as enefit kaevandused estonia kaevanduse maavara ... · mäetaguse, iisaku ja illuka vallas,...
TRANSCRIPT
AS Enefit Kaevandused Estonia
kaevanduse maavara kaevandamisloa
KMIN-054 pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise aruanne
Töö nr 2596/16 Tartu-Tallinn 2016-2017
Ve
rsio
on
04
.08
.20
17
/// TÖ
Ö N
R 2
59
6/1
6
Riin Kutsar
Juhtekspert
KMH litsents KMH 0131
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 3
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
KASUTATAVAD LÜHENDID JA TERMINID ................................................................. 6
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7
2. OLEMASOLEV OLUKORD, KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA
VAJADUS ................................................................................................................... 9
2.1. Olemasolev olukord ....................................................................................... 9
2.2. Kavandatav tegevus ...................................................................................... 9
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE KIRJELDUS ....................................................................................... 11
4. KESKKONNAÜLEVAADE .................................................................................. 12
4.1. Asustus ....................................................................................................... 12
4.2. Maakasutus ................................................................................................. 13
4.3. Kliima .......................................................................................................... 14
4.4. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused............................................ 15
4.4.1. Põhjaveetaseme pikaajalised muutused ................................................ 19
4.5. Pinnavesi ja veekõrvaldus ............................................................................ 20
4.6. Maapinna langatused ja ebastabiilsus .......................................................... 21
4.7. Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ......................................... 22
4.8. Kaitsavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik ....................................... 23
4.8.1. Selisoo looduskaitseala ......................................................................... 28
4.8.2. Muraka looduskaitseala ......................................................................... 28
4.8.3. Kurtna maastikukaitseala ...................................................................... 29
4.8.4. Kivinõmme maastikukaitseala (loodav Jõuga MKA) ................................ 30
4.8.5. Natura 2000 võrgustik ........................................................................... 30
4.9. Muud aspektid ............................................................................................. 31
4.9.1. Müra ja vibratsioon ............................................................................... 32
5. KMH METOODIKA JA HINDAMISE ULATUS ...................................................... 33
6. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 35
7. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD
38
7.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................ 38
7.1.1. Mõju pinnaveele .................................................................................... 39
7.1.2. Mõju põhjaveele .................................................................................... 41
7.1.2.1. Kaevandamise frondi liikumisel muutuva põhjaveerežiimi mõju
tundlikele ökosüsteemidele ............................................................................. 43
7.1.2.2. Olemasolevate pinna-, pinnase ja põhjaveeseire andmete analüüs .. 46
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 4
7.2. Mõju maastikule ja maakasutusele ................................................................ 56
7.3. Mõju kaitsavatele loodusobjektidele .............................................................. 56
7.3.1. Mõju Selisoo looduskaitsealale .............................................................. 57
7.4. Mõju Muraka looduskaitsealale ..................................................................... 59
7.4.1. Mõju Kurtna maastikukaitsealale ............................................................ 59
7.4.2. Mõju Kivinõmme (loodav Jõuga MKA) maastikukaitsealale ..................... 60
7.5. Mõju Natura 2000 võrgustikule ..................................................................... 60
7.5.1. Natura hindamine .................................................................................. 60
7.5.1.1. Natura alade kirjeldused ................................................................. 62
Selisoo loodusala ......................................................................................... 62
Muraka loodusala ......................................................................................... 65
Muraka linnuala ............................................................................................ 68
Kurtna loodusala .......................................................................................... 71
Jõuga loodusala ........................................................................................... 74
7.5.1.2. Mõju hinnang natura aladele ........................................................... 76
Selisoo loodusala ......................................................................................... 76
Muraka loodusala ......................................................................................... 81
Muraka linnuala ............................................................................................ 86
Kurtna loodusala .......................................................................................... 89
Jõuga loodusala ........................................................................................... 95
7.6. Kumulatiivne mõju ...................................................................................... 102
8. REAALSETE ALTERNATIIVIDE HINDAMINE, LEEVENDAVAD MEETMED JA
SEIRE VAJADUS .................................................................................................... 104
8.1. Reaalsete alternatiivide hindamine ............................................................. 104
8.2. Keskkonnameetmed ................................................................................... 104
8.2.1. Leevendavad meetmed ........................................................................ 104
8.2.2. Keskkonnaseire kava ja soovitused seire teostamiseks ........................ 106
8.3. Põlevkivi kaevandamise probleemkohad ja lisauuringute vajadus ................ 109
9. KMH OSAPOOLED JA ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST
111
9.1. KMH osapooled .......................................................................................... 111
9.2. KMH protsess ja avalikkuse kaasamine ...................................................... 113
9.2.1. Asjaomaste asutuste seisukohad ......................................................... 113
9.2.2. KMH aruande avalikustamine ............................................................... 127
9.2.3. Keskkonnamõju hindamise käigus esinenud raskused .......................... 127
10. KOKKUVÕTE ................................................................................................ 128
KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................... 133
LISAD ..................................................................................................................... 136
Lisa 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm (eraldi failina) ............... 136
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 5
LISA 2. KMH aruande seisukohtade küsimine (laekunud ettepanekud ja nende
vastused) ......................................................................................................... 136
LISA 3. KMH aruandele esitatud täiendused Keskkonnaameti poolt ................... 136
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 6
KASUTATAVAD LÜHENDID JA TERMINID
Lühend Tähendus
Cm-V Kambrium-Vendi veekompleks
EK Enefit Kaevandused AS
KeHJS Keskkonnamõju hindamise- ja juhtimissüsteemi seadus
KMH keskkonnamõju hindamine
LK looduskaitse
MaaPS Maapõueseadus
MKA maastikukaitseala
O Ordoviitsiumi veekompleks
O-Cm Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks
Q Kvaternaari veekompleks
VKG VKG Kaevandused OÜ
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 7
1. SISSEJUHATUS
Enefit Kaevandused AS (endise nimega Eesti Energia Kaevandused AS) on esitanud
Keskkonnaministeeriumile taotluse Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa
KMIN-054 pikendamiseks. Loaga antud mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Mäetaguse,
Iisaku ja Illuka vallas, Eesti põlevkivimaardla Estonia kaeveväljal. Mäeeraldise nimetus
on Estonia kaevandus ning selle pindala on 141,6 km2, mäeeraldise teenindusmaapindala
on 7,2 km2. Kehtivate maavara kaevandamise lubade (KMIN-054 ja KMIN-119) alusel võib
Estonia kaevanduses kaevandada aastas 8,2 mln tonni põlevkivi geoloogilist varu kuni
loa lõppemiseni (KMIN-054 kehtib kuini 10.08.2019, KMIN-119 kehtib kuni 28.11.2026).
Keskkonnaministeeriumile esitatud taotlusega soovib arendaja maavara kaevandamisloa
KMIN-054 kehtivusaega pikendada 10 aasta võrra. 27.10.2016. aastal vastu võetud uue
maapõueseaduse § 67 kohaselt saab põlevkivi kaevandamise luba senise 10 aasta
asemel pikendada maksimaalselt 30 aasta võrra, kuni maavaru ammendumiseni.
Keskkonnaministeerium algatas oma 11.03.2016 kirjaga nr 14-6/16/2366 Estonia
kaevanduse keskkonnamõju hindamise (KMH), mille käigus tuleb hinnata mõju Natura
2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.
Paralleelselt Estonia Kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise
KMH-ga on algatatud ja töös ulatuslikum Enefit Kaevandused AS (EK) maavara
kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054 ja KMIN-119 ning VKG Kaevandused OÜ
(VKG) maavara kaevandamislubade KMIN-055 ja KMIN-66 muutmise ja pikendamise
KMH, mille käigus hinnatakse kaevandustegevuse dünaamika keskkonnamõju kõigis
olulistes keskkonnamõju avaldumise aspektides.
Keskkonnaministeeriumi 11.03.2016. a kirja nr 14 6/16/2366 ja nõuetele vastavaks
tunnistatud KMH programmi (Lisa 1) kohaselt (nõuetele vastavaks tunnistatud
Keskkonnaameti 10.02.2017 otsusega nr 6-3/17/1022-2) on KMH eesmärgiks hinnata
eelkõige Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamisega
kaasneva kaevandustegevuse keskkonnamõju kaevanduse mõjualasse jäävate Natura
alade kaitse-eesmärkide ja alade terviklikkuse tagamisele. KMH käigus hinnatakse
põlevkivi kaevandamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju järgmistele
Natura 2000 aladele: Selisoo, Muraka, Jõuga (Kivinõmme MKA) ja Kurtna loodusalad
ning Muraka linnuala. Eelpool loetletud Natura 2000 alad asuvad Ida-Viru maakonnas,
Mäetaguse, Iisaku ja Illuka vallas, osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldisel (kehtiv
maavara kaevandamisluba KMIN-054) või selle läheduses.
Varasemalt on töös: „Eesti Energia Kaevandused AS -i kaevandamisloa KMIN-054
muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ 1 taotlemise ja loa muutmise
KMH aruandes ning varasemate keskkonnamõju hindamiste ja uuringute käigus Estonia
kaevanduse mäeeraldisel toimuva maavaru kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju
põhjalikult hinnatud ning Keskkonnaministeerium on KMH aruannete põhijäreldustega
nõustunud ja aruanded heaks kiitnud. Seetõttu ei hinnata käesoleva KMH raames
täiendavalt järgmisi mõjuvaldkondi :
Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnating imusi, sh:
- maakasutust;
- alal esinevaid loodusvarasid, nende omadusi ja taastumisvõimet;
- alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud;
1 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 8
- maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo -, kultuuri-
või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimet;
loodusvarade kasutamist ja tegevuse iseloomu, kaasa arvatud selle tehnoloogilist taset, sh:
- jäätme- ja energiamahukust; - lähipiirkonna teisi tegevusi;
Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, sh:
- tegevusega kaasnevaid tagajärgi, sh:
- vesi, pinnas ja maakasutus;
- õhusaastatus, müra, maavõnked ja vibratsioon;
- valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikust;
Varemalt teostatud KMH aruannete järeldusi on käesolevas KMH aruandes
keskkonnamõju hindamisel Natura aladele arvesse võetud.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 9
2. OLEMASOLEV OLUKORD, KAVANDATAVA
TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
Estonia kaevanduse mäeeraldise asukohaks on Ida-Viru maakonna keskosa Jõhvi linnast
lõuna poole jäävad alad (joonis 2.1). Mäeeraldise kogupindala on 141,6 km2 ning ala jääb
Mäetaguse, Iisaku ja Illuka valdade aladele (joonis 2.2). Suurima asustustihedusega
alaks, mille alla mäeeraldis jääb, on Mäetaguse valla keskus Mäetaguse alevik.
2.1. OLEMASOLEV OLUKORD
Estonia kaevandus ehitati aastatel 1964‐1972 ja hakkas tööle 28.12.1972. a. Tänaseks
on töötavas Estonia kaevanduses põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks
vajalikud masinad ning seadmed. Kaevandamistööde teostamiseks on olemas vajalikud
rajatised, sh teedevõrk, elektrivarustuse liinid, tuulutus ‐ ja veekõrvalduse süsteemid ning
pealmaa tehnoloogiline kompleks. Kaevandamise frondi edasiliikumisel tuleb rajada
lisaks uusi tehnilisi kommunikatsioone.
Mäetööde elektrivarustus toimub maapinnal ja maa all asuvate elektriliinide kaudu.
Allmaakaeveõõntest, paneelidelt läbindatakse 2 ‐2,5 km tagant maapinnale tuulutusšurfid.
Veekõrvalduse tarvis on rajatud pumplad, settetiigid ja veekraavid. Maapinnal asuvate
objektide teenindamiseks on rajatud teed. Objektide teenindamiseks vajalikud teed
hoitakse korras. Kuival perioodil toimub tootmisterritooriumil tolmuste autoteede ja
platside niisutamine.
Maavara kaevandamisloa pikendamisega kaevandamise korraldus ja tehnoloogia ei
muutu.
2.2. KAVANDATAV TEGEVUS
Kavandatavaks tegevuseks on Enefit Kaevandused AS Estonia kaevanduse maavara
kaevandamisloa KMIN-054 pikendamine. Kaevandamisloa pikendamine tähendab
Estonia allmaakaevanduse kaevandamise frondi liikumist mäeeraldise äärealade suunas
(kaevefront liigub mäeeraldise keskel olevast kaevandatud alast ida, kagu, edela ja loode
suunas, joonis 2.2). Kaevandamismahud ja tehnoloogia tänasega võrreldes ei muutu.
Estonia kaevandus on üks olulisemaid riigi energeetikasektori põl evkivi varustuskindluse
tagajaid. Estonia kaevanduse mäeeraldise põlevkivivaru ei ammendata lubatud
kaevandamismahtude juures kehtiva maavara kaevandamisloa kehtivusaja jooksul.
Seetõttu on vajalik taotleda kehtiva maavara kaevandamisloa pikendamist ja perspektiivis
väljata kogu kättesaadav Estonia kaevanduse mäeeraldise (lisaks Ahtme II kaevanduse
ja Viru kaevanduse jääkvaru) tarbevaru ning kaevandus sulgeda.
EK poolt Keskkonnaministeeriumile esitatud (15.05.2015 kiri nr 12-10/15/4260) maavara
kaevandamisloa pikendamise taotluses on maavara kaevandamisloa kehtivuse lõpuks
märgitud 2029. aasta, mis lähtub taotluse esitamise hetkel kehtinud MaaPS-ist. Uue
MaaPS-i (vastu võetud 27.10.2016) § 67 lõige 1 kohaselt saab maavara kaevandamisluba
pikendada senise kümne aasta asemel maksimaalselt 30-ks aastaks, kui kaevandamisloa
kehtivuse ajal ei ole maavaru mäeeraldise piires ammendatud. EK prognooside kohaselt
ammendatakse Estonia kaevanduse aktiivne põlevkivivaru 15-20 aastaga ning seejärel
kaevandus suletakse.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 10
Joonis 2.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2016
Joonis 2.2 Estonia kaevanduse mäeeraldise paiknemine, tänaseks kaevandatud alad ja arengukava 2 kohased kaevandamisalad aastani 2020. Aluskaart: Maa-amet 2016
2 Estonia kaevandus. Mäetööde arengukava 2016 -2020 majandusaastateks. Eesti Energia Kaevandused AS. 2015.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 11
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE
REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE KIRJELDUS
Vastavalt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmile käsitletakse käesoleva KMH
raames kavandatava tegevusena ehk põhialternatiivina AS Enefit Kaevandused Estonia
kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamist vastavalt
Keskkonnaministeeriumile esitatud taotlusele:
Alternatiiv 1. AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa
KMIN-054 pikendamine selle kehtivuse lõppemisest 10 aasta võrra. Taotletava maavara
kaevandamisloa kehtivus lõppeb 10.08.2029. aastal. Nõuetele vastavaks tunnistatud
KMH programmis on KMH aruandes käsitletava alternatiivina toodud Estonia kaevanduse
maavara kaevandamisloa pikendamine 10 aasta võrra. Tänaseks, aruande koostamise
ajaks, on vastu võetud uus MaaPS, mis lubab senise 10 aasta asemel põlevkivi
kaevandamise maavara kaevandamisluba pikendada maksimaalselt 30 aasta võrra.
Käesolevas KMH aruandes hinnatakse keskkonnamõju olulisust ja ulatust eelkõige
looduskaitselistele väärtustele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Estonia Kaevanduse
mäeeraldisel aktiivse põlevkivivaru ammendamiseni.
Maavara kaevandamisloa pikendamist taotletakse samadel tingimustel, kus põlevkivi
kaevandatakse maksimaalseks määraks on 8,2 mln tonni aastas ning Estonia
kaevanduse kaudu väljatakse ka Ahtme kaevanduse jääkvaru.
Estonia kaevanduse maksimaalseks lubatavaks kaevandamise aastamääraks on
hinnatud 10 mln tonni aastas, MaaPS-st tulenevate ressursi jagamise piirangute põhiselt
ei ole seda seni tõstetud kõrgemale kui 8,2 mln tonni. 2017 aastal jõustunud MaaPS
redaktsioon võimaldab maksimaalse aastamäära suurendamist kuni 2010 aasta KMH -s
hinnatud tasemeni, tagades seeläbi piisava nõudluse olemasolul varude võimalikult kiire
väljamise, millega kaasneb keskkonnamõjude, eelkõige põhjavee alanduslehtri ajalise
kestuse vähendamine,
Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse võrdluses
0-alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0 -alternatiiviks on antud
Keskkonnaministeeriumile taotluse rahuldamata jätmine.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 12
4. KESKKONNAÜLEVAADE
Tulenevalt Estonia kaevanduse kaevandamisloa pikendamise KMH algatamisotsusest
(algatamisotsus esitatud nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi lisas, lisa 1) on
varasemalt Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 muutmise
keskkonnamõju hindamise 3 käigus kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju
ulatust ja olulisust piisavalt kirjeldatud ning hinnatud kõigis olulistes keskkonnamõju
avaldumise aspektides. Keskkonnaministeeriumi tänane seisukoht on, et varasemate
keskkonnamõju hindamiste käigus ei ole piisavalt põhjalikult hinnatud Estonia
kaevanduse mäeeraldisel toimuva kaevandustegevusega kaasnevat mõju mitmetele
kaevandustegevuse mõjualasse jäävatele Natura aladele. Seetõttu on käesoleva KMH
peamiseks eesmärgiks kirjeldada ja hinnata Estonia kaevanduse maavara
kaevandamisloa pikendamisega kaasnevat keskkonnamõju ulatust ja suurust Natura
alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.
Käesolevas peatükis on kirjeldatud eeldatava kavandamistegevuse mõjuala olulisemaid
aspekte, mis on otseselt või kaudselt seotud piirkonna Natura alade kaitse -eesmärkide ja
alade terviklikkuse tagamisega. Muud keskkonnamõju avaldumise aspektid on arvesse
võetud vastavalt Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega
kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamise aruandes4 toodud järeldustele.
4.1. ASUSTUS
Kavandatava tegevuse asukohaks on Ida-Viru maakonna keskosa Jõhvi linnast lõuna
poole jäävad alad. Taotluse objektiks oleva Estonia mäeeraldise kogupindala on 141,62
km2 ning mäeeraldis jääb Mäetaguse, Iisaku ja Illuka valdade aladele (joonis 2.2).
Suurima asustustihedusega alaks, mille alla mäeeraldis jääb, on Mäetaguse valla keskus
Mäetaguse alevik. Mäetaguse alevikus oli 2016. aasta 1. jaanuari seisuga 553 elanikku5.
Mäeeraldiste kohale jäävad veel mitmed asulad, nende seas Väike -Pungerja, Ohakvere,
Illuka, Kurtna ja veel mitmed väiksemad külad (joonis 4.1).
Tabel 4.1 Ida-Viru maakonna ja kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate haldusüksuste ja suuremate asustusüksuste rahvaarv ja asustustihedus 6
Rahvaarv Asustustihedus, elanikku km² kohta
IDA-VIRU MAAKOND 146506 43,9
Iisaku vald 1213 4,7
Illuka vald 1000 1,9
Mäetaguse vald 1748 6,1
3 Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN ‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hi ndamine. AS Maves töö nr 9107. Tallinn 2010
4 Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN ‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 9107. Tallinn 2010
5 Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014. http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3%A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf 6 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. RV0291: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus
haldusüksuse või asustusüksuse li igi järgi, 1. jaanuar 2016. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 13
Joonis 4.1 Piirkonna asustustihedus mäeeraldiste suhtes
4.2. MAAKASUTUS
Estonia kaevanduse mäeeraldisega hõlmatud alast suurem osa asub Mäetaguse vallas,
idaosa Illuka vallas ja vaid väike osa mäeeraldise lõunanurgast asub Iisaku vallas.
Metsamaa osatähtsus Estonia kaevanduse mäeeraldise maakasutusest moodustab ca
61%. Üle poole maast on erametsamaa, väiksem osa kuulub RMK Alutaguse ja Ida-Viru
metskonnale. Osa maast, mis kuulub riigi omandisse, on kaevanduse keskuses ja
üksikute maatükkidena mujal mäeeraldise piires tootmismaa. Tootmismaad on ka
suuremate farmide ümbruses ja osa maast on veel jätkuvalt riigi omandis olev
reformimata maa 7.
Estonia kaevanduse maakasutus mäeeraldise piires on seotud tööstusterritooriumi
(kaevanduse olmehooned ja tehnoloogilise kompleksi hooned), tehnoloogiliste teede,
kommunikatsioonirajatiste (alajaamad, tuulutusšurfid, õhuliinid) ja veekõrvaldus -
rajatistega (settebasseinidega). Vaid kaevanduse tööstusterritooriumil on tegemist
tugevalt muudetud maastikuga, kus põlevkivi rikastamisjääkide ladestamisel tekkinud
aherainemäed ulatuvad enam, kui 100 m abs kõrgusele. Mujal mäeeraldise alal, alt
kaevandatud aladel, on maastikupilt valdavalt säilinud suuresti muutumatuna.
7 Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN ‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 9107. Tallinn 2010
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 14
4.3. KLIIMA
Kliima on vaadeldavas piirkonnas Eestile iseloomulikult muutlik. Külmemad kuud on
jaanuar ja veebruar, keskmiste temperatuuridega -4,8 ja -8,2 °C. Soojemad kuud on juuli
ja august, keskmiste temperatuuridega 18,2 ja 16,2 °C. Kõige rohkem sademeid esineb
augustis ja oktoobris ning kõige sademetevaesemad on veebruar ja aprill. Tuuled on
valdavalt lõunast ja edelast. Temperatuuri, sademete ja tuulte suuna jaotust Jõhvi AJ
2005. - 2012. a andmetel on kujutatud joonistel 4.2 ja 4.3.
Joonis 4.2 Temperatuur ja sademed Jõhvi AJ 2005 - 2012. a andmetel 8
Joonis 4.3 Tuulte suuna korduvus Jõhvi AJ 2005. - 2012. a andmetel9
8 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN -073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. AS Maves ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 15/1416. Tallinn 2015
9 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. AS Maves ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 15/1416. Tallinn 2015
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 15
4.4. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
Kavandatava tegevuse objektiks olev Estonia mäeeraldis asub Viru lavamaa ja Alutaguse
madaliku piiril, kus maapinna absoluutkõrgus jääb kaevandusala põhjaosas valdavalt 55 -
75 m abs kõrgusele ning ala lõunaosas 45-65 m abs kõrgusele.
Pinnakatte paksus on mäeeraldise alal valdavalt 2-5 m, paiguti on alasid, kus pinnakatte
paksus jääb alla 1 m. Pinnakate koosneb valdavalt alla 3 m paksusest moreenist, mida
laiguti katab saviliiv ja liivsavi. Veeriselist liiva esineb Kõnnu oosi piirkonnas ja erineva
lagunemisastmega turvast Selisoos ja Ratva rabas, kuid ka õhukese kihina mujal
liigniisketel metsaaladel.
Mäeeraldis asub Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Ordoviitsiumi ladestu moodustab
karbonaatkivimite kompleks – erineva savikusega lubjakivi ja dolokivi, mis sisaldavad
kihtidena savi, metabentoniiti ja põlevkivi. Ladestu paksus suureneb 20 m põhjas kuni
100 meetrini ala lõunaosas. Valdaval alal mäeeraldisest lasuvad Haljala lademel Idavere
(O3id), Jõhvi (O3jh), Keila (O3kl), Oandu (O3on), Rakvere (O3rk) ja kohati Nabala (O3nb)
lademete lubjakivi ja mergli kihid 10 kogupaksusega 40‐50 m.
Põlevkivi esineb põhiliselt Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademes, mille 15-meetrisest üld-
paksusest moodustavad põlevkivikihid ca 4 m. Kõige paksemad ja pindalaliselt
väljapeetud põlevkivikihid on koondunud Kukruse lademe alumisse ossa, kus nad
moodustavad põlevkivi- ja lubjakivikihtide vaheldumise läbi keerulise ehitusega
kompleksi, mis kokku moodustab käesoleval ajal kaevandatava tootsa kihindi.
