kvaliteedikäsiraamatu olemusmajanduse arengule vastava kvaliteetse kutsehariduse andmist ja osaleda...
TRANSCRIPT
-
NARVA KUTSEÕPPEKESKUS Dokument KD 1.1/V6 Leht 1/13
KVALITEEDIKÄSIRAAMAT
Koostas: Juhtkond Kinnitas: Tatjana Burikova Kuup: 18.05.2015
Narva Kutseõppekeskuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsitlusalaks on:
ESMA-, TÄIEND- JA ÜMBERÕPPE KORRALDAMINE JA TEOSTUS
NING KUTSEEKSAMITE LÄBIVIIMINE
MISSIOON
Narva Kutseõppekeskus (edaspidi kool) on seadnud oma ülesandeks korraldada Eesti
majanduse arengule vastava kvaliteetse kutsehariduse andmist ja osaleda aktiivselt ühiskonna
arenguprotsessides Ida-Virumaal. Peame oluliseks tänapäeva nõuetele vastava kutsehariduse
kättesaadavust kõigile soovijatele.
Kooli missioon on inimeste isikliku heaolu parandamise võimaluste suurendamine ja
ühiskondliku stabiilsuse kasvatamine läbi kvaliteetse kutsehariduse eri vormide pakkumise ja
ettevõtlikkuse arendamise.
VISIOON: Õpetame kvaliteetselt kõiki ja kõikjalt
Kooli põhiväärtus: Õppurikeskne kool.
Kooli arengusuunad ja tegevuse prioriteedid on põhjalikumalt käsitletud kooli arengukavas,
kus on välja toodud eesmärgid ja tegevusnäitajad (http://www.nvtc.ee/et/uldinfo).
1. Sissejuhatus
1.1 Kvaliteedikäsiraamat
Käesolev kvaliteedikäsiraamat on väljatöötatud vastavalt rahvusvahelise standardi ISO
9001:2008 nõuetele ja on kooli kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjeldav põhidokument, mida
täiendavad nimetatud juhtimissüsteemi alumiste tasandite dokumendid (protseduuride
põhjalikud kirjeldused, juhendid, vormid, teatmestud jms).
Kvaliteedikäsiraamatusse on koondatud organisatsiooni kvaliteedipoliitikat, juhtkonna ja
konkreetsete persoonide vastutust kajastavad dokumendid, aga ka kooli, tema
juhtimissüsteemi ning protseduure ja protsesse kirjeldavad dokumendid.
Kvaliteedikäsiraamat on mõeldud nii välimistele huvipooltele nagu EV Haridus- ja
Teadusministeerium, SA Innove, koostööpartnerid, sertifitseerimisorganid jt, et anda
üldteavet kooli kvaliteedijuhtimissüsteemist, selle ülesehitusest ja olemusest.
Kvaliteedikäsiraamat on samuti mõeldud koolisiseseks kasutamiseks.
Põhjalikuma ja konkreetsema ülevaate süsteemist saab koostatud toimikute süsteemi
vahendusel (vt. protseduuride struktuur, toimikute struktuur, dokumentatsiooni struktuur).
http://www.nvtc.ee/et/uldinfo
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 2/13
Kvaliteedikäsiraamatut hooldab kooli kvaliteedijuht ja see vaadatakse üle regulaarselt
sagedusega mitte harvemini kui üks kord aastas.
1.2 Kooli ajalugu
Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. aasta määruse nr. 96 (RT I 2000, 26, 152) “Narva
Energeetikute Kooli, Narva Kaubanduskooli, Narva Kergetööstuskooli ja Narva
Kutsekeskkooli ümberkorraldamine” alusel moodustati 1. oktoobrist 2000. aasta nelja
nimetatud Narva kutseõppeasutuse baasil Narva Kutseõppekeskus.
