praktika 2014
Post on 04-Jul-2015
145 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Loodusainete
praktika 11. rRonja Liis Tamm
Kristin Rossmann
Annamaria Rennel
Eneli Veedla
Carolin Kattel
Saku õlletehasAJALUGU
Sünd 1820 Karl Friedrich Rehbinder asutas
mõisa juurde õllekoja Mõisa üleminekul Baggode kätte
1849 algasid õllekojas suured uuendused ja õllepruulimine hoogustus
1876 rajati aurujõul töötav õlletehas
1899 loodi Saku õlletehase aktsiaselts
Esimese maailmasõja ajal alkoholi tarbimine keelustati
Teises maailmasõjas oli Saku õlletehas sõdurite õlleladu
1991 ühisettevõte Prippsõlletehasega Rootsist ja Hartwallitehasega Soomest
Vana pruuliköök. Praegune muuseum.
TOORAINED
Vaja läheb nelja põhilist toorainet
Vesi – moodustab kuni 95% õlle koostisest. Sakus kasutatakse põhjavett, mis tuleb 200 m sügavuselt puurkaevudest
Odralinnased – oder aetakse sobiva niiskuse ja temperatuuri juures idanema. Idanemisprotsess peatatakse kuivatamise abil
Humal – annab õllele omapärase kibeduse ja aroomi. Humal teeb õlu vihaseks! Mida rohkem humalat, seda tihedam vaht ja mõrkjam mekk. Kasutatakse 20 erinevat sorti humalat
Pärm – õlletootmises kasutatakse kahte sorti pärme: pinna- ja põhjapärme. Saku õlled on kõik põhjapärmiõlled. Õlle alkoholisisaldus sõltub pärmist
Ühe katla maht on 50 000 liitrit. Kuumutatakse gaasiga.
VALMISTAMINE
Õllepruulimine koosneb kaheksast sammust
Odralinnaste jahvatatamine ja segamine puhta kvaliteetse veega
Meskimine – linnaste- ja veesegu kuumutamine erinevatel temperatuuridel. Linnased→maltoos→alkohol. Meskimise tulemus on õllevirre
Virde keetmine ja humalate lisamine
Kääritamine – humalatega keedetud virre jahutatakse ja suunatakse käärtanki, kus lisatakse pärm, mis kääritab linnastest eraldunud suhkrud alkoholiks. Eraldub ka süsihappegaas, mis tekitab õllesse mullid.
Laagerdamine – ajast sõltub õlle kangus
Filtreerimine ja villimine
Nautimine
Iru elektrijaam Alustas 1978 tööd soojuse tootjana
Iru elektrijaama võimsus on kokku 700 mW
Elektrijaam võib kasutada kütusena peale prügi veel
puitu, maagaasi, vedelkütuseid, kütteõlisid.
Peale Eesti tuleb prügi ka Iirimaalt ja Soomest
Kasutab 220 tonni prügi aastas
Kolm energiablokki
Katlas põleb prügi 1500º C juures
Jääkidena tekivad mürgised suitsud ja tuhk. 250t tuhka
tekib 1000t prügi kohta. Tuhk läheb Jõelähtme
prügilasse.
KÜLASTASIME
Õppeklassi
Turbiinisaali
Elektrijaama
juhtimiskeskust
Prügihoidlat
Prügihoidla
CO2 SISALDUS
Hüpotees – Suurim CO2 sisaldus on
korstnate läheduses. Põlemise tulemusena
eraldub veeaur ja süsihappegaas, mis
väljub korstnast.
Tulemused:
1000 ppm - katlamaja
900 ppm - turbiinisaal
910 ppm - prügipõletus katel
900 ppm - prügila (jäätmehoidla)
1366 ppm - juhtimisruum
Graanul Invest Graanul Invest on metsandusega,
bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega tegelev erakapitalil põhinev ettevõte, mis alustas oma tegevust 2003. aastal.
AS'i Graanul Invest kontserni kuulub 6 suurt ja kaasaegset pelletitehast, kaks müügiorganisatsiooni, kaks koostootmisjaama ning üks metsa ülestöötamisega tegelev ettevõte.
Eesmärgiks on toota ja tarnida klientidele loodussõbralikku ning kõrge kvaliteediga toodangut ja oma tegevusega anda panus keskkonna säästmise ja jäätmete vähendamise hüvanguks.
OÜ Ebavere Graanuli tehashoone ehitati 1984.aastal mais.
