rhyoaj.files.wordpress.com  · web view2018. 3. 18. · introdusaun. antesedénsia . kompetisaun...

34
ANALIZA NO PLANU SISTEMA INFORMASAUN NEGOSIO IHA LOJA ROUPA IHA BAZE WEB HUSI XAVERIUS DE ARAUJO MENDONÇA 1520241137 KLASE A / REGULER SEMESTER VI DEPARTAMETU GESTAUN INNFORMATIKA FAKULDADE I.C.T 1

Upload: others

Post on 04-Feb-2021

0 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

ANALIZA NO PLANU SISTEMA INFORMASAUN NEGOSIO IHA

LOJA ROUPA IHA BAZE WEB

HUSI

XAVERIUS DE ARAUJO MENDONÇA

1520241137

KLASE A / REGULER

SEMESTER VI

DEPARTAMETU GESTAUN INNFORMATIKA

FAKULDADE I.C.T

INSTITUTE OF BUSINESS

( IOB ) 2017

LIAN MAKLOKEN

Ba dahuluk Hau lahaluha agradese tebes ba Aman Maromak ne’ebe fo nia biit no bensaun boot liu mai Hau, hodi Hau bele hakerek hotu no kompleta dokumentu ida ne'e iha direitu "ANALIZA NO PLANU SISTEMA INFORMASAUN NEGOSIO IHA LOJA ROUPA IHA BASE WEB" autora mos lahaluha hato’o obrigado barak ba parte sira ne’ebe fo sira nia idea oin-oin ba Hau, hodi bele forma no hakerek dokumentu ida-ne'e ho diak. Autór rekoñese katak prosesu hakerek dokumentu ida ne'e mak sei hasoru difikuldade barak, maibe ho Aman maromak Grasa no domin atan Hau bele hakerek hotu dokumentu ida ne’e. autor mos hatene katak dokumentu ida ne’e sei los ho nune’e atan Hau hein ita boot sira sujestaun, no kritika ba dokumentu ida ne'e. Atu nune’e dokumentu ida ne’e bele sai diak liu tan ba lee nain sira iha future oin mai. Autór espera katak dokumentu ida ne'e, bele fornese no fo benefísiu ba autora no autor sira selu iha future oin mai Amen.

