konjunktuur nr 4 (207), detsember 2018. a207)_2018_detsember.pdfmajandus-usalduse indeks**...
Post on 30-Dec-2019
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT
ESTONIAN INSTITUTE
OF ECONOMIC RESEARCH
KONJUNKTUUR NR 4 (207)
Tallinn Detsember 2018
2
EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: DETSEMBER 2018
Majanduse
hetkeolukord
ja ootused*
Majanduskliima*
Majandus-
usalduse
indeks**
Tööstuse
kindlustunde
indikaator**
Ehituse
kindlustunde
indikaator**
Teeninduse
kindlustunde
indikaator**
Jaekaubanduse
kindlustunde
indikaator**
Tarbijate
kindlustunde
indikaator**
* Müncheni IFO metoodika
** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread
-100
-50
0
50
100
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
-100
-50
0
50
100
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
60708090
100110120
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
-50
-25
0
25
50
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
-80
-40
0
40
80
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
-60
-30
0
30
60
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
-50
-25
0
25
50
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
-40
-20
0
20
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Sisukord
3
Sisukord
1. Majanduse üldolukord 2018. a detsembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) ............................................... 4
2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2018 .................................................................................... 13
2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 13
2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2018.–2019. aastal ........................................................ 21
2.3. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ..................................................................................... 25
2.4. Jaekaubandusbaromeeter (Ü. Mattheus) ............................................................................ 31
2.5. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .............................................................................. 37
2.6. Tarbijabaromeeter (M. Josing) ............................................................................................. 44
3. Eesti majandusareng 1993–2018 ja prognoos 2019 (L. Kuum) ........................................................ 50
4. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2018 (V. Vähi) ......................................................................... 54
5. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 2018: WEF edetabel (L. Kuum, M. Josing) ...................... 57
6. Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2017. aastal (E. Orro, M. Josing, Ü. Mattheus) .......................... 63
7. Maailmamajanduse konjunktuur: IV kv 2018–Ikv 2019 (B. Pulver) .................................................. 67 Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 70
Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 71 Toimetaja: M. Josing Kujundus: M. Reiman Informatsioon: EKI direktor Marje Josing Rävala 6, 19080 Tallinn eki@ki.ee http://www.ki.ee Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406–9857
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 207, detsember 2018
4
-100
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
100
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
tulevikuootused
majanduskliima
hetkeolukord
Maailma majanduskliima
1. Majanduse üldolukord 2018. a detsembris ja 6 kuu pärast
Majandusolukord mõnevõrra halveneb, majanduskliimaindikaator langes 28 punktile.
1.1. Majandusolukord detsembris hea
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusekspertide-analüütikute paneeli1 detsembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord püsib hea. Detsembrikuu majandusolukorda iseloomustav hin-nang on taas üle 90 punkti ning kõrge (üle 80p) hinnang on püsinud nüüd 6 kvartalit järjest. Üheksa kuu statistilised andmed näitavad, et kuigi majanduskasv on eelmise aastaga võrreldes natuke aeglustunud, püsib see endiselt oma pikaajalisest potentsiaalist (3%) kõrgemal. Majanduskasvu toetab jätkuv tööhõive ja palga kasv ning kodumajapidamiste jõukuse suurenemine. Ettevõtete toodangu suurenemist toetavad soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkuse kasv. Samas on aga ka juba esimesi andmeid selle kohta, et välisnõudluse kasv on aeglustumas ning ka protektsionismiga seotud ebakindlus on endiselt märkimisväärne.
Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) oktoobrikuu väljaandest World Economic Survey nr 4/2018 nähtub, et maailmamajanduse kliimaindikaator on oktoobris langenud ja näitab nüüd –2,2 punkti (eel-misel vaatlusel juulis +2,9 punkti). Seejuures on langenud indikaatori mõlemad komponendid: majanduse hetkeolukorra hinnang langes juuli 17,5 punktilt oktoobris 12,2 punktile (jäädes siiski plusspoolele) ja 6 kuu väljavaadete hinnang langes juulikuu –10,6 punktilt –15,7 punktile. Keskmisest mõnevõrra soodsa-maks on hinnatud olukord Euroopa Liidus (indikaator oktoobris 1,7 p, juulis 11,9 p) ja sealhulgas euroalal (oktoobris 6,6 p, juulis 19,6 p). Pikemalt vt ptk 6.
EKI ekspertide paneel hindas detsembris Eesti majanduse hetkeolukorda kõrge 94 punktiga2, mis on sama kui eelmisel vaatlusel septembris. Ekspertide hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes sep-tembri hinnangud):
1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus. 2 Punktid on tuletatud saldo meetodil: positiivsete hinnangute osakaalust lahutatakse negatiivsete vastuste osakaal, neutraal-sed hinnangud jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda miinus 100-st kuni pluss 100 punktini.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Majanduse üldolukord
5
-100
-75
-50
-25
0
25
50
75
100
1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018
Majanduse üldolukord (hetkeolukorra hinnangute saldo)
-100
-75
-50
-25
0
25
50
75
100
1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018
Investeeringute olukord (hetkeolukorra hinnangute saldo)
olukord on hea 94% eksperte (94%) olukord on rahuldav 6% eksperte (6%) olukord on halb 0% eksperte (0%) hinnangute saldo 94 punkti (94 p)
Meie peamiste partnerriikide majanduse hetkeseisu hinnangud olid oktoobris järgmised: Soome 85 p, Rootsi 67 p, Läti 25 p, Leedu 100 p ja Venemaa –25 p.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid detsembris oluliselt paremaks kui eelmisel vaatlusel sep-tembris. Arengut kinnitab ka III kvartali statistika. Täpsemalt kujunesid hinnangud järgmiselt (sulgudes septembri hinnangud):
olukord on hea 63% eksperte (24%) olukord on rahuldav 31% eksperte (58%) olukord on halb 6% eksperte (18%) hinnangute saldo 57 punkti (6 p)
Eesti olulisemates partnerriikides hinnati investeeringute olukorda oktoobris järgmiselt: Rootsi 47 p, Soome 60 p, Läti 0 p, Leedu 100 p ja Venemaa –45 p.
Eratarbimise olukorda hindasid eksperdi detsembris jätkuvalt heaks, seda juba kolmandat aastat järjest. Seejuures hinnangud jagunesid järgmiselt (sulgudes septembri hinnangud):
olukord on hea 94% eksperte (100%) olukord on rahuldav 6% eksperte (0%) olukord on halb 0% eksperte (0%) hinnangute saldo 94 punkti (100 p)
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 207, detsember 2018
6
60
70
80
90
100
110
120
93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 172018
Euroopa Liit
Eesti
Majandususaldusindeks(pikaajaline keskmine=100, sesoonselt tasandatud)
Eratarbimise olukorda on investeeringutest paremaks hinnatud mitte ainult Eestis, vaid ka meie peamistes partnerriikides: Rootsi 60 p, Soome 90 p, Läti 55 p, Leedu 100 p ja Venemaa –32 p.
Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega (detsember 2017) näitab, et olukord käesoleval aastal on parem. Ekspertide hinnangud järgnesid järgmiselt:
Üldolukord Investeeringud Eratarbimine olukord on nüüd parem 35% 47% 47% olukord on umbes sama 53% 35% 47% olukord on nüüd halvem 12% 18% 6% hinnangute saldo 23 p 29 p 41 p
Eelmisel vaatlusel septembris olid hinnangute saldod vastavalt 35 p, –11 p ja 35 p.
Etteruttavalt olgu märgitud, et EKI äribaromeetrid ja tarbijabaromeeter (vt II ptk) kinnitavad samuti Eesti majandusolukorra suhteliselt head seisundit. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks3 (sesoonselt tasandatud) oli detsembris 103,6 punkti, mis on siiski 4,9 punkti halvem kui aasta tagasi.
3 Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Majanduse üldolukord
7
-100
-75
-50
-25
0
25
50
75
100
1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018
Majanduskliimaindikaator
1.2. Eelseisval 6 kuul Eesti majandusolukord mõnevõrra halveneb, majanduskliimaindikaator langes, kuid jäi positiivseks (28 p)
EKI majandusanalüütikute paneel oli detsembris majanduse eelseisva 6 kuu (2019. a I poolaasta) arengute suhtes mõõdukalt ettevaatlik. Seletada saab seda paari viimase aasta kiire majanduskasvu võimaliku pidur-dumisega, mis tuleneb eelkõige ekspordinõudluse nõrgenemisest maailmas ja Euroopa Liidu majandus-kasvu aeglustumisest.
Ekspertide hinnangud majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast jagunesid järgmiselt (sulgudes septembri hinnangud):
olukord on siis parem 6% eksperte (12%) olukord on umbes sama 65% eksperte (82%) olukord on siis halvem 29% eksperte (6%) ootuste saldo –23 punkti (6 p)
Toodust nähtub, et majandusarengu ootused on septembriga võrreldes muutunud pessimistlikumateks ja saldo on langenud miinuspoolele. Samas on enamus eksperte (65 %) siiski seda meelt, et olukord 6 kuu pärast on enam-vähem sama, mis praegu. Eeldatavalt on tegemist majanduskasvu 1–2 % protsendipunk-tilise aeglustumisega. Võrdluseks olgu toodud meie peamiste ekspordipartnerite ootused oktoobris eel-seisva 6 kuu majandusarengu suhtes: Rootsi 7 p, Soome 20 p, Läti 25 p, Leedu –67 p ja Venemaa –23 p.
Tulenevalt majanduse üldolukorra arenguväljavaadetest (–23 p) ja arvestades ekspertide hinnangut majanduse hetkeolukorrale (94 punkti) on Eesti majanduskliimaindikaator detsembris 27,8 punkti. See on 18,3 punkti madalam kui septembris (46,1 p), kuid näitab enam kui rahuldava majanduskliima püsimist lähemal poolaastal. Olgu märgitud, et Rootsi majanduskliima on 27,1 p, Soome 50,4 p, Läti 25,0 p, Leedu 0,0 p ja Venemaa –24,6 p.
Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise olukorra kohta 6 kuu pärast on järgmised:
Investeeringud Eratarbimine olukord on siis parem 6% 6% olukord on umbes sama 88% 88% olukord on siis halvem 6% 6% ootuste saldo 0 p 0 p Toodust nähtub, et ülekaalukas osa eksperte hindab, et olukord investeeringute ja eratarbimise osas võib olla umbes sama kui praegu.
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 207, detsember 2018
8
-100
-75
-50
-25
0
25
50
75
100
1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018
Ekspordi mahu muutumine (6 kuu väljavaadete saldo)
1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated mõõdukalt positiivsed
Kuna protektsionismi ohuga seotud ebakindlus on endiselt märkimisväärne, siis on ka riikide ootused väliskaubanduse edasise arengu suhtes muutunud pessimistlikumateks. Ka Euroopa majanduskasvu aeglustumist seostatakse väliskaubandusest tulenevate probleemidega. Nii olid EL 28 riikide ootused ekspordi arengu osas oktoobris vaid 2,4 punkti ja impordi osas 13,0 punkti.
EKI ekspertide hinnangud väliskaubanduse arengu suhtes eelseisval 6 kuul olid detsembris järgmised: eksport import maht on siis suurem 47% 47% maht on umbes sama 35% 41% maht on siis väiksem 18% 12% ootuste saldo 29 p 35 p
Eelmisel küsitlusel septembris olid ootused (saldod) vastavalt 53 p ja 59 p. Vaatamata ootuste nõrge-nemisele püsivad väliskaubanduse arenguväljavaated Eestis siiski positiivsed. Meie peamistes partner-riikides on ootused ekspordi ja impordi edasise arengu suhtes järgmised: Rootsis 47 p ja 27 p, Soomes 40 p ja 30 p, Lätis 42 p ja 58 p, Leedus –33 p ja –33 p ja Venemaal 26 p ja –13 p.
Kaubavahetusbilansi eelseisva 6 kuu arengu suhtes on eksperdid detsembris samuti muutunud mõne-võrra pessimistlikumaks:
bilanss on siis parem 6% eksperte (18%) bilanss on umbes sama 65% eksperte (58%) bilanss on siis halvem 29% eksperte (24%) ootuste saldo –23 punkti (–6 p)
EL 28 riikide ootused tervikuna on –21 p.
1.4. Inflatsioon aeglustub, intressimäärad tõusevad ja aktsiate hinnad muutuvad vähe
Inflatsiooni taseme suhtes on suures ülekaalus eksperdid, kes prognoosivad, et 6 kuu pärast on hinnatõus aeglasem kui praegu. Täpsemalt jagunesid ootused detsembris järgmiselt:
inflatsioon on siis kõrgem 0% eksperte inflatsioon on umbes sama 35% eksperte inflatsioon on siis madalam 65% eksperte
ootuste saldo –65 punkti
2019. a inflatsioonitasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2,9% ja 2024. aastaks 2,5 %.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Majanduse üldolukord
9
Laenuintresside taseme muutumise suhtes on EKI eksperdid seda meelt, et nii lühiajaliste kui ka pikaaja-liste laenude intressimäärad on 6 kuu pärast kõrgemad:
lühiajalised laenud pikaajalised laenud intressimäär on siis kõrgem 53% 53% intressimäär on umbes sama 47% 47% intressimäär on siis madalam 0% 0%
ootuste saldo 53 p 53 p
EL 28 riikide ootused intressimäärade muutumise suhtes eelseisval 6 kuul on lühiajaliste laenude osas 41,2 ja pikaajaliste laenude osas 59,6 punkti.
Kodumaiste aktsiate hinnad EKI ekspertide koondhinnangul oluliselt ei muutu ning võimalikud on hindade erisuunalised liikumised (sulgudes septembri ootused):
aktsiahinnad on siis kõrgemad 35% eksperte (53%) aktsiahinnad on umbes samad 35% eksperte (35%) aktsiahinnad on siis madalamad 30% eksperte (12%) ootuste saldo 5 punkti (41 p)
Euroopa Liidu riikide koondhinnangul aktsiahindade tase 6 kuu pärast tervikuna jääb samaks (tõus 0,2 punkti).
1.5. Majandusprobleemide raskusaste on Eestis võrreldes Soomega oluliselt suurem
Ekspertide paneeli detsembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti kõige tõsisemateks majandusprobleemideks on endiselt oskustööjõu puudus (100 p), vähene innovatsioon (94 p) ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus (87 p). Huvitav, et Soome raskemad majandusprobleemid on täpselt samad. Ka nemad peavad eelkõige tegelema oskustööjõu vähesusega, ebapiisava innovatsiooniga ja konkurentsivõime tõstmisega. Soome eeliseks on see, et nendel on loetletud probleemide raskusaste on madalam (vastavalt 80 p, 70 p ja 32 p). Samas on Soomes Eestist raskemateks probleemideks sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine, kapitali vähesus ja keskpanga poliitika usaldusväärsus:
Probleem Probleemi raskusaste4 +/–
Eesti dets 2018 Soome okt 2018
Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes 64 32 +32 Ebapiisav nõudlus 21 16 +5 Vähene innovatsioon 94 70 +24 Ebapiisav infrastruktuur 43 11 +32 Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 87 32 +55 Kaubandustõkked ekspordile 44 26 +18 Oskustööjõu puudus 100 80 +20 Juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele 31 16 +15 Ebasoodne investeerimiskliima välisinvestoritele 27 5 +22 Kapitali vähesus 7 5 +2 Keskpanga poliitika usaldusväärsus 0 5 –5 Võlgade ebaefektiivne haldamine 14 10 +4 Sissetulekute ebavõrdne suurenemine 14 26 –12 Poliitiline ebastabiilsus 23 11 +12 Korruptsioon 27 0 +27
Keskmine raskusaste 40 23 +17
4 Probleemi märkinud ekspertide osakaal.
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 207, detsember 2018
10
-100
-75
-50
-25
0
25
50
75
100
1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017
-100
-75
-50
-25
0
25
50
75
100
1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017
-100
-75
-50
-25
0
25
50
75
100
1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017
KOGU MAJANDUS
Eesti majanduse hetkeolukord ja seis 6 kuu pärast
INVESTEERINGUD
ERATARBIMINE
praegu(hea - halb)
6 kuu pärast(parem - halvem)
HEAPAREM
RAHULDAVSAMA
HALBHALVEM
HEAPAREM
RAHULDAVSAMA
HALBHALVEM
HEAPAREM
RAHULDAVSAMA
HALBHALVEM
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Majanduse üldolukord
11
Hea Rahuldav Halb Saldo
majandus tervikuna 94 6 0 94
investeeringud 63 31 6 57
eratarbimine 94 6 0 94
Parem Sama Halvem Saldo
majandus tervikuna 35 53 12 23
investeeringud 47 35 18 29
eratarbimine 47 47 6 41
Parem Sama Halvem Saldo
majandus tervikuna 6 65 29 -23
investeeringud 6 88 6 0
eratarbimine 6 88 6 0
Suurem Sama Väiksem Saldo
eksport 47 35 18 29
import 47 41 12 35
Paraneb Sama Halveneb Saldo
6 65 29 -23
Kõrgem Sama Madalam Saldo
0 35 65 -65
Inflatsiooni tase 2019. a 2.9%
2024. a 2.5%
Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast
Kõrgem Sama Madalam Saldo
lühiajalised intressid 53 47 0 53
pikaajalised intressid 53 47 0 53
Hinnang praegusele majandusolukorrale
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast
Hinnang kaubavahetusbilansile 6 kuu pärast
Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi
Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama kuuga möödunud aastal)
Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praegu
üle-
väärtus-
tatud
enam-
vähem
õige
ala-
väärtus-
tatud
Saldo
USD 12 88 0 12
GBP 12 82 6 6
JPY 0 100 0 0
Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärast
Kõrgem Sama Madalam Saldo
6 76 18 -12
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast
Kõrgem Sama Madalam Saldo
35 35 30 5
Jah Ei
64 36
21 79
94 6
43 57
87 13
44 56
100 0
31 69
27 73
7 93
0 100
14 86
14 86
23 77
27 73
Majanduskliima 27.8
vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika
suhtes
ebapiisav nõudlus
vähene innovatiivsus
Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu
infrastruktuuri mahajäämus
rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus
võlgade ebaefektiivne haldamine
sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine
poliitiline ebastabiilsus
korruptsioon
kaubandustõkked ekspordile
oskustööjõu puudus
juriidilised ja administratiivsed takistused
äritegevusele
ebasoodne keskkond välisinvestoritele
kapitali vähesus
keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus
EKI MAJANDUSTEST – DETSEMBER 2018 (17 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:
M. Aben M. Kitsing M. Lambing H. Meerits T. Palm A. Saarniit
R. Eamets A. Kuningas M. Lauri T. Mertsina A. Purju H. Vitsur
A. Järvan L. Kuum E. Lõhmuste M. Nestor I. Rõtov
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 207, detsember 2018
12
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
I II III IV I II III IV[hea(+100) <——> halb(-100)]
majandus tervikuna -34 -78 -45 31 30 16 0 0 0 18 68 85 95 100 88 94 94
investeeringud -62 -93 -71 -10 18 -21 -41 -50 -54 -41 22 63 64 70 35 6 57
eratarbimine -4 -68 -61 1 30 35 55 72 80 82 78 68 95 100 71 100 94[parem(+100) <——> halv em(-100)]
majandus tervikuna -90 -91 55 88 38 3 -15 -15 0 47 95 100 84 89 57 35 23
investeeringud -93 -94 28 73 40 -22 -26 -38 -3 29 69 95 89 94 19 -11 29
eratarbimine -60 -88 6 70 57 32 23 38 28 35 43 31 47 56 38 35 41[parem(+100) <——> halv em(-100)]
majandus tervikuna -38 4 61 27 10 41 28 11 27 44 21 45 21 0 18 6 -23
investeeringud -47 -9 59 30 0 22 14 9 43 65 16 38 31 6 18 17 0
eratarbimine -34 -18 46 24 10 28 4 -4 -5 18 21 58 37 16 24 6 0[suurem(+100) <——> v äiksem(-100)]
eksport 11 18 78 38 16 58 35 25 42 71 69 70 89 72 64 53 29
import -38 -13 71 41 32 59 37 34 41 71 73 79 84 67 52 59 35[parem(+100) <——> halv em(-100)]
72 43 -27 -32 -11 -16 -13 -28 -25 -29 -16 -27 -17 -11 0 -6 -23[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]
lühiajalised laenuintressid 34 12 21 32 1 14 -3 1 8 41 32 35 44 50 47 35 53
pikaajalised laenuintressid 29 13 11 41 -4 15 1 21 25 41 37 50 53 50 47 47 53[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]
-22 14 49 21 41 58 31 32 42 18 58 70 74 72 35 41 5
jah v astuste osakaal (0..100)
vähene usaldus valitsuse
majanduspoliitika suhtes76 77 51 38 48 51 42 60 59 71 95 75 84 82 71 67 64
ebapiisav nõudlus 87 99 97 90 91 89 91 88 86 76 53 20 22 17 18 13 21
vähene innovatiivsus 88 89 90 100 94 100 94 94
infrastruktuuri mahajäämus 53 61 60 39 33 35 38 43
rahvusvahelise konku-
rentsivõime vähesus90 91 87 89 89 97 97 100 96 88 89 90 94 94 82 71 87
kaubandustõkked ekspordile 16 38 25 26 32 29 55 68 72 59 58 40 29 35 18 20 44
oskustööjõu puudus 80 59 67 92 98 97 99 100 99 100 100 100 100 94 94 100 100
juriidilised ja administratiivsed
takistused äritegevusele29 38 30 31 18 29 7 31
ebasoodne keskkond
välisinvestoritele47 28 10 19 18 18 13 27
kapitali vähesus 61 84 83 59 58 62 42 36 35 12 11 20 11 18 6 12 7
keskpanga poliitika vähene
usaldusväärsus6 5 0 0 0 0 0 0
võlgade ebaefektiivne
haldamine24 16 20 22 18 18 19 14
sissetulekute ebavõrdsuse
suurenemine35 50 40 33 31 29 20 14
poliitiline ebastabiilsus 24 37 30 29 31 24 13 23
korruptsioon 18 33 20 29 18 12 7 27[hea(+100) <——> halb(-100)]
-36.6 -42.8 0.9 27.0 19.7 28.1 13.0 5.0 13.2 30.3 43.6 64.2 55.3 44.9 50.4 46.1 27.8
Hinnang praegusele majandusolukorrale
Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast
Hinnang kaubavahetuse bilansile 6 kuu pärast
Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast
Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu
Majanduskliima
EKI MAJANDUSTEST Eesti majandusolukorra muutumine 2008. a – 2018. a IV kvartal
(EKI ekspertide hinnangute saldod)
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Tööstusbaromeeter
13
-90
-60
-30
0
30
60
90
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Viimased 3 kuud
Prognoos
Toodangu maht (võrreldavates hindades, ettevõtete hinnangute saldo %-des)
KASVAB
KAHANEB
-20
-10
0
10
20
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Valmistoodete varud (ettevõtete hinnangute saldo %-des)
LIIGA SUURED
LIIGA VÄIKESED
2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2018
2.1. Tööstusbaromeeter5
Kindlustunde indikaator langes ja on madalam kui viimasel kolmel kuul ning ka aastatagusega võrreldes.
Eelseisvaks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu langust.
Viimasel 3 kuul toodangu maht liikus tõusutrendil ja seda kiiremas tempos kui 3 kuud tagasi ja eelmise aasta detsembris (saldo6 detsembris +19, septembris +2; 2017. a detsembris +6). Hetkeseisu peegeldav nõudlus toodangule on tavalisest veidi madalam ja seda eriti välisturul (saldo detsembris –7, eelmise aasta detsembris –2). Enamuses tööstusharudes on ebapiisav nõudlus ja tööjõu puudus peamisteks takistusteks tootmise kasvule (märkis vastavalt 50% ja 29% ettevõtteid). Tekstiilitootmises ning masinate ja seadmete tootmises on sobiva tööjõu puudus tähtsaimaks takistavaks teguriks.
Ettevõtete toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks on negatiivsed, kuid 2 punkti paremad eelmise kolme aasta detsembrite keskmisega võrreldes (saldo detsembris –11; 2015.–2017. a detsembrite saldode keskmine –13). Ettevõtteid, kes prognoosivad toodangu mahu kasvu, on kõige rohkem elektroonika ja optikaseadmete tootmises (89%). Seevastu ehitusmaterjalitööstuses on kõige rohkem ettevõtteid, kes teatasid eelseisvast tootmise vähenemisest (59%), mis on antud aastaaja jaoks tavapärane. Töötajate arv mõnevõrra suureneb (saldo +4).
Eelkirjeldatud olukorda peegeldab kindlustunde indikaator7, mis liikus miinuspoolele ja on 3 punkti mada-lam kui aasta tagasi (detsembris –4; 2017. a detsembris –1).
5Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi tellimusel. Detsembrikuu baromeeter on koostatud 162 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel.
6Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet.
7Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud.
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
14
-100
-80
-60
-40
-20
0
20
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Tellimused toodangule (ettevõtete hinnangute saldo %-des)
ÜLE TAVALISE
ALLA TAVALISE
13 11 9 10 8 7 7 7 12 10 11 8 9 10 8 11 9 7 11 7 8 7 10 15
70 74 77 74 79 80 77 78 73 72 77 78 77 75 74 71 74 75 73 79 76 79 80 77
17 15 14 16 14 13 16 15 15 18 12 14 15 15 18 18 17 18 16 15 15 14 10 8
0%
20%
40%
60%
80%
100%
032013
06 09 12 032014
06 09 12 032015
06 09 12 032016
06 09 12 032017
06 09 12 032018
06 09 12
soosiv
normaalne
piirav
Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)
-60
-40
-20
0
20
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Eesti
EL
Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)
Detsembris läbiviidud laenukeskkonna uuring näitas, et suurem osa ettevõtteid (77%) hindas laenu saa-mise võimalusi nii kommertspankadest kui ka muudelt laenuandjatelt normaalseks, samas suurenes ette-võtete osakaal, kes hindab laenusaamise võimalusi piiratuks (detsembris 15% ettevõtteid, septembris 10%).
Tööstusharude olukord detsembris ja prognoos lähikuudeks on järgmine:
Toiduainete ja jookide tööstus
Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning toodangu maht jätkas tõusutrendil (saldo detsembris +29, eelmise 3 kuu keskmine +24). Nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo +5) ja seda siseturu nõudluse arvel, kuna eksporttellimusi on tavalisest vähem.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Tööstusbaromeeter
15
Ootused järgmiseks 3 kuuks halvenesid: väheneb nii toodangu maht (saldo –14) kui töötajate arv (saldo –5). Kindlustunde indikaator on eelmise 3 kuu keskmisele ja ka aastatagusele ligilähedane (detsembris –1, eelmise 3 kuu keskmine –2; 2017. a detsembris =0).