Kaevandatav tootuskihind mäeeraldise alal on 2,3 kuni 3,1 meetri paksune. Tootsa
kihindist kõrgemal leidub veel kuni meetri paksusi, kuid madala küt teväärtusega
põlevkivi kihte, mida ei loeta Eesti põlevkivimaardla koosseisu kuuluvas ja mille
kaevandamist ei toimu. Kaevandatava põlevkivi lasuvussügavus on Estonia kaevanduse
mäeeraldise põhjaosas 37-60 m sügavusel ning Eesti aluspõhja lõunasuunalisest
kallakusest tingituna mäeeraldise lõunaosas ca 75 m sügavusel.
Ordoviitsiumi kompleksi all lasuvad Kambriumi ning Vendi liiva- ja savikivimid
kogupaksusega 170–200 m.
Estonia kaevanduse mäeeraldise piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud
järgmised veekompleksid ja veekihid:
1. Kvaternaari veekompleks 2. Ordoviitsiumi veekompleks
Nabala-Rakvere veekiht Keila-Kukruse veekiht Lasnamäe-Kunda veekiht
3. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks 4. Kambriumi-Vendi veekompleks
Voronka veekiht Gdovi veekiht
5. Kristalse aluskorra lõhelise vööndi põhjavesi
Põhjavee kvaliteediseire toimub põhjaveekogumite seire alusel (joonis 4.4).
10 Eesti geoloogilise digitaalkaardistamise (mõõtkavas 1 : 50 000) juhendi seletuskiri (Juhendi versioon 2.4). Maa -amet 2015. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Juhendi_Seletuskiri_2015.pdf?t=20160104221209
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 16
Kvaternaari veekompleks (Q) saab oma vee erineva geneesiga setetest, mille paksus ja
levik on väga muutlikud. Põhjavesi on vabapinnaline ja veetasemete muutused on
mõjutatud meteoroloogilistest teguritest. Õhukese pinnakatte tõttu on ka Q veekompleks
vaadeldaval alal õhuke, valdavalt 2-5 meetrit, väljaarvatud oosid, kus see võib ulatuda
üle 15 m. Kvaternaari settekompleksis vaadeldavas piirkonnas omaette põhjaveekihti ei
moodustu, kui välja arvata kvaternaarisetetega täitunud ürgorud 11.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
põhjaveekogumi keemiline seisund on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas hinnatud
halvaks 12.
Ordoviitsiumi veekompleksi (O) vettandvateks kivimiteks on lubjakivi ja dolokivi, mille
veerohkus sõltub nende lõhelisusest ja karstumusest ning on reeglina ebaühtlane nii
pindalaliselt kui ka läbilõikes. Vooluhulga-karotaaži andmed näitavad, et Ordoviitsiumi
ladestu karbonaatkivimites levivad katkendlikud kihilisusega paralleelsed, enamasti
1-2 m paksused suhteliselt tugevasti lõhestunud vööd, mille kaudu põhjavesi liigub
lateraalsuunas ka puurkaevudesse. Keskmiselt annab 15 m paksune ülemine
sügavusvahemik ligikaudu poole kogu puurauku tungivast veest. Kivimikompleksi selle
osa veejuhtivus on keskmiselt 400 m 2/d 13.
Ordoviitsiumi ladestu geoloogilises läbilõikes esinevad savikas lubjakivi ja mergel on oma
füüsikaliste omaduste poolest plastsemad ja vähem lõhelised. See võimaldab
veekompleksi piires eraldada suhteliselt iseseisvaid veekihte, millel on erinevad
hüdrogeoloogilised ja hüdrodünaamilised omadused. Vaadeldaval alal eristatakse
Ordoviitsiumi veekompleksis Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda
veekihti (joonis 4.4)
Nabala-Rakvere veekihi (O3nb-rk) moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Nabala ja Rakvere
lademe lõheline, kavernoosne, kohati dolomiidistunud ja karstunud lubjakivi. Vettjuhtiva
kivimikompleksi paksus ulatub 25 meetrini. Veekihi lamamiks on Oandu ja osaliselt ka
Keila lademe vett vähe läbilaskev savikas lubjakivi ja mergel (joonis 4.5). Põhjaveetase
lasub 0,3-6,0 m sügavusel maapinnast ning vesi on valdavalt surveta.
Keila-Kukruse veekihi (O3kl-kk) vettandvateks kivimiteks on Keila, Haljala ja Kukruse
lademe lõheline ja kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi. Veekihi lasumiks ning
lasuvaks veepidemeks on Oandu lademe savikas lubjakivi ja mergel, lamamiks aga Kesk -
Ordoviitsiumi Uhaku lademe tugevalt savikast ja tihedast lubjakivist koosnev 10 -15 m
paksune veepide. Vettandvate kivimite paksus on Estonia kaevanduse mäeeraldise
piirkonnas ligikaudu 30-40 m (joonis 4.5), töötavate kaevanduste ja karjääride piirkonnas
on veetase alandatud kuni veekihi lamamini. Töötavate kaevanduste piirkonnas on
põhjavees tõusnud sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi sisaldus ning üldmineraalsuse
väärtus. Mäetööde piirkonnas kuivendatakse põhjaveekihti, sest selle vesi võtab vahetult
osa kaevandusvee moodustamisest 14 . Likvideeritud kaevanduste veega täitunud
kaeveõõntesse kogunevas põhjavees esineb esimestel aastatel looduslikust foonist
11 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Üli kooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
12 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015 -2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a .
13 Eesti hüdrogeoloogiline kaart. Perens R. Mõõtkava 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 40 lk. 1998.
14 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 17
oluliselt kõrgem mineraalide kontsentratsioon, kuid aja jooksul mineraalsus väheneb
kordades 15.
Lasnamäe-Kunda veekiht (O2ls-kn) koosneb Lasnamäe, Aseri ja Kunda lubjakividest ja
dolokividest. Veekiht lasub Estonia kaevanduse mäeeraldise piirkonnas 70-130 m
sügavusel maapinnast (joonis 4.5). Veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on
Volhovi lademe Leetse kihistu savikas glaukoniitlubjakivi ja –liivakivi, samuti Varangu
lademe savi ja Pakerordi lademe argilliit. Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline,
veetaseme lasumissügavus on kuni 25 m, põlevkivikaevanduste mõjupiirkonnas võib
veetase paikneda sügavamal.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-
Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihid) üldine seisund on hinnatud halvaks 16. Veekogum
on füüsiliselt muudetud, enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja
kaevanduste poolt läbi kaevandatud, tekkinud on suhteliselt suure veejuhtivusega
põhjaveekiht. Kaevanduste ja karjääride veearastusega nende töö ajal on kaasnenud
oluline põhjaveetaseme langus, mis mõjutab mitmel juhul pinnaveekogusid ja
maismaaökosüsteeme, sõltuvalt piirkonna geoloogilisest ehitusest . Põhjaveetaseme
muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad
põhjavette sulfaadid. Sulfaadid ilmuvad põhjavette ja kaevandusvette kaevise koostisse
kuuluva püriidi (FeS2) oksüdeerumise tulemusena. Olulisimad põhja- ja pinnavee
kvaliteedi muutused on seotud eeskätt Eesti põlevkivimaardla levikuala põhjaosas
olevate jääkreostuskollete olemasoluga. Tänapäeval kasutatav põlevkivi kaevandamise
tehnoloogia on varasemaga võrreldes oluliselt keskkonnasäästlikum.
Kaevanduse mäetööde lõpetamise järgselt täituvad kaeveõõned põhjaveega ja põhjavee
tase taastub kaevandamiseelsele looduslikule põhjaveetasemele lähedasele tasemele.
Sügavamate veekihtide kvantitatiivset ja kvalitatiivset seisundit põlevkivi kaevandamine
enam otseselt ei mõjuta ning seetõttu ei ole käesolevas KMH aruandes nende
veekomplekside detailset hüdrogeoloogilist kirjeldust esitatud .
15 Groundwater Sulphate Content Changes In Estonian Underground Oil Shale Mines. Erg, K. Thesis of Power Engineering and Geotechnology (Doctoral Thesis). Department of Mining, Faculty of Civi l Engineering. Tallinn University of Technology. Tallin n 2005.
16 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a .
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 18
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik. Aluskaart: Maa -amet 2016
Joonis 4.5 Ordoviitsiumi veekompleksi hüdrogeoloogiline läbilõige Kirde-Eestis 17
17 Hüdrogeoloogilised tingimused. Savitski L. Rmt: Kattai V., Saadre T., Savitski L. (toim). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurs s, kaevandamistingimused. Akadeemia Trükk, Tallinn, 93 -104. 2000.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 19
4.4.1. PÕHJAVEETASEME PIKAAJALISED MUUTUSED
Põlevkivi tootsa kihindi avamisel tungitakse maapõue, põhjavett välja pumbates, mistõttu
on veetase alanenud Eesti põlevkivimaardla piirkonnas tervikuna. Põhjaveetaseme
alandus oleneb põlevkivi tootsa kihindi lasumissügavusest, mis Estonia kaevanduse
piirkonnas on 50-70 m, absoluutkõrgusel 15 -12 m.
Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatava vee kogus oleneb peamiselt sademete
hulgast, samuti mõjutavad kaevandusvee hulka nii geoloogilis -hüdrogeoloogilised
tingimused kui ka maavara kaevandamise viis. Eelkõige kuivendatakse kaevandamisel
Keila-Kukruse veekiht (O3kl-O3kk), mis lasub vahetult põlevkivi kihil (joonis 4.5). Lasuvast
Nabala-Rakvere veekihist (O3nb-O3rk) jõuab põhjavesi kaevandustesse läbi suhtelise
veepideme (Oandu lademe savikas lubjakivi ja mergel), peamiselt lokaalsete rikete,
vähemal määral tehniliste puuraukude ja ventilatsioonišurfide kaudu. Lamavast
Lasnamäe-Kunda veekihist (O2-ls-O2-kn) liigub surveline põhjavesi tõusva vooluna läbi
tektooniliste rikete ja jõuab kaevanduskäikudesse, sealt edasi kogutakse vesi
veekraavidesse, mis on rajatud Uhaku lademe vett vähe läbilaskvatesse kihtidesse. Selle
tulemusena alaneb ka Lasnamäe-Kunda veekihi piesomeetriline tase 18 19. Samas ei toimu
mäetööde ohutuse tagamisest lähtuvalt tektooniliste rikete piirkonnas üldjuhul
kaevandamist ja seetõttu ei ole survelise Lasnamäe-Kunda veekihi vee sissetung Keila-
Kukruse veekihti intensiivne.
Kaevanduste veeärastuse mõju ulatus oleneb suures osas hüdrogeoloogilistest
tingimustest, kaevandatava ala paiknemisest reljeefis t ning veekihi lasumissügavusest.
Estonia kaevanduse piirkonnas on Keila-Kukruse veekihi alanduslehtri raadius kuni 6-7
km, samal ajal kui Nabala- Rakvere veekihis on see keskmiselt vaid 1 km. Pikaajalised
summaarsed Estonia kaevandusest väljapumbatud veekogused on aastakümnete jooksu l
suurenenud, kuid alates 2008. aastast on veeärastus kaevandusest pigem vähenenud 20.
Välja pumbatava kaevandusvee kogused sõltuvad eelkõige sademete hulgast.
Estonia kaevanduse veeärastuse hulk hakkas kasvama seoses Ahtme kaevanduse
sulgemisega 2002. aastal, mille tagajärjel hakkas Ahtme kaevandus veega täituma ning
osa veest tungib läbi kaevanduste vahelise terviku Estonia kaevandusse. Ahtme
kaevanduse veetaset hoitakse 43-45 m abs. kõrgusel 21.
Vahetult põlevkivi kaevandamisest mõjutatud Ordoviitsiumi veekompleksi veekihtide
veetaseme seiret on Estonia kaevanduse alal stabiilselt läbi viidud.
Maapinnalt esimese Ordoviitsiumi veekompleksi – Nabala-Rakvere veekihi seirekaevude
alusel on veetase kuni 2005. aastani püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel.
Kaevandamise frondi liikumisel lõuna ja ida suunas on alanduslehtri ulatus suurenenud
ja veetase kaevanduse mäeeraldise alale jäävates seirekaevudes alanenud.
Põhjaveetaseme seire alusel on vahetult põlevkivikihil lasuva Keila -Kukruse veekihi
veetase langenud vahetult kaevanduse alal, kuid mäeeraldise lähialadel (Selisoo ja Ratva
raba piirkonnas) on põhjaveekihi veetase püsinud stabiilsena.
18 Hüdrogeoloogilised tingimused. Savitski L. Rmt: Kattai V., Saadre T., Savitski L. (toim). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurs s, kaevandamistingimused. Akadeemia Trükk, Tallinn, 93 -104. 2000.
19 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
20 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikool i Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
21 Kaevandustest ja karjääridest väl japumbatava vee päritolu. Savitski L. Tallinn, EGF 7696. 2005.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 20
4.5. PINNAVESI JA VEEKÕRVALDUS
Estonia kaevanduse mäeeraldis asub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonnas.
Mäeeraldise alalt saavad alguse mitmed vooluveekogud, mis kuuluvad eranditult Peipsi
järve valgalasse.
Keskkonnaregistri kohaselt saavad Estonia kaevanduse mäeeraldise alalt alguse
Mäetaguse jõgi (VEE1059200), Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Milloja
(VEE1059100), Lemmiku peakraav (VEE1059400), Uhe peakraav (VEE1058800),
Tammikmäe peakraav (VEE1059300), Jõuga peakraav (VEE1058900) ja Kõnnu peakraav
(VEE1059000) ja Raudi kanal (VEE1063600).
Valdav osa nimetatud vooluveekogudest on piirkonnas toimunud pikaajalise
kaevandustegevuse poolt mõjutatud veekogud, mistõttu on need Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskava kohaselt kategoriseeritud tugevasti muudetud veekogude (TMV) alla.
Mitmeid vooluveekogusid on kasutatud kaevandusvee ärajuhtimiseks (nt Rannapungerja
jõgi, Jõuga peakraav, Raudi kanal, Milloja) ja nende keemiline ning ökoloogiline seisund
on kesine või halb. Veerežiim on suures osas tehislik ja sõltub kaevandusvee
väljapumpamise kogustest. Kuna Viru kaevanduse alalt ei suunata enam Raudi kanalisse
(VEE1063600) kaevandusvett, võib täna käsit leda kaevandusvee äravoolu veekoguna
Raudi kanalit algusega Estonia kaevanduse mäeeraldiselt. Raudi kanal suubub Kurtna
Nõmme järve (VEE2027400), sealt edasi läbi Särg- ja Ahvenjärve Peen-Kirjakjärve
(VEE2026900), kust saab alguse Mustajõgi (Kirjaku kraav, VEE1063800), mis edasi
voolab läbi Kirjakjärve (VEE2026500, joonis 7.1). Osa kaevandusvett juhitakse Raudi
kanalist Raudi-Konsu kanali kaudu Konsu järve (VEE2027900). Kaevandusvesi suubub
Raudi‐Konsu kanali kaudu Konsu järve, Konsu pinnaveehaarde tehnoloogilise vee
veevõtukoha vahetusse lähedusse. Raudi kanali ehituse tingis aastaid tagasi just veevõtt
Konsu järvest Kohtla-Järvel asuva keemiatööstuse, soojusjaama ja väetisetehase tarvis.
Rannapungerja jõgi (VEE1058700) on ja jääb ka edaspidi valdavaks kaevandusvee
suublaks, võttes vastu ligi 73% Estonia kaevandusest välja pumbatavast veest.
Kaevandusvesi jaotub Jõuga peakraavi (VEE1058900), Rannapungerja ülemjooksu ja
Milloja (VEE1059100) vahel.
Estonia kaevanduse kaevandusvee heljumi koormus jääb kehtiva piirväärtuse (15 mg/l)
piiresse ega kujuta ohtu eesvooludele 22. Kaevandusvee veekvaliteedi seire käigus on
tuvastatud üksikuid aastate taguseid heljumi kontsentratsiooni piirväärtuse ületamisi 23,
mil mäetööd toimusid pumplate veekoguritele suhteliselt lähedal. Uuringuperioodi
keskmine heljumi sisaldus ei ületa vee erikasutusloaga kehtestatud piirnormi.
Lisaks mehhaanilise heljumi koormusele on kaevandusvesi suure karedusega.
Püsikaredust põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate mag neesium ja
kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat)
karedust põhjustab kaltsiumi ja magneesiumioonide, karbonaat ‐ ja vesinikkarbonaatiooni
kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Vee soojenedes ja happelisuse muutudes
pinnaveekogudes (eelkõige järvedes) tasakaal muutub ning karbonaadid võivad
sadestuda veekogusse analoogiliselt allikalubja ladestumisega, ehkki suuremahulist
karbonaatide välja settimist ei ole uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga
tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline koostis, füüsikalised näitajad ning
22 Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
23 Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 21
klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 24. Piisava läbivoolu korral on
järvedes tagatud hapnikurikka vee olemasolu ja vee-elustikule ohtu ei esine.
Nõmme järv ja Kirjakjärv võeti Kurtna loodusala koosseisus kaitse alla 2004.aastal, mil
järvede veerežiim oli juba pikka aega kaevandusvee läbivoolu tõttu looduslikust
veerežiimist erinev ja saavutanud stabiilse läbivoolulise režiimi. Tänaseks on
uuringutes 25 , 26 jõutud seisukohale, et Nõmme järve ja Kirjakjärve stabiilse hea
ökoloogilise seisundi tagamiseks on vajalik säilitada kaevandusvee läbivoolurežiim, kuna
vee läbivool parandab järvede hapnikuolusid.
Hapniku defitsiit võib viia sulfaatiooni (SO4 -) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-
elustikule (eelkõige kaladele) toksiline ühend divesiniksulfiid (H 2S). Divesiniksulfiidi
kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse talletunud fosfori taasleostumist
vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide r edutseerumist.
Tagajärjeks on järve ökoloogilise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire
eutrofeerumine27.
Mäeeraldise alale jäävad lisaks vooluveekogudele üksikud väiksemad järved ning lisaks
kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud settebasseinid . Praktikas on looduslike järvede
alt põlevkivi kaevandatud (Kalina järv Viru mäeeraldise alal) ja veerežiimi olulisi muutusi
ei ole täheldatud. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata Kurtna järvestikule, kuna nendest
mitmed on ühendatud kaevandusvee äravoolukanalitega. Mitmete Kurtna kaitseala
järvede veetaset mõjutab olulisel määral Vasavere veehaare, mille kaudu pumbatakse
pinnavett Kohtla-Järve ja Jõhvi linnale ning mitmetele Ida-Virumaa suurte
tööstustarbijateni.
4.6. MAAPINNA LANGATUSED JA EBASTABIILSUS
Estonia kaevanduse alal on fikseeritud mitmeid allmaa varinguid ja nendest tingitud
maapinna langatusi. Langatused toimusid peamiselt 80 ‐ndatel aastatel, kui katsetati
vähendatud mõõtmetega kambritevaheliste tervikutega kaevandamist, et vähendada
põlevkivi kadusid. Kaks varingut toimus 2008. aastal ja viimane 2017. aasta märtsis
tingituna geoloogilisest anomaaliast – kaevanduskäikude kohal asuvates laekivimites
olevat karstivööndit ei olnud võimalik prognoosida. Varisenud kamberplokkide kohal ei
ole ehitisi ega aktiivse majandustegevusega seotud alasid. Maastikul ei tekkinud
soostunud alasid. Varisenud alade maastik ja lõplik veerežiim võivad välja kujuneda alles
peale kaevanduse sulgemist, mil põhjaveetase taastub kaevanduseelsele olukorrale
lähedasele tasemele.
TTÜ Mäeinstituudi artiklite järgi on laevaringud toimunud peamiselt kaevanduse keskuse
piirkonnas aherainepuistangute all ja kaevevälja põhjaosas Rajaküla ja Pagari küla vahel,
neist hiliseima (2008) asukoht on Ohakvere külast põhjapool 28. Varingud on toimunud
valdavalt aladel, mis on nõukogude liidu ajal alt kaevandatud, siis rakendati vähendatud
tervikutega kaevandamist, kus kamberplokkide püsivuseks metsa- ja põllumaade all oli
arvestatud kaks aastat. Elamute, teede, vooluveekogude jne alla on jäetud tugevdatud
tervikud.
24 Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
25 Estonia kaevanduse veeheite keskkonnamõjude täiend avate uuringute teostamine. AS Kobras. Tallinn 2011.
26 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 -2024, Keskkonnaamet 2015
27 Estonia kaevanduse veeheite keskkonnamõjude täiendavate uuringute teostamine. AS Kobras. Tallinn 2011.
28 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 22
Tänapäeval toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, kus kamberplokkide
hoidetervikud on dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis küll suurendab põlevkivi
kadusid, kuid väldib maapinna vajumist ja varinguid. Enefit Kaevandused AS rakendab
välja töötatud ja tunnustatud tervikute suuruse arvestamise metoodikat, kus
kamberplokkides arvutatakse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae nö.
igavene püsivus. Tiheasustusega asulate territooriumide all reeglina kaevandamist ei
toimu. Kaitstavate loodusobjektide läheduses kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse ‐eeskirjadest. Samuti ei toimu kaevandustegevust tektooniliste rikkevööndite alal.
4.7. TAIMESTIK JA LOOMASTIK, ROHEVÕRGUSTIKU
TOIMIMINE
Estonia kaevanduse mäeeraldise alal on muu maakasutusega võrreldes suhteliselt suur
metsa osakaal (ca 61%), mis on oluliseks kasvukohaks mitmetele taimeliikidele ja
elupaigaks loomadele. Tegevusega ei kahjustata otseselt taimestiku ega loomastiku
seisundit. Mõjud võivad ilmneda kaudse lt läbi veerežiimi muutuste ja müra tekitamise.
Ida‐Virumaa teemaplaneeringu: „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ 29 põhjal ümbritsevad rohevõrgustiku alad Estonia kaevanduse
keskust olles rohekoridoridega ühenduses Selisoo ja Kurtna järvistu piirkonna
metsamassiividega (joonis 4.6). Allmaakaevanduse mõju maastikule, taimestikule,
loomastikule ja linnustikule on Ida-Virumaal uuritud 30 , 31 , 32 ja üldiselt ei ole
allmaakaevanduste mõju maa peal maastikupilti, taimestiku struktuuri ja seega ka
elupaikade väärtust oluliselt halvendanud.
29 Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Ida -Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering. Ida -Viru Maavalitsus. Jõhvi 2003.
30 Põlevkivi allmaakaevandamisest t ingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Insti tuut. Saku 2002
31 Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele . Eesti Maaviljeluse Insti tuut. Saku 2005
32 Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 23
Joonis 4.6. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ rohevõrgustiku kaardist
4.8. KAITSAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA 2000
VÕRGUSTIK
Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:
kaitsealad (sh kaitsealused pargid);
hoiualad;
püsielupaigad;
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
kaitstavad looduse üksikobjektid;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Estonia kaevanduse mäeeraldise alale ja selle vahetusse lähedusse jäävad mitmed
kaitstavad loodusobjektid, mille paiknemist illustreerib joonis 4.7. Kaitstavate
loodusobjektide nimekiri on välja toodud tabelis 4.2. Paljud kaevanduse alal asuvad
kaitstavad loodusobjektid asuvad juba alt kaevandatud alade piirkonnas või hetkel
mäeeraldise alast eemal, mistõttu ei ole lisamõju tekkimine oodatav ja puudub vajadus
nende kaitstavate objektide põhjalikumaks käsitlemiseks KMH aruandes. Tänaseks
Estonia mäeeraldise piiridesse jäävate alt kaevandatud kaitstavate alade (Atsalama
hoiuala, Mäetaguse maastikukaitseala, Mäetaguse tammik) kaitse -eesmärke ei ole
kaevandustegevusega kahjustatud. Tabelis 4.2 on toodud märge kaitstavate
loodusobjektide edasise käsitluse vajaduse kohta.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 25
Joonis 4.7 Kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad kavandatava tegevuse piirkonnas
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 26
Tabel 4.2 Kaitstavad loodusobjektid Estonia kaevanduse piirkonnas
Objekti tüüp
Kaitstav loodusobjekt Paiknemine, seotus tegevusega Loodusobjekti käsitlemise vajadus
Kait
se
ala
Muraka looduskaitseala
Paikneb Estonia kaevanduses läänes Muraka raba
piirkonnas, ulatub mäeeraldise alale. Muraka
looduskaitseala all on põlevkivi passiivne tarbevaru. Tänane
kaevandamise front asub loodusalast ca 1,7 km kaugusel,
mäetööde arengukava kohaselt jõutakse mäetöödega 2020.
aastaks loodusalast ca 125 m kaugusele. Järgnevatel
aastatel kaevandatakse vahetult loodusalaga piirnevad
alad.
