nota estratéjia interinu - · pdf filehodi rekoñese papel ... 1 buat sira nee...
Post on 12-Mar-2018
271 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Dokumentu
Banku Mundial nian
BA UZU OFISIAL DEIT
Relatóriu No. 50099-TP
ASOSIASAUN DEZENVOLVIMENTU INTERNASIONAL
KORPORASAUN FINANSAS INTERNASIONAL
NOTA ESTRATÉJIA INTERINU
BA
REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE
AF 2010 - 2011
12 Agostu 2009
Unidade Diresaun de País Timor-Leste
Rejiaun Azia du Leste no Pasífiku
Korporasaun Finansas Internasional
Dokumentu ne’e ni-nia distribuisaun limitadu no resipientes bele deit atu halo sira-nia knar ofisial sira. Tanba nee labele divulga ni-nia konteúdu bainhira la iha autorizasaun husi Banku Mundial.
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
NOTA ESTRATÉJIA INTERINU GRUPU BANKU MUNDIAL BA 2010 - 11
EKIVALÉNSIA MOEDA NIAN Unidade Moeda = Dolar Amerikanu
ANO FISCAL 1 Janeiru – 31 Dezembru
ABBREVIASOENS NO AKRONIMUS
IDA IFC
Vise Prezidente: James Adams Rashad Kaldany
Diretor de País: Kanthan Skankar (Acting) Karin Finkelston
Xefe Ekipa Tarefa: Jerry Lebo Magdi M. Amin
Estratéjia Asisténsia País ikus liu (Relatóriu No. 32700-TP) Diretoria diskute ona iha 19 Jullu 2005.
NOTA ESTRATÉJIA INTERINU GRUPU BANKU MUNDIAL BA 2010 - 11
BA UZU OFISIAL DEIT
TIMOR-LESTE
NOTA ESTRATÉJIA INTERINU
Konteúdu
SUMÁRIU EZEKUTIVU ................................................................................................................................... 5
I. INTRODUSAUN ............................................................................................................................................. 6
II. BAZE LÓJIKA BA ESTRATÉJIA GRUPU BANKU INTERINU IDA ....................................................... 6
III. KONTEXTU NASAUN NIAN NO DEZAFIU DEZENVOLVIMENTU XAVE SIRA ............................. 7
IV. VIZAUN DEZENVOLVIMENTU TIMOR-LESTE NIAN ....................................................................... 14
V. REVIZAUN BA GRUPU BANKU MUNDIAL NI-NIA EMPEÑAMENTU ULUK NIAN...................... 15
VII. PARSEARIAS ........................................................................................................................................... 26
VIII. RISKUS BA GRUPU BANKU NI-NIA ESTRATÉJIA INTERINU ...................................................... 27
Aneksu A: Estratéjia IFC Nian ba Periodu ISN ................................................................................................ 29
ANEKSU B: Nota Estratéjia Interinu ba Matrix Rezultadus 2010-2011 Timor-Leste ..................................... 30
Aneksu C: Atividades Parseirus Dezenvolvimentu Seluk nian iha Timor-Leste .............................................. 36
Aneksu A2 – Informasaun Badak Timor-Leste ................................................................................................. 38
Aneksu B2-Indikadores Selesionadus* Dezempeñu no Jestaun Portfolio Banku nian ..................................... 40
Aneksu B3 – Rezumu Programa IBRD/lDA nian ............................................................................................. 41
Aneksu B3-Timor-Leste: ProgramA Operasoens Investimentu IFC nian ......................................................... 42
Aneksu B4 - Rezumu Servisus Non-Empréstimus - Timor-Leste ..................................................................... 43
Aneksu B5 – Indikadores Sosiais Timor-Leste nian ......................................................................................... 44
Aneksu B6 – Indikador Ekonómiku Prinsipal Sira ........................................................................................... 45
Timor Leste nian................................................................................................................................................ 45
Aneksu B8 – Karteira Investimentu Empeñadu no Dezembolsu IFC nian ba Timor-Leste .............................. 48
Dokumentu ne’e ni-nia distribuisaun limitadu no resipientes bele deit atu halo sira-nia knar ofisial sira. Tanba nee labele divulga ni-nia konteúdu bainhira la iha autorizasaun husi Banku Mundial.
SUMÁRIU EZEKUTIVU
1. Hafoin periodu distúrbiu ida nebé hahú iha 2006, Governu Timor-Leste hola ona medida
importante sira atu restaura estabilidade. Iha presaun makas atu harii hikas konfiansa no lori benefisius nebé
dura kleur ba sidadaun sira, Governu lao lalais ona atu rezolve keixas soldadu sira nebé sai husi instituisaun
(kauza inkietasaun nian) no atu lori deslokadu sira fila ba uma. Introduz ona pensoens ba ema katuas-ferik sira,
defisientes, no veteranus atu fo rendimentu seluk tan ba ema sira nebé presiza teb-tebes tulun. Kooperasaun
entre ezérsitu no polisia diak ona. Inisiativa sira ne‟e tulun promove ona estabilidade sosial no fiar iha estadu.
2. Situasaun politika estabiliza ona maibé sei frájil. Krize 2006 halo tensaun sosial sira nebé kuda klean
no mos frustasaun pos-independénsia durante tempu barak sai koñesidu tiha. Expetativas públiku nian aas, liu-
liu bainhira tau iha konsiderasaun nasaun ni-nia rendimentu mina no gas. Populasaun aumenta lais teb-tebes,
liu-liu iha área urbanu sira, no ekonomia la konsege fo serbisu natón ba ema sira nebé tama iha merkadu
traballu.
3. Atu muda husi estabilizasaun ba dezenvolvimentu prazu naruk iha Timor-Leste sei presiza
diversifikasaun ekonómika. Timor-Leste depende ba minarai no gas nudar ni-nia fonte rendimentu prinsipal.
Minarai folin tun tiha husi média US$140 barril ida iha Outubru 2008 ba média anual projetadu hamutuk
US$60 barril ida durante 2009, nebé diminui rekursus nebé iha ba gastus no dezenvolvimentu nian. Timor-
Leste ni-nia reseita petróleu administra tiha ho seguransa liu husi rejime jestaun reseitas rekursus naturais diak
liu mundu nian, maibé apropriasoens orsamentu foin lalais ne‟e bot liu fali Fundu Petrolíferu ni-nia
Rendimentu Sustentável Estimadu ka Estimated Sustainable Income (ESI), nebé bele rezulta iha redusaun
kuantidade rezerva Fundu nian se la halo realiñamentu. Aumentu lais iha despezas públikas mos bele lori ba
investimentu la efisiente no distorsaun ekonómika nebé hakuran nasaun ni-nia kompetitividade komérsiu.
4. Iha ambiente ida ne’e, ISN ida ho durasaun limitadu (fulan 18) nudar instrumenut apropriadu ida
atu orienta estratéjia Grupu Banku nian. Programas nebé hahú tiha iha Estratéjia de Asisténsia ba País ida
uluk hatudu daudaun ona rezultadus, no sei fo baze ida ba progama Grupu Banku nian atu lao nafatin ba oin1.
Mudansa ba ISN hatudu rekoñesimentu katak presiza fokus no fleksibilidade bot liu. ISN ni-nia tema
unifikador mak atu tulun Governu konverte ni-nia riku-soi minarai ba politika no programas nebé prezerva
estabilidade imédiatu pos-konflitu no mos tau baze ba kresimentu sustentadu iha setor non-petrolíferu.
Proposta intervensoens ISN nian iha objetivu atu apoia Governu iha área estratéjika hat iha pista tranzisional
ne‟e: (1) formulasaun ni-nia estratéjia dezenvolvimentu nasional; (2) dezenvolve kapasidade atu implementa
estratéjia ne‟e; (3) konsepsaun no implementasaun atividades estabilizasaun prazu badak sira; no (4) medidas
nebé pretende atu asegura kresimentu ekonómiku prazu naruk no dezenvolvimentu. Hodi rekoñese papel
importante dezenvolvimentu setor privadu iha asegura estabilidade nasional no kresimentu setor non-petróleu,
maka prepara hamutuk tiha ISN ne‟e entre Banku Mundial no Korporasaun Finansas Internasional. Hodi
rekoñese finansiamentu IDA nian nebé limitadu, maka tenki uza operasoens finansiamentu Banku nian no
investimentu IFC nian atu harii plataforma ida ba esforsu koordenadu doador nian, no atu aproveita rekursus
fundu fidusiáriu nian nebé sei hadia ámbitu no impaktu investimentu nian, análize, no asisténsia téknika nian.
1 Buat sira nee inklui projetus iha jestaun setor públiku, edukasaun, saúde no juventude, no asisténsia téknika ba
definisaun prioridade nasional no jerensiamentu petroliferu.
I. INTRODUSAUN
1. Nota Estratéjia Interinu ne’e (ISN) arranja estratéjia asisténsia Grupu Banku Mundial nian ba
Timor-Leste ba tinan fiskal 2010 no 2011. Objetivu jeral durante period ne‟e mak atu suporta Governu
Timor-Leste ni-nia esforsu sira atu uza ni-nia riku-soi minarai atu trata asuntu urjente estabilizasaun pos-
konflitu imédiatu no mos hatuur baze diak ida ba kresimentu sustentadu iha setor non-petróleu sira. Timor-
Leste tenki kontinua atu satisfaz ezijénsia urjente publiku nian atu hetan benefisiu ekonómiku enkuantu evita
prosesu foti desizaun nebé ladiak no jestaun fiskal la dun restritu nebé kompromete tiha estadu „frájil riku‟ sira
seluk, no nebé bele lori ba estagnasaun ekonómika iha railaran, setor públiku sobre-karregadu, desgaste no
oportunidades ba korrupsaun. Peskiza foin lalais ne‟e kona-ba nasaun pos-konflitu sira realsa importánsia atu
tau hamutuk konsiderasoens prazu-badak no prazu-naruk iha prosesu disiplinadu no responsável ida nebé
rezolve abut konflitu nian no prevene atu monu hikas ba experiénsia hanesan ho ida nebé akontese iha 20062.
II. BAZE LÓJIKA BA ESTRATÉJIA GRUPU BANKU INTERINU
IDA
2. Estratéjia Asisténsia ba Nasaun (Country Assistance Strategy (CAS)) pretende atu tulun Timor-
Leste konsolida progresu pos-independénsia inisial. Hodi reflete nasaun ni-nia hakarak atu hakat ba oin iha
frente barak no optimizmu komunidade doador nian kona-ba Timor-Leste ni-nia perspetiva, CAS halo tiha
advokasaun ida ba programa governu-tomak ida nebé hetan apoiu husi parsearia forte no abranjente no multi-
doador ida.
3. Maibé iha Abril 2006, mosu violénsia ida nebé doko tiha nasaun ne’e. Hafoin despedida ba um-tersu
husi soldadus ezersitu nian („petisionárius‟), mosu tiha funu entre ezérsitu no polísia. Ne‟e tuir kedas ho
violénsia makás iha Dili, barak mak iha ligasaun ho gang jovens, no deslokasaun ema liu 100,000. Bolu tiha
tropa internasional sira atu tama mai restaura orden. Autoridade Governu nian lakon tiha forsa, sobu tiha
prestasaun servisu báziku sira iha nível hot-hotu, husi ensinu eskolar ba operasaun tribunal sira. Inseguransa no
baku-malu iha nivel komunidade dura to‟o 2007, nebé desvalida tiha asumsi barak nebé sai baze ba CAS no ni-
nia programa no lori tiha ba adiamentu Relatóriu Progresu CAS nian. Iha Maiu 2007 Banku hahú prosesa tiha
operasoens foun iha Politika Operasional 8.00, Resposta Lais ba Krize no Emerjénsia sira.
4. Eventu sira 2006-7 nian halo malorek tiha natureza antagonizmus polítiku no sosial nebé
estabelese metin ona iha Timor-Leste. Governu koligasaun konsentra ona ba harí hikas konfiansa no lori
benefísiu ekonómiku evidente ba sidadaun sira. Hola ona pasus importante es atu mantein estabilidade
(parágrafu 7), maibé sei iha nafatin ameasa distúrbiu seluk tan. Ambiente ekonómiku mos hetan mudansa
kontínua, ho petróleu folin hatudu volatilidade makás iha tinan kotuk. Iha tempu hanesan, Governu agora kria
ona espasu atu hahú fokus ba diversifikasaun kresimentu alein-de setor petrolíferu, no lansa ona ezersísiu
planeamentu estratéjiku ida nebé hakarak atu defini programa dezenvolvimentu prazu médiu ida. Iha ambiente
nebé muda‟an ne‟e, ISN ida ho durasaun limitadu (fulan 18) nudar instrumentu apropriadu ida atu orienta
estratéjia Grupu Banku nian.
5. Hodi rekoñese papel kritiku setor privadu nian, dezenvolvimentu iha asegura estabilidade nasional
no kresimentu iha setor non-petróleu, ISN ne’e prepara hamutuk tiha entre Banku Mundial no
Korporasaun Finansas Internasional ka Internationa1 Finance Corporation (IFC) .
2 Haree, nudar ezemplu, Paul Collier, The Bottom Billion: Why the Poorest Countries Are Failing and What Can Be Done
About It, 2007. Collier estima katak nasaun pos-konflitu sira iha probabilidade bot dala rua hanesn ho paízes iha
dezenvolvimentu atu monu tama ba konflitu, no katak besik sorinbalu husi paízes nebé rekupera husi konflitu monu hikas
ba konflitu laran iha primeira dékada laran.
III. KONTEXTU NASAUN NIAN NO DEZAFIU
DEZENVOLVIMENTU XAVE SIRA
Dezenvolvimentu Politiku no Seguransa Ikus Liu
6. Hafoin eleisaun Prezidensial no Parlamentar iha Abril, Maiu no Juñu 2007, dala barak3, violénsia
iha estradas diminui tiha maiski sei iha nafatin tensaun polítika. Nomeasaun governu Aliansa Maioria
Parlamentar (AMP) provoka tiha protest violent iha parte leste nasaun husi apoiantes partidu uda uluk nebé
kaer ukun, Fretilin4 nebé reklama direitu atu governa nudar partidu nebé hetan votus barak liu (maiski la iha
pluralidade). iha 2008-klaran, koligasaun AMP hetan tan teste bainhira partidu opozisaun sira koko atu forma
aliansa governamental ida maibé la iha susesu.
7. Kriasaun estabilidade sai tiha Governu ni-nia objetivu importante e liu, no nia hetan tiha susesu
notável. Hafoin atentadu atu oho Prezidente no Primeiru Ministru iha Fevereiru 20085, Governu kontinua
kalmu no konsentra tiha ba implementasaun Estratéjia Rekuperasaun Nasional ka National Recovery Strategy
(NRS). Konkorda tiha akordu finanseiru ida ho petisionárius, no halo tiha esforu hamutuk ida atu lori hikas ba
uma deslokadus hot-hotu iha railaran ka internally displaced persons (IDPs) hodi fo ba sira osan atu harii hikas
uma hamutuk ho forma asisténsia sira seluk, no atu aumenta programas kriasaun empregu prazu badak.. hafoin
prosesu konsulta no rejistu naruk ida, estabelese tiha sistema pensaun ida ba veteranus funu ukun‟an nian; sira
mos were simu tiha rekoñesimentu públiku nebé atraza kleur. Governu introduz tiha pensaun ba ema katuas-
ferik no defisiente sira, hodi nunee tulun kontribui tiha ba rendimentu disponível iha áreas rurais6. Relasaun
diak nebé estabelese neineik entre polísia no ezérsitu parese hahú ona no lao hela, nebé hatudu liu husi
kooperasaun ativu hodi duni tuir ator sira atake Fevereiru 2008 nian. Asaun sira ne‟e kontribui tiha ba
dimunisaun violénsia, no hatudu tiha sinal kompromisu efetivu Governu nian ba rekuperasaun ekonómika.
8. Maiski iha inisiativas nebé merese louvor tulun hakuran ona risku instabilidade politika seluk tan,
maibé seidauk halakon risku ne’e. Timor-Leste ni-nia experiénsia okupasaun kleur, hamutuk ho disputa
komplikadu lubuk ida nebé seidauk resolve no frustrasaun hafoin ukun‟an, provoka tiha aumentu ida iha
afiliasaun ba gang sira no grupu sira seluk nebé uza violénsia atu proteje sira-nia intereses ka rezolve7. Iha
ambiente ne‟e, independénsia iha parte forsa seguransa sira no funsaun públika vulnerável, no presiza atu
mantein ho kuidadu. Expetativa publiku nian hafoin ukun‟an a‟as, partikularmente desde nasaun ni-nia reseita
husi minarai no gas hahú suli mai. Populasaun aumenta lais teb-tebes, liu-liu iha área urbanu sira, no ekonomia
labele fo serbisu natón ba ema sira nebé tama iha merkadu traballu. Relatóriu Grupu Krize Internasional ida
foin lalais ne‟e fo tiha konsellu kontra internasional complacency ba Timor-Leste.8 Nudar rekoñesimentu ba
nasaun ni-nia frajilidade nebé sei iha, Governu husu ona Nasoens Unidas (UN) atu kontinua ho ni-nia prezensa
3 Hafoin eleisaun segunda ronda, Jose Ramos-Horta sai tiha Prezidente foun nasaun nian. Tanba la iha partidu mesak ida
mak manan kadeira natoon atu forma governu rasik ida, maka Prezidente konvida tiha AMP, nebee ex-Prezidente Kay
Rala Xanana Gusmao lidera, atu harii governu koligasaun ida, nebee simu posse iha Agostu 2007. 4 Frente Revoluciondria de Timor-Leste Independente.
5 Major Alfredo Reinado mak lidera, líder petisionárius nebé foti‟an rasik no anti-heroi polítiku, nebé mate durante
insidente ne‟e. 6 Bolsa de Mae, programa donativu eskala kiik ida ba inan vulnerável sira nebé haruka sira oan ba eskola, mos koko hela
iha sub-distritus iha nasaun laran. Governu ho tulun Programa Alimentar Mundial no sira seluk, fo daudaun donativus atu
suporta eliminasaun osan eskola, no kontinua finansia programa merenda eskolar iha eskala nasional. 7 Haree Avaliasaun Violénsia Armada Timor-Leste ka Timor-Leste Armed Violence Assessment, “Groups, Gangs, and Armed
Violence in Timor-Leste,” Issue Brief No. 2, Abril 2009. Estudu ne‟e hasai tiha konkluzaun katak iha dadus forte katak
afiliasaun iha grupus ne‟e diversifika no aumenta ona iha tinan hirak foin liu ba. Governu no sosiedade sivil hola ona
medidas atu jere no diminui dezenvolvimentu ne‟e, maibé presiza esforsus nebé organiza hamutuk iha frente keta-ketak. 8 Grupu Krize Internasional. 2009. Timor-Leste: No Time for Complacent, Asia Briefing No. 87.
polisial no atividades dezenvolvimentu polisia, no ba tropa estranjeiru sira atu pur enkuantu helan nafatin iha
nasaun ne‟e9.
9. Timor-Leste ni-nia ekonomia non-petróleu setor públiku mak domina (nebé kontribui tiha ho besik
45 purssentu husi PIB non-petróleu iha 2007), tuir kedas indústria no servisus (besik 28 pursentu), no
agrikultura (27pursentu10
). Liu três-kuartus husi populasaun nebé serbisu mak sei involvidu iha agrikultura
subsisténsia. Investimentu públiku no privadu nian iha 2007 estima tiha besik 26 pursentu husi PIB non-
petróleu, maiski ne‟e aumenta ona iha 2008 ba 46 pursentu11
ho aumentu iha despezas governu nian iha kapital
no dezenvolvimentu. Investimentu setor privadu nian iha 2007 estima tiha 5 pursentu12
deit. Setor privadu
formal kiik teb-tebes, fo serbisu ba ema besik 40,000 deit husi mao-de-obra total nebé liu 300,000.