Tekstiilitootmine
Viimasel 3 kuul toodangu maht kasvas, sellest teatasid rohkem kui pooled ettevõtted (57%) ja 14%-l tootmine vähenes. Suurenes ka ekspordi maht (saldo +17). Nõudlus toodangule on tavalisel tasemel (eelmise 3 kuu saldode keskmine +14).
Toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks on negatiivsed ning on oodata tootmise langust (saldo detsembris –29). Kolmandik tootjaid omab liigseid valmistoodete varusid. Ettevõtete kindlustunde indi-kaator on oluliselt madalam kui eelmise 3 kuu keskmine, kuid kõrgem kui aasta tagasi (detsembris +1, eelmise 3 kuu keskmine +33; 2017. a detsembris –11).
Rõivatootmine
Kindlustunde indikaator on negatiivne ja 20 punkti madalam kui 3 kuud tagasi. Selle põhjuseks on väiksem nõudlus toodangule ja ka tagasihoidlikumad tootmise väljavaated järgmiseks 3 kuuks. Toodangu mahu eelseisvast kasvust teatas 20% ettevõtteid (septembris 60%), sama palju ettevõtteid prognoosib tootmise langust.
Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on tavalisest madalam (saldo –40).
Nahatööstus
Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid oluliselt (saldo –67) ja toodangu maht liikus langustrendil (saldo –29).
Detsembri nõudlus toodangule aga suurenes (saldo detsembris –14, septembris –17) ning eksporttellimused ületavad tavalise taseme (saldo +14). Toodangu mahu ootused järgmiseks 3 kuuks on paremad kui sep-tembris (saldo detsembris –14, septembris –17). Kindlustunde indikaator on 6 punkti kõrgem kui kolm kuud tagasi, kuid 11 punkti madalam kui 2017. aasta detsembris.
Puidutööstus
Toodangu mahu kasvust viimasel 3 kuul teatas 36% ettevõtteid, 18%-l tootmine vähenes. Ebapiisav nõudlus (märkis 36% ettevõtteid) ja sobiva tööjõu puudus (märkis 27% ettevõtteid) on peamisteks takistusteks toodangu kasvule.
Hetkeseisu peegeldav sise- ja välisturu nõudlus toodangule on alla tavalist taset (mõlema indikaatori saldo –18). Prognooside kohaselt lähimal 3 kuul toodangu maht väheneb (saldo –8).
Kindlustunde indikaator on kolmandat kuud järjest negatiivne (detsembris –9; 2017. a detsembris +15)
Mööblitootmine
Kindlustunde indikaator on sama, mis 3 kuud tagasi (detsembris ja septembris +15) ja kõrgem kui eelmise aasta detsembris. Nõudlus toodangule ületab tavalist taset (saldo +22). Järgmiseks 3 kuuks tehtud toot-mise prognoosid on positiivsed, kuid tagasihoidlikumad kui III kvartalis (saldo detsembris +33, septembris +44). Kavatsusest suurendada töötajate arvu teatas rohkem kui viiendik ettevõtteid (saldo +22).
Viimasel 3 kuul tellimused kasvasid ja sellest tulenevalt toodangu maht suurenes kiires tempos (saldo +78). Suurenes ka ekspordi maht (saldo +13).
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
16
Paberitööstus
Haru olukord halvenes. Seda näitab kindlustunde indikaator, mis liikus miinuspoolele (detsembris –11, septembris +11; 2017. a detsembris +25). Peamiseks põhjuseks on nii sise- kui välisturu nõudluse langus tavalist madalamale tasemele (mõlemad saldod –33). Samas toodangu mahu ootused eelseisvaks 3 kuuks on positiivsed (saldo +17). Prognooside kohaselt toodangu müügihinnad ja töötajate arv ei muutu. Ette-võtted omasid liigseid valmistoodete varusid (saldo +17), mis omakorda alandas kindlustunnet.
Viimsel 3 kuul tootmine ei muutunud (saldo =0). Tootmisvõimsuste rakendatus (68%) oli 13%-punkti madalam kui III kvartalis.
Trükindus ja salvestite paljundus
Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo +17). Samas hetkeseisu peegeldav sise- ja välisturu nõudlus on tavalisest madalam (mõlema indikaatori saldod –33).
Prognoosid järgmiseks 3 kuuks on langevad. Iga kolmas ettevõtte teatas toodangu mahu kahanemisest, 17%-l tootmine suureneb. Töötajate arv jääb samaks (teatas 100% ettevõtteid). Halbade prognooside tõttu liikus kindlustunde indikaator miinuspoolele ning on eelmise 3 kuu keskmisest madalam, kuid kõrgem kui 2017. aasta detsembris (detsembris –17, eelmise 3 kuu keskmine +7; 2017. a detsembris –22).
Keemiatööstus
Kindlustunde indikaator muutus positiivseks ning on kõrgem kui eelmise 3 kuu keskmine ja ka aasta tagasi (detsembris +5, eelmise 3 kuu keskmine –6; 2017. a detsembris –10). Nõudlus toodangule ületab tavapärast taset (saldo +14), sealjuures eksporttellimusi on tavalisel hulgal. Prognooside kohaselt järgmise 3 kuu jooksul jääb toodangu maht samaks (saldo =0), eksporttellimused aga vähenevad.(saldo –29).
Viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes 43%-l ettevõtetel, suurenes vaid 14%-l. Kahanes ka ekspordi maht (saldo –17). Ebapiisav nõudlus on ainsaks takistuseks tootmise kasvule (märkis 63% ettevõtteid).
Kummi- ja plasttoodete tööstus
Viimasel 3 kuul toodangu maht liikus tõusutrendil, sellest teatas 50% ettevõtteid, 10%-l tootmine vähenes. Sealjuures suurenes ka ekspordi maht (saldo +10).
Eelseisvaks 3 kuuks tehtud tootmise prognoosid näitavad, et toodangu maht väheneb (saldo detsembris –40). Töötajate arv ei muutu (saldo =0). Nõudlus toodangule on väiksem kui 3 kuud tagasi (saldo detsembris –20, septembris –9). Kindlustunde indikaator püsib negatiivsena ja seda suuremal määral kui septembris ja ka eelmise aasta samal perioodil (detsembris –20, septembris –6; 2017. a detsembris –12).
Metalltoodete tööstus
Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning tootmine kasvas kiires tempos (saldo detsembris +46, septembris +25). Suurenes ka ekspordi maht (saldo +21).
Nõudlus toodangule on tavalisel tasemel (saldo =0), kusjuures eksporttellimusi on tavalisest vähem (saldo –8). Prognoosid eelseisvaks 3 kuuks toodangu mahu osas on positiivsed, kuid varasemast tagasi-hoidlikumad (saldo detsembris +8, eelmise 3 kuu saldode keskmine +29). Kavatsusest suurendada töötajate arvu teatas rohkem kui kolmandik ettevõtteid (39%).
Kindlustunde indikaator on sama, mis 3 kuud tagasi, kuid kõrgem aastatagusega võrreldes (detsembris ja septembris +17, 2017. a detsembris –2).
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Tööstusbaromeeter
17
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
Ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel paranes ning viimasel 3 kuul tellimused suurenesid (saldo +33). Toodangu maht kasvas rohkem kui pooltel ettevõtetel (56%-l), 22%-l tootmine vähenes. Tootmisvõim-suste rakendatus on 8%-punkti kõrgem kui III kvartalis (IV kv 95%).
Nõudlus toodangule on tavalisest suurem (üldsaldo +22). Toodangu mahu ootused järgmiseks 3 kuuks on parimad teiste harudega võrreldes, nende järgi tootmine suureneb 89%-l ettevõtetel ja ülejäänutel jääb samaks. Suuremat töötajate arvu plaanib 44% ettevõtteid.
Kindlustunde indikaator on kõrge, kuid veidi madalam kui septembris (detsembris +33, septembris +40; 2017. a detsembris +28).
Elektriseadmete tootmine
Kindlustunde indikaator on negatiivne ja seda varasemast suuremal määral (detsembris –8, eelmise 3 kuu keskmine –5; 2017. a detsembris =0). Kindlustunnet nõrgendasid oodatav toodangu mahu vähenemine (saldo detsembris –11, septembris +10) ja liigsed valmistoodete varud (saldo +13). Detsembris nõudlus toodangule tõusis tavalisele tasemele, sealjuures eksporttellimusi on tavalisest vähem (saldo –11).
Viimasel 3 kuul toodangu maht kasvas 56%-l ettevõtetel ja 11%-l tootmine vähenes.
Masinate ja seadmete tootmine
Kindlustunde indikaator on eelmise 3 kuu keskmisele näitajale ligilähedane, kuid mõnevõrra madalam aastatagusega võrreldes (detsembris +5, eelmise 3 kuu keskmine +4; 2017. aasta detsembris +9). Prog-nooside kohaselt lähemal 3 kuul jääb toodangu maht samaks. Töötajate arv mõõdukalt suureneb (saldo +14). Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule, mis ületab tavalise taseme, tugevdab kindlustunnet (mõlemad saldod detsembris +29, septembris +17).
Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes 43%-l ettevõtetel ja 14%-l vähenes.
Ehitusmaterjalitööstus
Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime halvenes kõikidel turgudel ning tellimused vähenesid (saldo –14). Selle tulemusena kahanes ka toodangu maht (saldo –35).
Kindlustunde indikaator on negatiivne (–32), mis on talve perioodile tavapärane. Seda kinnitab 2014.–2016. aastate detsembrikuude keskmine näitaja (–26). Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on tavalisest madalam (üldsaldo –29). Teistest harudest rohkem ettevõtteid (59%) prognoosib toodangu mahu langust lähimal 3 kuul, sealjuures ükski ettevõtte ei oota tootmise suurenemist. Iga kolmas tootja kavandab töötajate arvu vähendamist.
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
18
2018 2018
12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
suurenes 29.5 27.4 21.0 19.7 23.5 35.0 38.4 32.6 24.6 23.9 31.9 38.2 43.9
jäi samaks 47.5 43.7 53.6 56.1 51.5 49.6 50.4 51.9 53.0 54.2 48.9 44.9 30.9
vähenes 23.0 28.9 25.4 24.2 25.0 15.3 11.3 15.6 22.4 21.8 19.2 16.9 25.2
saldo 6 -1 -4 -5 -2 20 27 17 2 2 13 21 19
üle tavalise 15.8 14.1 15.6 14.4 15.3 15.6 20.9 16.3 12.0 14.7 13.5 16.2 18.8
tavalised 66.2 67.4 63.0 64.4 64.1 66.7 61.2 69.6 70.7 67.8 68.1 69.9 58.0
alla tavalise 18.0 18.5 21.5 21.2 20.6 17.8 17.9 14.1 17.3 17.5 18.4 14.0 23.2
saldo -2 -4 -6 -7 -5 -2 3 2 -5 -3 -5 2 -4
üle tavalise 16.0 15.9 14.3 16.7 14.8 17.6 17.7 14.2 11.1 15.9 12.9 16.8 19.1
tavalised 65.6 65.9 61.9 60.8 64.8 60.0 61.3 65.4 67.5 64.4 69.7 65.6 55.0
alla tavalise 18.4 18.3 23.8 22.5 20.5 22.4 21.0 20.5 21.4 19.7 17.4 17.6 26.0
saldo -2 -2 -10 -6 -6 -5 -3 -6 -10 -4 -5 -1 -7
liiga suured 8.5 10.2 7.0 10.4 9.8 10.9 7.9 10.9 12.0 9.6 7.4 8.5 8.4
piisavad 75.4 75.6 79.1 76.8 77.2 76.7 76.4 71.1 74.4 75.6 78.7 76.0 80.9
liiga väikesed 16.2 14.2 14.0 12.8 13.0 12.4 15.8 18.0 13.6 14.8 14.0 15.5 10.7
saldo -8 -4 -7 -2 -3 -2 -8 -7 -2 -5 -7 -7 -2
suureneb 20.3 32.1 39.0 46.2 45.0 40.4 23.3 29.1 39.1 34.5 27.3 21.5 20.7
jääb samaks 50.7 49.3 50.7 48.5 47.3 47.1 65.4 58.2 53.4 52.1 50.4 49.6 47.9
väheneb 29.0 18.7 10.3 5.3 7.6 12.5 11.3 12.7 7.5 13.4 22.3 28.9 31.4
saldo -9 13 29 41 37 28 12 16 32 21 5 -7 -11
tõusevad 22.2 27.4 27.5 23.1 19.7 15.3 12.8 12.0 16.0 15.5 13.4 15.9 18.1
jäävad samaks 65.9 64.4 68.1 73.9 75.0 79.6 85.7 85.7 79.4 79.6 81.7 74.2 74.6
langevad 11.9 8.2 4.4 3.0 5.3 5.1 1.5 2.3 4.6 4.9 4.9 9.9 7.3
saldo 10 19 23 20 14 10 11 10 11 11 8 6 11
suureneb 13.1 15.3 15.4 21.6 20.8 20.6 20.2 18.1 13.5 17.5 15.7 15.4 15.1
jääb samaks 77.4 75.9 77.9 73.9 76.2 73.5 73.9 73.7 79.0 76.2 75.7 73.5 73.4
väheneb 9.5 8.8 6.6 4.5 3.1 5.9 6.0 8.3 7.5 6.3 8.6 11.0 11.5
saldo 4 7 9 17 18 15 14 10 6 11 7 4 4
-1 4 10 12 12 9 8 8 10 8 2 1 -4
Näitaja
Valmistoodete varud praegu
Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul
Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul
KINDLUSTUNDE indikaator
Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul
Tellimused (nõudlus) toodangule praegu
Eksporttellimused toodangule praegu
Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul
TÖÖSTUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Tööstusbaromeeter
19
TÖÖ
STU
SB
AR
OM
EE
TER
, D
ETS
EM
BE
R 2
018
(töös
tush
arud
e lõ
ikes
ette
võte
te v
astu
ste
jagu
nem
ine
%-d
es)
Näi
taja
Toid
u-
aine
te
toot
min
e
Joog
i-
toot
min
e
Teks
tiili-
toot
min
e
Rõiv
a-
toot
min
e
Nah
a-
töös
tus
Pui
du-
töös
tus
Pab
eri-
töös
tus
Keem
ia-
töös
tus
Kum
mi -
ja p
last
-
tood
ete
toot
min
e
Ehitu
s-
mat
erja
li-
töös
tus
Met
all-
tood
ete
toot
min
e
Elek
troo
-
nika
- ja
optik
a-
sead
met
e
toot
min
e
Elek
tri-
sead
met
e
toot
min
e
Mas
inat
e
ja
sead
met
e
toot
min
e
Möö
bli-
toot
min
e
Trük
indu
s
ja
salv
estis
te
palju
ndus
Ko
gu
K
og
u
Ko
gu
K
og
u
töö
stu
stö
öst
us
töö
stu
stö
öst
us
suuren
es40
.050
.057
.120
.014
.336
.416
.714
.350
.017
.761
.555
.655
.642
.977
.850
.043.9
jäi sam
aks
46.7
33.3
28.6
20.0
42.9
45.5
66.7
42.9
40.0
29.4
23.1
22.2
33.3
42.9
22.2
16.7
30.9
vähe
nes
13.3
16.7
14.3
60.0
42.9
18.2
16.7
42.9
10.0
52.9
15.4
22.2
11.1
14.3
0.0
33.3
25.2
saldo
2733
43-40
-29
180
-29
40-35
4633
4429
7817
19
üle tava
lise
14.3
0.0
28.6
20.0
14.3
9.1
16.7
14.3
0.0
0.0
30.8
33.3
22.2
28.6
22.2
0.0
18.8
tava
lised
78.6
100.0
42.9
20.0
57.1
63.6
33.3
85.7
80.0
70.6
38.5
55.6
55.6
71.4
77.8
66.7
58.0
alla tava
lise
7.1
0.0
28.6
60.0
28.6
27.3
50.0
0.0
20.0
29.4
30.8
11.1
22.2
0.0
0.0
33.3
23.2
saldo
70
0-40
-14
-18
-33
14-20
-29
022
029
22-33
-4
üle tava
lise
7.1
0.0
14.3
20.0
28.6
9.1
16.7
14.3
0.0
7.7
30.8
22.2
22.2
28.6
22.2
0.0
19.1
tava
lised
71.4
100.0
57.1
20.0
57.1
63.6
33.3
71.4
80.0
69.2
30.8
66.7
44.4
71.4
55.6
66.7
55.0
alla tava
lise
21.4
0.0
28.6
60.0
14.3
27.3
50.0
14.3
20.0
23.1
38.5
11.1
33.3
0.0
22.2
33.3
26.0
saldo
-14
0-14
-40
14-18
-33
0-20
-15
-811
-11
290
-33
-7
liiga suured
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
8.3
16.7
0.0
10.0
13.3
0.0
22.2
12.5
14.3
11.1
0.0
8.4
piisa
vad
93.3
100.0
66.7
100.0
85.7
83.3
83.3
100.0
80.0
80.0
58.3
66.7
87.5
85.7
88.9
100.0
80.9
liiga vä
ikesed
6.7
0.0
33.3
0.0
14.3
8.3
0.0
0.0
10.0
6.7
41.7
11.1
0.0
0.0
0.0
0.0
10.7
saldo
-70
-33
0-14
017
00
7-42
1113
1411
0-2
suuren
eb20
.00.0
28.6
20.0
0.0
25.0
16.7
28.6
0.0
0.0
38.5
88.9
11.1
14.3
44.4
16.7
20.7
jääb
sam
aks
53.3
66.7
14.3
60.0
85.7
41.7
83.3
42.9
60.0
41.2
30.8
11.1
66.7
71.4
44.4
50.0
47.9
vähe
neb
26.7
33.3
57.1
20.0
14.3
33.3
0.0
28.6
40.0
58.8
30.8
0.0
22.2
14.3
11.1
33.3
31.4
saldo
-7-33
-29
0-14
-817
0-40
-59
889
-11
033
-17
-11
tõusev
ad20
.016
.757
.10.0
14.3
8.3
16.7
37.5
20.0
17.7
7.7
11.1
12.5
0.0
37.5
16.7
18.1
jääv
ad sam
aks
80.0
83.3
42.9
100.0
85.7
66.7
66.7
50.0
80.0
70.6
84.6
88.9
87.5
100.0
62.5
83.3
74.6
lang
evad
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
25.0
16.7
12.5
0.0
11.8
7.7
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
7.3
saldo
2017
570
14-17
025
206
011
130
3817
11
suuren
eb13
.30.0
28.6
20.0
14.3
16.7
0.0
0.0
0.0
5.9
38.5
44.4
0.0
14.3
22.2
0.0
15.1
jääb
sam
aks
66.7
100.0
42.9
60.0
71.4
75.0
100.0
87.5
100.0
64.7
53.9
55.6
77.8
85.7
77.8
100.0
73.4
vähe
neb
20.0
0.0
28.6
20.0
14.3
8.3
0.0
12.5
0.0
29.4
7.7
0.0
22.2
0.0
0.0
0.0
11.5
saldo
-70
00
08
0-13
0-24
3144
-22
1422
04
2-11
1-13
-5-9
-11
5-20
-32
1733
-85
15-17
-4
Tood
angu
mah
t vi
imas
e 3
kuu
jook
sul
Telli
mus
ed (
nõud
lus)
to
odan
gule
pra
egu
Tööt
ajat
e ar
v jä
rgne
va 3
kuu
jook
sul
Val
mis
tood
ete
varu
d pr
aegu
Tood
angu
mah
t jä
rgne
va 3
kuu
jook
sul
Tood
angu
müü
gihi
nnad
jä
rgne
va 3
kuu
jook
sul
KIN
DL
US
TU
ND
E i
nd
ika
ato
r
Eks
port
telli
mus
ed
tood
angu
le p
raeg
u
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
20
1993 - 2019 2018 2018 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul
saldo -64 11 47 6 -1 -4 -5 -2 20 27 17 2 2 13 21 19
Tellimused (nõudlus) toodangule praegu
saldo -78 -7 31 -2 -4 -6 -7 -5 -2 3 2 -5 -3 -5 2 -4
Eksporttellimused toodangule praegu
saldo -71 -10 24 -2 -2 -10 -6 -6 -5 -3 -6 -10 -4 -5 -1 -7
Valmistoodete varud praegu
saldo -20 -5 15 -8 -4 -7 -2 -3 -2 -8 -7 -2 -5 -7 -7 -2
Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul
saldo -46 15 57 -9 13 29 41 37 28 12 16 32 21 5 -7 -11
Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul
saldo -35 9 53 10 19 23 20 14 10 11 10 11 11 8 6 11
Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul
saldo -47 1 21 4 7 9 17 18 15 14 10 6 11 7 4 4
Toodangu kasvu piiravad praegu (% vastanutest)
mitte miski 1 12 22 x 17 x x 16 x x 15 x x 13 x x
ebapiisav nõudlus 16 54 85 x 48 x x 47 x x 40 x x 50 x x
tööjõu puudus 1 17 44 x 20 x x 22 x x 30 x x 29 x x
materjali/seadmete puudus 0 9 21 x 8 x x 3 x x 5 x x 5 x x
finantsprobleemid 0 5 16 x 2 x x 3 x x 4 x x 2 x x
muu 0 4 18 x 6 x x 9 x x 5 x x 0 x x
Tootmisvõimsuste piisavus
saldo -22 8 47 x 4 x x 17 x x -3 x x 9 x x
Olemasolevad tellimused tagavad tootmise
kuu 2.8 4.1 8.0 x 3.5 x x 3.8 x x 4.0 x x 3.1 x x
Tellimused viimase 3 kuu jooksul
saldo -51 10 48 x -8 x x 2 x x 18 x x 4 x x
Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul
saldo -32 12 43 x 17 x x 16 x x 16 x x 0 x x
Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu
% 57 73 80 x 72 x x 73 x x 77 x x 75 x x
Ettevõtte konkurentsi-võime Eesti turul viimase 3 kuu jooksul
saldo 1 12 29 x 7 x x 8 x x 7 x x 1 x x
Ettevõtte konkurentsi-võime EL turul viimase 3 kuu jooksul
saldo -10 7 25 x 4 x x 5 x x 5 x x 1 x x
Ettevõtte konkurentsi-võime mujal välisturul viimase 3 kuu jooksul
saldo -13 4 33 x 2 x x 4 x x 4 x x -1 x x
Ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul
saldo -37 8 33 x 5 x x -9 x x 8 x x 8 x x
Ekspordi osakaal toodangus
% 44 59 70 x 68 x x 69 x x 70 x x 68 x x
-40 4 27 -1 4 10 12 12 9 8 8 10 8 2 1 -4KINDLUSTUNDE indikaator
Näitaja
TÖÖSTUSBAROMEETER 1993–2018 (saldod %-des)
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Töötleva tööstuse investeeringud
21
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Tööstusettevõtete jooksva aasta investeeringud(% küsitletud ettevõtetest)
puuduvad
väiksemad
umbes samad
suuremad
2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2018.–2019. aastal8
2018. aastal investeeringute maht suurenes, mis vastab eelmise aasta ootustele. 2019. aastaks prognoosi-
takse investeeringute mahu kiiremat kasvu.
2017. aastal tehtud prognoosid investeeringute osas täituvad ning 2018. aastal investeeringute maht suurenes (saldo +9), samas investeeringud kasvatavaid tootjaid on oodatust veidi vähem (2018. a 27% ettevõtteid; 2017. a prognoosis 30%). Tootmisprotsessi ratsionaliseerimine on investeeringute eesmärki-dest jätkuvalt esikohal ning sellele kavatseb teha kapitalimahutusi rohkem ettevõtteid kui aasta tagasi (2018. aastal 47% ettevõtteid; 2017. a 42% ettevõtteid). Teisel kohal on tootmisvõimsuste taastamine, millesse investeerib 38% ettevõtteid (2017. a 33%). Oodatust vähem ettevõtteid suunab raha tootmis-võimsuste suurendamisele (2018. a teatas 34% ettevõtteid; 2017. a prognoosis 41%). Muudele eesmärkidele (tööohutus ja keskkonnakaitse) teeb kapitalimahutusi 31% ettevõtteid.
Nagu varemgi, on investeeringuid stimuleerivatest teguritest 2018. aastal esikohal nõudluse kasv (teatas 80% ettevõtteid). Tehniliste tegurite ja finantsolukorra positiivset mõju märkis vastavalt 56% ja 53% ettevõtteid. Finantsolukord on suurimaks takistusteks investeeringute mahu kasvule 19% ettevõtetel.
Ettevõtete prognoosid 2019. aastaks on positiivsed (saldo +20) ning nende järgi peaks töötleva tööstuse ettevõtete investeeringute maht kasvama kiiremini kui käesoleval aastal.
Ettevõttejuhtide hinnangud 2019. aasta investeeringute mahu kohta jagunesid järgmiselt:
investeeringud suurenevad 36% investeeringud ei muutu 38% investeeringud vähenevad 16% investeeringud puuduvad 9% saldo +20
2019. aastal suurenevad investeeringud enamuses tööstusharudes, erandiks on elektriseadmete tootmine ja keemiatööstus, kus investeeringud vähenevad (saldod vastavalt –33 ja –25) ning paberitööstuses jäävad samaks. Kõige optimistlikumad prognoosid on elektroonika- ja optikaseadmete tööstusharus, kus kõik küsitluses osalenud ettevõtted kavandavad suuremaid investeeringuid. Teisel kohal on metalltoodete
8 Töötleva tööstuse investeeringute küsitlus on läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt Euroopa Komisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2018. a oktoobris. Küsitluses osales 165 töötleva tööstuse ettevõtet.
Töötleva tööstuse investeeringud Konjunktuur nr 207, detsember 2018
22
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
Tööstusettevõtete järgmise aasta investeeringud(% küsitletud ettevõtetest)
puuduvad
väiksemad
umbes samad
suuremad
tootmine, kus suuremaid investeeringuid plaanib 77% tootjaid. Toiduainete ja jookide tootmises inves-teeringud tervikuna suurenevad (saldo +10) ja seda toiduainetetööstuse arvel (joogitootmises ei muutu).
