erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes

Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes

Janno Järve

Sihtrühm ja uurimisülesanne

Sihtrühmaks oli erialase hariduseta inimesed (kellel puudus kutse- või kõrgharidus) vanuses

25-64.

Üldeesmärgiks oli välja selgitada karakteristikud ning tegurid, mis mõjutavad nende osalemist

elukestvas õppes.

Millest ei räägi

Statistikaameti uuringute tulemustest:•Eesti täiskasvanute koolitus (2007, 2011)•Täiskasvanute koolitus ettevõtetes (2006, 2010)

Millest räägin

• Erialase hariduseta inimeste elukestvas õppes osalemise eripäradest, nende õppimise ja mitteõppimise põhjustest

• Iseseisvast enesetäiendamisest• Meetmetest

Mida peame silmas õppimise all

• Formaalhariduse omandamise all mõistetakse õppimist tasemehariduses, mis võimaldab omandada põhi-, kesk-, kutse, kõrgharidust või teaduskraadi

• Mitteformaalhariduse omandamise all mõistetakse õppimist täienduskoolitustel, kursustel, seminaridel, õpikodades, töökohal ja mujal

• Informaalse hariduse omandamise all mõistetakse iseseisvat oskuste/teadmiste täiendamist – erialase kirjanduse lugemist, õppefilmide või dokumentaalsaadete vaatamist, ööülikooli loengute kuulamist jpm

Andmestikud

Statistikaameti andmestiku:•Eesti täiskasvanute koolitus (2007, 2011)•Täiskasvanute koolitus ettevõtetes (2006, 2010)

Andmehõive (lisaks Statistikaameti uuringutele):•Erialase hariduseta inimeste küsitlus•Ettevõtete küsitlus•Kohalike omavalitsuste küsitlus

Mis mõjutab osalemist elukestvas õppes?

Peamine sõnum uurimisülesande kontekstis

Erialase hariduse omamine ei mõjuta oluliselt elukestvas õppes osalemist, mõjutab üldine

haridustase.

Täiendkoolitusel ja tasemeõppes osalemise põhjused

• Täiendkoolitustel osalemise põhjuseks:– veidi rohkem silmaringi laiendamine kui – tööalane enesetäiendamine.

• Vahe on tagasihoidlik

Täiendkoolituses ja tasemõppes osalemise takistused

Probleemi ja takistused

• Rohkem õppida soovinutel:– koolituste hind, – tehnilise kättesaadavuse (koolituskoht või eriala ei

sobi) ja – mittesobivuse töögraafikuga.

• Õppida mittesoovinutel:– vanust, – tervist, – perekondlikud kohustused.

Iseseisev enesetäiendamine

Iseseisev enesetäiendamine

• Tööalane enesetäiendamine• Enesetäiendamine kogukondliku tegevuse

vallas• Enesetäiendamine majapidamisega seotud

küsimustes• Muu enesetäiendamine

Alahindame iseseisvat enesetäiendamist

Tööalane enesetäiendamine

Iseõppimise põhjused

Ajakulu iseseisvale enesetäiendamisele (tunde kuus)

Ettevõtete küsitluse olulisimad järeldused

Tööandjad ei erista koolituspoliitiliselt erialase haridusega ja ilma erialase harituseta töötajaid

(seda teeb vaid ca 11% ettevõtetes).

Koolitamisega mittetegelemise põhjuseks sageli see, et värvatakse juba inimesi, kes oskavad või

et töötajate oskused on piisavad.

Meetmed

Kes peaks investeerima?

Ettevõtja on valmis seda rohkem töötaja koolitusse investeerima, mida ettevõtte-spetsiifilisem see on

Mida üldisem on koolitus, seda rohkem peaks investeerima töötaja

Millal investeeritakse liiga vähe?

Millised turutõrked õigustavad koolituse toetamist?

• Koolitusel on positiivsed välismõjud ettevõtetele, kes ise ei koolita – võimalus sõita jänest vähendab ettevõtete stiimuleid haridusse investeerida.

• Riskikartlikud inimesed pelgavad investeeringu tulususega seotud ebakindlust - ei pruugi olla seetõttu valmis haridusse piisavalt investeerima.

• Piiratud laenuvõimalused piiravad inimestes investeerimisvõimalusi – seda isegi juhul, kui nad oleks valmis investeerima.

Mida raportis kajastatud meetmed adresseerivad?

• Rahalised piirangud (eeskätt inimese tasandil, aga kohati ka ettevõtte tasandil)

• Ajalised piirangud (hooldekohustusest kui ka töökohast tingitud õppimistakistused

• Vastumeelsus õppimisele (nt olen õppimiseks liiga vana)

• Tööandja suhtumine

Meetmetest üldiselt

Poliitikameetmete valik, mida rakendatakse (muuhulgas) elukestvas õppes osalemise

toetamiseks, on küllaltki lai ning tuleb tõdeda, et päris olulises osas on sarnased meetmed

kasutusel ka Eestis.

Millest ammutada inspiratsiooni?Selgemalt eristuvateks üksikmeetmeteks, mida tänase seisuga Eestis sellisel moel rakendatud ei ole, oleks:•Koolituskohustus ettevõtetele koos sihtotstarbelise maksuga, millega kogutud raha kasutatakse koolituse finantseerimiseks•Individuaalse koolituskonto või vautšeri kasutamine elukestva õppe rahastamiseks (väljaspool Töötukassa süsteemi), aga ka üldisemaks propageerimiseks•Haridustaseme laiaulatusliku tõstmise programmid•Tööandjate positiivne tunnustamine läbi sertifikaadi või kvaliteedimärgi (just elukestva õppe arendamise valdkonnas)

AITÄH!