10. Krize 2006 came on the heels of dezempeñu ekonómiku fraku durante tinan hat, durante tempu
nebé rendimentu real iha setor non-petróleu declined and poverty rose (parágrafu 17). Iha 2007 produsaun
kafé, Timor-Leste ni-nia exportasaun non-petróleu prinsipal, tun tiha besik 20 pursentu no PIB real non-
petróleu tun tiha 5.8 pursentu. Produsaun minarai no gas iha tasi-laran la afetadu. Ekonomia rekupera fila fali
iha 2007. Hafoin estabelesimentu misaun foun UN nian no despezas Governu nian nebé aas, kresimentu PIB
non-petróleu alkansa tiha 8.4 pursentu iha 2007 no 12.8 pursentu iha 2008.13
Maibé produsaun agrikola
diminui tiha iha 2007 nudar rezultadu husi rai-maran no infestasaun peste nian, inflasaun folin konsumidor
nian sae liu 10 pursentu iha tinan laran too Juñu 2008-maioria husi aumentu ida ne‟e hatudu aumentu ida iha
hahaan folin tanba tendénsia global14
11. Aumentu lais iha produsaun minarai no reseitas iha tinan hat liu ba impulsiona tiha surplus fiskal
no externu no permite aumentu makás ida iha despezas Governu nian.. Iha 2008, ho minarai folin sae to
nivel rekorde nian no produsaun aumenta, reseitas alkansa 490 pursentu husi PIB non-petróleu no surplus
fiskal sae ba besik 384 pursentu husi PIB non-petróleu. Iha 2008, RBI hamutuk US$2.7 billoens no RNB per
kapita hamutuk US$2,46015
(maiski PIB real per kapita non-petróleu, estimadu hamutuk US$334 iha 2008,
nudar figura reprezentativu diak liu ba rendimentu médiu ema Timor nian).
12. Timor-Leste benefisia husi rejime jestaun reseitas rekursu natural diak liu ida mundu nian16
. Tuir
Lei Fundu Petrolíferu 2005, reseita minarai hot-hotu depozita iha Fundu Petrolíferu ida. Rendimentu sira tenki
investe, no osan hot-hotu nebé hasai husi Fundu ne‟e kanalizadu liu husi orsamentu Governu nian. Provizoens
Lei Fundu Petrolíferu nian promove manutensaun valor real Timor-Leste ni-nia riku-soi minarai ba jerasaun
aban-bainrua. Tanba ne‟e osan nebé hasai tin-tinan husi Fundu Petroliferu hakruk ba limite máximu ida
9 Husi 2009-klaran, UN iha polísia 1,459 iha terrenu iha Timor-Leste, ho apoiu husi tropa internasional 815 (669 husi
Australia no 146 husi Nova Zelándia). 10 Democratic Republic of Timor-Leste: Selected Issues and Statistical Appendix, Fundo Monetário Internacional, 2008
(estimativas bazeadu ba PIB non-petróleu inkluzive UN). 11
Republic of Timor-Leste: Staff Report for the 2009 Article IV Consultation, Fundo Monetário Internacional, 2009
(investimentu exklui investimentu minarai/gas). 12 Democratic Republic of Timor-Leste: Selected Issues and Statistical Appendix, Fundo Monetário Internacional, 2008 13
Republic of Timor-Leste: Staff Report for the 2009 Article IV Consultation, Fundo Monetário Internacional, 2009. 14
Artigus ai-han kompostu ho 58 pursentu husi basket presu konsumidor nian ba Timor-Leste; besik sorinbalu husi ai-han
sira nee mak importadu. Relatóriu resente ida realsa tiha ligasaun sira entre nasoens afetadu husi desnutrisaun (husi nebee
Timor-Leste klasifikadu entre sanulu aas liu) no nasaun sira nebee hasoru inflasaun dijitu duplu iha 2007-2008. Haree
Banku Mundial, Rising Food and Fuel Prices: Addressing the Risks to Future Generations, Outubru 2008. 15
Estimativas RNB nebee sura ho métodu Atlas. 16 Estudu ida husi Peterson Institute 2007 husi fundus prosperidade soberanu 32 (uza dadus 2006) Timor-Leste ni-nia
Fundu Petrolíferu klasifikadu nudar terseiru fundu diak liu iha termus arranjus governasaun no dezempeñu jestaun nian;
segimentu ida iha 2008 klasifika tiha fundu nee iha kintu lugar husi fundus 34. Haree Edwin M. Truman. “A Scoreboard
for Sovereign Wealth Funds.” Dokumentu nebee aprezenta iha Konferénsia konaba Polítika Taxa de Câmbio Xina nian, 19
Outubru 2007, iha Washington DC; no Edwin M. Truman. A Blueprint for Sovereign Wealth Fund Best Practices. Peterson
Institute for International Economics Policy Brief No.PB08-3, Abril 2008.
bazeadu ba Rendimentu Sustentável Estimadu (ESI) ba tinan fiskal ne‟e. Proposta hasai osan bot liu ESI tenki
justika iha Parlamentu.
13. Maiski iha aumentu lais iha reseitas petróleu no gas, prevé tiha ona katak planus despezas
Governu nian ikus liu bot liu ESI. Iha Jullu 2008 revizaun orsamentu tinan-klaran, Governu halo
apropriasoens liu dala rua. Orsamentu retifikativu hamutuk US$788 milloens inkluildu provizaun ba US$240
milloens ba Fundu Estabilizasaun Ekonómiku ida, nebé sei uza atu sosa ka fo subsidiu ba ai-han, kombustível
no material halo uma. Retirada atual husi Fundu Petrolíferu iha 2008 de-faktu hanesan ho ESI, tanba despezas
nebé kiik liu fali gastus nebé espera atu halo no levantamentu saldu kas sira seluk. Iha projesoens petróleum
folin orasné17
, hein katak reseitas husi petróleum sei tun husi US$2.3 billoens iha 2008 ba US$1.58 billoens
iha 2009. Orsamentu 2009 propoin atu gasta US$681 milloens, nebé sei rekere atu bot liu ESI besik US$270
milloens18
.
14. Ezekusaun orsamentu aselera makás ona iha tinan hirak foin lalais ne’e, ho despezas osan kas
aumenta husi US$65 milloens iha 2005 ba US$lSO milloens iha 2006/07, no US$lOO milloens iha segundu
semestre 2007, no ba US$551 milloens iha 200819
. Ezekusaun orsamentu Kapital no dezenvolvimentu sae tiha
husi US$21 milloens iha 2007 ba estimadu US$88 milloens iha 2008. Ezekusaun nebé diak ona ne‟e hatudu
esforsu makás Governu nian atu halo simples prosedimentus, delega autoridade aprovizionamentu, no hakbiit
jestaun finanseira bázika no planeamentu estratéjiku iha Ministériu Finansas (MOF) no minitériu relevante sira
(doador sira suporta ativamente, ikus mai liu husi Programa Kapasitasaun iha Planeamentu no Jestaun
Finanseira, PFMCBP). Rekoñese tiha katak iha nesesidade ida atu reforsa tan kapasidade, partikularmente
tanba Governu ni-nia ambisoens investimentu (orsamenta ona US$205 milloens ba kapital no dezenvolvimentu
iha 2009).
15. Krize ekonómika global iha tiha impaktu diretu uitoan ba ekonomia maiski, hanesan iha nasoens
exportadores petróleum seluk krize ne’e hakuran tiha Timor-Leste ni-nia rendimentu petróleu no gas nebé
konstitui liu 95 pursentu husi reseitas nasaun nian. Petróleu folin tun tiha husi média ida hamutuk US$140
barril ida iha Outubru 2008 ba média anual projetadu ida hamutuk US$60 barril ida durante 2009, hodi hatún
tiha montante total rekursus sustentável nebé bele tau ba orsamentu. Orsamentu 2009 propoin aumentu despeza
ida besik 25 pursentu tanesak ho gastu atual iha 2008. Bazeadu ba petróleum folin prazu médiu ida hamutuk
US$60 barril ida hudi kampu atual sira nebé produz reseitas, taxas aumentu despezas orasné too 25 pursentu
tinan ida sei la sustentável no bele lori ba redusaun kuantidade Fundu Petrolíferu. Maiske rekoñese natureza
provizória aumentu despezas foin lalais ne‟e, maibé análize sira hatudu prioridade Governu nian mak tenki lori
despeza públika ba pista sustentável ida iha 201220
.
16. Ho aumentu non-petróleu kontinua impulsionadu husi despezas governu nian iha prazu badak,
halakon sasatan kapasidades ba implementasaun investimentu públiku no selesaun projetu kualidade diak
mak sei esensiál. Investimentu privadu parese kontinua kiik tanba Timor-Leste ni-nia ambiente konduzivu ba
setor privadu nebé sei fraku (parágrafu 21). Maiske mellorias lais iha kapasidade setor públiku nian no reforma
dezenvolvimentu setor privadu nebé halo tiha ho esforsu bot bele dudu aumentu PIB non-petróleu a‟as liu tan,
maibé riskus negativus hanesan volatilidade folin nebé makás no rupture iha merkadu ai-han no petróleu,
distúrbius polítikus no/ka sosiais, no planeamentu no ezekusaun despezas públikas nebé la-diak, nebé ida-ida
bele atraza prospek kresimentu nian. Projeta tiha atu inflasaun tun iha 2009, liu-liu tanba folin komoditas nian
nebé tun (nebé ni-nia aumentu provoka tiha maioria husi aumentu folin iha 2008). Fatór seluk ida iha deklínu
prazu badak inflasaun ni-nia kotuk mak apresiasaun dólar Amerikanu relativu ho moedas Timor-Leste ni-nia
17 Projesoens ne‟e bazeadu ba senáriu produsaun kazu ki‟ik no ba petróleu folin nominal fiksu ida ba periodu 2009-2013
hamutuk US60 barril ida. 18
Reseitas non-petróleu estimadu hamutuk US$84.3 milloens no ESI hamutuk US$408 milloens. 19
Iha AF 2006/07, Governu deside tiha atu muda husi siklu orsamentu ano fiskal ba ano calendário. Tuir mai prepara tiha
orsamentu meio-ano ida nebé engloba 1 Jullu-31 Dezembru 2007. 20
Republica de Timor-Leste: StaffReport for the 2009 Article IV Consultation, Fundo Monetário Internacional, 2009.
parseirus komérsiu nian, hanesan Indonesia no Australia. Maibé, tenki monitoriza didiak impaktu expansaun
fiskal nian ba kompetitividade. Konstranjimentus kapasidade absorptiva no despeza públikas nebé kontinua aás
nafatin iha probabilidade atu kria engarrafamentu oferta nian, no buat sira ne‟e ikus mai bele lori presaun
inflasionáriu no provoka apresiasaun iha ba taxa de cámbio real nebé sei prejudika kompetitividade Timor-
Leste nian iha loron aban-bainrua („Dutch Disease’).
Tabela 1: Projesaun Ekonómika Prazu Médiu
a/ Inklui UN b/ Exklui reseita Governu nian husi fan fos, ajénsias autónomus no programas doador nian.
c/ Exklui asisténsia internasional. Nota: Estimativas husi PIB real total no RNB orasné la iha, tanba auzénsia dadus konta nasional nebé konfiável. Fonte: IMF
Pobreza no meiu-de-vida
17. Objetivu Governu nian mak atu uza Timor-Leste ni-nia riku-soi petróleum atu lori redusaun
sustentadu ida iha níveis pobreza, nebé sei kontinua a’as nafatin. PIB non-petróleu real per kapita aumenta
tiha husi US$343 iha 200221
ba US$398 iha 2007 molok sae dala ida tan ba US$499 nebé estimadu ba 2008
(iha presu konstante 2000 nian).22
Maibé estimativa ikus liu hatudu, katak besik sorinbalu husi ema Timor sira
mak moris iha liña pobreza nia okos iha 2007, sae husi 36 pursentu iha 2001.23
Fundu Monetáriu Internasional
(IMF) estima katak PIB non-petróleiu tenki aumenta ba 7-8 pursentu tinan ida atu mantein pobreza keta sai aat
liu.24
Momentum demográfiku nasaun nian aumenta urjénsia ba dezafiu ne‟e: estimative taxa fertilidade ohin-
loron hamutuk oan 7.8 ba feto ida,25
no kresimentu populasaun netto anual bot liu 3 pursentu (populasaun
urbanu aumenta besik 5 pursentu tinan ida). Timor-Leste ni-nia populasaun sei nurak, ho 46 pursentu husi
populasaun mak idade kiik liu tinan 15. Ne‟e tau presaun bot ba provizaun servisu báziku; nia mos prejudika
makás nivel dezempregu 26
ohinloron nian nebé periogozu. Tuir estimativa ema foin-sae 15,000-16,000 mak
tama merkadu traballu tina-tinan,27
enkuantu empregu besik 9,500 deit mak tuir estimativa kria ona iha 2008.
18. Maiski Governu no parseirus dezenvolvimentu halo ona esforsu konsertadu, maibé
dezenvolvimentu umanu sei kontinua nudar dezafiu ida, liu-liu iha áreas rurais. Timor-Leste klasifikadu iha
15ª pozisaun husi 179 nasoens iha UNDP ni-nia Índise Dezenvolvimentu Umanu28
. Dezempeñu iha
21
República de Timor-Leste: Selected Issues and Statistical Appendix, Fundo Monetário Internacional , 2007. 22
República de Timor-Leste: StaffReport for the 2009 Article IF’ Consultation, Fundo Monetário Internacional, 2009. 23
Avaliasaun pobreza ikus liu ramata tiha iha 2003. Planeia ona atu halo atualizasaun ida ba 2009, hodi bazeia ba
rezultadus Survey Padraun Moris Timor-Leste 2007 ka (TLSLS). 24
República de Timor-Leste: Country Report No. 07/86, Selected Issues and Statistical Appendix. Fundo Monetário
Internacional, 2007. 25
Sensus 2004 estima tiha fertilidade hamutuk oan 6.95 ba feto ida ba 1999-2003. DHS 2003 fo tiha estimativa ida aas liu
hamutuk 8.3 ba 2002-2003 no hatudu tiha katak fertilidade aumenta makás ona desde 1998. 26
Dezempregu tuir estimativa hamutuk 8.5 pursentu iha nivel nasional no 23 pursentu iha areas urbanas, ho dezempregu
foin-sa‟e nian hamutuk 43 pursentu iha eskala nasional; maibé, númerus ne‟e la kaptura sub-empregu prevalente 27
Haree World Bank, “Population Growth and its Implications for Timor-Leste,” 2008. 28
Human Development Indices: A Statistical Update. United Nations Development Programme.
http://hdr.undp.org/en/statistics/data/hdi2008/. HDI sukat nasaun ida ni-nia realizasaun iha asegura ni-nia sidadaun sira
moris naruk no saudável ida, koñesimentu, no padraun moris desente/layak ida.
Indikador 2007 2008 2009 2010
(proj.)
Kresimentu PIB real non-petróleu (%) ai 8.4 12.8 7.4 7.5
Inflasaun (CPI, % mudansa, média periodu) 8.9 7.6 1.3 4.0
Saldo fiskal jeral (?h PIB non-petróleu) bi 37 - 4 8 -10
Saldo fiskal non-petróleu (“h PIB non-petróleu) -43 - 68 - 73 - 69
Saldo konta korrente (% PIB non-petróleu) ci 296 405 191 171
indikadores sósiu-ekonómiku lags behind média ba Azia Oriental no Pasífiku (EAP) ba nasoens ho rendimentu
kiik (Tabele 2), no progresu ba Metas Dezenvolvimentu Miléniu neineik tiha. Servisus saúde no edukasaun
estabelese hikas lalais ona hafoin krize 2006, maibé kualidade servisus nian no demanda ba servisus ne‟e sai
preokupante. Inskrisaun eskola primária tun tiha iha 2006, maibé hahú rekupera ona. Estudu Padraun Moris
Timor-Leste (TLSLS) informa katak 39.5 pursentu husi populasaun ho idade tinan 6 ba leten nunka ba
eskola29
. Taxa abandonu eskolar no repetisaun aas, no estudantes barak nebé ramata sira-nia edukasaun la
hetan kualifikasaun báziku nebé sira presiza atu partisipa iha merkadu traballu. Timor-Leste halo ona progresu
diak iha hatún taxa mortalidade labarik nian (husi 144 pur labarik 1,000 ho idade kiik liu tinan 5 iha 2000 ba
125 iha 2007),30
maibé desnutrisaun sei kontinua problemátiku (besik sorinbalu husi labarik sira ho idade kiik
liu tinan 5 mak sofre pezu menus iha 2007)31
. Sei iha nafatin sasatan jéneru bot iha edukasaun sekundária no
superior. Asesu ba servisus infra-estrutura sei kiik, ho 63 pursentu deit husi populasaun mak iha asesu ba bee
hemu seguru iha 2007, no 37 ba eletrisidade.32
Tabela 2: Indikadores Dezenvolvimentu Umanu
Nota: Inskrisaun brutu eskola primária refere ba inskrisaun total nudar proporsaun populasaun ho idade eskola primária
Fontes: Ministério da Educação; UNDP; Banku Mundial. Dadus ba 2007, ka resente liu disponível.
19. Ema Timor pursentu hitunulu-resin-hat hela iha áreas rurais, hanesan mos ho três kuartus husi
emakiak sira nasaun nian live. Maioria populasaun rural depende ba medida ida iha agrikultura ba sira-nia
sustentu, maibé produtividade kiik no seguransa ai-han la adekuadu. Um-tersu umakain sira Timor-Leste nian
depende exkluzivamente ba agrikultura subsisténsia, no 84 pursentu husi ema sira nebé empregadu serbisu iha
indústria agríkola, peskas, florestas, ka balada hakiak. Maibé atividades ne‟e kontribui tiha besik 27 pursentu
husi PIB non-petróleu iha 2007, no Timor-Leste ohinloron nudar importador líkidu ai-han, ho kuantidade
produsaun kolleita nian entre kiik liu iha rejiaun EAP.33
Iha 2007, besik 70 pursentu husi populasaun hasoru
pelu menus fulan ida ho konsumu ai-han menus, no familias pasa em média fulan tolu mak la iha fos ka batar
natón atu han (kuaze fulan hat iha áreas rurais).34
Maiske imprtánsia agrikultura uda-ben iha foho nian ba
seguransa ai-han no redusan pobreza, maibé sistemas ne‟e simu oha atensaun nebé la natón; politikas
29
TLSLS 2007 nudar temi iha Timor-Leste: Poverty in a Young Nation. 2008. 30
UNDP iha Timor-Leste. http://www.tl.undp.org/undp/rndgfour.html. 31 Ibid. 32
Ibid. 33 Media produsaun batar no hare 1.4 no 1.5 toneladas métrikas hektar ida, respetivamente. 34
TLSLS 2007.
