vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine koolieelses … · 2017-01-19 · maailma...
Post on 29-Jan-2020
4 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine
koolieelses lasteasutusesJuhendmaterjal
Vigastuste ennetamine jaturvalisuse edendamine
koolieelses lasteasutuses
Juhendmaterjal
Tervise Arengu Instituut
Tallinn 2010
3
Trükis on valminud Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2010. a.Materjali mis tahes viisil reprodutseerimine ja levitamine on keelatud ilma Tervise Arengu Instituudi nõusolekuta.Koostaja: Liana VaravaKujundus: Ecoprint AS
Tervise Arengu Instituut tänab kõiki koolieelseid lasteasutusi, kes testi-sid juhendmaterjali oma asutuses. Oleme tänulikud ekspertidele, kelle ettepanekud on olnud abiks materjali täiendamisel: Maido Nõlvak ja Ida-Eesti Päästekeskus, Niina Sossulina ja Terviseamet, Tiia Pertel (Tervise Arengu Instituut), Tiina Tõemets (Eesti Haigekassa).
Rahastatud „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” valdkonna „Laste ja noorte turvaline ja tervislik areng” vahenditest.
3
Sisukord
Sissejuhatus 4
Terminid 5
Vigastuste ennetamise ja turvalisuse edendamise
üldised põhimõtted 6
Tegevuste soovitused lasteasutuse personalile,
sh tervisemeeskonnale 9
Riskiallikate ja ohtude hindamine ning tegevuskava koostamine 10
Lisa nr 1. Koolieelse lasteasutuse keskkonna ohutuse ja
turvalisuse hindamiskriteeriumid 17
Lisa nr 2. Tabel turvalisuse tegevuskava koostamiseks 33
Kasutatud ja soovitatavad allikad 34
4 5
Sissejuhatus
Iga koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) eesmärk on luua kesk-kond, mis on ohutu ja turvaline nii lastele, personalile kui ka kõigile las-teasutust külastavatele inimestele. Laste ja personali tervisekahjustuste, sealhulgas vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine on olulised koolieelse lasteasutuse tegevusvaldkonnad.
Käesoleva juhendmaterjali eesmärk on aidata personalil sh tervisemees-konnal:
selgitada välja lasteasutuse keskkonna ning õppe- ja kasvatustööga •seotud riskiallikad ja ohud eelkõige laste tervisele,hinnata ja analüüsida riskiallikaid ning ohte,•selgitada välja riskide tase ja olukorra tõsidus,•töötada välja abinõud ohtude vähendamiseks ning kavandada tõhu-•said tegevusi vigastuste vältimiseks ja tervisliku, sh turvalise kesk-konna loomiseks.
Turvalisuse edendamine on igapäevane ja järjepidev tegevus, mis sisal-dab ka laste ja personali teadmiste suurendamist ja oskuste arendamist ohutuse ja turvalisuse valdkonnas. Lapsi tuleb õpetada riskiallikaid ja ohte tundma ja vältima, samuti ohtlikes olukordades õigesti käituma. Tu-lemusliku tegevuse eeltingimus turvalisuse tagamisel on meeskonnatöö, koostöö lapsevanemate, kohaliku omavalitsuse ja riigiametite esindaja-tega.
4 5
Terminid
Riskiallikas • – objekt või nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjus-tada õnnetuse.
Risk • – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras.
Riskianalüüs • – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetustegevuste kavandamine.
Oht • – olukord, mis on seotud ebasoodsa mõjuga ja võib tekitada vi-gastusi inimesele, samuti kahjustada keskkonda.
Ohutus• – süsteemi või seadme omadus funktsioneerida nii, et selle tegevus ei põhjusta kasutajale vigastust ega tervisekahjustust.
Õnnetus • – ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat valdkonda, keskkonda või vara.
Õnnetusjuhtum• – tahtmatu, ettekavatsemata ja äkilise toimega jõud või tegevus, millega kaasneb (kaasnevad) inimvigastus(ed).
Vigastus • – õnnetusjuhtumi otsene ja nähtav tagajärg. Vigastuse põhjustab keha äkiline ja ootamatu kokkupuude järgmiste füüsikalis-te nähtustega: mehhaaniline energia, kõrge või madal temperatuur, elektrivool, kemikaalid või ioniseeriv kiirgus. Need nähtused toimivad hulgal ja mõõtudes, mis ületavad organismi taluvuse piirid.
Turvalisus • – elanikke ja keskkonda siduv sotsiaalne protsess, kus inimesed loovad ohutuks eluks optimaalsed tingimused ning hoiavad neid.
6 7
Vigastuste ennetamise ja turvalisuse edendamise üldised põhimõtted
Maailma Terviseorganisatsioon määratleb turvalisuse kui seisundi, mille puhul on inimest füüsiliselt, psüühiliselt või materiaalselt kahjus-tavad ohud ja tingimused võetud kontrolli alla, et tagada inimeste ja ko-gukonna heaolu.
Turvalisuse edendamine kui protsess võimaldab saavutada paremat kontrolli võimalike riskiallikate, vigastusohtlike tegurite ja olukordade üle.
Turvalisuse edendamine on tervise edendamise oluline osa, mida viivad ellu inimesed, kogukonnad ja organisatsioonid nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. See põhineb ühiskonna ja paikkonna ning tema elanike arusaamisel sellest, mis on turvalisus ning milliseid abinõu-sid on vaja selle tagamiseks. Kõigil on täita oma roll ning vaevalt leidub eluala või organisatsiooni, mille tegevus ei puuduta tervist ja turvalisust (nt haridus, majandus, linnaplaneerimine, sport).
6 7
Väga tähtis roll on ka lasteasutustel, kes saavad keskkonna kujundamise ning õppe-kasvatustöö kaudu hoida ära vigastusi. Praktilises tegevuses on vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine omavahel tihedasti seotud.