Lisaküsimusena selgitasime, kuidas muutuvad ettevõtete kapitalimahutused toote- või teenusearenduse (uuenduse) osas. Küsitlusest nähtub, et 14% ettevõtteid kavatseb selliseid investeeringuid suurendada, 61%-l jäävad need samaks ning 8%-l vähenevad. Prognooside kohaselt 2019. aastal investeeringute struktuur veidi muutub. Tähtsaimaks jääb tootmisprotsessi ratsionaliseerimine (märkis 49% ettevõtteid). Teiseks eesmärgiks saab olema tootmisvõimsuste suurendamine (märkis 44% ettevõtteid). Tootmis-võimsuste taastamisele kavatseb suunata rahalisi ressursse 29% ettevõtteid ning keskkonnakaitsesse ja tööohutusse investeerib 26% tootjaid.
Nõudluse kasv jääb ka 2019. aastal põhiliseks investeeringuid stimuleerivaks faktoriks (märkis 78% ette-võtteid). Järgmisteks on tehnilised tegurid (märkis 58% ettevõtteid) ning hea finantsolukord (märkis 54% ettevõtteid). Finantsseisund on samal ajal ka suurimaks investeeringute piirajaks (märkis 18% ettevõtteid).
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Töötleva tööstuse investeeringud
23
TÖ
ÖS
TU
SE
TT
EV
ÕT
ET
E I
NV
ES
TE
ER
ING
UD
(ette
võte
te v
ast
uste
jag
une
min
e %
-de
s):
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
Investeeringute maht jooksval aastal, võrreldes eelmise aastaga
suurem
3341
4036
3546
3531
1814
3431
2926
3127
2626
27um
bes sama
3534
3835
4033
3833
3818
3945
3939
3635
4445
45vä
iksem
2521
2027
2416
2230
3652
1714
2127
2327
2018
17inve
stee
ringu
d pu
uduv
ad7
43
32
54
58
1610
1011
710
1010
1211
Saldo
*8
2020
911
3013
1-18
-38
1717
8-1
80
58
9Jooksva aasta investeeringute eesmärk:
tootmisvõ
imsusi taastava
d48
5249
5552
4241
4641
3018
4731
3934
3424
3338
tootmisvõ
imsusi suu
rend
avad
52
5552
5249
5546
4642
3618
3932
3731
3642
3834
too
da
ng
u n
om
en
kla
tuu
ri m
uu
tma
ta2
52
62
52
32
22
32
12
11
71
38
21
--
--
--
-
too
da
ng
u n
om
en
kla
tuu
ri la
ien
da
mis
eks
30
38
32
32
32
36
28
29
30
25
11
20
--
--
--
-
tootmisprotsessi ratsion
alisee
rivad
5251
5047
5247
5237
4420
3844
4642
3738
4247
me
hh
an
ise
eri
min
e,
au
tom
atis
ee
rim
ine
32
30
31
37
32
32
35
41
32
30
15
30
--
--
--
-
uu
te t
eh
no
loo
gia
te ju
uru
tam
ine
36
35
32
29
28
36
25
25
19
25
11
22
--
--
--
-
muu
d (tö
öohu
tus, keskkon
nakaitse jne)
4126
2043
3336
3838
2725
1129
2732
2928
3027
31 keskkon
nakaitse
2826
2028
2425
2321
1713
714
1320
1418
1613
14 tööo
hutus
2733
2636
2526
3132
2221
924
2328
2223
2424
27
Jooksva aasta investeeringuid mõjutavad tegurid
nõudlus
väga
stim
ulee
rib23
3642
2634
3932
2619
2323
2524
2822
3933
3537
stimulee
rib48
5846
5046
4460
5334
3142
4242
4642
2844
4243
ei mõjuta
64
316
1312
713
1911
1119
1610
1213
814
10piira
b8
25
63
32
714
1914
1012
912
139
58
väga
piirab
01
21
31
00
1215
63
44
84
32
2ei oska öe
lda
50
22
21
01
22
32
13
53
23
1finantsolukord või oodatav kasum
väga
stim
ulee
rib22
2020
1212
1311
1114
1915
1313
139
1918
1718
stimulee
rib36
4943
4238
5553
4921
2127
3838
4040
3846
3935
ei mõjuta
510
1120
2417
2117
2617
2526
2526
2520
2026
26piira
b20
1819
1716
1313
1826
2324
1218
1512
147
1215
väga
piirab
44
77
102
24
1219
810
65
97
74
4ei oska öe
lda
50
02
11
01
11
12
01
52
24
2tehnilised tegurid
väga
stim
ulee
rivad
125
1411
815
1415
1010
1611
816
917
1115
17stimulee
rivad
3558
4450
4945
4450
3831
3744
4747
4846
4841
39ei mõjuta
2326
2826
2828
2726
4048
3636
3327
2828
3024
30piira
vad
77
910
74
76
97
65
36
74
513
12vä
ga piirav
ad1
01
01
11
10
00
14
02
12
00
ei oska öe
lda
105
44
67
72
43
63
54
64
47
2
Töötleva tööstuse investeeringud Konjunktuur nr 207, detsember 2018
24
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
Lood
etavad
investeerin
gud järgmisel aastal, võrreldes jook
sva aastaga
suurem
ad33
4317
4544
3533
3542
3636
3321
3334
3423
3632
3131
3036
umbe
s sam
ad46
3254
3033
4646
4040
4342
3743
3442
4552
3742
4140
4238
väiks
emad
1416
2319
2017
1922
1519
1624
2817
1412
1916
1716
1917
16ei pla
neerita inve
steering
uid (v
õi ei oska vastata)
79
66
32
33
32
56
817
109
611
812
1011
9Sa
ldo19
27-6
2624
1814
1427
1720
9-7
1520
225
2015
1513
1320
Järgmise aasta investeerin
gute eesmärk
tootmisv
õimsusi taa
stava
d48
3543
3148
4943
4743
3434
3433
3019
3926
3229
3226
3029
tootmisv
õimsusi suuren
dava
d54
5950
5154
5953
6063
5552
5144
4429
4938
4335
3840
4144
tood
angu
nom
enkla
tuur
i muu
tmat
a15
2315
2022
2620
2126
2322
2112
1311
19-
--
--
--
tood
angu
nom
enkla
tuur
i laie
ndam
iseks
4040
3637
3742
3944
4238
3538
3635
2135
--
--
--
-
tootmisp
rotse
ssi rats
ionaliseeriva
d65
5755
6054
5553
5949
5328
5051
4950
4848
4649
meh
hani
seer
imin
e, a
utom
atise
erim
ine
3236
4035
4036
3339
3640
3942
3838
2135
--
--
--
-
uut
e te
hnol
oogi
ate
juur
utam
ine
3432
3434
4538
3741
3732
3534
3133
1935
--
--
--
-
muud
1927
3441
4847
3843
3837
3638
3327
1730
2830
2630
3128
26 k
eskk
onna
kaits
e10
1318
2333
3124
2830
2524
2822
199
1715
1712
2018
1515
tööo
hutu
s8
1114
2131
3727
3630
2628
3224
2114
2825
2722
2627
2420
Järgmise aasta investeerin
guid mõjutavad tegu
rid
nõud
lus
väga
stimule
erib
3538
4031
2627
3232
2627
3226
4137
3838
stimu
leerib
5043
4660
5528
3339
4644
4242
2840
4140
ei mõ
juta
711
107
1114
97
1414
78
910
1110
piirab
63
21
617
1715
1010
814
1310
37
väga
piira
b1
21
01
118
22
44
63
24
3ei oska öeld
a2
32
21
41
52
17
45
14
3fin
antsolukord või ood
atav kasum
väga
stimule
erib
1415
1716
1615
2118
1214
1512
2018
1919
stimu
leerib
4238
5552
4526
2933
3942
4139
3644
3935
ei mõ
juta
1620
1516
1816
1119
2624
1621
2023
2124
piirab
1919
1113
1628
2421
1618
1815
139
1114
väga
piira
b6
51
21
1213
64
24
87
44
4ei oska öeld
a3
32
14
31
32
05
44
25
4tehn
ilised tegu
rid
väga
stimule
erib
1212
1015
1610
1317
1110
1711
1614
1418
stimu
leerib
5350
5952
5339
3838
4751
4852
4350
4640
ei mõ
juta
2123
2022
2236
4134
3431
2423
3429
2426
piirab
79
37
69
46
33
65
44
912
väga
piira
b0
22
01
00
00
10
30
20
1ei oska öeld
a7
56
42
63
65
46
74
27
3
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Ehitusbaromeeter
25
-100-75-50-25
0255075
100
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)
-100
-80
-60
-40
-20
0
20
40
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Eesti
EL
Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)
2.3. Ehitusbaromeeter9
Nõudlus ehitusturul on püsinud väga aktiivne. Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator (−2) on ligilähedane
eelmise aasta sama aja tasemele (−1), kuid kerges languses. Lähemal 3 kuul ehitusmahud vähenevad
hooajaliselt.
Ehitusturul valitses 2018. aastal kõrgkonjunktuur. Detsembris oli ehitusettevõtete kindlustunde indikaator10 (−2) veidi madalam kui aasta varem (−1), samuti septembriga võrreldes (+11), kuid kõrgem detsembri pikaajalisest keskmisest (−12). Kindlustunde indikaatori langus tulenes peamiselt järgmise 3 kuu (I kv) töömahu prognooside langusest (saldo11 −16, septembris +12).
Viimasel 3 kuul püsis ehitustööde maht kasvutrendil, vastav saldo (+20) näitab, et tööde maht kasvas ka IV kvartalis kiiremini kui aasta varem (saldo +12)12. Ettevõtetel on tellimusi rohkem kui aasta tagasi (saldo +3, detsembris 2017 −4). Sõlmitud lepingud ja pooleliolevaid tööd tagasid IV kvartali algul töö keskmiselt 5 kuuks, s.o kauemaks kui aasta varem (4,3 kuuks). Ehitusvõimsused olid rakendatud maksimumilähedaselt, 91% ulatuses (2017. aasta IV kvartalis 90%). Suurimaks takistuseks ehitustegevuses on tööjõu puudus, mida detsembris märkis 42% ettevõtteid (septembris oli neid veelgi enam, 65%).
Järgmisel 3 kuul ehitustööde maht väheneb IV kvartaliga võrreldes. Ettevõtete prognoosid on allpool eelmisel aasta sama aja taset (saldo −16, detsembris 2017 −9), mis näitab, et ehitustööde mahu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga aeglustub. Töömahtude langusega I kvartalis väheneb ka töötajate arv (saldo −8). Ehitustööde hinnatõus aeglustub (prognoosi saldo +14).
9 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, detsembris 68 ehitus-ettevõtte hinnangute alusel.
10 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul.
11 Saldod on positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahed.
12 Statistikaameti andmeil oli ehitusettevõtete ehitustööde maht I–III kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades 20% suurem kui aasta varem samal perioodil (2,2 mld € 2018 ja 1,8 mld € 2017. a I–III kv).
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
26
-100
-75
-50
-25
0
25
50
75
100
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Viimased 3 kuud
Prognoos
Ehitustööde maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)
KASVAB
KAHANEB
0
1
2
3
4
5
6
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Olemasolevate lepingute maht (kuudes)
0
20
40
60
80
100
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Ehitusvõimsuste rakendatus (%)
0
20
40
60
80
100
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
tööjõu puudus
ebapiisav nõudlus
Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest)
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Ehitusbaromeeter
27
39 35 29 22 21 1328 19 26 34 23 28 29 25 27 23 19 20 19 22 22 25 30 27
55 59 68 75 72 7967 78 70 59 74 70 69 72 71 77 81 78 80 77 78 75 69 73
7 6 3 3 77 5 3 4 7 3 2 2 3 2 0 0 2 2 2 0 0 2 0
0%
20%
40%
60%
80%
100%
032013
06 09 12 032014
06 09 12 032015
06 09 12 032016
06 09 12 032017
06 09 12 032018
06 09 12
soosiv
normaalne
piirav
Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)
-100
-75
-50
-25
0
25
50
75
100
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Viimased 3 kuud
Prognoos
Ehitustööde maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)
KASVAB
KAHANEB
-100-75-50-25
0255075
100
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Töötajate arv (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)
SUURENEB
VÄHENEB
-100-75-50-25
0255075
100
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Ehitustööde hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)
TÕUSEVAD
LANGEVAD
Pangalaenu saamise võimalusi hindab suurem osa ehitusettevõtteid normaalseks (73%), kuid 27% hinnangul ei ole laenu kerge saada ning olukord laenupakkumises aastaga halvenenud.
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
28
1994 - 2018 2017 2018 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul
saldo -69 12 76 12 -7 -16 -16 9 32 42 56 39 39 39 27 20
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski % 0 12 33 17 13 13 7 12 24 20 12 14 17 15 15 12
ebapiisav nõudlus % 1 47 89 26 26 33 31 24 21 20 14 13 11 15 15 27
ilmastikutingimused % 0 13 65 11 11 19 33 19 5 3 3 5 2 5 7 16
tööjõu puudus % 0 27 81 40 40 31 26 40 39 44 61 61 65 57 57 42
masinate, seadmete, materjalide puudus
% 0 2 14 1 1 0 0 0 2 3 5 0 2 3 0 0
finantsprobleemid % 0 4 16 0 4 1 0 3 7 4 5 6 3 2 3 2
muu % 0 4 23 4 4 3 3 3 3 4 2 2 2 3 3 2
Tellimuste portfell praegu saldo -83 -9 59 -4 -1 -14 -14 -4 3 6 17 16 9 11 10 3
Töötajate arvjärgneva 3 kuu jooksul
saldo -68 6 65 3 17 17 32 31 26 32 20 11 13 14 0 -8
Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul
saldo -68 22 82 19 33 39 38 46 44 49 51 45 34 39 21 14
Ehitustööde maht järgneva 3 kuu jooksul
saldo -77 14 86 -9 26 44 49 66 55 57 36 28 12 2 -12 -16
Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö
kuud 1.9 3.4 5.1 x 4.0 x x 5.0 x x 5.1 x x 5.0 x x
Tootmisvõimsuste rakendatus praegu
% 54 76 91 x 77 x x 79 x x 90 x x 91 x x
Kindlustunde indikaator -73 -1 58 -1 8 1 9 13 15 19 18 13 11 12 5 -2
Hoonete ehitusega tegelevate ettevõtete kindlustunde indikaator (−6) on 5 punkP madalam kui septembris (+11) ja 8 punkti madalam kui eelmise aasta detsembris (+14). Ettevõtete tellimuste portfell ei ole enam nii mahukas kui viimastel kuudel (saldo =0 nagu detsembris 2017, septembris +10) ja ka töötajate arvu prognoos on seetõttu langenud (saldo −12, detsembris 2017 +4). Järgmisel 3 kuul hooneehitustööde maht väheneb (prognoosi saldo −15, detsembris 2017 −11). Hinnatõus aeglustub (prognoosi saldo +8).
IV kvartali algul oli ettevõtetel tellimusi keskmiselt 4,9 kuuks (2017. a lõpul 4,5 kuuks). Ehitusvõimsused olid rakendatud 91%-liselt nagu aasta varemgi.
Rajatiste ehituses on ettevõtete kindlustunde indikaator (+13) 22 punkti kõrgem kui aasta varem (−9) ja 10 punkti madalam kui septembris (+23). Nõudlus oli IV kvartalis hea ja tellimusi oli talvehooaja kohta üle tavalise taseme (saldo +19, detsembris 2017 −19). IV kvartali algul oli lepinguid 5,3 kuuks, s.o oluliselt pikemaks ajaks kui aasta varem (3,5 kuuks), ehitusvõimsused olid rakendatud 91%-liselt.
Järgmisel 3 kuul rajatiste ehituse maht väheneb hooajaliselt (saldo −19). Hinnataseme prognoosid on kõrgemad kui hoonete ehituses (prognoosi saldo +31).
EHITUSBAROMEETER (saldod %-des)
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Ehitusbaromeeter
29
2017 2018
12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Ehitustööde maht kasvas 26.1 20.0 11.4 12.9 26.5 41.9 50.7 60.6 50.0 52.3 47.7 39.7 36.4
viimase 3 kuu jäi samaks 59.4 52.9 61.4 58.6 55.9 48.4 40.6 34.8 39.1 33.8 43.1 47.1 47.0
jooksul kahanes 14.5 27.1 27.1 28.6 17.7 9.7 8.7 4.6 10.9 13.9 9.2 13.2 16.7
saldo 12 -7 -16 -16 9 32 42 56 39 39 39 27 20
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski 17.1 12.9 12.9 7.1 11.8 24.2 20.3 12.1 14.1 16.9 15.4 14.7 11.9
ebapiisav nõudlus 25.7 25.7 32.9 31.4 23.5 21.0 20.3 13.6 12.5 10.8 15.4 14.7 26.9
ilmastikutingimused 11.4 11.4 18.6 32.9 19.1 4.8 2.9 3.0 4.7 1.5 4.6 7.4 16.4
tööjõu puudus 40.0 40.0 31.4 25.7 39.7 38.7 43.5 60.6 60.9 64.6 56.9 57.4 41.8
masinate, seadmete, materjalide puudus 1.4 1.4 0.0 0.0 0.0 1.6 2.9 4.5 0.0 1.5 3.1 0.0 0.0
finantsprobleemid 0.0 4.3 1.4 0.0 2.9 6.5 4.3 4.5 6.3 3.1 1.5 2.9 1.5
muud 4.3 4.3 2.9 2.9 2.9 3.2 4.3 1.5 1.6 1.5 3.1 2.9 1.5
Tellimuste portfell üle tavalise 18.6 17.1 11.4 14.3 17.7 19.4 20.6 25.8 28.1 23.1 27.7 22.1 19.4
praegu tavaline 58.6 64.3 62.9 57.1 60.3 64.5 64.7 65.2 59.4 63.1 55.4 66.2 64.2
alla tavalise 22.9 18.6 25.7 28.6 22.1 16.1 14.7 9.1 12.5 13.9 16.9 11.8 16.4
saldo -4 -1 -14 -14 -4 3 6 17 16 9 11 10 3
Töötajate arv suureneb 17.1 28.6 22.9 37.9 35.8 34.4 36.2 24.6 19.4 25.4 23.1 13.4 12.3
järgneva 3 kuu jääb samaks 68.6 60.0 71.4 56.1 59.7 57.4 59.4 70.8 72.6 61.9 67.7 73.1 67.7
jooksul väheneb 14.3 11.4 5.7 6.1 4.5 8.2 4.4 4.6 8.1 12.7 9.2 13.4 20.0
saldo 3 17 17 32 31 26 32 20 11 13 14 0 -8
Ehitustööde hinnad tõusevad 31.9 39.1 42.9 40.6 46.3 44.3 49.3 50.8 45.3 35.9 40.6 23.5 24.2
järgneva 3 kuu jäävad samaks 55.1 55.1 52.9 56.5 53.7 55.7 50.7 49.2 54.7 62.5 57.8 73.5 65.2
jooksul langevad 13.0 5.8 4.3 2.9 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 1.6 1.6 2.9 10.6
saldo 19 33 39 38 46 44 49 51 45 34 39 21 14
Ehitustööde maht kasvab 14 36 50 57 71 60 62 42 36 32 25 19 16
järgneva 3 kuu jääb samaks 63 54 44 36 25 35 34 52 56 48 52 50 51
jooksul kahaneb 23 10 6 7 4 5 4 6 8 20 23 31 33
saldo -9 26 44 49 66 55 57 36 28 12 2 -12 -16
Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepin-
gud tagavad normaalse töö (kuuks) x 4.0 x x 5.0 x x 5.1 x x 5.0 x x
Tootmisvõimsuste rakendatus praegu (%) x 77 x x 79 x x 90 x x 91 x x
Kindlustunde indikaator -1 8 1 9 13 15 19 18 13 11 12 5 -2
EHITUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
30
Kokku shHooned sh Rajatised
elamud mitteeluhoonedEhitustööde maht kasvas 36.4 31.4 33.3 31.1 50.0viimase 3 kuu jäi samaks 47.0 52.9 66.7 51.1 31.3jooksul kahanes 16.7 15.7 0.0 17.8 18.8
saldo 20 16 33 13 31Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski 11.9 13.5 16.7 10.9 12.5ebapiisav nõudlus 26.9 30.8 16.7 32.6 12.5
ilmastikutingimused 16.4 13.5 0.0 15.2 25.0tööjõu puudus 41.8 38.5 66.7 37.0 50.0
masinate, seadmete, materjalide puudus 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0finantsprobleemid 1.5 1.9 0.0 2.2 0.0
muu 1.5 1.9 0.0 2.2 0.0Tellimuste portfell üle tavalise 19.4 17.3 16.7 15.2 31.3praegu tavaline 64.2 65.4 66.7 67.4 56.3
alla tavalise 16.4 17.3 16.7 17.4 12.5 saldo 3 0 0 -2 19
Töötajate arv suureneb 12.3 7.8 0.0 8.9 26.7järgneva 3 kuu jääb samaks 67.7 72.6 100.0 68.9 53.3jooksul väheneb 20.0 19.6 0.0 22.2 20.0
saldo -8 -12 0 -13 7Ehitustööde hinnad tõusevad 24.2 19.6 33.3 20.0 37.5järgneva 3 kuu jäävad samaks 65.2 68.6 50.0 68.9 56.3jooksul langevad 10.6 11.8 16.7 11.1 6.3
saldo 14 8 17 9 31Ehitustööde maht kasvab 16.4 15.4 33.3 15.2 18.8järgneva 3 kuu jääb samaks 50.7 53.9 33.3 54.4 43.8jooksul kahaneb 32.8 30.8 33.3 30.4 37.5
saldo -16 -15 0 -15 -19
Kindlustunde indikaator -2 -6 0 -8 13
EHITUSBAROMEETER, DETSEMBER 2018 (ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Jaekaubandusbaromeeter
31
-60-50-40-30-20-10
01020304050
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)
-90
-60
-30
0
30
60
90
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Müük viimase 3 kuu jooksul
Müük järgneva 3 kuu jooksul
Müük (saldo %-des)
SUURENES
VÄHENES
-50-40-30-20-10
010203040
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Eesti
EL
Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)
2.4. Jaekaubandusbaromeeter13
Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on parem antud hooaja pikaajalisest keskmisest ja mõnevõrra
parem kui eelmise aasta lõpus. Inflatsiooniootused püsivad kõrged. Ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on
halvem pikaajalisest keskmisest.
Jaekaubandusettevõtete kindlustundeindikaator14 oli detsembris +2 ja see on parem seis kui 2017. aasta detsembris (–3). Võrreldes eelmise aasta lõpuga oli parem viimase kolme kuu müük (saldo 2018. a det-sembris +29, 2017. a detsembris +15) ja paranesid ootused järgneva kolme kuu müügile (saldo 2017. a detsembris –10, 2018. a detsembris –6). Kaubavarud olid 2018. aasta lõpul mõnevõrra suuremad kui aasta tagasi. Töötajate arv talveperioodil natuke väheneb ja inflatsiooniootused püsivad kõrged.
13 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, juunis 108 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel.
14 Koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi.
Jaekaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
32
-75
-50
-25
0
25
50
75
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Ärikonjunktuur praegu
Ärikonjunktuur 6 kuu pärast
Ärikonjunktuur (saldo %-des)
HEA
HALB
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Kaupade tellimine järgmisel kolmel kuul (saldo %-des)
KASVAB
VÄHENEB
-50
-25
0
25
50
75
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Hindade prognoos (saldo %-des)
TÕUSEVAD
LANGEVAD
-60
-40
-20
0
20
40
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Töötajate arv (saldo %-des)
SUURENEB
VÄHENEB
Detsembris hindasid ärikonjunktuuri heaks 9%, rahuldavaks 77% ja halvaks 14% kauplusi. Ärikonjunktuur lähemal kuuel kuul kuigivõrd ei muutu – sellel arvamusel oli 76% kauplusi. Samas oli ärikonjunktuuri prog-noos mõnevõrra negatiivsem kui oli eelmise aasta lõpul (saldo 2018. a detsembris +1, 2017. a detsembris +10).
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Jaekaubandusbaromeeter
33
15 18 16 14 14 14 14 13 15 15 14 14 12 9 17 15 9 13 8 11 12 7 10 13
67 73 74 74 78 78 80 71 74 72 75 79 75 77 71 73 82 72 76 78 78 85 77 81
18 9 10 12 89 7 16 11 14 12 7 12 14 13 13 10 16 17 11 10 7 13 6
0%
20%
40%
60%
80%
100%
032013
06 09 12 032014
06 09 12 032015
06 09 12 032016
06 09 12 032017
06 09 12 032018
06 09 12
soosiv
normaalne
piirav
Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)
Laenukeskkond oli detsembris enamiku (81%) kaubandusettevõtete jaoks normaalne, 6%-le soosiv ja 13% ettevõtete jaoks piirav (saldo septembris +3, detsembris –7).
Kaupluste gruppide lõikes võib esile tõsta järgmist:
Toidukaupluste kindlustundeindikaator detsembris võrreldes septembriga oluliselt ei muutunud, kuid võrredes eelmise aasta lõpuga paranes (2018. a septembris +13 ja detsembris +12, 2017. a detsember +1). Viimase kolme kuu müük oli parem kui eelmisel aastal (saldo 2018. a detsembris +29, 2017. a detsemb-ris +13). Liiga suured kaubavarud olid igal viiendal kauplusel. Järgneva kolme kuu müügi osas olid kaup-luste ootused positiivsed (saldo detsembris +27). Detsembris ootas müügi kasvu järgneva kolme kuu jooksul 39% ja vähenemist 12% kauplusi. Ärikonjunktuuri hindas detsembris heaks 3% kauplusi, 88% pidas seda rahuldavaks ja 9% halvaks. Ärikonjunktuuri paranemist kuue kuu pärast ootas 12% kauplustest, 79% hinnangul jääb konjunktuur samaks ja 9% arvates halveneb.
Garderoobikaupluste kindlustundeindikaator langes negatiivsele poolele, kuid seis on parem kui eelmise aasta lõpul (2018. a detsembris –20, 2017. a detsembris –27). Järgneval kolmel kuul kasvab müük 10%-l kauplustest, püsib samal tasemel 40%-l ja väheneb 50%-l (saldo –40). Kaubavarud olid natuke väiksemad kui eelmise aasta lõpukuul (saldo 2018. a detsembris +10, 2017. a detsembris +18). Ärikonjunktuuri ei hinnanud heaks ükski kauplus, rahuldavaks hindas seda 80% ja halvaks 20%. Ka ärikonjunktuuri para-nemist kuue kuu pärast ei oodanud ükski kauplus, 90% hinnangul jääb konjunktuur samaks ja 10% arvates halveneb.