Täpsustada peamiselt võimalikku veerežiimi muutumise mõju
Muraka looduskaitsealale. Vajalik põhjalikum käsitlus
aruandes.
Selisoo looduskaitseala
Paikneb osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldise kohal,
looduskaitseala all on põlevkivi passiivne tarbevaru.
Kaevandatava ala piirneb looduskaitsealaga.
Täpsustada peamiselt võimalikku veerežiimi muutumise mõju
Selisoo looduskaitsealale. Vajalik põhjalikum käsitlus
aruandes
Mäetaguse
maastikukaitseala
Paikneb Estonia kaevanduse alal Mäetaguse alevikus,
kaevandatud alal. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
Kurtna maastikukaitseala
Ei asu Estonia kaevanduse alal, kuid on kaevandusega
seotud läbi kaevandusvete juhtimise kaitseala
veekogudesse.
KMH aruandes täpsustada peamiselt võimalikku vee kvaliteedi
muutumise mõju Kurtna maastikukaitsealale. Vajalik
põhjalikum käsitlus aruandes
Mäetaguse mõisa park Paikneb Estonia kaevanduse alal Mäetaguse alevikus. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
Uhe kaasik Paikneb Estonia kaevanduse alal Uhe külas, kaevandatud
alal. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
Kurtna mõisa park ja selle
piires leiduv LK II põhja-
nahkhiire elupaik
Paikneb Estonia kaevanduse kaevandamata alal Kurtna
küla all, kaevandamise frondi tänasest asukohast ca 3 km. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
Illuka mõisa park ja seal
leiduv suurkõrva (LK II)
elupaik
Paikneb Estonia kaevanduse kaevandamata alal Illuka
külas. Planeeritavast kaevanduse laiendusest ca 0,5 km. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
Pagari mõisa park Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud alal Pagari
külas. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 27
Objekti tüüp
Kaitstav loodusobjekt Paiknemine, seotus tegevusega Loodusobjekti käsitlemise vajadus
Hoiuala Atsalama hoiuala Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud ala keskosas. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
Püsielupaik
Ratva Metsise(LK II)
püsielupaik
Paikneb Estonia kaevanduse lõunapiiril Muraka raba
koosseisu kuuluva Ratva raba ja Seli soo vahel.
Täpsustada peamiselt võimalikku veerežiimi muutumise mõju.
Vajalik põhjalikum käsitlus aruandes.
Kurtna rohe-tilksambliku ja
kollase virvesambliku
püsielupaik
Paikneb Estonia kaevanduse alal Kurtna külas Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
Lii
k
LK III harilik kopsusamblik Paikneb Estonia kaevanduse alal Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
LK III loomaliikide leiukohad
(tiigikonn ja 3 hiireviu
elupaika)
Hiireviu elupaigad asuvad kõik Estonia kaevanduse
kaevandatud ala piirkonnas. Tiigikonna elupaigana
registreeritud tiik asub kaevandamata alal, perspektiivis
kaevandatavatest aladest ca 800 m kaugusel
Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
LK III taimeliikide
kasvukohad (sulgjas õhik,
suurelehine porella,
laialehine neiuvaip)
Paiknevad kõik Estonia kaevanduse idaosas,
kaevandamata ala piirkonnas. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
LK III taimeliikide
kasvukohad (sulgjas õhik,
laialehine neiuvaip, harilik
ungrukold, wulfi
turbasammal)
Paiknevad kõik Estonia kaevanduse lõunaosas,
kaevandatud ala piirkonnas. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
LK I villtulika kasvukoht Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud alal Väike-
Pungerja külas Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
Üksikobjekt Kaitstav üksikobjekt Kalina
karstiala Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud alal. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 28
4.8.1. SELISOO LOODUSKAITSEALA
Maastikuliselt paikneb Selisoo Alutaguse madaliku maastikurajoonis. Alutaguse madaliku
moodustavad alad, mis on Peipsi nõo praeguseks kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse
suure Peipsi jääjärve põhjaks. Alutaguse maastiku eripäraks on pinnamoes märgade
jääjärve- ja järvetasandike (37%) ning väheste teedega sootasandike (37%)
domineerimine. Ulatusliku Muraka soostiku idapoolse lahustükina on meridionaalselt
väljavenitatud Selisoo ulatus põhjast lõunasse ca 7,4 km ja läänest itta ca 3,7 km ning
tema pindala on 20,5 km2. Selisoole lähimal paiknevad asulad on Mäetaguse alevik
põhjas ja ning Metsküla läänes. Selisoost idas kulgeb Jõhvi -Mustvee-Tartu maantee 33.
Selisoo on põhiosas looduslikus seisundis. Ainult tema äärealadel esinevad 1960 -ndatel
rajatud metsakuivenduskraavid. Kraavituse mõju Selisoo veerežiimile on varasemalt
hinnatud ja seisukohad on mõneti erinevad. TTÜ teadlaste andmeil on n imetatud kraavid
ca 70% ulatuses turbasamblaga kinni kasvanud ning nende kaudu on vee äravool väga
minimaalne 34. Reljeefi üldise lõunasuunalise kallakuse tõttu dreenitakse Selisood lõuna
suunas kuivenduskraavide kaudu Milloja jõkke. Teistes uuringutes 35 väidetakse, et
arvatavasti avavad küllalt sügavad kuivenduskraavid kohati muidu vettpidava
madalsooturba kihi all olevaid liivakihte ning kraavidesse kogunev vesi infiltreerub
liivadesse. Soosetete aluse pinnakatte filtratsiooninäitajate alusel on leitud, et soode all
on tegu aeglaselt kuni mõõdukalt vett juhtivate setetega.
Olenemata asjaolust, kas Selisoo äärealade metsakuivenduskraavide vesi voolab
maaparandussüsteemi eesvoolu või imbub see läbi kahjustatud veepideme põhjavette,
on kuivenduskraavidel tänaseni oluline roll soo äärealade kuivendamisel.
Selisoo looduskaitseala (KLO1000639) on loodud Vabariigi valitsuse 01.10.2015 a.
määrusega nr 97 36 . LKA kaitse-eesmärgiks on LoD I lisas nimetatud elupaikade
huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), looduslikus seisundis rabade (7110*),
nokkheinakoosluste (7150) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Liikidest on
kaitse-eesmärgiks kaitsta kuut LiD I lisa l iiki, kelleks on metsis (Tetrao urogallus),
sarvikpütt (Podiceps auritus), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao
tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola). LiD I lisas nimetamata liikidest on eesmärgiks
rabapüü (Lagopus lagopus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja heletildri (Tringa
nebularia) kaitse.
Selisoo LKA kaitse-eesmärgid on kõik kattuvad Selisoo loodusala ja Muraka linnuala
kaitse-eesmärkidega, mistõttu mõju hindamise osas on LKA-d sisuliselt käsitletud ka
Natura hindamise vastavates peatükkides.
4.8.2. MURAKA LOODUSKAITSEALA
Muraka looduskaitseala (KLO1000536) asub Alutaguse madalikul Ida -Virumaal
Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit
33 Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2009
34 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogilis te võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011
35 Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2009
36 Vabariigi Valitsuse määrus nr 97. Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 97
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 29
põhja pool. LKA kaitse-eesmärgiks on kaitsta, säili tada, uurida ning tutvustada Eesti ühte
suuremat loodusmaastikukompleksi– Muraka soostikku ja põliseid loodusmetsi,
kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Alal kaitstakse 20 erinevat linnuliiki ja 6 muud
loomaliiki ning 13 elupaigatüüpi. Kõik (v.a 2 linnu liiki) kaitse-eesmärgid on kattuvad
Natura 2000 Muraka loodus- või linnuala kaitse-eesmärkidega ning neid käsitletakse
Natura hindamise peatükis. Natura alade kaitse-eesmärkide hulgas ei ole LK III liike -
herilaseviud (Pernis apivorus), värbkakku (Glaucidium passerinum), kuid nende liikide
registreeritud elupaiku Muraka LKA-l ei ole.
Muraka soostik on tekkinud Peipsi nõo põhjaosas, kunagise järve põhjas. Pärast
mandrijää taandumist on nõgu täitnud jäänukjärved hakkasid aja jooksul kinni kasvama
ning moodustasid 9000 - 10 000 aasta eest ulatuslikud madalsood.
Soostiku lõunapoolses osas valdab puis- ja laukaraba, põhjaosas on ülekaalus lodualad
ning vesised lagerabad. Laugaste suurim läbimõõt on kuni 400 meetrit, enamik jääb siiski
20 - 40 m vahemikku, sügavus küündib 1 - 3 meetrini. Laugastikest on suurimad
Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare laukad. Piirkonna keskosas, äravooluta nõgusal alal
laiuvad ulatuslikud märed. Turbakiht küündib soostiku keskosas 5 - 7 meetrini, äärealadel
paari meetrini. Kaitseala kirdeosas asub ligi 30-hektarine Ratva järv, jäänuk kunagisest
suuremast veekogust. Vältimaks soo laienemist, on maaparanduse käigus kraavitatud
kogu soostiku piiriala. Soo põhjaosast voolab vesi Purtse jõkke, lõunaosast aga
Tagajõkke ning Pungerja jõkke 37
Erinevalt Selisoost kulgeb Muraka looduskaitseala piir vahetult raba piiril ja kraavitatud
madalsoo jääb kaitseala piiridest välja. Seega puudub Muraka raba ja mäeeraldise
aktiivse tarbevaru vahel looduslik puhverala. Samas puuduvad täna andmed selle kohta,
kas olemasolevad kraavid lõikavad läbi soo aluse veepideme, mida on täheldatud Selisoo
äärealade kuivenduskraavide puhul. Kui olemasolevad kuivenduskraavid veepidet ei
lõika, siis on kaevandamise tarbeks tekitatud veealanduse täiendava kuivendava mõ ju
avaldumine pigem ebatõenäoline. Kahjustatud veepideme puhul võib pinnasevee
vertikaalsuunaline filtratsioon kiireneda alanduse suunas. Samas on rakendusuuringus
Paal ja Leibak38 jõudnud järeldusele, et kuivendav mõju võib avaldada ka kraavitamata
allmaakaevandatud aladel, seega tuleb ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt rakendada
täiendavaid keskkonnameetmeid võimaliku ebasoodsa mõju vältimiseks .
4.8.3. KURTNA MAASTIKUKAITSEALA
Kurtna maastikukaitseala (KLO1000194) asub Ida-Viru maakonnas Illuka, Jõhvi ja Toila
vallas. Kurtna MKA on oma rohkem kui 30 järvega Eesti järvederikkaim ala. Kurtna
järvestik on lisaks oma järvede rohkusele märkimisväärne ka tüpoloogilise mitmekesisuse
ja haruldaste liikide leiukohtade poolest. Kaitseala on üks Ida -Virumaa olulisi
puhkepiirkondi. Kaitseala hõlmab järvederohke mõhnastiku koos sealsete ökosüsteemide
ja kooslustega. Kaitseala pindala on 2820,18 ha 39.
Kurtna maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Kurtna järvede rikka mõhnastiku
maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sealhulgas EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), vähe-
kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning vähe- kuni kesktoiteliste
37 Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud Rajatava Uus -Kiviõli põlevkivikaevanduse mõju Muraka rabale. Veetasemete seire Kaasiksoos ja Sirtsi soos. Osa 1. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 14/1242. Tallinn 2014
38 Rakendusuuringu „Põlevkivi kaevandamine ja elusloodus” (Paal ja Leibak, 2017)
39 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024, Keskkonnaamet 2015
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 30
kalgiveeliste järvede (3140) kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse
ja tutvustamine.
4.8.4. KIVINÕMME MAASTIKUKAITSEALA (LOODAV JÕUGA MKA)
Kivinõmme maastikukaitseala (KLO1000194) asub Ida-Virumaal. Kolmest lahustükist
koosnev kaitseala on loodud 1987. aastal mõhnastiku, järvede, taimekoosluste (lääne -
mõõkrohi), metsise elupaiga kaitseks. Kaitsealale jäävad ka nooremast ning keskmisest
rauaajast pärit kääbaskalmistud, mis on muinsuskaitse all. Kai tseala pindala on 311,6 ha.
Täna on töös Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine ja
kaitsekorralduskava koostamine, uue loodava MKA nimeks on Jõuga MKA.
Estonia kaevanduse mäeeraldise lõunapiiri ja maastikukaitseala vahel on ulatuslik
tektoonilise rikke vöönd, mis toimib suhtelise veepidemena ja hoiab ära kaevanduse
dreeniva mõju lõunasuunas.
4.8.5. NATURA 2000 VÕRGUSTIK
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja
kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja
elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud
tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Planeeringutega
tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele
arvesse võtta.
Natura aladest jäävad vahetult Estonia kaevanduse mäeeraldise alale Atsalama
loodusala (EE0070117) ja Mäetaguse loodusala (EE0070111), mis on tänaseks alt
kaevandatud. Lisaks jäävad osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldise alale Selisoo
loodusala (EE0070124), Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnuala
(EE0070172). Kurtna (EE0070120) ja Jõuga loodusalad (EE0070119) jäävad mäeeraldise
alalt välja (joonis 4.4), kuid kaevandamise frondi liikumine toimub nende loodusalade
suunas ja seega tuleb võimalikku keskkonnamõju hinnata.
Natura 2000 võrgustiku paiknemist illustreerib joonis 4.8 ning alade kirjeldused on toodud
tabelis 7.1-7.5.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 31
Joonis 4.8 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Estonia kaevanduse piirkonnas
KMH programmi sisu hõlmas ka Natura eelhindamist, mis selgitas välja, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Atsalama ja Mäetaguse loodusaladele ning nende alade puhul ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamisega jätkata.
Samas jõudis Natura eelhindamine objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodne mõju välistatud järgmiste Natura 2000 alade puhul: Selisoo, Muraka, Kurtna ja Jõuga loodusala ning Muraka linnuala. Nende alade puhul on käesoleva aruande peatükis 7.5 läbi viidud Natura hindamise käigus täpsustatud kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid.
Natura hindamine ülal nimetatud asjakohastele Natura aladele on esitatud aruande peatükis 7.5. Tulenevalt Natura hindamise vormist on seal esitatud ka a lade kirjeldused, mida siinkohal ei dubleerita.
4.9. MUUD ASPEKTID
Estonia Kaevanduse maavara kaevandamisloa pikendamisega ei tao tleta lubatava
maksimaalse põlevkivi kaevandusmahu suurendamist, seetõttu on järgnevalt välja toodud
olulisemad kaevandamisloa KMIN-054 muutmise keskkonnamõju hindamise aruandes 40
toodud järeldused keskkonnamõju avaldumise aspektides, mida käesolevas KMH
aruandes täiendavalt ei hinnata.
40 Eesti Energia Kaevandused Asi kaevandamisloa KMIN‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 9107. Tallinn 2010
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 32
4.9.1. MÜRA JA VIBRATSIOON
Estonia kaevanduse maapealses osas tekitab lokaalset müra ja vibratsiooni
rikastusvabrik (sh killustiku kompleks), osaliselt ka põlevkivi laadimiskompleks ja
aheraine ladestamine. Müra peamisteks allikateks on kaevanduse ventilatsioonihooned,
mäemassi purustid ja lintkonveierid ning aheraine autodesse laadimise ja puistangutel
aheraine autodelt maha kallutamise müra. Tootmisterritooriumil on rakendatud mitmeid
mürasummutuslahendusi. Olulisemad müraallikad jäävad vahetult Estonia kaevanduse
tööstusterritooriumile maa peal ja allmaa kaevandustööd ei mõjuta müraallikate
edasiliikumist. Väljaspool Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi võib mõningast müra
ja vibratsiooni põhjustada maanteedel ja raudteel liikuv transport. Vibratsiooni ja müra
allikana tuleb täiendavalt käsitleda lõhkamistöid.
Mõju kohalike inimeste tervisele, heaolule (sh kinnisvarale)
Kaevandustegevus on piirkonnas üheks olulisimaks kohalikke inimesi mõjutavaks tegevuseks. Ühelt poolt kaasnevad kaevandustegevusega mitmed keskkonnaprobleemid, nagu kvaliteetse joogivee kättesaadavus, müratase ja lõhkamisest tulenev vibratsioon, mis võivad mõjutada kohalike inimeste elukvaliteeti, heaolu ja kinnisvara väärtust teatud perioodil negatiivselt. Teisest küljest on kaevandustegevus Estonia kaevanduses toimunud juba üle 50 aasta ja sektoril on oluline roll piirkonna tööhõives, kaevandamisõiguse tasumäära osaline laekumine kohalike omavalitsuste eelarvele loob piirkonda täiendavalt väärtust ja potentsiaalseid uusi töökohti. Arendaja on taganud tsentraalsete pumplate ja veetarasside väljaehitamise piirkondades, kus kaevandustegevusest tulenevalt on kvaliteetse joogivee kättesaadavus raskendatud. Estonia kaevanduses on kaevandatavat põlevkivivaru orienteeruvalt 15 aastaks (sõltub põlevkivi vajadusest), mil algab mäetööde lõpetamise ja kaevandatud ala korrastamise protsess.
Kõiki eelpool nimetatud keskkonnamõju aspekte arvestatakse keskkonnamõju
ulatuse ja olulisuse hindamisel Natura aladele määral, mil konkreetsed aspektid on
asjakohased ja mõjutavad Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamist või alade
terviklikkust.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 33
5. KMH METOODIKA JA HINDAMISE ULATUS
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse
elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju
keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha
ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Kuna varasemalt on Estonia kaevanduse
maavara kaevandamise loa KMIN‐054 muutmisega kaasnev keskkonnamõju hindamine
läbi viidud 2010. aastal AS Maves 41 ekspertgrupi poolt koostatud ja tänase tegevusega
ei taotleta mäeeraldise piiride ega maksimaalse kaevandamismahu muutmist, siis ei ole
käesoleva KMH eesmärgiks kirjeldada keskkonnamõju valdkondades, mis on varasemate
töödega ära hinnatud. Tulenevalt lähteülesandest ja Keskkonnaministeeriumi KMH
algatamise otsusest (algatamisotsuse koopia on lisatud KMH programmi lisade
dokumenti), on käesoleva KMH peamiseks eesmärgiks hinnata Estonia kaevanduse
kaevandusloa pikendamise ja kaevandustegevuse edasiliikumisega lääne, lõuna ja edela
suunas kaasneva keskkonnamõjuga piirkonna looduska itselistele objektidele ja eelkõige
Natura alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.
Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja asukohast, võib eeldatavaks mõjualaks
lugeda kogu Estonia kaevanduse mäeeraldise ala ja kaevandustegevusega kaasne va
veealanduse piirkonda, mis ei ulatu Estonia kaevanduse mäeeraldise alalt
naabervaldade alale. Kaevanduse veealandus on mõjutanud kvaliteetse joogivee
kättesaadavust sadades majapidamistes mäeeraldise piires, samas on tänaseks välja
ehitatud või valmimisjärgus alternatiivne veevarustus kogu vee-alanduse võimalikus
mõjualas ning mõju ulatuse üle vaidluste ennetamiseks ka vahetult külgnevas alas .
Käesolevas KMH-s lähtutakse keskkonnamõju aspektide mõjuala ulatuse määramisel
2010. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud Estonia kaevanduse maavara
kaevandamisloa KMIN-054 muutmise KMH-s 42 kirjeldatud mõjualast, kuna käesoleval
hetkel ei taotleta kaevandusmahtude suurendamist ja seetõttu on tegevusega kaasnevat
keskkonnamõju enamikses keskkonnamõju avaldumise aspektides juba hinnatud.
Aruandes analüüsitakse täpsemalt kaevandustegevusega kaasneva võimaliku
keskkonnamõju avaldumist nimetatud kaevandustegevuse mõjualasse jäävatele Natura
aladele. Mõjuala ulatus Natura aladele sõltub mitmetest keskkonnamõ ju aspektidest
(põhja-ja pinnaveerežiim), mida võetakse käesolevas aruandes keskkonnamõju
hindamisel arvesse.
Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa muutmise KMH aruandes on Estonia
kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise keskkonnamõju enamike keskkonnamõ ju
avaldumise aspektides piisavalt põhjalikult hinnatud ja kaevandamisloa pikendamine nii
taotletavaks kümneks aastaks kui ka mäetööde lõpuni ei too kaasa täiendavat
keskkonnamõju, mida varasemalt hinnatud ei ole. Tänane seisukoht on, et varasemates
KMH-des ei ole piisavalt käsitletud kaevandamistegevuse mõju piirkonna Natura aladele.
Käimasoleva KMH protsessi eesmärgiks on just kavandatava tegevusega kaasneva
võimaliku negatiivse keskkonnamõju ulatuse ja olulisuse hindamine piirkonna
Natura aladele.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisel eeldatavad ja KMH
raames käsitletavad teemad, mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid:
41 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
42 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 34
Planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele ning
õigusaktide nõuetele. Analüüsitakse kõiki asjakohaseid strateegilisi
planeerimisdokumente ja õigusakte ning kavandatava tegevuse vastavust
dokumentidega; Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele . KMH aruandes
hinnatakse kaevandustegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute mõju erinevatel tasanditel kaitstavatele loodusväärtustele. Keskkonnamõju avaldumise hinnang looduskaitselistele väärtustele antakse alal varasemalt läbi viidud uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruannetes kirjeldatud keskkonnamõju aspektide alusel. Täiendavate spetsiifiliste uuringute või hinnangute vajadus käesoleva KMH raames on kirjeldatud ptk -s 7;
- Müra ja vibratsiooni mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Müra ja vibratsiooni (eelkõige Natura linnu- ja loodusalade suunas liikuva kaevandustegevusega kaasneva müra ja vibratsioon) mõju analüüsitakse kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevatele loomadele ja lindudele. Eksperthinnangu andmisel lähtutakse varasemas KMH aruandes 43 toodud müra ja vibratsiooni hinnangu tulemustest ja KMH järgselt läbiviidud vastavate mõõtmiste tulemustest;
- Põhjaveerežiimi muutuste mõju märgaladele ja kaitstavate alade
taimestiku struktuurile. - Kaevandusvee ärajuhtimisest tulenev pinnaveerežiimi ja –kvaliteedi mõju
hinnang kaitstavatele loodusväärtustele; Kumulatiivne mõju. Mastaapse kaevandustegevuse puhul on oluline arvestada
erinevate tegevuste koosmõju. Täna on mitmed piirkonna suuremad allmaakaevandused (sh. Viru I etapp ja Ahtme kaevandus) suletud või peatatud (Tammiku kaevandus) ning kaevanduste kumulatiivne mõju on vähenenud. Samas on piirkonnas mitu aktiivset põlevkivi kaevandust, mis on suhteliselt lähestikku ja erinevates kaevandustes toimuvad tegevused võivad teatud tingimustel koosmõjus ületada keskkonna taluvuse piire. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse piirkonna erinevate kaevanduste tegevusega ja võimalike keskkonnakvaliteeti mõjutavate häiringute mõju kumuleerumisega;
Keskkonnaseire programm ja soovitused seire teostamiseks. Keskkonnamõju
hindamise aruande tulemusena koostatakse arendajale soovituslik
omaseireprogramm kaevandustegevuse edasiliikumise mõjude hindamiseks.
43 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 35
6. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS
STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 44
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 -2030” on strateegiline lähtedokument,
milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks.
Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja
majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstus e
varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju.
Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise
suunamiseks riigi huvi elluviimisel.
Arengukava strateegilised eesmärgid on:
põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju
vähendamine;
põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju
vähendamine;
põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.
