Eesti Vabariigi kodanikust käendaja olemasolu.
Eestis peab olema elatud vähemalt 5 aastat.
Peab olema vähemalt 15-aastane.
53
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
85. Võrdle kodanike ja mittekodanike õigusi.
ÕIGUSED, MIDA OMAVAD NII
EESTI KODANIKUD KUI MITTEKODANIKUD
ÕIGUSED, MIS ON AINULT
EESTI KODANIKEL
86. Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
87. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle?
1. ___________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
2. ___________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
88. Seleta mõisted.
Kodakondsus – ______________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Naturalisatsioon – _________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kodanik – _____________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Mittekodanik – ______________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Välismaalane – _____________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Topeltkodakondsusega isik – ___________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
54
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
89. Leia, millised järgnevatest Eesti Vabariigi põhiseaduses esitatud õigustest on inimõigused (IÕ), millised kodanikuõigused (KÕ).
PÕHISEADUSE SÄTE IÕ/KÕ
Õigus võrdsele kohtlemisele vaatamata soole, rahvusele, rassile (§ 12)
Õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks (§ 15)
Õigus perekonna ja eraelu puutumatusele (§ 26)
Õigus saada haridust (§ 37)
Õigus kuuluda mis tahes religioossesse ühendusse (§ 40)
Õigus kuuluda erakonda (§ 48)
Õigus valida Riigikogu (§ 57)
Õigus kandideerida Riigikogusse (§ 60)
Õigus kandideerida presidendiks (§ 79)
Sõjaväeteenistuskohustus (§ 124)
90. 2002. aasta kodanikupäeval toimus vene koolide õpilasomavalitsuste liidu korraldusel foorum, kus arutati ka hea kodaniku põhimõtteid (vaata Õpetajate Leht, 29. november 2002).
Milliste järgnevate punktidega oled nõus, millega mitte?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Pane need enda jaoks tähtsuse järjekorda.
Hea kodaniku 10 käskuHea kodanik:
_____ tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on
asjadest tähtsamad,
_____ aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid,
_____ astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu,
_____ teeb tööd ja õpib kogu elu,
_____ austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab
seadust ka väikestes asjades,
_____ tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea
end tähtsusetuks inimeseks,
_____ austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev,
_____ hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele,
_____ tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri,
_____ on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast.
Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.
55
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
3.6. TEABESUHTLUS RIIGI JA OMAVALITSUSTEGA
91. Millised on Eesti peamised riiklikud registrid?
REGISTRI NIMETUS ANDMETE VALDKOND
92. Selgita välja, kuidas peetakse Sinu koolis arvestust õpilaste andmete kohta. Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
93. Mis on e-valitsus? (Vaata ka www.riik.ee.) Järgneva artikli ja oma teadmiste põhjal selgita e-riigi võimalusi.
E-valitsus e vabariigi valitsuse istungite infosüsteem on meie riigile uhkuseks. Kõrged külalised laiast maailmast viiakse alati seda vaatama. Ja nad on sellest vaimustuses.
E-riik pole aga eesmärk omaette. E-lahendused on vaid selleks, et riik saaks raha kokku hoida. Selleks, et teenindada oma riigi kodanikke mugavamini, kiiremini, väiksema arvu ametnike abil. Pangad ei teinud internetipanku mitte selleks, et olla e-pangad. Nad soovisid vähendada pangakontorite töötajaid iga kliendi kohta. Internetipanganduse rakendamine tõi pankadele majanduslikku kasu. Lisaks sellele on õnnelikud nende kliendid, teenus on mugav ja kiire. Ning analoogiliselt riigiga, on meie pangad uhked selle lahenduse üle. Läänes ei tuldud sellega nii kiiresti toime.
Kas meie riik jõuab üles ehitada e-riigi? Ministrite e-istungisüsteem on väike infosüsteem, e-riigi jäämäe veepealne osa. Palju tuleb juurde teha ja see on kallis. Riik on võrreldes meie Skandinaavia naabritega vaene ja entusiasmist kaua asju edasi ei tehta. Eesti riik ei ole aga see, kes e-riigi ise peaks valmis tegema. Niipea kui riik hakkab teenuseid ostma erasektorist, tekivad uued e-lahendused, mis on e-riigi ehituskivideks. Monopolideta vabaturu tingimustes hakkavad teenusepakkujad tööd optimeerima ning e-keskkonda viima. Eesti riigis on täna võimalik päris paljusid asju ajada läbi interneti. Valdavat enamust neist teenustest osutab eraettevõtlus. Mina olen riigi poolt pakutavatest vaid ühte teenust kasutanud. Maksumaksmine on kodanikele e-vahenditega lihtsaks tehtud.
Jaak Ennuste, Äripäev, 3. september 2001
56
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
Milliseid võimalusi infotehnoloogia rakendamiseks riigivalitsemises Sa veel tead?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Millised on e-riigi võimalused ja ohud?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kas Sinu arvates annab e-demokraatia tavakodanikule parema võimaluse osale-miseks riigiasjades või kaasneb sellega veelgi suurem võõrandumine tegelikest riigiasjadest?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
94. Selgita, kuidas saaksid mõnest riigiasutusest Sulle vajalikku informatsiooni. Millistele õigustele toetud?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
95. Juhtum.
Koolis võeti kasutusele elektrooniline õpisüsteem. Õpetajatel on kohustus iga tunni järel kanda sisse nii hili-nemised, puudumised kui hinded. Andmebaasis on ka info Sinu raamatukogulaenutuste ja võlgnevuste koh-ta, samuti mõned meditsiinilised andmed (põetud haigused ja vaktsineerimised). Interneti vahendusel on Sinu õpitulemustele ja koolis toimuvale juurdepääs kõigil õpetajatel ning kodustel.