Indikador Timor-
Leste
EA
P
Nasoens
Rendimentu
kiik
Esperansa vida bainhira moris (tinan) 61 72 57
Mane 60 70 56
Feto 62 74 59
Taxa mortalidade labarik (pur 1,000 nebé moris ho
vida)
47 22 80
Taxa literasia (% ema sira ho idada tinan 15 ba
leten)
50 93 64
Inskrisaun eskola primária (% brutu) 114 110 94
Inskrisaun eskola primária (% netu) 85 93 73
produsaun ai-han orasné konsentra ba hare irrigadu. Presaun ba rai agríkola aumenta daudan tanba populasaun
mos aumenta, nebé prejudika liu tan (no prejudikadu husi) degradasaun ambiental.35
20. Atu hamoris kresimentu makás iha ekonomia non-petróleu sei eziji produtividade aas liu iha
agrikultura, fornesimentu infraestrutura nebé suporta kresimentu (estradas, eletrisdade,
telekomunikasoens), melloria importante ida iha ambiente konduzivu setor privadu nian, no aumentu
quantum ida iha baze kompeténsias nasaun nian. Buat sira ne‟e hotu prefiguradu iha estratéjia
dezenvolvimentu emerjente Governu nian (alínea 27), maibé labele subestima/meremehkan natureza dezafiu
nian. Produtividade agríkola kontinua kiik tanba ni-nia natureza subsisténsia, no apoiu ba setór ne‟e desde
independensia la natón atu hasoru fatores fundamentais. Esforsus Governu no parseirus dezenvolvimentu nian
atu trata Timor-Leste ni-nia défise infraestrutura hatudu ona progresu uitoan, nebé hatudu restrisoens
finansiamentu nian, kapasidade administrative nebé fraku, no la iha abilidades téknikas iha Gobernu no setor
privadu. Hadia baze abilidades nasionais nudar propozisaun prazu naruk ida, no sei presiza investimentu bot no
sustentadu iha niveis hotu-hotu sistema edukativu nian.
21. Ajitasaun 2006 enfrakese liu tan konfiansa investidor nian: investimentu privadu estimadu tiha
hamutuk US$12 millowns iha 2007, 5 pursentu deit husi PIB non-petróleu. Estudus rua ikus liu Doing Business nian klasifika tiha Timor-Leste iha pozisaun 170 husi nasoens 181 iha mundu tomak kona-ba
fasilidade halo negósiu em jeral.36
Imaturidade setor privadu internu no ambiente nebé la favorável hatudu
falta de oportunidades ba emprezariadu Timor nian nebé la iha serbisu barak, no kapasidade fraka públiku nian
atu estimula surjimentu merkadus nian hafoin momentu nebá. Asesu ba finansas limitadu teb-tebes, ho mens
his 7 pursentu populasaun mak uza fasilidades bankárius. Nudar resposta ba kultura kréditu nebé ladiak no
ezekusaun fraku ba direitus kreditor nian, prejudikadu liu tan ho konflitu sivil foin lalais ne‟e, empréstimus
nebé la devolve aumenta tiha ba 28 pursentu hsi total empréstimus iha finais Marsu 2008. Sei presiza harii
rejistu kréditu ida. Maibè halo ona progresu diak iha expansaun mikrofinansas, nebé alkansa ona entre um-
kintu no um-kuartu husi umakain kiak sira maiske la iha kuadru regulador explisita ida.
Governasaun
22. Iha orgaun emerjente peskiza nian ida konabá kresimentu no extensaun korrpsaun nian, no
públiku Timorense haree nudar problema grave no kresente ida. Foin lalais ne‟e, pozisan nasaun nian tun
tiha iha klasifikasaun kona-ba Indise Persepsoens Korrupsaun Internasional, tun husi pozisaun 123 ba 145 husi
180 países entre 2007 no 2008,37
maiské provável katak deklíniu iha pontus ne‟e seidauk kaptura esforsus
resentes atu hametin responsabilizasaun funsionalizmu públiku nian. Maibé ho expansaun lais ida iha despezas
públikas, iha perigu ida atu hamosu desperdisiu. Iha tinan kotuk, públiku no média kestiona tiha kazus
aprovizionamentu balun (infraestrutura no materiais) no mos rigor operasoens aduaneiras. Kazu sira, se la trata
didiak, iha poténsia atu halakon konfiansa públiku nian.38
35
Modelu agrikultura lere-no-sunu no utilizasaun makás ai-sunu nudar kauzas prinsipais ba desmatamentu iha Timor-
Leste, nebé iha 1.2 pursentu husi kobertura florestal tinan ida, kontinua tama iha taxas lais liu iha Ázia du Leste.
Degradasaun rai mos afeta daudaun kualidade rai no bee nian, enkuantu peska kosteira parese submete ba explorasaun
makás. Haree World Bank, “Economic and Social Development Brief,” Agostu 2007, p. 23. 36
Doing Business 2008: Comparing Regulation in I78 Economies (klasifikasaun sira ne‟e ikus mai ajusta tiha atu reflete
mudansas iha metodolojia no adisaun nasoens 3), International Finance Corporation and World Bank, 2008; Doing
Business 2009: Comparing Regulation in 181 Economies; Ibid, 2009. 37 Indise Persepsaun Korrupsaun ka Corruption Perceptions Index buka atu sukat extensaun korrupsaun nian nudar ema
negósiu sira na analistas nasionais hatene. 38
ONGs no media lokais ativu iha asuntus governansa, hodi publika kazus alegasaun korrupsaun no komenta kona-ba
inisitivas xave governu nian atu promove diskusaun públika. Iha Jullu 2008, pur ezemplu, estudantes universitárius halibur
hodi protesta hasoru Governu ni-nia proposta aumentu orsamentu semestral, no em partikular akizisaun karreta ida ba
Deputadus 65 ida-ida. Estudantes temi kona-ba preokupasaun katak aumentu orsamentu bot ne‟e iha ambiente ida ho
ezekusaun orsamentu limitadu bele oportunidade ba korrupsaun elite. Maiski aprova ona medida ne‟e, asoens estudantes
nian prompted kobertura makás media nian no debate iha Parlamentu laran.
23. Timor-Leste halo ona progresu sólidu iha harí instituisoens atu salvaguarda responsabilizasaun
setór públiku nian, maibé sira-nia efikásia restrinjidu tanba kapasidade limitadu no mandatu legal nebé
dezenvolve neineik. Estabelese ona Gabinete Provedor dos Direitos Humanos e da Justiça (PDHJ) iha 2004 ho
funsoens komisári direitus umanus nian, ombudsman, no ajénsia antikorrupsaun. Orasne‟e Provedor livre ona
husi ni-nia responsabilidade ba kombate antikorrupsaun ho estabelesimentu Komisaun Anti-Korrupsaun
independente iha Juñu 2009 no nomeasaun Vice Primeiru Ministru ida ho mandatu atu trata asuntus
korrupsaun. Gabinete Inspector Geral (OIG), estabelese ba dala-uluk iha 2000, foin lalais ne‟e hetan ona
definisaun ba ni-nia poderes no mandatu liu husi lei orgánika ida. OIG responsável ba auditorias internas no
inspesaun, no mos investigasoens nudar resposta ba akuzasoens korrupsaun relasionadu ho ezeksaun
orsamentu públiku. Governu mos harii ona Comissão Função Públika independente ida ho mandatu atu hadia
orientasaun servisus, lideransa, étika no estrutura karreira, hamutuk ho poderes atu investiga komportamentu
ladiak no foti desizaun konabá medidas disiplinares. Instituisoens sira ne‟e hotu hasoru dezafius bot atu
dezenvolve kapasidade iha áreas responsabilidades nebé luan ho rekursus finanseirus limitadus. Instituisoens
setor justisa nasaun nian nebé frájil kolokadu tiha iha tensaun grave nia okos durante krize 2006, no konfiansa
públiku nian iha sira-nia efikásia seidauk estabelesidu. Kontinua halo nafatin esforss atu reforsa kapasidade
téknikus tribunal nian liu husi programas kapasitasaun, enkuantu sei depende hela ba juizes internasionais nebé
halao knar interinu.
24. Efikásia Parlamentu nian iha diskti no aprova leis no ezamina orsamentu hetan ona melloria
makás desde independénsia, no deputadu sira vokal liu tan konabá asuntus responsabilizasaun setór
públiku nian. Maiski iha ona ganhus ne‟e, kapasidade Parlamentu nian atu halao fiskalizasaun efikáz kontinua
restrinjidu nafatin tanba la iha kompeténsia téknika e experiénsia entre deputads, no mos natureza polìtika
papel lejislativu no fiskalizasaun nian.
25. Iha 2008, ho baze iha abordajen Fundu Petroliferu nian, Governu lansa ona Modelu de
Transparénsia Timor-Leste nian at tulun públiku kompriende didiak prosesu jestaun rekursus liu husi
ezekusaun orsamentu). Timor-Leste mos implementa hela Extractive Industries Transparency Initiative
(EITI) ka Inisiativa Transparénsia Indústrias Extrativas, nebé promove publikasaun no verifikasaun pagamentu
kompañias nian no reseitas governu nian husi extrasaun rekursus, no manifesta ona interese iha abordajen EITI
++.39
26. Iha ni-nia intensaun atu uza reseitas minarai nasaun nian atu aselera dezenvolvimentu, Governu
hetan difikuldade tanba kapasidade administrativu no planeament limitadu no sistemas responsabilzasaun
públika nebé seidauk dezenvolve didiak. Ne‟e hamosu riskus lubuk ida:
(i) Hasai barak liu fali ida nebé sistema bele suporta: Fokus forte Governu nian iha 2008 nebé tau ba
estabilizasaun tetu didiak tiha no lori ona progresu vizivel. Nudar pontu fokal mudansas ajenda
Governu nian, hodi ajusta ambisaun kapasidade sei sai difísil liu tan, no ezijénsias ba instituisoens
estadu nian nebé fraku sei aumenta makás.
(ii) Inkonsisténsia polítika: Risku ida ne‟e sei agrava se Timor-Leste nia parseirus dezenvolvimentu la
konsege ezamina no transfere experiénsia internasional kona-ba eskolla polítika difisil nebé involvidu
iha tranzisaun husi estabilizasaun prazu badak ba diversifikasaun ekonómika iha prazu naruk. To‟o
39 EITI nudar inisiativa internasional ida nebé involve governus, kompañias, no sosiedade sivil nebé serbisu atu reforsa
transparénsia no boa governansa liu husi publikasaun regular no verifikasaun pagamentus kompañias nian no reseitas
governu nian husi petróleu, gas, no atividades explorasaun. EITI++, ka abordajen korrente de valores, buka atu tulun
nasoens iha sira-nia esforsus atu traduz rikeza mineral ho buka atu tulun nasoens iha sira-nia esforsus atu konverte mineral
no hidrokarbonetu ba dezenvolvimentu sustentável hodi konsentra ba aspetus hotu-hotu korrente de valores indústrias
extrativas nian, husi konsesaun kontratu no lisensas, ba monitoramentu operasoens, ba kobransa taxas no direitus ba
jestaun no alokasaun reseitas, no ikus liu ba politikas dezenvolvimentu no projetus sustentáveis.
ohinloron, akonsellament polítiku kontinua inkonsistente, la koordenadu, no personalizadu makás, no
la hatudu apresiasaun natón ba insentivus polítikus nebé dezafia lideransa nasaun nian.40
(iii) Expansaun fiskal lais: Temi liu deit iha alíneas 15 no 28, katak risku ida ne‟e bele lori ba hamohu
riku-soi nasaun nian no ba perturbasoens makroekonómikas.
(iv) Desperdísiu, ka halo eskolla la diak ba projetus, ezekusan la efisiente no korrupsaun: La iha
informasaun sistémiku konabá kualidade gastus públikus nian, maibé kapasidade ida nebé aumenta
daudaun atu gasta iha ambiente ida ho kapasidade-kiik eziji kompromisu politiku sustentadu ba
auditoria públika rigorozu ida, hanesan mos ba métodus „objetivu‟ ba avaliasaun projetu no estudus
viabilidade. (Haree mos alínea 22).
(v) Dezafius ba autoridade estadu nian: Iha nesesidade ida atu lejitimiza liu tan papel estadu nian (nudar
buat ida distintu husi instituisoens tradisionais, no estruturas sosiais nebé mosu durante okupasaun).41
Krize 2006 hatudu tiha defisiénsias iha kapasidade autoridades tradisionais no mos formais atu jere
konflitu, no mos poder destrutivu husi trauma sosial nebé la rezolve husi tempu okupasaun. Enkuantu
estadu aumenta ni-nia alkanse ba moris no asuntus ekonómikus sidadaun sira nian, maka sei presiza
esforsu determinadu ida atu kria parsearuas nebé rekoñese direitus no entitlements nebé ezisti tiha
nanis ona.
IV. VIZAUN DEZENVOLVIMENTU TIMOR-LESTE NIAN
27. Vizan Governu nian kona-ba dezenvolvimentu dinámiku no hatudu ni-nia fiar’an nebé aumenta.
Deklarasan inisial sira hafoin Governu atual simu pose iha Agostu 2007 enfatiza tiha estabilidade. Estratéjia
Rekuperasan Nasional 2007 (National Recovery Strategy (NRS)) salienta tiha nesesidade atu enfrenta dezafius
ba ni-nia autoridade nebé IDPs, bandos jovens, no petisionárius koloka.42
Apoiu doador nian ba NRS
empakotadu iha konjuntu Prioridades Nasionais (PNs) de rezumu. PNs 2008 nian hatudu sa mak Governu fiar
prezisa atu prevene epizódiu konflitu seluk tan mosu: reforma ba instituisoens seguransa; reintegrasaun
petisionárius; lori hikas deslokadus ba uma; estabelesimentu pensoens ba veteranus, idozus no defisientes; no
kriasaun empregu ba foin-sa‟e sira liu husi servisu mao-de-obra intensivu. PNs nee mos identifika ona series
asoens „estrutural‟ nebé pretende atu apoia dezenvolvimentu setor privadu, melloramentu kapasidade setor
petróliferu no jestaun rekursus, produtividade agríkola, edukasaun no prestasaun servisus saúde, no dezempeñu
no transparénsia setór públiku. Progresu iha ajenda prazu médiu lad´n klaru du ke iha dominiu estabilizasaun
nian, maiski halo ona melloria sistémiku importante e iha jestaun finansas públikas (alínea 14).
28. Ikus liu Primeiru Ministru no Govern hahú formula ona vizaun dezenvolvimentu prazu naruk liu
ida. Tinan 2009 ba dala uluk nudar “Tinan Infraestrutura nian”. Vizaun nee tuir mai hola tiha forma nudar
movimentu ambisiozu ida atu foti nasaun nee husi mukit laran liu husi esforsus intensifikadus atu harii baze
ida ba kresimentu non-petroliferu sustentadu. Sei defini hela abordajen prazu naruk ne‟e, nebé aprezenta
oportunidades no foti kestoens estratéjikus importante es. Dadus husi nasoens seluk nebé dezenvolve‟an hela
40
Nudar ezemplu ida ba ida ne‟e iha domíniu dezenvolvimentu institusional, Governu deklara 2008 nudar Tinan Reforma
Administrativa no halo tiha planus atu kria komisaun funsaun públika ida, aumenta poderes auditoria no dependénsia GIG
nian, no estabelese komisaun anti-korrupsaun ida. Programas ne‟e hotu responde ba nesesidades importantes, programas
sira ne‟e hotu responde ba nesesidades importantes; tau hamutuk, no iha forma nebé rekomenda,sira eziji makás
kapasidade nasional no hamoru kestoens kompleksu konsisténsia nian ho arranjus konstitusionais nebé estabelese ona. 41 Atu hatene tan kona-ba papel instituisoens tradisionais iha harii estadu no harii nasaun iha Timor-Leste, haree pur
ezemplu Boege et al, On hybrid political orders and emerging states: State formation in the context of Ifragility ‟, Berghof
Research Center for Constructive Conflict Management, 2008; T. Hohe, The clash of paradigms: International
administration and local political legitimacy in East Timor, Contemporary Southeast Asia, Vol24, No 3, December 2002;
and J. Trindade in D. Mearns (ed), Reconciling conflicting paradigms: An East Timorese vision of the ideal state in
Democratic Governance in Timor-Leste: Reconciling the local and the national, Charles Darwin University Press, 2008. 42 Estratéjia Rekuperasaun Nasional reflete serbisu nebé halo ona iha parsearia ho parseirus dezenvolvimentu iha
International Compact for Timor-Leste, ho UNMIT kaer papel lideransa ida.
hatudu katak ritmu husi „impulsu bot‟ ida presiza kalibrasi ho kuidadu; expansaun fiskal lais bele estimula
demanda agregadu iha prazu badak, maibé efeitus iha prazu médi iha tendénsia atu negativu.43
Aatu garante
kresimentu sustentadu, Governu sei presiza avalia trade-offs bázikus no komplementaridades entre
investimentus no mos kontrola kualidade gastus nian ho kuidadu, nebé téknikamente nudar tarefas ezijentes.
Aumentu forte ida iha despezas Governu nian bele mos tau iha sustentabilidade iha risku;44
se kompromisu sira
kontinua aumenta no folin petróleum nian kiik nafatin, maka sei susar atu mantein niveis no padraun
prestasaun servisus nian. Tanba halo nafatin despezas bot liu ESI sei halakon valor real rikeza petróleu nasaun
nian, maka tenki dezenvolve kritériu ekonómiku klaru ba despezas nebé bot liu ESI (pur ezemplu, limita
despezas ne‟e ba investimentus nebé promete taxa retornu ekonómiku aas). Importante e mos atu analiza kazu
dividas públika nian, tanba ida ne‟e oferese alternativu ida atu depende ba Fundu Petrolíferu (ho kondisaun
katak tusan ne‟e ho termus konsesionais, katak kapasidade jerensiamentu apropriadu estabelese ona no katak
kustu empréstimus nian kiik liu rendimentu nebé lakon husi ativus Fundu Petrolíferu nian)45
no aumenta
kapasidade nasional liu husi sub-kontratasaun. Importante e mos investimentu barak setór privadu nian, hodi
nunee evita inlasaun folin fator nian
V. REVIZAUN BA GRUPU BANKU MUNDIAL NI-NIA
EMPEÑAMENTU ULUK NIAN
Progresu iha CAS ba AF2006-2008, no Lisoens nebé Aprende ona
29. CAS ida uluk konstroi tiha haleu Governu ni-nia primeiru Planu Dezenvolvimentu Nasional no iha
tiha pilar estratéjiku tolu: provizaun servisus sustentáveis, kriasaun empregu produtivu, no reforsa
governansa. Konsiderasoens kona-ba juventude no jéneru komún ba pilares hotu-hotu. Implementasaun CAS
tenki iha ligasaun forte ho Programa de Apoiu ba Konsolidasaun ka Consolidation Support Program (CSP),
matrix relasionadu ho apoiu ba orsamentu iha programas Governu no doador nian nebé serve tiha nudar
mekanizmu útil ida ba koordenasaun asisténsia parseiru dezenvolvimentu nian. Implementasaun CSP hetan
suporte husi PFMCBP, nebé dezeña tiha atu fo apoiu sistémiku ba planeamentu, preparasaun, ezekusaun no
monitorizasaun orsamentu. CSP no PFMCBP komplementa tan ho operasoens espesifikas ba setór no
atividades asisténsia téknika.
