Ökoloogilised globaalprobleemid

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

Koostas: Kristel Mäekask

Ülerahvastumine

Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem.

Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid: toidupuudus, nakkushaigused (AIDS), keskonnaprobleemid (õhu-, vee- ja mullastiku saaste), linnastumine, vaesus jm.

Ülerahvastumine

Ülerahvastumine

Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest.

Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra

Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last.

Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides.

Ülerahvastumine

Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia.

Lõuna- India Bangalore linn

Probleemi põhjused

suremuse langus

teaduse areng (arstiteaduse areng, vaktsineerimine)

toitumistingimuste paranemine

heaolu kasv (elutingimuste paranemine)

religioossed ja kultuurilised tõekspidamised

pereplaneeringu puudumine Vaktsineerimine Bangladeshis lastehalvatuse ennetamiseks

Probleemi tagajärjed

näljahäda

maailma taandareng

linnastumine

haiguste levik

mullastiku vaesumine

loodusvarade hävimine

keskkonnareostus

ja paljud teised keskkonnaprobleemid Näljahäda Nigeerias

Bangladesh

Rahvaarv: 150 448 000 (2007)

Rahvastiku tihedus: 1045 in/km²

Eestis on rahvastiku tihedus: 32 in/km²

Probleemi lahendused

pereplaneerimine

teavitamine rasestumisvastastest vahenditest

hariduse võimaldamine naistele

naiste õiguste suurendamine

abieluea tõstmine

laste arvu piiramine

laste suremuse vähendamine

Hiinas ühe-lapse-poliitika

Toidupuuduse probleemi lahendused

tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi (kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid)

täiustada maaharimisviise ja –tehnoloogiat

kõrge saagikusega põllukultuurid (GMO)

vältida mulla vaesumist, erosiooni

majandusabi

GM tomat

Jäätmeprobleem

Illegaalne prügimägi

Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

Probleemi põhjused

rahvastiku kasv

tarbimise suurenemine

tootmise suurenemine

kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid)

Plastikpudelite vedamine Hiinas

Probleemi tagajärjed

prügimägede kasv linnade ümbruses

igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti

pinnase, õhu ja veesaasteTorma prügila

Probleemi lahendused

kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;

ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse

prügimäe alla kavandatav ala katmine vastava kilega;

prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni

eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks;

prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed;

Hapestumine

Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja

lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena

langevad tagasi Maale;

Happevihma kahjustused Jizera mägedes, Tsehhis

Probleemi põhjused

kütuste põletamine;

põlevkivi põletamine;

tööstuste saaste;

transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine).

Bangkoki liiklus

Probleemi tagajärjed

Kahjustab:

• metsi - eriti okaspuid;

• mulda;

• taimejuuri – tekib toitainete puudus;

• veekogude elustikku;

• kultuuriväärtusi jm.

• ogaanilise aine lagundamine aeglustub Inglikuju erosioon Inglismaal

Probleemi lahendused

vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega (autotransport, egnergia tootmine jms);

Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest;

Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim

Veekriis ja veekogude reostumine

Vett tuleb tarbida mõõdukalt!

Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300 –1000 liitrit vett!

Probleemi põhjused

magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%;

suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine;

antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;.

naftareostus;

maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine;

eriti saasteohtlikud on mageveekogud;

veekasutus tööstusriikides on 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit.

Probleemi tagajärjed

vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;

magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia);

naftareostus põhjustab loomade hukkumist;

veekogude eutrofeerumine;

Mürkained kogunevad organismidesse

Minimata laht Jaapanis

Probleemi lahendused

veetarbimise vähendamine;

heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline);

õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses;

vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist veekogudesse;

veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);

vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud (liustikuvee kasutamine, merevee destilleerimine, vihmavee kogumine);

Osoonikihi hõrenemine

Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunakiirgust.

Osoonikiht on hõredam pooluste kohal.

Probleemi põhjused

Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid;

vanemad külmutusseadmed;

aerosoolid;

tulekustutid

ehitusmaterjalide tööstus;

õhukonditsioneerid;

• vulkaanipursked.

Probleemi tagajärjed

muutused taimede keemilises koostises;

taimede kasvu pidurdamine;

fotosünteesi aeglustumine;

kahjustab inimeste immuunsüsteemi;

põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid;

mutatsioonide teke

Probleemi lahendused

vähendada freoonide tootmist ja kasutamist;

lämmastikväetiste õigeaegne kasutus;

riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal.

Illegaalne freoonidega kaubitsemine Indias

Kliima soojenemine

Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid).

http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/sci_nat/04/climate_change/html/greenhouse.stm

Probleemi põhjused

Inimtegevus:

tööstused;

energiatootmine;

jäätmemajandus;

metsaraie;

põllumajandus jm

Atmosfääri satuvad nn. kasvuhoonegaasid

Kasvuhoonegaasid

Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri;

Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest;

Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid;

Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid;

Troposfääri osoon;

Veeaur;

Probleemi tagajärjed

kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda;

muutuvad liikide levilad;

aeglaselt levivaid liike võib tabada häving;

põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad;

ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed;

üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses;

liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.

