366belised haigused 2008 handout) -...
Post on 12-Sep-2019
8 Views
Preview:
TRANSCRIPT
1
Lööbelised haigused
Eda Tamm
2008
Lööve ja palavik
• Ravimid 30p jooksul
• Reisimine
• Päike
• Vaktsinatsioonid
• HIV risk
• Immunoloogiline staatus
(kemoteraapia, steroidravi, aspleenia jne)
• Eelnevad haigused –ravimallergia
• Kontakt teiste haigetega
• Kontakt loomade, putukate jne.
• Elulised parameetrid
• Üldseisund
• Lümfisõlmede suurenemine
• Limaskestad, konjunktiivid
• Hepatosplenomegaalia
• Artriit
• Meningiaalsündroom
Lööbe morfoloogia
• Maakulid – tasapindsed, mittepalpeeritavad
• Paapulid – väikesed, palpeeritavad, nahapinnast kõrgemad
• Noodulid – suured paapulid
• Vesiiklid ja bullad – väikesed ja suuremad villid
• Pustulid – mädavillid
• Laigud - > 1 cm, tasapindsed, palpeeritavad
• Petehhiad - < 3 mm, ekhümoosid ( purpura) – suuremad hemorraagilised lööbed tekkinud vere ekstravasatsioonitagajärjel
• Enanteem – lööve limaskestadel
Sarlakid (Scarlatina, scarlet fever)
• Vanuses > 3 aasta• Tekitaja S.pyogenes ( produtseerib erütrogeenset
eksotoksiin A )• Palavik, farüngotonsilliit, liivatera-taoline lööve,
,,vaarikakeel”, kahvatu suu-nina kolmnurk• Ägeda haiguse järgselt naha ketendus• Laborat.dgn: antigeeni määramise kiirtest, mandlitelt
külv• Dif.dgn: Kawasaci haigus, leetrid, stafülokokiline šokk
sündroom• Ravi: penitsilliinid
Äge farüngotonsilliit
2
,,Vaarikakeel” Peenpapuloosne,,liivatera”-taoline lööve
Sarlakid – ketendus rekonvalestsentsperioodis Kawasaki sündroom
• Bilateraalne konjunktiviit• Erüteemne suu limaskest ja
neel, punetavad lõhenenud huuled
• Polümorfne generaliseerunudlööve
• Labakäte-ja jalgade turse, peopesade ning taldades punetus
• Kaela lümfisõlmede suurenemine ( 1 ls 1,5cm)
• Palavik vähemalt 5 päevaDiagnoosimiseks vajalik 4 tunnust
ja palavik !
• SR , CRV, Trombotsütoos
• Muu sümptomatoloogia
• < 1 aastastel atüüpilne kulg
• 20-25% ravimata haigetel koronaararterite anüurüsm
• 80% lastest < 5a. > 8a. harva
• Ravi: IVIG 2g/kg , aspiriin 80-100 mg/kg/die 10 esimese haiguspäeva jooksul
Etioloogia/Patogenees
Superantigeenide teooria
Paljudel S.aureuse ja S.pyogenese poolt
produtseeritud toksiinidel superantigeenide
omadused.
Superantigeenid stimuleerivad T-lümfotsüüte, mille
tagajärjel suureneb tsütokiinide produktsioon.
Immuunsüsteemi kontrollimatu aktivatsiooni tagajärjel
kaasatakse ka veresoonte endoteel, millega kaasneb
lõpptulemusena veresoonte kahjustus.
3
Patoloogia
Tegemist generaliseerunud vaskuliidiga, mis haarab väikesi ja keskmise suurusega artereid, eelistatult koronaarartereid.
Histoloogiliselt iseloomustab KS veresoonte endoteeli rakkude nekroos, leukotsüütide infiltratsioon media`s ja adventitia`s, media lagunemine, veresoonte aneurüsmaatiline laienemine, intraluminaalne tromboos.