Turvalisuse edendamise eeltingimused lasteasutuses on:tervise väärtustamine ja sellega arvestamine nii lasteasutuses kui ka •paikkonnas;tervist edendava lasteasutuse põhimõtete mõistmine ja arvestami-•ne;personali osalemine protsessis – töötajate aktiivsus probleemide väl-•jaselgitamisel, tõhusate meetmete väljatöötamisel ja nende rakenda-misel. Eksperdid väljastpoolt lasteasutust saavad küll nõustada, kuid tegeliku töö turvalisuse tagamisel teevad ära siiski asutuse töötajad;partnerlus ja koostöö paikkonnaga (lapsevanemad, kool, kohalik •omavalitsus, maavalitsus, mitmesugused organisatsioonid, mittetu-lundussektor, seltsid jt).
Turvalisust ei saa edendada üksnes passiivse käsutäitmisega, vaid ini-meste endi aktiivse kaasamisega protsessi. Inimeste potentsiaal oma ja laste tervist ning elutingimusi parandada on äärmiselt suur. Koostöös lastevanemate ja paikkonna esindajatega on lasteasutusel võimalik ris-kiallikad varakult avastada ning tänu sellele vältida õnnetusi ja nende tagajärjel tekkivaid vigastusi, samuti suurendada laste ja personali tur-valisust.
Võimalikud tegutsemisviisid võib jagada kolme rühma.
Teadmiste jagamine ning suhtumise ja hoiakute muutmi-•ne – teavitada riskiallikatest ja ohtudest ning veenda riskirühma kuulujaid, sh lapsi, muutma oma käitumist vähem riskivaks, näiteks õpetada lapsi ohte tundma (kukkumis-, põletus-, uppumis-, mürgis-tus- jm oht), vältima (nt mitte minema õhukesele jääle) ning ohtlikus olukorras õigesti käituma (nt laps oskab helistada numbrile 112 või kutsuda abi). Oluline on, et lasteasutuse tervisekasvatust toetaks ja kinnistaks kodune tegevus ning vastupidi. Igapäevaelu pakub palju
8 9
erinevaid võimalusi käsitleda ohutuse ja turvalisuse teemat ning selle üle arutleda. Lapsevanemate kaasamine on äärmiselt oluline, sest üle kolmandiku õnnetusi juhtub kodus ja selle ümbruses.Reeglite kehtestamine ja nende elluviimise jälgimine• – riik saab kehtestada toetavaid seadusi (näiteks helkuri kandmise kohus-tus pimeda ajal) ja kohalik omavalitsus anda välja korraldusi. Asutu-sed ja kogukonnad saavad leppida kokku turvalisust toetavates reeg-lites, millest kõik inimesed peaksid oma käitumisega kinni hoidma või võiksid seda teha. Sellised reeglid on näiteks lasteasutuses kiivri kandmise kohustus jalgrattasõidu ajal või koos lastega väljatöötatud reeglid õuealal liikumiseks.Keskkonna turvaliseks muutmine –• valida keskkonna osad (mänguasjad, mööbel, spordi- ja mänguvahendid jm) nii ning muuta ümbritsev keskkond selliseks, et see on ohutu ja pakub kaitset, seal-hulgas muuta lapse elu-, mängu- ja õpikeskkond lapsesõbrali-kult turvaliseks. Selleks tuleb:
kõrvaldada võimalik oht või viia lapsed ohust eemale,•hoolitseda, et ohtlikus kohas oleksid lapsed järelevalve all,•hoolitseda, et riietus, mänguasjad, mänguväljaku vahendid, spordi-•varustus jm esemed oleksid terved ja turvalised.
Viimati nimetatud strateegiat – keskkonna muutmist – loetakse kõige tõhusamaks.
Täiskasvanute ülesanne on luua turvalise keskkonna eeldused ning tingimused, mis tagaksid ohutuse kõigile, kes lasteasutu-ses viibivad, töötavad või seda külastavad.
Oluline on tagada, et lapsed kasutaksid rattasõidu, uisutamise ja teiste sportlike tegevuste ajal turvavahendeid, ning soodustada koostöös lastevanematega liikumise eri vormide ja võimaluste kasutamist. Ehkki sportlik tegevus kätkeb endas teatud vigastusohte (mis on õige varustu-se ja juhendamise korral minimaalsed), on liigutusosavuse arendamine heaks eelduseks selleks, et lapsel esineks edaspidi vähem vigastusi.
8 9
Tegevuste soovitused lasteasutuse personalile, sh tervisemeeskonnale
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt vastutab ohutu töökesk-konna loomise eest asutuse juht. Seadus ei tee kehtivate nõuete puhul ettevõtte suurusest lähtuvalt erandeid – kõik nõuded kehtivad kõigile tegevusaladele. Samas on vaja kõigi töötajate aktiivsust, tahet, teadmisi ja oskusi, et luua turvaline keskkond.
Lasteasutuse (tervise)meeskond võiks arutada järgmisi küsimusi.
Kas meie lasteasutuses on ohutud töö- ja mängukohad?•Millised tingimused võimaldaksid personalil töötada ja lastel mängi-•da turvaliselt ja ohutult ning toetaksid igakülgselt tervist ja heaolu?Milline on meie personali väljaõpe, millised on personali teadmised ja •oskused anda esmaabi, korraldada evakuatsioon ning käituda kriisi-olukorras?Kas meie personalil on piisavalt teadmisi ja oskusi analüüsimaks asu-•tuse keskkonda tervislikkuse, sh ohutuse ja turvalisuse aspektist?Milliseid turvavahendeid kasutavad meie lapsed, personal ja lapseva-•nemad?Milline on lasteasutuse psühhosotsiaalne keskkond?•Missugused paikkonnast tulenevad riskiallikad ohustavad meid?•Kas meie lasteasutust ohustavad sotsiaalsed riskiallikad?•Kui lasteasutuses on juhtunud õnnetusi, siis millistel põhjustel ja tin-•gimustel?Millised on ohutuse valdkonna õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, tee-•mad, õppemeetodid ja -vahendid?Millised on laste ja lastevanemate teadmised, oskused ja väärtushin-•nangud turvalisusega seoses?Jne. •
10 11
Riskiallikate ja ohtude hindamine ning tegevuskava koostamine
Võimalikke riskiallikaid ja ohte on soovitatav hinnata ning en-netustegevust kavandada etapiti. Neisse tegevustesse tuleks kaasata tervisemeeskond või veelgi parem, kogu personal. Täh-tis on kaasata ka lapsi, lapsevanemaid ja hoolekogu esindaja.
