loodus linnas

Loodus linnas

Sirje ja Georg Aher

07.10.2009

Linnade ökosüstem

• Linna ökosüsteemis on on vähe orgaanilise aine tootjaid: taimi.

• Ka lagundajaid on vähe kuna taimsed jäägid (puude lehed, oksad jms.) korjatakse kokku ja veetakse ära

• Tarbijad (loomad) toituvad enamasti inimtegevuse jääkidest, olles nagu kogu linnaökosüsteem sõltuv inimese tegevusest

Linnade ökosüsteem

• Linnade keskmine õhutemperatuur on kütmise tõttu oluliselt kõrgem kui ümbruse maapiirkonna aladel.

• Kõrgema õhutemperatuuri ja sahkamise tõttu on linnas vähem lund.

• Saasteainete nagu näiteks heitgaaside tõttu on õhus rohkem osakesi mille ümber veepiisad saavad kondenseeruda ja seetõttu sajab linnas 5-15% võrra enam kui ümbritsevatel aladel

Linnade ökosüsteem

• Sademetevee- ja heitveetrassid viivad vee linnast ära, mistõttu pinnasesse imbub oluliselt vähem vett.• Tänavavalgustuse tõttu on ala valgustatus oluliselt

erinev ümbruskonna omast.• Heitgaaside ja küttesüsteemide kaudu pääseb

keskkonda toiteaineid, happelisi ning mürgiseid ühendeid

• Linnas on ka muid saasteid ngu näiteks müra ja prügi

Linnade ökosüsteem

• Linnades on tulnukliikide osakaal väga suur• Liikide arv on tihti tänu servaaladele suur kuid

poulatsioonid on väikesed ja üksteisest eraldi.• Mitmed loomaliigid tulevad linnadesse kuna siin on

hõlbus toitu leida ja toidukonkurente on vähe. Näiteks linde meelitab linna inimese tegevusest tulenev jääksoojus ning suur toidu hulk. Piiravaks teguriks võib neile olla turvaliste pesapaikade vähesus.

Linn kui elukeskkond

• Juba praegu elab 80% eurooplastest linnades ning ennustatakse, et aastaks 2050 elab linnades 2/3 maakera elanikest.

• Seega on linnakeskkond muutumas paljudele inimestele ainsaks või peamiseks kohaks, kus loodusega üldse kokku puututakse.

Linnaelustiku väärtus

• Linnaelustik võib toimida süsinikuhoidlana õhusaaste ja liiklusmüra vähendajana, võib parandada mikrokliimat ja leevendada üleujutusi. Rohealade olemasolu parandab linlaste elukvaliteeti, kuna loob eeldused sotsiaalseks suhtlemiseks, puhkamiseks ja tervise edendamiseks.

• Kõigele lisaks võivad puude olemasolu ja vaated loodusmaastikule suurendada kinnisvara väärtust 6–18%

Linnaelustiku väärtus

• Näiteks Euroopa suurlinnades asuvatel Natura-aladel elab teadaolevalt vähemalt 85 linnudirektiivi I lisa liiki ning 65 elupaigadirektiivi II lisa liiki

• Mõnes Suurbritannia piirkonnas on tervenisti 70–80% regiooni haudelinnustikust asunud elama linnadesse.

• Linna taimestiku nimekirja pikkus sõltub elanike arvust. Näiteks Kesk-Euroopas kasvab 400 000 elanikuga linnas ligikaudu 900 soontaimeliiki, 2 miljoni elanikuga linnas aga juba 1400 liiki.

Linnaelustiku väärtus

• Linnade taimestikus täheldatakse pärismaiste taimeliikide arvu vähenemist.

• Samuti on ebasoodsamas olukorras risoomiga ja sibultaimed, puhmastaimed, veelembesed ja oligotroofsed taimed.

• Kindel eelis on aga üheaastastel, sooja ja kuivalembestel ning mürke taluvatel liikidel. Nende hulgas on arvukalt eksootilisi võõrliike, kelle naturaliseerumine ja levimine saab alguse aedadest, parkidest, kalmistutelt ja haljasaladelt.

Linnad kui evolutsiooni kiirendajad

• Linnades toimub evolutsioon ja kohastumine kiiremini kui mujal ning alatasa tekib juurde uusi taksoneid, mis on spetsiaalselt kohastunud linnatingimustele.

• Näiteks Kesk-Euroopa linnades on uusi taksoneid registreeritud kuningakepi, priimula ja astri perekondadest.

Hoiakud linnalooduse suhtes

• Suhtumine linnaelustikku on väga varieeruv ning sõltub nii ühiskonna kui iga inimese taustast ja hoiakutest.