Kool paikneb kahes piisavalt lähestikku paiknevas õppekompleksis. 2005-2007 perioodil
investeeriti üle 145 miljoni krooni (Kreenholmi kompleksi renoveerimine, plekitöötlus ja
elektroonika-automaatika labor Raudtee tänaval, värvikamber). 2008-2009 aastatel
investeeriti ca 15 miljonit krooni õppelaborite seadmete moderniseerimisse (elektrijaamade
simulatsiooniseade, elektroonika ja automaatika laborid jne.) ning 15 miljoni krooni eest
lõpetati Raudtee 3 õppekompleksi renoveerimine.
1.3 Õpetatavad erialad ja vastuvõtt
Kool teenindab valdavalt Narva ja Narva ümbruse õpilasi. Ida-Virumaa elanikkonnast ca
80% on vene keelt kõnelev, seetõttu ka kutseõppes on piisavalt suur rõhuasetus venekeelsetele
õppekavadele. Lisaks kutseõppele on kooli strateegias oluline koht täiskasvanute koolitusel.
Kooli õppekeeled on eesti, vene ja inglise keel.
Asjaajamise keel on eesti keel.
Koolis õpetatavad õppevaldkonnad ja nendes õpetatavad erialad on esitatud kooli veebilehel
http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/oppekavad.
Õpilaste vastuvõtt toimub vastavalt direktori poolt kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse
õpilaste vastuvõtu korrale http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/%C3%B5ppekorraldus_1
Esmaõppe korraldamine toimub vastavalt protseduuridele OP 4.1 Õppeprotsessi kavandamine
ja teostamine, OP 4.4 Praktika korraldamine ettevõttes, OP 4.5 Praktilise töö korraldamine ja
OP 4.6 Kutseeksamite koordineerimine.
Täienduskoolitust korraldatakse vastavalt OP 4.3 Täiendus- ja ümberõppe korraldamine
protseduurile.
Kooli arendustegevus toimub õppeprotessis vastavalt OP 4.8 Arendustegevuse kavandamine
ja korraldamine protseduurile.
1.4 Kliendid ja koostööpartnerid
Kooli põhiklientideks on kutseõppest huvitatud õpilased Narvast ja mujalt Ida-Virumaalt ning
Eestist, täienduskoolitusest huvitatud spetsialistid erinevatest ettevõtetest ja
organisatstioonidest, erinevas vanuses õppijad (n 50+).
Koolil on koostööpartnerid.
http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/oppekavadhttp://www.nvtc.ee/et/oppetoo/%C3%B5ppekorraldus_1
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 3/13
Eriala- ja kutseliidud:
- Autokutseõppe Liit
- Eesti Arhitektide Liit
- Eesti Ehitusettevõtjate Liit
- Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
- Eesti Giidide Liit
- Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
- Eesti Leivaliit
- Eesti Masinatööstuse Liit (KOO-MET)
- Eesti Raamatupidajate Kogu
- Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit
- Jne.
Asutused ja organisatsioonid:
- EV Haridus- ja Teadusministeerium; - SA Innove; - Eesti Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus; - Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Ida-Virumaa Osakond; - Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS; - Töötukassa ja selle kohalikud ametid; - kohalikud omavalitsused - Jne.
Praktika partnerite register on kooli veebilehel http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika
2. Organisatsiooni juhtimine
Organisatsiooni juhtimises on olulised järgmised momendid:
– organisatsiooni struktuur ja juhtimine; – allüksuste põhiülesannete ja kohustuste täpne fikseerimine ja nende täitmise jälgimine; – efektiivne infovahetus allüksuste vahel; – töötajaskonna ametiülesannete, volituste ja vastutuse fikseerimine ja nende täitmise
kontroll;
– töötajaskonna pidev koolitus ja oskuste ning vilumuste täiendamine (vt OP 2.1 Personali koolitus, teadlikkus ja kompetentsus);
– organisatsiooni paindlikkus ning pidev areng ja parendamine.