I etapp. Tehke kindlaks riskiallikad
Riskiallikate ja ohtude (ohuolukordade) kindlakstegemiseks on soovita-tav hinnata ning analüüsida lasteasutuse keskkonda, õppe- ja kasvatus-tööd, tegevusi jne hindamiskriteeriumide alusel (vt lisa 1, koolieelse lasteasutuse keskkonna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid).
Iga kriteeriumi puhul hinnatakse, kas konkreetne objekt, nähtus või süsteem kujutab endast ohtu tervisele või mitte.
Oluline on vaadata kogu keskkonda värske pilguga, sest kõik on nii oma-ne ja harjumuspärane, sealhulgas probleemid ja puudused keskkonnas ning igapäevases tegevuses.
Lisas 1 olevas tabelis tuleb täita hindamiskriteeriumi järel olevad lahtrid, arvestades järgmist:
kui teie hinnangul on kriteerium täidetud ning riskiallikaid või ohte 1) ei esine, märkige „x” „Jah”-lahtrisse. kui kriteerium ei ole teie hinnangul täidetud, sealhulgas kujutab en-2) dast ohtu ja riski tervisele, märkige „x” „Ei”-lahtrisse.
10 11
II etapp. Selgitage välja ohud ning analüüsige, kes ja kuidas on ohustatud
Juhul, kui märkisite lisas 1 asuvas tabelis riskiallika, tuleb määrata ja ta-belisse märkida sellest tulenev oht. Negatiivne hinnang kriteeriumile, st ohu ilmnemine, näitab, et konkreetse asjaolu, objekti või töökorralduse jaoks on vaja turvalisemaid lahendusi. Lisaks kirjeldage lahtris „Selgitu-sed” oma sõnadega ohtlikku või probleemset olukorda või negatiivset mõju heaolule ja tervisele.
Peamised ohud, mis võivad analüüsi käigus selguda, on järgmised: kukkumis-, löögi- ja muljumisohud;•lämbumisohud (riietus, toit, plastikaatkotid, uppumine jne);•põletusohud (kuum toit ja jook, kuum kraanivesi, lahtine tuli, kütteke-•had, elekter jne);mürgistus- ja söövitusohud (kemikaalid, ravimid, mürgised taimed •jne);lõike- ja marrastusvigastuste ohud (noad, käärid jt tööriistad, loomad •jne).
12 13
III etapp. Hinnake riski suurust e taset ning abi-nõude kasutuselevõtu vajadust
(Märkige lisas 1 asuvasse tabelisse riskitase.)
Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõe-näosus ja sagedus ohtlikus olukorras. Riskitaseme, st kahju tõe-näosuse ja tagajärgede raskuse vahelise seose hinnangut vajate riskide haldamisel, et otsustada ressursside suunamise ning abinõude tähtsuse alusel järjestamise üle.
Esmalt analüüsige, milline on riski e võimalike vigastuste ja muude tervi-sekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras ning millised on riski võimalikud tagajärjed.
Riski tõenäosus võib olla:ebatõenäoline;•võimalik, kuid mitte eriti tõenäoline;•tõenäoline (aja jooksul).•
Seejärel analüüsige, millised võivad olla riski tagajärjed:õnnetus, mis ei tekita vigastust;•kerge vigastus (nt muljumine, haav);•raske vigastus (nt luumurd);•surm.•
Riskitaseme määramiseks võib kasutada tabelit (vt tabelit 1), mis on koostatud Briti Standardi 8800 põhjal ning kus on nii tõenäosuse kui ka tagajärgede raskuse puhul kasutatud kolmeastmelist skaalat.
Hinnake riski viieastmelisel skaalal. Võtke aluseks eelnevalt analüüsitud riski tõenäosus ja riski võimalikud tagajärjed. Riskitaseme järgi saate otsustada, kas ja kui kiiresti on vaja rakendada abinõusid riski vähendamiseks ja kõrvaldamiseks.
12 13
Tabel 1. Riskitaseme määramine riski tõenäosuse ja tagajärgede ras-kuse alusel
Riski tõenäosus Riski võimalikud tagajärjed
Õnnetus, mis ei tekita vigastust
(väheohtlik)
Kerge vigastus(ohtlik)
Raske vigastus või surm
(eriti ohtlik)
Ebatõenäoline I tase II tase III tase
Võimalik, kuid mitte eriti tõenäoline
II tase III tase IV tase
Tõenäoline III tase IV tase V tase
RiskitasemedI tase. Vähene risk:• erilisi abinõusid ei vajata.II tase. Vastuvõetav risk:• erilisi abinõusid ei vajata, kuid siiski tuleb otsida paremaid lahendusi, mis ei põhjusta lisakulutusi.III tase. Keskmine risk:• tuleb välja töötada meetmed ja abinõud ning rakendada need ellu kolme kuni viie kuu jooksul pärast hinda-mist.IV tase. Suur risk:• tegevust ei tohi alustada enne, kui riski on vä-hendatud.V tase. Talumatu risk:• riski vähendamine on vältimatu; kui riski vä-hendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudu-mise tõttu, on töö, tegevus ja mäng ohualas keelatud.
IV etapp. Dokumenteerige tulemused ja analüüsi-ge neid
Tulemuste dokumenteerimine on oluline edasise tegevuse planeerimi-seks, töötajatele ja lapsevanematele tutvustamiseks ning vajaduse kor-ral järelevalveametnikule esitamiseks.Kui võimalik, kaasake analüüsi tegemisse kogu personal, eelkooliealised lapsed ja lapsevanemate esindajad. Analüüsi tulemused on ennetus-meetmete kavandamise ja tegevuste planeerimise aluseks.
14 15
V etapp. Koostage tegevuskava
(lisas 2 oleva tabeli „Turvalisuse tegevuskava” täitmiseks)
Pärast riskianalüüsi tegemist on selge, et tuvastatud ohtude ja problee-midega tegelemiseks tuleb kavandada kindlad abinõud ja tegevused.