OÜ Ebavere Graanul tegeleb pelleti tootmisega.
OÜ Ebavere Graanul on suuruselt teine Baltikumis.
Tootmismaht aastas on üle 500000.
Baseerub Eesti tootmisele- kohalik ettevõte, kohalik tööjõud, kohalikud jäätmed.
Pelleti hind on viimase 10 aasta jooksul maailmaturul tõusnud 30 %, samas kui maagaasi ja õli hinna tõusmisest saab rääkida kordades.
Tarbijad: kaugkütte võrgud, suuremad soojatootjad, väiketarbijast eramajad.
Populaarsusele kaasa aidanud tegurid: fossiilsete kütuste kallinemine; keskkonna säästlikkus; tehnoloogia kiire areng, põletamine automatiseeritud ja töökindel
Tipptase-lahendused ja seadmed, projekteerimislahendused.
Kunagi plaanitakse elektritootmist.
Eestis tarbib 5-7%.
Aastas 8 MW sooja.
Ühe tavalise eramaja kulutused aasta kohta pelletit kasutades on umbes 1000 eurot.
Pelleti tootmine Ebavere alates 1999.aastast, kasutatadeskaubamärki Flex Heat.
Tehases töötab 270 inimest.
Pelleti tootmiskäik: kuivatamine, jahvatamine, normaliseerimine, pressimine, jahvatamine, pelletite sõelumine
Kütteväärtus on 4,9 kwh/kg
Pikkus 1-4 cm
Päevas 300 m3 haket
Hinna kujunemine: tooraine 60%; elekter 30%; tööjõud, seadmed 10%.
Pelletit transporditakse puhurautodega.
Tootmise käigus kulub ühes tunnis 10 tonni vett
Hinnakõikumised maagaasi ja õliga võrreldes väiksemad
Pelleti tuhasisaldus <0,5%, mehhaaniline tugevus>37,5%, niiskus<8%
Tooraine: saepuru, puiduhake, tuhajäätmed, küttepuud
Okaspuu- premium pellet, lehtpuu- tööstuspellet
Põhku saab samuti pressida, kuid gaasitraht peab olema roostevaba, sest tekib väävel
Põhku OÜ Ebavere Graanulis vastavate vahendite puudumise tõttu pelleti tegemiseks ei kasutata
Äntu järved Külastasime Äntu järvi 4. juunil.
Pinnamood- järvenõgu
Maapind- laskuv
Ilm -päikseline ja soe, puhus nõrk tuul, taevas olid üksikud pilved
Loodushääled- linnulaul, puude kahin, kõrte kohin
Inimestest tulenevad hääled- jutusumin, telefonihelin, ujumise tõmbed
Värvid, mida nägime maastikul- roheline, pruun, sinine, valge, kollane
Lõhnad- värske muru ja vee lõhn
Elukooslus:
1)Taimed- kõrrelised, jänesekapsas, kuusk, mänd, sinilill, tamm, mustikas, kask, sarapuu, toomingas, pihlakas. Puudest oli kõige arvukamalt esindatud mänd.
2)Loomad- röövikud, ämblikud, kiilid, sääsed, parmud.
Äntu järved on ümbritsetud laanemetsaga.
Vaatlesime lähemalt ühte järve ääres paiknevat kuuske. Selle hinnanguline kõrgus oli umbes 15 meetrit ja ümbermõõt 45 sentimeetrit. Kuuse vanuseks määrasime 24 aastat. Kuusk erinevates keeltes- Picea abies(ladina k), spruce (inglise k), ель (vene k). Kuuse rahvapärased nimetus-jõulupuu. Kuuske saab kasutada ehituseks, küttepuuks, jõulupuuks
Loodusliku vahendid heli tekitamiseks- puuklotsid, vesi, rohukõrred, puupulgad
Inimtegevus- järvede äärde on rajatud õpperada ja ujumissild
GPS koordinaatide määramine Äntujärvede ääres
Määrasime oma asukoha koordinaadid kolmes erinevas punktis.
Valgjärve ääres (sinine)-59,06001˚ N, 26,23956˚E
Valgjärve sillast järve poolt vaadates vasakul (roheline)-59,05972˚ N, 26,23916˚ E
Bussi juures (punane)- 59,06001˚ N 26,23780˚ E
Võtsime 50 sarapuu lehte Äntu Valgejärve äärest ja 50 lehte Päidest.Tegime mõõtmised lehetipust leherootsuni ning saadudandmete põhjal koostasime variatsioonirea.Variatsioonirea põhjal joonestasime variatsioonikõvera.