INDISE

TITLU HO LOGOi

LIAN MAKLOKENii

INDISEiii

KAPITULO I INTRODUSAUN

1.1 Atesedensia1

1.2 Formulasau Problema2

1.3 Objetivu2

1.4 Limitasaun problema2

1.5 Benefisiu3

KAPPITULO II DISKUSAUN

2.1 Komprensaun sistema informasaun4

2.1.1 sistema5

2.1.2 informasaun7

2.2 komprensaun web7

2.2.1 Html8

2.2.2 PHP8

2.2.3 Vantajen Husi Php9

2.3 Simbolu Flowchart9

2.4 Metodologia Diskusaun13

KAPITULO III ANALIZA NO PLANU BA SISTEMA

3.1 Analiza sistema14

3.2 Kriasaun sistema informasaun ba loja roupa nian15

3.3 Alur Dokumentu16

3.4 Diagrama Kontestu17

3.5 Diagrama Berjanjang18

3.6 Entety Relasaun Digrama (ERD)19

KAPITULO IV MAKTAKAN

4.1 Konklusaun20

4.2 Sujestaun20

KAPÍTULU I

INTRODUSAUN

1.1 Antesedénsia

kompetisaun iha mundu negósiu enkoraja jestores negósiu ne ' ebé lalais no formula estratéjia foun no kria sentraliza no vantajen iha kompetitivu hanesan kompetitividade hasoru kompetitór, kona ba Loja roupa mak hanesan negósiu ida ne ' ebé mak involve iha negosiu ou iha merkadu, Atu sai di'ak liu tan ita tenke forma jestaun estratéjia komersializasaun atu nune’e bele hasae rezultadu komersializasaun. Iha loja roupa ida ne'e no serve nu'udar fornesedór ba kosumidor sira . Funsaun husi loja roupa ida ne’e atu prepara roupa hanesan roupa kamizola ho kalsa . no atu fo atendementu ba costumedor sira ho diak liu husi negosiu kona ba loja roupa ida ne’e. Maibe oras ne'e negosiante sira dala barak halo tranzasaun sei manual, ida-neʼe bele haree hosi prosesu tranzasaun komersializasaun iha relatóriu ne'e. Bainhira ba manuál prosesu dala barak akontese erru rejistu, susar atu hetan arkivu, no so forth. Atu hadi'a servisu, autora koko atu fasilita desenvolvimentu teknolojia informasaun nian, liu-liu iha Informasaun Sistema Fa'an iha Loja Roupa nian.

1.2 Formulasaun Ba Problema

Husi sistema nebe’e mak la’’o hela iha potensialmente hamosu problema Hirak nebe mak hanesan tuir mai ne’e :

1 Konfuzu liu ba dadus hotu-hotu ne ' ebé mak eziste.

2. relatóriu labele hetan asesu ba iha kualkér tempu.

3. Seguransa ba dados menus liu, no dadus sira ne’e ne sei halao manuál nebe bele hamosu problema.

1.3 Objetivu

Objetivu kria sistema informasaun ida-ne'e atu fasilita tama dadus ho tempu ida ne 'ebé efisiente liu, dadus bele asesu iha kualkér tempu, seguru liu dadus ba iha seguransa no fasil atu kontrola qualidade sasán sira ne ' ebé mak disponivel nafatin.

1.4 Limitasaun ba Problema

Hodi halo sistema ida-ne'e sei determina ámbitu ne'ebe sei diskute, entre sira seluk mak hanesan :

1. Atende prosesu tranzasaun fa'an roupa - opiniaun roupa automatikamente

2. Prosesu pagamentu kona-ba kréditu ne'e halo de'it limitasaun ba numeru kartaun kréditu nebe mak input no selesaun ba métodu pagamentu. Kartaun pagamentu kréditus ne ' ebé halo ho preso ida ne ' ebé mínimu ba Rp. 150,000. 3. númeru selesaun roupa, ita nia hanesan hakarak 

1.5 Benefísiu

kriasaun sistema informasaun kona ba loja roupa ida ne'e mak atu hasa'e nivel servisu nebe efisiente no lalais liu tan atu nune’e costumer sira bele halo negosio ho diak no seguru iha tempu ne’ebe deit ho prosesu nebe mak lao dadaun hela.

KAPÍTULU II

DISKUSAUN

2.1. Komprensaun Sistema informsaun

1. Komprensaun kona-ba Informasaun Sistema Informasaun sistema mak komponente ne ' ebé forma sistema ida ne ' ebé iha relasaun entre komponente ida ho komponente seluk ne ' ebé hakarak atu prodús informasaun ida iha área ida-ne ebé espesífiku lubuk ida. Kritériu kona-ba sistema informasaun nian, entre sira seluk, fleksivel, efikás no efisiente.

2. Komponente Informasaun sistema

Komponent-komponente informasaun sistema ida nebe inklui iha sistema mak hanesan

a). (hardware): inklui devices fíziku hanesan komputadór no impresora.

b). software (software) ka aplikasaun: instrusaun ne ' ebé permite hardware atu bele halo prosesu kona-ba dadus lubuk ida.

c). Prosedur : hanesan konjuntu ida ho regra sira ne ' ebé uza hodi hetan dadus prosesamentu no prodús jerasaun kaan.

d). Personagen : Hanesan parte ida ne’ebé responsável ba dezenvolvimentu sistema informasaun, iha prosesamentu, no uza informasaun sistema nian.

e). Rede komunikasaun servisu ho dadus Komputador : sistema ida ne ' ebé liga no permite no hetan rekursu sira atu fahe ka asesu hosi uzuáriu

2.1.1. Sistema

Sistema sai hanesan elemetu rede nebe iha ligasaun ba malu no forma unidade ida atu implementa sistema ne'e nia objetivu fundamentál ida. Objetivu prinsipál hosi sistema baze ida ne'e ba prosesu kona-ba dadus ne ' ebé atu prodús informasaun. Kona-ba sistema pergunta neʼe mak sistema automatizadu, ne ' ebé halo parte iha sistema umanu no interacts ka kontrola liu hosi komputadór ida ka liu hanesan parte husi sistema ne ' ebé uza.