Tegevuskava koostamisel • vaadatakse läbi kõik dokumenteeri-tud riskiallikad (vt täidetud tabelit „Koolieelse lasteasutuse kesk-konna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid” lisas 1) ja ohud ning leitakse iga konkreetse ohu ja probleemi puhul abinõu, kuidas seda likvideerida või vähendada. Ohu likvideerimise või olukorra parandamise konkreetne lahendus •dokumenteeritakse tegevuse või abinõuna tabelis (vt näidist, tabel 2).Abinõu rakendamise • tähtaeg sõltub riskitasemest.On tegevusi, mida saab teha ise ning mis ei nõua niivõrd raha, kui-•võrd häid ideid ja tihedat koostööd lasteasutuse töötajate, koha-liku omavalitsuse ja lapsevanematega.Paljud füüsilise keskkonnaga seotud riskiallikad nõuavad investee-•ringuid, seega on soovitatav lisada tabelisse ohu või probleemi likvi-deerimiseks vajaminev summa.Oluline on määrata kindlaks iga • tegevuse eest vastutaja ja tege-vuse elluviija.
14 15
Tabel 2. Näidistabel turvalisuse tegevuskava koostamiseks (vt ka lisa 2)H
K*
nr
Ris
ki -
alli
kas/
prob
leem
Oht
Ris
kita
se
Abi
nõu
Vast
utaj
a/te
osta
ja
Täht
aeg
Res
surs
s
53. Libedatel trepiastmetel puuduvad libisemis-vastased ribad
Kukku-mis-oht
IV Paigaldada treppidele iseliimuvad libisemis-vastased ribad
Majan-dus-ju-hataja
5. märts ?(täpsusta)
106. Personalil puuduvad esmaabi and-mise oskused
III Esmaabi-kursuseläbimine
Juha-taja/õpetaja
5. juuni 15 osalejat,6000 kr /375 eurot
* HK – hindamiskriteerium.
Eelnevalt kirjeldatud etapilist tegevust tuleks läbi viia vähemalt üks kord aastas.Siiski on riske, mis vajavad pidevat järelevalvet (näiteks maa-ala kontroll: kas leidub klaasikilde, kasutatud süstlaid vm ohtlikku), eelkõige juhul, kui lasteasutuse maa-alale on juurdepääs ka kõrvalistel isikutel. Mängu-väljakute vahendid vajavad samuti tihedamat rutiinset kontrolli, nagu ka väikelaste mänguasju tuleb sorteerida ja üle vaadata jooksvalt.
Selliste keskkonnatingimuste jaoks, mis vajavad pidevat järelevalvet, on soovitatav töötada välja reeglid ning teostada järelevalvet tea-tud regulaarsusega päevakava sees.
Kui ohtlike olukordade vältimiseks pole alati võimalik kasutada ehitus-likke või tehnilisi meetmeid, tuleb laste turvalisus tagada piisava jä-relevalvega.
16 17
VI etapp. Hinnake regulaarselt tegevuse tulemus-likkust (sagedus, aeg, teostajad)
Turvalisuse tagamise tegevuskava täitmist tuleb järjekindlalt jälgida kogu aasta jooksul, eesmärgiga viia planeeritud tegevused ka ellu. Sa-muti on vajalik vaadata asutuse arengukavas üle vigastuste ennetami-sega seotud eesmärgid, tegevuskavas planeeritud tegevused ning korri-geerida neid vastavalt analüüsi tulemustele.
Analüüsi tulemusi on soovitatav tutvustada lapsevanematele, kohalikule omavalitsusele ja teistele paikkonna esindajatele, kellega koos on või-malik leida parimaid lahendusi ja võimalusi.
Teie tegevuse tulemuslikkust näitab loodud turvaline ja ohutu keskkond lasteasutuses ning tervisekäitumine, sh turvavahen-dite kasutamine nii laste kui ka personali seas.
Kõige olulisem näitaja on aga lastega juhtunud õnnetuste ja vi-gastuste arvu vähenemine nii lasteasutuses kui ka paikkonnas.
Soovitatav on lisada tegevuskavasse antud valdkonda puudutavate ees-märkide juurde näitajad (indikaatorid), mis aitavad teil oma töö tulemus-likkust hinnata.
Juhendmaterjali juurde kuulub lisas 1 tabel „Koolieelse lasteasutuse keskkonna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid”, mis aitab teos-tada analüüsi I–IV etappi, samuti on lisas 2 tabel turvalisuse tegevuska-va koostamiseks.
16 17
Lisa
1. K
ooli
eels
e la
stea
sutu
se k
eskk
onn
a oh
utus
e ja
tu
rval
isus
e hi
nda
mis
krit
eeri
umid
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Maa
-ala
vä
ljas-
pool
la
ste-
asut
ust
1.
Lähe
duse
s pu
udub
vee
kogu
, tiik
või
kra
av
2.
Last
easu
tus
ei k
ülgn
e su
ure
liikl
ustih
edus
ega
täna
va ja
/või
(maa
n)te
ega
3.
On
olem
as p
arki
mis
plat
s au
tode
le, e
t las
te
koha
leto
omin
e ja
koj
uviim
ine
olek
s tu
rval
ine
4.
On
paig
alda
tud
liikl
usm
ärk
„Lap
sed
teel
” ja
täna
val o
n m
arke
eritu
d ül
ekäi
guko
ht
5.
On
paig
alda
tud
kiir
usep
iiran
gu m
ärgi
d ja
/või
nn
lam
av p
olits
eini
k
6.
Lähe
duse
s pu
udub
mür
arik
as, o
htlik
ke a
inei
d ja
kem
ikaa
le tö
ötle
v et
tevõ
te v
õi m
õni m
uu e
lu
ning
terv
ist o
hust
av s
aast
ealli
kas
7.
Liik
lus
last
easu
tuse
üm
ber
on tu
rval
ine
18 19
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Last
e-as
utus
e m
aa-a
la
8.
Maa
-ala
on
piir
atud
tuge
va p
iirde
aiag
a võ
i pi
isav
alt t
ihed
a he
kiga
9.