Kas sellise andmebaasi loomiseks on vajalik õpilaste nõusolek? Kas oleksid nõus sellise süsteemi kasutuselevõtuga? Milliste andmete avaldamisega Sa ei nõustu?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
57
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
96. Juhtum.
Kaks õpilast kasutasid kooli elektronposti võrgus omavahel suheldes õpetajate kohta ebatsensuurseid väljen-deid. Arvutivõrgu administraator sai mingil moel asjast teada, saadetud kirjad prinditi välja ning õpilasi ka-ristati: neil keelati ära arvutiklassi kasutamine ning neile tehti noomitus.
Kas koolil on õigus kontrollida kooli arvutivõrgus saadetavat infot? Kas Sinu arvates on õpilaste karistamine põhjendatud?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
97. Otsi ajakirjandusest artikkel, milles kajastatakse mõne avaliku elu tegelasega seotud skandaalset juhtumit. Analüüsi artiklit järgnevate punktide alusel.
Infoallikas
A. Publikatsiooni nimetus: _____________________________________________________________
B. Artikli pealkiri ja autor: _____________________________________________________________
C. Kuupäev: ______________________________________________________________________________
Juhtum
D. Faktid: _________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
E. Autori isiklik arvamus/hinnang: ____________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
Sinu hinnang
F. Kas autor on erapooletu ja objektiivne? Kas sündmust on käsitletud mitme-
külgselt või ühepoolselt? _____________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________
G. Kas sündmust oleks samamoodi käsitletud ka siis, kui oleks tegu olnud avalik-
kuse jaoks tundmatu isikuga? Põhjenda. ___________________________________________
__________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
58
3.
Ko
da
nik
ud
ja
de
mo
kra
ati
a
H. Kas ajakirjanikul on õigus esitada kedagi süüdlasena enne asja arutamist koh-
tus? Põhjenda. Milliseid õigusi antud artikliga on rikutud? _____________________
__________________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________
I. Mis oli selle artikli avaldamise eesmärk? Kas üldsuse teavitamine, kõmu teki-
tamine lugejate/ostjate ligitõmbamiseks või miski muu? ________________________
__________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
98. Lahenda ristsõna.
1
2
3
4
5
6
7
8
Paremale:
1 ametiühingute poolt kasutatav meetod tööliste huvide kaitsmiseks2 Eesti Statistikaamet3 loend, nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks4 õigused, mis on igal inimesel5 kodaniku… – kodanike omaalgatuslik tegevus avaliku elu probleemide lahendamiseks ja avalikus
elus osalemiseks6 … inimõiguste konventsioon – oluline inimõigustealane dokument7 isiku… ehk õigus, mille kohaselt kedagi ei tohi vahistada kohtuniku loata8 elektrooniline riigiasutuste süsteem, mis võimaldab kodanikel interneti vahendusel osaleda riigi-
asjades
Alla:
poliitiline järelevalve trükiste ja massimeedia üle, nende läbivaatamine riigiasutuste poolt
59
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
Majandus avatud ühiskonnas
4.1. MAJANDUSSÜSTEEMID
99. Majandus — ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine.
Selgita, miks on vaja majandust reguleerida ja kes peab lahendama majanduse põhiküsimused.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Millega tegeleb majanduspoliitika?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
4
Majandamise põhiküsimused
Mida toota?Kuidas toota?Kellele toota?
Inimvajadused (piiramatud) Ressursid (piiratud)
60
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
100. Majandus vajab tootmisressursse. Hinda ootusi ressurssidele ja nende tegelikku seisundit tänapäeva maailmas.
Täida näite eeskujul tabel.
RESSURSSEDUKAKS MAJANDAMISEKS
VAJALIK SEISUND
TEGELIK SEISUND
1. Loodusressursid
(maa, maavarad, kliima)
Rikkalikud mitmekesised
varud, soodsad olud
Ressursside nappus või
lõppemine, loodusliku
tooraine asendamine
2. Kapital
3. Inimressurss (tööjõud oma
teadmiste ja oskustega)
4. Ettevõtlikkus
101. Oled otsustanud hakata Eestis midagi tootma. Mõtle välja, mis see võiks olla, ja vasta ka
majandamise ülejäänud põhiküsimustele (vt ül 99).
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
102. Võrdle majandussüsteeme.
1. Millistele ühiskondadele on süsteem iseloomulik? Too näiteid.2. Põhijooned.
MAJANDUSSÜSTEEM
TAVAMAJANDUS PLAANI EHK
KÄSUMAJANDUS
TURUMAJANDUS SEGAMAJANDUS
1.
2.
61
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
103. Selgita tänapäeva turumajanduse toimimist (vaata Arter, 21. detsember 2002).
Näide Kuidas valmivad populaarsed tooted – näiteks Disney kompanii nukud?
1) Disney kompanii müüb nuku tootmise litsentsi mõnele fi rmale (näiteks Ka-nadas);
2) Kanada fi rma otsib tootja, kes valmistaks nuku võimalikult odavalt – näiteks leiab selle Hiinast, kus töölise päevapalk on umbes 2 USA dollarit;
3) kui nukud on valmis, saadetakse mõned eksemplarid Hiinast suurtele kaup-lusekettidele kvaliteedi hindamiseks;
4) kui hinnang on positiivne, tarnitakse kaup USA-sse;5) nukud jõuavad kauplustesse. 10-dollariline hind katab peamiselt transpordi-,
turustamis- ja materjalikulu ning litsentsitasu. Hiina töölistele läheb tühine osa.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
62
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
4.2. TURUMAJANDUS
104. Koosta joonisel olevate mõistete omavahelisi seoseid kasutades lühijutt „Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes”.
Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
TURUMAJANDUS
TURG
Pakkumine
Turunõudlus
Nõudmine
Ostujõuline nõudmineTurutõrked
Asenduskaup
Täiendkaup
Kaup
Kaubandus
Raha
Otsustamine
Majandusvabadus
Vabadus
Liberalism
Majandus Majandussüsteem
Tootmisressursid Riigi sekkumine
Omahind Hind
Turuhind
Riiklikult reguleeritav hind
Turutasakaal
Monopol
Konkurents
63
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
4.3. RIIGI ÜLESANDED TURUMAJANDUSES
105. Täienda skeemi õpiku peatüki 4.3 abil.
106. Ühishüvis. Jätka skeemi.
ÜHISHÜVIS
KUIDAS ÜHISHÜVIST TARBITAKSE? MIS ON ÜHISHÜVIS?
MILLISEID ÜHISHÜVISEID KASUTAD?MIKS ÜHISHÜVISEID PAKUTAKSE?
RIIGI SEKKUMINE TURUMAJANDUSSE
Sotsiaalsed motiivid Majandusse sekkumise viisid
Majanduslikud motiivid
Majandusse sekkumise vahendid, instrumendid
64
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
4.4. EELARVE
107. Täida lüngad.
1. Riigieelarve on ________________________________________________________________________ .
2. Riigieelarvesse pannakse kirja _________________________ ja _________________________ .
3. Eelarve koostamise aluseks on _______________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________ .
4. Eesti riigieelarve koostab ________________________ ja võtab vastu ___________________ .
108. Pane õigesse järjekorda sammud riigieelarve koostamisel ja vastuvõtmisel:
_____ Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus.
_____ Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid.
_____ Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine.
_____ Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid.
_____ Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus.
_____ Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus.
_____ President kuulutab riigieelarve seaduse välja.
_____ Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku.
109. Riigieelarve.
Milliste asjaolude alusel võib väita, et riigieelarve seadus on väga oluline?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Maksupoliitika määrab
...................................................................................................
...................................................................................................
...................................................................................................
EELARVEPOLIITIKA
Kulupoliitika tegeleb
...................................................................................................
...................................................................................................
...................................................................................................
65
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
Põhjenda, miks peaks riigieelarve olema tasakaalus.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Millised on eelarvedefi tsiidi kasutamise peamised põhjused? Kuidas kaetakse eel-arve puudujääk?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Juhul kui tekib eelarve ülejääk, siis _____________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Otsi internetist andmed Eesti riigieelarve kohta. Koosta sektordiagrammid, mis kajastavad riigieelarve tulusid ja kulusid analoogiliselt allpool esitatud joonisele.
VALDKOND %
sotsiaalhooldus 32,1
tervishoid 15,4
haridus 10,8
transport, side 6,8
korrakaitse 5,7
riigikaitse 5,2
riigivalitsemine 5,0
kultuur, sport 3,5
keskkonnahoid 2,9
põllu-, metsa- ja
kalamajandus 2,7
õiguskaitse 1,1
muud kulud 6,3
Eesti riigieelarve kulud valdkonniti 2001. Allikas: Rahandusministeerium
Millised on riigieelarve olulisemad kulud?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kuidas hindad riigieelarve kulude jaotamise otstarbekust? Millistele valdkonda-dele tuleks rohkem kulutada, millistele vähem? Esita kolm ettepanekut riigieel-arve kulude jaotamiseks. Põhjenda oma ettepanekuid.
______________________________________________________________________________________________
66
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
110. Seleta mõisted.
Maksukoormus – __________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Maksumäär – ________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Maksusüsteem – ____________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Proportsionaalne maksusüsteem – ___________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem – ____________________________
______________________________________________________________________________________________
111. Kohalikud maksud.
Milliseid kohalikke makse tuleb maksta Sinu linnas/vallas? Kes peavad neid maksma ning kuidas see toimub?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
112. Eesti riigieelarve tulud 2003. aastal. Arvuta.
TULUD KROONIDES % EELARVEST
Kokku 38 434 018 100
sh tulumaks 4 833 800
sotsiaalmaks 13 953 000
käibemaks 10 490 000
alkoholiaktsiis 1 240 000
tubakaaktsiis 755 000
kütuseaktsiis 1 850 000
mittemaksulised tulud 5 046 718
Millised on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat?
______________________________________________________________________________________________
67
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
113. Seleta, mida tähendavad järgmised maksud.
1. Füüsilise isiku tulumaks: ____________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
Mitu % ja millest: _____________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
2. Käibemaks: ___________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
Mitu % ja millest: _____________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________
114. Täienda skeemi ja vasta küsimustele.
Loetle olulisemad liigid. Selgita, mille järgi makstakse.
1. 1. 1.
MAKSULISED TULUD
68
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kui suur on tulumaksuvaba miinimum?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Millised on võimalused tulumaksudeklaratsiooni täitmiseks ja esitamiseks?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kuidas täideti ja esitati tuludeklaratsiooni (deklaratsioone) viimati Sinu peres?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
115. Sotsiaalturva väljamaksed.
Millised rahalised väljamaksed kuuluvad sotsiaalse turvalisuse alla?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Sotsiaalturva väljamaksete korralduse viisid on:
1) ___________________________________________________________________________________________
2) ___________________________________________________________________________________________
Sotsiaalhoolekandega tegelevad
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kuidas hindad sotsiaalhoolekandesüsteemi toimimist Eestis? Kas riik jõuab hoo-litseda kõigi oma kodanike eest? Kas vaesus ja hädad Eesti ühiskonnas vähenevad või kasvavad?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
69
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
116. Pension.
Millest sõltub pensioni suurus? Kust tuleb raha pensionide maksmiseks?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Võrdle oma vanavanemate pensioni summaga, mida hakkavad pensioniks saama või saavad Sinu vanemad. Kas pensionile jäädes peab inimene muutma senist eluviisi ja oma kulutusi kärpima?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
117. Kas väide on tõene (T) või väär (V)? Kui väide on vale, siis paranda õigeks.
VÄIDE T/V PARANDUSED
1. Eestis kehtib üksikisiku tulumaks 26%.
2. Käibemaks moodustab 26% kõigi
kaupade ja teenuste hinnast.