Jääkarudel on õhukesel jääl raske saaki püüda!

Probleemi lahendused

Tuleks vähendada õhu saastatust:

• põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat;

• kasutada taastuvaid energiallikaid;

• kasutada elektrienergiat säästlikult;

• vähendada autokütuste põletamist;

• aerosoolide kasutamise vähendamine;

• vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse;

• prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine.

Balti Elektrijaam on üks suurimatest põlevkivikütusel töötavatest elektrijaamadest maailmas

Liikide hävimine

Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne.

Amazonase vihmametsades elav haruldane puukonn

Probleemi põhjused

keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine;

soode kuivendamine;

ohtlike liikide hävitamine;

jahipidamine;

röövpüük ja kaubitsemine;

võõrliikide sissetoomine;

haruldaste liikide kollektsioneerimine;

GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine

Suureks probleemiks on metsaraie!

Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms.

Probleemi tagajärjed

üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes;

tulevase kasutamise võimalus – leida uusi ravimtaimi;

kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses;

vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks;

otsene kasum – elusolenditest saab loomset, taimset toitu. Taimed, loomad ehituseks, maitseks, ravimiteks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks, määrdeõlideks, küttematerjaliks jpm.

Probleemi lahendused

hävimisohus liike võetakse kaitse alla;

haruldaste liikide elupaikade säilitamine;

kaitsealade rajamine;

osaliselt ka loomaaiad;

võitlus röövkaubandusega;

loodusvarade säästlik tarbimine.

Lendorav

Erosioon ja kõrbestumine

Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele.

Tuuleerosioon Mehhikos

Probleemi põhjused

paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed;

tuul;

Suurt rolli mängib inimtegevus:

monokultuuride kasvatamine;

liigniisutamine (maa sooldumine);

metsade hävimine;

liigkarjatamine;

Probleemi tagajärjed

viljakate muldade hävimine;

• harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine;

• sooldumine, mis ohustab inimese tervist;

• veekogude kuivamine;

India

Probleemi lahendused

• õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus);

• tõkete rajamine põldude äärde;

• puude istutamine;

Viinamarjakasvandused Saksamaal

Loodusvarade kasutamine

Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia.

Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia).

Virtsu tuulepark

Probleemi tagajärjed

• taastumatud loodusvarad saavad otsa;

• moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed);

• loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda;

Kohtla-Järve tuhamäed

Probleemi lahendused

• mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt metallid;

• tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid;

• loodusvarasid tuleb tarbida säästlikult, et nad jõuaksid taastuda;

• kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid.

Kasutatud materjal:http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Worldpopulationgrowth-billions.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Image:World_population.PNGhttp://www.oceansatlas.org/unatlas/projectmanager/atlas_cd/cds_static/megacities__19612_all_1.html http://dotearth.blogs.nytimes.com/2007/10/25/the-population-cluster-bomb/http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Les_enfants_de_Yanfolila.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Poliodrops.jpghttp://oxala.de/ http://marekioma.blogspot.com/2007_06_24_archive.html http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Dhaka_Crowd.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Missione_del_Guaricano-discarica_di_Duquesa.jpg http://www.asianconnections.com/a/?article_id=304 http://www.envir.ee/298484 www.emovl.ee/files/1602129218.ppt http://www.sciam.com/media/inline/5828B2A1-E7F2-99DF-30C2168D6482516A_1.gif http://www.scienceclarified.com/images/uesc_01_img0005.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0c/Acid_rain_woods1.JPGhttp://mirror-cn-bj1.gallery.hd.org/_c/natural-science/_more1999/_more05/acid-rain-stone-erosion-of-statue-2-AJHD.jpg.html http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Wasserhahn.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ad/Terminalkils2.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Obvious_water_pollution.jpeg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Antarcitc_ozone_layer_2006_09_24.jpg http://www.aero.org/publications/crosslink/summer2000/images/01_02.gif

Kasutatud materjal:http://www.leo.lehigh.edu/news/national/oxytree.gif http://www.emagazine.com/view/?873 http://www.buycentralheating.co.uk/images/products/SER_27052007125123.jpg http://www.weather.gov.hk/climate_change/green_house_effect_e.jpg http://www.alaskaoceans.net/sao/images/polar-bear-no-ice72_000.jpg http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/e_sisu.html?id=126 http://journalperu.com/?p=518 http://animals.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/animals/images/primary/giant-panda-eating.jpg http://www.ymparisto.fi/download.asp?contentid=36140http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/geog101/textbook/eolian_systems/factors_erosion.html http://www.slamnet.org.uk/geography/urbanindia/Image13%20desert%20life.jpghttp://www.hanila.ee/gfx/pildid/virtsu_t02.jpg