Piir
deae
d on
väh
emal
t 1 m
kõr
ge ja
ei p
aku
võim
alus
i ron
imis
eks
10
.Su
ure
liikl
ustih
edus
ega
täna
vaga
kül
gnev
piir
-de
aed
on v
ähem
alt 1
,4 m
kõr
ge
11
.P
iirde
aial
puu
duva
d au
gud
ja v
ahed
, kus
t lap
s sa
aks
läbi
pug
eda
12
.A
ia ja
maa
pinn
a va
helin
e ru
um e
i üle
ta 1
0 cm
13
.La
ste
õues
olek
u aj
al o
n ai
avär
avad
sul
etud
14
.Vä
rava
d on
var
usta
tud
sulg
ur- v
õi lu
kum
ehha
-ni
smig
a, m
ida
laps
ei s
aa a
vada
15
.So
ovim
atut
e is
ikut
e (n
t joo
bes,
agr
essi
ivse
d võ
i as
otsi
aals
e el
uviis
iga
isik
ud) j
uurd
epää
s la
ste-
asut
use
maa
-ala
le o
n ta
kist
atud
16
.M
aa-a
la k
asut
amin
e le
mm
iklo
omad
e ja
luta
mis
-ko
hana
on
välis
tatu
d
18 19
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Last
e-as
utus
e m
aa-a
la
17
.Jä
ätm
ete
käitl
emis
e ko
ht a
sub
ning
jäät
met
e är
aved
u to
imub
män
guvä
ljaku
st o
hutu
s ka
u-gu
ses
18
.M
aa-a
la te
ed o
n au
kude
ta
19
.M
aa-a
la o
n ko
rras
tatu
d ja
mur
u ni
idet
ud
20
.Jä
ised
teed
on
liiva
tatu
d
21
.Lu
me
ja jä
äpur
ikat
e rä
ästa
lt ku
kkum
ine
on
välis
tatu
d
22
.H
alja
stus
es o
n ka
suta
tud
ainu
lt oh
utui
d ja
m
ittem
ürgi
seid
taim
i
23
.O
n ol
emas
väl
isva
lgus
tus
24
.
Maa
-ala
kor
rash
oiuk
s ka
suta
tava
d tö
öriis
tad,
se
adm
ed ja
mas
inad
, nag
u m
urun
iiduk
, hek
i-kä
ärid
, lab
idas
, asu
vad
last
ele
kätt
esaa
mat
us
koha
s
25
.La
ste
juur
depä
äs v
älib
asse
inile
, vih
mav
ee
kogu
mis
e nõ
ule
ja m
uude
le v
eean
umat
ele
või
veek
ogud
ele
on il
ma
järe
leva
lvet
a vä
lista
tud
20 21
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Last
e-as
utus
e m
aa-a
la
26
.Pu
uriid
ad, e
hitu
svah
endi
d jm
maa
-ala
le la
dus-
tatu
d m
ater
jalid
on
ladu
stat
ud tu
rval
isel
t
27
.M
ängu
- ja
spor
diva
hend
id v
asta
vad
last
e ea
le
ja k
asvu
le n
ing
on tu
rval
ised
28
.M
ängu
välja
ku a
trak
tsio
onid
e va
heka
ugus
on
vähe
mal
t 1,5
–2 m
29
.
Män
guvä
ljaku
vah
endi
te (r
onim
isva
hend
id, k
ii-ge
d, li
umäe
d, ro
nila
d jm
) alu
ne p
ind
on k
aetu
d 40
cm
pak
suse
liiv
akih
iga
või m
uu lö
öki s
um-
mut
ava
mat
erja
liga
(pui
dula
astu
d, tu
rvam
atid
, ta
rtaa
nkat
e jm
)
30
.Li
umäg
ede
rede
lid o
n va
rust
atud
käs
ipuu
dega
31
.M
ängu
välja
ku v
ahen
did
(nt k
arus
selli
d, b
atuu
-di
d jm
) on
turv
alis
te p
iiret
ega
32
.R
edel
ite p
ulga
d ja
ast
med
on
võrd
sete
vah
e-de
ga, m
ittel
ibed
ad ja
kin
dlal
t fiks
eeri
tud
(ei
pöör
le)
33
.M
ängu
välja
ku v
ahen
dite
pui
tosa
d on
terv
ed ja
pi
ndud
eta
20 21
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Las
te-
asut
use
maa
-ala
34
.K
iiked
e ül
esri
puta
mis
eks
kasu
tata
vad
ketid
on
galv
anis
eeri
tud
ja lü
hike
ste
lülid
ega
35
.Ke
tiava
de m
aksi
maa
lava
on
8,6
mm
igas
suu
-na
s, v
.a ü
hend
usko
htad
es, k
us s
ee o
n ül
e 12
m
m v
õi a
lla 8
,6 m
m
36
.
Spor
di- j
a m
ängu
vahe
ndid
on
ehita
tud
nii,
et
vahe
ndite
l ei o
le v
õim
alik
ke o
hual
likai
d, s
h pi
lusi
d võ
i V-k
ujul
isi a
vasi
d, e
sile
tung
ivai
d os
i ja
võl
le n
ing
pöör
leva
id o
si, m
illes
se r
iietu
se
osad
või
ksid
take
rdud
a
37
.
Män
guvä
ljaku
l kas
utat
akse
sel
lisei
d va
hend
eid
(tun
nelid
, män
gum
ajad
jm),
kuhu
vaj
adus
e ko
rral
on
laps
e ab
ista
mis
eks
taga
tud
täis
kas-
vanu
te ju
urde
pääs
38
.