30. Hafoin krize 2006, Banku muda tiha énfaze programátiku ba estabilizasaun iha prazu badak, hodi
uza projetus existentes no projets foun nudar plataformas no mantein diálogu kontinyu ho Governu no
doadores. Énfaze prinsipal iha PFMCBP atu halais gastus Governu nian (sein lakon kontrole fidusiáriu), hodi
fo baze fundamental ba programas subsídiu familiar nebé Governu implementa iha 2008. Supervizaun ba
projetus rua Banku nian iha nivel setor, Projetu de Apoiu ba Setor Edukasaun ka Education Sector Support Projetu (ESSP, AF2007) no Projetu de apoiu ba Planu Estratéjiku Setor Saúde ka Setor saúde Strategic Plan
Support Projetu (HSSP-SP, AF2008), konsentra tiha ba manutensaun no/ka restaurasaun provizaun servisu
báziku no bat rata nesesidades zonas rurais nian, enkuantu Projetu Dezenvolvimentu Juventude ka Youth
Dezenvolvimentu Projetu (YDP, AF2009) pretende atu trata asuntu exkluzaun jovens nebé la iha serbisu husi
43 Nee bele mosu tanba gastus pro-sikliku nebé lori ba konsumu no aumenta makás output, nebé la sustentadu bainhira
konsumu diminui fali ba rates tendénsia nian. Nunee mos bele iha aumentu ouptut durante prazu badak husi despezas
investimentu, nebé la hamoris output adisional tanba diresionamentu ladiak ka tanba la iha despezas orasne‟e. Haree
Fiscal Policy Responses to the Current Financial Crisis: Issues for Developing Countries, World Bank, December 2008. 44 Pur ezemplu, salarius no ordenadus, maiski 14 pursentu deit husi orsamentu jeral 2009, ekivalente ho 25 pursentu husi
ESI; ne‟e bele aumenta liu tan se implementa duni planus desentralizasaun. Kompromisu bot seluk mak implikasoens
rekorrentes husi gastus infraestrutura nian nebé aumenta lalais, entitlements husi despezas protesaun sosial, no forsas
seguransa nian nebé orasne‟e daudaun doadores mak selu ho osan nebé la tama orsamentu. 45
Debate ne‟e komplikadu tanba kestoens kona-ba viabilidade kampus gas Greater Sunrise nian nebé kiik liu folin
petroleum no gas nian. Kampu gas ida ne‟e reprezenta aumentu bot ida iha reseita potensial sira se nia komesa produz ona.
Governus Australia no Timor-Leste konkorda ona atu fahe reseitas Greater Sunrise nian 50:60, maiski sei halo nafatin
negosiasoens kona-ba fatin pipeline husi kampu Sunrise (ho Timor-Leste hakarak tebe-tebes atu haree pipeline ne‟e mai
iha kosta-sul nasaun nian, hamutuk ho fábrika gas natural líkidu).
korrente ekonómika. Enserramentu Fundu Fidusiáriu ba Timor-Leste ka Trust Fund for East Timor (TFET),
nebé finansia tiha hamutuk projetus 18 nebé Banku administra husi 2000,46
tulun simplifika ona portfolio
Banku nian. Em vez de CSP, nebé sai tiha vítima husi ni-nia susesu rasik,47
definisaun PNs 2008 rekoñese tiha
nesesidade ida ba foku makás liu tan ba prioridades dezenvolvimentu Governu nian, em vez de apoiu
orsamentu doador nian.
31. Traballu operasional hetan tiha apoiu husi programa análize forte ida nebé bazeia ba abilidades
téknikas Grupu Banku nian no experiénsia internasional. Iha CAS okos, Grupu Banku halo ona estudus
kona-ba Planu Dezenvolvimentu Nasional, politika veteranus, politika juventude no empregu, eletrifikasaun
zona rural, no dezenvolvimentu setor privadu no setor finanseiru. Hafoin krize, Banku enfatiza tiha
fleksibilidade iha traballu analítiku, hodi explora tópikus krítikus hanesan juventude no redes de seguransa no
tulun Governu foun ho dokumentus politika no aprezentasoens kona-ba kestoens-xave.
32. IFC hahú ona operasoens iha Timor-Leste iha Agostu 2006 no serbisu ona ho Investment Climate
Advisory Service (FIAS) ka Servisus Akonsellamentu kona-ba Klima Investimentu no Banku Mundial atu
tulun kria plataforma ida ba dezenvolvimentu setor privadu. IFC ni-nia serbisu konsentra tiha liu-liu ba
promosaun diálogu entre governu-emprezas, simplifikasaun start-up ba negósius no prosedimentus
lisensiamentu nian, no dezenvolve lejislasaun nebé promove dezenvolvimentu setór privadu. Traballu
diagnóstiku nian kona-ba klima investimentu halo ona iha kuadru Doing Business nia okos, hodi fo baze ba
diálogu espesífiku país nian haleu prioridades reforma nian. Nudar rezultadu husi ida ne‟e nia aumenta liu husi
pontu ba fokus hotu-hotu nebé bele foti atuasaun.
33. Maiski iha interrupsoens 2007-2007 nian, realiza ona progressus iha diresaun ba rezultadus nebé
estabelese ona iha CAS. Atende ona etapas prinsipais balun: kria ona instituisoens atu apoia investimentu
privadu, halakon ona osan eskola, hadia ona planeamentu no monitoramentu rezultadus setor saúde nian,
prepara ona estratéjia seguransa ai-han ida, veteranus simu ona rekoñesimentu ba sira-nia servisu, Loke ona
Gabinete Provedor nian, halo auditoria ba ba reseitas Fundu Petrolíferu no pagamentu kompañias nian, no
delega ona responsabilidades despezas no aprovizionamentu nian. Maibé iha áreas seluk, progresu paradu tiha.
Atrazu importante e liu mak iha kriasaun empregu, reforma funsaun públika (maiske harii ona Komisaun
Funsaun Públika ida), no fasilitasaun ambiente pozitivu ida ba dezenvolvimentu setor privadu.
34. Prepara ona esbosu Relatóriu Progresu CAS ida iha final period CAS48
molok muda ba ISN ida, fo
lisoens importante es atu informa ISN. Entre sira, mak tolu tuir mai, no aplika ba Grupu Banku Mundial no
mos ba komunidade doador luan liu:
(i) Lisaun jeral mak katak manutensaun estabilidade sosial rekere liu tan manutensaun lei no orden: nee
signifika fo atensaun barak ba tensoens no expetativas fundamentais.49
Maiski poténsia atu mosu hikas konflitu
ema kompriende didiak, maibé koñesimentu nee la influensia adekuadamente dezeñu programa doador nian.
Fokus ida explísitu liu ba asegura distribuisaun rezultadus tamjíveis iha prazu badak, bele tulun hadook krize
2006. Pur ezemplu, Banku identifika ona juventude nudar pontu de inflamasaun, maibé hodi halo nia sai tema
46
TFET selu tiha projetus Banku nian iha setores agrikultura, edukasaun, enerjia, saúde, setor petróleu, no
dezenvolvimentu emprezas kiik no hamutuk hotu liu US$200 milloens. Nuné mos iha TFET projetu nen mak Banku
Aziátiku ba Dezenvolvimentu (Asian Development Bank) administra. TFET rejista US$59.8 milloens iha kompromisus iha
tinan nebé nia iha atividade barak, 2000, no hahú taka iha AF2010. 47
Iha nebá doadores no departamentus Governu nian sinti katak hatama asaun ida iha matriks rezultadus CSP sei rezulta iha
konsentra atensaun barak liu tan – nudar rezultadu husi nee nia expande tiha liu husi pontu foku hotu-hotu nian nebé bele
implementa. 48 Esbosu CASPR submete ona ba revizaun Komisaun Operasoens Rejionais Banku nian iha 21 Abril 2008, hafoin ida
ne‟e Diresaun Banku nian desidi ona atu muda ba ISN. Preparadu besik períodu CAS rohan, esbosu CASPR ne‟e serve
nudar Relatóriu Konkluzaun esbosu CAS nebé sei tau iha apéndise CAS ba Timor-Leste tuir mai. 49 Revizaun 2006 nian ida kona-ba experiénsia Banku nian ho estadu frájil sira argumenta katak tenki iha fokus ida tetu
didiak iha Timor-Leste kona-ba promove paz liu husi fo benefísius ekonómikus: Engaging with Fragile States; An IEG
Review of World Bank Support to Low-Income Countries Under Stress. Independent Evaluation Group, World Bank, 2006.
CAS „transversal‟ de faktu diminui tiha asuntu nee husi atensaun direta. Hafoin krize nee mak Banku halo tiha
serbisu analítiku alvejadu ba dezempregu juventude (estudu Dezenvolvimentu Juventude no Merkadu Traballu
AF2008)50
no define tiha ho forma klaru estratéjia juventude multisetorial ida (relatóriu Juventude iha Krize
AF2008), husi nebé mosu tiha projetus komplementares tolu - YDP (AF2009), proposta Programa Workfare
Nasional (National Workfare Program (NWP, AF2010)) no Projetu Edukasaun Segunda Oportunidade
potensial ida ka Second Chance Education Projetu (SCEP, AF2011). Importante liu mak, serbisu ida ne‟e
inkorporadu iha lideransa forte Governu nian. NRS 2007 haksoit husi Governu ni-nia apresiasaun urjente ba sa
mak presiza atu restaura estabilidade sosial no konfiansa públiku nian).
(ii) Kapasitasaun setor públiku nebé sukses depende ba kompromisu sustentadu Governu nian – no
disiplina doador nian. Governu no doadores expressa tiha frustrasaun ba kriasaun kapasidade nebé neineik iha
Timor-Leste. Fundamental ba estabilidade iha situasaun pos-kcnflitu mak lejitimidade Governu nian,51
no
lejitimidade nee aumenta (ka diminui) makás tiha husi Governu ida ni-nia kapasidade atu ezekuta ni-nia
mandatu didiak. Governu Timor ni-nia esforsu atu atu harii aparellu estadu nian huzi kraik ba leten benefisia
tiha husi ezemplu internasional apropriadu lubuk ida, em partikular adaptasaun modelu Noruega ba governansa
rekursus naturais ho estabelesimentu Fundu Petrolíferu. Iha oportunidades seluk (pur ezemplu,
dezenvolvimentu setor saúde), Governu hatudu ona klareza vizaun no ezekuta ona lideransa forte. Maiski
nuné ativizmu doador nian nebé iha intensaun diak maibé la koordinadu didiak, dalaruma hamate kapasidade
absorptiva, rezulta iha inisiativas barak demais, disempowering asesores expatriadus barak nebé okupa
pozisoens liña, no dalabarak, lakon tiha kapasidade ezekusaun lokal.
(iii) Iha tiha fallansu sériu no prejudisial ida atu kria kondisoens konduziveis ba hamoris setor privadu
lokal vibrante ida (alínea 21). Iha buat barak nebé Governu tenki halo atu simplifika prosedimentus no hadia
transparénsia (pur ezemplu iha entrega kontratus bot); efisiensia no konfiansa públiku nian sei esesnsial se
Governu ni-nia ambisoens dezenvolvimentu orasnee atu realiza. Maiski ajenda nee kritiku, iha mos nesesidade
ba komunidade doador atu komplementa esforsu halakon sasatan regulatóriu barak ho énfaze ida ba
diversifikasaun no kompetitividade. Nee sei eziji ita atu kompriende didiak liu poténsia ba setores oi-oin,
inkluzive merkadoria agrikultura alternativu, servisus, no turizmu, atu serve nudar fontes alternativus
kresimentu nian hodi konsidera arrendamentu rekursus nebé aas. Kompriensaun nee sei permite atu tau alvu
diak liu ba esforsus kapasitasaun ba instituisoens relevantes, inkluzive merkadus suporte ba fatores prinsipais
hanesan rai no finansas.
Dezempeñu Portfolio no Riskus Fidusiárius
35. Portfoliu Timor-Leste Banku nian partilla karateristikas barak ho karateristikas iha estadu frájil
no afetadu husi konflitu sira seluk. Durante AF2005-2007, besik 75 pursentu husi projetus sai husi portfolio
iha estadus frájeis no afetadu husi konflitu hetan klasifikasaun satisfatóriu, maiski nível nee tun tiha ba 49
pursentu ba Afrika. Dezempeñu portfolio nian iha Timor-Leste tun tiha iha faixa ida nee nia laran, ho 58.8
pursentu husi projetus nebé sai tiha iha tinan lima liu ba simu klasifikasaun satisfatória husi Banku ni-nia
Grupu Avaliasaun Independente Banku nian ka Independent Evaluation Group (IEG). Kualidade entrada nian
sai tiha preokupasaun ida, maiski, ho avaliasoens projetu Banku Mundial nian hatudu katak operasoens balun
sofre tiha tanba ámbitu ambisiozu demais no dezeñu komplikadu demais.52
36. Maiski iha ambiente operasional kompleksu ida no muda lalais, projetu ida deit iha portfolio mak
submete ona ba restruturasaun formal. Hodi rekoñese nesesidade ba fleksibilidade ba oin, diresaun Banku
nian sei adopta abordajen ida sistemátiku liu ba supervizaun durante periodu ISN. Nudar parte husi esforsus
50
World Bank, Youth Development and the Labor Market, 2007. 51 Fragile States; Securing Development. Diskursu Robert B. Zoellick nian iha Intitutu Internasional ba Estudus
Estratéjikus iha Geneva, Suíça, 12 Setembru 2008. 52 Haré, pur ezemplu, IEG ni-nia Relatóriu Avaliasaun Dezempeñu Projetu (Project Performance Assessment Report) ba
1o, 2
o, no 3
o Programas Apoiu Tranzisaun, Relatóriu Konkluzaun no Rezultadus Implementasaun (Implementation
Completion and Results Report) ba CSP I, no QER nebé diskuti ona iha alínea 37.
Banku nian atu desentraliza kapasidade téknika ba terrenu, foin lalais ne‟e Jerente Operasoens ida serbisu tiha
iha eskritóriu Sydney no númeru pesoal tékniku iha Dili aumenta ona (alínea 50). Nomeasoens ne‟e sei garante
katak jestaun portfolio simu atensaun sustentadu durante period ISN. Planeia tiha ona análize portfolio
kompriensivu ida ba AF 10, rezultadus husi análize ne‟e sei informa abordajens operasionais iha loron aban-
bainrua. Sei halo revizoens projetu prazu médiu imédiatu, no sei reestrutura projetus tuir nesesidade no
bainhira nesesáriu. Halo hela reestruturasaun ba PFMCBP no atualiza ona ba estatus satisfatóriu (Kuadru 1).
37. 2008 Quality Enhancement Review (QER) programa Banku nian iha Timor-Leste insentiva fokus
bot liu, simplisidade iha konsepsaun projetu nian, no akompañamentu diak liu iha serbisu analítiku.53
QER
suporta tiha papel Banku nian iha in helping convene doadores haleu ajenda hamutuk ida, inkluzive utilizasaun
programas setoriais nudar meiu ida atu hakuran volume ezijénsias diferentes doador nian ba Governu – maibé
kritika tiha konsepsaun SWAPS Bank nian nudar komplikadu demais no nuné auto-destrutivu. QER expresa
tiha preokupasaun kona-ba impaktu ladiak serbisu analítiku Banku nian (ezemplu, ba saúde, protesaun sosial
no empregu ba foin-sa‟e sira), implika katak foku atensaun Banku nian barak liu fo ba produtu rasik du ke ba
katalizasaun mudansa. Maiski QER subestima tiha tempu nebé nia presiza atu traduz análize iha asaun (nudar
ezemplu ida, traballu analítiku 2007 kona-ba merkadus traballu nian no dezempregu foin-sa‟e lori diálogu
durante tinan rua atu mosu nudar proposta NWP), prinsipiu báziku ida ne‟e influensia tiha maneira oin sa
Banku halo traballu analítiku iha Timor-Leste. Ezersisius nebé lao hela kona-ba dezenvolvimentu rural no
produtividade agrikola, fahe ba malu benefisius rekursus naturais nian, no kapasitasaun substitui tiha abordajen
ida orientadu ba relatóriu ho series debates interativus, aprezentasoens no notas polítikas nebé projetadu ho
públikus espesíifikus iha neon – enkuantu konkluzoens estudu populasaun 2008 aprezenta tiha iha forma
gráfiku ba sesaun Parlamentar ida.
38. Maiski iha realzasoens bot tinan kotuk nian, aumentu dramátiku iha despezas Governu nian no
níveis kiik kapasidade Governu nian atu kria ambiente ida ho risku fidusiáriu a’as. Dezafius mak hanesan
falta pesoal kualifikadu, kontabilidade la diak, la iha kapasidade lokal atu halo auditoria no investigasoens, no
sistema sansoens ofisiais no judisiais nebé fraku. Maiski hadia daudaun ona sistemas jestaun finanseira
(ministérius relevantes orasne‟e oha ona asesu ba sistema informasaun jestaun finanseiru integradu,
FreeBalance), funsoens kontrolu internu no auditoria independente mak ligasaun fraku liu sira iha korrente
jestaun finanseira públika. Halo daudaun ona esforsus atu klarifika funsoens auditoria liu husi revizaun ba lei
jestaun finanseira públika, maibé MOF no ministérius relevantes seidauk harii funsaun auditoria interna
kredível ida. GIG, nudar orgaun auditoria interna Governu nian sei fraku nafatin, no seidauk harii Tribunal
Supremu Kontas, Taxa, no Auditoria nebé konstituisaun prevé, nebé halo Governu la iha Instituisaun Supremu
Auditoria ida.54
Iha mos fluxu bot iha rejime aprovizionamentu nasional, ho implementa daduaun ona leis no
diretrizes foun iha Governu laran hamutuk ho desentralizasaun autoridade makás iha gastus ba ministérius
relevantes no autoridades lokais nebé foin hamriik. Sei iha nafatin frakezas iha sistemas no prosesus
aprovizionamentu , maibé, no gañus kapasidade nian seidauk dezenvolve ho velosidade hanesan ho demandas
despezas nebé aumenta lalais. Nudar konsekuénsia husi dezafius ne‟e, sei kontinua implementa programas
Banku nian iha Timor-Leste liu husi Unidades Implementasaun Programa ka Program Implementation Units
(PIUs) durante period ISN.
39. Iha ISN okos, Grupu nee sei trata riskus fidusiárius ne’e liu husi reformas nebé apoiadu iha
ámbitu PFMCBP nian, no liu husi supervizaun projetu avansadu. Iha domíniu jestaun finanseira, programas
Banku nian ou muda ona ba FreeBalance ka iha prosesu atu muda. Durante periodu ISN, serbisu ne‟e sei inklui
revizaun inisial ida ba prosesu reforma aprovizionamentu, inkluzuve lejislasaun, regulamentus no orientasoens,
no kapasidade iha ministérius liña. Banku mos sei kontinua serbisu ho MF atu hadia kontroles internus no
kapasidade auditoria. Dezenbolsu subvensoens kiik komprometidu tiha tanba kapasidade ezekusaun Governu
nian fraku hamutuk ho supervizaun Banku nian nebé esporádiku, nebé rezulta iha record keeping ladiak no la
53 Quality Enhancement Review: Paclfic Islands. Quality Assurance Group, World Bank, 2008. 54
Auditor komersial ida, nebé responsável mos ba auditoria annual sira kontas programa Banku nian, halo ona
auditoria anual ida ba kontas governu nian; sei halo hela auditoria ida ba periodu husi 1 Jullu 2007 ba 31 Dezembru
2008, tuir mudansa ba tinan fiskal Governu nian.
iha atensaaun ba prosedimentus enserramentu; nudar resposta, monitoramentu donativus Banku iha país
reforsa ona. Atividade aprovizionamentu iha projetus Banku nian iha projetus Banku nian sei kontinua eziji
supervizaun makás no kriatividade xefes ekipa tarefa Banku nian; nunee mos, presiza avaliasaun
aprovizionamentu foun ida atu hafoun Relatóriu Avaliasaun Aprovizionamentu de País ka Country Procurement Assessment Report (CPAR) nebé halo iha 2002. CPAR atualizadu ida sei tulun makás Governu
bainhira nia harii mekanizmus no abordajens foun, no bele tulun simplifika prosesus komplikadus no hakuran
presaun ba funsionárius Governu nian nebé sobrekarregadu (pur ezempu, liu husi uzu apropriadu
empakotamentu kontratu nian).