Ida-Viru maakonnaplaneering 45
Kehtiv Ida-Viru maakonnaplaneering on kehtestatud 1999. aastal. Hetkel on koostamisel
uus maakonnaplaneering. Kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb
majandustegevuses ja eriti maakasutusel järgida loodusressursside ratsionaalse
kasutamise ja kaitse põhimõtteid, maavara kaevandamisel või muu loodusressursi
kasutamisel tuleb ära kasutada kaasnevad maavarad. Maakonnaplaneeringu, mis toetub
energeetika arengusuundade planeerimisel „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise
riikliku arengukavas“ 46 seatud üldpõhimõtetele, kohaselt:
tuleb tagada kütuse- ja energiamajanduse kui strateegilise majandusharu abil
riigi poliitiline ja majanduslik sõltumatus;
tuleb tagada põlevkivi baasil energia tootmise efektiivsuse tõstmine
üheaegselt kahjuliku keskkonnamõju olulise vähendamisega;
toimub Estonia kaevanduse laienemine Mäetaguse vallas vallale soovimatus
suunas ning ohustab Selisood;
jäävad Sompa ja Viru kaevanduste alale Muraka looduskaitseala põhjaosa ja
kaitse- ja hoiumetsad.
44 Põlevkivi kasutamise ri ikl ik arengukava 2016-2030 (eelnõu seisuga 31.12.2013). Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013. http://www.envir.ee/sites/default/fi les/pk_arengukava_2016_203 0_eelnou.pdf
45 Ida-Viru maakonnaplaneering. (kehtestatud 1999. a). http:// ida-viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering
46 Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 kinnitamine. Riigikogu otsus. Vastu võetud 15.12.2004. https://www.riigiteataja.ee/akt/829062
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 36
Mäetaguse valla üldplaneering 47
Mäetaguse valla üldplaneeringu eesmärgiks on valla üldiste arengusuundade
määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning
seeläbi Mäetaguse vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine.
Kaevandustegevus mõjutab kogu valla põhjaosa ja Estonia kaevanduse laieneb pidevalt
valla lõunaosa aladele. Kaevandatud alad moodustavad kolmandiku kogu valla
territooriumist. Seetõttu on maavara võimalikult keskkonnasäästliku kaevandamise
tagamine Mäetaguse valla üldplaneeringu üheks olulisimaks teemak s.
Põlevkivikaevanduste piirkonnas on maasisene ja -pealne hüdrosfäär (veekogude,
veekihtide ja -komplekside hüdrodünaamiline süsteem) olulise tehnogeense mõju all. Vee
ärajuhtimise ja kaevanduste drenaaži tulemusel kujuneb kaevandamise ajal
altkaevandataval territooriumil ulatuslik põhjaveetaseme alanduslehter, mis levib kaugele
väljaspool kaevandusala piire. Pärast kaevanduse sulgemist või kaevandustööde
peatamist täituvad kaevanduskäigud veega ning alanduslehter kahaneb. Põhjavesi, mille
kvaliteet on vahetult peale kaevanduse sulgemist ning veega täitumist sulfaatide rikas,
aja möödudes väheneb sulfaatide sisaldus looduliku seisundi lähedasele
kontsentratsioonile. Täiendavaid probleeme põhjustavad vertikaalsed kaeveõõned
(puurkaevud, puuraugud, šurfid), kui võimalikud põhjaveereostuse allikad. Ohutuse
seisukohalt on tähtis puuraukude, puurkaevude ja šurfide nõuetekohane sulgemine.
Looduslik veerežiim on rikutud ligi kolmandikul valla territooriumist. Pindmised veekihid
on kuivendatud ja elanikel puudub võimalus salvkaevudest kvaliteetset joogivett võtta.
Kvaliteetse joogivee saamiseks on kasutusel Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks,
mille lasumissügavus on alates 100 m.
Üldplaneeringus loetletakse leevendavad abinõud, millega tuleb maavara kaevandamisel
arvestada:
maavarade võimalikult säästlik kaevandamine;
kaevandustehnoloogia valik lähtudes asukohast ja keskkonnamõjust;
karjääride ja turbaväljade rajamisel valida vähem looduskeskkonda kahjustav
lahendus;
kaevandus- ja karjäärialade sihtotstarbeline rekultiveerimine;
allmaakaevandatud aladel uuringute teostamine;
hüdrodünaamiliste mudelite koostamine, pidev seire, aheraine kasutamine
ehitusmaterjalina;
kaitsemetsade säilitamine;
erilahendused ehitamisel altkaevandatud aladel;
müratõkete ehitamine; looduslike müratõkete, näiteks metsa õige
majandamine;
hüdrogeoloogiliste uuringute koostamine ja põhjaveeregulaatori
väljaehitamine;
maaparandussüsteemide taastamine ja hooldamine;
hoonetele lõhkamisest tingitud kahjude kompenseerimine kaevandaja poolt
47 Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014. https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f26 86c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 37
Illuka valla üldplaneering 48
Üldplaneeringuga määratakse valla ruumilised arengusuunad, täpsustatakse
maakasutust ja ehitusreegleid, seatakse tingimused, kuidas suunatakse vallas
maakasutust ja ehitustegevust. Üldplaneeringu koostamise käigus on kaalutlemise ja
mõjude hindamise tulemusena leitud lahendused säästvaks ja tasakaa lustatud arenguks.
Illuka valla pindalast on kaevandataud alade osatähtsus ligikaudu 3% millest karjääride
maa moodustab 0,2% ja altkaevandatud ala 2,8 %. Üldplaneering toetub Ida-Virumaa
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga: "Ida- Virumaa põlevkivi kaevandamisalade
ruumiline planeering" 49 täpsustatud tingimustele maavarade kasutamise ja kaevanduste
langatusaladele ehitamise planeerimisel ning täiendavaid tingimusi ei sea.
Iisaku valla üldplaneering 50
Iisaku valla üldplaneeringu eesmärk on valla territoor iumi arengu põhisuundade ja
tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja
juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel
maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.
Üldplaneeringus on käsitletud kaevandustegevusega kaasnevat keskkonnamõju
järgmiselt:
Iisaku valla põhjapoolsete külade Sõrumäe ja Jõuga alla ulatub Estonia kaevanduse
kaeveväli. Mäetööd on tänaseks jõudnud sellesse piirkonda. Üldplaneeringu kohaselt
mõjutab kaevandus ülemisi veehorisonte nendes külades ja kuivadel suvekuudel kaevud
kuivavad. Tulevikus on nendes külades vajalik veetrasside ehitus koos pumbajaamade ja
sügavate puurkaevudega51.
Muraka raba piirkonna põhjavee režiim sõltub looduslikest faktoritest (sadem ed,
aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) vee ärajuhtimise koosmõjust. Aluspõhja
veekihtide veerežiimile avaldab otsest mõju kaevandusvee väljapumpamine, mille
tulemusena on Viru ja Estonia kaevanduse ümber kujunenud ulatuslikud veetaseme
alanduslehtrid. Põlevkivi sisaldavas Keila-Kukruse veekihis ja selle all lamavas
Lasnamäe–Kunda veekihis on veetase alanenud rohkem kui 25 m, maapinnalähedases
Nabala–Rakvere veekihis on Muraka rabast põhja pool põhjaveerežiim jäänud
looduslikuks, kuid raba idapiiri lähedal on ka selles veekihis veetase alanenud 1,8–1,0
m.
Tänaseks ei ole mitmed üldplaneeringu teemad enam päevakorras. Alternatiivne
veevarustus on kaevandamisest mõjutatavatel aladel välja ehitatud ja omavalitsusele üle
antud.
48 Illuka valla üldplaneering. Illuka vallavalitsus. Illuka 2010. http://www.il luka.ee/uldplaneering
49 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline plane ering. Maakasutus. Ja ehitustingimused Ida -Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla -Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus, 2001. http:// ida-viru.maavalitsus.ee/documents/119835/11391384/Planeering.pdf/6f98ff9f -b617-4ab2-930f-64904dd61547
50 Iisaku valla üldplaneering. Iisaku vallavalitsus. Kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 24. aprilli 2008. a määrusega nr 8 . http://www.iisaku.ee/yldplaneering/
51 Tänaseks on veetrassid küladesse juba rajatud ja vallale üle antud.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 38
7. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD
OLULISED KESKKONNAMÕJUD
Käesolevas peatükis on välja toodud varasemate Estonia kaevanduse loataotluste
keskkonnamõju hindamiste käigus hinnatud olulisemad keskkonnamõju avaldumise
aspektid, mis otseselt või kaudselt mõjutavad piirkonna looduska itselisi väärtusi ja Natura
alasid. Neid keskkonnamõjusid ei ole vastavalt KMH algatamisotsusele (Lisa 1) ja
nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmile käesolevas aruandes täiendavalt
hinnatud, küll aga on hinnatud kaevandustegevusega kaasneva keskkonn amõju
aspektide avaldumist Natura alade kontekstis Estonia Kaevanduse mäeeraldise aktiivse
tarbevaru ammendamiseni.
Mõju hindamisel võetakse arvesse, et tegemist on aktiivse kaevandusega, mille
keskkonnamõjud on tänaseks suures osas teada. Kuna maavara kaevandamisloa
pikendamisega ei taotleta kaevealade ega kaevandusmahtude suurendamist, siis
hinnatakse eelkõige mäeeraldise piires toimuva kaevandamise frondi liikumisega
kaasnevaid keskkonnamõjusid.
Estonia kaevanduse sulgemisega kaasnevad keskkonnamõjusid hinnatakse eraldi
täiendavalt KMH protsessi käigus, mis viiakse läbi minimaalselt 5 aastat enne
kaevanduse tegelikku sulgemist. Käesolevas KMH aruandes kaevanduse sulgemisega
kaasnevaid keskkonnamõjusid ei käsitleta.
7.1. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE
Põlevkivikaevandamise mõju hindamisel põhja- ja pinnaveele tuleb lähtuda mõjust
hüdroloogilisele, hüdrogeoloogilisele, ja hüdrogeokeemiale:
põhjavee tasemete muutused (alanduslehtri tekkimine ja muutumine);
mõju pinnaveekogudele (põhjavee väljapumpamise mõju);
pinna- ja põhjavee keemilise koostise muutus.
Allmaakaevandamisega kaasnevaid veekeskkonna keskkonnamõju tuleb vaadelda
ajalisest dünaamikast tulenevalt kolmes etapis: enne kaevandamist (või kaevandamise
frondi edasiliikumist), kaevandamise ajal ja pärast kaevandamist (ka prognoosid). 52 53
Allmaakaevandamine eeldab põhjaveetaseme alandamist minimaalselt kaevandatava
maavara lasuvussügavuseni. Estonia kaevanduse alal tungib surveline Lasnamäe -Kunda
veekihi vesi valdavalt tektooniliste rikete piirkonnas välja pumbatavasse Keila-Kukruse
veekihti ja seetõttu on mõningal määral alanenud ka Lasnamäe-Kunda veekihi
piesomeetriline tase. Reeglina jäetakse karstivööndite piirkonda tervikud, kus põlevkivi
ei kaevandata ning mõju Lasnamäe-Kunda veekihile on minimaalne.
Alanduslehtri tekitamisega kaasnevad keskkonnamõjud, mille leevendamiseks peab
mitmetel juhtudel kasutusele võtma täiendavaid meetmeid. Veealanduse mõjualasse
jäävad madalad kaevud võivad jääda kuivale ja kaevandusest väljapumbatav põhjavesi
52 Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016 -2030. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Apri ll 2013.
53 Suletud ja suletavate kaevanduste mõju põhjaveele. Kivisil la, J. Eesti Geoloogiakeskus. Hüdroloogia osakond. Tallinn 2003
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 39
tuleb ümber juhtida, kaevandusvee äravooluna kasutatavate pinnaveekogude
veekvaliteet ja ökoloogiline seisund võivad muutuda.
7.1.1. MÕJU PINNAVEELE
Kaevandusega piirnevad veekogude ülemjooksud on enamasti kaevandusvee äravoolu
huvides tugevasti muudetud. Rajatud on mitmeid kraave, kanaleid ja settebasseine.
Veerežiim on suures osas tehislik ja sõltub kaevandusvee väljapumpamise suundadest
(Estonia kaevanduse kaevandusvee ärajuhtimise korraldust on kirjeldatud ptk -s 4.5).
Pinnaveekogudesse juhitava kaevandusvee heljumi sisaldus on erinev looduslikus
veekogus sisalduva heljumi kontsentratsioonist ja koostisest, tekitades tehisliku setete
liikumise režiimi. Kaevandusvete mõju all olevate veekogude võimalikult looduslähedase
seisundi hoidmise ja taastamise võimalusi pole seni piisavalt uuritud, kuna
kaevandusvete pumpamisele ja loodusesse juhtimisele puudub alternatiiv.
Leevendusmeetmeid on rakendatud ainult otseste probleemide ilmnemise korral, nagu
veejuhtmete täitumine setetega, üleujutuste teke, kobraste rajatud paisud jmt.
Estonia kaevandusest suunatakse kaevandusveed valdavalt Rannapungerja jõkke
(suublatena kasutatakse lisaks Rannapungerja jõele veel selle lisavooluveekogusid –
Milloja ja Jõuga peakraavi. Kehtiva vee erikasutusloa alusel suunatakse Estonia
kaevanduse alalt Rannapungerja jõe vesikonda aastas maksimaalselt 45-50 mln m3
kaevandusvett, mis moodustab ca 73% kogu Estonia kaevanduse heitveest. Ülejäänud
kaevandusvesi suunatakse settebassein nr 3 kaudu Raudi kanalisse, mis läbib Kurtna
loodusala koosseisu kuuluvat Nõmme järve, sealt edasi voolab kaevandusvesi läbi Särg -
ja Ahvenjärve ja jõuab Peen-Kirjakjärve. Peen-Kirjakjärvest saab alguse Mustajõgi, mis
voolab läbi Kurtna loodusala koosseisu kuuluva Kirjakjärve (joonis 7.1). 1980-ndate lõpus
täheldati osal järvedest veetaseme olulist langust, mis Martiska, Kuradi - ja Ahnejärvel
ulatus 3-4 meetrini ning on kaasa toonud järvede veekoostises pöördumatuid muutusi.
Praeguseks on seoses Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtukoguste vähenemisega
veetasemed kohati tõusnud, kuid pole saavutanud 60. a taguseid tasemeid 54.
Keskkonnaamet on tellimas uuringut „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos
loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna
maastikukaitsealal”. Uuringu käigus koostatava hüdrogeoloogilise mudeli põhjal
kirjeldatakse muuhulgas ka Estonia kaevanduse mõju valitud Kurtna järvede
veetasemetele (vt täpsemalt ptk 7.5.1.2 Kurtna loodusala).
Kuigi kaevandusvesi vastab vee erikasutusloaga seatud ainete osas keskkonnakvaliteedi
piirväärtustele, tuleb arvestada, et suhteliselt suure koguse põhjavee suunamisel
pinnaveekogusse muutub nii veerežiim kui ka üldine veekogu vee keemiline koostis.
Mitmed Kurtna järvestiku järved on kaevandusvee läbivoolu tõttu muudetud looduslikest
vähese veevahetusega umbjärvedest läbivoolulisteks ja seetõttu on tõenäoliselt
muutunud ka järvedele looduslik elustik. Siinkohal on oluline märkida, et Kurtna loodusala
koosseisu kuuluvad Nõmme järv ja Kirjakjärv võeti Natura 2000 alade koosseisu 2004.
aastal, mil järvede veerežiim oli juba tugevalt mõjutatud kaevandusvee läbivoolust.
Estonia kaevanduse heitvee heljumi koormus jääb kehtiva vee erikasutusloaga heitveele
kehtestatud piirväärtuse (15 mg/l) piiresse ega kujuta otsest ohtu eesvooludele 55. Lisaks
mehhaanilise heljumi koormusele on kaevandusvesi suure karedusega. Püsikaredust
põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate magneesium ja
kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat)
54 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 -2024. Keskkonnaamet 2015.
55 Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 40
karedust põhjustab kaltsiumi ja magneesiumioonide, karbonaat ‐ ja vesinikkarbonaatiooni
kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Vee soojenedes ja happelisuse muutudes
pinnaveekogudes (eelkõige järvedes) tasakaal muutub ning karbonaadid võivad
sadestuda veekogusse analoogiliselt allikalubja ladestumisega. Suuremahulist
karbonaatide välja settimist ei ole uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga
tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline koostis, füüsikalised näitajad ni ng
klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 56.
Estonia Kaevanduse kaevandusvee ärajuhtimiseks rajatud Raudi kanal läbib Kurtna
maastikukaitsealale jäävat Nõmme järve, mille looduslik tasakaal on järve juhitava
kaevandusvee looduslikust järveveest erineva keemilise koostise tõttu tugevasti
muudetud. Täna on Nõmme järve vee vahetus peamiselt Estonia kaevandusvee
läbivoolust tingituna ca 17 korda aastas. Kõrgendatud sulfaatioon võib järve seisundile
osutuda problemaatiliseks kaevandustegevuse lõppemisel kui, kaevandusvee juhtimine
järve lõppeb või väheneb olulisel määral ning lahustunud hapniku hulk veekogus
väheneb. Hapniku defitsiit võib viia sulfaatiooni (SO4 -) redutseerumiseni, mille tagajärjel
tekib vee-elustikule (eelkõige kaladele) toksiline ühend divesiniksulfiid (H2S).
Divesiniksulfiidi kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse talletunud
fosfori taasleostumist vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide
redutseerumist. Tagajärjeks on järve ökoloogi lise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire
eutrofeerumine 57.
Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamiseks ja võimalike järve seisundi
stabiliseerimise meetmete väljatöötamiseks tuleb enne kaevandustegevuse lõppu
piirkonnas teostada asjakohane uuring. Uuring peab välja selgitama minimaalse vajaliku
Nõmme järve veevahetuse, et oleks tagatud järve stabiilne seisund, mis tähendab
eelkõige piisavaid hapnikuolusid ja vee karedust, et järve akumuleerunud sulfaatiooni
redutseerumine ei seaks ohtu ökosüsteemi seisundit.
Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda tänaseks välja kujunenud tehislikku, kuid
stabiilset Nõmme järve veerežiimi seisundit ja seetõttu ei ole kavandataval tegevusel
täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju Nõmme järve seisundile ning seetõtt u ei ole
Nõmme järve enesereostusohu väljaselgitamise uuringut vajalik teostada käesoleva KMH
raames. Küll aga on uuringu vaja läbi viia enne, kui Nõmme järve suunatava
kaevandusvee kogused mingil põhjusel (kaevanduse sulgemine, kaevandustegevuse
lõpetamine piirkonnas) peaksid oluliselt vähenema. Tänaseks on Nõmme järve
enesereostuse võimalikkuse uuringu läbiviimise nõue seatud AS Enefit Kaevandused
Estonia kaevanduse vee erikasutusloa kohustuste hulka.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 58 alusel kuuluvad olulisimad Estonia kaevanduse
kaevandusvee ärajuhtimiseks kasutatavad jõed - Rannapungerja jõgi ja Mustajõgi Estonia
kaevanduse settebasseinide suublatest all pool heasse ökoloogilisse seisundiklassi.
Kaevandusvee poolt mõjutatud Kurtna järvestikku kuuluvatest järvedest on
veemajanduskava kohaselt hinnatud Konsu, Nõmme järv, Kirjakjärve ökol oogilise
seisundiklassid. Kui Konsu järv kuulub Ida-Eesti veemajanduskava alusel heasse
ökoloogilisse seisundiklassi, siis Kurtna loodusala koosseisu kuuluvate Nõmme ja
Kirjakjärve ökoloogiline seisund on väga hea. Seetõttu võib väita, et tänase
kaevandamistehnoloogia juures on Estonia kaevanduse kaevandusvesi suublaks
56 Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
57 Estonia kaevanduse veeheite keskkonnamõjude täiendavate uuringute teostamine. AS Kobras. Tallinn 2011.
58 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015 -2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a .
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 41
olevatele eesvooludele ohutu ega oma olulist negatiivset keskkonnamõju veekogude
heale seisundile.
Joonis 7.1 Estonia kaevanduse kaevandusvee eesvooluks olevate vooluveekogude paiknemine Natura alade suhtes
7.1.2. MÕJU PÕHJAVEELE
Mõju põhjavee veetasemele avaldub eeskätt kaevanduse kontuuris Nabala–Rakvere ja
Keila‐Kukruse veekihtide veetasemete alanemises, mis muudab kuivaks või veevaeseks
selle veekihi vett kasutavaid kaeve. Lasnamäe ‐Kunda veekihi kaevudes võib veetase küll
vähesel määral alaneda, kuid kaevud kasutuskõlbmatuks veetaseme alanemise tõttu
reeglina ei muutu. Mõju allpool olevatele Ordoviitsiumi ‐Kambriumi veekihile pole oluline
ja Kambriumi‐Vendi veekihile puudub.
Kaevandamise läbi halveneb põhjavee kvaliteet Nabala–Rakvere ja Keila‐Kukruse
veekihi kaevudes seoses sulfaatide sisalduse ja vee kareduse kasvuga. Vastavalt
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 42
sotsiaalministri määrusele 159 on lubatud sulfaatide sisaldus kõigi kvaliteediklasside veel
250 mg/l. Mõnede seirekaevude vees on esinenud sulfaatide sisaldusi üle 350 mg/l.
Sulfaatide sisalduse kasv johtub lubjakivis oleva püriidi oksüdeerumisvõimaluste
paranemisest kaevandamise läbi. Põhjavee keemiline koostis on alanduslehtri piirkonnas
jäänud stabiilseks. Estonia kaevanduse mäeeraldise alal on täna põhjavee tase alanenud
ja seetõttu ei ole põhjavee sulfaatide kõrgendatud kontsentratsioon ja vee karedus täna
suureks probleemiks, kuid kaevanduse sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõned
veega täituvad, on põhjavee kvalitatiivne seisund looduslikust erinev. Sulfaatide sisaldus
ja vee karedus tasakaalustuvad ajapikku ja saavutavad looduslähedase sisalduse 60.
Külade veevarustuseks on eelnevatel aastatel rajatud veetrasse ja sügavaid puurkaeve
Ordoviitsiumi‐ Kambriumi ja Kambriumi‐Vendi veekihtidesse. Veetrasside ja
süvapuurkaevude rajamist jätkatakse vastavalt tööde edasinihkest tulenevalt tekkivale
vajadusele. Seoses kaevandusala liikumisega ida poole on ilmne ka veetrasside rajamise
vajadus Illuka vallas. Kohalikel omavalitsustel on vaja arvestada vajadusega tagada
veevarustuse jätkusuutlikkus ka peale kaevandamisõiguse tasu laekumise lõppu.
Reeglina on veetrassid antud üle kohaliku omavalitsuse vee-ettevõttele.
Šurfide ja puuraukude rajamise tingimused on Estonia kaevanduse alal fikseeritud "Viru
ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustava
detailplaneeringuga 61. Detailplaneeringu kohaselt tuleb uute šurfide ra jamisel kasutada
ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone.
Mõju põhjaveele leevendub peale kaevanduse sulgemist, kuid põhjaveekogumi looduslik
olukord täielikult ei taastu (jääb kõrgenenud mineralisatsioon, sulfaatne kar edus,
veetasemed ei taastu kõrgematel aladel algsele tasemele, madalamatel aladel võib
tekkida liigniiskus ja „tehisallikad“).
EK kaevanduste veekõrvalduse graafikud erinevate kaevanduste ja kaeveväljade alalt
perioodil 2000-2016 on esitatud joonisel 7.2.
59 Sotsiaalministri määrus nr 1. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna ‐ ja põhjavee kvali teedi‐ ja kontrollinõuded. Vastu võetud 02.01.2003 nr 1
60 Groundwater Sulphate Content Changes In Estonian Underground Oil Shale Mines. Erg, K. Thesis of Power Engineering and Geotechnology (Doctoral Thesis). Department of Mining, Faculty of Civil Engineering. Tallinn University of Technology. Tallin n 2005.
61 Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohaval ikut täpsustav detailplaneering. Skepast & Puhkim OÜ. Tallinn, 2016. Kehtestatud Mäetaguse Vallavalitsuse 30.11.2016. aasta otsusega nr 170.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 43
Joonis 7.2 Estonia kaevanduse ja teiste EK kaevandusalade veekõrvaldus perioodil 2000-2016 (ettevõtte omaseire andmed).