Lium
äed,
rip
pkiig
ed, r
õnga
d, tr
apet
sid,
köi
ed jt
sa
mal
aads
ed r
istt
ala
külg
e ki
nnita
tava
d m
än-
guas
jad
on tu
rval
ised
(kon
trol
lida
ping
utei
d,
kinn
itusi
, ank
ruid
jne)
39
.M
ängu
vahe
ndite
pai
gutu
s ta
gab
õuea
lal v
aba
ja o
hutu
liik
umis
e
22 23
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Last
e-as
utus
e m
aa-a
la
40
.M
ängu
välja
ku v
ahen
did
on e
hita
tud
nii,
et
nend
e pe
a võ
i jal
ad e
es lä
bim
isel
ei t
eki ü
hesk
i av
as p
ea e
ga k
aela
take
rdum
isoh
tu
41
.Li
iva
vahe
tata
kse
liiva
kast
is re
gula
arse
lt
42
.Li
ivak
astid
kae
taks
e pä
rast
män
gim
ist s
obiv
a ka
tteg
a
43
.A
lla 3
a v
anus
te la
ste
trep
id ja
kal
dtee
d on
va-
rust
atud
käs
ipuu
dega
ala
tes
esim
eses
t ast
mes
t
44
.Ka
nalis
atsi
ooni
luug
id o
n su
letu
d
45
.M
ajag
a kü
lgne
v tu
letõ
rjer
edel
on
varu
stat
ud
kaits
epiir
dega
nin
g ei
või
mal
da la
stel
sel
lele
ro
nida
46
.R
egul
aars
elt t
ehak
se m
ängu
välja
ku v
ahen
dite
vi
suaa
lset
tava
ülev
aatu
st, t
ööki
ndlu
süle
vaat
ust
ja k
orra
list p
õhiü
leva
atus
t
22 23
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Sis
e-ke
sk-
kon
d
47
.Si
sevi
imis
tluse
s ka
suta
tava
d m
ater
jalid
on
ohut
ud, n
õuet
ekoh
ased
ja v
asta
vad
toot
ja
pool
t ett
enäh
tud
kasu
tuso
tsta
rbel
e
48
.P
õran
d on
oht
like
kalla
kute
ta ja
mitt
elib
e
49
.R
uum
ide
põra
ndak
atte
mat
erja
lid o
n oh
utud
50
.Va
ibad
on
mitt
elib
isev
ad
51
.A
lla 3
-aas
tast
ele
last
ele
on p
aigu
tatu
d tr
epile
ju
urde
pääs
u ta
kist
av k
aits
e võ
i tag
atud
last
e jä
rele
valv
e
51
.Tr
epid
on
varu
stat
ud k
äsip
uude
ga, m
is o
n pa
igal
datu
d ni
i las
tele
kui
ka
täis
kasv
anut
ele
sobi
vale
kõr
guse
le
52
.Tr
epia
stm
ed o
n m
ittel
ibed
ad
53
.Li
beda
te tr
epia
stm
ete
serv
adel
e on
kle
ebitu
d lib
isem
isva
stas
ed r
ibad
54
.Vä
lisuk
s su
lgub
turv
alis
elt v
õi o
n va
rust
atud
su
lgur
meh
hani
smig
a, m
is e
i las
e uk
sel j
ärsu
lt su
lgud
a
24 25
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Sis
e-ke
sk-
kon
d
55
.Vä
lisuk
s on
var
usta
tud
luku
stus
meh
hani
smig
a,
mid
a la
ps e
i saa
ise
avad
a
56
.Lü
kand
ukse
d on
var
usta
tud
kaits
ega,
mis
ta-
kist
ab u
kse
juht
teel
t väl
ja li
bise
mis
t
57
.A
knad
on
last
ele
ohut
ud
58
.Tu
ulut
usak
ende
l on
turv
aket
id, fi
ksaa
tori
d vm
meh
hani
smid
, mis
luku
stav
ad a
kna
avat
ud
olek
us (t
uulu
tusa
send
is 8
–10
cm)
59
.R
uum
ides
on
akna
kate
te n
ööri
d la
stel
e kä
tte-
saam
atus
koh
as
60
.R
uum
ide
ukse
d on
kla
asid
eta
või p
urun
emis
-ki
ndla
st k
laas
ist
61
.K
laas
ukse
d, u
ksek
laas
id ja
põr
anda
ni u
latu
vad
klaa
sakn
ad o
n oh
utud
(tur
vakl
aasi
ga)
62
.
Kla
asuk
sed,
uks
ekla
asid
nin
g põ
rand
ani u
latu
-va
d kl
aasa
knad
on
laps
e kõ
rgus
elt v
arus
tatu
d ka
itseg
a võ
i lap
se s
ilmad
e kõ
rgus
elt n
ähta
valt
mär
gist
atud
24 25
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Sis
e-ke
sk-
kon
d
63
.Pe
eglid
on
kinn
itatu
d se
inte
le n
ii ül
emis
est k
ui
ka a
lum
ises
t ser
vast
64
.R
iiulid
ja k
apid
on
kinn
itatu
d võ
i on
nend
e üm
berk
ukku
min
e vä
lista
tud
65
.Ka
ppid
e ke
rges
ti av
anev
ad u
ksed
ja s
ahtli
d on
va
rust
atud
lukk
udeg
a, e
t väi
kela
ps n
eist
haa
ra-
tes
kukl
ale
ei k
ukuk
s
66
.Si
sust
use
paig
utus
ruu
mis
taga
b va
ba ja
ohu
tu
liiku
mis
e
67
.Et
teul
atuv
ad te
rava
d nu
rgad
on
varu
stat
ud
ümar
aser
valis
te tu
rval
iistu
dega
68
.M
ööbl
iese
met
e ja
radi
aato
rite
nur
gad
on m
it-te
tera
vad
või m
uude
tud
ohut
uks
69
.Sa
alis
, või
mla
s võ
i rüh
mar
uum
is a
suva
te ro
ni-
mis
vahe
ndite
all
on v
õim
lem
ism
atid
70
.B
asse
ini ü
mbr
itsev
käi
gura
ja p
ind
on o
hutu
71
.Võ
imla
akn
ad ja
lam
bid
on v
arus
tatu
d ka
itse-
võre
ga
26 27
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Sis
e-ke
sk-
kon
d
72
.
Juur
depä
äs a
hjul
e ja
/või
puu
pliid
ile o
n tõ
-ke
stat
ud. A
hikü
tteg
a ru
umid
es, k
us v
iibiv
ad
laps
ed, o
n ah
ju, k
amin
a ja
/või
puu
pliid
i üm
ber
kaits
evõr
e
73
.A
hikü
tteg
a la
stea
sutu
ses
(ühe
- või
kah
erüh
-m
alin
e as
utus
) asu
b kü
ttek
olde
suu
väl
jasp
ool
rühm
aruu
mi
74
.R
ühm
aruu
mi k
öögi
nurg
as o
n el
ektr
iplii
di
ülem
ises
osa
s ka
itser
iba,
pra
eahj
u lu
kust
us ja
võ
imal
us lü
litad
a pl
aat p
ealü
litis
t väl
ja
75
.Te
rava
d kö
ögir
iista
d (n
oad,
kah
vlid
, kää
rid
jm)
on la
stel
e kä
ttes
aam
atus
koh
as
76
.Te
hnili
sed
vahe
ndid
(koh
vim
asin
, kee
duka
nn
jm e
lekt
rise
adm
ed) o
n la
stel
e kä
ttes
aam
atus
ko
has
77
.