VI. ESTRATÉJIA INTERINU GRUPU BANKU MUNDIAL NIAN BA 2010-2011
Bazes Estratéjikas
40. Mudansa ba ISN ida hatudu rekoñesimentu katak riskus politikus no reguransa nebé prezenta iha
Timor-Leste no la iha kuadru estratéjiku prazu médiu nasional ida rekere fokus no fleksibilidade bot liu iha
programas apoiu Grupu Banku nian. Implementasaun ISN sei hetan orientasaun husi kuadru Banku Mundial
nian ba empeñamentu iha estadu frájil sira55
nebé enfatiza kapasidade no responsabilidade estadu nian,
ligasaun sira entre seguransa no dezenvolvimentu, no importánsia parsearias internasionais luan liu. ISN mos
also draws on the abordajen ba estadu frájil sira nebé deskreve iha Banku ni-nia Estratéjia Rejional EAP Abril
2008 nian,56
no koerente ho abordajen estratéjiau Departamentu Pasífiku nian, nebé enfatiza Banku ni-nia
abilidades analítikus atu explora experiénsia global kona-ba halo polítika.57
Nuné mos, ISN rekoñese katak
55
Fragile States-Good Practice in Country Assistance Strategies (IDA/R2005-0252), December 22, 2005. 56 Securing the Future: Supporting Shared and Sustainable Growth in the East Asia and PaciJic Countries and Beyond
(SecM2008-0152), April 10,2008. Dokumentu ida nee realsa nesesidade atu dezenvolve kapasidade no responsabilizasaun
iha jestaun finansas públikas no atu hetan estabilidade prazu badak hodi fo servisus bázikus, suporta grupus vulneráveis no
kriasaun empregu iha setores públiku no privadu. 57 Pacific Blue Water (2009). Abordajen Banku nian ba sub-rejiaun Pasífiku, inkluzive Timor-Leste, defende utilizasaun
abilidades analitikus Banku nian no experiénsia iha elaborasaun polítika atu maximiza benefísius husi fluxu rekursus
externus (arrendamentu rekursus naturais, fluxu donativus no fiskal, osan nebee haruka husi liur) no atu apoia
rekonversaun efisiente no transparente ba fluxu rekursus ne‟e ba oportunidades servisus no meios subsisténsia nian.
Kuadru 1: Restruturasaun ba Projetu Kapasitasaun iha área Planeamentu no Jestaun Finanseira ka (PFMCBP)
Aprovadu iha Marsu 2006, dezeña tiha PFMCBP atu fo apoiu kapasitasaun koordenadu ba jestaun finansas públikas.
Programa ne‟e ko-finansiadu ho doasaun Ida nian ida IDA nian (US$7 milloens) no fundu fidusiáriu multi-doador ida
(projetadu US25.6 milloens). Progresu implementasaun inisialmente neineik iha parte ida tanba interrupsoens konflitu 2006
ba operasoens Governu nian.
Implementasaun nee aselera tiha hafoin eleisoens iha 2007 no Ministra Finansas foun ni-nia ownership forte ba projetu nee,
no mos nomeasaun Banku nian ba xefe ekipa tarefa ida bazeadu iha Diliiha Novembru 2007. Governu no Banku konkorda
ona atu reestrutura PFMCBP nudar resposta ba: (i) pedidu Ministra Finansas nian atu Banku dokumenta progresu bot nebé
halo ona iha in aligning the project atu suporta reorganizasaun no reforma MF; (ii) orientasaun husi Revizaun Melloria
Kualidade ka Quality Enhancement Review (alínea 37) informa kona-ba nesesidade ba dezeñu projetu simples liu; no (iii)
mudansas bot iha ambiente fiskal, nebé aumenta tiha nesesidade atu asegura jestaun finansas públikas diak ida.
Prinsipais elementus reestruturasaun nian mak hanesan: (i) remapeamentu komponentes projetu nian ba organograma foun
MF nian no mudansa estratéjia jestaun; (ii) diminui ámbitu projetu nian hodi fo apoiu diretu ba MF deit, no apoiu indiretu deit
ba ajénsias liña no entidades distritais; no (iii) hafoun estratéjia kapasitasaun projetu nian.
PFMCBP tulun ona Governu lori rezultadus pozitivus lubuk ida. Simplifika no reforsa tihaona sistemas no prosesus MF nian,
no delegasaun autoridade bot liu ba ministérius liña hasae ona efisiénsia no permite ona melloria makaas iha ezekusaun
orsamental nebé halao tiha parte importante ida iha estabilizasaun país iha 2008 (alíneas 7 no 14). Hadia ona transparénsia liu
husi publikasaun orsamentu no informasaun despezas, nebé ikus mai promove fiskalizasaun ativiu liu no efikáz liu
Parlamentu nian kona-ba prosesu orsamentu. PFMCBP mos sai tiha instrumentu efikáz ida ba amonizasaun apoiu doador
nian ba MF, hodi nuné promove efisiénsia no disiplina iha ambiente ida nebé ho kapasidade limitadu nebé uluk karaterizadu
ho apoiu doador fragmentadu.
orasné daudaun Governu halo hela ezersísiu planeamentu estratéjiku nasional ida, nebé ni-nia rezultadus sei
tulun Banku atu aliña didiak akompañamentu CAS ida ba estratéjia foun nasaun nian.
Objetivus no Programas
41. Lisoens husi fatin sira seluk hatudu katak iha auzénsia estratéjia ida nebé planeia ho forma klaru
no apropriasaun makás, no nasaun ‘frájil riku’ bele la hetan susesu iha dalan tranzisaun nian. Perigu sira
mak hanesan halo despezas iha níveis nebé bot liu fali kapasidade absorptive, lori ba desperdísiu, fator
inflasaun folin no korrupsaun; Tau fim sedu liu ba programas estabilizasaun importantes; esforsus kuran atu
involve investidores; no tentativas la adekuadu atu komunika ho ema barak, promove inkluzaun no trata
problema psikolójiku husi epizódiu konflitu sira uluk (alínea 26). Paul Collier ni-nia serbisu hatudu
probabilidade a‟as ba konflitu atu mosu hikas eseptu konsiderasones prazu badak no prazu naruk integradu
didiak iha programas nasionais.58
42. Tema unifikador iha Grupu Banku ni-nia ISN mak atu tulun Governu konverte ni-nia riku-soi
minarai ba polítikas no programas nebé tulun prezerva estabilidade pos-konflitu, enkuantu harii baze ha
taxa kresimentu nebé a’as liu iha setores non-petróleu. Atu halo ida ne‟e, Grupu Banku sei buka atu tulun
reforsa lejitimidade prosesu governasaun Timorense. Ho alokasaun indikativu IDA durante tinan tolu
(AF2009-2011) alokasaun IDA nian SDR 8.3 milloens deit (ekivalente ho US$12.63 milloens)59
iha termus
konsesaun esepsional (alínea 48), finansiamentu Banku nian no operasoens investimentu IFC nian tenki uza ho
forma estratéjiku atu tulun aproveita investimentu seluk. Banku no IFC bele mos asesa fundus fidusiárius oi-
oin atu aumenta alkanse traballu analítiku, asisténsia téknika, no investimentus, sujeitu ba kapasidade
absorsaun país nian no rekursus pesoal Banku nian (alíneas 48-50).
43. Iha ISN okos, intervensoens nebé propoin ona ni-niao objetivu mak atu reforsa efikásia Governu
nian iha áreas estratéjikas hat lying along the ‘transitional continuum’: (1) partisipasaun iha diálogu nebé
lao hela kona-ba Prioridades Nasionais no formulasaun estratéjia dezenvolvimentu nasional ida; (2) halo
kapasitasaun atu implementa estratéjia ne‟e; (3) konsepsaun no implementasaun atividades estabilizasaun
prazu badak; no (4) medidas atu asegura kresimentu no dezenvolvimentu ekonómiku prazu naruk. Tabela 3
aprezenta elementus ISN iha forma tabular. Barak husi Estratéjia Provizóriu ne‟e harii tiha haleu
implementasaun kontinuada ba atividades nebé lao hela. Maibé, presiza avizu importante e ida: situasaun iha
Timor-Leste seidauk stabil nafatin, no buat nebé la espera bele mosu. Tanba ne‟e tenki iha no sei aplika
fleksibilidade durante implementasaun ISN, atu garante katak Grupu Banku responde lalais ba dezafius foun.
Nudar konsekuénsia ba ida ne‟e, asoens nebé planeia ona nebé la lori ona relevánsia nebé sira promote,
ohinloron sei retira tiha, dezeña hikas ka abandona tiha. ISN enfatiza seletividade no sei reflete lisoens nebé
aprende ona iha CAS ida uluk hodi asegura simplisidade dizain projetu nian no asesibilidade apoiu analítiku no
konsultivu ba Governu (AAA).
58
Collier, 2007, op cit. 59 Estimativas ba FY2010-2011 indikativus deit no bele muda. Allokasoens reais iha tinan hirak nee sei depende ba: (i)
total rekursus IDA nian nebé iha; (ii) klasifikasaun dezempeñu nasaun nian; (iii) dezempeñu no temus asisténsia
mutuáriu seluk IDA nian; no (iv) númeru nasoens elijíveis ba tulun IDA nian. Alokasoens IDA nian halo liu husi Special
Drawing Rights (SDRs) bazeadu ba dezempeñu, no US$ ekivalente depende ba taxa de câmbio atual.
Tabela 3: Programa ISN Indikativu, AF2010-2011
Lao hela Planeadu
AF2010 AF2011
AAA
TA no traballu polítiku kona-ba
produtividade rural no kresimentu
(alínea 47)
Ezersísiu Prioridades Nasionais
(alínea 44)
Avaliasaun Pobreza (alínea 44)
Reforma Funsaun Públika (alínea
45)
Sustentabilidade Fiskal Protesaun
Sosial no Sistemas Pagamentu
(alínea 46)
CDD ba Infraestrutura
Reforma Setor Telekomunikasaun
Estudu Integrasaun Komérsiu
Diagnóstiku (alínea 44)
Apoiu ba Setor Petróleu (alínea 44)
Justisa ba Emakiak (Justice for the
Poor) (alínea 46)
Apoiu kontinuadu ba Ezersísiu
Prioridades Nasionais (alínea 44)
Revizaun ba Kapasitasaun (alínea
45)
Traballu analítiku relasionadu ho
PFMCBP (alínea 45)
Nota Polítika kona-ba fiskalizasaun
Empreza Petróleu Nasional
(Programa Parsearia Banku-
Holanda) (alínea 44)
Traballu analítiku
relasionadu ho
PFMCBP (Alínea 45)
Empréstimu
PFMCBP (AF2006)
US$7 milloens
25.6 milloens MDTF
Workfare Nasional
Emerjénsia
US$3.5 milloens IDA
Edukasaun Segunda
Oportunidade
US$5 milloens IDA
Apoiu Setor Edukasaun
(AF2007)
US$6 milloens IDA
US$6 milloens AusAID
Dezenvolvimentu rural
(TBC)
US$ 4.1 milloens IDA
Prestasaun Servisus Enerjia
(AF2007)
US$2.5 milloens IDA
US$0.5 millloens Noruega
Gas Seep Harvesting
(AF2007)
US$0.85 milloens TFET
Apoiu ba Planu Estratéjiku
Setor Saúde (AF2008)
US$19.3 milloens AusAID
TA Initiative Transparénsia
Indústrias Extrativas
(AF2009)
US$0.23 EITI
Dezenvolvimentu Juventude
(AF2009)
US$2.1 milloens IDA
IFC, PEDF, no FIAS
Inisiativa Negósiu Diak liu
Halo negósiu iha Timor-Leste
Inisiativa Negósiu Diak Liu
Halo Negósiu iha Timor-Leste
Avaliasaun Promosaun
Investimentu
Diagnóstiku ba Impedimentus
Turizmu nian
Inisiativa Negósiu Diak Liu
Halo Negósiu iha Timor-Leste
Nota Konseitu Parsearia Públika-
Privadu
Área Estratéjika 1: Suporta Formulasaun Stratéjia Dezenvolvimentu Nasional ida
44. Banku sei apoia nafatin kuadru planeamentu estratéjiku ida nebé konsidera nesesidade atu
ekilibria entre medidas estabilizasaun iha prazu badak ho prioridades dezenvolvimentu nian iha prazu
naruk.
(i) Kontinua nafatin apoiu ba Ezersisiu Prioridades Nasionais. PNs serve tiha funsaun konvokatóriu útil ida
iha 2008, no tulun ona Governu no doadores atu konsentra ba sub-konjuntu programas no asuntus
estratéjikus ida . Banku, hamutuk ho NU, halao ona papel importante e ida iha apoiu ba dezenvolvimentu
no monitoramentu ba PNs, no kontinua halo knar ida ne‟e iha 2009. Iterasaun atual (segunda) PNs nian
komplementaobjetivus estabilizasaun prazu badak ho énfaze bot liu ba programasaun kresimentu prazu
médiu. Iha 2010, sei halo revizaun ba kalendáriu PNs nian atu asegura katak nia preparadu paralelamente
ho, no la‟os hafoin, kalendáriu orsamentu Governu nian – no nuné bele tulun haburas diskusaun
palamentar kona-ba prioridades prinsipais.
(ii) Hodi lori Experiénsia Internasional kona-ba Tranzisaun Pos-Konflitu ba Timor-Leste: Apoiu ba Ezersísiu
Planeamentu Estratéjiku Nasional. Banku ni-nia objetivu mak atu lori perísia global independente atu tama
ba prosesu ne‟e ho forma ida nebé tulun evita difikuldades tranzitórius nebé deskreve ona iha alíneas 26 no
41. Iha posibilidade ida katak involvimentu inisial ne‟e bele dezenvolve ba asisténsia téknika programátika
ikus mai iha siklu planeamentu.
(iii) Lori Experiénsia Internasional kona-ba Tranzisaun Pos-Konflitu ba Timor-Leste: Traballu Polítiku Grupu
Banku. Nudar input ida ba prosesu planeamentu estratéjiku nasional, no alien de perísia nebé temi ona iha
leten, Grupu Banku sei halo ezersísiu analítiku lubuk ida iha AF2010-2011 atu suporta Governu ni-nia
hanoin estratéjiku no kontribui ba diálogu politiku entre Governu no parseirus dezenvolvimentu. Tuir
lisoens nebé aprende ona kona-ba traballu analítiku Banku nian iha Timor-Leste (alínea 34), eskolla média
komunikasaun sei depende ba asuntus no audientes espesífikus. Elementus nebé kontibui sei inklu sebisu
seluk tan kona-ba dinámika pobreza60
no kresimentu populasaun no mos estudus nebé fundu selu kona-ba
oin sa bele evita rezultadus maldisaun de rekursus nian iha periodu kresimentu investimentu públiku lais
ida. Pur ezemplu, planeia ona Estudu Integradu Komérsiu Diagnóstiku ka Diagnostic Trade Integrated Study (DTIS), nebé sei iklui ezame ida ba politikas makroekonómikas kona-ba kompetitividade no asuntus
atttendant nian kona-ba efeitu potensial sira (no medidas atu evita) „Dutch Disease‟ nian.
(iv) Apoiu ba Transparénsia Kontinuada iha Jestaun Reseitas Petróleu. PFMCBP sei tulun Governu atu
mantein no reforsa liu tan jestaun Fundu Petrolíferu – liu husi apou tékniku ba funsoens esensiais hanesan
kobransa taxa no prognóstiku, no mos hodi fahe ba malu experiénsia internasional kona-ba formasaun no
operasaun emprezas nasionais petróleu nian (orasne‟e daudaun Governu iha hela prosesu reorganiza
instituisoens setor petróleu atu kria Autoridade Nasional Petróleu61
no empreza nasional petróleu). Banku
mos sei kontinua apoia Timor-Leste ni-nia implementasaun ba EITI liu husi donativu ida husi fundu
fidusiáriu multi-doador EITI nian.
Área Estratéjika 2: Dezenvolvimentu Kapasidades atu Implementa Estratéjia Ekonómika Nasional
45. Banku sei konsentra nafatin ba konversaun estratéjias, planus no orsamentus ba investimentus,
servisus no oportunidades meiu-de-vida nian. Abordajen sira ne‟e tenki kombina timeframes realístikus ba
kapasitasaun hodi buka impaktu pozitivu inisial sira, partikularmente ba grupu vulnerável no rural sira:
(i) Apoiu ba Jestaun Finanseira Públika Transparente no Efikáz. Timor-Leste halo ona realizasaun
importante iha jestaun finansas públikas, nudar hatudu iha melloria nebé asinaladu iha ezekusaun
60 Hodi uza Estudu Padraun Moris Timor-Leste 2008 (2008 Timor-Leste Survey of Living Standards) nebé Banku Mundial
suporta. 61
Autoridade Nacional do Petróleo nebé foin harii mak organizasaun susesora ba Autoridade Dezenvolvimentu Mar de
Timor, nebé ni-nia mandatu ramata iha 30 Juñu 2008.
orsamentu ida nebé signifikativamente bot (alínea 14). Maibé, aumentu iha rekursus orsamentais
orasne‟e hamosu dezafius iha termus disiplina, prioritizasaun, no kualidade gastus nian. Instrumentu
apoiu doador prinsipal nebé uza atu trata dezafius ne‟e mak sei PFMCBP nafatin (alíneas 14, 29, 36,
48, no 55).62
Sei reestrutura PFMCBP atu asegura aliñamentu firme ida ho reorganizasaun no prosesu
reforma MF nian (Kuadru 1).
(ii) Halo Revizaun ba Experiénsia Kapasitasaun iha Timor-Leste. Iha nesesidade urjente ida ba abordajen
foun sira atu harii kapasidade estadu nian iha Timor-Leste hodi tau iha konsideraasun defisiénsias
uluk nian (alínea 33) no aumentu exponsensial foin lalais ne‟e iha rekursus no ezijénsias nebé iha.
Governu estuda hela formas foun atu trata défise kapasidade nian, inkluzive externalizasaun projetus
investimentus bot ba setor privadu husi railiur. Grupu Banku sei uza experiénsia harii estadu husi
sosiedades pos-konflitu riku-petróleu seluk nebé bele aplika iha Timor-Leste. Revizaun ne‟e sei hahú
hodi analiza liu hudi dekonstrusaun Banku ni-nia rejistru rasik iha finansas públikas, saúde no
edukasaun, nudar introdusaun ida ba investigasaun kolaborativu luan liu ba esforsus dezenvolve
kapasidade doador no Governu nian desde independénsia. Serbisu ida ne‟e, se Governu husu, bele
mos engloba revizaun ida kona-ba opsoens reforma funsionalizmu públiku.
(iii) Kapasidade Prestasaun Servisu: Programas Setor Edukasaun no Saúde. Banku halao tiha knar
lideransa ida iha konsepsaun HSSP-SP no ESSP nebé doadores barak selu no lao hela (nebé inklui
series programas Fundu Katalítiku Inisiativa Pista Lais (Fast Track Initiative Catalytic Fund) nebé tau
alvu ba problemas prestasaun servisu edukasaun bázika). Hafoin atrazu iha periodu inisial projetus
ne‟e orasne‟e iha implementasaun laran. Programas rua ne‟e pretende atu tulun estadu fornese servisus
bázikus ho forma efikáz, partikularmente iha áreas rurais, no hodi nuné konsolida ni-nia lejitimidade.
