hindamine ja õpilase areng

Hindamine ja õpilase areng

Tallinn 13.10.2010Leelo Tiisvelt

Ühiskonna ootused tuleviku põlvkonnale

Tulevikus edukas olemiseks on kõige olulisem kompetents …

IBM uuring 2010 www.juhtimine.ee

LOOVUS

• leida uusi seoseid

• mõista tervikut• muuta olemasolevat mudelit

• aidata inimestel mõttekrampidest ja stereotüüpidest välja tulla

www.juhtimine.ee

Mis on loovus?

Miks on loovus üha olulisem?

• kasvav regulatsioonide hulk• maailma majanduskeskuste kandumine

Aasiasse• ärimudelite muutumine ja kasvav

muutuste tempo • infohulga ning klientide ootuste ja

teadlikkuse pidev kasv

www.juhtimine.ee

Küsimus

Kumb tegevus arendab loovust?

Hindamine kontrollib õpilaste teadmisi ja oskusi

Hindamine toetab õpilase arengut

Hindamist viib läbi õpetaja

Õpilased on hindamisprotsessi kaasatud

Õpetaja paneb õpilastele hindeid

Õpetaja annab õpilastele tagasisidet

Hindamine tagab kvaliteedi

Hindamine kontrollib kvaliteet

Kogu õppeprotsess on hindamine

Õppeprotsess koosneb teadmiste omandamisest ja teadmiste hindamisest

Kui hindamine on hästi paika pandud, võib see kaasa aidata õppimisele ja teadlikkusele; tegelikult on õppimist ja teadlikkust ilma selleta palju raskem saavutada.

Bena Kallick

Kujundav hindamine

DefinitsioonidTagasiside andmine, et edendada ja kiirendada õpilaste õppimist (Sadler, 1998) Dünaamiline hindamine (dynamic assessment; Shepard, 2000)Varane hoiatav hindamine (early warning assessment; Johnson, 2005)Viis, kuidas hindamist kasutatakse (Afflerbach 2005)Pidev hindamine (continuous assessment; Erickson, 2007)Planeeritud protsess, milles õpetajad kohandavad õpetamist vastavalt õpilaste õppimisega (Popham 2008)Protsess, millesse on kaasatud nii õpilane kui õpetaja (Brookhart 2009)

Kujundav hindamine

Põhiküsimused

Kuhu ma lähen? (mida mul on vaja teada, osata, suuta?)Kus ma olen? (mida ma praegu tean, oskan ja suudan?)Kuidas ma saan täita tühimiku? ( mida ma pean selleks tegema, et teada, osata ja suuta?)

(Brookhart 2009)

Strateegia (1)

Jagatud eesmärgid

Õpiülesande ja eesmärkide mõistmineKüsimusedPlaanEelteadmised

Oodatavast õpitulemusest arusaamineTeiste õpilaste tööde kasutamine mudelinaHindamismudel

Strateegia (2)

Õpilaste kuulamine

Väärarusaamade (misconceptions) väljaselgitamineMõistmine, kui kaugel õpilased onAidata püsida ajagraafikus

Strateegia (3)Efektiivne tagasiside

AJASTUS: Millal anda tagasisidet? KOGUS: Kui palju tagasisidet on korraga mõistlik anda?FOOKUS: Millele pöörata tähelepanu?MUDEL: Millel tugineb tagasiside?VIIS: Kuidas anda selget positiivset ja negatiivset tagasisidet?SELGUS: Kuidas anda õpilase jaoks mõistetavat tagasisidet?PÕHJALIKKUS: Kui kaugele on mõistlik tagasiside andmisel minna?TONAALSUS: Missugune peab olema tagasiside keelekasutus?

Strateegia (4)

Õpilaste mõtlemise ergutamine küsimuste kaudu

Avatud küsimusedMõtlemisaegKaaslaste kuulamine, küsitlemine, arutelu

Strateegia (5)

Õpilaset eneseregulatsiooni toetamine

Kui õpetajad kasutavad kujundava hindamise strateegiaid hästi, siis nad annavad õpilastele mudeli nende kasutamiseks.

Eneseregulatsiooni strateegiad:ÕpimappEnesehindamine mudeli järgiEneserefleksioon: õppimine vigadest, õpetaja tagasisidest ja oma pingutuse hindamine

Strateegia (6)

Saadud informatsiooni kasutamine planeerimisel

Õpilaste tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamineToetumine mitte üksnes nõrkustele, vaid ka tugevustele ja huvidele. Hindamisest saadava informatsiooni kasutaminePaindlike taseme- või tasandusgruppide moodustamine

Mis kasu saab õpilane?

õpitulemused paranevadsuureneb arusaamine sellest, kuidas õppidakasvab enesekontroll ja ning koos sellega motivatsioon

Õpilane võtab vastutuse oma õppimise eest

Kujundav hindamine

• jutustab õpilasele, missugune tema õppimine on

• keskendub sellel, kuidas õpilane õpib

• on protsess

Traditsiooniline hindamine

• annab õpilasele teada, missugune tema õppimine oli

• keskendub sellele, mida õpilane õpib

• on produkt

Professionaalne õpikogukond

Professionaalne õpikogukond (1)

Vabal tahtel kokku tulnud 4 või 6 õpetajast koosnev grupp, kes tegutseb teadlikult õpetamispraktika uurimise ja täiustamisega.

Mida teevad?Kohtuvad kord kuus sessioonidelPüstitavad koos eesmärgid (jagatud eesmärgid)Rakendavad koostöös oma partneriga sessioonide vaheajal tegevusi praktikas (eesmärkide teostamine)Loevad ja analüüsivad kujundavat hindamist käsitlevaid materjaleJagavad üksteisega oma kogemust

Professionaalne õpikogukond (2)

Kui kaua? Üks õppeaasta

Miks just õpikogukonnas?

Õpetajad valdavad erinevaid teadmisi ja kasutavad erinevaid meetodeid Koos õppimine ja tegutsemine tugevdab koolikultuuriKoos õppimine annab õppimisele uue väärtuse

(Brookhart 2009)

Professionaalne õpikogukond (3)

Peamised reeglid

Jagamise eetika (ma jagan nii oma head kui halba kogemust ja leian mõistmist)Küsimuste esitamise eetika (võin alati küsida ja abi paluda)Partneri klassiruumis olemise eetika (olen oodatud ja kutsutud)Õppimise eetika (ma ei ütle kunagi esimese mõttena: “Ma juba teen või tean seda”)

Mis võiksid olla potentsiaalsed komistuskivid kujundava hindamise juurutamisel ja õpikogukonna tegevuses?

Lõpumõtted

On aeg hakata kujundama koolisüsteemi ja pedagoogikat, mis püüaks lahti mõtestada positiivseid tundeid, rajada meelekindlust ja tublidust, aidata leida tugipunkte sellele, mida Aristoteles nimetas “väärt eluks”.

(Ivar Tröner)

ROHELINE KOOL

www.ascd.org (the Association for Supervision and Curriculum Development )

www.eyeoneducation.com

TÄNAN KAASA MÕTLEMAST!