7.1.2.1. KAEVANDAMISE FRONDI LIIKUMISEL MUUTUVA PÕHJAVEEREŽIIMI MÕJU TUNDLIKELE
ÖKOSÜSTEEMIDELE
Tundlike ökosüsteemide all peetakse eelkõige s ilmas Estonia kaevanduse mäeeraldise
alal ja selle vahetus läheduses paiknevaid märgalasid (sood).
Allmaakaevandamiseks vajaliku Keila-Kukruse põhjaveekihi alanduslehtri tekitamisega
võivad mõningatel juhtudel kaasneda ajutised või püsivad muutused pinnase veerežiimis
ja pinnaveekogude toitumistingimustes, mis omakorda põhjustavad muutusi erinevate
tasandite ökosüsteemides. Estonia kaevanduse kaevandamise front liigub mäeeraldise
lääneosas Selisoo ja Muraka raba suunas, mõlemad rabakooslused jäävad ühtlasi ka
Natura loodus- ja linnualade koosseisu. Seetõttu on kaevandustegevuse liikumisel
rabade suunas vajalik välja selgitada meetmed kaevandustegevuse võimaliku mõju
vähendamiseks, et tagada olemasoleva ökosüsteemi hea seisundi säilimise. Vajadusel
tuleb kasutusele võtta tehnoloogilisi lahendusi, millega on võimalik tagada rabade, kui
Natura loodusalade soodne seisund. Kaevanduse mõju Selisoole ja Muraka rabale on
mitmete uuringute käigus analüüsitud, kuid allmaakaevanduse mõju liikumisel vahetult
nimetatud rabade alla, ei saa kindlalt negatiivse keskkonnamõju avaldumist välistada.
Täna on kehtiva Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 alusel peatatud
kaevandustegevuse liikumine Selisoo alla, kuni pole välja töötatud sobivat tehnoloogiat,
mis võtab arvesse Selisoo aluse ala isoleerimise vajadust ülejäänud Estonia
kaevandusest. Selisoo piiridesse jääv põlevkivivaru on hinnatud passiivseks (8, 5 mln
tonni) ning tänase mäetööde arengukava (2017 – 2022) kohaselt seal mäetöid ei
kavandata. Vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitse-eeskirjale on kaitsealal keelatud
majandustegevus sh kaevandamine.
Selisoo looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a
määrusega nr 97 ning sama ala on arvatud Selisoo loodusalana Natura 2000 võrgustiku
koosseisu. Selisoo looduskaitseala on samas kaitstav ka Natura 2000 võrgustiku Muraka
linnuala ühe lahustükina. Kaitseala on moodustatud Muraka raba idapoolse lahustüki –
0
50000
100000
150000
200000
250000
300000
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Suu
bla
sse
juh
itav
ves
i (tu
h m
3)
Aasta
AS Enefit Kaevandusesed kaevanduste veekõrvaldus 2000-2016 aastal
SOMPA VIRU KOHTLA AHTME ESTONIA
AIDU NARVA SIRGALA VIIVIKONNA KOKKU
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 44
Selisoo – ja seda ümbritsevate metsakoosluste ning sooga piirnevate metsise ja muude
liikide elupaikade kaitseks.
Muraka raba kuulub Muraka looduskaitseala koosseisu, mille eesmärgiks on kaitsta,
säilitada, uurida ning tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi – Muraka
soostikku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Muraka soostikus
kaitstavatest liikidest kaks (lendorav ja lehitu pisikäpp) kuuluvad I kaitsekategooriasse
ning kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsar’i ala) ning rahvusvahelise
tähtsusega linnuala (IBA ala). Muraka raba idaosas jääb Estonia kaevanduse
mäeeraldise kohale ca 80 ha, mille all on ~2 mln t põlevkivivaru, mis on hinnatud
passiivseks ning kus kaevandamist ei toimu.
Ratva raba ja Selisoo alal läbi viidud hüdrogeoloogilise modelleerimise 62 käigus jõuti
seisukohale, et Estonia kaevanduse laienemine Selisoo ja Ratva raba (Ratva raba asub
Muraka loodusala kirdeosas) alla ja selleks vajalik põhjaveetaseme alandamine võib
oluliselt mõjutada soo veerežiimi, veetaseme muutus turbakihis ulatub üle 2 m. Soo
veerežiimile mõjub juba ka kaevanduse jõudmine kaitseala piirini Selisoost idas. Soo
säilimiseks on oluline sooaluse veepideme (savi) olemasolu või et turba veejuhtivus oleks
väiksem kui 10-5 m/d. Ratva rabas ega Selisoos need tingimused täidetud ei ole.
Selisoo ja Muraka raba kirdeosa (Ratva raba) alt kaevandamise keskkonnamõju välja
selgitamiseks rabade kooslustele tuleb teha ajafaktorit ja raskesti määratavaid muutujaid
nagu turba elastset veemahtuvust ja turba kompaktsioonist tingitud veejuhtivuse muutust
arvestav aegsõltuv hüdrogeoloogiline mudel. Täna on töös Selisoo pinnaveeseire, kus
soo veetaset mõõdetakse pidavalt automaatseirevõrgustiku abil. Soo alal on fikseeritud
sooaluse põhjaveekihi mõningane langus, mis on otseselt kaevandamise tagajärjeks, kuid
soo taimekoosluste hea seisundi tagamiseks olulise, turbalasundiga seotud
pinnaseveetaseme, veerežiimi kaevandamine tänaseks olulisel määral mõjutanud ei ole.
Siinkohal on oluline arvestada, et Selisoo äärealadele (Selisoo idaosa madalsoo alale)
on nõukogude perioodil rajatud kuivenduskraavid, mille mõju soo äärealade veerežiimile
on tänaseni oluline ja seni, kuni olemasolev kraavitus soo äärealasid kuivendab, ei ole
adekvaatselt võimalik välja selgitada kaevandamisest tulenevat võimalikku negatiivse
keskkonnamõju ulatust ja olulisust Selisoo veerežiimile. Tänaseks toimunud Selisoo
pinnaseveeseire tulemuste alusel ei ole fikseeritud turbalasundiga seotud
pinnaseveetaseme langust, mida oleks võimalik siduda kaevandamisega. Samas ei saa
täna olemasolevatele andmetele tuginedes kindlalt väita, et mäetööde jõudmisel Muraka
loodusala piirini, on igasugune negatiivne keskkonnamõju rabale ja loodusalale
välistatud.
Erinevalt Selisoost kulgeb Muraka looduskaitseala piir vahetult raba piiril ja kraavitatud
madalsoo jääb kaitseala piiridest välja. Seega puudub Muraka raba ja mäeeraldise
aktiivse tarbevaru vahel looduslik puhverala. Samas puuduvad täna andmed selle kohta,
kas olemasolevad kraavid lõikavad läbi soo aluse veepideme, mida on täheldatud Selisoo
äärealade kuivenduskraavide puhul. Kui olemasolevad kuivenduskraavid veepidet ei
lõika, siis on kaevandamise tarbeks tekitatud veealanduse täiendava kuivendava mõju
avaldumine pigem ebatõenäoline. Kahjustatud veepideme puhul võib pinnasevee
vertikaalsuunaline filtratsioon kiireneda alanduse suunas. Ettevaatuspõhimõttest
lähtuvalt soovitame puhverterviku jätmise kaevandatava ala ja looduskaitseala piir vahele
(vt ptk 8.2).
Soo hea seisundi säilimiseks peavad olema täidetud mitmed kriteeriumid 63:
62 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seires üsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
63 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tal linn 2011
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 45
1. Looduslikus seisundis on selline soo, mille taimekooslused peavad liigiliselt
koosseisult ja struktuurilt vastama nö klassikalisele soole, kus toimub jätkuvalt
turba ladestumine;
2. Looduslikus olekus soo on pidevalt veega küllastunud, kus turbalasund
sisaldab 90-96 % vett, mis erinevalt vabast järveveest on turbasubstraadiga
seotud ning ta imab oma kuivkaalu kohta 20-40% vett;
3. Looduslikes soodes on veetase maapinnast 0,1-0,2 m sügavusel,
sademeterikkal ajal ulatub veetase maapinnani;
4. Sooökoloogide pikaajaliste tähelepanekute andmetel kasvavad normaalselt
funktsioneerivas raba ökosüsteemis turbasammal, rabakas ja kitsalehine
huulhein;
5. Looduslikus seisundis olevas rabas on vähelagunenud turba pH nä it 2,5 - 3,5;
6. Looduslikus rabas on juba kujunenud autonoomne veerežiim, mis on
eraldunud ümbruskonna põhjaveetasemest. Tegemist on isereguleeruva
süsteemiga, mis reageerib sademete hulgale, mis mõjutab aga veetaseme
muutusi rabas. Just veetase on rabas inf iltratsiooni ja äravoolu määravaks
teguriks;
7. Funktsioneerivad älved ja laukad, mis tagavad ka muutuvates
kliimatingimustes raba ökosüsteemi tasakaaluseisundi;
8. Hüdroloogiliselt looduslikus seisundis rabas on pärsitud puude ja põõsaste
kasv ning levik;
9. Eesti rabade pindmine kiht (5-25 cm) sisaldab võrreldes kuivendatud
turbaaladega 1,6-2,1 korda vähem N, P2O5, K2O, CaC, Fe2C>3, SiC>2. Samuti
on tuhasus 2 korda väiksem.
Loodusliku rabaala ökosüsteemi muutustest annab eelkõige teavet 64:
1. Seoses kuivendusega hakkavad kasvama puud, peamiselt männid. Mida
intensiivsem on kuivendus, seda suurem metsa juurdekasv;
2. Kuivenduse mõjul suureneb rabaturba pealmise kihi lagunemisaste 10 -15%
võrra. Seda eelkõige raba servaaladel, kus on tehtud metsakuivendust;
3. Muutub raba pinna mikroreljeef, sest suureneb mättalisus;
4. Kuivendatud raba äärealadel levib reeglina puisraba.
Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli poolt valminud töö 65 järeldustele on Selisoo ja teiste
märgalade alt maavaru kaevandamine võimalik, kui tagatakse kattekiv imite püsivus.
Täieliku kattekivimite püsivuse kindluse tagamiseks tuleb täna kasutatava tervikute ja lae
püsivuse arvutamise metoodika alusel tervikuid veel suurendada selliselt, et põlevkivi
kadu kasvab alles jäävate tervikute tõttu 39%-ni. Teisest küljest on Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste instituudi Geoloogia osakonna teadlesed seisukohal 66, et
Selisoo soosetete all olev veepide ei ole piisav tagamaks soo veere žiimi säilimist
kaevetegevuse liikumisel vahetult soo alla.
64 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011
65 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogi liste võimaluste väljatöötamine. Väizene, V. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeeinstituut. Tallinn 2011.
66 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 46
7.1.2.2. OLEMASOLEVATE PINNA-, PINNASE JA PÕHJAVEESEIRE ANDMETE ANALÜÜS
Selisoo pinna- ja põhjavee seire
Selisoos on veetaset seiratud 2009. aastast alates, mil loodi ja käivitati vaatlused Selisoo
seiresüsteemis, mis sisaldab soo pinnavee ja väljavoolu ning põhjaveetaseme seiret,
samuti kaardistati seirealade taimestik. Seire tulemuste analüüs näitas, et Estonia
kaevanduse mõju põhjavee vaatluskaevude veetasemetele ei olnud 2009 – 2012
seireandmetes näha või oli mõju väiksem kui veetasemete looduslik aastasisene
varieerumine. 2011 – 2012 pinnasevee seire näitas, et Selisoo rabalaamade keskosa
pindmine veerežiim oli jätkuvalt looduslik. Raba servaaladel olevate kuivenduskraavide
mõju ulatub raba suunas hinnanguliselt 100-200 m kaugusele. Turbaaluses
mineraalpinnases on veetasemed alanenud ja alanduse mõju ulatub umbes meetri
ulatuses turba alumisse kihti. Rabalaamade kuivendusest mõjutatud servaaladel on
taimestik tõenäoliselt muutumas. Oodata on puhmarinde ja puurinde tihenemist ning
turbasammalde katvuse vähenemist. Tõenäoliselt on tegu metsakuivenduse jätkuva
mõjuga, kuid ei saa täielikult välistada Estonia kaevanduse täiendavat mõju 67.
Mäetaguse valla ettepanekul on 2011. aastal Selisoo kirdeossa rajatud 13 vaatluspunktist
koosnev automaatseirevõrk. Seirevõrk on rajatud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja
Maateaduste Instituudi geoloogia osakonna poolt (vastutav isik Marko Kohv).
Mõõtepunktid paiknevad kahel Selisoo raba kuivendatud äärealalt rabakuplite keskossa
ulatuval transektil (lõuna- ja põhjatransekt); mõlemal transektil on neli mõõtekohta, igas
vastavalt veepidemetega eraldatud veekihtide arvule on olemas kas üks või kaks
mõõtepunkti. Lõunapoolsel (tähis S) ja põhjapoolsel (tähis N) transektil on kokku
vastavalt 6 ja 7 mõõtepunkti neljas mõõtekohas (number tähises). Pinnavee tasemeid
seiravad piesomeetrid tähisega T ja sooalust veekihti pinnakattes piesomeetrid tähisega
M (joonis 7.3).
67 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 47
Joonis 7.3. Selisoo veetasemete automaatseire võrgustik. Läbipaistev sinine polügoon tähistab Selisoo looduskaitseala, läbipaistev roheline polügoon Estonia kaevanduse mäeeraldist. Kollased punktid tähistavad piesomeetrite asukohtasid. Allikas: Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2015 68
Joonis 7.4 Selisoo veetasemete seire põhjapoolse transekti veetasemed (abs kõrgus meetrites) perioodil IV 2011- VII 2016
68 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia osakond. 2/3/2016
47.00
49.00
51.00
53.00
55.00
57.00
4/7/2011 4/7/2012 4/7/2013 4/7/2014 4/7/2015 4/7/2016
abs
kõrg
us
(m)
Kuupäev
Selisoo lõunapoolne transekt
S1 5155m.pind 51.73
S2 5131m.pind 52.30
S3 5428(5143)m.pind 55.22
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 48
Joonis 7.5 Selisoo veetasemete seire lõunapoolse transekti veetasemed (abs kõrgus meetrites) perioodil IV 2011- VII 2016
50.00
52.00
54.00
56.00
58.00
60.00
4/7/2011 4/7/2012 4/7/2013 4/7/2014 4/7/2015 4/7/2016
abs
kõrg
us
(m)
Kuupäev
Selisoo põhjapoolne transekst
N1 5152m.pind 55.40
N2 5151m.pind 55.86
N2 5146m.pind 55.86
N3 5145m.pind 57.65
N3 5154m.pind 57.65
N4 5153m.pind 59.02
N4 5144m.pind 59.02
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 49
Joonis 7.6 Selisoo veeseiresüsteemi transektide läbilõiked. Allikas: Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016 69
Aruandes „Selisoo p innaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016 70 on analüüsitud Selisoo veetasemete muutusi, võttes sealjuures arvesse mõõteperioodi ilmastikuolusid piirkonnas.
Perioodil 2011-2016 näitab Selisoo veetase pinnakihis ja raba alumises osas enamikes piesomeetrites langusetrendi, kuid aruandes märgitakse, et samal perioodil on Jõhvi meteoroloogiajaama andmeil esinenud keskmisest sademetevaesemad aastad ja sademete hulk näitab sellel perioodil analoogset langustrendi, nagu pinnaseveetase Selisoo mõõtetransektidel.
Kaevandustegevuse ja Selisoo pinnase- ja põhjavee tasemete seoste leidmiseks on vajalik olemasolevaid seireandmeid üldistada. Joonisel 7.7 on esitatud Selisoo
69 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia osakond. 2 /3/2016
70 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia osakond. 2 /3/2016
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 50
veetasemete seitsme päeva libiseva keskmise graafikud iga transekti kohta perioodil 04.2011 – 12.2016 võrdluses sama perioodi Jõhvi meteoroloogiajaama sademete hulga ja lumikatte paksusega. Lisaks on võrdluseks toodud Estonia kaevandusest kõrvaldatud põhjavee kogused.
Üldiselt saab väita, et pinnaseveekiht (soo pinnaseveetase) on vaadeldaval perioodi l olnud üsna stabiilne mõlemal transektil, ehkki viimasel paaril aastal on põhjatransektil märgata veetaseme mõningast alanemist (joonised 7.4 – 7.7).
2011. aastast 2014. aasta keskpaigani on mõlemal transektil sooaluse ja soo pinnalähedase veekihi veetasemete muutus toimunud korrelatsioonis sademete hulga muutustega samal perioodil. 2014. aasta keskpaigast alates on selgelt näha sooaluse veekihi taseme langust, samas kui soopealne veekiht ei järgi siin enam sooaluse veekihi taset. 2014. ja 2015. aasta on olnud Jõhvi profiilis keskmisest vastavalt 20 ja 36% sademetevaesemad ja seetõttu võib väita, et põhjaveetaseme üldine langustrend on põhjustatud meteoroloogilistest iseärasustest, kuid see langus on piirkonnas ca -0,1 m, mis avaldub kõigis raba pinnavett seiravate piesomeetrite aegridades.
Ilmastikust põhjustatud muutusest suuremad langused on mõõdetud põhjapoolses rabaosas, kus on lisandunud täiendavalt ca -0,2 m langus. Tõenäoliselt on see põhjustatud Estonia põlevkivikaevanduse lähenemisest Selisoo põh jaosale. Selisoo lõunaosas, paksema turbaga aladel, sellist mõju vaatalusandmetest rabas ei ilmne 71.
Kuna maapinnalähedane pinnaseveekiht on soo alal hüdrauliliselt seotud turbakihiga, siis põhjavee alandamine avaldab sellele kihile vähem mõju, sügavamal olevad Kvaternaari veekihid (soolaune veekiht) on aga õhukeste veepidemete tõttu seotud Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere veekihiga ning kaevandusalalt põhjavee vähendamine põhjustab ka Kvaternaari veekihtide veetaseme ajutist langust.
Tänaseks on maavara varu väljatud Selisoo looduskaitseala kirdeosa piirist ca 200 m ida pool, Selisoo kaguosas on alt kaevandatud sisuliselt Selisoo loodusala piirialad. Tänane kaevandamise front jääb veetaseme seire lõunatransekti idapoolsetest madalsoo pieosomeetritest ca 400 m kaugusele. Kaevandustegevuseks vajaliku veekõrvalduse mõju Kvaternaari põhjaveekihtidele on olemas, kuid tänase seisuga ei ole pinnasevee ülemise kihi veetase langenud olulisel määral ja kaevandustegevuse negatiivset mõju kaitseala kooslustele ei ole täheldatud. Soo keskosas on ülemine pinnaseveekiht selgelt seotud turbalasundi olemasoluga ja veetaseme kõikumised on olnud minimaalsed ja sõltuvad pigem meteoroloogilistest iseärasustest (joonis 7.7).
Kuna soo taimekoosluste hea seisund sõltub ee lkõige pinnaseveetasemest (st turbalasundiga seotud veest), siis on kriitilise tähtsusega säilitada ja seirata pinnaseveetaseme seisundit. Tänase seisuga ei ole Selisoos fikseeritud kaevandamisest tingitud turbalasundiga seotud pinnaseveetaseme olulist langust. Vahetult Selisoo alt ei ole kasutatava tehnoloogiaga, tänaseks passiivseks tunnistatud, maavaru väljamine loodusala kahjustamata võimalik. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete ala Selisoo kaitseala välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevandamise frondi vahel, kus ei rajata kaevandusest maapinnale ulatuvaid erinevaid veekihte avavaid šurfe ja puurauke, et vältida olulist pinnaseveetaseme lan gust kaitseala piires. Täiendava puhvertsooni rakendamine Selisoo puhul ei ole vajalik, kuna loodusala piiresse jääb kraavitatud madalsoo, mis toimib loodusliku puhvrina raba hea seisundi kaitsmisel.
Oluline on jätkata Selisoo pinnase- ja põhjavee seiret väljatöötatud metoodika alusel, eesmärgiga saada täiendavaid võrreldavaid seireandmeid, mille alusel on kaevand amise mõju võimalik paremini hinnata ja edasisi mäetöid suunata. Täna on Enefit Kaevandused
71 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia osakond. 2/3 /2016
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 51
AS-ile seatud Selisoo põhja- ja pinnaseveetaseme seire jätkamise kohustus kehtiva vee erikasutusloa L_VV_327879 tingimusena.
Joonis 7.7 Selisoo veetasemete seireandemete võrdlus perioodil 04.2011-12.2016 ja sama perioodi Jõhvi sademete andmete ja Estonia kaevanduse alalt toimunud veekõrvaldusega. Jõhvi hüdrometeoroloogia mõõtejaama andmed. Allikas: Riigi Ilmateenistus.
Muraka loodusala Ratva raba pinna- ja põhjavee seire
Selgitamaks välja Ojamaa kaevanduse võimalikku mõju Ratva rabale, teostab raba
äärealal OÜ VKG Kaevandused tellimusel põhjaveeseiret OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Põhjavee tasemeseire andmed on pideva aegreana olemas 2005. aastast.
Seiret viikse läbi seirepuurkaevudega ning kõigis kaevudes mõõdetakse Kvaternaari ja
Ordoviitsiumi veekihtide veetaset.
Sarnaselt Selisoo viimaste aastate veeseire tulemustele, näitab Ordoviitsiumi veekihtide
veetase selgelt kaevandustegevuse mõju. Ordoviitsiumi veekihtide veetase on 2005.
aastast alates Muraka ka Arvila vaatlusposti puurkaevudes langenud 1-2 m võrra,
Kvaternaari (Q) veekihi veetase on samal perioodil kõikunud, kuid selget veetaseme
muutuse ühesuunalist trendi täheldada ei ole ( joonised 7.8 ja 7.9). Ratva järv, mille
veetase on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne, kuulub rabajärvede ehk
dütroofsete järvede hulka72, mis toitub valdavalt sademeveest. Kuigi järve toitub vähesel
määral veel põhjavee allikatest, ei ole a llmaakaevandamisest tulenev põhjaveetaseme
langus põhjustanud järve veetaseme langust. Pigem saab viimaste mõõteandmete alusel
välja tuua väikese veetaseme tõusu trendi.
72 Ratva järve limnoloogilised uuringud. Ott. I. Eesti Maaülikool, Limnoloogia keskus. Tartu, 2009
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 52
Oluline on märkida, et 2014. ja 2015. aastal sadas pikaajalisest aastasest sademenormist
vastavalt 20 ja 34% vähem ja sademete hulgal on üldiselt nii Kvaternaari kui ka
maapinnale lähemate aluspõhjaliste veekihtidele otsene mõju.
Pinnavee seiret teostab Muraka loodusalal Ratva rabas OÜ VKG Kaevandused tellimusel
Tallinna Tehnikaülikool Enn Loigu juhtimisel 2004. aastast alates ja põhjavee seiret OÜ
Eesti Geoloogiakeskus Rein Perensi juhtimisel. Põhjavee seiret on samadel alustel
teostatud 2005. aastast alates. Seire eesmärgiks on välja selgitada Ojamaa kaevanduses
põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Enefit
Kaevandused AS-il Ratva rabas veetasemete ega kvaliteedi seiramise kohustust ei ole
seatud ja täna ettevõte seal seiret üles seadnud ei ole.
Ojamaa kaevanduse mäeeraldise lõunapiir jääb Ratva rabast ca 2,3 km kaugusele ning
tänaseks ei ole kaevetegevusega mäeeraldise lõunaossa jõutud. Estonia kaevanduse
mäetööde front jääb Ratva rabast täna ca 1,6 km kaugusele, kuid kaevanduse mäeööde
arengukava kohaselt plaanitakse 2020. aastaks mäetöödega jõuda Muraka loodusalale
lähimas punktis ca 250 m kaugusele.
Muraka loodusala idapiirile tuleks rajada minimaalselt üks seirekaevude grupp ning seada
üles automaatseiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju
loodusala veerežiimile. Seirekaevudes tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide
(pinnaseveekiht, ja sooalune veekiht) veetaset kord päevas (analoogselt Selisoo
veetasemete seiresüsteemile), kuna raba tervise seisukohast on nende veekihtide
veetaseme võimalikult looduslähedane säilitamine eriti oluline. Soovituslik seiresüsteem
on kirjeldatud ptk-s 8.2.2.