Kodutarvete kaupluste olukord oli detsembris parem kui eelmisel aastal samal ajal (kindlustundeindi-kaator –12, aasta tagasi –15). Antud näitaja tulenes paremast müügist aasta lõpukuudel, kuid samas oli müügi 3 kuu prognoos tagasihoidlikum kui eelmisel aastal (müügilanguse prognoosijaid oli 69%). Liialt suurte kaubavarudega kaupluste osakaal (23%) oli sarnane eelnevate aastatega. 2018. aasta detsembris hindas ärikonjunktuuri heaks 19% kauplusi, 66% pidas seda rahuldavaks ja 15% halvaks. Ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on alates augustist olnud negatiivne (saldo detsembris –8, eelmisel aastal +15).
Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustundeindikaator võrreldes eelmise aasta lõpuga langes (2018. a detsembris –6, 2017. a detsembris 0). Kindlustundeindikaatori kolmest komponendist mõjutas langust enim halvem ootus järgneva kolme kuu müügi osas (saldo 2018. a detsembris –42, 2017. a detsembris –8). Viimase kolme kuu müügitulemused olid head. Müügi suurenemisest teatas 58% ette-võtetest, 25% jäi see samaks ja 17% vähenes. Ärikonjunktuuri ei pidanud detsembri seisuga heaks ükski kauplus, rahuldavaks hindas seda 92% ja halvaks 8%. Kuue kuu pärast on ärikonjunktuur parem 8% kaup-luste hinnangul, 75% arvates see ei muutu ja 17% hinnangul halveneb.
Kaubamajade ja hüpermarketite kindlustundeindikaator on aastaid olnud kõige positiivsem ja nii oli see ka 2018. a lõpul (detsembris +33). Viimase kolme kuu müük suurenes 78% ettevõtetel ja kaubavarud on püsinud hooajale kohastena (saldo =0). Ootused järgneva kolme kuu müügi osas on optimistlikud ja müügi
Jaekaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
34
1993 - 2018 2017 2018
min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Müük viimase 3 kuu jooksul
-73 27 76 15 33 20 1 15 22 32 38 38 44 9 20 29
Kaubavarud praegu
-7 12 38 13 18 16 19 15 11 13 11 4 8 8 16 17
Kaupade tellimused järgneva 3 kuu jooksul
-62 12 57 -11 2 21 32 38 28 30 14 4 2 5 6 -10
Müük järgneva 3 kuu jooksul
-67 20 77 -10 -1 24 37 52 40 30 12 3 -1 15 17 -6
Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul
-50 0 34 -4 -4 4 -4 11 13 9 1 -5 0 1 3 -5
Kaupade hinnad järgneva 3 kuu jooksul
-32 28 58 48 58 57 50 49 42 34 48 39 46 41 44 51
Ärikonjunktuur praegu
-53 6 63 -1 -4 3 -5 -2 -4 5 3 -2 3 2 -2 -5
Ärikonjunktuur 6 kuu pärast
-41 14 49 10 10 12 13 12 6 3 2 -3 -3 -1 -3 1
Kindlustundeindikaator
-49 10 43 -3 5 9 6 17 17 16 13 12 12 5 7 2
-30-20-10
0102030405060
2014 2015 2016 2017 2018 2019
KOKKU toidukauplused
autokauplused kaubamajad
Ärikonjunktuur 6 kuu pärast (saldo %-des)
HEA
HALB
suurenemist ootab 56% ettevõtetest (saldo +22). Ärikonjunktuuri hinnati detsembris üksmeelselt rahulda-vaks, selle püsimist sellisena ka kuue kuu pärast usub 88% kauplustest. Samas on iga kümnes ettevõte näinud ette ka konjunktuuri halvenemise võimalust.
JAEKAUBANDUSBAROMEETER (saldod %-des)
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Jaekaubandusbaromeeter
35
Näitaja Vastuse 2017 2018
variant 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Müük suurenes 44.1 53.0 43.2 30.2 38.6 42.2 50.5 53.6 55.2 57.7 37.6 41.0 50.9
viimase 3 kuu jäi samaks 27.1 27.0 33.6 40.5 37.7 37.6 30.8 30.9 27.6 28.9 34.0 37.6 27.2
jooksul vähenes 28.8 20.0 23.2 29.3 23.7 20.2 18.7 15.5 17.2 13.5 28.4 21.4 21.9
saldo 15 33 20 1 15 22 32 38 38 44 9 20 29
Kaubavarud liiga suured 16.2 21.1 18.4 20.9 17.5 14.0 14.8 13.6 8.8 12.3 12.6 16.4 19.1
praegu hooajale kohased 80.3 76.3 79.2 77.4 79.8 83.2 83.3 83.6 86.8 83.0 82.9 82.8 79.1
liiga väikesed 3.4 2.6 2.4 1.7 2.6 2.8 1.9 2.7 4.4 4.7 4.5 0.9 1.7
saldo 13 18 16 19 15 11 13 11 4 8 8 16 17
Kaupade tellimused suurenevad 20.7 28.3 36.3 44.4 51.8 40.6 43.4 31.5 24.8 30.2 32.4 31.4 24.4
järgneva 3 kuu jäävad samaks 47.4 45.1 48.4 43.5 34.8 47.2 43.4 50.5 54.7 41.5 39.6 43.2 41.7
jooksul vähenevad 31.9 26.6 15.3 12.2 13.4 12.3 13.2 18.0 20.5 28.3 27.9 25.4 33.9
saldo -11 2 21 32 38 28 30 14 4 2 5 6 -10
Müük suureneb 25.6 28.1 39.2 53.0 63.2 50.9 47.7 31.5 28.1 31.4 40.5 39.0 29.0
järgneva 3 kuu jääb samaks 38.5 43.0 45.6 31.3 25.4 38.0 34.6 49.1 46.5 36.2 34.2 39.0 36.0
jooksul väheneb 35.9 29.0 15.2 15.7 11.4 11.1 17.8 19.4 25.4 32.4 25.2 22.0 35.1
saldo -10 -1 24 37 52 40 30 12 3 -1 15 17 -6
Töötajate arv suureneb 9.5 9.6 9.7 6.0 16.1 15.6 14.2 9.0 9.6 11.4 10.9 12.7 8.8
järgneva 3 kuu jääb samaks 76.7 77.4 84.7 83.6 78.6 81.7 80.2 82.9 75.7 77.1 79.1 77.1 77.2
jooksul väheneb 13.8 13.0 5.7 10.3 5.4 2.8 5.7 8.1 14.8 11.4 10.0 10.2 14.0
saldo -4 -4 4 -4 11 13 9 1 -5 0 1 3 -5
Kaupade hinnad tõusevad 54.2 64.4 61.3 51.3 52.6 45.0 39.6 48.7 41.0 48.6 42.3 48.3 56.1
järgneva 3 kuu jäävad samaks 39.8 29.6 33.9 47.0 43.9 52.3 54.7 50.5 57.3 48.6 55.9 47.5 38.6
jooksul langevad 5.9 6.1 4.8 1.7 3.5 2.8 5.7 0.9 1.7 2.8 1.8 4.2 5.3
saldo 48 58 57 50 49 42 34 48 39 46 41 44 51
Ärikonjunktuur hea 13.7 10.4 14.4 9.6 13.2 14.7 17.8 16.4 13.7 13.3 13.8 13.6 8.7
praegu rahuldav 71.8 74.8 74.4 75.7 71.9 67.0 69.2 70.0 70.9 76.2 74.3 71.2 77.4
halb 14.5 14.8 11.2 14.8 14.9 18.4 13.1 13.6 15.4 10.5 11.9 15.3 13.9
saldo -1 -4 3 -5 -2 -4 5 3 -2 3 2 -2 -5
Ärikonjunktuur parem 19.0 20.0 19.2 19.1 15.9 12.2 13.1 10.8 9.5 7.5 9.0 9.3 12.3
6 kuu pärast sama 71.6 69.6 73.6 74.8 80.5 81.3 76.6 80.2 78.5 82.2 81.1 78.8 76.3
halvem 9.5 10.4 7.2 6.1 3.5 6.5 10.3 9.0 12.1 10.3 9.9 11.9 11.4
saldo 10 10 12 13 12 6 3 2 -3 -3 -1 -3 1
Kindlustunde indikaator -3 5 9 6 17 17 16 13 12 12 5 7 2
JAEKAUBANDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)
Jaekaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
36
Näitaja Vastuse Kauplused kokku shvariant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud
roobi sh majadA B
Müük suurenes 50.9 52.9 40.0 56.0 66.7 50.0 58.3 77.8 33.3viimase 3 kuu jäi samaks 27.2 23.5 10.0 28.0 33.3 25.0 25.0 22.2 41.7jooksul vähenes 21.9 23.5 50.0 16.0 0.0 25.0 16.7 0.0 25.0
saldo 29 29 -10 40 67 25 42 78 8Kaubavarud liiga suured 19.1 20.6 10.0 23.1 22.2 23.5 25.0 0.0 20.8praegu hooajale kohased 79.1 79.4 90.0 76.9 77.8 76.5 66.7 100.0 75.0
liiga väikesed 1.7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 8.3 0.0 4.2 saldo 17 21 10 23 22 24 17 0 17
Kaupade tellimused suurenevad 24.4 32.4 50.0 15.4 33.3 5.9 25.0 33.3 8.3järgneva 3 kuu jäävad samaks 41.7 38.2 30.0 23.1 33.3 17.7 41.7 33.3 75.0jooksul vähenevad 33.9 29.4 20.0 61.5 33.3 76.5 33.3 33.3 16.7
saldo -10 3 30 -46 0 -71 -8 0 -8Müük suureneb 29.0 39.4 10.0 15.4 33.3 5.9 0.0 55.6 41.7järgneva 3 kuu jääb samaks 36.0 48.5 40.0 15.4 22.2 11.8 58.3 11.1 37.5jooksul väheneb 35.1 12.1 50.0 69.2 44.4 82.4 41.7 33.3 20.8
saldo -6 27 -40 -54 -11 -77 -42 22 21Töötajate arv suureneb 8.8 12.1 20.0 3.9 0.0 5.9 16.7 0.0 4.2järgneva 3 kuu jääb samaks 77.2 63.6 60.0 84.6 88.9 82.4 83.3 88.9 87.5jooksul väheneb 14.0 24.2 20.0 11.5 11.1 11.8 0.0 11.1 8.3
saldo -5 -12 0 -8 -11 -6 17 -11 -4Kaupade hinnad tõusevad 56.1 79.4 20.0 42.3 22.2 52.9 66.7 77.8 39.1järgneva 3 kuu jäävad samaks 38.6 20.6 60.0 50.0 66.7 41.2 33.3 22.2 52.2jooksul langevad 5.3 0.0 20.0 7.7 11.1 5.9 0.0 0.0 8.7
saldo 51 79 0 35 11 47 67 78 30Ärikonjunktuur hea 8.7 2.9 0.0 19.2 22.2 17.7 0.0 0.0 16.7praegu rahuldav 77.4 88.2 80.0 65.4 66.7 64.7 91.7 100.0 58.3
halb 13.9 8.8 20.0 15.4 11.1 17.7 8.3 0.0 25.0 saldo -5 -6 -20 4 11 0 -8 0 -8
Ärikonjunktuur parem 12.3 11.8 0.0 7.7 11.1 5.9 8.3 0.0 29.26 kuu pärast sama 76.3 79.4 90.0 76.9 88.9 70.6 75.0 87.5 62.5
halvem 11.4 8.8 10.0 15.4 0.0 23.5 16.7 12.5 8.3 saldo 1 3 -10 -8 11 -18 -8 -13 21
Kindlustunde indikaator 2 12 -20 -12 11 -25 -6 33 4
Kodukaupade kauplused
A - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplused
B - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused
Kaubamajad sh ka hüpermarketid
Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused
JAEKAUBANDUSBAROMEETER, DETSEMBER 2018 (vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Teenindusbaromeeter
37
-40
-20
0
20
40
60
80
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Teenuste müük (hinnangute saldo %-des)
SUUREM
VÄIKSEM
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Nõudlus (hinnangute saldo %-des)
Tegelik
Prognoos
SUUREM
VÄIKSEM
2.5. Teenindusbaromeeter15
Kindlustunde indikaator16 on positiivne (+1), kuid madalam kui septembris (+8) ja detsembris 2017 (+12).
Viimastel kuudel nõudlus ja teenuste müük kasvasid, lähikuudel on oodata hooajalist nõudluse langust.
Viimasel kolmel kuul arenesid nõudlus ja teenuste müük kasvutrendil (saldod17 +8), kuid kasvu kiirus oli aeglasem kui aasta varem (detsembris 2017 oli müügi saldo +22). Eeloleval 3 kuul nõudlus langeb, seda peamiselt hooajalistel põhjustel (prognoosi saldo −14, detsembris 2017 −6). Eelseisva hooajalise nõudluse vähenemise tõttu on kindlustunde indikaator viimastel kuudel langenud. Aastavõrdluses on kindlustunne langenud kaheksas ja tõusnud kahes harus (IT- ja reklaamiteenuste osas).
Viimastel kuudel oli nõudlus suhteliselt hea, teenuste müük suurenes 27% ettevõtetel (vähenes 19%-l; saldo −14). Lähemaks 3 kuuks prognoosivad nõudluse vähenemist hotellid, restoranid, transpordi-, rek-laami- ja kinnisvaraettevõtted, nõudluse kasvu on oodata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris ning logistika alal.
Töötajaid loodetakse lähikuudel viies harus juurde võtta, kuid turismiga seotud harudes töötajate arv vä-heneb (saldo tervikuna +5). Samal ajal on tööjõu puudus tõusnud piiravate tegurite seas esikohale (37%
15 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, detsembris 299 ette-võtte hinnangute alusel.
16 Koondnäitaja, mis peegeldab nõudluse ja müügi muutusi viimasel 3 kuul ja lähema 3 kuu nõudluse prognoosi.
17 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
38
-45
-30
-15
0
15
30
45
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Töötajate arv (hinnangute saldo %-des)
Viimasel 3 kuul
Prognoos
SUUREM
VÄIKSEM
-20
0
20
40
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Teenuste hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)
TÕUSEVAD
LANGEVAD
-20
0
20
40
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)
Eesti
EL
ettevõtetel). Ebapiisav nõudlus piiras IV kvartalis 30% ettevõtete tegevust, s.o vähem kui aasta varem (35%-l). Teenuste hinnataseme mõõdukas tõus jätkub, viiendik ettevõtteid kavatseb lähikuudel hinnata-set tõsta (prognoosi saldo +17).
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Teenindusbaromeeter
39
Infotehnoloogia
IT-ettevõtete turuolukord on jätkuvalt soodne. Kindlustunde indikaator tõusis septembri +32-lt detsemb-riks +37-le. Kindlustunde tõusu aluseks on järjepidev nõudluse ja teenuste müügi kasv (viimase 3 kuu sal-dod +46 ja +43), mis jätkub ka lähikuudel (prognoosi saldo +23). Ettevõtete äritegevust piirab vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu puudus, mida märkis 42% ettevõtteid (veel aasta eest oli neid 30%). Viimasel 3 kuul leidis siiski 35% ettevõtteid töötajaid juurde. Hinnataseme tõus on tuntavam kui teistes harudes (prognoosi saldo +44).
Telekommunikatsioon
Turuolukord püsib soodne ja kindlustunde indikaator (+22) on kõrgem kui enamikus teistes harudes. Vii-mase 3 kuuga on indikaator mõnevõrra langenud eeloleva I kvartali prognooside mõõduka alanemise tõttu (prognoosi saldo +16). Eelmistel kuudel oli nõudlus IKT teenustele hea, teenuste müük suurenes 42%-l ettevõtetel. Järgmiseks 3 kuuks prognoosib nõudluse kasvu kolmandik ettevõtteid, 17% prognoosib vähenemist. Tööjõu puudus on senisest tuntavam. Hinnatase püsib kergel tõusutrendil.
Hotellid
Turuolukord on talvehooaja kohta rahuldav. Kindlustunde indikaator (−56) on nõudluse hooajalise languse tõttu madalam kui septembris (+15), samuti 2017. aasta detsembriga võrreldes (−42), kuid lähedane 2016. aasta detsembrile (–61). Hotellide hinnang viimase 3 kuu teenuste müügile jäi alla eelmise aasta taset (saldo −48, detsembris 2017 −36) nagu ka lähikuude nõudluse prognoosid (saldo −68, detsembris 2017 −48). Üle poolte hotellide kavatseb lähikuudel hinnataset alandada. Töötajate arv talvekuudel väheneb. Võimalusi pangalaenu saada hindab enamik hotelle (72%) normaalseks ja 12% isegi heaks.
Restoranid
Kindlustunde indikaator (−31) on talvekuudele omaselt madalseisus (septembris +18, detsembris 2017 −16). Restoranide hinnangud viimaste kuude nõudlusele jäid madalamaks kui aasta varem (saldo −23, detsembris 2017 −3), kuigi müük suurenes 27% restoranidel. Ligi 60% restorane märkis piirava tegurina vähest nõudlust (detsembris 2017 oli neid 52%). Eelolevas I kvartalis jääb nõudlus hooaja tõttu väheak-tiivseks, nõudluse vähenemist prognoosib üle poolte restoranide. Viiendikus restoranides väheneb tööta-jate arv ja hinnatõus aeglustub.
Turism
Nõudlus on tavapärasel talvisel tasemel. Kindlustunde indikaator (−24) on lähedane kolme eelmise aasta detsembri keskmisele (−25, detsembris 2017 –18). Viimastel kuudel nõudlus ja müük vähenesid sügiskuu-dele omaselt (saldod –23 ja –26); 18%-l ettevõtetel müük suurenes, 43%-l vähenes. Vähene nõudlus oli piiravaks teguriks 54% turismifirmadele (aasta tagasi 67%-le). Eelolevas I kvartalis jääb nõudlus hooajalisse madalseisu, ettevõtete prognoosid on tavapärasel talvisel tasemel (saldo –25, detsembris 2015–2017 keskmiselt –28). Töötajate arv ei muutu ja hinnatase jääb suures osas samaks. Pangalaenu saamise või-malusi hindab 77% turismiettevõtteid normaalseks.
Transport
Turuolukord ei ole kuigi soodne. Kindlustunde indikaator (−4) on viimaste kuude positiivsete arengute tulemusel paremas seisus kui kolm kuud tagasi (−12), ehkki madalam kui aasta eest (+3). Nõudluse kasv sügiskuudel (saldo +14) võimaldas kolmandikul ettevõtetel teenuste müüki suurendada (saldo +18). Lähema 3 kuu (I kvartali) nõudlust prognoosivad ettevõtted mõneti pessimistlikumalt kui aasta eest (prognoosi saldo −43, dets 2017 −31). Ligi poolte ettevõtete tegevusvõimalusi piirab tööjõu puudus, millest tulenev palgasurve koos kõrge maksutasemega sektoris halvendavad turusituatsiooni. Sisendite hinna tõusu tõttu teenused lähikuudel kallinevad (prognoosi saldo +19).
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
40
Logistika
Turuolukord on rahuldav. Kindlustunde indikaator on positiivne (+9) ja kõrgem kui septembris (+5), kuid madalam kui eelmisel aastal samal ajal (detsembris 2017 +28), seda nõudluse ja teenuste müügi kasvu aeglustumise tõttu. Viimasel 3 kuul edenes teenuste müük viiendikul ettevõtetel kasvutrendil (saldo +8, detsembris 2017 +39) ja järgmisel 3 kuul peaks nõudlus eeldatavasti samuti veidi kasvama (prognoosi saldo +8). Äritegevust piiravad peamiselt ebapiisav nõudlus (44% ettevõtetel) ja tööjõu puudus (22%-l). Ettevõtete võimalused pangalaenu saada ei ole nii head kui varem (saldo −19, detsembris 2017 −5). Teenuste hinnatase püsib tõusutrendil (prognoosi saldo +24).
Kinnisvarateenused
Nõudlus on varasemast vähemaktiivne. Kindlustunde indikaator (−10) on kergel langustrendil (septembris oli kindlustunne −6 ja 2017. aasta detsembris +6). Teenuste müügi kasv näitas viimastel kuudel pidurdu-mise märke (saldo 0, okt–nov +4), sest nõudlus oli väikeses languses (saldo −4). Lähema 3 kuu (I kv) välja-vaateid hindavad ettevõtted võrdlemisi tagasihoidlikuks (nõudluse prognoosi saldo −24) ning on skepPlised ka ärikonjunktuuri suhtes 6 kuu pärast (prognoosi saldo −4). EQevõtete hinnangul ei ole võimalused pangalaenu saada nii head kui varem (saldo −4, detsembris 2017 +16). Piirava tegurina märgitakse eeskäQ tööjõu puudust (44% ettevõtete poolt). Teenuste hinnatase lähikuudel ei muutu.
Reklaam
Turuolukord muutus viimasel 3 kuul soodsamaks. Kindlustunde indikaator tõusis septembri 0-lt detsemb-riks +9-le ning on kõrgem kui eelmise aasta detsembris (+3). Kindlustunde tõusu aluseks oli positiivne nõudluse trend viimaste kuudel, mil müügi kasvust teatas 39% ettevõtteid (50%-l nõudlus ei muutunud, 11%-l vähenes; saldo +28). Järgmisel 3 kuul on nõudlus I kvartalile omases madalseisus, vähenedes paljudel ettevõtetel; prognoosid on hooajale tavapärasel tasemel (saldo −33, 2015–2017. a detsembri keskmine samuti −33). Töötajaid võeti viimastel kuudel lisaks (saldo +6). Hinnatase on taas pöördumas kergele tõusule (prognoosi saldo +11).
Arhitekti- ja inseneritegevused18
Senine kiire nõudluse kasv on pidurdunud ja eelolevas I kvartalis on oodata aasta algusele tavapärast nõudluse langust. Kindlustunde indikaator (−2) on seetõttu kerges languses (septembris +7, detsembris 2017 +19). Viimasel 3 kuul arhitekti- ja inseneriteenuste müük suurenes (saldo +5), kuid nõudluse kasv peatus (saldo =0). Eelolevaks 3 kuuks prognoosivad nii arhitekti- kui inseneriettevõtted väiksemat nõudlust. Töötajaid vajatakse aga lähikuudel lisaks (prognoosi saldo +5). Enam kui poolte ettevõtete tegevust piirab tööjõu puudus ja vaid seitsmendikul vähene nõudlus. Laenukeskkonda hindavad ettevõtted (85%) üldjoontes normaalseks. Teenuste hinnatase tõenäoliselt tõuseb lähikuudel (prognoosi saldo +22).
18 Detsembri küsitluses osales 21 inseneri- ja 20 arhitektuuribürood.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Teenindusbaromeeter
41
2017 2018 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
suurenes 36.1 40.6 27.8 29.1 25.2 29.0 35.8 38.9 31.8 28.8 25.9 28.3 27.1
jäi samaks 49.7 42.2 49.9 44.3 55.6 47.8 48.6 47.4 49.4 47.7 59.6 53.8 54.3
vähenes 14.2 17.2 22.3 26.7 19.2 23.2 15.6 13.7 18.8 23.6 14.5 18.0 18.6
saldo 22 23 5 2 6 6 20 25 13 5 11 10 8
suurenes 34.2 36.9 28.2 29.9 25.2 28.1 35.6 42.0 27.9 26.2 24.9 26.3 26.8
jäi samaks 52.2 47.7 49.6 44.2 54.3 49.6 48.0 48.0 56.8 52.3 59.0 55.5 54.5
vähenes 13.6 15.4 22.2 25.9 20.5 22.2 16.4 10.0 15.3 21.6 16.1 18.2 18.7
saldo 21 21 6 4 5 6 19 32 13 5 9 8 8
suureneb 20.8 19.9 24.9 39.4 37.6 32.3 26.9 16.0 20.9 29.2 28.7 25.8 16.6
jääb samaks 52.8 56.7 60.0 49.2 53.3 59.5 56.4 67.1 65.7 55.4 51.9 51.3 52.7
väheneb 26.4 23.4 15.1 11.4 9.1 8.2 16.7 17.0 13.5 15.4 19.5 22.9 30.7
saldo -6 -4 10 28 29 24 10 -1 7 14 9 3 -14
suurenes 13.6 13.8 7.6 11.2 12.0 15.4 15.2 17.9 15.0 14.9 16.8 16.2 10.9
jäi samaks 73.2 73.7 77.8 72.4 73.8 68.9 73.3 66.7 71.1 73.8 70.6 68.3 70.1
vähenes 13.3 12.5 14.5 16.4 14.2 15.7 11.5 15.4 14.0 11.2 12.6 15.6 18.9
saldo 0 1 -7 -5 -2 0 4 3 1 4 4 1 -8
suureneb 17.6 18.1 20.0 22.3 19.6 20.5 21.7 13.0 13.8 14.2 18.0 18.2 15.5
jääb samaks 75.7 75.1 75.1 70.9 72.7 72.0 71.4 80.8 77.3 74.9 74.4 73.3 73.7
väheneb 6.7 6.7 4.9 6.8 7.7 7.5 6.9 6.2 8.9 10.8 7.6 8.6 10.8
saldo 11 11 15 15 12 13 15 7 5 3 10 10 5
tõusevad 26.6 32.7 26.6 22.8 18.6 18.2 22.1 21.7 19.5 16.2 25.5 23.6 22.0
jäävad samaks 69.1 62.2 69.2 71.1 77.1 77.2 73.6 76.1 75.4 77.9 67.3 69.5 73.2
langevad 4.3 5.1 4.2 6.1 4.3 4.7 4.3 2.2 5.2 5.8 7.2 7.0 4.8
saldo 22 28 22 17 14 14 18 20 14 10 18 17 17
mitte miski x 24.3 x x 23.3 x x 21.8 x x 20.9 x x
ebapiisav nõudlus x 32.1 x x 36.1 x x 26.0 x x 29.8 x x
tööjõu puudus x 29.5 x x 27.2 x x 36.3 x x 36.6 x x
ruumi, seadmete puudus x 1.8 x x 0.8 x x 0.8 x x 2.0 x x
finantsprobleemid x 3.7 x x 3.1 x x 7.4 x x 5.1 x x
muud x 8.7 x x 9.6 x x 7.7 x x 5.8 x x
parem x 15.9 x x 11.5 x x 8.5 x x 11.7 x x
sama x 68.0 x x 74.5 x x 72.6 x x 67.5 x x
halvem x 16.1 x x 14.0 x x 18.9 x x 20.9 x x
saldo x 0 x x -2 x x -10 x x -9 x x Võimsuste rakendatus (%) x 84 x x 84 x x 85 x x 85 x x
Kindlustunde indikaator 12 13 7 11 13 12 16 19 11 8 10 7 1
Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast
Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul
Äritegevust piirab praegu
Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul
Nõudlus viimase 3 kuu jooksul
Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul
Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul
Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul
TEENINDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
42
TEE
NIN
DU
SB
AR
OM
EE
TER
, DE
TSE
MB
ER
201
8(v
astu
ste
jagu
nem
ine
teen
indu
shar
ude
lõik
es %
-des
)In
fote
hno-
loog
iaTe
leko
mm
u-ni
kats
ioon
Hot
ellid
Res
to-
rani
dTu
rism
Tran
spor
tLo
gist
ika
Kin
nis-
vara
Arh
itekt
i- ja
inse
nerit
egev
used
Rek
laam
KO
KK
U
suur
enes
48.6
41.7
12.5
26.7
17.5
32.4
20.0
19.2
17.1
38.9
27.1
jäi s
amak
s45
.441
.327
.526
.339
.553
.668
.061
.870
.950
.154
.3vä
hene
s6.