Kawasaci haigus 100 000 < 5a. lapse kohta
Kawasaki sündroom Kawasaki sündroom
4
Herpeetiline gingivostomatiit( herpes simpex-1)
• Prim.infektsioon 10-30% gingivostomatiidina• Kõrge palavik, laps rahutu, kerge
submandibulaarne lümfadenopaatia• Vesiko-ultseratiivsed lööbeelemendid
suulaes, igemetel, keelel, huultel ja näo piirkonnas
• Peamine hospitalisatsiooni näidustus dehüdratasioon
• Suurematel lastel ja noorukitel farüngiit
Herpes labialis Herpeetiline gingivostomatiit
Herpes gladiatorum
Eczema herpeticum
5
Eczema herpeticum
Varizella Zoster viirus
• Kuulub herpesviirusteperekonda
• 2-ahelaline DNA
• Ümbris koosneb lipiid-ja glükoproteiinkihist
Varicella zoster infektsioon
• Esmane infektsioon -
tuulerõuged
• Peale esmast infektsiooni
jääb viirus persisteeruma
närviganglioni
• Infektsiooni retsidiiv 15%-
vöötohatis
e. herpes zoster
Tuulerõuged
• Inkubatsioon 14-16p (10-21)
• Prodroom 1 - 2p• Lööve algab peast,
levides üle kogu keha• Maakulid → paapulid
vesiiklid → koorikud• Lööbeelemente 50-500• Haiguse kulg raskem
kui nakatumine toimubkoduse kontakti kaudu
Herpes zoster - vöötohatis
• Riskifaktoriks põetud tuulerõuged < 1a.
• Postherpeetilineneuralgia lastel üliharv
• Harvad tüsistused -Herpes zoster
ophthalmicus, oticus
• Leukeemia ja Hodgkini
lümfoomiga lastel
• HIV positiivsetel lastel
Tuulerõugete tüsistused I
22%
5%
6%
6%
6%
10%
10% 15%
21%
31%
Pehmete kudede inf
Naha inf
Kns inf
Kopsupõletik
Dehüdratatsioon
Konjunktiviit
Otiit
Reye sündroom
Sepsis
Muu
Jackson et al, Pediatr Inf Dis J 1996
6
Tuulerõugete tüsistused II
• Sekundaarsed naha infektsioonid - S.aureus, GABHS Tselluliit, nekrotiseeruv fastsiit, STSS
• KopsupõletikTäiskasvanutel 5-14%, suremus 15-40%
• Kesknärvisüsteemi tüsistused -tserebellaarne ataksia 1/4000entsefaliit 1,7/100 000, jääknähud 15%
Eluohtlikud tüsistused
Nekrotiseeruv fastsiit
Komplikatsioonidest kõige enamohustatud
• < 1aasta ja >15 aasta vanused
• Immuunkompromiteeritud (HIV, leukoos, immuunsupresseerivat ravi saavad haiged)
• Steroidravi saavad haiged, terved täiskasvanud, rasedad ja vastsündinud.
Kongenitaalne ja perinataalne infektsioon
• Kongenitaalne tuulerõugete sündroom
- rase haigestub 8-20 rn jooksul
- risk loote anomaaliate tekkeks 0,9-2%
• Neonataalsed tuulerõuged
Ema haigestub 5 päeva enne või 2 päevapeale sünnitust - suremus ravimata juhtudelkuni 30%.
Kongenitaalne infektsioon
• nahal armid
• jäsemete hüpoplaasia
• mikrotsefaalia, VAM
• katarakt, mikroftalmia
retiniit
7
Antiviiruslik ravi
• Acyclovir- Näidustatud indiviididele, kellel suurem risk haigstuda keskmise või raske kulugatuulerõugetesse ( ravi peroraalne)
- Imuunkomprimeeritutel ( ravi i/v) • Famciclovir, valacyclovir - kasutatakse
täiskasvanutel herpes zosteri raviks• Foscarnet - acyclovir-resistentsete tüvede
korral
Tuulerõuged
Tuulerõuged
Tuulerõuged Tuulerõuged
8
Varicella zoster
Varicella zoster
HHV-6 infektsioon( imikute äkkerüteem,exanthema subitum)
• Järsku tõusnud febriilne palavik >39,5C 3-7p
• Palaviku languse järgselt tekkinud erüteemnemakulopaulaarne lööve
• Mõnikord kerged resp.sümtomid, diarröa, otiit
• Febriilsed krambid 10-15%
• Lõgeme pinge ja entsefalopaatia ( harva)
• Max haigestumine vanuses 6-24 kuud.