1. Komponente Sistema

sistema kompostu hosi komponente ne ' ebé servisu hamutuk atu harii unidade lubuk ida. Komponente sistema ka elementu sistema bele subsystem, unidade ida ka parte ida nia sistema,

2. Sistema Limitasaun

(Sistema Fronteira) Iha área sira ne ' ebé limita entre sistema ida ho sistema ida seluk, ka ho ambiente iha liʼur.

3. Ambiente esterna sistema (Sistema Ambiente)

Ambiente esterna sistema ida ne'e iha fronteira unuk kona-ba sistema ne ' ebé afeta ba funsionamentu sistema ne'e. Ambiente esternu kona-ba sistema bele halo, no mós halo aat ba sistema ne'e.

4. sistema Eletrónikus (Sistema Eletrónikus)

Mak ligasaun meiu komunikasaun sosiál nian ida entre subsystem ida ho subsystems seluk no permite rekursu sira-ne ' ebé sedu husi subsystem ida ba subsystems seluk. Rezultadu nian ida subsystem sei sujestaun ba subsystems seluk liuhusi ligasaun

5. Sistema Input

Sujestaun sira bele sai sinal input no manutensaun sujestaun ida. Sujestaun manutensaun mak enerjia ne ' ebé input atu nune'e bele opera iha sistema. Sinal input mak enerjia ne ' ebé mak prosesa ba subsystems seluk.

6. sistema Processor

sistema sira bele hetan prosesamentu seksaun ida-ne ' ebé mak sei simu benefisiu ba produtu sira ka kona-ba sistema ne'e rasik hanesan processor ida.

7. Objetivu Sistema

sistema tenke iha alvu ida. Sistema ne'e atu determina bainhira sujestaun ne ' ebé presiza sistema no rezultadu sira ne ' ebé sei halo sira-nia sistema. Enkuantu sistema ida mak dehan ba susesu bainhira alvu ka objetivu.

2.1.2. Informasaun

1. Komprensaun Informasaun

Informasaun katak dadus sira ne ' ebé mak tau iha signifikadu liu no utíl kontestu, komunika ba benefisiariu ba desizaun.

2. kualidade informasaun

Ba kualidade informasaun ida ne ' ebé depende ba buat 3, ne ' ebé mak

a. Accurate, signifika katak informasaun ne'e tenke livre hosi sala no bele la ka hatudu sala dalan.

b. tempu oportunu, signifika katak informasaun ne ' ebé mai husi montante labele tarde.

c. relevante, signifika katak informasaun iha manfaaat ba wearer nian.

2.2 komprensaun Web

Web mak hanesan computer ida ne ' ebé uza hodi halo web dokumentu, computer ida-ne'e sei serbí husu dokumentu web husi ninia kliente. Web browsers hanesan explorer ka navigator komunika ba rede ida ne ' ebé (inklui rede Internet) ho server web ida, no uza HTTP. Brorwser sei haruka pedidu ida ba nian server atu husu dokumentu balu ka servisu seluk ne ' ebé fornese hosi server nian. Server ne'e fornese dokumentu ka servisu se disponivel mós hodi protokolu HTTP.

2.2.1. html (Hypertext Markup Linguage)

HTML mak lian ne ' ebé uza hodi marka katak estrutura dokumentu ida ne ' ebé sira fó hypertext ida ho seksaun hanesan títulu, númeru, lista, paragrafu no seluk-seluk tan.

Instruksaun husi HTML temi hanesan elementu nbe hatudu iha tags ne ' ebé hakerek iha parentheses (<>). Elementu sira ne ' ebé barak liu iha HTML sira uza hodi fó instruksaun ba parte nebe spesifiku husi elementu primeiru no taka iha elementu ikus, porezemplu hanesan (head) sai hanesan elementu abertura no hanesan elementu taka. Tags sira seluk iha HTML.