3. Eestis on kaotatud ettevõtte tulumaks.
4. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu maksab
Eestis töövõtja.
5. Aktsiisimaksu ei ole kehtestatud
alkoholile, tubakale ja mootorikütusele.
70
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
118. Lahenda ristsõna.
1 2 3 4 5 6 7
Alla:
1 tootjate võistlus ostjate pärast2 erimaks kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud3 käsu- ehk …majandus4 füüsilise … tulumaks5 koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed6 progresseeruv ehk … maksusüsteem7 …varad – oluline tootmisressurss
Vasakule:
tootmiseks vajalik ressurss
71
4.
Ma
jan
du
s a
va
tud
üh
isk
on
na
s
119. Lahenda ristsõna.
1 2 3
4
5
6
7 8 9
10
11
12
13 14
15
Vasakule:
1 puudust kannatavatele inimestele antav sotsiaalturva liik
4 sissetulekutelt võetav maks5 osa (%) tuludest, mida maksumaksja
maksudeks maksab6 kaudne maks, mis sisaldub kaupade ja
teenuste hinnas7 käsu- ehk …majandus9 kaup või teenus, mida jaotatakse turu
vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt
10 majandussüsteemid funktsioneerivad …ide piiratuse tingimustes
11 sotsiaal… – meetmete kompleks, millega aidatakse toimetulekuraskustes inimesi
12 rahaline plaan tulude ja kulude kohta13 summa, mille võrra tulud ületavad kulusid15 kauba väärtuse väljendus rahas
Alla:
2 sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt võetav maks
3 …majandus, kõige algelisem majandus-süsteem
5 maksude kogusumma, % SKP-st 8 turu … – turul osalejate ostusoovid
10 riigiasutustes makstav teenustasu mitmesuguste kodanikutehingute eest
13 …majandus – diktatuuririikidele iseloomulik majandussüsteem
14 turuvorm, kus on üks müüja või teenus, millel puuduvad asenduskaubad, ja kus hinna kehtestab müüja
72
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
Üksikisik ja majandus
5.1. JÕUKUS JA VAESUS
120. Hinda järgmisi seisukohti punktidega 1–10 nii, et väidete paari punktisumma ei ületaks 10 (näiteks 6:4, 5:5 jne, hinnata võib ka 10:0 või 0:10, mis näitab, et oled täielikult nõus ühe või teise seisukohaga). Jõua konsensusele naabri või rühmaga.
A Punktid
A : BB
1A:
Ühiskonna jagunemine rikasteks ja
vaesteks on paratamatu.
:
1B:
Kõik inimesed on sünnilt võrdsed,
rikkuse koondumine mõnede kätte
tuleneb ebaõiglasest ühiskonna-
korraldusest.
2A:
Inimestel on erinevad võimed,
järelikult on paratamatult erinevad
ka nende tulud.
:
2B:
Riik peab hoolitsema kõigi oma
kodanike eest ja seetõttu peab ka
rikkust ümber jaotama.
3A:
Vaesed on oma vaesuses ise süüdi. :
3B:
Paljud on rikkaks saanud kellegi
teise töö arvel.
4A:
Rahata ei saa olla õnnelik. :
4B:
Raha on kõige, ka inimliku õnne
mõõt.
5A:
Mida rikkam riik, seda vähem
vaeseid.
:
5B:
Vaesuse ületamiseks pole vaja
maksta toetusi, rohkem on abi uute
töökohtade loomisest.
5
73
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
121. Võrdle riike sisemajanduse koguprodukti alusel (riigid on järjestatud inimarengu indeksi järgi).
RIIK EELDATAV ELUIGA SKP ELANIKU KOHTA
USD
INTERNETIÜHENDUSI
1000 ELANIKU KOHTA
1. Norra 78,5 29 918 101,1
2. Rootsi 79,7 24 277 67,3
3. Kanada 78,8 27 840 77,4
10. Soome 77,6 24 996 102,3
42. Eesti 70,6 10 066 28,4
49. Leedu 72,1 7 106 4,8
53. Läti 70,4 7 045 10,7
60. Venemaa 66,1 8 377 2,2
173. Sierra Leone 38,9 490 0,0…
Allikas: ÜRO inimarengu aruanne 2002
Milliste näitajate alusel saab võrrelda riikide majanduslikku arengut?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Millised järeldusi võib teha ülalesitatud tabelis toodud andmete põhjal?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
74
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
122. Seleta mõisted.
Sisemajanduse koguprodukt – _________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Inflatsioon – _________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Nominaaltulu – _____________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Reaaltulu – __________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Elukallidus – ________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Tarbijahinna indeks – _____________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Toimetulekuressursid – ___________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Absoluutne vaesus – _______________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Sotsiaalne tõrjutus – ______________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Leibkond – ____________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Toimetulekupiir – ___________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Toimetulekutoetus – ________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