017
.060
.047
.043
.014
.012
.019
.012
.011
.018
.6sa
ldo
4325
-48
-20
-26
188
05
288
suur
enes
48.6
33.3
9.8
30.0
15.4
29.7
24.0
19.2
17.1
44.4
26.8
jäi s
amak
s48
.458
.727
.217
.046
.654
.364
.057
.865
.944
.654
.5vä
hene
s3.
08.
063
.053
.038
.016
.012
.023
.017
.011
.018
.7sa
ldo
4625
-53
-23
-23
1412
-40
338
suur
eneb
34.3
33.3
5.0
6.7
5.0
2.7
28.0
3.9
12.5
5.6
16.6
jääb
sam
aks
54.7
49.7
22.0
36.3
65.0
51.3
52.0
65.2
64.5
55.4
52.7
vähe
neb
11.0
17.0
73.0
57.0
30.0
46.0
20.0
31.0
23.0
39.0
30.7
sald
o23
16-6
8-5
0-2
5-4
38
-27
-11
-33
-14
suur
enes
35.3
16.7
2.6
3.3
2.6
10.8
4.0
15.4
7.3
11.8
10.9
jäi s
amak
s58
.750
.359
.443
.784
.470
.284
.069
.682
.782
.270
.1vä
hene
s6.
033
.038
.053
.013
.019
.012
.015
.010
.06.
018
.9sa
ldo
29-1
6-3
5-5
0-1
0-8
-80
-36
-8su
uren
eb45
.716
.75.
03.
37.
58.
116
.019
.212
.511
.115
.5jä
äb s
amak
s51
.366
.365
.076
.784
.583
.972
.076
.879
.582
.973
.7vä
hene
b3.
017
.030
.020
.08.
08.
012
.04.
08.
06.
010
.8sa
ldo
430
-25
-17
-10
415
55
5tõ
usev
ad44
.133
.34.
916
.715
.021
.628
.04.
026
.811
.122
.0jä
ävad
sam
aks
55.9
66.7
44.1
76.3
77.0
75.4
68.0
96.0
68.2
88.9
73.2
lang
evad
0.0
0.0
51.0
7.0
8.0
3.0
4.0
0.0
5.0
0.0
4.8
sald
o44
33-4
610
719
244
2211
17
Ärit
egev
ust p
iirab
pra
egu m
itte
mis
ki35
.545
.58.
611
.121
.66.
113
.029
.224
.325
.020
.9eb
apiis
av n
õudl
us16
.10.
051
.459
.354
.130
.343
.512
.513
.562
.529
.8tö
öjõu
puu
dus
41.9
54.6
31.4
22.2
10.8
48.5
21.7
45.8
51.4
6.3
36.6
ruum
i, se
adm
ete
puud
us0.
00.
05.
70.
00.
03.
04.
40.
00.
00.
02.
0fin
ants
prob
leem
id6.
50.
00.
03.
70.
03.
08.
78.
35.
40.
05.
1m
uud
0.0
0.0
2.9
3.7
13.5
9.1
8.7
4.2
5.4
6.3
5.8
pare
m15
.627
.32.
825
.05.
73.
012
.58.
35.
45.
911
.7sa
ma
78.1
63.6
63.9
50.0
82.9
69.7
58.3
79.2
73.0
76.5
67.5
halv
em6.
39.
133
.325
.011
.427
.329
.212
.521
.617
.720
.9sa
ldo
918
-31
0-6
-24
-17
-4-1
6-1
2-9
Kin
dlu
stu
nd
e in
dik
aato
r37
22-5
6-3
1-2
4-4
9-1
0-2
01
Töö
taja
te a
rv
järg
neva
3 k
uu
jook
sul
Tee
nust
e hi
nnad
jä
rgne
va 3
kuu
jo
oksu
l
Ärik
onju
nktu
ur
(olu
kord
) 6
kuu
pära
st
Tee
nust
e m
üük
viim
ase
3 ku
u jo
oksu
l
Nõu
dlus
viim
ase
3 ku
u jo
oksu
l
Nõu
dlus
järg
neva
3
kuu
jook
sul
Töö
taja
te a
rv
viim
ase
3 ku
u jo
oksu
l
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Teenindusbaromeeter
43
2002 - 2018 2017 2018 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul
-68 12 52 22 23 5 2 6 6 20 25 13 5 11 10 8
Nõudlus viimase 3 kuu jooksul
-73 9 50 21 21 6 4 5 6 19 32 13 5 9 8 8
Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul
-60 8 60 -6 -4 10 28 29 24 10 -1 7 14 9 3 -14
Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul
-35 3 21 0 1 -7 -5 -2 0 4 3 1 4 4 1 -8
Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul
-21 10 39 11 11 15 15 12 13 15 7 5 3 10 10 5
Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul
-31 9 33 22 28 22 17 14 14 18 20 14 10 18 17 17
Äritegevust piirab praegu
mitte miski 4 19 35 x 24 x x 23 x x 22 x x 21 x x
ebapiisav nõudlus 21 46 82 x 32 x x 36 x x 26 x x 30 x x
tööjõu puudus 1 16 37 x 29 x x 27 x x 36 x x 37 x x
ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 2 x x 1 x x 1 x x 2 x x
finantsprobleemid 2 8 22 x 4 x x 3 x x 7 x x 5 x x
muu 3 8 17 x 9 x x 10 x x 8 x x 6 x x
Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast
-44 7 48 x 0 x x -2 x x -10 x x -9 x x
Kindlustunde indikaator -60 10 43 12 13 7 11 13 12 16 19 11 8 10 7 1
Näitaja
TEENINDUSBAROMEETER (saldod %-des)
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
44
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
4. kvartiil3. kvartiil2. kvartiil1. kvartiil
Ootused pere majandusolukorrale erinevates tulukvartiili gruppides (saldod)
2.6. Tarbijabaromeeter19
Tarbijate kindlustunne püsib parem pikaajalisest keskmisest, kuid viimastel kuudel on säästvate perede
arv kahanenud.
Perede hinnangul pole nende majandusolukord viimase aastaga oluliselt muutunud
Suurem osa peredest (57%) hindas detsembris, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi. Majandusolukorra paranemist viimase 12 kuu jooksul tundis 22% peredest ja halvenemist 21% peredest (saldo septembris +3, detsembris 0 ja aasta tagasi detsembris –3).
Ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast olid aasta lõpukuul samad kui septembris ja natuke paremad eelmise aasta detsembriga võrreldes (saldo 2018. a detsembris +6, 2017.a detsembris +3). 28% küsitletute hinnangul on nende pere majandusolukord 12 kuu pärast parem, 49% vastanute hinnangul jääb samaks ja 16% prognoosis halvenemist. Halvenemist pelgavaid vastanuid oli enam madalama sissetule-kuga inimeste grupis (28%), töötute (44%), madalama haridusega (28%) ja eakamate inimeste hulgas (24%).
Ootused pere majandusolukorrale 12 kuu pärast (detsember, % vastanutest)
Palju
parem Mõnevõrra
parem Sama
Mõnevõrra
halvem Palju
halvem Ei oska öelda
I kvartiil (madalaim) 0 9 59 27 1 4
II kvartiil 0 23 53 14 0 10
III kvartiil 0 41 43 8 0 8
IV kvartiil (kõrgeim) 0 46 36 11 0 7
Riigi majandusarengu väljavaated on paremad pikaajalisest keskmisest, kuid viimastel kuudel halvenenud
Detsembris elanike poolt antud hinnang Eesti majanduse järgneva 12 kuu trendidele on halvem sellest, mida anti 3 kuud ja aasta tagasi (saldo 2018. a septembris +10, detsembris +4). 30% küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra paranemist, 29% sama olukorra püsimist ja halvenemist prognoosis 23% küsitle-tutest.
Hinnang tööturule näitab jätkuvalt töövõtjate tugevat positsiooni, elanike tööpuuduse kasvu prognoos püsib madal (saldo +1, aasta tagasi +4).
19 Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Detsembri küsitlus viidi läbi 1.–8. detsembrini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Tarbijabaromeeter
45
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
PARANEB
HALVENEB
Riigi majanduslik olukord 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)
KESKMINE 1992 - 2018
-50-45-40-35-30-25-20-15-10-50
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul(küsitletute hinnangute saldo %-des)
TÕENÄOLINE
EBATÕENÄOLINE
KESKMINE 1992 - 2018
Rahanduslik olukord viimastel kuudel halvenes, säästmist piirab kõrge inflatsioon
Perede rahanduslik olukord oli detsembris sarnane eelmise aasta lõpu seisuga (saldo +22, aasta tagasi +23), kuid halvem kui 3 kuud tagasi. Säästa suutvate perede osakaal (47%) jäi alla ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalule (51%). Natuke üle protsendi oli nii varasemate säästude arvel elajaid kui ka krooniliselt võlgu olevaid vastanuid.
Hinnang pere rahanduslikule olukorrale (detsember 2018, % vastanutest)
Pere sissetuleku grupp
Säästab palju
Säästab natuke
Nii palju kui teenib ka kulutab
Elatakse varasemate säästude abil
Elatakse võlgu
I kvartiil (madalaim) 0 21 73 3 3
II kvartiil 1 46 50 1 2
III kvartiil 2 62 33 2 1
IV kvartiil (kõrgeim) 10 59 31 0 0
Raha säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul on languses (saldo märtsi –14, juunis –17, septembris –18, detsembris –30). Detsembris pidas tõenäoseks järgneva aasta jooksul raha säästmist 43% vastanutest (septembris 51%) ja ebatõenäoliseks 56% (septembris 49%).
Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused püsivad kõrged. Hinnatõusu tempo kiire-nemist prognoosib 35% vastanutest (saldo +56, aasta tagasi +42). Elanike subjektiivsete hinnangute alusel tõusevad hinnad järgneva aasta jooksul 6%. Kiire hinnatõus on üks tegureid, mis piirab säästmist.
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
46
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
4. kvartiil3. kvartiil2. kvartiil1. kvartiil
Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute gruppides
Tarbijate kindlustunne püsib parem pikaajalisest keskmisest
Tarbijate kindlustunde indikaator oli detsembris –5. See on parem pikaajalisest keskmisest (–9), kuid halvem 3 kuu tagusest seisust (0). Aastases võrdluses on praegu parem prognoos nii pere kui riigi majandusolukorra arengutele, kuid oluliselt on halvenenud säästuprognoos.
Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)
Kindlustunde
indikaator
Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)
Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)
Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)
Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine –9 –1 4 14 –26
Detsember 2007 –10 –2 –6 11 –21
Detsember 2008 –32 –15 –30 61 –22
Detsember 2009 –20 –9 –12 34 –26
Detsember 2010 –6 –7 4 –1 –24
Detsember 2011 –18 –8 –17 18 –29
Detsember 2012 –10 –8 0 5 –25
Detsember 2013 –5 2 4 3 –22
Detsember 2014 –3 8 6 10 –14
Detsember 2015 –6 1 –1 14 –12
Detsember 2016 –3 6 6 8 –16
Detsember 2017 –4 3 0 4 –15
September 2018 0 6 10 –1 –18
Oktoober 2018 –5 3 11 3 –31
November 2018 –5 3 5 5 –22
Detsember 2018 –5 6 4 1 –30
Tarbijate kindlustunne on erinevates sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja detsembris oli kindlus-tunde indikaator positiivne kahes kõrgemas tulukvartiilis ja aasta viimastel kuudel langes kindlustunne väikseima tuluga elanike kvartiilis.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Tarbijabaromeeter
47
-5
-22
-5
4
10
-3-8
6
-3-7
-19
-30
-20
-10
0
10
20
Kindlustunde indikaator erinevates sotsiaalsetes gruppides (detsember 2018)
KOKKU SISSETULEK SUGU VANUSI II III IV kvartiil Mehed Naised 16-29 30-49 50-64 üle 65
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Eesti
EL
Tarbijate kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018
48
Küsimus 2018okt nov dets
palju parem ++ 0.4 0.5 0.5 mõnevõrra parem + 19.4 21.3 21.4
sama = 59.6 57.6 57.0 mõnevõrra halvem – 19.9 19.4 19.5
palju halvem – – 0.8 1.1 1.6 ei oska öelda 0.0 0.1 0.0
saldo -1 0 0
2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0.0 0.1 0.0
mõnevõrra parem + 23.8 23.9 27.9 sama = 52.9 53.6 49.4
mõnevõrra halvem – 17.3 17.5 15.3 palju halvem – – 0.5 0.1 0.3
ei oska öelda 5.6 4.8 7.3
saldo 3 3 6
palju parem ++ 0.3 0.3 0.1 mõnevõrra parem + 35.8 31.5 30.6
sama = 30.1 32.1 27.6 mõnevõrra halvem – 20.8 23.6 25.4
palju halvem – – 0.4 0.8 1.4
ei oska öelda 12.8 11.8 14.9 saldo 7 3 1
4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast
palju parem ++ 0.3 0.1 0.0 mõnevõrra parem + 40.0 32.9 30.4
sama = 29.0 31.6 29.1 mõnevõrra halvem – 18.0 22.8 21.8
palju halvem – – 0.6 0.3 0.8 ei oska öelda 12.1 12.4 18.0
saldo 11 5 4
oluliselt tõusnud ++ 49.5 46.6 49.9 mõõdukalt tõusnud + 37.5 38.6 37.6
natuke tõusnud = 9.8 12.1 10.0 jäänud samaks – 1.8 2.0 1.9
alanenud – – 0.0 0.0 0.0 ei oska öelda 1.5 0.6 0.6
saldo 67 65 68
1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi
3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi
5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul
Küsimus 2018okt nov dets
hinnad tõusevad kiiremini ++ 40.0 35.5 34.5
hinnad tõusevad sama kiiresti + 42.8 47.9 48.5
hinnad tõusevad aeglasemalt = 7.1 7.3 7.3
hinnad püsivad samal tasemel – 4.6 5.1 5.4
hinnad langevad – – 0.4 0.1 0.0
ei oska öelda 5.1 4.1 4.4
saldo 59 57 56
7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul
kasvab tunduvalt ++ 0.5 0.6 0.3
kasvab mõnevõrra + 24.6 25.6 19.8
jääb samaks = 35.5 38.0 41.9
väheneb mõnevõrra – 20.1 17.0 19.0
väheneb tunduvalt – – 0.0 0.1 0.0
ei oska öelda 19.3 18.6 19.1
saldo 3 5 1
8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmiseks
praegu on sobiv aeg + 28.1 26.5 28.3
ei eriti soodne ega ebasoodne = 32.5 34.8 35.4
ei ole soodne – 25.3 26.5 25.0
ei oska öelda 14.1 12.3 11.4
saldo 3 0 3
tunduvalt rohkem ++ 1.9 1.9 1.1
mõnevõrra rohkem + 12.5 8.8 12.3
umbes samad = 54.6 56.1 55.9
mõnevõrra vähem – 13.9 11.6 14.9
tunduvalt vähem – – 16.6 21.3 15.5
ei oska öelda 0.5 0.4 0.4
saldo -15 -21 -16
väga sobiv aeg ++ 2.9 1.8 1.5
küllaltki sobiv aeg + 39.0 42.0 42.4
pigem ebasobiv aeg – 15.4 18.1 13.0
täiesti ebasobiv aeg – – 39.0 35.4 39.6
ei oska öelda 3.8 2.8 3.5
saldo -24 -22 -23
9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul (võrreldes viimase 12 kuuga)
6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul (võrreldes möödunud 12 kuuga)
10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus raha kogumiseks/säästmiseks
TARBIJABAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Tarbijabaromeeter
49
Küsimus 2018okt nov dets
11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksul
väga tõenäoline ++ 2.1 1.9 1.1
küllaltki tõenäoline + 40.0 46.5 42.5
küllaltki ebatõenäoline – 9.5 9.9 7.8
täiesti ebatõenäoline – – 48.4 41.8 48.6
ei oska öelda 0.0 0.0 0.0
saldo -31 -22 -30
12. Pere praegune rahanduslik olukord
säästetakse palju ++ 3.3 2.9 2.6
säästetakse natuke + 41.3 48.9 43.9
tullakse ots–otsaga välja = 53.6 46.8 50.8
kulutatakse varasemaid sääste – 0.8 1.4 1.3
elatakse võlgu – – 1.1 0.1 1.5
ei oska öelda 0.0 0.0 0.0
saldo 22 27 22
Küsimus 2018
okt nov dets
13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 5.8 - -küllaltki tõenäoline + 3.8 - -küllaltki ebatõenäoline – 1.3 - -täiesti ebatõenäoline – – 88.4 - -ei oska öelda 0.9 - -
saldo -81 - -
väga tõenäoline ++ 3.4 - -küllaltki tõenäoline + 1.4 - -küllaltki ebatõenäoline – 0.3 - -täiesti ebatõenäoline – – 94.3 - -ei oska öelda 0.8 - -
saldo -90 - -
väga tõenäoline ++ 13.8 - -küllaltki tõenäoline + 5.5 - -küllaltki ebatõenäoline – 1.5 - -täiesti ebatõenäoline – – 79.1 - -ei oska öelda 0.1 - -
saldo -63 - -
15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul
14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul
Küsimus 1992–2018 2017 2018min kesk max 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -53 -8 18 -3 -1 -2 1 3 3 2 4 2 3 -1 0 012 kuu pärast -36 0 17 3 0 3 5 7 6 6 6 3 6 3 3 6
RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -65 -5 38 -2 2 -6 7 4 8 7 5 2 10 7 3 112 kuu pärast -37 4 27 0 2 1 10 8 9 9 7 6 10 11 5 4
HINNADViimased 12 kuud -29 37 85 60 63 63 59 59 59 62 61 60 62 67 65 68Järgmised 12 kuud -33 34 85 42 56 48 38 37 41 46 46 54 53 59 57 56
Muutus % -des -1 8 21 5 6 6 4 5 4 5 5 6 6 7 6 0TÖÖPUUDUS -22 13 76 4 2 6 1 3 1 2 2 2 -1 3 5 1PÜSIKAUPADE OSTUD
Praegu -17 16 47 15 14 13 14 21 17 11 17 17 13 3 0 3Järgmise 12 kuu jooksul -60 -21 -2 -27 -20 -19 -16 -20 -23 -24 -13 -7 -18 -15 -21 -16
SÄÄSTUDPraegu -75 -22 -2 -15 -20 -13 -10 -16 -12 -16 -16 -13 -16 -24 -22 -23Järgmise 12 kuu jooksul -47 -25 -6 -17 -24 -23 -14 -18 -15 -17 -19 -18 -18 -31 -22 -30
PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 14 28 23 22 22 25 23 27 26 26 26 28 22 27 22AUTO OSTMINE -89 -72 -55 x -77 x x -77 x x -72 x x -81 x xMAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -85 x x -85 x x -85 x x -90 x xMAJA, KORTERI REMONT -66 -39 -14 x -52 x x -55 x x -61 x x -63 x xKINDLUSTUNDE INDIKAATOR -37 -8 13 -4 -6 -6 0 -2 0 -1 -2 -3 0 -5 -5 -5
TARBIJABAROMEETER (saldod)
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 207, detsember 2018
50
0
5
10
15
20
25
30
-15
-10
-5
0
5
10
15
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
*Sisemajanduse koguprodukt
SA andmetel, * EKI prognoos
mld €%
Majanduskasv (SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, % )Sisemajanduse koguprodukt (mld €, kehtivates hindades)
3. Eesti majandusareng 1993–2018 ja prognoos 2019 Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, oli Eesti majandus uutel avanevatel turgudel läbilöömiseks veel üsna kogenematu. Turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks tuli kiiresti läbi viia mitmeid ümber-korraldusi, nende hulgas hinnareform, erastamine, maksureform, rahareform, haldusreform jne. Refor-mide käigus ja tootmise viimisel vastavusse uute välisturgude nõuetega, vähenes Eesti sisemajanduse kogu-produkt aastatel 1992–1994 ligi veerandi võrra. Majanduse tõus algas 1995. aastal, kuid sellele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised. Aastane majanduskasv varieerus vahemikus miinus 14,7%-st kuni pluss 10,3%-ni. Ebastabiilsuse põhjuseks olid eelkõige muutused väliskeskkonnas. Esimene mõõn tuli aastatel 1998–1999 ja seda põhjustas Venemaa finantskriis. Järgnes 8-aastane tõusuperiood ligi 8%-lise keskmise aastakasvuga. See lõppes majanduse ülekuumenemisega ja 2008. aastal alguse saanud suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist taastumine võttis 3–4 aastat. Seejärel aga lahvatas Ukraina–Venemaa konflikt koos riikidevaheliste majandussanktsioonidega. Nende mõjust pole Eesti majandus veel senini täielikult üle saanud. Eesti majanduskasv aeglustus alates 2013. aastast 1–3% tasemele. Alles 2016. a teisel poolel hakkas majandusolukord paranema.
Taasiseseisvumisest alates on Eesti tugevdanud oma rahvusvahelist konkurentsivõimet üha süveneva integreerumisega Euroopasse. Pöördelise tähtsusega oli Eesti vastuvõtmine 2004. aastal Euroopa Liitu ja liitumine NATO-ga. Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi avardas veelgi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga ja arvamine OECD liikmeks. Kahekümneaastased integreerimispüüdlused päädisid 2011. aastal Eesti vastu-võtmisega euroala liikmeks ehk üleminekuga Euroopa ühisrahale.
Nüüd kõigest lähemalt:
Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992–1994) kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi veerandi võrra. Tõus algas 1994. aasta teisel poolel ja ühe erandiga (1999. a) kestis 2007. aastani. Nominaalhindades suurenes SKP 1995–2007 ligikaudu 6 korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000–2007 keskmiselt 8% aastas. Arengukiirus tõusis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja kulmineerus 2006. aastal, mil majandus omandas juba ülekuumenemise tunnuseid. Olukord muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele kinnisvarabuumist lisandus ootamatult ülemaailmne finantskriis. Esimesel kriisiaastal (2008) oli SKP langus 5,4% ja järgmisel 14,7%. SKP ühe inimese kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2008. aastal 67% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest. Kriisieelne tase taastus alles 2015. aastal, sest alates 2013. aastast majanduskasv aeglustus. Uuest majanduskasvu kiirenemisest saab rääkida alates 2016. a (kasv 3,5%) ja 2017. a 4,9%. 2019. aastaks prognoosib EKI 3,3% kasvu.
Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused kallinesid krooni ajal 10,7 korda (1992. a juunist kuni 2010. a detsembrini). Tarbijahindade tõus seejuures aastast aastasse aeglustus, jõudes 2003. aastal 1,3%-ni. Perioodil 2004–2006 püsis THI vahemikus 3,0%–4,4%. Hinnatõusu aluseks oli siis siirde-majandusriikidele iseloomulik hinnakonvergents. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Majandusindikaatorid
51
-30369
1215
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
*
Tarbijahinnaindeks(eelmise aasta suhtes, %-des)
SA andmetel, * EKI prognoos
0200400600800
100012001400
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
*
Keskmine brutokuupalk (€)
SA andmetel, * EKI prognoos
hinnad kiiremini vabalt kujunevatest hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis- ja pakku-mispoolsete tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal koguni 10,4%. Situatsioon muutus oluliselt 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud nõudluse mõjul tekkis deflatsioon (–0,1%). Majanduskasvu taastumisel (2010) kiirenes inflatsioon aga kohe ja see kestis nii 2013. aastani. Olukord muutus 2014. aastal, kui nafta hind ja ka muud toormehinnad maailmaturul järsult kukkusid ning Eesti langes kaheks aastaks deflatsiooni. 2016. aastal hinnad tõusid 0,1%. 2017. aasta hinnatõus kiirenes 3,4%-ni ja 2018. aastal 3,5%-ni. EKI prognoosib 2019. a hinnatõusuks 2,7%. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis läheneb EL 28 keskmisele ja moodustas 2017. aastal 79% EL 28 keskmisest.
Tööhõive ja töötus. Negatiivse iibe ja väljarände tõttu 90-ndatel aastatel tööga hõivatute arv Eestis oluliselt vähenes. Trend muutus 2000. aastal kui järgneva 8 aastaga tõusis hõivatute arv 572 tuhandelt 657 tuhande inimeseni. Tööhõive kasvu kiirendas kinnisvarabuum, mille käigus lisandus ehitussektorisse ligi 40 tuhat töötajat. Seejärel alanud majanduskriisi tagajärjel kukkus hõivatute arv 596 tuhandeni (2009. a). 2010. aastast algas taas aeglane hõive tõus, mis kestab senini, kuid hõivatute arv pole veel jõudnud buumiaegse rekordtasemeni. Hõivatuid oli 2018. aasta I kvartalis 650 tuhat. Registreeritud töötuse määr kasvas iseseisvuse algaastatel ja ulatus 2004. aastal 10,1%-ni. Järgnes positiivne trend, mis kestis buumiaja lõpuni (2007. aastal oli töötuse määr 4,6%). Kriis viis töötuse määra 16,7%-le (2010), millele järgnes taas aeglane tööpuuduse vähenemine ja langus 5,8%-le 2017. aastal. EKI hinnangul lähiaastatel töötuse määr mõõdukalt tõuseb (2019. a prognoos 6,5%).