2.2.2. PHP

PHP mak hanesan lian programming scripting, sistema servisu kona-ba programa ida ne'e mak hanesan durubasa ida la hanesan compiler ida, PHP bele halo interaksaun ho web teknolojia eziste kuaze hotu-hotu. Developers bele hakerek PHP programa ida-ne ' ebé relatoriu CGI programa kona-ba server web seluk. Fleksibilidade ida-ne'e sei útil tebes ba nain ba website boot no serbisu makaʼas, tanba iha rai bele uza hela kandidatura sira ne ' ebé kria tiha ona iha pasadu ho CGI ISAP ka ho scripts hanesan Perl ka Pyton durante prosesu migrasaun ba kandidatura foun ne ' ebé harii ho PHP.

2.2.3 Vantajen hosi PHP mak hanesan tuir mai ne'e:

1. Script (kodigu programa) mak integra ho HTML arkivu, entaun developers (developers) bele konsentra diretamente ba web ne'e.

2. La iha presesu ba compiliar ho ligasaun

3. orientasaun objetu

4. syntax ba programasaun mak fasil atu aprende, hanesan ho C no Perl.

5. estensivu integrasaun ba servidór dadus oin-oin. Baze dadus ezisti hetan apoiu husi PHP ne ' ebé mak: Oracle, Sybase, Msql. MSQL, Metin, ODBC, PostgreSQL, Adabas D, FilePro, Velocis, Informix, dBase, UNIXdbm.

2.3. Símbolu - Flowchart

Símbolu Flowchart mak reprezentante graphical ba medida no ejijensia kona-ba prosedimentu sira kona-ba programa ida. Flowchart ajuda analista sira no programmers atu rezolve problema ba populasaun sira ne ' ebé ki'ik liu no tulun iha analiza alternativa seluk iha operasaun. Símbolu flowchart uza dala barak mak símbolu flowchart padraun ne ' ebé pasa ho ANSI no ISO. Símbolu sira-neʼe bele haree iha Figura 6. Flowchart symbols padraun hirak tuir mai ne'e

2. 4 Metodolojia Diskusaun

métodu ne ' ebé uza iha elaborasaun dokumentu ida ne'e nu'udar métodu ida husi observasaun, literatura, no deskritiva. Ninia objetivu atu alkansa iha peskiza ne'e mak eskritór ne ' ebé bele hatene dezeñu sistematikamente, factually, no loloos kona-ba faktu kona-ba sintoma katak iha ona investigasaun. Preparativu hirak mak hanesan tuir mai ne'e:

1. Determina tópiku sei diskute

2. Depois neʼe, autora formulates problema ne'e

. 3. halibur dadus. Atu halibur dadus, autora determina husi browsing liu

Husi internet

4. Elaborasaun dokumentu. Tuir faze, hanesan deskreve iha leten, pasu tuir mai ne ' ebé mak atu prepara dokumentu nian ba objetivu no bele komunika benefísiu.

KAPÍTULU III

ANÁLIZA NO PLANU BA SISTEMA

3.1. Analiza Sistema

Analiza sistema ne'e halo atu identifika no avalia problema, limitasaun nebe akontese iha nesesidade sira ne ' ebé ita presiza atu hadia fali hodi nun’e bele sai hanesan buat nebe mak ita hakarak no prevene atu hadia diak liu tan

Supplier

Admin

Costumer

Transaksaun ba kopras

Haruka sasan

Selesaun Folin no halo lista sasan

Kompras sasan

Remata

Hahu

Input sasan nia folin

Transaksaun negosiante

Relatorio rekapitusaun

Konfirmasaun sasan nebe atu sosa

Selesaun Sasan

3.2. Kriasaun sistema informasaun ba lajo roupa nian

Historia

HomePage

Home

Baranda

Roupa ect

Arkivu foun

L. kontaktu

Imagen 3.2

Home

Welcome Guest!