• Puudub sessoonsus
• Nakatumine piisknakkuse teel
Herpes -6 infektsioon
9
Herpes-6 infektsioon Mononukleoosi sündroom
• Tekitajad Epstein Barr, harvem CMV• Klassikalised sümptoomid
farüngiitlümfadenopaatiasplenomegaaliasilmaümbruse tursefebriilne palavik
• Lööve makulopapuloosne : 10% lastest . Ravi korral ampitsilliiniga lööve 70-100%
• Laboratoorne diagnostika : perif.veres atüüpilised lümfotsüüdid, seroloogiline diagnostika – heterofiilsedja viiruse kapsiidi vastased ak
Mononukleoos
Mononukleoos-kaela lümfisõlmedesuurenemine
Leetrid
• Morbillivirus, Paramyxoviiruste perekond
• Levib piisknakkuse teel
• Epideemiad esinesid 2-5a. järel ja kestsid
2-4 kuud, kevadtalvisel perioodil, haigestusid eelkõige algklasside lapsed
• Väga nakkav haigus
• Arengumaades < 5a 800 000 surmajuhtu aastas
10
Leetrid• Mõõduka või raske kuluga haigus• Inkubatsiooniperiood 8-12p, keskm.10p• Respiratoorse infektsiooni nähud ja
konjunktiviit enne lööbe teket• Lööve algab peast ja levib üle kogu keha,
püsib kuni 7 päeva.• Kopliki laigud põse limaskestal• Febriilne palavik 39-40.5ºC võib kesta päevi• Võib esineda tugevalt väljendunud
lümfadenopaatia
Leetrid• Diagnoosimine kliinilise pildi alusel
• Seroloogia-IgM antikehade määramine
• Ravi – ribavirini on kasutatud raske kuluga leetrite ravis immuundefitsiitsusega haigetel
Ei ole ametlikult FDA poolt heaks kiidetud
• Pneumoonia haigeid on ravitud kombinatsiooni
IVIG-ga.
• Rasket kulgu soodustab A-vitamiini defitsiit
• 6k-2 a.vanustele lastel soovitatakse
100 000 üh 6k-1a ja 200 000 üh > 2a.
Leetrite tüsistused
Suremus leetritesse 1-3/1000 haigusjuhu kohta
• Krupp võib olla raske kuluga, isegi fataalne
• Interstitsiaalne kopsupõletik, mõnikord kompltseerubbakteriaalse infektsiooniga
• Äge entsefaliit 1:1000/10 000 puhangute ajal, suremus 10%, jääknähud 50%
• Fataalne hiidrakuline kopsupõletik –immuunkomprimeeritutel
• Dissemineeritud tbc või seeninfektsioon
• Subakuutne skleroseeriv panentsefaliit – 2-10 a. peale esmasinfektsiooni. Latentne infektsioon ajus.
0.5-2.0 /100 000.Progresseerub kuni surmani 1-2al jooksul
• Leukeemia ja neuroblastoomiga lastel võib kujuneda krooniline progresseeruv entsefalopaatia ägeda infektasiooni käigus.
Leetrid Eestis aastatel 1999-2005
0
30
60
90
120
150
180
210
240
270
300
330
1990 1991 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
Leetrid
Leetrid
11
Punetised
• Tekitaja Rubiviirus, Togaviirusteperekond
• Kerge kuluga haigus
• Subfebriliteet
• Lööve makulopapuloosne, 3 päeva
• Postaurikulaarne, oktsipitaalnelümfadenopaatia
• Kerge splenomegaalia
Punetised
Punetised
Diferentsiaaldiagnostika
• Allergilised lööbed – eriti ravimallergia
Ampitsilliin, amoktsitsilliin
• Teised viirused: adeno, enteroviirused.
• Väga harva RSV
• Sarlakite atüüpiline lööve
Parvoviirus B19 (Erythema infectiosum, 5.haigus)
• Palavik 15-30%
• 7-10 p enne löövet võib esineda palavik, halb enesetunne, müalgiad ja peavalu
• Tüüpiline lööve näos -,,slapped cheek” ja perioraalnekahvatus
• Sümmeetriline makulopapuloosne lööve rindkerel, mis migreerub perifeersele – kätele, tuharatele ja reitele. Võib tekkida ja kaduda isegi kuude jooksul.
