gootiaegsed kirikud saaremaal

Gootiaegsed kirikud Saaremaal

Koostaja: Kärolin Vallimäe

10Ü

KirikudKaarma kirikPöide kirikKihelkonna Miikaeli kirik Karja kirikValjala Martini kirik

Kaarma kirikKirik ehitati 13.sajandi teisel poolel,

kuid ehitati 15. sajandi algul ühelöövilisest ümber kahelööviliseks.

Keskajast pärinevad nii sealsed seinamaalingud, raidskulptuurid, ristimiskivid kui ka osad polükroomsed puuskulptuurid.

Väidetakse, et torniseina müüritud kivitahvlil on vanimad eestikeelsed kirjaread

Kaarma kirik

Kaarma kiriku altar

Kaarma kiriku kantsel

Pöide kirikOletatakse, et Pöide kiriku esmane variant

valmis 1230.aastatel . Algkirik oli ühelööviline tornita võlvimata ehitis.

Praegune kirik ehitati umbes sajand hiljem – 14.sajandi keskpaiku, 1343. aastal saarlaste poolt hävitatud Pöide ordulinnuse varemetele. Kiriku torn ehitati juurde ilmselt 15.sajandil . Kirik on mitu korda saanud tulekahjus kannatada. Pöide kirik on mõõtmetelt Lääne-Eesti ja saarestiku suurim ühelööviline kirik.

Pöide kirik aastal 1936

Pöide kirik tänapäeval

Vaade altari suunas

Vitraažid altari lähedal

Kihelkonna Miikaeli kirik 13. saj. keskpaiku alustatud kirikule oli

plaanis püstitada pikihoonega ühelaiune kindluslik läänetorn, kuid nähtavasti katkestas algstaadiumis olnud ehitustööd aastail 1260-1261 toimunud ülestõus. Järgnevalt loovutas piiskop kiriku ehitamise ordule. Ehitustööde jätkamisel jäi torn ehitamata. Selle ehitamine lõpetati tõenäoliselt 1270. aastail. Kiriku keskaegsest sisustusest ei ole midagi säilinud.

Kihelkonna Miikaeli kirik

Vaade altarile

Kihelkonna Miikaeli kiriku orel

Karja kirikKirik on rajatud 13.sajandi neljandal

veerandil või 14.sajandi alguses Gotlandi (Ojamaa) meistrite poolt. Kirjalikke teateid kiriku ehitamise kohta pole. Karja kirik on üldkujult ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portalid, võlvitoed ja päiskivid on kaunustatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide kirikuga.

Karja kirik

Vaade altarile

Karja kiriku laemaalingudKjellini töö tulemusena on täna kõigile

näha omapärased suure kunstiväärtusega maagilised laemaalingud, mis on maalitud kiriku kooriruumi lakke, roidekaarte vahele ümber päiskivi ja mis maaliti ilmselt juba kiriku valmimisel. Reformatsiooni tagajärjel tekkinud luterlik kirik ei soosinud paganlikke märke ja kõik maalingud kaeti lubjakihiga, mis eemaldati alles aastatel 1923-1925 toimunud restaureerimise käigus.

Karja kiriku lagi

Valjala Martini kirik Kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala

kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Algkirikut hakati ehitama 1227. aastal. Algkirik Valjalas oli väike ja meenutas kabelit: koosnes nelinurksest ruumist (millele liitus poolringi-kujuline apsiid) ja lõunaküljel asuvast käärkambrist. Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased seinamaalingute fragmendid, mida peetakse vanimateks säilinud seinamaalinguteks Eestis.

Valjala Martini kirik

Valjala Martini kiriku peauks

Valjala Martini kiriku altar

Valjala Martini kiriku vitraažid

Vaade peaukse suunas

Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Karja_kirik http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_Laurent

iuse_kirik http://et.wikipedia.org/wiki/Kaarma_kirik http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6ide_kirik http://www.saaremaa.ee/poide/Pkirik.htm http://www.eelk.ee/h_kihelkonna.html http://www.saaremaa.ee/index.php?option=co

m_content&view=article&id=313 http://et.wikipedia.org/wiki/Valjala_kirik