Kooli töötajate kohustused, vastutused ja volitused on toodud ametijuhendites (vt
http://www.nvtc.ee/et/tootajad/ametijuhendid) ning kvaliteedijuhtimissüsteemi protseduurides
ja juhendites (vt Organisatsiooni käsiraamat). Iga ametikoha kohustused, volitused ning
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086709http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086627http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086630http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086632http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086638http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086639http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086654http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086658http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086672http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086678http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktikahttp://www.nvtc.ee/et/tootajad/ametijuhendid
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 4/13
tegutsemisõigused peavad olema piisavad kvaliteedipoliitikaga määratud eesmärkide
saavutamiseks.
Kool peab tagama ettevõtte konkurentsivõime, tulemuslikkuse ja jätkuva arengu.
Kooli eri tasemete kaudu tagatakse kutsehariduskeskuse kvaliteedijuhtimissüsteemi toimivus
ja järjepidevus.
Põhijuhtimistasanditeks on:
– nõunike kogu; – direktor; – kooli nõukogu; – juhtkond.
Juhtimisstruktuurite põhieesmärgid, ülesanded, käsitlusalad ja sisene kommunikatsioon on
toodud kooli põhimääruses https://www.riigiteataja.ee/akt/110062014015
ja protseduuris OP 1.1 Strateegia. Juhtimine ja kommunikatsioon.
Juhtkonna esindajaks kvaliteedijuhtimissüsteemi puudutavates küsimustes on kvaliteedijuht,
kelle põhiülesandeks on kvaliteedijuhtimissüsteemi töökorras hoidmine ja toimivuse tagamine
vastavalt protseduuridele OP 5.1 Seire, analüüs ja parendamine, OP 5.2
Kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudit, OP 5.3 Mittevastavus. Korrigeeriv ja ennetav tegevus.
Kooli struktuur on toodud skeemil 1.
Skeem 1. Narva Kutseõppekeskuse struktuur
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062014015
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 5/13
3. Protsesside juhtimine ja vastutamine Kogu toimimine baseerub protsesside juhtimisel. Kooli põhi- ja tugiprotsessid on kujutatud
skeemil 2.
Skeem 2. Kooli põhi- ja tugiprotsessid
Vastavalt skeemil 2 toodud protsessidele on üles ehitatud ka Organisatsiooni käsiraamat, kus
on 5 põhiteemat:
1. Organisatsiooni juhtimine; 2. Inimressursside juhtimine; 3. Dokumendihaldus; 4. Toimimisohje;
OP 1.1 Strateegia. Juhtimine ja
kommunikatsioon
OP 1.2 Lepingute ettevalmistamine ja
sõlmimine
OP 1.3 Ostutegevus
OP 2.1 Personali koolitus, teadlikkus ja
kompetentsus
OP 2.2 Töötervishoiu ja tööohutuse
alane tegevus
OP 3.1 Dokumentide ohje
OP 3.2 Tõendusdokumentide ohje
OP 4.1 Õppeprotsessi kavandamine ja
teostustamine
OP 4.2 Õppelaborid ja nende tehnilised vahendid
OP 4.3 Täiendus- ja ümberõppe korraldamine
OP 4.4 Praktika korraldamine ettevõttes
OP 4.5 Praktilise töö korraldamine
OP 4.6 Kutseeksamite koordineerimine
OP 4.7 Info- ja kommunikatsioonisüsteemi ohje
OP 4.8 Arendustegevuse kavandamine ja
korraldamine
2. Inimressursside juhtimine 1. Organisatsiooni juhtimine
4. Toimimisohje 3. Dokumendihaldus
OP 5.1 Seire, analüüs ja parendamine
OP 5.2 Kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudit
OP 5.3 Mittevastavus, korrigeeriv ja ennetav
tegevus
OP 5.4 Kvaliteedijuhtimissüsteemi
juhtkonnapoolne ülevaatus
5. Seire, analüüs ja parendamine
tagasiside
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 6/13
5. Seire, analüüs ja parendamine
Tabelis 1 on toodud protseduuride eest põhivastutajad.
