muld

Post on 05-Jan-2016

139 Views

Category:

Documents

3 Downloads

Preview:

Click to see full reader

DESCRIPTION

Geograafia 11. klass. Muld. Mullatekketegurid. Lähtekivim Murenemisel tekib mulla mineraalne osa Määrab mulla füüsikalised-keemilised omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus) Kliima – Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal., keemil.) - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

MuldMuld

Geograafia 11. klassGeograafia 11. klass

MullatekketeguridMullatekketegurid

LähtekivimLähtekivim– Murenemisel tekib mulla mineraalne osaMurenemisel tekib mulla mineraalne osa– Määrab mulla füüsikalised-keemilised Määrab mulla füüsikalised-keemilised

omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus)soojenemiskiirus, toitaineterikkus)

Kliima – Kliima – – Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal., Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal.,

keemil.)keemil.)– Milline murenemise lõppsaadusMilline murenemise lõppsaadus– Mullal kasvav taimestik – orgaanilise aine tekeMullal kasvav taimestik – orgaanilise aine teke– Mullasisene bioloogiline aktiivsusMullasisene bioloogiline aktiivsus

Mullatekketegurid 2 Mullatekketegurid 2 Reljeef Reljeef

– Mulla vee- ja soojusreziimMulla vee- ja soojusreziim– Ainete ümberpaigutamineAinete ümberpaigutamine– Nõlvade soojenemine eri ilmakaartesNõlvade soojenemine eri ilmakaartes– Põhjavee tasePõhjavee tase

TaimedTaimed– Lagunemisel huumus – taimekasvuks Lagunemisel huumus – taimekasvuks

vajalikud elemendid – N, S, C ; hoiab vajalikud elemendid – N, S, C ; hoiab niiskustniiskust

MullaorganismidMullaorganismid– Koostöös taimedega aineringeKoostöös taimedega aineringe– Segavad muldaSegavad mulda– Eritavad mulda aineidEritavad mulda aineid

Mullatekketegurid 3 Mullatekketegurid 3 AegAeg

– Mullakihi paksenemineMullakihi paksenemine– Mullahorisontide kujunemineMullahorisontide kujunemine– Mida noorem muld, seda enam sõltuvad Mida noorem muld, seda enam sõltuvad

tema omadused lähtekivimisttema omadused lähtekivimist InimtegevusInimtegevus

– Külmas.-niiskes kliimas inimtegevusele Külmas.-niiskes kliimas inimtegevusele tundlikudtundlikud

– SaastamineSaastamine– ErosioonErosioon– sooldumine sooldumine – Ekvatoriaalses vale põllundus – hävitab Ekvatoriaalses vale põllundus – hävitab

mullad mullad

MullahorisondidMullahorisondid

0 - Kõdu horisont

A - Huumushorisont

E – Väljauhtehorisont (leetekiht)

B - Sisseuhtehorisont

C - Lähtekivim

G – Gleihorisont

humifitseeruminemineraliseerumine

väljauhtumine

Murenemine

Savimineraalide teke

õhupuudus põhjavesi

kapillarvesi

Kõdu niiskus

Õhupoorid huumusaine

d

G – Aluskivim

Mullas toimuvad protsessidMullas toimuvad protsessid

Leetumine Leetumine KamardumineKamardumine Gleistumine Gleistumine Soostumine Soostumine SooldumineSooldumine Muldade sekundaarne sooldumineMuldade sekundaarne sooldumine Ferralisatsioon Ferralisatsioon

Tsonaalsed iseärasusedTsonaalsed iseärasused Läbiuhteline veereziimLäbiuhteline veereziim

– Sademetevesi nõrgub vähemalt kod aastas Sademetevesi nõrgub vähemalt kod aastas läbi mulla põhjaveeni (leetekiht, läbi mulla põhjaveeni (leetekiht, sisseuhtekiht)sisseuhtekiht)

– Jahedad rohke sademetega aladJahedad rohke sademetega alad Tasakaalustatud veereziimTasakaalustatud veereziim

– Sademed-aurumine tasakaalus. Sademed-aurumine tasakaalus. Sademetevesi põhjaveeni ei ulatu (paks Sademetevesi põhjaveeni ei ulatu (paks huumusekiht)huumusekiht)

– Rohtlate vööndid Rohtlate vööndid Auramise ülekaaluga veereziimAuramise ülekaaluga veereziim

– Mullavees lahustunud soolad liiguvad Mullavees lahustunud soolad liiguvad pinnalepinnale

– Kõrbealad, poolkõrbedKõrbealad, poolkõrbed

Muldade kaitseMuldade kaitse

Muldade kahjustus e. degradatsioonMuldade kahjustus e. degradatsioon Erosioon e. UuristusErosioon e. Uuristus

– Vooluvee poolt setete, mulla ärakanneVooluvee poolt setete, mulla ärakanne– Deflatsioon – tuule poolt ärakanneDeflatsioon – tuule poolt ärakanne– Mullaviljakuse vähenemineMullaviljakuse vähenemine– Pindade kallakusPindade kallakus– Ülisuured põlludÜlisuured põllud– Rasked masinadRasked masinad– Metsakaitse ribadMetsakaitse ribad– Risti nõlvaga kündmine Risti nõlvaga kündmine

Muldade kaitse 2Muldade kaitse 2

Kõrbestumine – mulla hävimine Kõrbestumine – mulla hävimine kõrbete laienemise tõttukõrbete laienemise tõttu– Ebaõige maaharimineEbaõige maaharimine– Loodusliku taimkatte hävingLoodusliku taimkatte häving– Looduslikud protsessidLooduslikud protsessid– Pinnase taimestaminePinnase taimestamine– Ülekarjatamise vältimineÜlekarjatamise vältimine– Taimestiku säilitamineTaimestiku säilitamine

Muldade kaitse 3Muldade kaitse 3 Muldade sekundaarne sooldumineMuldade sekundaarne sooldumine

– Pideva niisutuse tagajärgPideva niisutuse tagajärg– Muldade läbipesemine (põhjavee Muldade läbipesemine (põhjavee

raiskamine, kallis jne.)raiskamine, kallis jne.) Muldade keemiline reostumine Muldade keemiline reostumine

– Tööstuspiirkondade lähedalTööstuspiirkondade lähedal– Muldade hapestumine (pH alla 5,6)Muldade hapestumine (pH alla 5,6)– Põldude üleväetamine, valel ajal Põldude üleväetamine, valel ajal

väetamineväetamine– Kahjurite tõrjeKahjurite tõrje– Raskemetallid muldaRaskemetallid mulda

top related