• Hoiakud on aga harva ühesed, nagu näitab nn linnametsa paradoks. Paradoks seisneb selles, et kuigi inimesed peavad linnametsi ja rohealasid linnades vajalikeks ja asendamatuteks, kardavad nad seal käia. 39% naistest ja 18% meestest tunnevad end Londoni rohealadel liikudes ebakindlalt ja enamik emasid ei laseks oma lastel seal ilma järelevalveta mängida.

Linnaelustiku kaitse Eestis

• Suure sammu linnaelustiku kaitseks on astunud Tallinn, kus on valminud “Tallinna rohealade teemaplaneering”. Teemaplaneering hõlmab rohealasid ja nende väärtusi. Kuid linnade bioloogilised väärtused ei asu kaugeltki mitte kõik rohealadel.

• Sama tähtsad ning paljude liikide puhul veelgi tähtsamad paigad on näiteks aiad, hooned, teeservad, jäätmaad, tööstusalad. Seevastu arengukava või planeeringut, mis hõlmaks nendegi esmapilgul väärtusetute paikade bioloogilisi väärtusi, Tallinnal ega teistel linnadel pole.

Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis

Elutingimuste mitmekesisus, linlaste taotlused rikastada aedu rohkete võõrliikidega, samuti transpordivahenditega jaamadesse ja sadamatesse tahtmatult sissetoodud suur hulk tulnukaid on tõstnud linnaflooras võõrliikide arvu mitmekordseks kohaliku flooraga võrreldes.

Vähestel neist on oluline osa linna ökosüsteemis.

Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis

Rohelised taimed on kõige rikkalikumalt esindatud rohtsete püsikutega, eriti kõrreliste ja korvõieliste sugukonnast. Need taimed on hästi kohastunud olema toiduks loomadele.

Teine edukam eluvorm on lühieataimede rühm. Siia kuuluvad umbrohud peamiselt ristõieliste, maltsaliste ja nelgiliste hulgast - taimed, mis kärmesti asustavad iga taimkattest vabanenud maalapi ja kiiresti viljuvad.

Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis

Meie metsades iseloomulikud kääbuspõõsad on linnast peaaegu täiesti pagendatud, sest neile vajalikke tingimusi leidub veel vaid vähestes linnades.

Põõsastest on linnades osutunud visamateks eranditult võõrliigid: tara-, põis- ja pihlenelas, sirel, punane leeder, sõstrad, lumimari, elupuu.Puuliikidest lepivad linnas valitseva olukorraga hästi kased, pajud, paplid, pärn, vaher, pihlakas ja pooppuu, õunapuu, toompuud. Meie looduses peaaegu puuduvaid liaane esindab linnades metsviinapuu.

Kellukspatoodea Spthodea campanulata Funchalis Madeiral; tema kodumaaks on troopiline Aafrika

Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis

Taimi söövad paljud taimtoidulised loomad, eeskätt putukad ja linnud, viimased söövad peamiselt vilju. Umbrohtu söövad ohaka- ja kanepilinud ning hiirlased.

Parimas olukorras on kõigetoidulised, kes leiavad linnas inimeste toidujäätmete näol aastaringse rikkaliku toidubaasi. Siia rühma kuuluvad hakk, varesed, kajakad, rotid. Samal toidul on ka osa kiskjaid: koerad ja kassid.

Putuktoiduliste olukord linnas halveneb mürkkemikaalide rohkuse tõttu. Kahaneb muti, siili, karihiirte, nahkhiirte, värvuliste, samuti kahepaiksete arvukus.

Pesukaru näide

Võõrliikide leviku näide.1934 aastal tõi Luftwaffe komandör Herman Göring Saksamaale paar pesukaru ning päästis nad loodusesse “rikastamaks kolmanda reichi loomastikku” Pesukaru on olnud olulisemalt edukam kui natsid. Tänapäeval elab Saksamaal ca 1 miljon pesukaru ja nende arv üha kasvab. Põhjuseks pesukarude kõigetoidulisus ja looduslike vaenlaste puudumine. Ainuüksi Kasselis elab 100 pesukaru hektaril

Pärnumaa kaitsealad

• 2007 aasta seisuga on Pärnumaal 64 kaitseala.• Kaitsealade hulgas on 34 looduskaitseala, 13

maastikukaitseala, üks rahvuspark 16 kaitse-eeskirjata kaitseala, 32 kaitsealust parki.

• Lisaks on siin 42 hoiuala.