Bruto-ja reaalpalk. Aastatel 1992–2008 keskmine brutopalk pidevalt suurenes, ületades 400 euro piiri esmakordselt 2003. aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv kuni 2008. aastani ületas tarbijahindade kallinemise, tagades reaalpalga tõusu kõikidel aastatel. Reaalpalga kasv oli kiireim buumiaastatel, ületades 10% piiri nii 2006. kui ka 2007. aastal. Majanduskriisi käigus langes keskmine brutopalk 825 eurolt 784 euroni ning reaalpalk ligi 7%, kuid buumiaegne rekordtase ületati juba 2011. aastal. Vaatamata mõõdukale majanduskasvule jätkus suhteliselt kiire palgakasv ka järgnevate aastatel ning keskmine palk oli 2017. aastal juba 1221 eurot. EKI prognoosib 2019. aasta palgatasemeks 1380 eurot.
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 207, detsember 2018
52
0
5
10
15
20
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
*
Eesti väliskaubandus(mld €, jooksvates hindades)
EKSPORT
IMPORT
SA andmetel, * EKI prognoos
-30
-20
-10
0
10
20
30
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
*
Mahuindeksid (kasv, %)
Tööstustoodang
Jaemüük
SA andmetel, * EKI prognoos
Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, seda esimese hooga küll kuni buumini. Kriisi aastal (2009) väliskaubanduse käive vähenes ligikaudu veerandi võrra, kuid juba 2011. aastal oli kriisieelne tase ületatud. Edukas oli veel ka 2012. aasta, ent seejärel 3 aastat järjest kaubavahetuse maht vähenes. Ekspordi käive, mis 1993. aastal moodustas 0,7 mld eurot ehk 45% SKP suhtes, ulatus 10 aasta pärast (2003. a) juba 4,0 mld euroni ja veel 5 aasta pärast 8,5 mld euroni (52% SKPst). Kriisi tagajärjel vähenes kaupade eksport 6,5 mld euroni, kuid tõusis seejuures kiiresti ja saavutas rekordtaseme 2012. aastal 12,5 mld euroga (70% SKP-st). Ekspordi taaselavnemine algas 2016. aastast ja EKI prognoosib 2019. aasta ekspordi mahuks 15,0 mld eurot. Umbes poole ekspordikäibest moodustavad pooltooted ja teist poolt jagavad võrdselt valmistooted ja kapitalikaubad. Kaupade impordi käive on pidevalt olnud mõnevõrra (15–30%) suurem kui eksport, kuid vahe on aastatega vähenenud ja jõudnud 11–13%-ni. Impordinõudluse kiiret kasvu on soodustanud (põhjustanud) välismaiste otseinvesteeringute hoogne sissevool (eriti buumiaas-tatel) ja eratarbimise kiire areng. Peamisteks impordipartneriteks on Eestile olnud Soome ja Rootsi, kust on pärit ka valdav osa detaile ja pooltooteid, mida on kasutatud allhanketööde tegemisel. Impordikäive saavutas rekordtaseme 2018. aastal (16,2 mld eurot). EKI prognoosib 2019. a impordi mahuks 17,0 mld eurot.
Tööstustoodang. Tööstuse osakaal SKP-st vähenes majanduse ümberstruktureerimise käigus 27,7%-lt (1992. a) 22,7%-le (2003. a) ja siis veel 20,7%-le (2017. a). Vaatamata sellele, on tööstustoodangu maht enamus aastatel kasvanud. Perioodil 1995–2007 oli langus vaid ühel aastal (1999) ja põhjuseks oli siis finantskriis Venemaal. Eriti kiire tööstuse areng leidis aset ajavahemikul 2000–2007, mil tööstustoodangu mahuindeks näitas tõusu keskmiselt 10% aastas. Areng tugines suuresti kasvanud välistellimustel allhanke-töödele. Olukord muutus 2008. aastal, mil alanud ülemaailmne finantskriis tõi kaasa nõudluse vähenemise ja põhjustas sellega toodangu mahu 5,1%-lise vähenemise esimesel aastal ja 24%-lise languse järgmisel aastal. Uus tõus algas 2010. aastal (tõus 2010. a 23,5% ja 2011. a 19,9%), kuid kiire tõus kestis vaid kaks aastat. Seejärel nõrga välisnõudluse tõttu areng aeglustus, mis kestis kuni 2016. aastani. 2017. a tõusis tööstustoodangu kasv 7,7%. EKI prognoosib 2019. a 4% kasvu.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Majandusindikaatorid
53
Tähtsamad majandusnäitajad 1993–2018 ja prognoos 2019. a
Näitaja Mõõt-ühik
1993 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 ooda-tav
2019201920192019 prognoosprognoosprognoosprognoos
Sisemajanduse koguprodukt (SKP)
mld € 1,5 13,5 16,2 16,5 14,1 14,7 16,7 17,9 18,9 20,1 20,7 21,7 23,6 25,5 27,5
SKP, muutus püsihindades
% –9,0 10,3 7,7 –5,4 –14,7 2,3 7,6 4,3 1,9 2,9 1,9 3,5 4,9 3,6 3,3
Eratarbimine, muutus püsihindades
% … 12,7 9,0 –5,1 –15,6 –1,6 3,6 4,3 3,3 3,0 4,3 4,3 2,5 4,1 3,9
Investeeringud põhiva-rasse, muutus püsihin-dades
% … 22,8 10,3 –13,1 –36,7 –2,6 34,3 12,8 1,5 –2,6 –7,7 2,9 12,5 0,0 4,2
Tarbijahinnaindeks (aasta keskmine)
% 89,9 4,4 6,6 10,4 –0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 –0,1 –0,5 0,1 3,4 3,4 2,7
Tootjahinnaindeks (aasta keskmine)
% 75,0 4,5 8,3 7,1 –0,5 3,3 4,4 2,3 4,1 –1,6 –2,0 –0,7 3,6 2,9 2,5
Kaupade eksport mld € 0,68 7,7 8,0 8,5 6,5 8,7 12,0 12,5 12,3 12,0 11,6 11,9 12,9 14,2 15,0
Kaupade import mld € 0,75 10,7 11,4 10,9 7,3 9,3 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,8 16,2 17,0
Kaubavahetuse saldo mld € –0,08 –3,0 –3,4 –2,4 –0,8 –0,5 –0,7 –1,6 –1,6 –1,8 –1,5 –1,6 –1,9 –2,0 –2,0
Teenuste eksport mld € 0,28 3,0 3,4 3,9 3,3 3,6 4,0 4,7 5,0 5,4 5,3 5,5 6,1 6,5 6,7
Teenuste import mld € 0,22 2,0 2,3 2,4 1,9 2,2 2,7 3,1 3,5 3,7 3,6 3,9 4,2 4,7 5,0
Jooksevkonto saldo mld € 0,02 –2,0 –2,4 –1,4 0,4 0,3 0,2 –0,3 0,1 0,2 0,4 0,4 0,8 0,5 0,5
SKP suhtes % 1,2 –15,0 –15,0 –8,7 2,5 1,8 1,3 –1,9 0,5 0,8 1,8 2,0 3,2 2,0 2,0
Töötuse määr % töö-jõust
6,6 5,9 4,6 5,4 13,6 16,7 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8 5,8 6,0 6,5
Nominaalpalk keskmiselt kuus
€ 68 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1300 1380
Reaalpalga kasv eelmise aasta suhtes
% 2,2 11,6 13,0 3,1 –4,9 –1,9 0,9 1,8 4,1 6,0 6,5 7,5 3,0 3,1 3,4
Tööstustoodang, mahuindeks
% –18,7 9,9 6,4 –5,1 –24,0 23,5 19,9 1,1 4,1 3,9 0,3 3,4 7,7 5,0 4,0
Jaemüük, mahuindeks % … 11,3 16,3 –5,5 –15,4 –1,8 6,2 8,8 5,5 6,4 6,7 3,7 3,1 3,0 3,0
Omal jõul tehtud ehitustööd
mld € 0,12 2,1 2,6 2,3 1,5 1,3 1,7 2,1 2,2 2.2 2,0 2,1 2,5 2,9 2,9
Pankade koondlaenu- portfell aasta lõpul
mld € … 11,4 15,3 16,6 15,6 14,8 14,1 14,1 14,4 15,0 16,3 17,8 18,1 19,0 19,5
EKI toidukorv Konjunktuur nr 207, detsember 2018
54
4. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2018 EKI toidukorv odavnes kolme kuuga 0,3%. Aastavõrdluses (detsember 2018/detsember 2017) suurenesid
toidukulud 1,3%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv20 maksis detsembris 75.34 € ning on septembri ostukorvist 0,3% odavam. 2017. aasta detsembriga võrreldes on toidukorv kallinenud 1,3%. (tabel 4.1, joonis 4.1 ja 4.2).
Detsembris odavnesid võrreldes septembriga enim õunad, suhkur ja koor, kallinesid teraviljasaadused ja liha.
Piimatoodete ostmisele kulus detsembris neljaliikmelisel perel 17.71 € nädalas, mis on 0,3 % (0.05 €) võrra rohkem kui septembris. IV kvartalis odavnes koor 2,6%, piim-keefir kallinesid 1,7%, kohupiim 0,9% ja juust 0,7%. Või kulud (4.30 €) neljaliikmelise pere ühe nädala toidukuludes jäid püsima septembri tasemele.
Lihasaaduste ostukulud toidukorvis on suurimad, moodustades 28% kogu 4-liikmelise pere ühe nädala toidukorvi maksumusest. Võrreldes septembriga kallines detsembris värske liha 2,4% ja suitsulihatooted 1,2%. Hakkliha ja keeduvorsti hind ei muutunud. Neljaliikmeline pere kulutas lihasaaduste ostmisele 20.75 € nädalas, mis on 0.33 € võrra rohkem kui septembris.
Aiasaaduste maksumus toidukorvis vähenes võrrel-des septembriga 10,4%. Õunad odavnesid 39,2%, juurvili kallines 18,1% ja kartul 7,4%. Kartuli ostmi-sele kulutas neljaliikmeline pere 3.34 € nädalas, mis on 0.23 € rohkem kui septembris. Õunte ostu-kulud (2.14 €) nädala toidukorvis vähenesid 1.38 € võrra, juurvilja ostukulud suurenesid 0.29 € võrra. Neljaliikmeline pere kulutas detsembris aiasaaduste ostmisele kokku 7.37 € nädalas, mis on 0.86 € võrra vähem kui septembris.
Teraviljasaaduste ostukulud detsembri toidukorvis võrreldes septembriga suurenesid 2,5% (0.25 €). Neljaliikmeline pere kulutas nädalas leivale 5.10 €, saiale-sepikule 3.83 € ning jahule-tangainetele 1.28 €.
Ostukulud kalale (2.74 €) võrreldes septembriga suurenesid 1,9% võrra.
Kanamunade ostmisele kulutasid pered detsembris 1.84 € nädalas, mis on samapalju kui septembris.
Suhkur odavnes võrreldes septembriga 7% ja kohv 1%. Margariini, tee, ja limonaadi hind püsis sep-tembri tasemel. Kondiitritooted kallinesid 0,3%. Kokku vähenesid selle kaubagrupi (14.71 €) nädala ostukulud 0.04 € võrra.
Aastaga (2018. aasta detsember võrreldes 2017. aasta detsembriga) on EKI toidukorv kallinenud 1,3% (0.94 €).
20 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere 1 nädala tegelikele ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.
Joonis 5.1. EKI toidukorvi maksumus (1 nädala ostud
Tallinna kauplustes, €/4-liikmeline pere)
75,3475,5576,2375,1975,19
69,6767,9568,9570,4669,59
65,2662,30
54,7359,28
53,3047,36
43,7242,70
40,5540,5441,31
38,0836,5236,5535,85
32,1028,01
24,2617,49
13,95
detsseptjuuni
2018 märts2017 dets2016 dets2015 dets2014 dets2013 dets2012 dets2011 dets2010 dets2009 dets2008 dets2007 dets2006 dets2005 dets2004 dets2003 dets2002 dets2001 dets2000 dets1999 dets1998 dets1997 dets1996 dets1995 dets1994 dets1993 dets1992 dets
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 EKI toidukorv
55
10,21
20,75
17,71
1,84
2,74
7,37
14,71
9,81
20,17
18,15
1,58
2,84
7,06
14,80
0 5 10 15 20 25
Teraviljasaadused
Lihasaadused
Piimasaadused
Kanamunad
Kala
Puu- ja köögivili, kartul
Muud toidukaubad
dets '18
dets '17
Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 2,4% odavamad ja seetõttu perede kulud nädalas 0.44 € väiksemad. Või odavnes aastaga 6,3%, koor 2,9%, piim-keefir 1,3% ja juust 0,7%. Kohupiim kallines 1,4%.
Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2018. aasta detsembris aastatagusest 2,9% suurem. Liha kallines 4%, hakkliha 3,2% ja suitsulihatooted 1,8%, keeduvorst odavnes 0,2%.
Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2017. aasta detsembriga) suurenesid 4,4%. Juurvilja ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis olid 50% ja kartuli ostukulud 5,7% suuremad kui aasta tagasi. Õunte maksumus oli 18,9% aastatagusest väiksem.
Teraviljasaaduste ostukulud toidukorvis (10.21 €) suurenesid aastavõrdluses 4,1% võrra.
Kulutused kalale on aastaga vähenenud 3,5%.
Kanamunade ostukulud toidukorvis suurenesid 16,5%.
Limonaadi hind tõusis aastavõrdluses 5,7% ja tee hind 1,1%. Suhkru ostukulud olid 21,4%, kondiitritoodetel 1,3% ja kohvil 1 protsent väiksemad kui aasta tagasi, margariini ostukulud jäid püsima aastatagusele tasemele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul 2019. aasta I kvartalis jääb toidukorvi maksumus püsima praegu-sele tasemele.
Joonis 4.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2018–2017 (4-liikmeline pere/1 nädal, €)
EKI toidukorv Konjunktuur nr 207, detsember 2018
56
Tabel 4.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere/1 nädal)
Kaup Kogus
Maksumus (€) Maksumuse muutus
detsember 2017
september 2018
detsember 2018
dets '18 – dets '17
dets '18 – sept '18
dets '18 / dets '17
dets '18 / sept '18
eurodes %-des
Jahu 0,5 kg 0.44 0.41 0.44 0.00 0.03 0,0 7,3
Makaronid, tangained
0,5 kg 0.83 0.81 0.84 0.01 0.03 1,2 3,7
Leib 3 kg 4.90 4.98 5.10 0.20 0.12 4,1 2,4
Sai, sepik 2 kg 3.64 3.76 3.83 0.19 0.07 5,2 1,9
Liha 2 kg 12.96 13.17 13.48 0.52 0.31 4,0 2,4
Hakkliha 250 g 1.24 1.28 1.28 0.04 0.00 3,2 0,0
Keeduvorst 1 kg 4.28 4.27 4.27 –0.01 0.00 –0,2 0,0
Suitsulihatooted 200 g 1.69 1.70 1.72 0.03 0.02 1,8 1,2
Piim, keefir 6 l 5.46 5.30 5.39 –0.07 0.09 –1,3 1,7
Kohupiim 0,5 kg 2.11 2.12 2.14 0.03 0.02 1,4 0,9
Juust 400 g 2.92 2.88 2.90 –0.02 0.02 –0,7 0,7
Või 400 g 4.59 4.30 4.30 –0.29 0.00 –6,3 0,0
Koor 1,5 l 3.07 3.06 2.98 –0.09 –0.08 –2,9 –2,6
Kanamunad 10 tk 1.58 1.84 1.84 0.26 0.00 16,5 0,0
Kala 0,7 kg 2.84 2.69 2.74 –0.10 0.05 –3,5 1,9
Margariin 250 g 0.77 0.77 0.77 0.00 0.00 0,0 0,0
Suhkur 1 kg 0.84 0.71 0.66 –0.18 –0.05 –21,4 –7,0
Kohv 100 g 1.04 1.04 1.03 –0.01 –0.01 –1,0 –1,0
Tee 50 g 0.93 0.94 0.94 0.01 0.00 1,1 0,0
Kondiitritooted 1,3 kg 7.90 7.78 7.80 –0.10 0.02 –1,3 0,3
Juurvili 2 kg 1.26 1.60 1.89 0.63 0.29 50,0 18,1
Kartul 4 kg 3.16 3.11 3.34 0.18 0.23 5,7 7,4
Puuvili 2 kg 2.64 3.52 2.14 –0.50 –1.38 –18,9 –39,2
Limonaad 4 pdl 3.32 3.51 3.51 0.19 0.00 5,7 0,0
KOKKU 74.40 75.55 75.34 0.94 –0.21 1,3 –0,3
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Riikide konkurentsivõime 2018: WEF edetabel
57
5. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 2018: WEF edetabel
Oktoobris avaldas Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum) oma iga-aastase riikide rahvus-vahelise konkurentsivõime edetabeli „The Global Competitiveness Report 2018“. Selles on tänavu hinna-tud 140 riigi konkurentsivõimet. Hindamise aluseks on riikide 2017. a majandusnäitajad ja 2018. aasta alguses kõikides osalevates riikides läbiviidud ettevõttejuhtide küsitluse tulemused. Eestis viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes on WEFi ametlikuks koostööpartneriks. Eestis küsitleti 70 ettevõttejuhti erinevatest majandusharudest.
Alljärgnevalt toome ära WEFi projektis osalenud 140 riigi kohad üldedetabelis koos nende konkurentsi-võime arvestusliku väärtusega (max=100).
Tabel 5.1. Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel 2018. a
Koht Riik Väärtus Koht Riik Väärtus Koht Riik Väärtus
1 USA 85,6 48 Ungari 64,3 95 Paraguay 53,4
2 Singapur 83,5 49 Mauritius 63,7 96 Guatemala 53,4
3 Saksamaa 82,8 50 Bahrein 63,6 97 Kõrgõzstan 53,0
4 Šveits 82,6 51 Bulgaaria 63,6 98 El Salvador 52,8
5 Jaapan 82,5 52 Rumeenia 63,5 99 Mongoolia 52,7
6 Holland 82,4 53 Uruguay 62,7 100 Namiibia 52,7
7 Hongkong 82,3 54 Kuveit 62,1 101 Honduras 52,5
8 Suurbritannia 82,0 55 Costa Rica 62,1 102 Tadžikistan 52,2
9 Rootsi 81,7 56 Filipiinid 62,1 103 Bangladesh 52,1
10 Taani 80,6 57 Kreeka 62,1 104 Nicaragua 51,5
11 Soome 80,3 58 India 62,0 105 Boliivia 51,4
12 Kanada 79,9 59 Kasahstan 61,8 106 Ghana 51,3
13 Taiwan 79,3 60 Kolumbia 61,6 107 Pakistan 51,1
14 Austraalia 78,9 61 Türgi 61,6 108 Rwanda 50,9
15 Korea 78,8 62 Brunei 61,4 109 Nepal 50,8
16 Norra 78,2 63 Peruu 61,3 110 Kambodža 50,2
17 Prantsusmaa 78,0 64 Panama 61,0 111 Roheneemesaared 50,2
18 Uus-Meremaa 77,5 65 Serbia 60,9 112 Laos 49,3
19 Luksemburg 76,6 66 Gruusia 60,9 113 Senegal 49,0
20 Iisrael 76,6 67 LAV 60,8 114 Elevandiluurannik 47,6
21 Belgia 76,6 68 Horvaatia 60,1 115 Nigeeria 47,5
22 Austria 76,3 69 Aserbaidžaan 60,0 116 Tansaania 47,2
23 Iirimaa 75,7 70 Armeenia 59,9 117 Uganda 46,8
24 Island 74,5 71 Montenegro 59,6 118 Sambia 46,1
25 Malaisia 74,4 72 Brasiilia 59,5 119 Gambia 45,5
26 Hispaania 74,2 73 Jordaania 59,3 120 Svaasimaa 45,3
27 AÜE 73,4 74 Seišellid 58,5 121 Kamerun 45,1
28 Hiina 72,6 75 Maroko 58,5 122 Etioopia 44,5
29 Tšehhi 71,2 76 Albaania 58,1 123 Benin 44,4
30 Katar 71,0 77 Vietnam 58,1 124 Burkina Faso 43,9
31 Itaalia 70,8 78 Trinidad ja Tobago
57,9 125 Mali 43,6
32 Eesti 70,8 79 Jamaica 57,9 126 Guinea 43,2
33 Tšiili 70,3 80 Liibanon 57,7 127 Venezuela 43,2
Riikide konkurentsivõime 2018: WEF edetabel Konjunktuur nr 207, detsember 2018
58
Koht Riik Väärtus Koht Riik Väärtus Koht Riik Väärtus
34 Portugal 70,2 81 Argentiina 57,5 128 Zimbabwe 42,6
35 Sloveenia 69,6 82 Dominikaani VR 57,4 129 Malawi 42,4
36 Malta 68,8 83 Ukraina 57,0 130 Lesotho 42,3
37 Poola 68,2 84 Makedoonia 56,6 131 Mauritaania 40,8
38 Tai 67,5 85 Sri Lanka 56,0 132 Libeeria 40,5
39 Saudi Araabia 67,5 86 Ecuador 55,8 133 Mosambiik 39,8
40 Leedu 67,1 87 Tuneesia 55,6 134 Sierra Leone 38,8
41 Slovakkia 66,8 88 Moldova 55,5 135 Kongo 38,2
42 Läti 66,2 89 Iraan 54,9 136 Burundi 37,5
43 Venemaa 65,6 90 Botswana 54,5 137 Angola 37,1
44 Küpros 65,6 91 Bosnia ja Hertsegoviina
54,2 138 Haiti 36,5
45 Indoneesia 64,9 92 Alžeeria 53,8 139 Jeemen 36,4
46 Mehhiko 64,6 93 Keenia 53,7 140 Tšaad 35,5
47 Oman 64,4 94 Egiptus 53,6
Toodust nähtub, et 2018. aastal on WEFi hinnangul maailma kõige konkurentsivõimelisemateks riikideks (TOP 10): USA, Singapur, Saksamaa, Šveits, Jaapan, Holland, Hongkong, Suurbritannia, Rootsi ja Taani. Olgu märgitud, et samad riigid, peale Taani, olid TOP 10-s ka eelmisel aastal, kuigi nende omavahelisi kohavahetusi on mitmeid. Suurim tõusja (4 kohta) on Jaapan ja suurim langeja (3 kohta) on Šveits. TOPP 10-s on tänavu 6 Euroopa riiki.
Eesti on tänavuses edetabelis 140 riigi võrdluses 32. kohal, mis on 2 kohta madalam kui eelmisel aastal. Eesti konkurentsivõimeindeks on 70,8 punkti (max=100, esikohal olev USA 85,8 punkti) ning Eestiga ligi-lähedane konkurentsivõime on Tšehhil, Kataril, Itaalial, Tšiilil ja Portugalil. EL28 arvestuses kuulub Eestile tänavu 14. koht. Mis puutub aga meie olulisematesse kaubanduspartneritesse, siis peale Rootsi, kes on esikümnes, asub Soome 11. kohal (80,3 p), Leedu 40. kohal (67,1 p), Lätil 42. kohal (66,2 p) ja Venemaa 43. kohal (65,6 p).
WEF´i metoodika riikide konkurentsivõime hindamisel tugineb 12 sambale ning sammas esindab erinevat konkurentsivõime valdkonda. Kõiki neid hinnatakse eraldi ja maksimaalselt on võimalik saada 100 punkti (indeksi maksimaalne väärtus). Riigi konkurentsivõime on 12 samba keskmine väärtus (Eestil 70,8 p).
Tabel 5.2. Eesti konkurentsivõime positsioon ja indeksid (punktid) sammaste (valdkondade) lõikes
Sammas (valdkond) Indeks (punktid) Koht alamedetabelis Esikohal olev riik
Riigiasutused 69,5 22 Uus-Meremaa
Infrastruktuur 75,2 42 Singapur
ITK rakendamine 77,4 14 Korea Vabariik
Makromajanduslik stabiilsus 100,0 1 mitu riiki
Tervishoid 84,9 54 mitu riiki
Haridus ja oskused 78,0 18 Soome
Kaubaturud 64,8 21 Singapur
Tööturg 69,3 21 USA
Finantssüsteem 65,9 46 USA
Turumaht 42,3 97 Hiina
Äridünaamilisus 69,3 29 USA
Innovatsioonivõimekus 52,5 33 Saksamaa
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Riikide konkurentsivõime 2018: WEF edetabel
59
Toodust nähtub, et Eesti konkurentsivõime tugevusteks (punkte üle 70,8) on: makromajanduslik stabiilsus (100,0 p, 1. koht), tervishoid (84,9 p, 54. koht), haridus ja oskused (78,0 p, 18. koht), ITK rakendamine (77,4 p, 14. koht) ja infrastruktuur (75,2 p, 42. koht). Nõrgad küljed on turumaht (42,3 p, 97. koht), inno-vatsioonivõimekus (52,5 p, 33. koht), kaubaturud (64,8 p, 21. koht) ja finantssüsteem (65,9 p, 46. koht).
WEF metoodika kohaselt on sammaste konkurentsivõime omakorda tuletatud nende koosseisu kuuluvate komponentide väärtusest (tabel 5.3). Alljärgnevalt toome ära kõigi 12 samba 98 komponendi väärtused ja koha alamedetabelites.