Protseduuride eesmärgid ja kasutusalad, volitused ja vastutused ning täpsed
protsessikirjeldused võib leida protseduuridest endist (vt Organisatsiooni käsiraamat).
Tabel 1. Valdkonnavastutused
Protseduuri
tähis Tegevusalad Vastutavad isikud
Nõ
un
ike
ko
gu
Ko
oli
nõ
uk
ogu
Dir
ekto
r
Per
son
ali
juh
t
Kv
alit
eed
iju
ht
Õp
ped
irek
tor
(õp
pe-,
aren
du
s- j
a
täie
nd
usõ
pp
e o
sak
onn
a
juh
tim
ine)
Eri
alad
e ju
hid
Fin
ants
juh
t
IT
juh
t
Hal
du
sju
ht
OP 1.1 Strateegia. Juhtimine
ja kommunikatsioon
KV KV TV KV KV KV KV KV KV KV
OP 1.2 Lepingute
ettevalmistamine ja
sõlmimine
TV KV KV KV KV KV KV KV
OP 1.3 Ostutegevus KV TV KV KV KV TV KV KV
OP 2.1 Personali koolitus,
teadlikkus ja
kompetentsus
KV TV KV KV KV KV KV KV KV
OP 2.2 Töötervishoiu ja
tööohutuse alane
tegevus
TV KV KV KV KV
OP 3.1 Dokumentide ohje KV TV KV KV KV KV KV KV
OP 3.2 Tõendusdokumentide
ohje
KV TV KV KV KV KV KV KV
OP 4.1 Õppeprotsessi
kavandamine ja
teostus
KV KV KV TV KV KV KV
OP 4.2 Õppelaborid ja nende
tehnilised vahendid
TV KV TV KV KV KV KV
OP 4.3 Täiendus- ja
ümberõppe
korraldamine
KV TV
OP 4.4 Praktika korraldamine
ettevõttes
KV KV TV KV
OP 4.5 Praktilise töö
korraldamine
KV TV KV KV KV
OP 4.6 Kutseeksamite
koordineerimine
KV TV KV KV KV
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 7/13
OP 4.7 Info- ja
kommunikatsiooni-
süsteemi ohje
KV KV KV TV
OP 4.8 Arendustegevuse
kavandamine ja
korraldamine
KV KV TV
OP 5.1 Seire, analüüs ja
parendamine
KV TV KV KV KV KV KV KV KV
OP 5.2 Kvaliteedijuhtimis-
süsteemi siseaudit
KV KV TV KV KV KV KV KV
OP 5.3 Mittevastavus.
Korrigeeriv ja
ennetav tegevus
TV KV KV KV KV KV KV KV
OP 5.4 Kvaliteedijuhtimis-
süsteemi juhtkonna-
poolne ülevaatus
TV KV KV KV KV KV KV KV
TV – täisvastutus; KV – kaasvastutus (sama valdkonna eest täiendav vastutaja)
4. Ressurside juhtimine Kooli olulisemateks ressurssideks on inimressursid (personal), seadmepark ning hoone koos
õppeklasside ja õppelaboritega. Ressursside arendus kuulub organisatsiooni strateegiliste
ülesannete hulka. Olemasolevate ressursside ratsionaalne kasutamine võimaldab teostada
efektiivset ja tulemuslikku koolitustööd ning kooli majandamist tervikuna.
4.1 Inimressursid
Kooli personal jaguneb:
1) õpetajad
2) tugitegevuste töötajad
Personali juhtkonnapoolne kaasahaaramine ja eestvedamine, töötajate tegevus põhitegevus- ja
juhtimisprotsessides ning nende kohustused, volitused ja vastutused on toodud dokumentides
OP 1.1 Strateegia. Juhtimine ja kommunikatsioon, OP 1.2 Lepingute ettevalmistamine ja
sõlmimine ning konkreetsetes osakondades vastavaid tegevusi kajastavates protseduurides.
Vajaliku kompetentsuse ja personali koolitusvajaduse identifitseerimine ja juhtimine toimub
vastavalt protseduurile OP 2.1 Personali koolitus, teadlikkus ja kompetentsus.