Banku ni-nia kontribuisaun prinsipal mak iha planeamentu estratéjiku, konsepsaun sistemas
informasaun no finanseiru, no jestaun konstrusaun no provizaun servisu. Iha etapa ne‟e, atividades
estabelesimentu sistema tipu ida ne‟e, hanesan PFMCBP, eziji supervizaun apoiu kontínua atu tulun
Governu dezenvolve abilidades rezolusaun problema no halo ajustamentu oportunu ba konsepsaun
projetu.
Área Estratéjika 3: Apoiu ba Estabilizasaun Sosial Prazu-Badak
46. Istória Timor-Leste nian ikus liu hatudu perigus dezempregu juventude nian no alienasaun, no
mos poténsia ba inkluzaun sosial bot liu. Banku sei apoia Esforsus Governu nian atu haburas no dezenvolve
liu tan programas protesaun sosial prinsipal sira:
(i) Rezolve Dezempregu no Alienasaun Juventude. La realistiku bainhira espera atu setor privadu nebé
seidauk iha experiénsia atu fo serbisui adekuadu ba ema sira nebé tama iha merkadu traballu iha tinan
balun tuir mai. Bazeia ba traballu analítiku sira uluk (alínea 31), Banku tulun hela Governu kria
„bridge‟ empregu públiku pluri-anual ida, hodi aumenta esforsu bem-susedidu sira foin lalais ne‟e
nebé hetan suporte Governu no Organização Internacional do Trabalho ka International Labour
Organization (ILO) nian atu fo empregu temporáriu. Governu kria ona empregu ekivalente tempu-
integral 3,850 iha 2008 no US$60 milloens durante tinan tolu ba Programa Workfare Nasional nebé
Banku-suporta (AF2010). Hein atu doadores barak finansia hamutuk NWP63
no atu hamoris empregu
ekivalente tempu-integral entre 10,000 no 20,000 tinan ida durante tinan lima tuir mai, maioria iha
tempu bailoro susar no iha áreas rurais bainhira bele. Maiske planeadu nudar programa kriasaun
empregu jeral ida, NWP sei inklu alvus espesífikus atu empregu feto no ema foin-sa‟e sira. Nuné mos,
Banku sei hahú preparasaun projetu dezenvolvimentu ida nebé komunidade impulsiona atu suporta
kriasaun empregu, hamoris meiu-de-vida, no kontribui ba Governu ni-nia estratéjia dezenvolvimentu
rural (alínea 47). Antisipa tiha ona atu projetu ne‟e sei hetan aprovasaun iha AF2011. YDP (AF2009)
nebé lao hela fo donativus ba grupus foin-sa‟e sira ati involve‟an iha atividade produtivu sira bazeadu
62 Doadores PFMCBP nian inklui AusAID (10.2 milloens), IrishAID (US$8.2 milloens), EC (US$5.2 milloens), NZAID
(US$l milloens), no Noruega (US$1 milloens) ba kompromisu total hamutuk US$25.6 milloens alein de Banku ni/nia
kontribuisaun rasik hamutuk US$7 milloens. 63
Doadores prospetivus ba NWP inklui AusAID, DFID, EC, Finlandia, IrishAID, NZAID, no Portugal.
iha komunidade. SCEP ida nebé planeia ona (AF2011) sei reforsa programa informal sira nebé iha
ona no fo asesu ba diplomas ekivalénsia eskola sekundária ba ema foin-sa‟e barak nebé para tiha husi
eskola formal durante periodu konflitu sira liu ba.
(ii) Suporta Rede Seguransa Efikáz ida ba Maioria Ema Vulnerável. Hafoin introdusaun bem-susedidu
pagamentu subsidiu familiar ba grupus vulneráveis no grupus afetadu tanba konflitu oi-oin (alínea 7),
Ministério da Solidariedade Social (MSS) buka tiha konsellu Banku nian kona-ba dezenvolvimentu
estratéjia protesaun sosial kompriensivu ida (nebé tau iha konsiderasaun restrisoens fiskais no
kapasidade), no ba jestaun ni-nia programas iha loron aban-bainrua. Inputs konsultivu inisial pesoal
nian bele tuir kedas ho asisténsia téknika programátiku ikus mai.
(iii) Promosaun Asesu Ekitativu ba „Justisa Ekonómika. Programa investigasaun konjunta Banku-AusAID
Justice for the Poor pretende atu hatama konsiderasones legais no jestaun konflitu ba prosesu
dezenvolvimentu. Programa iha Timor-Leste ne‟e explora hela ligasoens entre tomada de desizaun
tradisional no objetivus harii estadu luan liu, ho intensaun atu fasilita participasaun makás liu husi
emakiak rural iha planeamentu no foti desizaun.
Área Estratéjika 4: Lao ba CAS Tuir Mai: Haklean Fundamentu ba Kresimentu Non-Petróleu
47. Hateke liu ba kraik ‘transitional continuum’ (alínea 43), Estratéjia Interinu ne’e sei hahú serbisu
nebé sei kontinua iha CAS kompletu nebé hein atu tuir mai:
(i) Apoiu ba Produtividade Rural diak. Governu dezenvolve hela programa dezenvolvimentu rural ida
nudar komponente prinsipal ba Ezersísiu Planeamentu Estratéjiku Nasional. Hodi serbisu ho Governu
no EC (doador provável prinsipal ba setor rural), Banku konsentra hela ba polítikas no programas
nebé pretende atu hasae produtividade smallholder nian. Hein atu serbisu ida ne‟e rezulta iha series
notas kona-ba ajustamentu polítika potensial sira, no bele mos lori ba operasaun investimentu ida
durante períodu ISN.64
(ii) Kriasaun Baze ba Atividade Setor Privadu Melloradu. Atu setor privadu mosu nudar fonte empregu
sustentável ida no hodi nuné kontribui ba estabilidade sosial no kresimentu nudar Governu haree, sei
presiza tan serbisu iha kriasaun ambiente konduzivu ida ba investimentu privadu no baze ba
kompetitividade Timor nian. Iha ISN okos, IFC sei suporta nafatin Governu no setor privadu atu hadia
klima investimentu iha Timor-Leste no tulun posibilita dezenvolvimentu negósiu liu husi rejistu
negósiu no reforma lisensiamentu, hadia asesu ba servisus finanseirus, apoiu lejislativu alvejadu no
asisténsia ba setor turizmu. IFC sei serve nafatin nudar Sekretariadu ba Better Business Initiative (BBI)
ka Inisiativa Negósiu Diak Liu, nebé fo plataforma ida ba diálogu efikáz no orientadu ba rezultadus
entre komunidade emprezarial no Governu kona-ba prioridades reforma klima investimentu espesifiku.
Grupu Banku Mundial sei serbisu ho parte sira seluk, hanesan AusAID no USAID, nebé rezolve hela
sasatan sira relasionadu hanesan titulasaun rai no fortifikasaun setor judisiáriu. Inisiativas seluk atu
explora iha períodu ISN inklui kriasaun instituisaun kréditu ida, apoiu ba parsearias infraestrutura
públiku-privadu, koko produtus empréstimus SME nian no fasilidades tane-lisuk-riskus nebé sei liga
emprezárius Timor ba merkadus no hasae asesu setor privadu nian ba finansas.
(iii) Harii baze ba Kompetitividade Prazu-Médiu. Bainhira kria ambiente efikáz no bele prediz ba
investimentu ne‟e rasik sei sai empreendimentu bot ida, Governu no Grupu Banku rekoñese katak
diversifikasaun ekonómika bele eziji esforsus reforma indústria espesífiku liu. Banku ni-nia DTIS sei
kaer papel prinsipal ida iha estabelesimentu prioridades ba Timor-Leste enkuantu nia aproveita
komérsiu nudar fonte kresimentu nian ida. Hodi rekoñese poténsia bot ba turizmu nudar fonte empregu
no investimentu, IFC sei halo Diagnóstiku Impedimentus Turizmu iha koordenasaun ho USAID, nebé
64
Ne‟e inklui subsidius ba fos importadu hamutuk ho inputs no makinaria nebé hetan subsídiu ba produsaun hare iha
railaran, no estratéjia auto-sufisiénsia ida bazeadu ba hare iha nasaun ihanebé maioria agrikultor sira kuda batar no fehuk-
tubérkulu nebé depende ba uda-been.
orasné suporta hela setor ne‟e. Hamutuk ho ni-nia esforsus konsultivus, IFC sei konsidera investimentu
katalitiku nebé pretende atu halais kresimentu prazu médiu. Setor posível sira interese nian mak
turizmu, agro-negósiu, rekursus naturais, infraestrutura no mikrofinansas.
Implementasaun ISN
48. Atu iha impaktu forte ida, ISN presiza aproveita rekursus doador nian nebé bot. Nudar temi ona iha
alínea 41, Banku ni-nia kontribusaun ba ISN bazeadu ba alokasaun IDA indikativu ida hamutuk SDR 8.3
milloens (ekivalente ho besik US$12.63 milloens) ba AF2010-2011, ka média ida hamutuk US$4.21 milloens
tinan ida.65
Janela ba donativus fo tiha ho baze esepsional ida ba IDA15, no sei uza finansiamentu donativu
ne‟e atu selu programa ISN. Tanba envelope finanseiru limitadu ne‟e, Banku sei presiza aproveita nafatin ni-
nia rekursus IDA nian liu husi ko-finansiamentu doador bot. Iha IDA14, Timor-Leste simu ona SDR 13.2
milloens (ekivalente ho US$2 1.6 milloens) husi ni-nia alokasaun IDA iha forma donativus, nebé uza tiha atu
aproveita liu US$50 milloens ko-finansiamentu ba projetus iha edukasaun, saúde, enerjia, no jestaun setor
públiku. Finansiamentu IDA nian iha kazu ida bele aproveita apoiu ko-finansiamentu ho rasiu 20: 1.66
Hetan
tiha susesu ba rasiu aproveitamentu aas iha Banku ni-nia serbisu analítiku, ho besik 70 pursentu husi total
finansiamentu AAA mak mai husi fundu fidusiárius nebé Banku ezekuta. Banku harii ona fundu fidusiáriu ho
apoiu doador barak atu maksimiza impaktu no reforsa koordenasaun doador iha kontextu PFMCBP no EITI,
no mos fundu fidusiariu bilateral sira nebé suporta hela programas setor edukasaun no saúde nian. Sei
dezenvolve hela fundu fidusiáriu multi-doador ida ba proposta NWP. Programa nasaun nian ne‟e mos sei
kontinua atu uza fundu fidusiáriu rejional no global, depende ba nasaun ni-nia kapasidade absorptiva no Banku
ni-nia abilidade atu administra sira ho forma efikáz no seletivu.67
49. Programa ISN hahú atrai ona apoiu ko-finansiamentu bot. Proposta NWP, pur ezemplu, aproveita
ona apoiu bilateral konfirmadu ho valor US$16 milloens liu husi donativu IDA nian ida hamutuk US$3.5
milloens. Períodu ISN nian korresponde ho redusaun antisipadu Timor-Leste ni-nia asesu ba donativus IDA
nian (tinan ikus liu ba disponibilidade donativu IDA nian mak AF2011). Sei halo hela revizaun ba kazu Timor-
Leste atu empresta ho termus konsesionais, no Banku prontu atu tulun administra tranzisaun ne‟e hodi tulun
Governu dezenvolve funsaun jestaun dívidas ida.
50. Bazeia ba IDA ni-nia experiénsia iha estadu frájil sira68
, no ba Estratéjia Rejional EAP nian,
Grupu Banku aumenta ona ni-nia prezensa iha terrenu iha Timor-Leste no Pasífiku. Aumentu iha númeru
pesoal iha país no rejional pretende atu asegura apoiu importante ba dezenvolvimentu estratéjia,
implementasaun programa no komunikasaun, no koordenasaun extensivu ho Governu. Iha 2007 klaran, pesoal
nível professional nen husi Grupu Banku no konsultores prazu-naruk serbisu hela iha eskritóriu iha Dili (4
Banku nian no 2 IFC nian); númeru total programas iha Illas Pasifiku, PNG, no Timor-Leste hamutuk 24 (20
Banku nian no 4 IFC nian). Númeru atuál pozisaun orsamentadu sira iha nível ida ne‟e hamutuk 60 iha
Pasifiku (51 Banku nian no 9 IFC nian). Iha Dili, Banku aumenta ona pozisoens nível professional hitu iha
tinan rua liu ba no planeia atu aumenta rua tan durante Períodu ISN. Nudar kestaun de prinsipius ida, la iha
involvimentu signifikativu foun Banku Mundial nian mak sei halo Timor-Leste bainhira la koloka pesoal
dedikadu iha terrenu atu superviziona atividade ne‟e.
51. Matrix Rezultadus (Attachment B) fo forma simples ida hodi sukat impaktu involvimentu Grupu
Banku nian iha Timor-Leste iha AF2010-2011. Rezultadus nebé projeta ona hanesan ho esforsus Governu
65
Haré, rodapé 57. 66
HSSP-SP simu ona kompromisus ko-finansiamentu hamutuk liu US$20 milloens, relative ba kontribuisaun IDA nian
ida hamutuk US$ 1 millaun. 67
Rekursus ne‟e inklui programas apoiu bilateral Australia nian, the East Asia Infrastructure for Growth Initiative, the
Education for All Fast Track Initiative, EITI, no Trust Fund for Environmentally and Socially Sustainable Development
(TFESSD). Atividades IFC nian hetan suporte husi fundu fidusiáriu mesak ida nebé engloba rejiaun Pasífiku. 68
Strengthening the World Bank’s Rapid Response and Long-Term Engagement in Fragile States, Operations Policy and
Country Services, Fragile States Group, March 30,2007.
nian atu kria planeamentu núkleu no kapasidade implementasaun, suporta importante estabilizasaun no harii
baze ba kresimentu sustentável.
VII. PARSEARIAS
52. Ekipa Banku nian halo ona série konsultas kona-ba ISN. Prosesu konsulta ne‟e inklui tiha reuniaun
bilateral ho Governu, parseirus dezenvolvimentu, sosiedade sivil no setor privadu. Partes hotu-hotu manifesta
tiha apoiu ba estratéjia ida Grupu Banku nian nebé enfatiza estabilizasaun enkuantu buka atu tulun fasilita
tranzisaun ba dezenvolvimentu prazu médiu. Governu hato‟o ona ni-nia apoiu ba perspetiva multilateral nebé
Banku Mundial oferese, no fo valor ba experiénsia global nebé Banku lori atu trata asuntus téknikus no
multisetorial kompleksu sira. Parseirus dezenvolvimentu subliña tiha importánsia atu adere ba traballu
analítiku no orienadu ba politika Banku nian, nos mos ba Banku ni-nia diálogu makroekonómiku ho Governu.
Konsulta ho Parlamentu, ONGs, no sosiedade sivil hatudu ona interese iha parsearia forte kontinuada ida ho
Grupu Banku iha áreas ni-nia vantajen komparativa nian.
53. Grupu Banku sei kontinua kaer nafatin papel katalítiku ida entre parseirus dezenvolvimentu iha
Timor-Leste. Hafoin independénsia, TFET nebé Banku administra, fundu fidusiáriu multi-doador ida nebé fo
ona US$178 milloens iha fundus investimentu ba áreas prioridade Planu Dezenvolvimentu Nasional nian.
Operasoens suporte orsamentu no koordenasaun politika rua tuir kedas TFET, Programa Apoiu ba Tranzisaun
(Transition Support Program) (US$14.1 milloens iha donativus DGF/IDA nian no US$75.2 milloens iha ko-
finansiamentu) no CSP (US$0.5 milloens iha IDA no US$9.5 milloens iha ko-finansiamentu). Ikus liu,
Governu husu ona Banku atu tulun konvoka ezersísiu NP, Programas setor Saúde no Edukasaun no NWP; ba
doadores prinsipais ni-nia esforsus apoiu ba jestaun finansas públikas; no atu atua nudar asesór prinsipal kona-
ba planeamentu nasional, dezenvolvimentu rural no protesaun sosial. Involvimentu sira ne‟e hotu sei kontinua
nafatin iha periodu ISN. Nudar ajénsia ida nebé konsentra ba estratéjia dezenvolvimentu no disseminasaun
polítikas „prátika diak‟ no sistemas administrativus, Banku ni-nia abilidade atu kria parsearias ho doadores
prinsipais – em partikular, Ajénsias no Programas Nasoens Unidas nian, AusAID no Comissão Europeia -
esensial ba susesu ISN nian (Aneksu C), no nudar prioridade asosiadu bot ida. Banku ni-nia sede de país
suporta ativamente Governu ni-nia abordajen proativu atu implementa OECD/DAC ni-nia Prinsipius ba
Involvimentu Internasional Diak iha Estadu no Situasaun Frájil sira (Kuadru 2).
54. Grupu Banku mos buka atu reforsa ni-nia involvimentu ho Parlamentu, organizasoens sosiedade
sivil, média, akademia, no setor privadu. Iha CAS sira uluk no iha CSP multi-doador, Grupu Banku
dezenvolve no mantein ona relasionamentu forte ho ONGs nebé serbisu ba áreas programa prinsipal sira.
Konsultas ho sosiedade sivil sai parte regular ida dizain CSP no misaun avaliasaun sira nian. Grupu Banku
mos reforsa ona ni-nia involvimentu ho Parlamentu, liu-liu ho Komisaun C Ekonomia no Finansas no Anti-
Korrupsaun. Desde hahú serbisu iha Timor-Leste, IFC dezenvolve ona ligasaun diak ho Timor-Leste ni-nia
setor privadu no serbisu ativamente ona atu suporta involvimentu setor privadu ho Governu liu husi Inisiativa
Negósiu Diak Liu (the Better Business Initiative).
Kuadru 2: Timor-Leste – Líder ida iha Monitorizasaun Prinsipius OECD/DAC nian
Timor-Leste nudar nasaun ida husi nasaun uluk lima nebé sai voluntáriu ba monitorizasaun implementasaun
Prinsipius ba Involvimentu Internasional Diak iha Estadu no Situasaun Frajil Sira, no nudar primeira nasaun atu
organiza konsultas iha país laran (Marsu 2009). Konsultas ne‟e hetan partisipasaun diak no hatudu tiha abordajen
whole-of-government loloos ida. Sira konsentra tiha ba dezafiu trazisaun husi estatus pos-konflitu imediatu ba era
kresimentu sustentável. Entre akordu sira nebé halo ona mak konsensu ida katak dezenvolvimentu iha futuru
tenki menus „Dili-sentriku‟, katak presiza hadia velosidade responsividade husi parte doadores, no katak orasnee
presiza Kuadru Dezenvolvimentu Estratéjiku prazu médiu klaru no realistiku ida atu hadia aliñamentu
parseiru nian no apropriasaun nasional ba prosesu dezenvolvimentu. Konsensu forte liu nebé hetan mak kona-ba
nesesidade atu konsentra ba edifikasaun estadu nudar objetivu sentral ida.
VIII. RISKUS BA GRUPU BANKU NI-NIA ESTRATÉJIA INTERINU
55. Grupu Banku ni-nia abilidade atu rezolve diretamente riskus barak husi riskus prinsipais nasaun
nian limitadu.
Timor-Leste relativamente riku ho ni-nia reseita petróleu, no iha parseiru doador barak ho áreas perísia no
interese la hanesan ba nebé nia bele husu tulun. Grupu Banku nudar ator finanseiru kiik ida, no ni-nia
influénsia tenki mai husi abilidade ida atu fo konsellu ho kualidade aas, objetivu kona-ba politikas no
programas ekonómikus ho importánsia nasional, no atu halibur Governu no doadores haleu atividades ho
poténsia ida ba impaktu nasional (hanesan PFMCBP no NWP tuir mai). Propózitu ISN nian mak atu tulun
Governu maneja riskus tranzisaun nasaun nia husi estabilizasaun ba pista kresimentu sustentadu no ekitativu.