Joonis 7.8 Keila-Kukruse veekihi põhjaveetaseme modelleeritud seis Ojamaa kaevevälja ja Estonia kaevevälja loodeosa piirkonnas 2015. aastal 73
73 Ojamaa kaevevälja põhjaveeseire 2015. aastal. Perens, R., Savva, V. ja Le lgus, M. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2016
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 53
Joonis 7.9 Põhjaveetaseme muutused Muraka (ülemine joonis) ja Arvila (alumine joonis) vaatlusposti puurkaevudes 2005-2015. a. 74
Kurtna järvestiku järvede veetasemete seire
Narva Karjääris kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamislubade alusel toimub
täna Kurtna järvestiku karjäärile lähemal paiknevates järvedes AS Enefit Kaevandused
poolt korraldatud järvede veetasemete ja Kvaternaari veekihi seire.
Kurtna MKA-l on 2015. aastal KIK-i rahastusel alustatud valikuliste järvede veetasemete
pideva seirega. Seire on vajalik, et saada ühtse meetodiga mõõdetud veetasemete
pikaajaline vaatlusrida, mis on aluseks hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimiseks,
hüdrogeoloogilise püsimudeli koostamiseks ning selle edaspidiseks korrigeerim iseks.
74 Ojamaa kaevevälja põhjaveeseire 2015. aastal. Perens, R., Savva, V. ja Lelgus, M. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2016
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 54
Esmased Kurtna järvede veetasemete seireandmed võrdluses sama perioodi Jõhvi
meteoroloogiajaama sademetehulga andmetega on esitatud joonisel 7.10.
Enefit Kaevandused AS teostab Narva karjääri maavara kaevandamisloa kohustusena
pinnavee tasemete seiret Kurtna järvestikku kuuluvatel Kastjärvel ja Liivjärvel alates
1999. aastast. Järvede veetase on viimasel kümnel aastal püsinud üsna stabiilselt ca
43,0 - 43,5 m absoluutkõrgusel.
Keskkonnamõju hindamise käigus ilmnenud täiendav seire vajadus on kirje ldatud
KMH aruande peatükis 8.2.2 „Keskkonnaseirekava ja soovitused seire
teostamiseks“.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 55
Joonis 7.10 Valikuliste Kurtna järvestiku järvede veetase võrdluses Jõhvi meteoroloogiajaama sademete hulgaga perioodil 09.2015-10.2016. Järvede veetasemete andmed Keskkonnaagentuuri poolt korraldatavast seireprogrammist.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 56
7.2. MÕJU MAASTIKULE JA MAAKASUTUSELE
Tänapäeval kasutatava põlevkivi kaevandamistehnoloogia juures avaldub vahetult
kaevandustegevusega seonduv maastikupildi muutus peamiselt aheraine puistangute ja
vähesel määral ka uute tuulutus-šurfide ja ventilatsioonihoonete rajamises. Uusi
maapinna langatusi praeguse hoidetervikutel põhineva kaevandamismustri juures
üldjuhul ei toimu. Üksikud langatused on aset leidnud (2008. aastal ja vi imane alles 2017.
aasta märtsis, kus põhjuseks on olnud karst laekivimistes ja seetõttu on lae tugevus
vähenenud. Kaevise maapeale toomine toimub Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi
alal ja mujal ei ole allmaakaevandamisest üldjuhul maastikupildis märk e. Valdaval osal
Estonia kaevanduse mäeeraldise alal on maastik säilinud muutumatul kujul. Seetõttu võib
kaevanduse mõju maastikupildile lugeda ebaoluliseks.
Pikaajaline allmaakaevandamine eeldab püsiva põhjavee alanduslehtri tekitamist. See on
allmaakaevanduse üks olulisemaid komponente, põhjustades madalamate, varasemalt
põhjaveest toitunud, liigniiskete alade kuivendamist 75 . Estonia kaevanduse alal on
seiretulemused näidanud veealanduse mõju avaldumist eelkõige madalsoo aladel, kus
pinnaseveerežiim on tugevamalt seotud põhjaveerežiimiga. Pinnaseveerežiimi muutus
võib viia maastikupildi põllumajanduslikust ja metsakasvatuse aspektist vaadatuna
positiivsete muutusteni (intensiivsem puude juurdekasv, taimekooslusete
struktuurimuutused).
Kaitstavatel aladel tuleb pinnaseveerežiimi stabiliseerimiseks kasutusele võtta
leevendavaid meetmeid (olulisimaks meetmeks tuleb lugeda kuivenduskraavide
sulgemist).
7.3. MÕJU KAITSAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Kuna kavandatava tegevuse võimalik mõju on seonduv peamiselt veerežiimiga, siis
kaitstavatest loodusobjektidest on olulisem käsitleda mõju just selle suhtes tundlikele
aladele. Nendeks on mitmed kaitsealad, mis otseselt kavandatava kaevandustegevuse
alal ei asu ja neid on käsitletud järgnevates alapeatükkides ning ka Natura hindamise
peatükis.
Hulk kaitstavaid loodusobjekte asetseb aladel, mis on juba aastaid alt kaevandatud ning
nende puhul ei ole lisamõju kaevandamise frondi edasiliikumisel oodatav ja säilib
olemasolev olukord. Nendeks aladeks on Mäetaguse maastikukaitseala; Mäetaguse
mõisa park; Uhe kaasik; Atsalama hoiuala; LK III loomaliikide leiukohad (3 hiireviu
elupaika); LK III taimeliikide kasvukohad (sulgjas õhik, laialehine neiuvaip, harilik
ungrukold, wulfi turbasammal); LK I taimeliigi villtulika kasvuk oht; kaitstav üksikobjekt
Kalina karstiala.
Teised kaitstavad loodusobjektid ei asu kaevanduse kaevandatavatel aladel ega nende
vahetus läheduses, tegemist ei ole veerežiimi suhtes tundlike objektidega või on muid
põhjusi, miks mõju neile ei ole oodatav. Need objektid on järgmised:
Illuka mõisa park ja seal leiduv suurkõrva (LK II) elupaik paikneb planeeritavast
kaevanduse laiendusest ca 0,5 km, tegemist ei ole niiskusrežiimi suhtes tundlike
objektidega. Mõju pole oodatav.
75 Põlevkivi allmaakaevandamisest t ingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Insti tuut. Saku 2002
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 57
Kurtna mõisa park ja selle piires leiduv LK II põhja- nahkhiire elupaik paikneb
Kurtna külas kaevandatavast alast ca 3 km. Tegemist ei ole niiskusrežiimi suhtes
tundlike objektidega. Mõju pole oodatav. Kurtna rohe-tilksambliku ja kollase virvesambliku püsielupaik paikneb ca 1 km
kaugusel mäeeraldise piirist. Samblikud ei ole otseselt pinnaseveerežiimiga
seotud organismid. Kaevandamise mõju tõenäoliselt ei avaldu. Hariklik kopsusambliku kasvukoht Väike-Pungerja külas veidi üle 100 m
plaanitavast allmaakaevanduse laiendusest. Samblikud ei ole otseselt pinnase
veerežiimiga seotud organismid. Kaevandamise mõju tõenäoliselt ei avaldu. Tiigikonna (LK III) elupaik Illuka külas. Tegemist on tänasest kaevandamise frondi
asukohast ca 1 km kaugusele jääva tiigikonna sigimistiigiga. Senine
kaevandustegevus teadaolevalt ei ole tiiki mõjutanud, mõju ei avaldu ka
kaevandustegevuse jätkamisel.
7.3.1. MÕJU SELISOO LOODUSKAITSEALALE
Selisoo looduskaitseala loodi 2015. aastal 76 Selisoo ja sellega piirnevate metsaalade
ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Kaitseala rajati osaliselt Estonia
Kaevanduse mäeeraldise aktiivse tarbevaru kohale. Vastavalt Selisoo looduskaitseala
kaitse-eeskirjale on kaitsealal keelatud majandustegevus sh kaevandamine.
Arendaja huvi on olnud maavara tarbevaru mäeeraldise piires Selisoo alt väljata. Täna
kehtiva maavara kaevandamisloaga KMIN-054 on peatatud põlevkivi kaevandamine
Selisoo all seniks, kuni pole välja töötatud sobivat kaevandamise t ehnoloogiat, mis
välistaks ebasoodsa keskkonnamõju Selisoo veerežiimile. Tänaseks on leitud, et
suurendatud tugitervikutega kaevandamisel on soo alt maavaru võimalik ohutult
märgalale olulist negatiivset mõju avaldamata väljata 77 , kuid teiselt poolt on
uuringutulemustega 78 , 79 tõestatud, et Selisoo all olev veepide ei ole soo veerežiimi
säilimiseks tänase allmaakaevandamise tehnoloogia rakendamisel piisav.
Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste instituudi Geoloogia osakonna poolt läbi viidud
hüdrogeoloogiliste uuringute tulemused olid aluseks Selisoo LKA all asuva mäeeraldise
põlevkivivarude passiivseks tunnistamisele, mis tagab selle, et allmaakaevandus
kaitsealale ei laiene. Kaitseala põhja-kirdeosa asub 255,2 ha ulatuses Estonia
kaevanduse mäeeraldisel, mille põlevkivivaru on tunnistatud Selisoo LKA-ga kattuvas
alas aktiivsest passiivseks keskkonnaministri 26.02.2015 käskkirjaga nr 194 80 .
Käesolevas KMH aruandes ei hinnata passiivseks tunnistatud põlevkivivarude hilisemaid
kaevandamise võimalusi vaid eeldatakse, et kaitsealade alla jäävat passiivseks
tunnistatud põlevkivivaru ei kaevandata ka tulevikus.
Tänaseks on Estonia kaevanduse Selisoo idaosa maavara varud väljatud vahetult
kaitsealaga piirnevalt alalt ja arengukava kohane kaevandustegevus ei liigu enam
kaitsealale lähemale. Kaevandamise front liigub Selisoo idaserves põhja suunas ja
hakkab kaitseala piiridest pigem kaugenema. Võimalikest olulistest veerežiimi muutustest
annab informatsiooni Tartu Ülikooli Geoloogia osakonna teadalaste poolt Selisoo
76 Vabariigi Valitsuse määrus nr 97. Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse -eeskiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 97
77 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogilis te võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011
78 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
79 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2015. Kohv, M. Tartu Ülikooli geoloogia osakond. 2016
80 Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf )
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 58
idaserva aladele paigaldatud pinnase- ja põhjaveeseire võrgustik 81 . Põhjavee
alanduslehtri mõju on Selisoo alal seiretulemuste andmeil olemas, kuid turbasamblaga
tugevalt seotud pinnaseveetaset vahetult kaitseala piiril toimunud kaevandustegevus
olulisel määral mõjutanud ei ole (joonis 7.7).
Ptk-s 7.1.2.2 on esitatud pinna-, pinnase ja põhjaveeseire andmete analüüsi tulemused,
kus jõutakse järeldusele, et kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo
vahelisel alal põhja suunas, ei ole täiendavate meetmetega tsooni laiendamine vajalik,
kuna tänaseks on lõunapoolsed Selisoo kaitseala piirialad alt kaevandatud ja negatiivset
keskkonnamõju soo veerežiimile ja taimestikule pole täheldatud. Täisväärtusliku soo
ökosüsteemi tagamiseks on kriitilise tähtsusega turbalasundiga seotud vee olemasolu.
Pinnasevee seireandmed on näidanud, et kaitseala piiril toimuv kaevandamine ei ole
tänaseks olulisel määral mõjutanud turbalasundiga seotud soo veekihi taset Selisoo
kirdeosas.
Vaatamata asjaolule, et tänaseks ei ole fikseeritud Selisoos turbalasundiga seostud
pinnaseveetaseme olulist alanemist, tuleb arvestada, et jätkuval kaevandamisel ei saa
veetaseme langust täielikult välistada ja seetõttu on oluline olemasolevat seiret
väljatöötatud kava alusel jätkata, et saada kiirelt infot võimalikest pinnaseveetaseme
muutustest. Arvestades asjaolu, et sood on suhteliselt inertsed ökosüsteemid, mille alal
taimestiku koosluste struktuuri muutused võivad ilmneda alles aastate pärast peale
veetaseme veerežiimi muutusi, annab pidev automatiseeritud pinnaseveetaseme seire
piisavalt hea ajalise puhvri reageerimaks kaevandamisest tuleneva pinnaseveerežiimi
muutuste ilmnemisel.
Täna on Selisoo äärealade veerežiim olulisel määral mõjutatud kuivenduskraavidest, mis
toituvad põhiliselt sademeteveest82.
Ilmne on, et Selisoo äärealadele nõukogude liidu perioodil rajatud kuivenduskraavidel on
olnud ja on tänaseni Selisoo äärelade veerežiimile oluline negatiivne mõju ja selle
tagajärjel on mõjutatud ala taimekooslused muutumas.
Allmaakaevandamise tarbeks alandatakse Keila-Kukruse veekihi veetaset ja selle
tagajärjel on selgelt alanenud ka selle kohal olev Nabala -Rakvere veekiht, kuid
turbalasundiga seotud pinnaseveekihis kaevandusest tingitud veetaseme langust
fikseeritud ei ole. Seega võib väita, et Selisoo taimekooslustele on täna suuremaks
probleemiks olemasolev kuivenduskraavide võrgustik. Kuna kuivenduskraavide
eesmärgiks oli kunagine nõukogude liidu aegne maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt
vastuolus tänapäevaste looduskaitseliste põhimõtetega, siis tuleks täna, soo
looduslähedase veerežiimi taastamiseks kraavitus sulgeda. Kuna kraave ei ole rajatud
kaevanduse huvides, siis on nende sulgemine võimalik kaitseala valitseja ja maaomaniku
(RMK) kompromissi saavutamise teel.
See meede aitab täiendavalt leevendada negatiivse keskkonnamõju avaldumist, kui
peaks ilmnema kaevandamisest tingitud soo pinnaseveetaseme langus.
Selisoo põhjaosas on soos turbalasundiga seotud veekiht viimastel aastatel mõnevõrra
alanenud, kuid tegemist on pigem meteoroloogilistest tingimustest (sademetevaesed
aastad, vt ptk 7.1.2.2 ) sõltuvate muutustega. Samas jätkuva Keila -Kukruse veekihi
alandamisel ei saa täielikult välistada mõju soo turbalasundiga seotud pinnaseveekihile
edaspidi. Arvestades, et lähi-aastate mäetööde front liigub soo äärealadel põhja suunas,
81 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
82 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 59
siis peab arvestama kaevandamisest tuleneva negatiivse mõju avaldumise võimalusega.
Selisoo loodusala puhul on olemas looduslik puhverala (kraavitatud madalsoo), mis
tagab, eeldusel, et mäetööd ei liigu kaitseala piiride alla) piisava puhvertsooni tagamaks
Selisoo hea seisundi säilimise ja seetõttu ei ole Selisoo puhul vajalik rakendada veel
täiendavat puhvertsooni loodusala ja kaevandamise frondi vahele. Siiski tuleb rakendada
minimaalselt 200 m täiendavate meetmetega ala kaitseala ja mäetööde vahel, kus
kaevandusest maapinnale ulatuvaid kaeveõõsi ei rajata, eesmärgiga vähendada soo
pindmise veekihi täiendavat alanemist, mis võib halvemal juhul põhjustada muutusi
Selisoo loodusala taimekoosluste struktuuris.
7.4. MÕJU MURAKA LOODUSKAITSEALALE
Hetkel asub Estonia kaevanduse kaevandustööde front Muraka looduskaitseala
kirdepiirist ca 1,6 km kaugusel. Käesoleval ajal toimub veel Viru kaevanduskäikude
täitumine põhjaveega, kaevandamiseelsele lähedane põhjaveetase sa abub prognoosi
järgi ca 3-4 aastat pärast kaevanduse sulgemist ja pumpade välja lülitamist (2018 –
2019. aastal). OÜ Eesti Geoloogiakeskus viib läbi põhjavee seiret Muraka looduskaitseala
läheduses Lasnamäe-Kunda, Keila-Kukruse, Nabala-Rakvere ja Kvaternaari veekihtides.
Veealandus Keila-Kukruse veekihis ulatub Muraka rabani ning Ratva järveni. Muraka
looduskaitseala kirdeserval ja Ratva järve all on modelleerimise kohaselt Keila -Kukruse
veetase langenud 1 - 4 m võrra. Nabala-Rakvere veekihis Muraka rabast põhja pool on
põhjaveerežiim jäänud muutumatuks, kuid raba idapiiri lähedal on veetase võrreldes
esialgse tasemega alanenud 83 . Veetasemete languse üheks põhjuseks tuleb pidada
sademetevaeseid aastad 2014 – 2016. 2016. aasta teises pooles on piirkonnas sooaluse
Kvaternaari veekihi veetase taas tõusnud (joonis 7.7).
Muraka loodusala kaitse-eesmärgid on suures osas kattuvad Natura 2000 Muraka loodus-
ja linnuala kaitse-eesmärkidega ning leiavad käsitlemist Natura hindamise peatükis, mida
siinkohal ei dubleerita.
7.4.1. MÕJU KURTNA MAASTIKUKAITSEALALE
Estonia mäeeraldise alal teostatav kaevandustegevus on Kurtna maastikukaitsealaga
seotud otseselt, kuna Raudi kanali kaudu juhitakse kaevandusveed Kurtna MKA
järvedesse. Estonia Kaevanduse kaevandusvee ärajuhtimiseks rajatud Raudi kanal läbib
Kurtna MKA-le jäävat Nõmme järve, mille looduslik tasakaal on järve juhitava
kaevandusvee looduslikust järve veest erineva keemilise koostise tõttu tugevasti
muudetud.
Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda tänaseks välja kujunenud tehislikku, kuid
stabiilset Nõmme järve veerežiimi seisundit ja seetõttu ei ole kavandataval tegevusel
täiendavat eeldatavalt ebasoodsat keskkonnamõju Nõmme järve seisundile ning seetõttu
ei ole Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise uuringut vajalik teostada
käesoleva KMH raames. Keskkonnaamet on tellimas uuringut „Hüdrogeoloogiline ja
limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise
vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”. Uuringu käigus koostatava
hüdrogeoloogilise mudeli põhjal kirjeldatakse muuhulgas ka Estonia kaevanduse mõju
valitud Kurtna järvede veetasemetele (vt täpsemalt ptk 7.5.1.2 Kurtna loodusala). Juhul
kui uuringu tulemuste alusel Estonia kaevanduse tegevusest tulenevalt ilmneb oluline
83 Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud Rajatava Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse mõju Muraka rabale. Veetasemete seire Kaasiksoos ja Sirtsi soos. Osa 1. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 14/1242. Tallinn 2014
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 60
võimalik mõju Kurtna järvede veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava
ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid.
Tänaseks on Nõmme järve enesereostusuuringu teostam ine Enefit Kaevandused AS-ile
seatud kehtiva Estonia Kaevanduse vee erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena.
Uuring peab välja selgitama minimaalse vajaliku Nõmme järve veevahetuse, et oleks
tagatud järve stabiilne seisund, mis tähendab eelkõige piisavaid hapnikuolusid ja vee
karedust, et järve akumuleerunud sulfaatiooni redutseerumine ei seaks ohtu ökosüsteemi
seisundit. Vee erikasutusloa kohaselt tuleb läbi viia Nõmme järve enesereostuse ohu
välja selgitamise uuring limnoloogidega ja loa andjaga kooskõlast atud tingimustel 31.12.
2018. aastaks.
7.4.2. MÕJU KIVINÕMME (LOODAV JÕUGA MKA) MAASTIKUKAITSEALALE
Estonia kaevanduse mäeeraldise piir jääb Kivinõmme MKA-st enam, kui 1,5 km
kaugusele. Estonia mäeeraldise ja Kivinõmme MKA vahel asub Viivikonna rikkevöönd,
millest kagu poole ehk Kivinõmme maastikukaitseala piirkonda Estonia kaevanduse
alanduslehtri mõju ei ulatu. Viivikonna rikkevöönd käitub looduses vertikaalse
veepidemena, eraldades sellisel moel rikke erinevatele tiibadele jäävaid geoloogilisi
keskkondasid hüdrogeoloogilises mõttes eraldiseisvateks ja suhteliselt sõltumatuteks
sektoriteks. Seetõttu võib väita, et Estonia kaevanduse mäeeraldisel toimuv
kaevandustegevus ei ohusta Kivinõmme MKA piirkonna looduskooslusi ja nende
veerežiimi.
7.5. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKULE
7.5.1. NATURA HINDAMINE
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi
92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni
juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile
"Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel
Eestis" (KeMÜ, koost 2013). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised
loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ 84.
KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse
raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse
tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada
Natura 2000 võrgustiku ala.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju
lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui
tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse
elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke
saavutada.
84 Juhised loodusdirektiivi artikl i 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/fail id/36.pdf
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 61
Joonis 7.11 Natura hindamise protsess ja selle läbiviimise üldskeem
Natura hindamise eesmärgiks (vt joonis 7.11, II etapp-kujutatud rohelisel taustal) on läbi
alljärgnevate sammude läbi viia tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine lähtudes
Natura alade kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-alade
kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata . Hindamise
eesmärgiks on vastavalt vajadusele ka leevendavate meetmete väljatöötamine, mille
rakendamisel on Natura ala kaitse-eesmärgid saavutatud.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatavaks tegevuseks on Enefit Kaevandused AS Estonia kaevanduse maavara
kaevandamisloa KMIN-054 pikendamine. Kaevandamisloa pikendamine tähendab
Estonia allmaakaevanduse kaevandusfrondi liikumist mäeeraldise äärealade suunas
(kaevandamise front liigub mäeeraldise keskel olevast kaevandatud alast ida, kagu, edela
ja lääne suunas, joonis 2.2). Taotletava maavara kaevandamisloa kehtivuse lõpuks on
(2029 a.). Kaevandusloa pikendamisega ei kaasne kaevandusmahtude suurendamist.
Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk-des 1-3.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade
iseloomustus
Natura eelhindamine selgitas välja, et kavandatava tegevuse kontek stis on võimalikus
mõjualas paiknevateks ja seetõttu Natura hindamises käsitlemist vajavaks 5 erinevat
Natura ala. Nendeks on osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldise alale jäävad Selisoo
loodusala (EE0070124), Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnual a (EE0070172)
ning Kurtna (EE0070120) ja Jõuga loodusalad (EE0070119). Kõik need alad on kaitse
alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri“ Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k. Ükski nimetatud
aladest ei asu Estonia kaevanduse mäetööde arengukavas kavandatud kaevetegevusega
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 62
kattuval alal (joonis 4.8), kuid kaefrondi liikumine toimub nende loodusalade suunas või
on seotud aladega läbi veekogude, mistõttu tuleb võimalikku mõju h innata.
Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide kirjeldused on toodud järgnevalt asjakohaste
alade kaupa.
7.5.1.1. NATURA ALADE KIRJELDUSED
Selisoo loodusala
Selisoo loodusala pindala on 14,3 km2 ja selle kaitse-eesmärkideks on 4 erineva
loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitse. Loodusala on siseriiklikult kaitstav Selisoo
looduskaitsealana, mis loodi 2015. aastal 85.
Selisoo loodusala paikneb Estonia kaevanduse mäeeraldise edelaserval jäädes suures
osas väljapoole kaevanduse piire. Ca 2,6 km2 jääb kaevanduse alale ning selle ala
ulatuses põlevkivivaru keskkonnaministri 26.02.2015 käskkirjaga nr 194 86 tunnistatud
passiivseks. Loodusala piirneb Enefit Kaevandused AS-i mäetööde arengukava 87
kohaselt lähiaastatel alt kaevandatavate aladega. Hetkel kavandatavast kaevanduse
kaevandamise frondi liikumise alast lõunas asuvad juba tänaseks alt kaevandatud alad,
mille puhul on kaevandamise frondi piir Selisoo loodusala piirist valdavalt umbes 50-90
m kaugusel (üksikutes kohtades ka lähemal). Lähi-aastatel kaevandatakse alt maavaru
vahetult Selisoo loodusala piirilt. Selisoo alt (tänaseks passiivseks tunnistatud aladelt)
põlevkivi väljamine on ohtlik ja võib õhukese sooaluse veepideme tõttu põhjustada soos
veetaseme langust, millega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju. Viimaste
uuringutulemuste 88 alusel on Selisoo nimetatud I kategooria kaevandamistundlikkusega
alade hulka.