4.2 Infrastruktuur ja töökeskkond
Infrastruktuuri moodustavad kooli hooned, õppeklassid, klasside sisseseaded, õppelaborid.
Kooli hooned paiknevad kahes asukohas:
Peakorpus asub aadressil Kreenholmi tn 45. Aadressil Raudtee tn 3 on metalli, ehituse, auto,
energeetika ja õmbluse erialade õppelaboritega õppekorpus.
Olemasolevate õppelaborite ülevaade on toodud kooli hoonete paiknevuse keskselt
seadmeparki käsitlevas protseduuris OP 4.2 Õppelaborid ja nende tehnilised vahendid ja OP
4.7 Info- ja kommunikatsioonisüsteemi ohje.
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 8/13
Õppelaborite sisseseade (seadmepark) peab vastama kaasaja tootmise nõudmistele ja
vajadustele. Seadmepargi täiendamise küsimustes konsulteeritakse vajaduse korral
erialaliitudega (nt KOO-MET).
Tehnilised ressursid on kajastatud põhjalikumalt õppelaborite, seadmete ja õppevaldkondade
kaupa registris Õppelaborid ja tehnilised vahendid (DHS-Haldamine-Õppelaborid).
Kooli õppijatete tervise kaitseks ja normaalsete töötingimuste tagamiseks on väga oluline
töötervishoiu ja tööohutuse reeglite jälgimine. Töötervishoid ja tööohutus tagatakse vastavalt
protseduurile OP 2.2 Töötervishoiu- ja tööohutuse alane tegevus.
4.3 Finantsid
Direktor ja finantsjuht koostöös kooli nõukoguga plaanivad, teevad kättesaadavaks ja ohjavad
finantsressursse, mis on vajalikud kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamiseks ja töökorras
hoidmiseks ning organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks (vt OP 1.1 Strateegia. Juhtimine
ja kommunikatsioon, OP 1.3 Ostutegevus). Kooli nõukogu kooskõlastab kooli majandusaasta
aruande ja kooli eelarve. Kooli nõunike kogu avaldab arvamust kooli majandusaasta aruande
kohta. Finantsressursside ohje hõlmab ka tegeliku kasutamise võrdlust plaanilisega, millest
lähtuvalt võetakse vastu otsused.
5. Kvaliteedipoliitika ja eesmärgid
Kooli kvaliteedipoliitika põhieesmärk on luua Eesti elanikkonnale ja välisriikide kodanikele
nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega
kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.
Kooli kvaliteedieesmärgid:
1. Muutunud õpikäsitlus
2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid
3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus
4. Digipööre elukestvas õppes
5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv.
Kool tegutseb vastavalt rahvusvahelise kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001:2008 nõuetele.
Läbi kvaliteedipoliitika järgimise ja kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise tagatakse
klientide jt huvipoolte, õiguslike ja muude nõuete täitmine ning väljatöötatud
kvaliteedijuhtimissüsteemi ja protsesside pidev parendamine.
Käesolev kvaliteedipoliitika on edastatud ja selgitatud kõikidele kooli töötajatele.
Kvaliteedipoliitika ellurakendamiseks on püstitatud kooli arengukava tegevuskava eesmärgid.
Kvaliteedipoliitika vaadatakse üle sagedusega vähemalt üks kord aastas, misjärel vajadusel
täiendatakse ja kinnitatakse.
6. Kvaliteedijuhtimissüsteem
Kvaliteedijuhtimissüsteem hõlmab standardi ISO 9001:2008 kõiki nõudmisi ja tema põhiosad
on toodud skeemil 3.