Risku nasionai prinsipal sira ihanebé Grupu Banku buka atu diminui mak hanesan:
(i) La iha estratéjia dezenvolvimentu nasional koerente ida, nebé bele lori ba serbisu barak demais
(overeach), fragmentasaun, no desperdísiu (Área Estratéjika 1, alínea 44). La iha estratéjia
dezenvolvimentu nasional nudar konsiderasaun importante ida iha desizaun atu lao ba ISN. Ketak husi
tulun ho ni-nia artikulasaun, Banku sei kontinua suporta ezersisiu NP – ho intensaun atu tulun Governu
no doadores mantein nafatin fokus estratéjiku.
(ii) Kapasidade jestaun finansas públikas kuran, nebé bele rezulta iha konfuzaun programátiku,
dezempeñu implementasaun neineik, no/ka fuga fiskal (Área Estratéjika 2, alínea 45). Nudar
deskreve iha alíneas 14 no 28, Governu ni-nia kapasidade atu gasta nebé aumenta ona lori dezafius
disiplina, prioritizasaun no kualidade gastus nian. PFMCBP sei kaer papel sentral ida iha apoiu ba
jestaun finansas públikas transparente no efikáz no iha reforsa jestaun Fundu Petrolíferu liu husi apoiu
tékniku orientadu ba funsoens esensiais hanesan kobransa taxa no prognóstiku.
(iii) La iha abilidade atu satisfaz demanda públiku nian ba servisus, nebé bele hamoris hikas frustrasaun
at the pace of dezenvolvimentu no ba perceived distribusaun riku-soi petróleu nasaun nian (Área
Estratéjika 2, alínea 45). Banku propoin atu kontinua ho programas apoiu multi-doador prinsipal sira
iha saúde no edukasaun. Atu reforsa efikásia programas ne‟e nian, Banku hasae ona intensidade
supervizaun iha nasaun laran no sei avalia opsoens atu hasae fleksibilidade ni-nia apoiu nian liu husi
restruturasaun no ko-finansiamentu seluk tan, ihanebé apropriadu no bele. Adisaun foin lalais ne‟e halo
ba programa finansiadu ho donativu atu suporta edukasaun bázika liu husi Fundu Katalítiku Inisiativa
Pista Lais (Fast Track Initiative Catalytic Fund) reforsa liu tan ona apoiu iha área ne‟e.
(iv) Falta atensaun natón ba kriasaun empreg, nebé bele agrava sentiment exkluzaun nebé ema barak
sinti iha nasaun ni-nia demografia juventude nebé aumenta, ho konsekuénsias polítikas nebé iha
potensia halo destabilizasaun (Área Estratéjika 3, alínea 46). Hodi aproveita lisoens traballu
analítiku ikus liu no programas traballu temporáriu bem-susedidu nebé Governu no ILO implementa,
Banku tulun hela Governu atu kria ponte empregu públiku pluri-anual nebé pretende hamoris empregu
ekivalente tempu-inteiru 10,000-20,000 iha kada tinan lima tuir mai, inkluzive ba ema foin-sa‟e sira.
Ne‟e iha poténsia, se ezekuta ho laran tomak no propózitu husi parte Governu no mos Banku, atu
halao knar estabilizador ida nebé fundamentalmente importante. SCEP nebé programadu (AF2011)
mos pretende atu fo oportunidades edukasionais alternativas ba foin-sa‟e sira nebé para tiha eskola,
hodi prienxe falta importante ida entre sistema edukasaun formal no perspetivas empregu nian ba ema
foin-sa‟e sira.
(v) Dezenvolvimentu la koerente iha nasaun ni-nia programas protesaun sosial, nebé bele lori ba
desperdísiu, desigualdade no halakon impaktu pozitivu sira nebé hetan ona iha 2008 (Área
Estratéjika 3, alínea 46). Sustentabilidade programas ne‟e nian, nebé hamutuk hotu US$115 milloens
deit iha 2008, kiik liu fali kestaun nesesidade atu avalia nafatin no ajusta sira-nia dizain, hadia sira-nia
segmentasaun, no asegura katak sira administradu ho forma transparente no justu. Sei kontinua presiza
nafatin programas ne‟e durante periodu naruk ida, no sei presiza evolui hamutuk ho kapasidade implementasaun tuir nesesidades. Banku sei tulun MSS iha dezenvolvimentu estratéjia protesaun
sosial kompriensivu ida nebé tau iha konsiderasaun sasatan fiskal no mos kapasidade nian, no iha
fortalesimentu jestaun ba Programas Ministériu nian.
56. Riskus objetivu iha Timor-Leste sei a’as nafatin. Governu hola ona medidas impresionantes atu
restaura estabilidade sosial no konfiansa iha estadu, maibé expetativas públiku nian no Governu ni-nia
ambisaun rasik bele bot liu fali kapasidade nasional atu implementa ka asegura responsabilizasaun total. Bele
mosu programas nebé planeia la diak no mos halo sekuénsia nebé ladiak, ho prezensa desperdísiu, korrupsaun
no frustasaun povu nian. Presaun atu abandona prátika diak liu arranjus jestaun reseitas nebé estabele ona iha
Fundo Petrolífero klaru tiha ona. Karik difikuldades ezekusaun orsamentu kapital sei kontinua, doadores bele
hasoru tentasaun atu hakat liu Sistemas Governu nian no aumenta tan fragmentasaun programa no polítika.
Hamutuk hotu, risku atu fila ba inseguransa sei iha nafatin.
57. Abordajen Grupu Banku nian ba riskus prinsipais ba nasaun ne’e la’os atu tahan sira, maibé atu
fokaliza diretamente ba buka atu prevene sira, hamutuk ho Governu no parte interesadu sira, hodi uza
programas no instrumentus nebé temi ona iha alínea 44-47. Implementasaun programa apoiu ne‟e sei eziji
velosidade makás liu fali ida nebé Banku toman hatudu ona, no fleksibilidade konstante iha ni-nia abordajen.
Desentralizasaun funsoens Undiade Jestaun Setor foin lalais ne‟e ba Sede Rejional Sydney no aumentu iha
númeru pesoal tékniku Banku nian iha terrenu sei asegura fiskalizasaun jestaun sustentadu no responsividade
diak liu, enkuantu abordajen estratéjiku Departamentu Pasífiku nian explisitamente promove fleksibilidade
(ho, pur ezemplu, redezeñu korresaun kursu serbisu analítiku nian nebé frekuente no projetus insentivadus
nudar norma). Grupu Banku ni-nia prezensa iha terrenu nebé aumenta sei reforsa sensibilidade kona-ba
realidade polítika sira no operasaun lokal, no sei permiti tipu apoiu implementasaun intensivu nebé tenki halo
susesu ida ba Estratéjia Interinu Grupu Banku nian.
Aneksu A: Estratéjia IFC Nian ba Periodu ISN
IFC lansa tiha operasoens iha Timor-Leste iha Agostu 2006. IFC serbisu hamutuk ona ho Servisus
Konsultivus Klima Investimentu (Investment Climate Advisory Service (FIAS)) no Banku Mundial kona-ba
kriasaun plataforma sustentável ida ba dezenvolvimentu nasaun ni-niasetor privadu iha prazu naruk. IFC ni-nia
serbisu kona-ba hadia amibente konduzivu ida ba negósiu konsentra tiha liu-liu ba promosaun diálogu entre
emprezas-governu, simplifika harii negósiu no lisensiamentu no apoia governu iha dezenvolvimentu
lejislasaun nebé promove dezenvolvimentu setor privadu. Halo ona serbisu diagnóstiku klima investimentu
detalladu iha kuadru Halo Negósiu/Doing Business okos, hodi fo orientasaun ida ba esforsus prioritizasaun iha
área ne‟e.
Inisiativa Negósiu Diak Liu (The Better Business Initiative) fo plataforma ida ba diálogu efikáz orientadu ba rezultadus entre komunidade emprezariadu no governu. IFC serve nudar Sekretariadu ba BBI objetivu atu
fasilita diálogu konstrutivu entre governu no emprezas nasionais no mos estranjeirus, no atua nudar „broker
honestu‟ ida entre parte sira ne‟e.. Diálogu ne‟e bazeia iha seres grupus de traballu ida nebé halibur ator
prinsipal sira iha setor privadu ho ema sira nebé foti desizaun iha setór públiku atu hahú no fo segimentu ida ba
prioridades reforma espesífiku. Grupus de traballu ne‟e organizadu haleu objetivus luan kona-ba halakon
sasatan administrativu sira no hasae asesu ba kréditu, poupansa, no servisus finanseirus seluk. Meta diálogu
nian mak asaun: halo progresu konkretu, oportunu ba asuntus ne‟e. Prosesu ne‟e ni-nia pontu kulminante mak
Forum Nasional bi-anual ida entre setór públiku no privadu. Iha ISN okos, IFC sei apoia nafatin diálogu BBI
no avalia oportunidades atu haluan ni-nia extensaun bainhira prioridades setor privadu nian mos dezenvolve.
Iha ISN okos, IFC sei tulun fasilita dezenvolvimentu negósiu liu husi apoiu lejislativu alvejadu no asisténsia ba setor turizmu. Foin lalais ne‟e IFC halo tiha revizaun ida ba projetu lejislasaun kona-ba investimentu no sei
fo nafatin apoiu lejislativu iha áreas seluk, hanesan kona-ba hakerek lei turizmu iha kooperasaun ho Ministériu
Turizmu, Komérsiu, no Indústria. Hodi rekoñese katak turizmu nudar setor prinsipal ida ba kresimentu no
kriasaun empregu potensial iha Timor-Leste, IFC sei halo Diagnóstiku Impedimentus Turizmu atu define no
sukat sasatan sira ba investimentu iha setor ne‟e no atu tulun identifika intervensoens prioritizadus potensiais
atu posibilita investimentus turizmus nebé viável durante prazu naruk. Kompatilla mos ona propostas ho
governu atu fo apoiu substansial ba reforma rejistu negósiu no lisensiamentu.
IFC sei apoia nafatin governu no setor privadu atu hadia klima investimentu iha Timor-Leste, no atu buka
oportunidades ba investimentu IFC nian. Setor privadu ida nebé moris daudaun nudar contributor bot ida ba
estabilidade no kresimentu iha nasoens frájeis nebé konflitu afeta. To pontu balun, dezenvolvimentu setor
privadu bele akontese maiski la iha kuadru legal formal no setores finanseirus, nebé akontese ona too orasne‟e
iha Timor-Leste, maibé regulamentus nebé malorek no simples hatún kustus halo negósiu nian no hasae
fronteira kresimentu nian ba empreza individual sira. Objetivu serbisu konsultivu IFC nian kona-ba reforma
ambiente negósiu mak atu kria kondisoens konduzivus ba investimentu privadu sustentável. Kolaborasaun
íntimu ida ho Banku Mundial sei tulun asegura katak programas orientadu ba setor públiku mos satisfáz
nesesidades setor privadu nian.
ANEKSU B: Nota Estratéjia Interinu ba Matrix Rezultadus 2010-2011 Timor-Leste
Área Involvimentu Dezafius Prinsipais
Rezultadus/Produtus Nebé
GBM Hein atu Influensia
iha AF2011
Atividades no Etapas
Signifikantes GBM nian
Instrumentus
GBM nian
Parseirus
Internasionais
Área Estratéjika 1: apoiu ba Formulasaun Estratéjia Dezenvolvimentu Nasional Koerente
Fo nafatin apoiu ba
Ezersísiu
Prioridades
Nasionais
Preparasaun ikus liu ba
Prioridades nasionais (PN)
no rezulta iha
deskoneksaun entre PNs
no prosesu orsamentu
Mantein fokus ba
prioridades esensiais
Kompromisu Governu no
parseirus internasionais nian
ba PNs intensifika ona
Prioridades orsamentu nian
hetan influénsia husi PNs
Hadia ona aliñamentu
parseiru ho programa
Governu nian, ho hadia ona
koordenasaun entre
parseirus internasionais
Revizaun de pares
Independente Banku nian
ramata ona iha 2º
semestre 2009
Reunioens trimestrais
entre Governu no
parseirus internasionais
realiza ona atu
monitoriza progresu no
hadia liu tan prioridades
Se ezersísiu PNs
kontinua iha 2010,
ezersisiu ne‟e tenki antes
preparasaun orsamentu
2010; se lae, tenki troka
nia ho instrumentu
koordenasaun seluk
AAA/TA:
NP (TA/servisus
asesoria)
Parseirus
internasionais
hotu-hotu ativu
iha Timor-Leste
(inkluzive atores
seguransa,
politika no
dezenvolvimentu)
Lori Esperiénsia
Internasional kona-
ba Tranzisaun Pos-
Konflitu ba Timor-
Leste: Suporte ba
Ezersisiu
Planeamentu
Estratéjiku Nasional
La iha estratéjia prazu-
médiu
Presiza evita difikuldade
iha tranzisaun husi
estabilizasaun ba
dezenvolvimentu
Estratéjia nebé Gabinete
Primeiru Ministru (PMO)
dezenvolve nebé em termus
dezenvolvimentu diak no
adapta tuir kapasidades
makroekonómikus no
institusionais
Halo ona revizaun peritus
altu-nível ba esbosu
estratéjia
Interasaun informal
kontínua pesoal ho
Governu durante
formulasaun estratéjia
Operasoens:
PFMCBP
AAA/TA:
Planeamenu PMO
(TA/ServiusAkonse
llamentu)
IMF, AusAID,
ADB, UNDP,
UNFPA
Lori Esperiénsia
Internasional kona-
ba Tranzisaun Pos-
Konflitu ba Timor-
Leste: Traballu
Politika Grupu
Banku
Disponibilidade dadus
ladiak
Análize insufisiente ka
diálogu kona-ba
abordajens ba hakma‟an
pobreza, provizaun
infraestrutura, etc.
Presiza evita distorsaun
makroekonómika/maldisa
Diálogu intensifikadu kona-
ba tranzisaun husi pos-
konflitu ba kresimentu no
dezenvolvimentu prazu-naruk
Dezenvolve ona estratéjia
komérsiu nebé permite
Timor-Leste atu hasae
produtividade no
kompetitividade iha ni-nia
Finaliza ona notas
polítikas no halo ona
modeling
makroekonómiku at
involve ema sira nebé
halo polítika kona-ba
dinámikas pobreza nian,
opsoens jestaun makro-
fiskal, sekuénsia atu evita
AAA/TA:
DTIS,
notas/diálogu
politiku, servisus
akonsellamentu
IMF, ADB,
Diretoria
Akonsellamentu
DTIS
un rekursus
La iha kompetitividade no
apresiasaun taxa de
cámbio real impede
dezenvolvimentu
ekonómiku non-petróleu
setor non-petróleu
komersiável no aumenta
exportasaun
maldisaun rekursus
Fo ona TA ba Governu
atu finaliza Estudu
Integrasaun Komérsiu
Diagnóstiku (DTIS), nebé
tama iha orsamentu
nasional no estratéjia
dezenvolvimentu
Suporte ba
Transparénsia
kontinuada iha
Jestaun Reseitas
Petróleu
Presiza atu reforsa jestaun
Fundu Petrolífero
Presiza aumenta kobransa
taxa no prognóstiku
Afiliasaun kontinuada ba
jestaun diak ba rekursus
petroliferus no transparénsia
bot liu tuir prinsípius EITI
nian
Fo ona konsellu kona-ba
kriasaun Empreza
Nasional Petróleu ida
Operasoens:
PFMCBP, EITI
AAT/TA:
EITI; Nota Polítika
kona-ba
fiskalizasaun
Empreza Nasional
Petróleu (TF
Programa Parsearia
entre Banku-
Holanda)
Asisténsia
Investimentu
Fundo Petrolífero
AusAID, Irish
Aid, DFID, IMF,
Norad, NZAID
Área Estratéjika 2: Kapasitasaun atu Implementa Estratéjia Ekonómika Nasional
Suporte ba Jestaun
Finanseira Públika
Transparente no
Efikáz
Kapasidade limitada ba
planeamentu orsamentu,
jestaun no auditoria iha
Governu laran tomak
Presaun sira atu hasae
gastus governu nian ameasa
disiplina fiskal,
prioritizasaun rekursus, no
kualidade gastus nian
Presiza atu halo sekuénsia
ho forma apropriadu ba
proposta desentralizasaun
fiskal ho kapasidade
implementasaun
Transparénsia no efikásia iha
jestaun finanseira públika
(PFM) hadia ona
Hadia ona kapasidade
Minitério das Finanças nian
ba planeamentu prudente,
efikáz no responsável no
jestaun finansas públikas atu
promove kresimentu no
redusaun pobreza
Suporta ona reformas
prinsipais PFM nian tuir
PFMCBP restruturadu; (i)
harii ona unidade
dedikadu ba revizaun
despezas; (ii) funsoens
tezouraria no
aprovizionamentu devolve
tan ona; (iii) hadia ona
administrasaun no
transparénsia ba reseitas
railaran nian (iv) reforsa
ona disponibilidade dadus
nebé bele konfia
Hafoun ona estratéjia
kapasitasaun PFMCBP atu
Operasoens:
PFMCBP
AAT/TA:
Servisus
akonsellamentu,
inputs analítikus a-
tempo
IMF, AusAID,
NZAID, Irish
Aid, Norad, EC
aumenta transferénsia
abilidades no
responsabilidades no
hakuran neineik input husi
akonsellamentu
Halo ona traballu analítiku
orientadu ba asuntus PFM,
inkluzive revizaun ba
progresu ho reformas
aprovizionamentu no
impaktu ba kualidade despezas nian
Revizaun ba
Experiénsia
Kapasitasaun iha
Timor-Leste
Rezultadus disappointing
iha kapasitasaun, maiski
despezas doador bot
La iha konsensus entre
Governu-doador kona-ba
prátika diak liu
Atividades kapasitasaun
doador nian barak demais
Dezenvolve ona estratéjia
asisténsia téknika no
dezenvolvimentu abilidades
nebé reflete lisoens nebé
aprende ona desde
independénsia
Finaliza ona revizaun ba
Banku ni-nia experiénsias
kapasitasaun rasik no uza
ona nudar plataforma ba
diskusaun alargadu liu ho
Governu no doadores
kona-ba kapasitasaun iha
Timor-Leste
AAA: Revizaun
ba Kapasitasaun
Kapasidade
Prestasaun Servisu:
Programas Setor
Saúde no
Edukasaun
Indikadores
dezenvolvimentu umanu
fraku, inkluzive niveis kiik
edukasaun funsional no
rezultadus saúde ladiak
(inkluzive taxa mortalidade
inan no oan, no taxa
fertilidade aas)
Kualidade provizaun
servisu ladiak
Demanda fraku ba
edukasaun
Progresu atu alkansa
rezultadus iha setor saúde no
edukasaun artikuladu iha
planus setor ida-ida nian
Investimentu iha edukasaun
formal no informal aumenta
daudaun ona atu hahú rezolve
nesesidades ema foin-sa‟e
alienadu sira
Adapta ona dizain SWAP
nian
Hasae ona kooperasaun
entre doadores iha
lideransa ministérius
edukasaun no saúde
Relasionamentus
konfiansa akonsellamentu
nian alkansa ona ho
ministérius rua ne‟e
Finaliza ona Avaliasaun
Leitura iha Degrau Inisial
Halo ona revizoens
konjuntas semi-anuais ba
setor saúde no reunioens
parseiru fulan tolu-tolu.