Facilities

Packages

Iha Imagen 3.2 menu home iha relasaun ho pagina tolu iha, mak Welcome Guest, Packages, Facilities

3.3 ALUR DOKUMENTU

Primeiro komesa hahú programa nno kompradór nebe atu sosa sasán sira ne ' ebé sira gosta tuir mai kasir kontajen tuir sasan ne ' ebé kostumer sosa, roupa kamizola ga kaijako depois fila no remata

3.4. DIAGRAMA KONTESTU

Parte supplier ne ' ebé halo orden ba dadus no sasan kona-ba database funsionarios ba dadus hala'o loroloron tranzasaun dadus, konsumidór sira hala'o trunks dadus sosa no fila ba memorandu ne'e admin no lideransa aprezenta relatóriu recapitulation.

3.5. DIAGRAMA BERJANJANG

Informasaun sistema diagrama ne'e prosesu ida ne ' ebé halao iha prosesu hotu-hotu husi sasan input, prosesu pagamentu no ba rezultadu foti sasan.

3.6 ENTETY RELASAUN DIAGRAMA (ERD)

tabela Ida ne'e iha relasaun ho tabela seluk, tabela komersializasaun ne'e iha relasaun ho tabela sasan, tabela sosa ne'e iha relasaun ho tabela sasan, tabela sasan ne ' ebé korresponde ba tabela supplier

KAPITULO IV

MAKTAKAN

4.1 Konkluzaun

Bazeia ba rezultadu husi Sofware Jumbla presiza análize kona-ba Sistema Informasaun loja roupa nian bele hetan nian konkluzaun :

1. Ho software ida ne, fasil liu ba ita atu kria no uja sistem ida nebe di'ak liu kona sistema informasaun ba loja roupa

2. hosi automatikamente haloot ba dadus ne ' ebé eziste no ba dadus sira ne'e ezatidaun util tebetebes iha sistema admin

4.2 sujestaun

Iha sistema informasaun kona ba loja roupa nian ita presiza atu aumenta tan aplikasaun nebe efisiente no mos tenke hanesan ho ita nia necesidade nebe mak ita iha. Ho ida hau sujestaun atu uza aplikasaun jumla atu buat nebe ita presiza bele iha kontrola nebe diak ho necesidade nebe ita hakarak.

23

KOSTUMER

ADMINMANEGER

Komesa

Kompras

faru

kompras

Prosesu

kompras

Cetak resultado

kompras

Presiza Folin

Data

Base

Relatorio kompras

Relatorio Kompras

Remata

Tidak

Ya

KOSTUMER

ADMIN

MANEGER

Komesa

Komprasfaru

kompras

Prosesukompras

Cetak resultado kompras

Presiza Folin

Data Base

Relatorio kompras

Relatorio Kompras

Remata

Tidak

Ya

Sistema Informasaun

Iha Lajo Roupa

Suplier

KostumerAdmin

Manager

Dadus order

Dadus ba sasan

Dadus trazasaun

Loro loron nian

Dadus kompras

sasa

Nota

Relatorio Rekapitulasaun

Sistema InformasaunIha Lajo Roupa

Suplier

Kostumer

Admin

Manager

Dadus order

Dadus ba sasan

Dadus trazasaunLoro loron nian

Dadus kompras sasa

Nota

Relatorio Rekapitulasaun

Sistema

Informasaun

InputOutputProsesu

Relatorio ba

sasan

Dadus ba

faan sasan

Dadus ba

sasan

Dadus

kompras

Prosesu

dadus faan

Prosesu

dadus faan

Relatorio ba

faan sasan

Relatorio

kompras

1

2

3

1.11.21.32.22.13.33.23.1

Sistema Informasaun

Input

Output

Prosesu

Relatorio ba sasan

Dadus ba faan sasan

Dadus ba sasan

Dadus kompras

Prosesu dadus faan

Prosesu dadus faan

Relatorio ba faan sasan

Relatorio kompras

1

2

3

1.1

1.2

1.3

2.2

2.1

3.3

3.2

3.1