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 9/13
Skeem 3. Kvaliteedijuhtimissüsteemi struktuur
Kvaliteedijuhtimissüsteemi protsessid on oma põhiolemuses enamasti üles ehitatud
neljafaasilistena:
I faas – eesmärkide püstitamine
II faas – planeerimine
III faas – ülesandeks tegemine (teostamine)
IV faas – jälgimine ehk seire
Kooli põhi- ja tugiprotsessid on kirjeldatud kvaliteedijuhtimissüsteemi protseduurides, mis
koostatakse vastavate erialade juhtide ja spetsialistide poolt, juhindudes järgmistest
põhimõtetest:
a) kõik kvaliteeti mõjutavad põhi- ja tugiprotsessid peavad olema identifitseeritud ja sobivalt planeeritud;
b) määratud peavad olema planeeritud tegevuste täitmise ja jälgimise eest vastutajad; c) protsessid peavad olema kirjeldatud lähtuvalt vajadustest teostada kõiki tegevusi
optimaalselt – s.o. täita vajalikud nõuded ja vastata kliendi ootustele, kulutades selleks
võimalikult vähe ressursse;
d) kõik kvaliteeti mõjutavad tegevused tuleb dokumenteerida, et tagada nende jälgitavus.
6.1 Dokumentatsioon
Dokumentatsiooni (toimikute) sisulise jaotuse aluseks on organisatsiooni struktuur ja
juhtimissüsteem. Toimikutes esitatu on koondatud vastavatesse registritesse. Toimikutest,
nende kättesaadavusest, ajakohastamisest jms annavad täpsema ülevaate protseduurid OP 3.1
Dokumendi- ja andmeohje ning OP 3.2 Tõendusdokumentide ohje.
6.2 Süsteemi analüüs ja hindamine
Kooli kvaliteedijuhtimissüsteemi toimivuse ja efektiivsuse hindamine toimub töötajte-,
koostööpartnerite ja kliendiküsitluse, kooli aruandluse süsteemi abil ning perioodiliste
siseauditite ja juhtkonnapoolsete ülevaatuste teel, mille läbiviimist reguleerivad protseduurid
KVALITEEDIKÄSIRAAMAT
ORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT
VORMIDE KÄSIRAAMAT
TEATMESTUD
K
O
V
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 10/13
OP 5.1 Seire, analüüs ja parendamine, OP 5.2 Kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudit, OP 5.4
Kvaliteedijuhtimissüsteemi juhtkonnapoolne ülevaatus.
Nõuded kooli tegevustele ja teenustele on määratud riigi õigusaktidega, ISO 9001:2008
standardiga, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud reguleerivate dokumentidega
ning kooli poolt koostatud ja kinnitatud protseduuride ja dokumentidega.
Koolis analüüsitakse mittevastavuse tekkimise põhjused, hinnatakse tarnijaid (vt OP 1.3
Ostutegevus).
Analüüsi tulemused esitatakse juhtkonnapoolsele ülevaatusele ja käsitletakse koosolekutel.
6.3 Mittevastavuse käsitlemine ja parendamine
Mittevastavuse käsitlemine toimub vastavalt OP 5.3 Mittevastavus. Korrigeeriv ja ennetav
tegevus protseduuris ettenähtud korrale.
Süsteemi parendamine toimub jooksvalt nii sisemise kui ka välise tagasiside alusel ja andmete
analüüsi tulemusel.
6.4 Süsteemi arendamine Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamisel, juurutamisel ja parendamisel rakendatakse
protsessikeskset lähenemist, et täita kliendi nõudmised ja saavutada seeläbi klientide rahulolu
(vt skeem 4).
Skeem 4. Protsessikeskse kvaliteedijuhtimissüsteemi mudel
KLIENT
KLIENT
NÕUDED
RAHULOLU
KVALITEEDIJUHTIMISÜTEEM
RESSURSSIDE JUHTIMINE
MÕÕTMINE, ANALÜÜS JA
PARENDAMINE
ÕPPEPROTSESSI TEOSTUS
Sisendid Väljundid
JUHTKONNA KOHUSTUSED
PIDEV PARENDAMINE
Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendus on järk-järguline protsess. Juhtimissüsteemi arenedes on
põhitähelepanu pööratud süsteemi otstarbekusele, efektiivsusele ja otsestele vajadustele.