123. Peamised riigi poolt kasutatavad vaesuse leevendamise meetmed on:
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
75
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD
124. Tööturg. Vasta küsimustele.
Millist tööd Sa tahad edaspidi teha? Kelleks Sa tahad saada? ________________________
______________________________________________________________________________________________
Kuidas on võimalik õppida mõnda ametit? Kus? _____________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kas Sa valmistud praegu oma tulevaseks elukutseks? Kuidas? _______________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kuidas toimub tööleasumine? __________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
Kas keegi Sinu eakaaslastest käib juba tööl? Millises ametis? ________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Mida teha, et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline? ________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
125. Töö ja tööpuudus ühiskonniti. Töö allikaga.
„Nõukogude riigi ja õiguste aluste” õpikus (Tallinn, 1983; seda õppeainet õpetati samuti IX klassis) seletati NSV Liidu kodanike õigust tööle nii:Sotsialistlikus ühiskonnas ei tähenda õigus tööle põrmugi seda, et kui tahan, siis töötan, kui ei taha, siis ei tööta. […] Kõrvalehoidumine ühiskonnakasulikust tööst ei sobi kokku sotsialistliku ühiskonna põhimõtetega. Töö on vastuvaidle-matult kohustuslik ilma igasuguse erandita kõigile töövõimelistele kodanikele. Ometi on meil veel isikuid, kes püüavad ära elada võõra töö arvel, ise ühiskonnale midagi andmata, saada ühiskonnalt mitmesuguseid hüvesid. Kui töövõimeline inimene elab ja sööb, kuid ei tööta, siis tähendab see, et ta „sööb” võõra töö tulemusi […] Kommunistlikku ühiskonda saab üles ehitada ainult kõigi nõukogude inimeste vaba ja kohusetruu tööga. Kommunism ja töö on omavahel lahutamatud.
Kuigi sotsialistlikus ühiskonnas ei olnud tööpuudust ja kõik pidid töötama, jäädi majanduslikult kapitalistlikust süsteemist järjest rohkem maha. Miks?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Sotsialistlik süsteem garanteeris kõigile töö. Kas sellega kaasnes ka inimeste va-randuslik võrdsus ja vaesuse puudumine?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
76
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
Kas kapitalistlikus ja turumajanduslikus süsteemis on tööpuudus paratamatu? Kas selles süsteemis kõik tahavad töötada? Põhjenda.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kui inimene ei taha tööl käia ja tal on ka piisavalt raha sellise eluviisi jaoks (näi-teks sai päranduse), kas siis tuleb temasse suhtuda kui muidusööjasse ja parasiiti, kes elab teiste kulul? Põhjenda.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kas võrreldes Nõukogude ajaga on eestlaste suhtumine töösse muutunud? Kui jah, siis mis suunas? Põhjenda.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
126. Tööpuudus tänases Eestis.
Tööpuudus maakonniti 2000–2002
MAAKOND 2000 2001 2002
Harju 11,5 11,6 8,6
Tallinn 12,2 12,5 9,3
Hiiu 9,5 7,8 10,8
Ida-Viru 21,1 18,0 18,9
Jõgeva 16,9 20,5 16,0
Järva 15,8 15,7 13,9
Lääne 14,8 15,4 15,1
Lääne-Viru 13,6 9,0 7,3
Põlva 22,8 17,6 14,8
Pärnu 11,0 10,6 7,7
Rapla 16,3 9,4 9,7
Saare 12,0 9,4 7,4
Tartu 11,4 9,5 5,8
Valga 12,7 13,9 7,5
Viljandi 11,4 14,8 13,1
Võru 15,8 10,1 8,2
KOGU EESTI 13,6 12,6 10,3
Allikas: Statistikaamet
77
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
Täida esimese tabeli andmete põhjal järgmine tabel.
AASTA SUURIMA TÖÖPUUDUSEGA MAAKOND VÄIKSEIMA TÖÖPUUDUSEGA MAAKOND
2000 1.
2.
3.
1.
2.
3.
2001 1.
2.
3.
1.
2.
3.
2002 1.
2.
3.
1.
2.
3.
Miks on tööpuudusega seotud probleemid piirkonniti erinevad? Selgita.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
127. Tööturg.
Tööturg on süsteem, kus _______________________________________________________________ .
Tööturu osapoolteks on ________________________________________________________________ .
Tööpuudus tekib siis, kui ______________________________________________________________ .
Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel _____________________________________, kus on
fi kseeritud _______________________________________________________________________________ .
Tööandja peamised kohustused on: ____________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Tööandja õigused on: ____________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused:
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
78
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
128. Tööhõive tänases Eestis.
Allikas: Statistikaamet
Vasta joonisel esitatud andmete põhjal.
1. Kui palju on kasvanud tööjõu hõivatus teenindussfääris?
2. Mitu korda on kasvanud teeninduses töötavate inimeste osakaal?
3. Millises majandussektoris on toimunud suurim tööhõive langus? Kui suur see on?
4. Millises majandussektoris on muudatus hõivatute osas olnud väikseim?
Kui suur see on?
129. Töötus kui majandusnäitaja.
Töötuse määr Eestis
Tööjõu-uuringu andmetel oli 2002. aastal 15–74-aastasest rahvastikust tööga hõivatuid 586 000, töötuid 67 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, kodused, pensionil, heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalusse jm) 394 000.