Äntu valgejärvRadiatsiooni uurimine ja mõõtmine Vernier’iga: Mõõtmisi teostasime erinevates kohtades - nii järve lähedal
kui ka kaugemal. Radiatsioon Äntu valgejärve ääres 0,005-0,009 mR/hr. Järvest kaugenemisel radiatsiooni määr kasvas 0,008-0,012
mR/hr. Põhjused: looduses (puudes) paikneb süsiniku radioaktiivne isotoop,
mis võib radioaktiivsuse taset metsale lähenedes suurendada.
Vee ääres on veidi teistsugune kliima, kuigi võiks arvata, et maale lähemal on radioaktiivsus suurem, oli järve ääres see väiksem. Põhjus võib olla järve kohal toimuvas vee aurumises.
OKASPUUDE SEISUND
Esines puid, mille võra oli ümberkaudsetest hõredam, maas oli ohtralt okkaid
Täheldasime puudel hirmuvõrseid
Vaadeldaval puul, mis oli kaotanud suurel hulgal okkaid esines erakordselt lühikesi okkaid, kuid nende arv polnud märkimisväärne.
Ohtralt okkaid kaotanud oksal oli võrseid 7
5 cm kaugusel puu tipust oli märgata veel võrseid
Uuritava metsa läheduses paikneb OÜ Ebavere Graanul ja magistraaltee
Magistraaltee võib metsa heitgaasidega saastada
Kuna OÜ Ebavere Graanuli tehasest ei välju märkimisväärsel hulgal kahjulikke ühendeid ning metsa läheduses teisi tehaseid üles ei tähelda, siis usume, et metsa ei saasta happevihmad
Kogusime kuuselt, millel ei
täheldatud hirmuvõrseid, 100
okast erinevad vanuses,
vaatlemistulemusena selgus,
et 8 neist olid pruunid
Kogusime männilt, millelt ei
täheldatud hirmuvõrseid, 50
okast erinevas vanuses,
vaatlemistulemusena selgus,
et 14 neist olid pruunid.
Mitte ükski vette kastetud
okastest ei märgu, millest
järeldan, et okastel on terve
vahakiht, mis kaitseb okast ja
takistab liigset vee aurumist
Narva karjäär Kaevandamine algas 1936 Pindala 16000 hektarit Asub Ida-Virumaal Kaevandatav maavara on
põlevkivi Põlevkivi kiht on maapinna
lähedal Maavarasid jätkub veel 15
aastaks Aastane toodang 4,5- 7,5 miljonit
tonni Kaevandamis protsessid: 25m
kattekihti eemaldatakse, lõhkamine(65- 100 t lõhkeainet), kobestamine
Kaevandamisel kasutatakse kallureid, buldoosereid, purusteid, konveiereid, raudteevaguneid
1500t kaalub masin
Põlevkivi on kergem kui
lubjakivi, pruuni värvi, pehme,
kihilise ehitusega
Kaevandatakse kindla
sügavuseni, millal kaevamine
ei lähe liiga raskeks
Mahajäätud karjäär täitub
veega, sest vee
väljapumpamine lõpetatakse.
Taimestik ja loomastik
hävinevad
Kasutatakse veneaegseid
masinaid.
Kobestatud maaalad
haljastatakse
Silmet Tehas ehitati algselt põlevkivi
töötlemiseks
Ligi 600 töötajat
Ettevõte asub Sillamäel
Teises maailmasõjas hävis enamus tehasest, aga see ehitati hiljem uuesti üles
1970 alustati haruldaste muldmetallide ja metallide tootmist
Tooraine tuleb Venemaalt, Brasiiliast, Aafrikast ja Ameerikast
Toodangut saadetakse Jaapanisse ja EL-i
Haruldastest muldmetallidest toodetakse nioobiumi ja tantaali, mis moodustavad poole haruldaste metallide toodangust
Haruldasi muldmetalle ei toodeta puhtal kujul, vaid oksiidide ja karbonaatidena
Silmeti tooteid kasutatakse autotööstuses, lennunduses, elektroonikas ja kõrgtehnoloogia rakendustes
Molycorp Silmet AS tootmine hõlmab kolme vabrikut:
1.haruldaste muldmetallide vabrik aasta toodangu maht 3000 tonni
2. haruldaste metallide vabrik aastatoodangu maht 700 tonni
3. metallurgiavabrik
Eeterlikud õlid, estrid Nina Ehitus: nina limaskesta
haisteepiteel, milles paiknevad meelerakud (haisterakud)
Talitlus: 1)õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal
2) haisterakkudes tekib erutus
3) erutus liigub haistenärvi mööda keskusesse suuraju oimusagaras
4) tunneme lõhna
Lõhnade kadumine: lõhnainetes paiknevad lõhnamolekulid lenduvad aja möödudes õhku ning selle tulemusena lõhnad hajuvad.