• Lastel artralgiad ja artriidid harva
Erythema infectiosum• Viiruse kinnitumisvalk (attachment protein) on erütrotsütaarne
antigeen P. See valk ekspresseerub suurtes kogustes erütrotsüütide prekursor rakkudes
• Parvoviirusinfektsiooni tagajärjel pidurdub luuüdis erütrotsüütide produktsioon.
• Sirprakulist aneemiat jt hemoglobinopaatiaid põdevatele haigetele võib selline kriis olla eluohtlik
• Krooniline infektsioon võib kujuneda transplantatsiooni haigetel, pahal.kasvajatega patsientidel, imuundefitsiitsusega haigetel.
• Raseda esmase infektsiooni korral 25% loodetest nakatub ja nendest 10% sureb
• Parvoviirus loomadel ei nakata inimesi
12
Parvoviirus B19,,slapped cheek” Parvoviirus-infektsioon
Parvoviirus B19Mumps
• Paramyxoviridae perekond, rubulaviirus
RNA viirus
• CMV, paragripp, gripp,enteroviirused, HIV, S.aureusjt tekitajad ja ka muudel põhjustel võib tekkida parotiit
• Viirus levib piisknakkuse teel
• Põdesid 5-14a, praegu pigem > 14a.
• Vaktsineeritud lastel parotiit muudel põhjustel.
• Kõige nakkavam 1-2p enne parootise turset ja 5p peale turse teket
• Inkubatsiooniperiood 16-18p
Mumps• 1/3 haigetest subkliiniline infektsioon • Peamiseks tunnuseks parotiidnäärme turse, esiagu
ühepoolne ja 70% tekib hilisemalt ka teisele poole turse.
• Enne turse teket prodromaalsümptomid• Valulikkus eriti mälumisel, mõnikord kõrvavalu• Stenseni juha turse• Põletikulised võivad olla nii submandibulaarsed kui
subligvaalsed süljenäärmed
Mumpsi tüsistused
• 50% pleotsütoos, < 10% meningiidi või entsefaliidi kliinilised tunnused
• 50% kns infektsiooniga haigetest ei esine parotiiti
• Pleotsütoos kuni 1000 rakku/mm3
• Haigus enamasti healoomulis kuluga
• Surmajuhute 1,4% entsefaliitidest
• Orhiit – rohkem puberteediealistel poistel, viljatus tüsistusena harva
13
Mumps Mumps
Käe-jala-suu haigus
• Suvel ja talvel
• Peamine tekitaja Coxsackie A viirus
• Tüüpilised haavandikesed suus ja papuloosne või vesikulaarne lööve sõrmedel, varvastel, harvem tuharatel.
• Kulg enamasti healoomuline, vähestel haigetel võib tekkida aseptilise meningiidi sündroom, kardiit, kopsupõletik
Enteroviirusinfektsioon - käe-jala-suuhaigus
14
Enteroviirusinfektsioon-käe-jala-suuhaigus Petehhiaalne-purpurne lööve
• Palaviku ja petehhiaalse lööbega hospitaliseeritud lastest 7% meningokoktseemia
• Oluline hinnata kliinilis-laboratoorseid näitajaid, üldseisundit (toxic appearance), petehhiatelokalisatsiooni
• Mitmed uurimused on näidanud – kui lööve ainult ülalpool rinnanibusid või mingi mehhaaniline faktor on lööbe põhjustaja-risk tõsiseks infektsiooniks on minimaalne
• NB! Kõigil palaviku ja petehhiaalse lööbega haigetel mõõta vererõhk
MeningokoktseemiaPeamised põhjused
• Meningokoktseemia• H.influenzae B• Streptokokiline farüngiit• DIK• Infektsioosne endokardiit• Septilised embolid ( Pustulaarne purpura)-
sageli neutropeeniaga haigetel (Tekitajateks Pseudomonas spp., Aeromonas spp.)
• Paljud viirusinfektsioonid trombotsütopeeniatagajärjel
Erythema multiforme Erythema multiforme
15
Erythema chronicum migrans
top related