Kaevandamistundlikkuse I kategooria hõlmab alasid, kus kaevandamine kahj ustab
olemasolevaid või projekteeritavaid loodus- või maastikukaitsealasid, kaitstavate liikide
püsielupaiku, I kaitsekategooria liikide elupaiku, kaitsealuseid üksikobjekte ja nende
kaitsevööndeid ning Natura linnu- ja loodusalasid.
Loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused on välja toodud tabelis 7.1, kus on värviliselt
markeeritud need kaitse-eesmärgid, mis paiknevad tegevuse võimalikus mõjualas ning
vajavad käsitlemist mõju hindamise alalõigus.
85 Vabariigi Valitsuse määrus nr 97. Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse -eeskiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 97
86 Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf )
87 Estonia kaevandus. Mäetööde arengukava 2016 -2020 majandusaastateks. Eesti Energia Kaevandused AS. 2015.
88 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. j t. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts . Tartu, 2015
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 63
Tabel 7.1 Selisoo loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt standardse andmevormi 89 ja kaitsekorralduskavade90 jm infole91,92
Kaitse Kaitse-eesmärk93 Kirjeldus pindala
(ha)
Ala väärtuslikkuse
üldhinnang elupaiga
kaitse seisukohalt94
Loodusdirektiiv
i elu
paig
atü
übid
rabad (*7110)
Rabad on soode arengu viimane aste, taimede surnud osadest ladestuv turvas on nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainete
rikka veeni ning seetõttu toimub toitumine üksnes sademete arvelt. Taimestikus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed,
puisrabades kasvab mände, harva ka kaski. Perspektiivis alt kaevandatavad alad ulatuvad kuni loodusala piirini ja rabade
elupaigatüüp asub sellest maksimaalsest kaevandamise frondi piirist kohati vähem kui 100 m kaugusel. Tänane kaevandamise front
asub elupaigast enam kui 500 m kaugusel.
911 B
huumustoitelised
järved ja järvikud
(3160)
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad eelkõige huumustoitelised düstroofsed rabaveekogud – pruuniveelised järved ja rabalaukad, mille
vesi on happeline (pH 4-6) ning rohkete humiinainete tõttu üsna tume. Sellesse elupaigatüüpi loetakse Selisoo rabalaukad, lähimad
neist paiknevad alt kaevandatavatest aladest ca 600 m kaugusel.
32 B
Nokkheina-
kooslused (7150)
Selisoo loodusala nokkheinakooslused on arvatud rabade elupaigatüübi alla ja eraldi välja toodud ei ole. Nokkheinakooslused
esinevad Eestis rabaälvestes, kujutades endist ühte osa rabale (tüüp *7110 Looduslikus seisundis rabad’) iseloomulikust
taimkattekompleksist. Kuna väljaspool rabasid võib meil nokkheinakooslusi leida vaid vaga väikeste fragmentidena, ei ole seda
“Loodusdirektiivi” elupaigatüüpi Eestis vajadust iseseisva tüübina käsitleda.
0 B
89 Vastavalt standardsele andmevormile (http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070124) .
90 Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2 017_2026.pdf)
91 Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeeriumi Info - ja Tehnokeskus, Tallinn.
92 Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise juhised. H. Mäemets. 2013
93 Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
94 Standardse andmevormi järgi : A- üliväärtusl ik, B-väärtuslik, C- küllaltki väärtuslik.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 64
Kaitse Kaitse-eesmärk93 Kirjeldus pindala
(ha)
Ala väärtuslikkuse
üldhinnang elupaiga
kaitse seisukohalt94
siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0)
Okasmetsad- või okas-segametsad niiskel kuni märjal turbamullal, mille veetase on püsivalt kõrge. Vesi on alati väga toitainevaene.
Suurem osa Selisoo siirdesoometsadest on tugeva kuivenduse mõju tõttu hävinud ning asendunud kõdusoometsadega.
Siirdesoometsi esineb soo äärealadel fragmentidena ning neid ei ole eraldi piiritletud.
0 C
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 65
Muraka loodusala
Muraka loodusala pindala on 164.4 km² ja selle kaitse-eesmärkideks on 11 erineva
loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 5 II lisa liigi kaitse. Loodusala on Estonia
kaevanduse piirkonnas siseriiklikult kaitstav Muraka looduskaitseala ja Ratva metsise
püsielupaigana.
Loodusala jääb suures osas väljapoole mäeeraldise territooriumit. Estonia kaevandusega
esineb kattuvus ca 8,2 km2 ulatuses. Kattuval alal on tegemist passiivse tarbevaruna
määratletud põlevkivivaruga, kus kaevandamist ei toimu. Tänaseks alt kaevandatud alad
asuvad Muraka loodusala piirist ca 1,6 km kaugusel, kuid taotletava maavara
kaevandamise loa kehtivuse perioodil tahetakse väljata põlevkivi aktiivne tarbevaru
vahetult Muraka loodusala piirilt.
Viimaste uuringutulemuste 95 alusel on Muraka loodusala nimetatud I kategooria
kaevandamistundlikkusega alade hulka. Kaevandamistundlikkuse I kategooria hõlmab
alasid, kus kaevandamine kahjustab olemasolevaid või projekteer itavaid loodus- või
maastikukaitsealasid, kaitstavate liikide püsielupaiku, I kaitsekategooria liikide elupaiku,
kaitsealuseid üksikobjekte ja nende kaitsevööndeid ning Natura linnu - ja loodusalasid.
Loodusala kaitse-eesmärkidest on ülevaade antud tabelis 7.2. Sealjuures on täpsemalt
välja toodud informatsioon mõjualas paiknevate kaitse-eesmärkide kohta. Tabelis on
värviliselt markeeritud need kaitse-eesmärgid, mis paiknevad tegevuse võimalikus
mõjualas ning vajavad käsitlemist mõju hindamise alalõigus.
95 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. j t. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts . Tartu, 2015
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 66
Tabel 7.2 Muraka loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt standardse andmevormi 96 ja kaitsekorralduskava97 infole
Kaitse Kaitse-eesmärk Kirjeldus pindala
(ha)
Ala väärtuslikkuse
üldhinnang
elupaiga/liigi kaitse
seisukohalt98
Loodusdirektiiv
i I lis
a e
lupaig
atü
übid
vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved
(3140)
Siia rühma kuuluvad nii selge hele- kuni sinakasrohelise veega lubjarikkad järved, kui ka kollase või
pruunika veega lubja- ja humiinaineterikkad järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. Sellesse
elupaigatüüpi on arvatud Ratva järv, mis asub kavandatavast kaevandamise frondist loodusala piiril
ca 850 m kaugusel. Järve kaldad on pehmed ja turbased, põhjas on turbamuda ja järvelubi. Kui
tavaliselt toidavad rabajärvi vaid raba pinnaseveed, siis Ratva järve kohta on avastatud, et see toitub
ka põhjaallikaist. Allikate olemasolule viitab ka setetes järvelubja olemasolu.
25 C
huumustoitelised järved ja järvikud (3160)
Eestis arvatakse sellesse elupaigatüüpi ka eriti happelise veega atsidotroofsed mineraalmaajärved,
millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt, ning pehme pruuni veega segatoitelised veekogud.
Siia elupaigatüüpi on klassifitseeritud Muraka-Ratva soostikus arvukalt esinevad rabalaukad, milledest
lähimad paiknevad kavandatavast maksimaalsest kaevandamise frondist loodusala piiril ca 1,1 km
kaugusel.
8 A
rabad (*7110)
Lähimad rabade elupaigatüübina määratud alad piirnevad vahetult perspektiivis alt kavandatava
alaga, mis ulatub kuni loodusala piirini. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus turvas
on juba nii tüse, et taimede juured ei ulatu enam toitainerikka veeni ning taimed toituvad seetõttu vaid
sademete vees leiduvatest toitainetest. Raba taimestikus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed,
puisrabades kasvavad kidurad männid ja üksikud kased.
9503 A
vanad loodusmetsad (*9010)
Vanade loodusmetsade elupaigatüübi alla kuuluvad Eestis mitmed kasvukoha-tüübirühmade metsad.
Eelkõige kuuluvad siia metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse
tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumidele. Lähimad vanad loodusmetsad
piirnevad vahetult perspektiivis alt kaevandatava alaga, mis ulatub kuni loodusala piirini.
2252 B
96 Vastavalt standardsele andmevormi le (http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070103) .
97 Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015 -2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/muraka_lka_kkk_2015_2017.pdf)
98 Standardse andmevormi järgi : A- üliväärtusl ik, B-väärtuslik, C- küllaltki väärtuslik.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 67
Kaitse Kaitse-eesmärk Kirjeldus pindala
(ha)
Ala väärtuslikkuse
üldhinnang
elupaiga/liigi kaitse
seisukohalt98
lammi-lodumetsad (*91E0) jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
Need elupaigatüübid asuvad väljaspool kavandatava tegevuse mõjuala, lähimaks Estonia kaevanduse mäeeraldisele on elupaik rohunditerikkad kuusikud 9050, mis asub ca 5 km kaugusel mäeeraldise piirist.
- -
LoD II lisa;
LKS I ja II kategooria liigid
harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), soohiilakas (Liparis loeselii)
Kõikide taime ja loomaliikide elupaigad asuvad väljaspool nii otsese kui kaudse mõju võimalikku ala. Lähimaks kaitstava liigi kasvukohaks on kauni kuldkinga kasvukoht, mis paikneb ca 4 km kaugusel alt kaevandatavatest aladest. Teiste liikide leupaigad- kasvukohad asuvad juba vähemalt 6-14 km kaugusel.
- -
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne
Muraka linnuala
Muraka linnuala pindala on 177,5 km² ja selle kaitse-eesmärkideks on 38 erineva
linnuliigi ning nende elupaikade kaitse. Estonia kaevanduse mäeeraldisega kattuval alal
jäävad linnuala piiresse siseriiklikult kaitstav Muraka ja Selisoo looduskaitseala ning
Ratva metsise püsielupaik.
Linnuala jääb suures osas välja poole mäeeraldise piiri, kuid osaliselt kattub Estonia
kaevanduse alaga (kokku ca 3,4 km2 ulatuses). Kattuval alal on tegemist passiivse
tarbevaruna määratletud põlevkivivaruga. Tänasest kaevandamise frondist lõunas
asuvad alt kaevandatud alad ulatuvad Muraka linnuala piirist valdavalt ca 50-90 m
kaugusele (üksikutes kohtades ka lähemale). Maksimaalne alt kaevandatavate alade
kaevandamise front saab jõuab Muraka linnuala piirini kogu mäeeraldise alale jääva
linnaual osa ulatuses. Viimaste uuringutulemuste 99 alusel on Muraka linnuala nimetatud
I kategooria kaevandamistundlikkusega alade hulka.
Kaevandamistundlikkuse I kategooria hõlmab alasid, kus kaevandamine kahjustab
olemasolevaid või projekteeritavaid loodus- või maastikukaitsealasid, kaitstavate liikide
püsielupaiku, I kaitsekategooria liikide elupaiku, kaitsealuseid üksikobjekte ja nende
kaitsevööndeid ning Natura linnu- ja loodusalasid.
Linnuala kaitse-eesmärkidest on ülevaade antud tabelis 7.3. Sealjuures on täpsemalt
välja toodud informatsioon tegevuse mõjualas paiknevate kaitse -eesmärkide kohta.
Mõjualasse jäävad ja hindamises edasist käsitlust vajavad liigid on värviliselt
markeeritud.
99 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. j t. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts. Tartu, 2015
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 69
Tabel 7.3 Muraka linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt standardse andmevormi 100 ja kaitsekorralduskavade101 infole
100 Muraka linnuala standardne andmevorm http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070172&release=5&form=Clean
101 Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015 -2017: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=1578613584 ja Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public /Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf)
102 Standardse andmevormi järgi : A- üliväärtusl ik, B-väärtuslik, C- küllaltki väärtuslik.
Kaitse-eesmärk Kirjeldus kaitse esinemine Populatsiooni
suurus
Ala
väärtuslikkuse
üldhinnang
liigi
seisukohalt102
rabapüü (Lagopus lagopus)
Eestis on rabapüü üha kahaneva arvukusega rabas pesitsev haudelind.
Perspektiivsele kaevetegevusele lähimad rabapüü elupaigad paiknevad
Selisoos (ca 100 m kaugusel linnuala piirini ulatusvast perspektiivsest alt
kaevandatavast alast), kus liigi arvukuse kohta täpsed andmed puuduvad.
Muraka rabas pesitses 2006. a rabalindude inventuuri andmetel 5 paari
rabapüüsid. Otsesed ohutegurid liigile puuduvad, liigi kaitse tagatakse
elupaiga kaitsega.
LK I pesitsev 10-15 paari C
metsis (Tetrao urogallus)
Metsis eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Mängupaigad asuvad rabade
ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81−126 aastat.
Enamasti külastatakse traditsioonilisi mängupaiku, mida võidakse kasutada
kukkede poolt järjestikustel aastatel aastakümneid. Metsise lähimad elu- ja
mängupaigad Ratva kui Selisoo rabade servas piirnevad vahetult linnuala
piirini ulatuva perspektiivis alt kaevandatava alaga. Üheks oluliseks
ohuteguriks liigile on mängualade degradeerumine on seotud
metsakuivenduse ja sooservade kuivendamise tulemusel paranenud
alusmetsa kasvuga. Metsisele sobilikud elupaigad võsastuvad ajapikku ja
muutuvad metsisele sobimatuks.
LiD I,
II kat
paikne - A
sookurg (Grus grus)
Sookure pesitsusalad paiknevad Ratva järve ümbruse märgaladel ja
piirnevad vahetult linnuala piirini ulatuva perspektiivis alt kaevandatava alaga.
Liigi elupaiga säilimise tagab sooelupaiga loodusliku seisundi säilimine.
LiD I,
II kat
pesitsev min 15 paari C
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 70
teder (Tetrao tetrix)
Tedre pesitsusalad paiknevad tänasest kaevandamise frondist t ca 2 km
loodes, linnuala idaserva niisketes elupaikades. Keavefrondi liikumine toimub
elupaiga suunas ja elupaigad piirnevad vahetult linnuala piirini ulatuva
perspektiivis alt kaevandatava alaga. Liik asustab mitmesuguseid elupaiku,
eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused. Peamisteks
ohuteguriteks on muuhulgas elupaikade kvaliteedi langus ja hävimine. Liigi
elupaiga soodsa seisundi tagab rabaelupaiga loodusliku seisundi püsimine.
seisundi püsimine Liigi elupaiga säilimise kaitsealal tagab rabaelupaiga
soodsa seisundi säilimine.
LiD I,
III kat
paikne - B
punaselg-õgija (Lanius collurio) Liigi elupaigad asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast, linnuala piiril,
ca 800 m kaugusel Ratva rabas.
LiD I,
III kat
pesitsev min 30 paari C
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast,
linnuala piiril, ca 800 m kaugusel. III kat pesitsev min 65 paari A
heletilder (Tringa nebularia) Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast,
linnuala piiril, ca 800 m kaugusel. III kat esitsev min 15 paari A
piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-
konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula),
laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas
(Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-
loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik
(Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik
(Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),
punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor),
kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa),
mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius
arquata), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-
rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt
(Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), mudatilder
(Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja
(Vanellus vanellus).
Andmebaasi EELIS järgi ei leidu nende liikide elupaiku/leiukohti kavandatava
tegevuse mõjualas. Kaitse on tagatav läbi elupaikade kaitse. - - - -
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 71
Kurtna loodusala
Kurtna loodusala pindala on 4,2 km2 ja selle kaitse-eesmärgiks on viis loodusdirektiivi I
lisa elupaiga ning ühe II lisa liigi kaitse. Loodusala on siseriiklikult kaitstav Kurtna
maastikukaitsealana. Loodusala hõlmab kõiki kaitsealale jäävaid loodusdirektiivi
elupaigatüüpidena inventeeritud järvi ning osaliselt kaitseala metsakooslusi ja
märgalasid.
Kurtna loodusala asub Estonia kaevanduse mäeeraldisest ca 2 km kaugusel idas.
Loodusala kaitse-eesmärkidest on ülevaade antud tabelis 7.4. Sealjuures on täpsemalt
välja toodud informatsioon mõjualas paiknevate kaitse-eesmärkide kohta. Kurtna
loodusala kaitse-eesmärke võib tegevus mõjutada läbi veerežiimi ja kvaliteedi muutuste.
Mõjualase jäävad ja hindamises edasist käsitlust vajavad kaitse -eesmärgid on tabelis
värviliselt markeeritud.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 72
Tabel 7.4 Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt standardse andmevormi ja kaitsekorralduskava infole 103,104
Kaitse Kaitse-eesmärk Kirjeldus
pindala
(ha)/
levik
Ala
väärtuslikkuse
üldhinnang
elupaiga/liigi
seisukohalt
Lodusdirektiiv
i I lis
a
liiva-alade
vähetoitelised
järved (3110)
Liiva-alade vähetoitelised järved on valdavalt selge hele- või sinakasrohelise veega ning vähetoitelised (oligotroofsed), kuid sellesse elupaigatüüpi
kuulub ka kollaka või helepruuni veega poolhuumustoitelisi (semidüstroofseid) järvi. Elupaigatüüp inventeeritud Kurtna loodusalal 9 järvena:
Ahnejärv, Aknajärv, Kuradijärv, Liivjärv, Kurtna Linajärv, Martiska järv, Saarejärv, Valgejärv, Kurtna Väike Linajärv. Suurimaks ohuks järvede
seisundile ja elustikule on aastakümneid kestnud veetasemete pidev kõikumine ja langus, samuti reostus.
37 B
vähe- kuni
kesktoitelised
mõõdukalt kareda
veega järved
(3130)
Elupaigatüüp inventeeritud kahe järvena- Haugjärv, Nõmme järv. Nõmme järv on pideva kaevandusvete läbivoolu tõttu tugevasti muutunud ning
võiks oma mändvetikamasside poolest kuuluda ka 3140 alla. Nii Haugjärves kui ka Nõmme järves vohab elupaigatüübile mitteomane kõrgekasvuline
kaldataimestik.
14 C
vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised
järved (3140)
Siia rühma kuuluvad nii vähetoitelised selge hele- kuni sinakasrohelise lubjarikka veega järved kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja
humiinaineterikkad segatoitelised kalgiveelised järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. Elupaigatüüp on alal inventeeritud nelja järvena
(Mustjärv, Niinsaare järv, Räätsma järv, Suurjärv). Peamine probleem nimetatud elupaigatüüpi kuuluvate järvedega Kurtnas on nõukogude perioodil
ellu viidud ulatuslikud veerežiimi muutused, mille tagajärjel on järvede veetase langenud ning toonud kaasa nende eutrofeerumise sisemiste tegurite
toimel.
62 B
soostuvad ja soo-
lehtmetsad
(*9080)
Soostuvad ja soolehtmetsad hõlmavad soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi. Elupaigatüübi metsad kasvavad tasasel maal, laugetes
nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinnale lähedal. Soostuvad ja soolehtmetsad levivad kaitsealal võrdlemisi väikesepindalaliste
fragmentidena valdavalt Jaala järve, Kirjakjärve ja Saarejärve piirkonnas. Elupaiga kooslused on kaitsealal oluliselt mõjutatud kuivendusest, millest
on tingitud ka keskmine esinduslikkus ja seisund. Viimasel ajal piirkonnas toimunud veetaseme tõus on seisundit osadel aladel siiski mõnevõrra
parandanud.
15 B
siirdesoo- ja
rabametsad
(*91D0)
Enamuse elupaigatüübist moodustavad siirdesoometsad, mis paiknevad kaitseala kaguosas ja ala keskosas Kirjakjärvest läänes. Peamiseks
ohuteguriks on kraavide kuivendav mõju. 8 B
103 Vastavalt standardsele andmevormile http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070120
104 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/Kurtna_KKK_2015_2024.pdf
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 73
Kaitse Kaitse-eesmärk Kirjeldus
pindala
(ha)/
levik
Ala
väärtuslikkuse
üldhinnang
elupaiga/liigi
seisukohalt
LoD II lisa
harilik hink
(Cobitis taenia)
Kurtna loodusalal on hinku leitud Nõmme järves. Ainus kinnitatud vaatlus pärineb 2002. a ning siis leidus liiki vähesel määral. Ettevõtetega seotud
ohuteguriteks on hingu elupaiga halvenemine seoses Raudi kanali kaudu järve jõudva sulfaatiderikka kaevandusveega ning Estonia kaevanduse
mäeeraldise piires kaevandamise frondi liikumisega kaasneda võiva põhjavee taseme langusega.
paikne C
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 74
Jõuga loodusala
Jõuga loodusala asub Estonia kaevanduse mäeeraldisest sh ca 1,2 km kaugusel lõunas.
Jõuga loodusala pindala on 63 ha ja selle kaitse-eesmärgiks on kuus loodusdirektiivi I
lisa elupaigatüüpi. Loodusala on siseriiklikult kaitstav Kivinõmme maastikukaitseala
osana.
Loodusala kaitse-eesmärkidest on ülevaade antud tabelis 7.5. Sealjuures on täpsemalt
välja toodud informatsioon mõjualas paiknevate kaitse-eesmärkide kohta. Mõjualase
jäävad ja hindamises edasist käsitlust vajavad kaitse-eesmärgid on tabelis värviliselt
markeeritud.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 75
Tabel 7.5 Jõuga loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused (standard andmevorm 105)
Kaitse Kaitse-eesmärk Kirjeldus
pindala
(ha)
Ala
väärtuslikkuse
üldhinnang
elupaiga
seisukohalt
Lodusdirektiiv
i I lis
a
liiva-alade vähetoitelised
järved (3110)
Liiva-alade vähetoitelised järved on valdavalt selge hele- või sinakasrohelise veega ning vähetoitelised (oligotroofsed), kuid sellesse
elupaigatüüpi kuulub ka kollaka või helepruuni veega poolhuumustoitelisi (semidüstroofseid) järvi. Elupaigatüüp inventeeritud Jõuga loodusalal
3 järvena, mis asuvad Estonia mäeeraldise idapiirist ca 2 km kaugusel: Pesujärv, Liivjärv ja Linajärv. Tegemist on umbjärvedega, mis toituvad
sademetest.
5 B
vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140)
Siia rühma kuuluvad nii vähetoitelised selge hele- kuni sinakasrohelise lubjarikka veega järved kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja
humiinaineterikkad segatoitelised kalgiveelised järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. Elupaigatüüp on alal inventeeritud kahe
järvena, mis asuvad Estonia mäeeraldise idapiirist ca 1,4 km kaugusel: Pikkjärv ja Ümmargune järv. Kõnnu Ümmargune järv on peamiselt
põhjaallikatest toituv lähtejärv, millel on kirdeotsast väljavool Pikkjärve. Viimane toitub ka põhjaallikatest.
3 B
liigirikkad madalsood
(7230)
Eestis kuuluvad selle elupaigatüübi alla nii rohke- kui ka vähetoitelised madalsood ja soostunud alad. Elupaigatüüp on alal inventeeritud Estonia
mäeeraldise idapiirist ca 1,5 km kaugusel Kõnnu Pikkjärve kallastel. 1 C
vanad loodusmetsad
(*9010)
Vanade loodusmetsade elupaigatüübi alla kuuluvad Eestis mitmed kasvukoha-tüübirühmade metsad. Jõuga loodusala vanad metsad paiknevad
Pikkjärve ja Ümmarguse järve ümbruses Estonia mäeeraldise idapiirist ca 1,5 km kaugusel. 30 C
okasmetsad oosidel ja
moreenikuhjatistel
(sürjametsad – 9060)
Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ehk sürjametsad on moreenist kõrgendike (mõhnad, voored, oosid) lagedel ja nõlvadel kasvavad
põlis- või loodusmetsa kriteeriumidele vastavad okasmetsad. Jõuga loodusalal on see elupaik levinud Pikkjärvest põhjapool, Estonia mäeeraldise
idapiirist ca 1,3 km kaugusel.