Kooli kvaliteedijuhtimissüsteemi väljaarendus ja teostus lähtuvad asutuse struktuurist,
arvestades selle eripära ning organisatsioonis teostatavate protsesside spetsiifikat, ning soovist
võimalikult hästi täita klientide jt huvipoolte ootusi ning optimaalselt kasutada ressursse.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi väljaarendus ja teostus peavad arvesse võtma organisatsiooni
juhtimissüsteemi eripärasid ja tavasid, tagama oma protseduuride kaudu juhtimise
korrektsuse, ressursside optimaalse kasutamise ja kogu tegevuslikkuse efektiivsuse, teostuse
kvaliteedi, täpsuse ja tähtajalisuse ning õiguslike ja muude nõuete täitmise.
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 11/13
Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib vaadelda kui organiseerivat raamistikku, mis on pidevalt
jälgitav ja perioodiliselt ülevaadatav, et vastuseks muutuvatele sise- ja välismõjudele anda
organisatsiooni kvaliteedialasele tegevusele kõige õigem suund.
6.5 Klientide jm huvipoolte nõuetega arvestamine
Kooli õpetajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga on kutsesüsteem välja
selgitanud kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja on
koostatud vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse
hindamiseks ehk kutse andmiseks (skeem 5).
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsesysteem
Kutseõppe andmisel on primaarne majandussektori vajadus. Spetsialistidele esitatavad
nõuded on fikseeritud kutsestandardites. Koolis õpetatavate erialade lõpetajatel on õppe
lõppedes võimalik sooritada vastav kutsekvalifikatsioonieksam.
Koolis läbiviidava õppega on seotud järgmised kutsenõukogud ja vastavad kutsestandardid,
mille asukoht on http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/.
Kutsestandarite alusel koostatud erialade riiklikud õppekavad on aluseks kooli õppekavade
koostamisele. Riiklike õppekavade muutmisel uuendatakse kooli erialade õppekavad.
Kooli juhtkond on endale teadvustanud klientide jm huvipoolte nõuete identifitseerimise ning
nende praeguste ja tuleviku vajaduste mõistmise olulisuse. See hõlmab nii siseklientide ehk
töötajate kui ka klientide, koostööpartnerite jm huvigruppide vajaduste ja ootustega
arvestamist ning seadustele jm nõuetele vastava teenuse ja töökeskkonna tagamist. Selgitades
välja ning püüdes ette aimata klientide jm huvipoolte vajadusi ja ootuseid, on võimalik vastata
ka nende nõudmistele ning seeläbi saavutada ja ka suurendada klientide jt huvipoolte
rahulolu. Huvipoolte rahulolu saavutamiseks püütakse oma protsesse pidevalt edasi arendada,
saada tagasisidet ning arvestada ja täita kliendi jt huvipoolte nõudmisi kiiresti. Kooli juhtkond
on oma kohustuseks võtnud tagada, et kliendi jt huvipoolte nõuded on määratletud ja täidetud.
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsesysteemhttp://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 12/13
7. Põhimõisted Peamised kvaliteedijuhtimissüsteemis ning kooli töös kasutatavad terminid on ära toodud
alljärgnevalt. Täieliku kvaliteedialase sõnavara ja põhimõistete loetelu koos selgitustega võib
leida standardist ISO 9000:2007 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara.
KVALITEEDIALASED PÕHIMÕISTED
Kvaliteediks nimetatakse määra, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded.
Nõudeks loetakse vajadusi või ootusi, mis on avaldatud, üldiselt eeldatavad ja kohustuslikud.
Kvaliteedijuhtimissüsteem (kvaliteedisüsteem) on juhtimissüsteemi osa, mis keskendub
organisatsiooni kvaliteediga seonduva suunamisele ja ohjele. Kvaliteedijuhtimise all
mõistetakse koordineeritud tegevusi organisatsiooni kvaliteediga seonduvaks suunamiseks ja
ohjeks.