Allikas: Statistikaamet
Tööhõive majandussektorites Eestis
68
25
7
1897 2000
59,1
33,5
7,4 põllumajandus, kalandus, jahindus
tööstus
teenindus
1993 200220012000199919981997199619951994
Töötuse määr Eestis, 1993–2002
79
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
Kas ülalesitatud graafi ku põhjal võib väita, et Eesti majanduslik olukord on tõusu-teel? Võrdle andmeid eespool esitatud tabeliga tööpuuduse kohta maakonniti. Millistes maakondades on tööpuudus kasvanud, millistes kahanenud?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
130. Juhtum.
Sinu kodulinna kavatsetakse rajada radioaktiivsete jäätmete hoidla. Sellega kaasneks paratamatult ümbrus-konna ökoloogilise seisundi halvenemine. Hoidlas saaks aga tööd paarsada linnaelanikku, mis parandaks oluliselt inimeste elujärge. Arutelu käigus on ilmnenud kaks vastandlikku seisukohta:
1) ühed on kindlalt hoidla rajamise vastu, sest see seab ohtu inimeste tervise;2) teised peavad hoidla rajamist paratamatuks linna arengu tagamisel ning ei pea seda ohtlikuks, kui järgi-
takse seda tüüpi ehitistele esitatavaid keskkonnanõudeid.
Millist seisukohta toetaksid Sina, kui Sa oleksid
_____ selle linna kauaaegne elanik?
_____ töötu?
_____ ettevõtte omanik?
_____ poliitik, kes valmistub kandideerima kohalikel valimistel?
_____ erapooletu kodanik?
Põhjenda:
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
131. Kuidas käituda töölevõtu intervjuul?
Töökohta otsides või vahetades tuleb sageli anda tööandja esindajale intervjuusid.
Soovitusi töölevõtu intervjuuks
1. Püüa jätta endast parim mulje ja hankida võimalikult täpset infot pakutava töökoha ja tingimuste kohta.
2. Ära hiline, sest hilinemist ei vabanda ükski objektiivne põhjus. 3. Ära riietu ekstravagantselt, püüa välja näha lihtsalt korralik, puhas, isegi
mõnevõrra konservatiivne.
80
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
4. Ole viisakas, kõnes väljendu selgelt ja kuuldavalt, ära kasuta parasiitsõnu „noh” ja „mõh”, „tead isegi”, hoidu muutumast intervjueerijaga ülemäära fa-miliaarseks.
5. Ole aktiivne, mitte passiivne küsimustele vastaja, kuid jää seejuures asjalikuks ja ära kaldu ohtrasõnalisusse ja teemast kõrvale.
6. Ära valeta, liialda ja keeruta, kuid püüa antud teemaga seotud küsimustele vastates rõhutada oma tugevamaid külgi ja paindlikult käsitleda nõrku kohti.
7. Sa ei pruugi kõigega nõustuda ja takka kiita kõike, mida intervjueerija ütleb. Liigne nõustumisvalmidus tekitab kahtlusi, et oled silmakirjalik ja ei esine ausalt. Ära kipu vaidlema ja agressiivselt oma arvamust tõestama, vaid jää väärikaks ja lahkarvamuse puhul esita endapoolne seisukoht viisakalt ja au-salt.
8. Mõtle juba varem valmis, milliseid küsimusi tahaksid ise esitada.
Kas oled selliste soovitustega nõus? Mida võiks siia veel lisada või mida mitte ar-vestada?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
81
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
5.3. RAHA TEENIMINE JA KASUTAMINE
132. Selgita, kuidas kujunevad bruto-, neto-, põhi-, miinimum-, tulemuspalk ja preemia ning mille eest neid saab.
133. Palk Eestis.
Milliste riigiametite juhtide palgad on Eestis kõrgeimad?
______________________________________________________________________________________________
Kui suur on Riigikogu liikme palk? ____________________________________________________
Kui suur on ministri palk? ______________________________________________________________
Kui suur on presidendi palk? ___________________________________________________________
AMETIKOHT KUUPALK 2002 KROONIDES
Eesti Energia juht 120 000
Eesti Põlevkivi juht 120 000
Tallinna Sadama juht 89 500
Tolliameti juht 70 000
Politseiameti juht 43 500
Keskmine brutopalk, IV kvartal 2002 6 512
Allikas: Postimees, 2. aprill 2003
TÖÖTASU Töölepingus fikseeritud tasu tehtava töö eest
Rahaline tasu töö eest
Palk
Brutopalk
Netopalk Tulumaks
Põhipalk Tulemuspalk Miinimumpalk
Preemia
82
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
134. Pank.
Miks hoitakse raha pangas?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Tutvu interneti või muude allikate põhjal Eestis tegutsevate pankade poolt paku-tavate teenustega.
Millises pangas on kõige kasulikum avada lühiajaline hoius? Millises pikaajaline hoius?Millisest pangast on soodsaim laenu võtta?Milliseid laenupakette pangad pakuvad?Milliseid teenuseid pakuvad pangad õpilastele?
Koosta kogutud andmete (hoiuse- ja laenuintressid jm) põhjal võrdlustabel.
135. Seleta mõisted.
Aktsia – _______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Aktsionär – __________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Väikeaktsionär – ___________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Tuumikaktsionär – _________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Aktsiakurss – ________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Börs – __________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
TALSE – _________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
83
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
136. Kellele ja milleks avaldatakse informatsiooni aktsiakursside kohta ning börsiuudiseid?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
137. Koosta mõistekaart „PANGAKAARDI” kohta.
PANGAKAART
84
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
5.4. PEREMAJANDUSE PLANEERIMINE
138. Koosta ülevaade oma kuu- või nädalaeelarvest. Mitu protsenti moodustavad Sinu kulutused kogu perekonna/leibkonna kuludest?