Puha
stus
aine
d (v
.a k
ätep
esus
eep)
, puh
astu
s-va
hend
id jt
kem
ikaa
lid a
suva
d lu
kust
atav
as
kapi
s, p
uhas
tusr
uum
is v
õi m
uus
last
ele
kätt
e-sa
amat
us k
ohas
78
.R
avim
eid
ja o
lmek
eem
iat h
oita
kse
orig
inaa
l-pa
kend
ites
26 27
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Sis
e-ke
sk-
kon
d
79
.O
lem
as o
n es
maa
biva
hend
id, n
t ele
ktro
onili
ne
kraa
dikl
aas,
haa
vapu
hast
usva
hend
id, s
idem
ed,
plaa
stri
d, k
umm
ikin
dad,
rõh
ksid
e, k
ülm
akot
t
80
.Pe
sem
isek
s so
biv
veet
empe
ratu
ur o
n ta
gatu
d te
hnili
ste
vahe
ndite
või
järe
leva
lveg
a
81
.W
C- j
a va
nnito
auks
e lu
kku
on v
õim
alik
ava
da
ka v
älja
stpo
olt
82
.Pe
suru
umi p
õran
d on
mitt
elib
isev
ast m
ater
-ja
list
83
.La
stel
e on
või
mal
datu
d ea
koha
ne ja
turv
alin
e m
agam
isko
ht
84
.R
ippu
vad
toat
aim
ed o
n pa
igut
atud
nii,
et l
aste
l ei
ole
või
mal
ik n
eid
alus
elt v
õi r
iiulil
t end
ale
peal
e tõ
mm
ata
85
.Su
ured
lille
potid
jm ra
sked
ese
med
asu
vad
põra
ndal
või
kin
dlal
alu
sel
86
.To
atai
med
on
mitt
emür
gise
d ja
ohu
tud
87
.Te
hnili
sed
vahe
ndid
ja n
ende
ele
ktri
juht
med
on
terv
ed ja
kon
trol
litud
28 29
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Sis
e-ke
sk-
kon
d
88
.El
ektr
ijuht
med
on
paig
utat
ud tu
rval
isel
t ja
ei
taki
sta
ruum
is li
ikum
ist
89
.P
istik
upes
ad (k
a pi
kend
usju
htm
el) o
n ka
etud
la
psek
indl
ate
kaits
eteg
a võ
i asu
vad
last
ele
kätt
esaa
mat
ul k
õrgu
sel
90
.R
uum
ides
se o
n pa
igal
datu
d su
itsua
ndur
või
m
uu tu
leka
hju
sign
alis
atsi
ooni
süst
eem
91
.Tu
leka
hjus
igna
lisat
sioo
n on
kon
trol
litud
ja
hool
datu
d
92
.K
öögi
s on
ole
mas
kus
tutu
stek
k ja
per
sona
l os
kab
seda
kas
utad
a
93
.O
lem
as o
n tu
leku
stut
id
94
.Tu
leku
stut
id a
suva
d ke
rges
ti kä
ttes
aada
vas
koha
s
95
.Tu
leku
stut
id o
n ko
ntro
llitu
d ja
hoo
ldat
ud
96
.Pe
rson
al o
skab
tule
kust
utei
d ka
suta
da
97
.Ti
kud
ja m
uud
tule
süüt
amis
vahe
ndid
on
last
ele
kätt
esaa
mat
us k
ohas
28 29
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Sis
e-ke
sk-
kon
d
98
.Tu
leka
hju
korr
al te
guts
emis
e pl
aan
on k
oost
a-tu
d. P
laan
koo
sneb
nel
jast
juhi
sest
ja s
keem
ist
99
.Ev
akua
tsio
oniõ
ppus
kor
rald
atak
se v
ähem
alt
üks
kord
aas
tas
10
0.
Evak
uats
ioon
ipla
anis
ett
enäh
tud
välju
mis
teed
ja
trep
ikoj
ad o
n va
ba li
gipä
äsug
a
10
1.
Välis
ust o
n võ
imal
ik s
eest
pool
t ava
da p
öörd
-nu
pust
10
2.
Tele
foni
side
on
taga
tud
10
3.
Tele
foni
lähe
dal o
n tä
htsa
d te
lefo
ninu
mbr
id
(häd
aabi
, lap
seva
nem
ad jm
)
10
4.
Pers
onal
on
tead
lik, k
uida
s kä
ituda
laps
e ka
du-
mis
e ko
rral
10
5.
Pers
onal
on
läbi
nud
esm
aabi
kurs
used
10
6.
Pers
onal
osk
ab a
nda
last
ele
esm
aabi
10
7.
Võõr
aste
om
avol
iline
pää
s as
utus
e ru
umid
esse
on
väl
ditu
d
30 31
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Män
gu-,
õppe
- ja
spor
di-
vahe
n-
did
10
8.
Eriv
anus
elis
te la
ste
män
gu a
jal o
n ta
gatu
d, e
t pi
side
taile
sis
alda
vad
män
guva
hend
id e
i sat
tu
väik
elas
te k
ätte
10
9.
Män
guas
jad
on d
isai
ni, k
onst
rukt
sioo
ni ja
ma-
terj
ali p
oole
st o
hutu
d
11
0.
Kasu
tuse
l on
ainu
lt te
rved
män
gu-,
õppe
- ja
spor
diva
hend
id
11
1.
Taga
tud
on m
ängu
-, õp
pe- j
a sp
ordi
vahe
ndite
re
gula
arne
kon
trol
l, ko
rras
tam
ine,
par
anda
mi-
ne ja
puh
asta
min
e
30 31
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Terv
i-se
kas-
vatu
s ja
-k
äitu
-m
ine
11
2.