Kvaliteedipoliitika on ettevõtte tippjuhtkonna poolt määratletud ja esitatud üldised
kvaliteedialased tõekspidamised, sihid, taotlused ja suunad.
Tõendusdokument on dokument, mis esitab saavutatud tulemused või tõendab, et tegevused
on teostatud. Ühesuguse või lähedase suunitlusega tõendusdokumendid koondatakse vastava
valdkonna teatmestu(te)sse.
Kvaliteediplaanimine on kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kvaliteedieesmärkide
püstitamisele ja nende täitmiseks vajalike toimimisprotsesside ning nendega seotud
ressursside kindlaksmääramisele.
Kvaliteediohjamine on kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kvaliteedinõuete täitmisele.
Kvaliteeditagamine on kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub usalduse hankimisele, et
kvaliteedinõuded saavad täidetud.
Pidev parendamine on korduv tegevus nõuete täitmisvõime tõstmiseks, tegevuse
tulemuslikkuse paranemiseks.
Seire ja mõõtmine – toote kindlaksmääratud nõuetele vastavuse kohta tõendusmaterjali
saamiseks ettevõetavad tegevused
Protseduur on spetsifitseeritud viis tegevuse või protsessi teostamiseks. Protseduur on
tegevuste teostuse põhimõtteline kirjeldus, mis sätestab tegevuse eesmärgi, ülesanded ja
vastutused ning määratleb tegevuse teostumise korra ajas ja ruumis.
Juhend on mingi konkreetse tegevuse läbiviimise või teostuse selgitus, mis täpselt ja
adekvaatselt fikseerib käsitluse iseloomu, suunitluse ning teostus- ja toimemehhanismi.
Skeem/voodiagramm on tegevuste ja toimingute loogilist järjestatust ja sidusust väljendav
dokument.
Vorm on kvaliteedisüsteemi oluline koostisosa, mis vastab fikseeritud tegevustele ja
toimingutele ning väljendab nende teostumist täidetud kujul.
Objektiivsed tõendid on andmed, mis toetavad millegi olemasolu või tõesust.
Vastavus on spetsifitseeritud nõuete täidetus.
Mittevastavus on spetsifitseeritud nõuete mittetäidetavus.
-
Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 13/13
KUTSEÕPPE ALASED PÕHIMÕISTED
Kutseharidus – teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale
kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja
käitusmisnormide süsteem, mille omandmine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks
professionaalseks tegevuseks.
Kutsekeskharidus – kutseharidusele lisaks sisaldab kutsekeskhariduse omandamiseks
vajalikud üldharidusaineid (haridustasemelt võrdne üldkeskharidusega).
Kutseharidusstandard – ühtsete nõuete kogum kutse- ja erialasele õppele põhihariduse
baasil, keskhariduse baasil, koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele ning
põhikoolis ja gümnaasiumis toimuvale kutseõppele
Kutsekvalifikatsioonisüsteem – mudel, metoodika ja organisatsioon töötajate kutsealase
kompetentsuse hindamise väljatöötamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks.
Kutseõppeasutus – õppeasutus, mille ülesandeks on luua võimalused sellise isiksuse
kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja
sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks.
Riiklik õppekava – dokument, mis sätestab kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded,
õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos
lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning
spetsialiseerumisvõimalused.
Õppekava – kutseõppe alusdokument õppeasutuses; kirjeldab üldoskuste moodulite,
põhioskuste moodulite ja valikmoodulite eesmärgid, õppesisud, õpitulemused ja moodulite
hindamise põhimõtted.
Õppekeskkond – keskkond, milles õppeasutus realiseerib õppekava – õpilased, õpetajad,
õppematerjalid, õppebaas, praktikaettevõtete/-asutuste ja teiste koostööpartnerite võrgustik.
Õppekoht – ühele õpilasele võimaldatav õpikoht (mitte ruumilises mõttes) õppeasutuses.