Tabel 5.3. Eesti konkurentsivõime sammaste komponentide väärtused ja koht alamedetabelis
Näitaja Mõõtühik Väärtus Tulemus 1–100
Koht 140-st
Esikohal olev riik
1. sammas: Institutsioonid - 69,5 22 Uus-Meremaa
1.01. Organiseeritud kuritegevus 1–7* 6,2 86,9 5 Soome
1.02. Mõrvad arv 100 000 in
kohta 3,2 90,9 73 Jaapan
1.03. Terrorismi oht 1–7 - 100 32 mitu (24)
1.04. Politseiteenuste usaldusväärsus 1–7 6 82,8 17 Soome
1.05. Sotsiaalne kapital 0–100 51,9 51,9 58 Austraalia
1.06. Eelarve läbipaistvus 0–100 69,2 69,2 36 mitu (2)
1.07. Kohtusüsteemi sõltumatus 1–7 5,5 74,4 22 Soome
1.08. Õigusliku raamistiku tõhusus 1–7 4 49,7 38 Soome
1.09. Ajakirjandusvabadus 0–100 (halvim) 14,1 85,9 12 Norra
1.10. Valitsuse regulatsioonide koormus
1–7 4 50,5 30 Singapur
1.11. Õigusliku raamistiku tõhusus vaidluste lahendamisel
1–7 4,2 54,2 39 Singapur
1.12. Valitsuse e-teenuste indeks 0–1 0,91 91,01 27 mitu (3)
1.13. Valitsuse tulevikku suunatus 1–7 4,1 51,3 44 Singapur
1.14. Korruptsiooni indeks 0–100 71 71 21 Uus- Meremaa
1.15. Omandiõigused 1–7 5,4 73,2 28 Soome
1.16. Intellektuaalomandi kaitse 1–7 5,4 73,4 25 Soome
1.17. Maa haldamise tase 0–30 27,5 91,7 6 Singapur
1.18. Auditeerimis- ja aruandlusstandardite tugevus
1–7 5,5 74,4 28 Soome
1.19. Aktsionäride huvide kaitse 0–10 5,7 57 65 mitu (2)
1.20. Aktsionäride õigused äriühingu juhtimise korraldamisel
0–10 5,7 57 69 Kasahstan
2. sammas: Infrastruktuur 0–100 - 75,2 42 Singapur
2.01. Maanteeühenduste indeks 0–100 78 78 37 USA
2.02. Maanteede kvaliteet 1–7 4,7 61,4 38 Singapur
2.03. Raudteede katvus km/km² 27,2 67,9 30 Tšehhi
2.04. Raudtee-teenuste efektiivsus 1–7 4,7 61,4 20 Šveits
Riikide konkurentsivõime 2018: WEF edetabel Konjunktuur nr 207, detsember 2018
60
Näitaja Mõõtühik Väärtus Tulemus 1–100
Koht 140-st
Esikohal olev riik
2.05. Riigi seotus globaalse õhutranspordi võrgustikuga
USA = 100 - 33,3 92 USA
2.06. Õhutransporditeenuste effektiivsus
1–7 4,6 59,5 67 Singapur
2.07. Laevanduse indeks 0–157,1 8,4 8,4 90 Hiina
2.08. Meresadamateenuste efektiivsus 1–7 5,6 76,2 9 Singapur
2.09. Elektrifitseerimise määr % elanikest 100 100 1 mitu (66)
2.10. Elektrienergia ülekande- ja jaotuskadu
% toodangust 7,3 96,5 46 Singapur
2.11. Kokkupuude kõlbmatu joogiveega % rahvast 7,5 94,4 47 USA
2.12. Veevarustuse usaldusväärsus 1–7 6,3 87,8 25 Šveits
3. sammas: IKT rakendamine - 77,4 14 Korea
3.01. Mobiiltelefoni kasutajaid 100 in kohta 145,4 100 22 Hongkong
3.02. Mobiilse internetiühenduse kasutajaid
100 in kohta 133,4 - 7 AÜE
3.03. Kaabliga püsiva internetiühenduse kasutajaid
100 in kohta 30,9 61,8 25 Šveits
3.04. Valguskaabliga internetiühenduse kasutajaid
100 in kohta 10,5 - 20 Korea
3.05. Internetikasutajad % rahvast 87,2 87,2 21 Island
4. sammas: Makromajanduslik stabiilsus
0–100 - 100 1 mitu (31)
4.01. Inflatsioon aasta määr, % 2,3 100 1 mitu (74)
4.02. Võlgade dünaamika 0–100 100 100 1 mitu (36)
5. sammas: Tervishoid 0–100 - 84,9 54 mitu (4)
5.01. Tervena elatud aastad aastad 67,2 84,9 53 Singapur
6. sammas: Haridus ja oskused - 78 18 Soome
6.01. Haridustee keskmine pikkus aastad 12,9 86 9 Soome
6.02. Täienduskoolituse tase 1–7 4,6 59,7 32 Šveits
6.03. Kutseõppe kvaliteet 1–7 4,5 58,9 39 Šveits
6.04. Kooli lõpetanute oskused 1–7 4,7 62,2 30 Šveits
6.05. Elanikkonna digioskused 1–7 5,4 73,6 10 Rootsi
6.06. Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavaus
1–7 3,6 42,5 112 USA
6.07. Koolitee oodatav kestvus aastad 16,1 89,4 33 Austraalia
6.08. Loovuse ja kriitilise mõtlemise õpetamine
1–7 4,5 57,9 20 USA
6.09. Õpilase-õpetaja suhtarv alghariduses
suhtarv 11,5 96,3 17 Luksemburg
7. sammas: Kaubaturud 0–100 - 64,8 21 Singapur
7.01. Maksude ja toetuste moonutav mõju konkurentsile
1–7 4,3 54,4 37 Singapur
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Riikide konkurentsivõime 2018: WEF edetabel
61
Näitaja Mõõtühik Väärtus Tulemus 1–100
Koht 140-st
Esikohal olev riik
7.02. Turgu valitseva seisundi ulatus 1–7 4,1 51,1 43 Šveits
7.03. Konkurents teenuste turul 1–7 5,7 79,1 4 Hongkong
7.04. Mittetariifsete tõkete levik 1–7 5,2 69,3 13 Singapur
7.05. Kaubanduse tollitariifid % 1,13 92,44 26 Hongkong
7.06. Tariifide keerukus 1–7 3 33,7 112 Hongkong
7.07. Tollidokumentide vormistamise kiirus
1–5 3,3 58,1 28 Saksamaa
7.08. Teenuste turu avatus konkurentsile
0–100 - 86,6 - Ecuador
8. sammas: Tööturg 0–100 - 69,3 21 USA
8.01. Koondamise kulud Tasustatud nädalad 12,9 81,4 45 mitu (3)
8.02. Töölevõtmine ja töölt vallandamine
1–7 4,5 57,6 24 Hongkong
8.03. Koostöö tööandja ja töötajate vahel
1–7 5,1 68,6 25 Šveits
8.04. Palgamäärade paindlikkus 1–7 6,2 86 2 Hongkong
8.05. Töötute kaasamine tööturule 1–7 4,9 64,9 13 Šveits
8.06. Töötajate õigused 1–7 87,6 87,6 23 mitu (4)
8.07. Välistööjõu palkamise lihtsus 1–7 3,5 40,9 119 Albaania
8.08. Tööjõu liikuvus 1–7 5,2 69,5 13 Guinea
8.09. Tuginemine professionaalsele juhtimisele
1–7 5,2 70,2 28 Soome
8.10. Palk ja tootlikkus 1–7 4,7 61,2 21 USA
8.11. Naiste osakaal tööjõust % 0,9 87,21 30 Seišellid
8.12. Tööjõumaksud % 38,8 57,2 135 mitu (6)
9. sammas: Finantssüsteem 0–100 - 65,9 46 USA
9.01. Kodumaine krediit erasektorile % SKP-st 70 73,7 41 Küpros
9.02. Väike ja keskmiste ettevõtete rahastamine
1–7 4,4 57,2 32 USA
9.03. Riskikapitali kättesaadavus 1–7 3,8 46,9 26 USA
9.04. Turukapitalisatsioon % SKP-st 11,3 11,3 90 Hongkong
9.05. Kindlustusmaksete aastane summa
% SKP-st 1,6 27,3 71 Taiwan
9.06. Pankade usaldusväärsus 1–7 5,6 77,4 30 Soome
9.07. Tähtaegselt tagastamata laenud % laenuportfellist 0,9 99,3 8 Taiwan
9.08. Laenude ja SKP suhe (laenulõhe) protsendipunktid –5,4 100 35 Iirimaa
9.09. Pankade omakapitalinõuded Suhtarv 27,9 100 2 Sierra Lione
10. sammas: Turu suurus 0–100 - 42,3 97 Hiina
10.01. Sisemajanduse kogutoodang PPP inimese kohta 38 - 102 Hiina
10.02. Import % SKP-st 81,9 - 16 Hongkong
11. sammas: Äri dünaamilisus 0–100 - 69,3 29 USA
11.01. Ettevõtte asutamiskulud % RKP-st in kohta 1,2 99,4 31 mitu (2)
Riikide konkurentsivõime 2018: WEF edetabel Konjunktuur nr 207, detsember 2018
62
Näitaja Mõõtühik Väärtus Tulemus 1–100
Koht 140-st
Esikohal olev riik
11.02. Ettevõtte alustamiseks kuluv aeg päevad 3,5 97 8 Uus-Meremaa
11.03. Maksejõuetuse korral tagasimaksemäär
sent/$ 40,6 43,7 58 Norra
11.04. Maksejõuetusmenetlust reguleeriv raamistik
0–16 14 87,5 8 mitu (5)
11.05. Hoiak ettevõtlusriskide suhtes 1–7 4 50,6 63 Iisrael
11.06. Valmidus delegeerida võimu 1–7 5 66,2 28 Taani
11.07. Innovaatiliste ettevõtete kasv 1–7 4,6 59,5 30 Iisrael
11.08. Julgete ideedega ettevõtted 1–7 4 50,3 30 USA
12. sammas: Innovatsioonivõimekus 0–100 - 52,5 33 Saksamaa
12.01. Tööjõu mitmekesisus 1–7 3,5 41,4 130 Kanada
12.02. Klastrite arengutase 1–7 3,7 45,6 76 USA
12.03. Rahvusvahelise koostöös saadud patendid
milj in kohta 4,47 52,16 27 Šveits
12.04. Innovatsioonialane koostöö ettevõtete ja teadlaste vahel
1–7 4 49,8 43 USA
12.05. Teaduslikud väljaanded H indeks 221,3 80 48 USA
12.06. Patenditaotlused milj in kohta 25,24 60,03 29 Jaapan
12.07. T&A kulutused % SKP-st 1,5 49,8 25 Iisrael
12.08. Teadusasutuste kvaliteet indeks 0,01 2,91 61 USA
12.09. Ostjate arengutase 1–7 3,8 46,2 44 USA
12.10. Kaubamärgi registreerimise taotlused
milj in kohta 8568,1 97,42 11 Luksemburg
* Skaaladel väikseim väärtus tähendab halvimat ning suurim väärtus parimat hinnangut (kui pole märgitud vastupidist).
Tabelis toodust nähtub, et konkurentsivõime mitmed komponendid on Eestis väga hästi arenenud ja me kuulume nende väärtushinnangute poolest esimese 10 riigi hulka. Kokku on selliseid näitajaid 14, nende hulgas näiteks elektrifitseerimise määr, meresadamate teenuste tõhusus, elanike digioskused, haridustee keskmine pikkus, mobiilse internetiühenduse kasutajate osakaal, ettevõtete asutamiseks kuluv lühike aeg jne. On aga ka vastupidiseid näiteid, näiteks kvalifitseeritud tööjõu leidmise keerukus (112. koht), välis-tööjõu palkamise keerukus (119. koht) jne. Kui püstitada ülesanne, et Eesti peaks tõusma WEFi edetabe-lis esimese 25 riigi hulka, siis oleks vaja keskmine punktide arv viia 74…75 punktini ehk tõusta 3…4 punkti. Nii palju punkte on praegu Malaisial, Hispaanial, Islandil, Iirimaal. Valdkonnad, kust Eesti peaks oma majanduse võimekuse tõstmise reserve otsima on eelkõige oskustöötajate kättesaadavuse paranda-mine, innovatsiooni kiirendamine ja uute eksporditurgude vallutamine.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Varimajandus
63
15.1
4
11.0
2
7.70
16.6
7
11.6
9
9.50
18.7
8
13.4
4
10.5
8
11.1
4
20.3
8
14.7
6
8.85
0.00
4.00
8.00
12.00
16.00
20.00
24.00
Legaalne Eesti viinkeskmine hinnaklass
Legaalne Eesti viinmadalam hinnaklass
Salaviin Viin Läti piiripoes
eu
ro/l
iite
r
2014 2015 2016 2017
6. Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2017. aastal
2017. aastal jäi tingituna iillegaalne alkoholi- ja tubakaturust riigile makse laekumata ligi 92 miljonit eurot ja ümbrikupalkade tõttu kaotas riigieelarve minimaalselt 124 miljonit eurot.
Illegaalne alkoholi tarbimine ja kaubandus
2017. aastal toimus Eesti salaturu olemuses oluline muutus. 1998. aastast alates EKI poolt läbi viidud salaturu uuringutes oli illegaalse alkoholi mõiste suhteliselt lihtsalt defineeritav ja piirdus enamasti välis-maal toodetud ning Eestis edasimüüjate poolt müüdud ilma maksumärkideta viina ja piiritusega. Kiire piiri-kaubanduse kasvuga 2017. aastal toodi Lätist aga elanike poolt alkoholi kaasa ka tuttavatele ja edasimüügiks, mis on aktsiisiseaduse järgi ebaseaduslik. Enamik sellise alkoholi ostjaid/müüjaid seda tegevust illegaalseks tegevuseks pidada ei oska ja ka riigile on sellise äri kontrollimine töömahukas ja kulukakas. Nii analüüsib EKI alates 2017. aastast aktsiisikaupade maksuaugu probleemi kahes lõikes:
salaturg (nii nagu seda aastaid on käsitletud) + Lätist toodav ja keelatult edasi müüdav alkohol ja tubakatooted;
salaturg nii nagu seda aastaid on käsitletud - ainult nende kaupade osas, kus puudub maksumärk või mis on illegaalselt toodetud ja siis Eestisse müügiks toodud. Järgnev kokkuvõte tugineb just nendele andmetele.
Küsitlused näitavad, et valdavalt eelistavad Eesti elanikud legaalset alkoholi. Kui 1990-ndatel aastatel ostis alkoholi ainult legaalselt ligi 2/3 alkoholitarbijatest, siis 2000-ndate alguses kasvas legaalse alkoholi eelistajate osakaal 90% lähedale ja alates 2013. aastast kuni 2017. aastani moodustas legaalse alkoholi ostjate osakaal ligi 95%. Senised küsitlused on näidanud, et ühe peamise tegurina soodustab salaalkoholi ostmist selle madalam hind võrreldes legaalse alkoholiga. 2017. aastal eelistas sel põhjustel illegaalset alkoholi 94% illegaalse alkoholi ostjaist.
Alkoholiaktsiisi on Eestis aastatel 2008–2018 tõstetud 11 korda ning alates 2015. aastast on see kasvanud eriti kiires tempos – 2015. ja 2016. aasta algul tõusis alkoholiaktsiis kummalgi aastal 15%, 2017. aastal tõsteti õlle ja lahjade kääritatud jookide aktsiisi kaks korda. Kokku kasvas õlleaktsiis 2017. aastal 87% ja lahjade kääritatud jookide aktsiis 60%.
2016. ja 2017. aasta võrdluses suurenes madalama hinnaklassi viina hind 2017. aastal kokku 10% ja keskmise hinnaklassi viina hind 9%, samas kui illegaalse viina hind langes. Kui 2016. aastal maksis illegaalse viina liiter keskmiselt 10,58 eurot, siis 2017. aastal 8,85 eurot ehk 16% vähem. Illegaalsele alkoholile pakub konkurentsi legaalselt Lätist toodav alkohol. Lätis ostetud viina hind oli vaid 2,3 eurot kallim Eesti salaviinast.
Joonis 6.1. Alkohoolsete jookide keskmised hinnad (eurot liitri kohta)
Varimajandus Konjunktuur nr 207, detsember 2018
64
Kui lugeda salaalkoholiks illegaalselt toodetud ja makse maksmata riiki toodud kange alkohol, siis on viimastel aastatel selle turumaht olnud suhteliselt stabiilne (1,2–1,4 miljonit liitrit). Kui illegaalselt müüdud kange alkoholi pealt oleks ausalt makse tasutud, siis oleks riigieelarvesse võinud täiendavalt laekuda 15,6 miljonit eurot (11,3 miljonit eurot alkoholiaktsiisi ja 4,3 miljonit eurot käibemaksu). Võrdluses 2017. aastal riigieelarvesse laekunud alkoholiaktsiisiga moodustas kange alkoholi salakaubanduse tõttu laekumata jäänud aktsiis sellest ligikaudu 5,1%.
Tabel 6.1. Kange alkoholi illegaalse kaubanduse maht ja arvestuslik maksutulukaotus
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Illegaalse kaubanduse osakaal siseturul
% 8–12 10–15 15–19 23–27 22–27 20–24 20–24 17–21 17–22 17–21 20–23 Illegaalse kaubanduse keskmine maht
miljon l 1,5 1,7 2,0 2,3 2,1 1,8 1,7 1,4 1,4 1,2 1,3 Illegaalse kaubanduse keskmine maht
miljon € 6,5 11,1 11,9 14,0 17,2 14,2 13,0 10,8 13,5 13,1 11,7 Riigieelarvesse laekumata aktsiis
miljon € 4,4 6,4 9,1 11,3 10,5 9,4 9,4 8,2 9,6 9,6 11,3 Riigieelarvesse laekumata käibemaks
miljon € 1,7 2,8 3,9 4,8 4,8 4,4 4,2 3,6 4,3 4,3 4,3
* Ei sisalda Lätist toodud ja edasi müüdud kanget alkoholi; illegaalse alkoholi turuosa on väljendatud viinaturu suhtes
Illegaalse tubaka tarbimine ja kaubandus
Küsitluse järgi suitsetas 2017. aastal 26% Eesti täiskasvanud elanikest, neist igapäevasuitsetajaid oli 21% ja harvemini suitsetas 5%. Keskmiselt tarbisid igapäevased suitsetajad 14 sigaretti päevas. Suitsetajate hulgas oli endiselt rohkem mehi kui naisi – 2017. aastal suitsetas vastavalt 32% meestest ja 18% naistest.
Kui salasigarette ostnud suitsetajate osakaal on viimastel aastatel langenud, siis 2017. aasta tõi muutuse ja illegaalsete sigarettide ostmine kasvas. Teadlikult ostis 2017. aastal salasigarette 26% vastanutest (2016. aastal 16%) (tabel 6.2). Illegaalseid sigarette ostis 2017. aastal pidevalt 4%, vahetevahel 13% ja väga harva 9% suitsetajatest. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas oluliselt just vahetevahel salasigarette ostnud suitsetajate osakaal. Lisaks teadlikule salasigarettide ostmisele hankis neid mitteteadlikult veel 5% suitsetajatest – need olid inimesed, kes ostsid teistelt isikutelt välismaalt kaasa toodud sigarette, kuid ei teadvustanud, et aktsiisiseaduse järgi selline müük ei ole lubatud. Sisuliselt olid ka need suitsetajad illegaalsete sigarettide tarbijad ja viimastel aastatel on nende osakaal kasvanud.
Tabel 6.2. Illegaalsete sigarettide teadlik ostmine (% suitsetajatest)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Ostis pidevalt 8 7 10 9 8 13 5 3 3 3 4
Ostis vahetevahel 8 6 9 19 13 12 5 8 3 10 13
Ostis väga harva 8 13 15 6 10 7 11 8 5 3 9
Ei ostnud 76 74 66 66 69 68 79 81 89 84 74
Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Peamiselt osteti illegaalseid sigarette nende madalama hinna tõttu võrreldes legaalsete sigarettidega. Madalamat hinda pidas väga oluliseks 93% salasigarettide ostjatest. Illegaalsed sigaretid olid legaalsetest sigarettidest keskmiselt 37% odavamad (2016 oli hinnaerinevus 41%). Legaalne sigaretipakk maksis 2017. aastal keskmiselt 3,54 eurot (2016. aastal 3.23 eurot), salasigarettide paki keskmine hind oli samal ajal 2,22 eurot (2016. aastal 1,92 eurot) (joonis 6.2).
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Varimajandus
65
1,37
0,57
3,00
1,94
3,07
1,98
3,23
1,92
3,54
2,22
0,00
0,50
1,00
1,50
2,00
2,50
3,00
3,50
4,00
Legaalsed sigaretid(poolaastate aritmeetiline keskmine)
Illegaalsed sigaretid(novembris)
eu
ro/
pak
k
2005 2014 2015 2016 2017
Joonis 6.2. Sigaretipaki keskmine müügihind (euro/pakk)
Kokkuvõttes moodustasid illegaalsed sigaretid 2017. aastal kogu sigarettide siseturumahust 25%–31%, mis on kõrgem kui eelmisel aastatel (2016. aastal 18%–21%). Rahalises väärtuses kerkis salasigarettide turu maht 61 miljoni euroni. Kokku jäi salasigarettide müügi tõttu riigil maksudena saamata ligikaudu 76,8 mln eurot.
Ümbrikupalkade levik Eestis
Ümbrikupalka saanud töötajate osakaal moodustades 2017. aastal 10–15% kõigist töötajatest (2016. aastal 6–9%) (tabel 6.3).
Tabel 6.3. Ümbrikupalga maksmine (% töötajatest, 95%-se usalduspiiridega)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Ümbrikupalka makstakse
11–16 10–14 8–11 11–16 6–10 9–15 9–14 5–10 9–14 6–9 10–15
Ümbrikupalka ei ole makstud
84–89 86–90 89–92 84–89 90–94 85–91 86–91 90–95 86–91 91–94 85–90
Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Aastaga on suurenenud nii regulaarselt kui ka vahetevahel ümbrikupalka saanud töötajate osakaal, regu-laarselt sai ümbrikupalka 2017. aastal 59% kõigist illegaalse töötasu saajatest. Samas on vähenenud kogu sissetuleku ainult illegaalselt saanud töötajate osakaal võrreldes eelnenud aastaga 11%-lt 5%-le (joonis 6.3) ja koos sellega ka ümbrikupalkade keskmine osakaal sissetulekutest 44%-lt 31%-le.
Kõige sagedamini maksti ümbrikupalka madalama haridustasemega inimestele, kellest sai 2017. aastal illegaalset töötasu 35% töötajatest. Vanusegruppidest said teistest enam ümbrikupalka 18–29 aastased töötajad (24%).
Varimajandus Konjunktuur nr 207, detsember 2018
66
17
10
11
11
12
11
5
83
90
89
89
88
89
95
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
Ainult illegaalset töötasu saanud Nii legaalselt kui illegaalset töötasu saanud
Joonis 6.3. Ümbrikupalga saajate jaotus ainult illegaalset töötasu saanuteks ja nii legaalset kui ka illegaalset töötasu saanuteks (% ümbrikupalga saajatest)
Ettevõtlusvaldkondadest maksti 2017. aastal ümbrikupalka kõige sagedamini kaubanduses; järgnesid transpordivaldkond, toitlustus, põllumajandus, ehitus, tööstus ja majutus. Ehitusvaldkonnas, mis on pikka aega olnud ümbrikupalkade maksmises liider, on ümbrikupalga saajate osakaal viimasel kolmel aastal langenud.
Ümbrikupalgaga ei olnud 2017. aastal rahul 52% illegaalse töötasu saajatest, mis on kõrgeim näitaja kogu ümbrikupalga uuringute ajaloos. Rahulolematus ümbrikupalkadega on viimase kolme aasta jooksul pidevalt kasvanud. Paralleelselt on vähenenud illegaalse töötasu maksmisega rahul olevate töötajate osakaal ja 2017. aastal oli ümbrikupalgaga rahul vaid 26% ümbrikupalga saajatest (2016. aastal 37%). Ümbrikupalkadega rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli sotsiaalsete garantiide nõrgenemine (ravi- ning pensionikindlustuse vähenemine), ebaõiglus ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes ning seadusliku kaitse puudumine suhetes tööandjaga. Ümbrikupalku pooldati kõige sagedamini põhjusel, et tööandjatel oli niigi kõrge maksukoormus. Koos rahulolematusega on kasvanud ka ümbrikupalku mitte-pooldavate töötajate osakaal, keda oli 2017. aastal 70% töötajatest (2016. aastal 62%).
Ümbrikupalkade tõttu jäi riigil 2017. aastal hinnanguliselt saamata sotsiaalmaksu vahemikus 78,07−110,19 miljonit eurot ning füüsilise isiku tulumaksu vahemikus 45,61–64,38 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aastaga kujunesid maksukaotused kõrgemaks, mida mõjutas ümbrikupalga saajate kasvanud osakaal, netopalkade kõrgem tase ja varasemast suurem tööhõive.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Maailmamajanduse konjunktuur
67
7. Maailmamajanduse konjunktuur: IV kv 2018–I kv 201921
Maailma majanduskliima jaheneb
Maailma majanduskliima hinnang langes oktoobris rahuldavast madalamaks (indikaator –2,2 punkti, juulis 2,9), eelmise vaatlusega võrreldes halvenes näitaja 5,1 punkti. Maailmamajanduse hetkeolukord hinnati oktoobris rahuldavaks (saldo 12,2 punkti, juulis 17,5) ent väljavaated negatiivseteks (saldo –15,7 punkti, juulis –10,6).
Tabel 7.1. Eestile olulisemate riikide majanduskliima indikaatorid (min –100, max +100)
juuli oktoober +/–
Soome 57,7 50,4 –7,3
Rootsi 29,1 27,1 –2,0
Saksamaa 30,7 27,1 –3,6
Suurbritannia –14,3 –37,1 –22,8
USA 74,0 27,8 –46,2
Hiina –25,0 –33,6 –8,6
Läti 24,4 25,0 +0,6
Leedu 56,9 0,0 –56,9
Poola 17,2 1,3 –15,9
Venemaa –2,3 –24,6 –22,3
Ukraina 3,1 –0,3 –3,4
Arenenud riigid: rahuldav majanduskliima
Oktoobri vaatlusel hinnati arenenud riikide majanduskliima rahuldavaks (indikaator 13,6 punkti, juulis 13,4), kusjuures jooksva olukorra hinnang (47,5 punkti, juulis 48,6) oli hea, kuid kuue kuu ootused (–15,7 punkti, juulis –16,8) on negatiivsed.
Euroala majanduskliima on rahuldav ning võrreldes juuliga indikaator tõusis (indikaator 6,6 punkti, juulis 19,6). Euroala hetkeolukorra hinnang jäi oktoobris soodsaks (indikaator 29,9, juulis 41,4) ja tulevikuootused negatiivseteks (indikaator –14,3, juulis –0,1).
Ameerika Ühendriikide hetkeolukorra hinnang mõnevõrra paranes (indikaator 78,9, juulis 74,0) kuid kuue kuu ootused jäid negatiivseteks (indikaator –14,0, juulis –24,0). Majanduskliima hinnang (indikaator 27,8, juulis 19,6) paranes. Ameerika Ühendriikide eksperdid prognoosivad, et kuue kuu pärast on investeeringute ja eratarbimise seis mõnevõrra halvem ning ekspordi maht väiksem. Peamiste majanduses esinevate prob-leemidena nähakse sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist, infrastruktuuri mahajäämust ja oskustööjõu puudust.