Last
easu
tuse
terv
isek
asva
tuse
val
dkon
dade
hu
lka
kuul
ub k
a oh
utus
ja tu
rval
isus
11
3.
Laps
i õpe
tata
kse
erin
evai
d oh
te tu
ndm
a ja
vä
ltim
a
11
4.
Laps
i õpe
tata
kse
pote
ntsi
aals
ete
ohut
egur
ite-
ga õ
iges
ti üm
ber
käim
a ja
oht
likus
olu
korr
as
käitu
ma
11
5.
Last
ele
õpet
atak
se k
elgu
tam
ise,
suu
sata
mis
e ja
uis
utam
ise
tehn
ikat
nin
g ne
nde
tege
vust
ega
seot
ud o
htud
e vä
ltim
ist
11
6.
Õpp
ekav
asse
kuu
lub
liikl
usõp
etus
11
7.
Õpe
taja
d ja
õpe
taja
abid
teav
ad, k
uida
s lii
kuda
ko
os la
steg
a oh
utul
t väl
jasp
ool l
aste
aeda
(nad
on
läbi
nud
last
e rü
hmas
aatja
koo
litus
e)
11
8.
Laps
ed k
anna
vad
jalg
- või
tõuk
erat
taga
sõi
tes
kiiv
rit,
mis
vas
tab
laps
e ka
svul
e ja
pea
üm
ber-
mõõ
dule
11
9.
Rul
luis
kude
ga s
õite
s ka
nnav
ad la
psed
kiiv
rit,
põlv
e-, k
üüna
rnuk
i- ja
rand
mek
aits
mei
d
32 33
Kes
k-ko
nn
a li
ikN
rH
inda
mis
krit
eeri
um
I eta
ppII
eta
ppII
I eta
pp
Jah
EiO
htR
iski
tase
Selg
itus
Terv
i-se
kas-
vatu
s ja
-k
äitu
-m
ine
12
0.
Pers
onal
kan
nab
jalg
ratt
aga
sõite
s ki
ivri
t
12
1.
Laps
ed k
anna
vad
pim
eda
ajal
hel
kuri
t
12
2.
Välja
spoo
l las
teas
utus
e m
aa-a
la li
ikud
es k
an-
nava
d la
psed
nin
g õp
etaj
ad ja
õpe
taja
abid
he
lkur
vest
e
12
3.
Laps
ed k
anna
vad
libis
emis
kind
la ta
llaga
ja
kind
lalt
jala
s pü
siva
id ja
lanõ
usid
12
4.
Pers
onal
kan
nab
pim
eda
ajal
hel
kuri
t
12
5.
Kuum
adel
suv
epäe
vade
l kan
nava
d la
psed
õue
s ke
rgei
d pe
akat
teid
12
6.
Õpe
taja
d te
evad
koo
stöö
d la
psev
anem
aga
taga
mak
s la
stel
terv
islik
u ja
ohu
tu r
iietu
se (n
t ül
eriie
tel e
i ole
pik
ki n
ööre
, aas
asid
, tak
erdu
vat
salli
)
Li
sage
vee
l kri
teer
ium
e, m
is o
n te
ie la
ste-
asut
use
kesk
kon
da ja
olu
sid
arve
stad
es
olul
ised
ja v
ajal
ikud
!
32 33
Lisa
nr
2. T
abel
turv
alis
use
tege
vusk
ava
koos
tam
isek
s
HK
*n
rR
iski
alli
kas/
prob
leem
Oht
Ris
ki-
tase
Abi
nõu
/teg
evus
Vast
utaj
a/te
osta
jaTä
htae
gR
essu
rss
* H
K –
hin
dam
iskr
iteer
ium
.
34 35
Kasutatud ja soovitatavad allikad
1. Kaasik, T., Uusküla, L. Vigastused Eestis. Levimus, tagajärjed ja enne-tus. 2007.
2. Maser, M., Varava, L. Tervisedendus lasteaias. Tallinn, 2003.
3. Paikkondlik areng: Kuidas alustada vigastuste ennetamise prog-rammi? Turvaline kodukant. Koostaja A. Laasner. Tallinn, 1999.
4. Soon, S., Soon, A. Töötervishoid ettevõttes. Tallinn, 2003.
5. Tint, T. Töökeskkond ja ohutus. Tallinn, 2000.
6. Larm, K., Siim, K., Paap. E. Turvareid. Turvalise lasteaia litsents. Vil-jandi, 2003.
7. Turvalisuse teejuht II. Vigastuste vältimine koolieelikutel. Koostaja T. Kaasik. Tallinn, 2001.
8. Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päe-vakava koostamise nõuded. Sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määrus nr 63.
9. Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamise-le ja päevakavale. Sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määrus nr 61.
10. Rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 11 alusel kehtestatud Vaba-riigi Valitsuse määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korras-hoiule”. Määruse eelnõu kooskõlastusringil e-õiguses, 25.11.2010.
11. Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika. Sotsiaal-ministri 26. juuni 2001. a määrus nr 78.
12. Mänguväljaku seadmed. Osa 1, Üldised ohutusnõuded ja katsemee-todid = Playground equipment. Part 1, General safety requiements and test methods: Eesti standard: EVS-EN 1176-1:2000/ Eesti Stan-dardiamet. Tallinn, 2000.
34 35
13. Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrus nr 36.
14. School Health Guidelines to Prevent Unintentional Injuries and Violence U.S. Department of health and human services. Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Atlanta, USA, 2001.
15. European report on child injury prevention. Word Health Organisa-tion. Copenhagen, Denmark, 2008.
16. www.tai.ee/arendus/laste tervis Tervise areng koolieelses laste-asutuses Publikatsioonid.
17. www.terviseinfo.ee Spetsialistidele Trükised.
18. Kuidas vältida koolieelikute vigastusi? Koostaja T. Kaasik. Tallinn, 2007. (http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/eluvalem).
19. www.rescue.ee
20. www.veeohutus.ee
21. www.ohutusope.ee
22. www.ti.ee
23. www.mnt.ee
24. www.liiklus.ee
25. www.politsei.ee
26. www.euro.who.int
27. www.redcross.ee
www.tai.ee
top related