Minu eelarve
TULUD KULUD
KUUPÄEV task
urah
a
teen
istus
king
ituse
d
muu
toit
tran
spor
t
õppe
töö
kultu
ur
lõbu
stus
ed
riide
d
muu
KOKKU
139. Selgita, mida peab arvestama pangast laenu võtmisel.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
140. Loetle sammud, mis on vaja astuda õppelaenu saamiseks.
1. ___________________________________________________________________________________________
2. ___________________________________________________________________________________________
3. ___________________________________________________________________________________________
4. ___________________________________________________________________________________________
5. ___________________________________________________________________________________________
6. ___________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
85
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
141. Juhtum.
Oletame, et olete otsustanud osta perele väga vajaliku kallihinnalise asja. Te ei taha aga oodata aastaid, mis kuluksid vajaliku summa kogumiseks. Milline tee vajaliku summa saamiseks oleks soodsaim: võtta pangalaenu, laenata sõpradelt või sugulastelt, osta järelmaksuga, kasutada krediitkaarti vm? Põhjenda valikut.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
86
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
5.5. TARBIMISKÄITUMINE
142. Tarbijana ühiskonnas. Vasta küsimustele.
Millest lähtud Sina kauba valikul?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kuidas suhtud reklaami?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Millist reklaamiliiki pead kõige tulemuslikumaks: raadio-, tele-, meedia-, plakati-reklaami, kampaaniaid poodides vm? Miks?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Too näiteid nn reklaamitrikkidest, millega püütakse tarbijaid.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Kas oleksid nõus osalema nn ostuvabal päeval? Millised on Sinu arvates vältima-tud ostud?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
87
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
Kas šoppamine on noorte hulgas popp? Miks?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Millised õigused on Sinul kui tarbijal?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Millised on Sinu kui tarbija kohustused?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Miks tubakatoodetel on tarbijat toote tervistkahjustavast mõjust hoiatavad sildid, alkoholipudelitel neid aga ei ole?
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
88
5.
Ük
sik
isik
ja
ma
jan
du
s
143. Lahenda ristsõna.
1 2 3
4
5
6 7 8
9
10 11 12
13
14
15
Paremale:
1 ühekordne väljamakse töötajale hea töö või tähtpäeva puhul, lisaks palgale
4 füüsilisest isikust ettevõtja8 inimese võime osta kaupu 9 tööle asumisel alla kirjutatav dokument
10 süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised töökohti
11 …palk – töötasu, kust maksud on maha arvatud
14 väärtpaber, osak15 Tallinna börsi indeks
Alla:
1 töötasu2 üldine hinnatõus ja raha ostujõu langus3 tööturu osapool, kes pakub töökohti5 …palk – palk enne maksude mahaarvamist6 tööotsija, kes on alla kirjutanud töölepingule7 olukord, kus kõigile soovijaile ei jätku töö-
kohti12 tarbijahinnaindeks13 sisemajanduse koguprodukt
89
6.
Tule
vik
usu
un
du
mu
sed
Tulevikusuundumused
144. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus.
Milline on meie tulevik? Tutvu arvamustega ja artikliga Saare maakonna demo-graafi lisest situatsioonist.
Must stsenaarium
Võib ennast petta, öeldes, et iive on madal ka Lääne-Euroopas, nii et selles osas oleksime just nagu juba läände jõudnud. See on möödahiilimine. Läänepoolse madala iibe taga on ülesöödetud toakassi heaolu. Meie madala iibe taga on viletsus – nagu Venemaalgi. Viletsusest jõukuseni ei jõua me ilma vahepealse kõrgema iibe vaheastmeta. Sest vahepeal on vaja rohkem töökäsi. Kui seda probleemi lahendada tõmmu tööjõu abil, võib Eesti küll jõuda Euroopasse (kui mitte hoopis sealt lõuna poole), aga ilma eestlasteta.
Allikas: Rein Taagepera, Eesti Päevaleht, 18. märts 2003
Mitte ühelgi maailma arenenud riikidest pole õnnestunud pöörata madalat sündimust kiirele tõusule. Kui 85-miljonilise saksa rahva jaoks on see kahtlemata tõsine mure, siis meie rahvaarvu juures võib see tähendada, et ühel hetkel langeb meie hulk alla kriitilise piiri.
Allikas: Siim Kallas, Postimees, 25. jaanuar 2003
Vabaduse ja edu eest maksame sündimata lastega
6
Valimised on ammu läbi ning loodetavasti võib nüüd rääkida ja kirjutada ilma kartuseta, et välja-öeldut peetaks mõne erakonna propagandaks.
Valimispropagandast endast tahaks aga rääkida küll, eriti meedias võimendatud loosunglikest mu-redest väikese sündimuse ja demograafiliselt lootu-setu olukorra pärast.
Jääb mulje, nagu oleks probleem tekkinud alles nüüd. Tegelikult on demograafiline allakäik riigis kestnud üle 10 aasta, nii et selle aja jooksul võimul olnud erakondadel on olnud ka võimalus olukorda parandada. Iseasi, kas seda üldse ongi võimalik pa-randada. Igal juhul seni ei ole see õnnestunud ja ilmselt ei õnnestu ka lähimas tulevikus.
Pere ja kodu loomine on ikkagi midagi enamat kui mingi kampaania või hüüdlausete elluviimine. Pere loomiseks (abielu, lapsed, oma katus pea ko-hal) on vaja reaalseid võimalusi ja kindlustunnet nii olevikus kui tulevikus. Kui siia juurde liita
järjest kasvav rahakultus ja väärtushinnangute muutumine kogu maailmas, tuleb imestada pigem seda, et endiselt sünnib lapsi ja sõlmitakse abi-elusid, mis siis, et poole vähem kui paarkümmend aastat tagasi.