Pärnumaa kaitstavad üksikobjektid

• Pärnumaal on üksikobjektidest kaitse all 19 kivi ja rändrahnu.Neist esimesed Kivimurru rändrahn ja Rehekivi võeti kaitse alla 1937 aastal

• Puid ja puuderühmi on 2006 aasta seisuga kaitse all 59. Lisaks 4 puiesteed.

• Esimene kaitse alla võetud puu Pärnumaal oli Koonga vallas kasvav Panga tamm

Kaitsealad Pärnu linnas

• Pärnu linnas on üks looduskaitseala: Pärnu rannaniidu looduskaitseala

• Kaks maastikukaitseala: Niidu maastikukaitseala ja Pärnu maastikukaitseala.

• Kaks hoiula Pärnu lahe hoiuala ja Pärnu jõe hoiuala• Pärnus on kaitse all on kuus parki: Annemõisa park,

Lydia Koidula park, Munamäe park, Rannapark, Vana park (Pärnu esimene park rajatud 1831.a.) ja Valli park.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala

• Väärtuslikud elupaigad on siin põhiliselt rannaniidud ja roostikud, aga leidub ka valgeid luiteid.

• Siinsed sonnid ehk omapärased riimveelised väikeveekogud kätkevad haruldasi kooslusi ning pakuvad häid pesitsusvõimalusi lindudele. Et sonnide seisundit parandada, oleks vaja taastada nende ühendus merega. Nõnda rikastuks ja stabiliseeruks nende elustik, teisest küljest aitaks see neil toimida looduslike biotiikidena: puhastussüsteemina linnast imbuvale saastele.

Villane katkujuur

Harilik katkujuurFoto Merike Palginõmm

Balti sõrmkäpp

Pärnu rannaniit on teadaolevalt ainuke sileda kardheina kasvukoht Eestis. Siin kasvab ka Eesti suurim balti sõrmkäpa populatsioon: 1997. aastal loendati üle10 000 taime! Tänaseks on see populatsioon oluliselt vähenenud

Pärnu rannaniidu looduskaitseala

Foto Merike Palginõmm

Kõrkja roolind Acrocephalus schoenobaenus

Kõige arvukam värvuline

Autor: GabrielBuissart GNU Free Documentation License

Liivatüll Charadrius hiaticula

Autor Andreas Trepte Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L

Mustsaba-vigle Limosa limosa

Hans Hillewaert Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L

Hänilane Motacilla flava

Autor :Wojsyl; GNU Free Documentation License

Niidu maastikukaitseala

Foto Merike Palginõmm

Niidu maastikukaitseala

Foto Merike Palginõmm

Pärnu jõe hoiuala

Foto Merike Palginõmm

Jõesilm Lampetra fluviatilis

released under GFDL by M.Buschmann

Pärnu Vanapark

Foto Merike Palginõmm

Pärnu vanapark

Foto Merike Palginõmm

Lydia Koidula park

Foto Merike Palginõmm

Rannapark

Foto Merike Palginõmm

Rannapark

Foto Merike Palginõmm

Vallipark

Foto Merike Palginõmm

Vallipark

Foto Merike Palginõmm

Kaitsealusd üksikobjektid Pärnus

• Peksumänd• Tamm Kooli tn 3• Tamm Kooli tn 5• Tamm Suur-Posti tn 2• Tammed Alevi kalmistul 5 tk • Pärnad Alevi kalmistul 2 tk

Peksumänd

• Tammiste mõisa peksumänd kasvab praegu Pärnu linna piiril, aadressil Tammiste 1, kus asub Tammiste hooldekodu.

• Kidur, pooleldi kuivanud võraga puu asub haljasalal keset muruplatsi. Männi kõrguseks mõõtis H. Relve 1998. a. 12 m ja tüve rinnasümbermõõduks 154 cm. Võetud puiduproovi järgi oli ta ligi 300-aastane.

• Pärimuse järgi kannab mänd säärast nime seepärast, et selle külge seotud pärisorje ja antud neile karistuseks ihunuhtlust.

Pek

Peksumänd Pärnus

Foto Merike Palginõmm

Kadakatäks Saxicola rubetra

Autor: Marek Szczepanek: GNU Free Documentation License

Punaselg õgija Lanius collurio

Autor Artur Mikolajewski GNU Free Documentation License

Kahelehine käokeel Platanthera bifolia

Photographed by Algirdas GNU Free Documentation License

Kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata

Autor: Franz Xaver GNU Free Documentation License,

Soo neiuvaip Epipactis palustris

Autor: Hans Hillewaert GNU Free Documentation License

Kivisisalik Lacerta agilis

Autor: Piotr Podsiadły, GNU Free Documentation License

Tänan kuulamast!