Apelsinikoortes sisalduvad
eeterilikud õlid
1. katse - põletileeki eeterilike õlide pritsimine (apelsinikoort murdes).
Katse tulemusena muutus põletileek erksamaks, kollasemaks ning leegist eraldus ka sädemeid. Katse tulemusena laguneb ester ja eraldub energia.
Lisainformatsioon: apelsini
värvunud kooreosas on
eeterlike õlide mahutid.
Koore pigistamisel-
muljumisel paiskuvad nendest välja
õlipiisakesed. Apelsini
eeterliku õli toimeaineks
on limoneen.
2. katse - apelsinikoores
sisalduvate lõhnaainete
eraldamine
Destillatsioonikatse.
Katse kahjuks ei õnnestunud, sest vee ning riivitud apelsinikoorte kolbi tasandite erinevusest tulenevalt sattus aurustunud vesi otse jahutustorusse ning sealt nö eetri kogumisnõusse ja ei jõudnudki üldse apelsinikoorteni.
Kuidas katse tegelikult oleks pidanud toimima? Enim levinud ja iidne eeterlike õlide eraldamise meetod põhineb veeauru võimel lahutada lenduvad eeterlike õlide tilgad taimsest materjalist. Peenestatud taimeosad (riivitud apelsinikooretükid) töödeldakse veeauruga, seejuures vabanevad eeterlikud õlid, mis ühinevad auruga ja viiakse üles. Destillatsiooniaparaadi jahutajas aurud veelduvad taas. Kuna eeterlikud õlid on veest kergemad, jäävad need pinnale ning on kergesti eraldatavad. Tulemuseks on võimalikult täielik, muutumatus olekus ja hea väljanägemisega eeterlike õlide eraldumine, nõnda kui protsess toimub temperatuuril alla 100 C järgi. On võimalik ka täielik eeterlike õlide eraldamine.
3. katse - estri valmistamineToimunud reaktsioon:
𝐶2𝐻5OH+𝐶3𝐻7COOH = 𝐶3𝐻7COO𝐶2𝐻5 + 𝐻2O
Valmistasime
õuetingimustes 2 ml
etanoolist ning
arvutuslikult leitud
butaanhappest estri.
Arvutuslikult leitud
happe koguseks oli 3,2
ml.
Katalüsaatoriks oli 1 ml
väävelhapet.
Segasime etanooli, butaanhappe ning
väävelhappe kokku katseklaasis, mida
seejärel soojendasime piirituslambil
ettevaatlikult keemiseni.
Seejärel keetsime ainete segu nõrgal tulel
veel mõned minutid.
Saadud segu kallasime küllastunud NaCl
lahusesse ning jälgisime lahuses tekkinud
muutusi. Toimunud reaktsioon:
𝐶3𝐻7COO𝐶2𝐻5 + NaCl = 𝐶3𝐻7COONa +
𝐶2𝐻5Cl.
Muutused: segu, mis oli algul ühtlaselt
pruunikas, muutus aja möödudes kihiliseks.
Tekkisid 3 kihti: kõige alumine ja ühtlasi ka
kõige laiem - helekollane kiht, keskmine ja
kõige peenem - tahke tumepruun kiht
ning kõige pealmine ja keskmise laiusega
pruun kiht.
Lõhnaainete roll looduses.
Aroomiteraapia Lõhnaainete roll – igal
organismil on omane lõhn, mis edastab informatsiooni tema kohta. Lõhnadel on ka eluliselt tähtis roll, näiteks taimed eraldavad lõhna, et kutsuda ligi neid tolmendavaidputukaid.
Aroomiteraapia – see on ravimine naturaalsete eeterlike õlide abil, mis viiakse organismi hingamisteede, naha ja/või limanahkade kaudu. Aroomiteraapia kunst kasutab puhaste aroomiõlide võimsust, mõju haistmis- ja kompimismeelele.
Täname tähelepanu eest!
top related