Just uued eesmärgid ja ideaalid – karjäär, vaba-dus, raha – ei sobi hästi kokku ei perekonna ega lastega, pealegi puuduvad meie ühiskonnas palju-dele lõunapoolsetele rahvastele omased suguvõsa-traditsioonid ja sellega seostuvad kohustused.
Vabaduse eest tuleb maksta, meie ühiskond teeb seda sündimata lastega ning rahasüstid sellise arengu pidurdamiseks on mõttetud – ühekordsete toetuste arvel võib kasvada vaid tänavalaste arv asotsiaalsetest ja majanduslikult kehvadest pere-dest, kus lastele ette nähtud raha kasutatakse muul otstarbel.
Iibe tõstmise loosungid näivad kohatuna olu-korras, kus riik ja ühiskond ei suuda juba praegu
90
6.
Tule
vik
usu
un
du
mu
sed
suurele osale lastest tagada normaalset elukesk-konda ja haridust. Ehk oleks aeg hakata rääkima kvantiteedi asemel kvaliteedist?
Eestis on sadu (tuhandeid?) kooliealisi lapsi, kes erinevatel põhjustel koolis ei käi, on sadu (tuhan-deid?) peresid, kes elavad allpool vaesuspiiri ja kelle lastel ei ole hetkel lootustki paremale elule. Võib-olla peaks valimiste eel lubatud tuhandetega just neid toetama?
Selles, et sündimus peegeldab kujukalt ühiskon-nas toimuvaid arenguid, võib veenduda, kui võrrel-da Saare maakonnas registreeritud sünde ajavahe-mikus 1975–2002.
Stabiilsel stagnatsiooniajal (aastani 1985) sündis Saare- ja Muhumaal kokku igal aastal ca 600 last. Uued suunad nii majanduses kui ka inimeste teadvuses ja lootustes tõstsid sündide arvu aastatel 1987–1990 üle 700 aastas, kusjuures kõrgeima sündimusega aasta oli 1989, mil maakonnas sündis 780 last.
Aastast 1991 algas aga sündide arvukuses järsk langus, mis kestis aastani 1996. Kuue aasta jooksul vähenes sündide arv üle kahe korra!
Pärast 1996. aastat on sündimus püsinud suhte-liselt stabiilsena, näidates siiski väikest vähenemis-tendentsi. Viimastel aastatel on maakonnas regist-reeritud veidi üle 300 sünni aastas ja tuleb loota, et see on ka alumine piir.
Saarlaste sündimus on kahanenud kiiremini kui Eesti keskmine: kui 1989. aastal sündis 1000 Saare maakonna elaniku kohta ligemale 20 last, mis üle-tas Eesti keskmise (16) tunduvalt, siis nüüd on sündimus meie maakonnas Eesti keskmisest maha jäänud. Saare maakonnas registreeritakse aastas keskmiselt 8 sündi 1000 elaniku kohta, Eestis oli sama näitaja 2001. aastal 9,26.
8–9 sündi 1000 elaniku kohta ongi iseloomulik kõigile Euroopa Liidu kandidaatriikidele, õigemini Ida-Euroopa riikidele. Demograafilise situatsiooni halvenemine on omane ka praktiliselt kõikidele arenenud riikidele, erinevus on vaid tempos.
Demograafilist olukorda Saare maakonnas hal-vendab veelgi noorte perede elamaasumine mandri-le – 2002. aastal maakonnast lahkunud 790 inime-sest olid 616 alla 30 aasta vanad (77 %), maakonda elama asunud alla 30-aastaste arv oli samal ajal 283. Demograafilisest vaatevinklist on ilmselt oluline ka see, et mandrile lahkunud noorte inimeste hulgas on naissugu tunduvas ülekaalus (üle 58 %).
Aga aasta 2003? Kas paistab midagi muutuvat? Kahjuks mitte. Esimese kolme kuuga on maakonnas registreeritud 68 sündi ja 144 surma, maakonda on elama asunud 91, lahkunud 227 inimest. Saare maakonna elanike arv on 2003. aasta esimese 3 kuuga vähenenud 212 inimese võrra. Mida siin kommenteerida?
Allikas: Avo Levisto, Saaremaa perekonnaseisuameti juhataja, Meie Maa, 5. aprill 2003
Koosta artiklis sisalduvate andmete põhjal graafi k.
Kas nn must stsenaarium on paratamatu? Milline on Sinu nägemus Eesti tulevikust?Kirjuta lühiarutlus „Eesti tulevikustsenaariumid”.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
91
6.
Tule
vik
usu
un
du
mu
sed
6.2. EUROOPA LÕIMING NING JULGEOLEK
145. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid.
ORGANISATSIOON EESTI LIIKMEKS
SAAMISE AASTA
LIIKMESRIIKE KESKUS
ÜRO
Euroopa Nõukogu
Euroopa Liit
NATO
Minu arvates on Euroopa Liitu astumise peamised plussid Eesti jaoks järgmised:
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Minu arvates on Euroopa Liitu astumise peamised miinused Eesti jaoks järgmised:
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
Aastatel 2004–2006 maksab Euroopa Liit Eestile 11,4 miljardit krooni. Eestil en-dal tuleb selle aja jooksul liidu eelarvesse maksta 3,6 miljardit krooni. Seega saab Eesti Euroopa Liidult 5648 krooni iga elaniku kohta. (Postimees, 11. detsember 2002). Kas Euroopa Liidult saadavaid summasid võib võtta kui Eesti ühiskonnale antavat lisaraha arenguks või on see hind, mis tuleb maksta suveräänsuse loovu-tamise eest? Põhjenda oma seisukohta.
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________
top related