Operasoens:
ESSP; FTI Catalitic
Fund; HSSP-SP;
EC Grant (HSSP)
AAA:
Estratéjia
Edukasaun;
Estratéjia
Dezenvolvimentu
Professores;
Revizaun despezas
públikas iha setor
Saúde no tracking
survey
AusAID;
NZAID;
UNICEF
Área Estratéjika 3: Suporte ba Estabilizasaun Sosial Prazu Badak
Rezolve
Dezempregu no
Alienasaun Ema
Foin-sa’e
Populasaun juventude nebé
aumenta lalais, liu-liu iha
áreas urbanas;
suseptibilidade ba
alienasaun no violénsia; la
aproveita didiak talentu
nasional
La iha abilidades aplikáveis
La iha asesu ba
oportundades hetan
rendimentu, inkluzive
empregu ba ema foin-sa‟e
sira
Kria ona ªponteª empregu
temporáriu nasional bot, liu-
liu iha áreas rurais
Joven alienadu sira involvidu
iha atividades produtivus
bazeadu iha komunidade
Dezeña ona Programa
Workfare Nasional no
tama ona ba
implementasaun total;
kompromisu governu
nian hatoo ona liu husi
finansiamentu adekuadu
Programa donativu
juventude lao ona iha
nasaun laran tomak
Identifika ona no
konkorda ona programa
Edukasaun Segunda
Oportunidade no
konkorda ona ho
Governu.
Operasoens: YDP; NWP (AF
2010-2011),
preparasaun SCEP (AF2010-
2011
AusAID;
NZAID;
EC
Suporta Rede
Seguransa Efikáz
ida ba Ema
Vulnerável liu
Programas rede seguransa
subsídiu familiar barak lao
ona no hanoin ona kona-ba
falta estratéjia ida ba
sustentabilidade fiskal ka
institusional
Kustu a‟as sistema
administrativu ketak nian
ba programas rede
seguransa
Diresionamentu la
adekuadu no la iha
monitoramentu no
availasaun (M&E)
Programas protesaun sosial
efikáz no sustentável hamriik
ona
Dezenvolve ona Estratéjia
Protesaun Sosial Nasional
nebé konsidera ho forma
realistiku sasatan
finanseiru no operasional
Konsolida ona
plataformas
implementasaun ba
programas subsidiu
familiar, inkluzive M&E
diak liu
Kria ona baze evidénsia
ba diresionamentu rede
seguransa; dezenvolve
ona planu atu hadia
mekanizmus
diresionamentu
Operasoens:
Posivel
formulasaun
estratéjia no
kapasitasaun TA
iha MSS
AusAID; ILO
Promosaun Asesu
hanesan ba ‘Justisa
Ekonómika’
La iha partisipasaun no lian
komunidade nian natón iha
prosesu dezenvolvimentu
ekonómiku
Ema sira nebé foti desizaun
no doadores hatene liu tan
kona-ba nesesidades
komunidades nian
Integra ona konsiderasoens
Halo ona investigasaun no
análize klean atu fo: (i)
inputs ba konsepsaun
responsabilizasaun no
mekanizmus rezolusaun
AAA/TA: servisus
konsultivu Justisa
ba Emakiak nian,
investigasaun
klean, análize nebé
AusAID
jestaun konflitu efikáz no
protesaun direitus iha prosesus
dezenvolvimentu sira
konflitu iha projetus
prestasaun servisu lokal;
(ii) orientasaun polítika
kona-ba promosaun
involvimentu komunidade
iha agro-negósiu
bele uza kedas
Área Estratéjika 4: Lao ba CAS tuir mai: Haklean Fundamentus Kresimentu Non-Petróleu nian
Apoiu ba
Produtividade Rural
Melloradu
La iha estratéjia
dezenvolvimentu rural
koerente
Atensaun insufisiente ba
agrikultura nebé depende
ba udan-been
La iha koordenasaun entre
ministérius Governu nian
no entre doadores nebé
rezulta iha fokus
insufisiente ba agrikultor
foho kiak sira
Dezenvolve ona kuadru
polítiku no investimentu atu
fo efeitu ba agrikultura nebé
depende ba udan-been no
agrikultura irrigadu eskala
kiik
Reforsa ona avaliasaun no
revizaun ba opsoens
investimentu
dezenvolvimentu rural
Aliña ona rekursus parseiru
nian atu suporta
implementasaun medidas
nebé identifika ona
Identifika ona politikas atu
hadia produtividade
agrikultura nebé depende
ba udan-been no irrigasaun
eskala kiik nian no atu
rasionaliza rejime subsidiu
fos
Operasoens:
Dezenvolvimentu
Rural
AAA:
Servisus konsultivus,
dokumentus polítika,
diálogu governu-
doador kona-ba
ambiente konduzivu
agrikultura nian
EC
Kriasan Baze ida ba
Atividade Setor
Privadu Melloradu
Ambiente legal no
regulamentasaun fraku ba
dezenvolvimentu setor
privadu (PSD), inkluzive
sistemas rejistu emprezas
no lisensiamentu inefetivu
Kapasidade jestaun
limitadu iha Governu
laran atu dada
partisipasaun setor
privadu nian iha projetus
investimentu bot sira
Sasatan kapasidade setor
privadu nian
Asesu la natón ba servisus
finanseirus
Fallansu no
diskontinuidade merkadu
Hakuran ona etapas no
tempu nebé presiza atu
rejista negósiu ida
Kontinua halo ona no reforsa
ona konsulta nebé konsentra
ba reforma entre Governo no
setor privadu
Hadia ona kapasidade setor
privadu nian atu fo
prioridade no rezolve
nesesidades PSD nian no
halo rekomendasoens
politikas espesífikas
Hadia ona abilidade Governu
nian atu halo estrutura no
ezekuta parsearias públiku-
privadu ho forma
transparente no kompetitivu
Intensifika ona Inisiativa
Negósiu Diak liu (Better
Business Initiative)
Halo ona reformas
lejislativas atu suporta
ambiente konduzivu
negósiu ida simples liu.
Dezenvolve ona opsoens
ba parsearias públiku-
privadu nebé
transparente no
kompetitivu atu
implementa projetus
infraestrutura bot sira
Fo ona konsellu
rezolusaun probelma ba
emprezas no indústrias
espesifikas
Operasoens:
Reforma Rejistu
Negósiu no
lisensiamentu;
Inisiativa Negósiu
Diak Liu (Better
Business Initiative)
AAA:
Halo Negósiu;
Avaliasaun
promosaun
investimentu;
Parsearia Públiku-
Privadu
AusAID;
UNDP; USAID
nian Koko ona produtus
empréstimu SME nian no
avalia ona opsoens atu hadia
asesu ba servisus finanseirus
Lori matenek par setor
privadu husi liur nian atu
tulun rezolve imperfeisaun
merkadu nian
Nota Konseitu;
Diagnótikus
Impedimentus
Turizmu
Aneksu C: Atividades Parseirus Dezenvolvimentu Seluk nian
iha Timor-Leste Iha 2008, Timor-Leste simu tiha US236.4 milloens kombinadu iha kompromisus ajuda husi total
doadores bilaterais 24, ajénsias multilaterais 5, no ajénsias Nasoens Unidas nian 13. Númeru sira ne‟e
relata ona iha Abril 2009 husi parte Diresaun Nasional Efikásia Ajuda nian iha Ministério das Finanças,
nebé mantein baze de dadus ida nebé fo informasaun detalladu kona-ba fonte no utilizasaun asisténsia
externa hotu-hotu nebé Timor-Leste simu ona.
Doadores bilaterias fo parte bot liu husi asisténsia externa (US$198.8 milloens). Doadores bilaterais lima bot
liu (Australia, Japaun, Portugal, Komunidade Europeia no Estados Unidos) responsáveis ba 67 pursentu hudi
despeza total doador nian. Asisténsia dezenvolvimentu konsentradu iha setores hat: saúde (15 pursentu),
jestaun setor públiku (15 pursentu), edukasaun (14 pursentu), no agrikultura (14 pursentu). Maioria atividades
projetu nian lokalizadu iha no haleu Dili (84 projetus), tuir fali Oecusse (58 projetus) no Baucau (54 projetus).
Programas doadores bilaterais lima bot liu no ajénsias multilaterais hat nebé ativu iha Timor-Leste (alien de
Grupu Banku Mundial) rezumidu iha kraik69
:
Australia - Governu Australia tiha programa asisténsia ida nebé kleur ona long iha Timor-Leste no fo ona liu
US$725 milloens iha forma ajuda desde nasaun ne‟e hamriik iha 1999 ba 2008. Australia ni-nia programa ba
2009-10 estimadu hamutuk A$117 milloens. Australia serbisu hamutuk ho doadores seluk, partikularmente
sistema Nasoens Unidas nian no Grupu Banku Mundial, no finalize daudaun estratéjia de país foun ida ba tinan
lima. Hein katak estratéjia ne‟e sei inklui fokus makás liu, aliñamentu forte ida ho prioridades Timor-Leste
nian no, depende ba aprovasaun, tau fokus ida ba prestasaun servisu rural, partikularmente saúde inan no oan
nian; kriasaun oportunidades formasaun no empregu ba mane no feto foin-sa‟e sira; hadia seguransa ai-han;
no, tulun fo kapasitasaun ba setor públiku, inkluzive elaborasaun polika. AusAID tau pesoal ida iha Dili
bazeadu iha Embaixada Australiana.
Japaun - Governu Japaun ativu tiha ona iha Timor-Leste desde 2000, no opera prinsipalmente liu husi Ajénsia
Japaun nian ba Kooperasaun Internasional (the Japanese International Cooperation Agency (JICA)), no liu husi
apoiu ba sistema Nasoens Unidas nian, fundasoens, no organizasoens sosiedade sivil. Programa JICA nian
organizadu haleu áreas prioritárias hat: (i) agrikultura no dezenvolvimentu rural; (ii) manutensaun no melloria
ba infraestrutura; (iii) dezenvolvimentu rekursus umanus no estabelesimentu instituisoens; no (iv) hametin
dame. JICA harii tiha eskritóriu ida iha Dili.
Portugal - Iha 2007 Portugal fo tiha US$46.64 milloens ba asisténisa dezenvolvimentu ofisial ba Timor-Leste,
montante ida nebé reprezenta Portugal ni-nia úniku programa asisténsia externa bot liu. Portugal ni-nia
programa iha Timor-Leste enkuadra tiha iha prinsipius de orientasaun nebé define iha “Vizaun Estratéjika ba
Kooperasaun Dezenvolvimentu Portugésa” (2006), hanesan: (i) apoiu atu hetan Metas DEzenvolvimentu
Miléniu nian; (ii) reforsu ba seguransa umanu, partikularmente iha estadu frájil ka situasoens pos-konflitu; (iii)
promosaun dezenvolvimentu ekonómiku ekilibradu ho sustentabilidade sosial no ambiental; no (iv) esforsus
atu hametin armonizasaun no aliñamentu doador. Programa atual iha Timor-Leste konsentra ba intervensoens
nebé planeia ona atu hametin governansa diak, partisipasaun no demokrasia, kapasitasaun no dezenvolvimentu
rekursus umanus, no servisus saúde no edukasaun.
69
Lista ne‟e la hatama kontribuisoens doador nian nebé kanaliza liu husi Fundu Fidusiáriu sira nebé Banku administra.
Komisaun Europeia – Uniaun Europeia (UE), inkluzive ni-nia Estadu Membru sira, kontribui ona ba
sorinbalu husi asisténsia dezenvolvimentu total nebé fo ona ba Timor-Leste desde 1999. Ámbitu no diresaun
programa UE nian iha Timor-Leste sei selu ho estimadu €63 milloens durante 2008-2013. “Dokumentu
Estratéjiku de País no Programa Indikativu Nasional ba periodu 2008- 13” identifika dezenvolvimentu rural
sustentável, dezenvolvimentu setor saúde, no dezenvolvimentu kapasidade institusional nudar áreas foku
estratéjiku nian.
Estadus Unidus – Programas Ajénsia Estadus Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasional (The United
States Agency for International Development’s (USAID)) iha Timor-Leste konsentra ba: (i) halais kresimentu
ekonómiku; (ii) reforsa demokrasia no governansa; (iii) hadia saúde ema Timor nian, liu-liu feto no labarik sira
nebé hasoru risku bot liu; no (iv) promosaun dezenvolvimentu ekonómiku no revitalizasaun setor privadu.
Programas Demokrasia no Governansa USAID nian tulun reforsa fundamentu báziku sira sistema demokrátiku
Timor-Leste nian liu husi transparénsia bot liu, responsabilidade no partisipasaun sidadaun sira nian iha
governu. USAID ho daudaun apoiu tékniku ba Ministério da Saúde atu reforsa no fo intervensoes saúde
infantile iha Timor-Leste laran tomak atu hatún taxa mortalidade kosok-oan no labarik nian no hakuran
impaktu moras infesaun prioridade sira hanesan malaria, tuberkuloze no febre dengue.
Banco Asiático do Desenvolvimento – Planu de Negósiu Operasoens País nian ba Timor-Leste 2008-10 fo
apoiu ba metas prinsipais hat Governu nian: (i) fo estradas no pontes atu tulun movimentu ema no sasán nian
no ba funsionamentu merkadus ho forma ordeira no efikáz no dezenvolvimentu sustentável; (ii) asegura katak
servisus bankárius, kréditu no mikrofinansas disponível ba ema hotu-hotu, inkluzive ba emakiak no feto sira;
(iii) fo abastesimentu bee natón, seguru no sustentável ba komunidades iha Dili; no (iv) fasilita eliminasaun ho
forma seguru ba esgotu no bee foer iha áreas urbanas. Planu de Negósiu Operasoens País nian identifika
alokasaun indikativu ida ba Timor-Leste durante period 2009-2010 hamutuk US$25.70 milloens, inkluzive
US$10.80 milloens iha forma donativus no US$14.90 milloens iha empréstimus.
Fundo Monetário Internacional – Fundo ne‟e hakuran ona ni-nia nivel no intensidade involvimentu iha
Timor-Leste, ho Eskritóriu IMF nian iha Dili taka iha Juñu 2009. Orasne‟e, IMF fo asesores ba Tezouraria,
Autoridade Bancária e Pagamentos, no Fundo Petrolifero nebé tulun hela Governu implementa programas
reforma iha ajénsia prinsipal sira ne‟e.
Ajénsias Téknikas Espesialistas, Komisoens, Fundos no programas Nasoens Unidas nian – Iha númeru
bot Ajénsias Téknikas Espesialistas, Komisoens, Fundos no programas Nasoens Unidas nian mak ativu iha
Timor-Leste, partikularmente UNDP nebé ni-nia programa ba 2009-13, halao operasaun husi sira-nia
eskritórius iha Dili Dili, maintain foku forte ida hametin instituisoens governansa demokrátika, promosaun
redusuan pobreza no meio-de-vida bazeadu iha komunidade, integrasaun sustentabilidade ambiental no
redusaun risku dezastres, promosaun dame no estabilidade, no fo apoiu polítiku ba instituisaun nasional sira.
Ezijénsia rekursus programa nian estimadu ona hamutuk US$lOO milloens, husi nebé US$12.7 milloens
disponível liu husi rekursus regulares UNDP nian. Restante ne‟e diresionadu ona ba mobilizasaun rekursus
husi fundu fidusiáriu Nasoens Unidas nian no fonte sira seluk. Alein de UNDP, Ajénsias NU nian nebé
involvidu ativamente iha Timor-Leste mak: FAO, ILO, IOM, UNCDF, UNHCR, UNICEF, UNFPA,
UNIFEM, UNIDO, WFP, no WHO.
Parseirus Dezenvolvimentu Seluk mak hanesan: Brazil, Canada, Repúblika Popular China, Finlandia,
Fransa, Alemaña, Irlanda, Italia, Republika Korea, Malazia, Nova Zelandia, Noruega, España, Suésia, Suísa,
Tailandia, no Reino Unido.
Aneksu A2 – Informasaun Badak Timor-Leste
Aneksu B2-Indikadores Selesionadus* Dezempeñu no Jestaun
Portfolio Banku nian
Husi Maiu 2009
a) Nudar hatudu iha Relatóriu Anual kona-ba Dezempeñu Portfolio (eseptu ba AF atual).
b) Idade média projetus nian iha Banku ni-nia portfolio de país.
c) Pursentajen projetus klasifikadus U ka HU iha termus objetivus dezenvolvimentu nian (development objectives) (DO)
no/ka progresu implementasaun (implementation progress) (IP).
d) Nudar define iha Programa Melloria Portfolio.
e) Rasio dezembolsu durante tinan ne‟e too saldo nebé la dezembolsa husi portfolio Banku nian iha inisiu tinan: projetus
Investimentu deit.
f) Planeadu iha FYI0
* Indikadores hotu-hotu ba projetus nebé ativu iha Portfolio, ho esepsaun Rasio Dezembolsu nian, nebé inklui projetus
ativus hotu-hotu no mos projetus nebé ramata ona durante ano fiscal.
** La inklui Programa FTI nebé finansia ho donativu externu ida non-IDA iha iha Inisiativa Trilla Rápida (Fast Track
Initiative).
Aneksu B3 – Rezumu Programa IBRD/lDA nian República Democrática de Timor-Leste
Hahú Maiu 2009
Programa Empréstimus Kazu-Baze IBRD/IDA nian nebé Propoin
Ano
Fiskal
ID Projetu nian
US$(M)
Rekompensa
Estratéjikua
(H/M/L)
Riskus
Implementation
a (H/M/L)
2010 Projetu Workfare Nasional Emerjensia 3.5 H H
2011 Projetu Edukasaun Segunda Oportunidade 5.0 M M
2011 Programa Dezenvolvimentu Rural 4.1 H M
Total 12.6 H H
a. Ba projetu ida-ida, hatudu se rekompensa estratéjika no riskus implementasaun espera atu a‟as (high) (H), moderadu (M), ka
kiik (low) (L).
Aneksu B3-Timor-Leste: ProgramA Operasoens Investimentu
IFC nian
Orasne‟e IFC la iha Operasoens Investimentu Ativu ruma iha Timor-Leste
Aneksu B4 - Rezumu Servisus Non-Empréstimus - Timor-Leste Hahú Maiu 2009
.a. Governu, doador, Banku, diseminasaun públika
Aneksu B5 – Indikadores Sosiais Timor-Leste nian
Aneksu B6 – Indikador Ekonómiku Prinsipal Sira
Timor Leste nian Hahú Maiu 2009
Fontes: Dadus nebé autoridades Timor-Leste fo; no estimativas pesoal Fundo Monetário Internacional nian
l/lnklui kompensasaun pesoal misaun manutensaun paz NU nian nebé selu lokalmente.
2/ Exklui setor petróelu –gas
3/ Inklui instituisoens autómoas no despezas para-fiscais husi doadores nebé la tama iha orsamentu governu sentral nian. Reseita
tun tiha iha 2005 nebé hatudu kriasaun Fundu Petrolífero ihanebé reseita petróleu hotu-hotu tama ba. Rendimentu husi fundu ne‟e
no asisténsia doador nian mak finansia défise ne‟e.
41 Exklui osan nebé públiku kaer nebé la iha dadus konabá ida ne‟e.
5/ Média simples husi presus fatin tolu nian; Dated Brent, West Texas Intermédiate, no Dubai Fateh.
61 Númeru ba 2004 refere ba kontra Mar-de-Timor nian, nebé, halo antes estabelesimentu Fundo Petrolifero iha Agostu 2005.
Aneksu B8 – Karteira Investimentu Empeñadu no Dezembolsu
IFC nian ba Timor-Leste Hahú Maiu 2009
____________________________________________________________________________________
Orasnee IFC la iha Operasoens Investimentu ativu ruma iha Timor-Leste
top related