Saksamaa majanduse hetkeolukorra hinnang (indikaator 72,3, juulis 80,0) on endiselt väga hea, kuid tule-vikuootused jäid negatiivseteks (indikaator –10,6, juulis –10,0). Majanduskliima indikaator oli oktoobris 27,1 (juulis 30,7). Prognoositakse, et kuue kuu pärast on eratarbimise seis mõnevõrra parem, kuid ekspordi ja investeeringute olukord halvem. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse oskustööjõu puudust, vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika suhtes ja sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist.
21 Ülevaade on koostatud Müncheni Majandusuuringute Instituudi (CESifo) väljaande World Economic Survey (WES) nr 142 alusel. Eestit esindab rahvusvahelises WES projektis Eesti Konjunktuuriinstituut.
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 207, detsember 2018
68
Soome majanduse hetkeolukorda hinnati oktoobris soodsaks (indikaator 85,0, juulis 90,5) ja tulevikuvälja-vaateid positiivseteks (indikaator 20,0, juulis 28,6). Majanduskliimaindikaator oli oktoobris 50,4 (juulis 57,7). Ekspordi, eratarbimise ja investeeringute olukorda Soomes nähakse kuue kuu pärast tugevamana. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse oskustööjõu puudust ja vähest innovatiivsust.
Rootsis hinnati jooksvat olukorda heaks (indikaator 66,7, juulis 100,0), samas kuue kuu ootused näitavad olukorra mõningat jahenemist (indikaator –6,7, juulis –25,0). Majanduskliimaindikaator oli oktoobris 27,1 (juulis 29,1). Ekspordimahtu nähakse Rootsis võrreldes praegusega kuue kuu pärast suuremana, kuid eratarbimist ja investeeringute mahtu väiksemana. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse oskustööjõu puudust ja infrastruktuuri mahajäämust.
Slovakkias, Iirimaal ja Sloveenias on soodne majanduskliima ning Hollandis, Lätis, Belgias, Prantsusmaal, Portugalis ja Leedus rahuldav. Kreekas ja Hispaanias on majanduskliima alla rahuldava. Suurbritannias jäi hetkeolukorra hinnang mitterahuldavaks ning kuue kuu väljavaated pessimistlikeks.
Austraalia majanduse hetkeolukorda hinnati heaks, kuid kuue kuu ootused pöördusid negatiivseteks. Jaapani hetkekolukorda hinnati rahuldavaks, kuid kuue kuu väljavaated jäid negatiivsele poolele.
Arenevad riigid: rahuldavast madalam majanduskliima
Arenevate riikide majanduskliimat hinnati oktoobri vaatlusel rahuldavast madalamaks. Hetkeolukorra hinnang jäi allapoole rahuldavat ja tulevikuootused negatiivseteks.
Hiina majanduskliima hinnang jäi allapoole rahuldavat taset. Hetkeolukorra hinnang jäi Hiinas negatiivseks ja tulevikuootuste pessimism suurenes. Kuue kuu pärast nähakse Hiinas eratarbimise ja investeeringute ning ekspordi olukorda nõrgemana. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist, korruptsiooni ja juriidilisi ning administratiivseid takistusi äritegevusele.
Venemaa majanduskliima hinnang halvenes oktoobri vaatlusel (indikaator –26,8, juulis –2,3). Hetkeolu-korra hinnang jäi mitterahuldavaks ja tulevikuootused langesid negatiivseteks. Prognoositakse, et kuue kuu pärast on ekspordi seis mõnevõrra parem, kuid eratarbimise ja investeeringute olukord halvem. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse korruptsiooni, vähest innovatiivsust, juriidilisi ja administratiivseid takistusi äritegevusele, vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika suhtes ja infrastruk-tuuri mahajäämust.
Brasiilia ja Argentiina majanduse hetkeseisu hinnati oktoobris nõrgaks, kuid kuue kuu ootused viitavad olukorra mõningasele paranemisele. Indias hinnati majanduskliimat rahuldavaks. Türgi majanduskliima hinnang jäi ebarahuldavale tasemele. Ukraina majanduskliima jäi oktoobri vaatlusel rahuldavaks.
Inflatsiooniootused 2018. ja 2023. aastaks
Euroala 2018. aasta inflatsiooniootused olid ekspertide hinnangul 1,8% (juulis 1,7%) ja Euroopa Liidus tervikuna 2,1% (juulis 1,9%). Saksamaal prognoositakse 2018. a hinnatõusuks 2,0%, Prantsusmaal 1,8%, Itaalias 1,5% ja Hispaanias 2,1%. Ameerika Ühendriikide inflatsiooniootused 2018. a on 2,4%, Jaapanis 0,9%, Hiinas 2,3%, Indias 5,3%, Brasiilias 4,3%, Venemaal 4,9% ja Argentiinas 41,1%.
2023. aastaks oodatakse Euroalal aastakeskmiseks inflatsiooniks 2,2% ja Euroopa Liidus 2,3%. Saksamaal prognoositakse 2023. a hinnatõusuks 2,2%, Prantsusmaal 1,9%, Itaalias 2,1% ning Hispaanias 2,3%. Ameerika Ühendriikides oodatakse 2023. a inflatsiooniks 2,5%, Jaapanis 1,4%, Hiinas 3,5%, Indias 4,6%, Brasiilias 4,2%, Venemaal 5,9% ja Argentiinas 11,9%.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Maailmamajanduse konjunktuur
69
Ekspertide prognoositav majanduskasv järgmisel 3–5 aastal
Maailma majanduskasvuks järgmisel kolmel kuni viiel aastal kujuneb ekspertide oktoobris antud hinnangute kohaselt keskmiselt 3,6%. Euroopa Liidus olid kasvuootused 1,9% ja eurotsoonis 1,8%. USAs prognoositi 2,3%, Hiinas 5,9%, Venemaal 1,8% ja Brasiilias 2,3% kasvu. Rootsis prognoositi järgmise kolme kuni viie aasta majanduskasvuks 1,9%, Soomes 1,8%, Leedus 2,5% ja Lätis 2,8%.
Tabel 7.2. Ekspertide koondhinnangud (indikaatorid min –100, max +100)
Riikide
keskmine EL-28 Euroala G7 BRICS OECD OPEC
juuli okt juuli okt juuli okt juuli okt juuli okt juuli okt juuli okt
Majanduskliima* 2,9 –2,2 11,9 1,7 19,6 6,6 11,1 15,1 –14,1 –22,8 10,3 11,2 11,1 –12,6
Majandus tervikuna praegu
17,5 12,2 36,5 27,7 41,4 29,9 49,1 49,7 –15,0 –19,2 42,9 40,6 –1,4 –19,6
Majandus tervikuna 6 kuu pärast
–10,6 –15,7 –10,1 –21,4 –0,1 –14,3 –21,0 –14,7 –13,1 –26,3 –17,9 –14,6 24,4 –5,4
Eksport 6 kuu pärast
–4,8 –7,8 9,6 2,4 12,1 1,5 –35,8 –22,1 –10,9 –25,3 –14,2 –8,5 11,0 15,6
Import 6 kuu pärast
4,7 –2,6 16,1 13,0 19,6 15,8 –21,4 –12,1 20,4 3,2 –11,1 –6,2 13,4 27,4
Kaubavahetuse bilanss järgneval 6 kuul
–22,0 –25,5 –7,2 –21,7 –3,9 –19,8 –26,1 –26,1 –49,6 –54,3 –16,2 –16,4 –6,3 10,7
Inflatsioon 6 kuu pärast
29,8 28,0 34,4 45,4 34,8 39,9 45,0 47,5 11,0 2,2 43,0 47,4 26,1 40,4
Lühiajaliste laenude intress 6 kuu pärast
32,0 43,8 36,2 41,2 30,6 41,1 55,6 64,4 5,5 19,0 50,3 60,2 15,3 38,1
Pikaajaliste laenude intress 6 kuu pärast
30,7 40,4 53,6 59,6 51,2 62,3 57,6 63,8 2,3 6,8 54,7 62,3 –40,6 42,2
Kodumaised aktsiahinnad 6 kuu pärast
2,9 2,1 5,1 0,2 6,6 –0,2 –2,3 8,8 –4,3 –12,8 2,7 8,0 16,7 14,4
* Majanduskliima – tuletatud (geomeetrilise keskmisena) ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast.
G7 – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.
BRICS – Brasilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika.
OECD – Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Kreeka, Luksemburg, Läti, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik.
OPEC – Venetsueela, Ecuador, Iraan, Alžeeria, Saudi Araabia, Liibüa, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Katar, Iraak, Nigeeria, An-goola, Gabon.
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 207, detsember 2018
70
Lisa 1
Riikide majandusindikaatorid 22 (protsentides)
SKP Töö- puuduse
määr
Tarbija- hinnad 2018
Jooksevkonto saldo SKP
suhtes 2018
Riigivõlakirjade int-ressimäär
(10. a tähtajaga) III kv 2018/ III kv 2017
2018
USA + 3,0 + 2,9 3,7 + 2,5 – 2,6 2,93
Hiina + 6,5 + 6,6 3,8 + 2,1 + 0,5 3,07
Jaapan 0,0 + 1,1 2,4 + 0,9 + 3,8 0,07
Suurbritannia + 1,5 + 1,3 4,1 + 2,4 – 3,4 1,32
Kanada + 2,1 + 2,3 5,6 + 2,3 – 2,6 2,04
Euroala + 1,6 + 2,1 8,1 + 1,7 + 3,4 0,26
Austria + 2,2 + 2,9 5,1 + 2,1 + 2,2 0,52
Belgia + 1,6 + 1,5 6,2 + 2,2 – 0,3 0,80
Prantsusmaa + 1,4 + 1,7 8,9 + 2,1 – 0,9 0,73
Saksamaa + 1,2 + 1,9 3,3 + 1,8 + 7,9 0,26
Kreeka + 2,4 + 2,0 18,6 + 0,8 – 1,3 4,35
Itaalia + 0,7 + 1,1 10,6 + 1,4 + 2,4 2,98
Holland + 2,4 + 2,8 4,6 + 1,7 + 10,1 0,42
Hispaania + 2,5 + 2,7 14,8 + 1,8 + 1,1 1,42
Tšehhi + 2,5 + 2,8 2,1 + 2,3 + 0,8 2,01
Taani + 2,1 + 1,3 3,9 + 1,1 + 7,2 0,24
Norra + 1,1 + 1,7 4,0 + 2,7 + 8,5 1,87
Poola + 5,7 + 5,0 5,8 + 1,8 – 0,5 2,94
Venemaa + 1,5 + 1,6 4,7 + 2,9 + 5,1 8,83
Rootsi + 1,7 + 2,7 5,5 + 2,0 + 3,8 0,47
Šveits + 2,4 + 2,7 2,4 + 1,0 + 9,9 – 0,08
Türgi + 1,6 + 3,8 11,4 + 15,3 – 5,7 17,68
Austraalia + 2,8 + 3,2 5,0 + 2,1 – 2,6 2,45
India + 7,1 + 7,4 6,6 + 4,6 – 2,4 7,46
Argentina – 4,2 – 2,3 9,6 + 33,6 – 4,3 11,26
Brasiilia + 1,3 + 1,5 11,7 + 3,8 – 1,0 7,47
Mehhiko + 2,5 + 2,1 3,2 + 4,8 – 1,8 8,91
22 Allikas: The Economist, 18. detsember 2018.
Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Maailmamajanduse konjunktuur
71
Aeg Väärtus Aeg Väärtus Juuli Aug Sept Okt Nov Dets
Euroopa LiitTööstus 03-09 -38.3 -6.0 01-18 9.2 5.8 5.7 4.5 3.0 3.5 2.1Teenindus 03-09 -29.8 9.3 06-98 33.6 13.1 12.4 13.1 12.1 10.9 8.7Tarbija 03-09 -32.5 -11.1 08-00 1.4 -0.7 -1.8 -2.8 -2.7 -3.7 -6.0Kaubandus 12-08 -26.7 -6.2 10-15 9.1 2.0 5.0 4.1 2.4 1.1 0.3Ehitus 06-93 -44.2 -17.9 11-18 6.5 3.5 4.3 5.4 5.6 6.5 5.1Majandususaldus 03-09 66.1 100.0 05-00 116.7 112.3 112.2 111.2 110.4 109.6 107.6Finantsteenused 01-09 -20.0 14.4 04-06 43.3 20.6 16.9 14.2 14.0 10.1 10.9
EuroalaTööstus 03-09 -38.0 -6.0 01-18 9.7 5.8 5.6 4.7 3.0 3.4 1.1Teenindus 03-09 -25.1 9.9 06-98 35.1 15.3 14.4 14.7 13.3 13.4 12.0Tarbija 03-09 -34.7 -12.0 05-00 2.0 -0.5 -1.9 -2.9 -2.7 -3.9 -6.2Kaubandus 02-93 -28.4 -8.9 10-15 5.7 0.3 1.9 2.4 -0.8 -0.5 0.0Ehitus 09-93 -45.4 -17.2 09-18 8.3 5.4 6.4 8.3 7.9 8.2 7.2Majandususaldus 03-09 68.5 100.0 05-00 118.3 112.1 111.6 110.9 109.7 109.5 107.3Finantsteenused 01-09 -21.8 12.6 04-06 42.6 19.1 18.6 12.6 14.9 11.5 13.7
BelgiaTööstus 03-09 -33.8 -8.9 06-07 6.9 -2.3 0.8 1.6 -2.1 -2.1 -5.1Teenindus 04-09 -42.9 12.2 08-07 32.2 8.7 13.4 15.0 12.6 13.5 12.3Tarbija 02-09 -26.5 -6.5 12-00 16.2 0.2 -0.6 0.6 1.0 -1.5 -5.2Kaubandus 01-09 -27.9 -4.6 10-10 13.7 -14.9 -6.4 -5.7 -17.5 -10.0 -5.9Ehitus 11-95 -35.1 -10.0 02-90 9.7 2.0 1.6 1.9 3.3 1.7 -0.6Majandususaldus 03-09 68.2 100.0 06-07 117.2 103.5 107.2 108.6 105.5 105.3 102.4
BulgaariaTööstus 06-93 -32.1 -5.2 01-08 12.3 -0.3 0.0 -0.3 0.8 -0.3 1.4Teenindus 06-10 -13.6 10.6 03-07 33.4 16.6 21.8 18.4 14.1 16.6 14.7Tarbija 04-09 -50.1 -32.5 08-01 -13.0 -23.1 -24.9 -23.7 -26.4 -31.1 -29.5Kaubandus 07-09 -14.8 14.6 08-94 31.8 18.8 15.2 15.8 18.0 19.0 21.6Ehitus 10-09 -56.0 -24.0 11-07 23.9 -10.3 -9.0 -9.6 -8.1 -6.2 -6.8Majandususaldus 05-93 69.5 100.0 02-07 120.4 108.3 110.0 108.8 107.1 106.0 106.8
TšehhiTööstus 02-09 -35.6 2.3 06-00 29.8 0.0 0.0 1.3 2.2 2.2 1.0Teenindus 09-09 6.4 33.8 02-07 52.6 37.5 38.1 39.0 37.8 40.6 38.5Tarbija 03-98 -35.8 -9.5 05-18 11.9 9.2 6.8 8.1 7.9 4.3 8.0Kaubandus 02-99 -1.3 15.4 11-07 29.5 20.7 18.4 23.0 20.2 22.3 23.4Ehitus 02-99 -54.9 -20.2 01-05 5.3 -4.9 -3.2 -2.7 -1.4 0.9 2.9Majandususaldus 01-99 75.6 100.0 02-07 117.4 107.9 107.3 109.1 108.7 109.2 109.2
TaaniTööstus 02-09 -34.5 -1.3 09-94 16.7 3.3 3.9 -1.2 -1.1 0.6 -4.2Teenindus 02-13 -10.1 6.4 05-10 28.6 10.4 10.9 10.3 8.9 10.1 11.0Tarbija 10-90 -11.8 8.7 03-15 21.9 16.9 14.2 16.0 15.3 13.4 12.8Kaubandus 11-11 -11.4 6.4 04-15 17.0 7.8 4.7 12.0 6.9 2.1 10.1Ehitus 10-09 -50.0 -9.4 11-06 24.2 -0.1 -0.9 -0.5 -1.5 0.6 -1.6Majandususaldus 02-09 67.2 100.0 05-10 120.4 109.7 108.6 106.6 105.2 106.3 104.2
SaksamaaTööstus 03-09 -42.2 -6.7 02-11 16.4 10.3 10.8 10.0 7.8 7.3 4.2Teenindus 12-02 -19.9 18.3 03-99 50.1 23.7 22.2 22.3 20.7 23.0 20.8Tarbija 04-09 -32.9 -7.2 11-10 10.9 4.5 4.4 4.5 3.5 4.9 3.9Kaubandus 12-02 -41.2 -15.0 12-90 22.3 -6.6 -4.6 -2.2 -5.4 -5.0 -5.5Ehitus 12-02 -55.7 -24.2 11-18 22.6 19.0 17.6 18.0 21.7 22.6 20.9Majandususaldus 03-09 71.9 100.0 08-90 118.3 112.8 112.7 112.5 111.2 111.8 109.9
EestiTööstus 03-09 -39.1 2.9 12-06 28.5 6.3 5.0 6.9 4.2 8.1 6.1Teenindus 02-09 -50.3 9.7 01-06 38.3 14.5 9.5 6.8 7.9 10.3 7.4Tarbija 04-93 -56.3 -14.5 04-06 12.8 -1.5 -2.4 0.1 -5.1 -4.8 -4.8Kaubandus 06-09 -45.6 8.3 04-07 35.6 8.1 10.8 14.3 5.9 11.0 13.8Ehitus 04-09 -76.0 -1.1 05-06 48.8 12.3 9.5 12.5 16.4 10.6 7.9Majandususaldus 03-09 66.1 100.0 09-06 118.8 106.1 104.2 105.1 103.6 105.2 103.6
KreekaTööstus 03-09 -36.6 -4.4 03-00 13.3 5.4 6.3 0.3 -3.4 -3.2 -5.0Teenindus 10-12 -46.0 8.6 08-00 58.7 15.9 11.9 10.5 10.7 11.1 11.4Tarbija 10-11 -83.8 -41.3 04-00 -5.8 -49.9 -47.8 -44.9 -38.3 -35.8 -35.0Kaubandus 10-12 -48.4 -1.6 07-07 39.0 14.9 19.7 21.0 16.4 10.0 18.4Ehitus 08-11 -77.4 -24.1 04-00 32.5 -45.8 -45.1 -54.5 -51.4 -43.1 -53.1Majandususaldus 03-09 74.9 100.0 07-00 120.5 105.3 105.2 101.3 101.0 101.8 101.6
Max 2018Kesk-
mine
Min
Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades
(sesoonselt silutud andmete alusel)
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 207, detsember 2018
72
Aeg Väärtus Aeg Väärtus Juuli Aug Sept Okt Nov Dets
HispaaniaTööstus 01-93 -43.2 -8.8 06-98 7.4 -1.3 -3.5 -3.0 -1.5 -0.8 -3.4Teenindus 01-09 -38.7 11.3 06-98 54.0 23.3 22.2 19.3 20.9 19.6 13.6Tarbija 02-09 -47.6 -12.6 12-15 5.4 0.6 -2.5 -8.0 -7.5 -6.6 -8.5Kaubandus 02-93 -36.0 -6.8 12-15 17.0 11.0 11.0 9.2 9.5 10.7 10.7Ehitus 08-13 -69.3 -13.8 12-98 39.5 -17.3 -10.2 2.5 2.2 -0.2 -6.9Majandususaldus 01-93 71.1 100.0 06-98 116.3 107.7 107.0 105.5 107.4 107.1 104.1
PrantsusmaaTööstus 07-93 -39.4 -7.4 06-00 14.7 4.0 3.0 0.3 -2.0 0.3 -1.5Teenindus 04-09 -28.8 -0.3 01-90 16.2 4.5 2.9 3.6 1.1 1.8 2.7Tarbija 03-09 -37.0 -17.8 01-01 3.3 -8.3 -10.6 -13.4 -11.3 -17.2 -22.0Kaubandus 04-97 -27.2 -8.1 12-07 8.8 -1.1 -0.5 -2.2 -6.3 -4.8 -7.6Ehitus 01-93 -62.3 -15.0 10-00 44.9 8.2 8.4 9.3 4.7 8.2 9.3Majandususaldus 03-09 73.1 100.0 10-00 118.7 109.5 108.0 106.3 104.6 104.8 102.8
PoolaTööstus 03-09 -29.1 -13.3 06-07 -0.5 -2.9 -4.1 -5.8 -6.0 -3.9 -3.8Teenindus 03-09 -12.0 3.5 07-07 22.7 6.4 6.1 5.4 4.5 5.4 5.0Tarbija 08-01 -40.1 -18.7 05-18 2.0 1.5 -0.4 -0.9 -1.7 -0.6 -3.8Kaubandus 03-03 -16.8 -2.2 12-07 11.9 5.8 4.9 6.4 4.5 6.7 7.6Ehitus 02-02 -67.9 -31.3 02-08 -0.7 -8.4 -8.7 -8.3 -8.4 -7.3 -6.4Majandususaldus 03-09 75.9 100.0 05-96 124.6 110.2 108.9 107.7 106.8 109.0 107.8
ItaaliaTööstus 03-09 -34.4 -4.2 02-95 14.2 1.8 0.7 0.9 -0.2 -0.8 -1.5Teenindus 09-12 -24.3 4.3 04-00 33.1 9.0 9.1 9.5 8.7 7.3 4.2Tarbija 06-12 -41.5 -15.5 06-01 2.5 -4.3 -6.6 -6.1 -5.9 -7.8 -10.0Kaubandus 04-99 -65.4 -10.9 10-15 17.4 4.8 7.2 7.1 2.6 2.6 5.3Ehitus 09-93 -75.4 -22.2 04-90 13.4 -9.9 -8.8 -11.1 -9.3 -12.4 -10.7Majandususaldus 03-09 73.2 100.0 05-00 120.7 109.0 108.2 108.0 107.1 105.9 104.5
SoomeTööstus 03-09 -37.3 1.5 10-94 31.3 17.7 14.5 11.1 8.3 7.4 3.2Teenindus 12-01 -47.6 14.5 09-00 51.1 17.7 17.7 23.4 14.6 14.5 13.7Tarbija 12-08 -6.4 13.9 10-17 27.2 23.9 22.9 23.2 19.8 20.1 18.0Kaubandus 02-15 -30.0 -1.1 02-18 26.2 14.9 15.0 16.0 12.8 7.1 7.8Ehitus 09-91 -108.6 -17.3 06-98 36.5 -2.9 13.1 14.5 2.4 13.7 11.2Majandususaldus 04-91 72.2 100.0 11-94 121.9 111.3 109.9 110.2 105.3 105.2 102.8
LätiTööstus 04-93 -44.0 -7.2 02-07 11.8 1.5 2.4 0.9 1.1 2.4 2.1Teenindus 03-09 -43.9 4.5 12-06 20.9 3.1 4.0 5.8 5.3 5.5 7.6Tarbija 07-09 -54.9 -15.7 09-06 1.0 -9.0 -7.2 -5.4 -6.4 -7.6 -6.5Kaubandus 02-09 -35.2 6.4 04-07 22.8 9.1 6.7 6.1 6.6 6.1 9.0Ehitus 07-09 -79.4 -24.1 01-07 19.2 -1.1 -0.6 0.7 0.0 -0.8 0.6Majandususaldus 04-93 68.7 100.0 02-07 115.2 105.9 106.9 107.2 106.8 107.1 107.9
LeeduTööstus 04-09 -41.4 -10.5 08-07 9.8 1.1 -0.8 -2.3 -1.1 -2.7 -0.6Teenindus 03-09 -47.2 9.0 07-06 34.3 29.1 29.5 30.4 30.3 29.6 33.4Tarbija 01-09 -56.1 -14.3 05-07 9.2 -2.9 -2.5 -1.1 -3.8 -3.7 -6.2Kaubandus 04-09 -57.8 -0.5 01-07 41.7 9.3 9.9 11.2 12.7 12.5 8.8Ehitus 05-09 -92.9 -31.9 01-07 13.4 -9.0 -13.2 -12.4 -10.7 -13.2 -12.0Majandususaldus 04-09 66.7 100.0 07-06 118.6 114.8 114.0 113.9 114.0 113.3 114.3
RootsiTööstus 03-09 -38.5 -2.4 08-18 20.6 18.1 20.6 15.4 14.9 15.6 17.2Teenindus 04-09 -26.3 20.6 02-11 53.0 26.0 23.5 28.3 24.8 20.5 18.3Tarbija 12-08 -10.0 10.4 09-10 28.0 11.6 14.4 15.6 12.1 13.9 9.8Kaubandus 01-09 -38.3 11.6 01-10 47.6 11.4 14.4 17.9 15.3 16.5 16.4Ehitus 12-93 -82.9 -18.8 08-07 47.6 19.1 22.8 15.8 14.0 5.5 11.0Majandususaldus 04-09 76.6 100.0 01-11 117.6 110.9 112.0 111.1 109.5 108.8 108.7
UngariTööstus 03-09 -34.7 -2.0 07-18 17.1 17.1 12.6 7.8 12.1 12.5 16.0Teenindus 03-09 -44.2 -4.7 04-18 17.9 17.7 11.8 9.6 12.4 13.6 11.4Tarbija 04-09 -68.8 -30.3 08-02 0.2 -8.5 -12.0 -8.4 -9.2 -11.3 -10.4Kaubandus 03-09 -41.1 -6.0 01-14 14.1 8.5 11.6 14.0 12.1 10.4 8.5Ehitus 04-09 -56.0 -15.0 11-18 33.3 30.6 32.0 25.9 29.4 33.3 31.2Majandususaldus 03-09 67.3 100.0 07-18 124.6 124.6 119.7 116.6 120.4 119.9 121.5
SuurbritanniaTööstus 03-09 -49.0 -7.7 07-17 16.2 7.0 7.6 5.4 3.1 4.1 7.7Teenindus 03-09 -57.4 4.5 10-97 36.1 2.1 2.5 4.9 5.6 -2.2 -8.1Tarbija 01-09 -35.2 -8.4 05-14 7.6 -2.9 -3.6 -5.8 -5.2 -6.1 -8.5Kaubandus 01-09 -47.1 1.4 09-15 26.7 4.0 14.5 5.0 9.9 1.5 -7.5Ehitus 06-91 -79.3 -19.8 10-17 10.7 -1.9 -2.4 -2.6 0.7 5.7 -0.1Majandususaldus 03-09 63.3 100.0 06-14 118.8 108.5 110.0 108.4 108.6 105.5 105.6
Max 2018Min Kesk-
mine
top related