1 C
siirdesoo- ja rabametsad
(*91D0) Standardne andmevorm ei kajasta seda elupaigatüüpi, ka EELIS andmebaasi kohaselt ei leidu seda elupaika loodusala piires. 0 -
105 Vastavalt standardsele andmevormile http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070119
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 76
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning
ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.
Tõenäoliselt olulise ebasoodsa mõju hindamine Natura-alade
terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele
Kavandatava tegevuse näol on tegemist põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise
viisil. Ühegi käsitletava Natura ala puhul ei toimu kaevandamist otseselt ala all, küll aga
mõnel juhul piirneb kaevandamise front maa all Natura ala piiriga. Seetõttu on võimalik
Natura alade mõjutamine vaid kaudselt. Mõju võib ilmneda peamiselt kaevandamise
frondi ruumis liikumise tõttu tekkivate põhja- ja pinnavee režiimi muutuste ning
kaevandusvete ära juhtimisest tuleneva vee kvaliteedi muutuste. Mõjualasse jäävaid
Natura alasid ja võimalikku mõju neile on järgnevalt alade ja nende kaitse -eesmärkide
kaupa hinnatud.
7.5.1.2. MÕJU HINNANG NATURA ALADELE
Selisoo loodusala
Selisoo loodusala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist illustreerib
joonis 7.12. On näha, et lähi-aastatel väljatakse põlevkivi varud vahetult loodusala piirilt.
Lõuna pool olev kaevandamise front liigub Iisaku valla suunas. Mõju hindamine
mõjualasse jäävatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud tabelis 8.
Joonis 7.12 Selisoo loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine vastavalt andmebaasile EELIS. Aluskaart: Maa-amet 2016
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 77
Tabel 7.6 Mõju hindamine Selisoo loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-
eesmärk Hinnang mõjule Leevendavate meetmete rakendamise vajadus
rabad
(*7110)
Rabade elupaigatüüp paikneb alt kaevandatavatest aladest kohati vähem
kui 100 m kaugusel. Selisoo idaosa raba elupaik on juba tugeva inimmõju all
piirkonnas toimunud kuivenduse, turbatootmise ning Estonia kaevanduse
tegevuse tõttu (hetkel on kaevandamise front elupaigast enam kui 500 m
kaugusel). Kuivenduse ja põlevkivi allmaakaevanduse mõjud on
samasuunalised, kus erinevaid komponente ning nende võimalikke mõjusid
on keeruline üksteisest eristada.
Selisoo seiresüsteemi tulemused aastatest 2009–2016 näitavad
põhjaveetasemete alanemist nii Nabala-Rakvere kui ka Keila-Kukruse
põhjaveekihtides ning vähesel määral ka soo pinnaveekihtides. Mõju on
ulatunud ka lagerabaosale väljendudes laugaste veetasemete erinevuses
võrreldes laugaste veetasemete ja kallaste kõrgust Selisoo lääne- ja idaosa
vahel. Tänase seisuga ei ole pinnasevee ülemise kihi veetase siiski
langenud olulisel määral ja kaevandamise ebasoodsat mõju kaitseala
kooslustele ei ole täheldatud. Soo keskosas on ülemine pinnaseveekiht
selgelt seotud turbalasundi olemasoluga ja veetaseme kõikumise on olnud
minimaalsed ja see sõltub pigem meteoroloogilistest iseärasustest.
Tartu Ülikooli ÖMI teadlaste välja töötatud hüdrogeoloogilise mudeli abil on
modelleeritud põhjaveetasemete alanemisest tingitud Selisoo veerežiimi
häiringuid, mis näitavad, et sooalusele veerežiimile mõjub oluliselt juba
kaevanduse jõudmine kaitseala piirini Selisoost idas. Alanduslehtri tõttu
langevad alumiste põhjaveekihtide survetasemed, mis põhjustab vee
vertikaalset sügavuse suunas liikumist ka pinnakattes ning see võib
põhjustada lõpuks veetaseme alanemist ka Selisoo rabaturbas.
Seiretulemuste alusel saab väita, et turbalasundiga seotud veekihil
veealandus tänaseks olulist mõju avaldanud ei ole. Veetase on püsinud
Veerežiimi muutmise ebasoodsa mõju leevendamiseks on vajalik rakendada järgmisi meetmeid- Enefit
Kaevandused AS-i vee erikasutusloas ja maavara kaevandamise loas esitatud tingimuste järgimine. Maavara
kaevandamise loa nr KMIN-054 omanik Enefit Kaevandused AS peab:
Sulgeda Selisoo äärealade kuivenduskraavid. Kuivenduskraave ei ole rajatud kaevanduse tarbeks,
Nende eesmärgiks on olnud nõukogude aegne maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt vastuolus
tänaste looduskaitse aluspõhimõtetega. Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamine
ei ole kuivenduskraavide jätkuval toimimisel võimalik, olenemata põlevkivi allmaakaevandamisest
piirkonnas. Kuna kraavitus ei ole rajatud kaevandamise tarbeks ja tänaseks ei ole tõestatud
kaevandamise ja kraavituse koosmõju veerežiimile, siis ei ole õiglane seada kaevandajale
kohustust kraavituse sulgemiseks. Kraavituse sulgemine peab toimuma kaitseala valitseja ja
maaomaniku (RMK) ühisel panustamisel.
Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal põhja suunas, tuleb
rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmetega ala Selisoo loodusala välispiiri ja
Estonia kaevanduse kaevandamise frondi vahel, kus ei rajata kaevandusest maapinnale ulatuvaid
kaeveõõsi (tuulutusšurfe ja puurauke), et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires.
Kui täna toimuva Selisoo veetasemete seire tulemuste analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari
veetasemed seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust: eelkõige sademed ja
lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest, siis tuleb loodusala ja
kaevandamise vahelist täiendavate meetmete rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia
minimaalselt 400 meetrini. Pinnaseveetaseme trend fikseeritakse kord aastas Keskkonnaametile
esitatava veetasemete seire analüüsi käigus. Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste
meetoditega kindlaks teha. Statistiliselt usaldusväärse pinnaseveetaseme langustrendi
fikseerimisel tuleb olemas olevad surfid 400 m tsoonis ümber ehitada ja uued šurfid rajada selliselt,
et põhjaveekihid oleksid isoleeritud.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 78
Kaitse-
eesmärk Hinnang mõjule Leevendavate meetmete rakendamise vajadus
ühtlane ka aladel, kus põlevkivi on alt kaevandatud vahetult Selisoo
loodusala piirilt.
Mäeeraldise lääneosas (Mäetaguse vallas) on maavara varu tänaseks
kontuuritud ja lähi-aastatel alt kaevandatavad alad jäävad vahetult
loodusala piirile. Põhjaveetaseme alandus on sellel alal tänaseks
saavutanud maksimaalsed piirid. Tänaseks ei ole Selisoo
turbalasundiga seotud pinnaseveekiht alanenud ja seetõttu ei ole
eeldada selle kihi veetaseme alanemist edasisel kaevandamisel.
Samas võib pikaajaline põhjavee alandus põhjustada pinnasevee
intensiivsema liikumise sügavamatesse kihtidesse ja selle tagajärjel
muutub pinnaseveerežiim, mis omakorda viib muutusteni taimestiku
struktuuris.
Juhul kui tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamine on põhjendatud täiendavate meetmete
rakendamise tsoonis, tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid
konstruktsioone. Kaitseala lähedusse jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja
kommunikatsioonid viia maa alt.
Seirata Selisoo loodusalal kaevanduse naabrusse jääval alal raba pealispinna kõrgust Selisoo ida
– ja põhjaosas viie aastase perioodiga. Rabapinna muutuste selgitamisel on oluline fikseerida
trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR) mõõdistamised piisava täpsusega. Oluline on tagada
andmete võrreldavus ja seetõttu ei ole metoodika vahetamine täna mõistlik.
Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo loodusalale avalduva mõju
kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas. Loa andja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid:
- Täiendavate meetmete rakendamise tsooni suurendamine 200-lt meetrilt 400-le
meetrile;
- Vaatab üle seirekava ja vajadusel esitab sellesse täiendusettepanekud. Vaatab ümber
andmete kogumise ja esitamise nõuded;
- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p. 2 kohast õigust
kaevandamisloa tingimusi muuta.
Lisaks konkreetsetele kaevandusega seotud leevendavate meetmete seadmisele on oluline välja tuua, et rabade
elupaigatüübi soodsa seisundi säilimise seisukohalt on oluline loodusliku veerežiimi taastamine Selisoo idaküljel.
Vastavad meetmed on seatud kehtivas kaitsekorralduskavas ja nende rakendamine on kaitseala valitseja
pädevuses.
Huumus-
toitelised järved
ja järvikud
(3160)
Lähimad selle elupaigatüübi alla kuuluvad rabalaukad asuvad alt
kaevandatavatest aladest ca 600 m kaugusel (Selisoo äärealad
kaevandatakse alt mäetööde arengukava kohaselt 2020. aastaks). Elupaika
mõjutavad samad faktorid, mis rabade elupaika ning siinkohal neid
dubleerima ei hakata. Mäeeraldise lääneosas (Mäetaguse vallas) alt
kaevandatavatel aladel võib kaasneda soo veerežiimi muutusi. Kavandatava
tegevuse tekitatavat ebasoodsat mõju 3160 elupaigale ei saa välistada.
Mõju leevendavad meetmed on sarnased raba elupaiga juures kirjeldatutega ja siinkohale neid ei dubleerita.
Lisameetmete rakendamise vajadus puudub.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 79
Tabelis 7.7 on esitatud vastused kontrollküsimustikule hindamaks kokkuvõtvalt
kavandatava tegevuse mõju Selisoo loodusala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide
saavutamisele.
Tabel 7.7 Kavandatava tegevuse mõju Selisoo loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele
Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus
Aeglustada ala kaitse-eesmärkide
saavutamist? Jah/ei
Ala kaitse-eesmärkide saavutamist võib aeglustada
allmaakaevandamiseks vajaliku põhjavee tasemete jätkuv kunstlik
alandamine, millega võib kaasneda turbalasundiga seotud veetaseme
alanemine loodusala elupaikades. Selgelt kaevandamise mõju
avaldumisel (juhul, kui seire käigus leitakse, et Kvaternaari
veetasemed väljuvad sesoonsetest (st ilmastikust sõltuvatest)
kõikumistest) tuleb kaaluda leevendavate meetmete rakendamist.
Katkestada ala kaitse-eesmärkide
suunas liikumise? ei
Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist Estonia mäeeraldisel toimuv
kaevandamine ei katkesta.
Takistada selliste tegurite toimimist, mis
aitavad säilitada ala soodsat seisundit? Jah/ei
Ala soodsa seisundi säilitamiseks on vajalik tagada loodusalal
looduslik turbasammaldega seotud pinnasevee taseme säilimine.
kaevandamise frondi liikumine Selisoo äärealal põhja suunas võib
põhjustada täiendavalt soo-aluse veekihi alanemist, mille tagajärjel
võib hakata alanema ka turbalasundiga seotud pinnaseveetase, mis
mõjutab loodusala elupaikade seisundit. Rakendada leevendavaid
meetmeid.
Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina
kasutatavate võtmeliikide tasakaalu,
levikut ja asustustihedust?
Jah/ei
Võimalik mõju läbi põhja- ja pinnavee alanemise loodusala liikidele.
Rakendada leevendavaid meetmeid.
Teised indikaatorid: Kas projekt või kava võib:
Jah/ei selgitus
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega,
ala olemust määravates aspektides (nt
toitainete tasakaal), millest sõltub ala
toimimine elupaigana või
ökosüsteemina?
Jah/ei
Veerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi liikumisega
Mäetaguse valla territooriumil Selisoo vahetus läheduses. Rakendada
leevendavaid meetmeid.
Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni
määravate seoste (nt pinnase ja vee või
taimede ja loomade vaheliste seoste)
dünaamikat?
Jah/ei
Veerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi liikumisega
Mäetaguse valla territooriumil Selisoo vahetus läheduses Rakendada
leevendavaid meetmeid.
Mõjutada alal prognooside järgi või
eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi
(nagu näiteks veedünaamika või
keemiline koostis)?
Jah/ei
Veerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi liikumisega
Mäetaguse valla territooriumil Selisoo vahetus läheduses. Rakendada
leevendavaid meetmeid.
Vähendada esmatähtsate
elupaigatüüpide pindala? Jah/ei
Otsene pindala kadu puudub, võimalik rabade elupaiga vähenemine
seoses veerežiimi muutustega kaevandamise frondi liikumisel
Mäetaguse valla territooriumil Selisoo vahetus läheduses. Rakendada
leevendavaid meetmeid.
Vähendada esmatähtsate liikide
arvukust? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.
Muuta esmatähtsate liikide vahelist
tasakaalu? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.
Vähendada ala mitmekesisust? ei Ala mitmekesisust kaevandamise frondi edasinihkumine ei mõjuta
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada
asurkondade suurust või esmatähtsate ei Allmaakaevandus ei põhjusta kõrval asuval loodusalal häiringuid
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 80
liikide vahelist tasakaalu või
asustustihedust?
Põhjustada killustatust? ei Kavandatav tegevus leiab aset väljapool loodusala ja killustatust ei
tekita.
Põhjustada peamiste tunnuste (nt
puistaimkate, loodetele avatus, iga-
aastased üleujutused jne) vähenemist või
hävimist?
Jah/ei Läbi kaevandamise tõttu veerežiimi jätkuva muutumise. Rakendada
leevendavaid meetmeid.
Selisoo loodusala Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub otsene ebasoodne mõju
Selisoo loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Kaudsed mõjud võiva ilmneda kui
Mäetaguse valda jääval kaevandamise frondiedasinihkumisel jätkuva põhjavee taseme
alandamisega kaasneb turbalasundiga seotud veetaseme alanemine Selisoo loodusalal.
Pinnaseveetaseme alanemise ebasoodsa mõju ennetamiseks on vajalik kaevandamisloa
taotlejal rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:
Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal põhja
suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m täiendavate meetmete rakendamise
ala, kus ei rajata kaevandusest maapinnale ulatuvaid kaeveõõsi Selisoo kaitseala
välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olul ist
pinnaseveetaseme langust kaitseala piires.
Kui kaevandamise front nihkub kaitseala piirile lähemale kui 200 m, vältima läbi
aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate kommunikatsioonide rajamist. Kui
tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamine on hädavajalik ja põhjendatud,
tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid
konstruktsioone. Kaitsealale lähemale, kui 200 m jõudvasse kaevanduse ossa
tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt.
Kui täna toimuva Selisoo Kvaternaari veetasemete seire tulemusel leitakse, et
veetasemete muutused väljuvad selgelt sesoonsetest (st ilmastikust sõltuvatest)
kõikumistest, siis tuleb täiendavate meetmete rakendamise ala suurendada
minimaalselt 400-le meetrile. Sellisel juhul tuleb kõigi loodusalale lähemal, kui 400
m olemas olevate ja rajatavate tuulutusšurfide ja avade puhul tagada
põhjaveekihtide isoleeritus. Pinnaseveetaseme alanemise trend fikseeritakse
kord aastas Keskkonnaametile esitatava veetasemete seire analüüsi käigus.
Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste meetoditega kindlaks teha.
Seirama Selisoo loodusalal kaevanduse naabrusse jääval alal raba pealispinna
kõrgust Selisoo ida – ja põhjaosas viie aastase perioodiga. Rabapinna muutuste
selgitamisel on oluline fikseerida trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR)
mõõdistamised piisava täpsusega. Oluline on tagada andmete võrreldavus ja
seetõttu ei ole metoodika vahetamine täna mõistlik ;
Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo loodusalale
avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seejärel hindab loa
andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle ja rakendab
vajadusel karmimaid meetmeid:
- Täiendavate meetmete rakendamise tsooni suurendamine 200-lt meetrilt 400-le
meetrile;
- Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi täiendusettepanekud.
Vaatab ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded;
- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust
kaevandamisluba kehtetuks tunnistada.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 81
Lisaks konkreetsetele kaevandusega seotud leevendavate meetmete seadmisele on
oluline välja tuua, et rabade elupaigatüübi soodsa seisundi säilimise seisukohalt on
oluline loodusliku veerežiimi taastamine Selisoo idaküljel. Vastavad meetmed on seatud
kehtivas kaitsekorralduskavas ja nende rakendamine on kaitseala valitseja pädevuses.
Natura hindamine jõuab järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel puudub
kavandataval tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Selisoo loodusalale ja selle kaitse -
eesmärkidele.
Muraka loodusala
Muraka loodusala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist illustreerib
joonis 7.13, mõju hindamine mõjualasse jäävatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud
tabelis 7.8.
Joonis 7.13 Muraka loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine vastavalt andmebaasile EELIS. Aluskaart: Maa-amet 2016
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 82
Tabel 7.8 Mõju hindamine Muraka loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-
eesmärk Hinnang mõjule Leevendavate meetmete rakendamise vajadus
rabad (*7110)
Estonia kaevanduse kontuuritud lähi-aastatel (aastaks 2020) alt kaevandatavad alad jäävad Muraka loodusalast
ca 800 m kaugusele (hetkel on kaevandamise front ca 1,6 km kaugusel, joonis 7,13). 15 aasta perspektiivis on
kogu Estonia kaevanduse aktiivne tarbevaru väljatud. Kogu Muraka raba asub tegutsevate Viru ja Estonia
kaevanduste põlevkivi kaevandamisest johtuva Lasnamäe‐Kunda ja Keila‐Kukruse põhjaveekihi
depressioonilehtri piires. Ülemise, Nabala-Rakvere veekihi alanduslehter ulatub Muraka raba idapiirini. Ülemises
põhjaveekihis tekkiv alanduslehter kiirendab vee läbivoolu Kvaternaari veekihtidest aluspõhja veekihtidesse.
Eelkõige toimub läbivool põhjavette vähese turbakattega alalt, nt raba äärealadel, kus sooalune veepide on
läbistatud kuivenduskraavidega. Kaevanduse tekitatud Keila-Kukruse põhjaveekihi alandus võib muuta
olemasoleva kuivenduskraavide võrgustiku efektiivsemaks, sest vee pinnasevee äravool kiireneb
kuivenduskraavide tõttu suurenenud infiltratsiooni tõttu. Selle tagajärjel võib kraavide mõjuraadius suureneda ja
tuua kaasa täiendava sooalade metsastumise. Samas tuleb arvestada, et metsakoosluste muutus ei toimu nii
kiirelt ja vähesel määral langenud pinnaseveetase ei põhjusta koosluste struktuuris pöördumatuid muutusi. Estonia
kaevanduse alal toimuv kaevandamine eeldab jätkuvat põhjavee alandamist, mis mõjutab soo veerežiimi. Soo
säilimiseks kaevandamise kohal peab turba veejuhtivus oleks väiksem kui 10-5 m/d, Ratva rabas need tingimused
täidetud ei ole. Samuti puudub Ratva raba all ühtlane, piisava paksuse- ja madala veejuhtivusega pinnakatte
setete kiht (veepide), mis vaieldamatult kindlustaks soo püsimiseks vajalike hüdroloogiliste tingimuste säilimise
juhul kui aluspõhja veetaset oluliselt alandada.
Muraka loodusala kirdepiir kulgeb vahetult Ratva raba piiril, kus kraavitatud madalsoo (erinevalt Selisoost) jääb
kaitseala piiridest välja. Seetõttu puudub Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse aktiivsete tarbevarude vahel
looduslik puhver ning vahetult kaitseala piirilt põlevkivi väljamine võib põhjustada pinnaseveetaseme olulist langust
Ratva rabas.
Mäeeraldise lääneosas (Mäetaguse vallas) võib keavefrondi liikumine põhja suunas kaasa tuua veerežiimi
muutused loodusalal. Põhjavee jätkuval alandamisel esineb oht Kvaternaari setetes olevate veekihtide
vee intensiivsemaks aluspõhja veekihtidesse liikumiseks, mis võib viia turbalasundiga seotud veekihi
Veerežiimi muutmise ebasoodsa mõju tuvastamiseks ja ära hoidmiseks
on vajalik rakendada järgmisi meetmeid:
Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse
mäetööde vahel valdavalt 300 m laiust puhvertsooni, mille
piires põlevkivi kaevandamist ei toimu.. 300 m laiuse
puhvertsooni rakendamise soovitusel on aluseks võetud
rakendusuuringu 106 107tulemused. Tulenevalt kaitseala piiri
keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast
korraldusest võib puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280
– 320 m, arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd
kavandatakse ette viie aastase perioodiga. Järgmiseks
perioodiks prognoositud mäetööde arengukava saadetakse
loa andjale teadmiseks üks kord aastas.
500 m tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus
kõik puuraugud rajatakse veekihte isoleerivana.
Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks
seirekaevude grupp ning seada üles automaatseiresüsteem,
mille alusel on võimalik hinnata kaevandamise mõju
loodusala veerežiimile mäetööde lähenemisel loodusalale.
Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide
(pinnaseveekiht, ja sooalune veekiht) veekihtide veetaset
kord päevas. Aluspõhjaliste veekihtide veetasemete
muutuste mõju hindamine Muraka raba veerežiimile eeldab
pikaajalist seiret.
Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi jõudmist
Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele, et saada piisavalt
106 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. jt. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts. Tartu, 2015 107 Põlevkivi kaevandamisvõimaluste eksperthinnang Ahtme kaevevälja lõunaosas. Kattai, V. Tallinn 2010
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 83
Kaitse-
eesmärk Hinnang mõjule Leevendavate meetmete rakendamise vajadus
taseme alanemiseni ja see omakorda põhjustab elupaikade seisundi muutusi. Kavandatava tegevusega
kaasnevat ebasoodsat mõju ei saa välistada.
head seireandmed hindamaks kaevandamisega kaasneva
veealanduse mõju Muraka loodusala veerežiimi muutustele.
Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang
Muraka loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa
andjale kord aastas. Seiretulemuste analüüsil tuleb võrrelda
pinnaseveetaseme andmeid sademehulkadega ning
statistiliselt ära näidata korrelatsioon. Kui veetaseme
muutused ei korreleeru piirkonna sademete hulkadega, siis
tuleb hinnata langustrendi olulisust. Seejärel hindab loa andja
kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja
rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid:
- Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi
täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded;
- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p. 2 kohast õigust kaevandamisluba kehtetuks tunnistada
vanad
loodusmetsad
(*9010)
Lähimad vanad loodusmetsad piirnevad vahetult perspektiivis alt kaevandatava alaga, mis ulatub kuni loodusala
piirini (hetkel on kaevandamise front ca 1,8 km kaugusel). Ohuteguriks on kuivenduse mõju jätkumine- kuivenduse
ja kaevandusest põhjustatud põhjavee alanduslehtrite koosmõju.
Ennetavate leevendavate meetmetena rakenduvad rabade elupaiga
juures välja toodud meetmed. Täiendavaid meetmeid esialgu ette näha
ei ole.
vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised
järved (3140)
Sellesse elupaigatüüpi kuuluva Ratva järve (asub perspektiivis alt kaevandatavast alast ca 850 m kaugusel) puhul
on peamisteks ohuteguriteks veetaseme alanemine Ojamaa kaevanduse tegevuse ja järve väljavoolukanali
kaudu. Lisaks on ohutegurina välja toodud kaevandusvete sissevool Ratva järve. Selle tulemusena muutuks vee
keemilised omadused, suureneks sulfaatide ja kloriidide sisaldus. Estonia kaevanduses toimuvad kaevetööd
Ratva järve seisundit ei ohusta.
Oluline on läbi viia pidevat põhja- ja pinnavee seiret selles piirkonnas,
seiretulemuste jälgimine. Säilima peaks kindlasti järve toitumine
pinnaseveest ja hoiduda tuleb kaevandusvete sisse voolamisest.
Estonia kaevanduses toimuva kaevandamise osas täiendavate
meetmete rakendamise vajadus puudub.
huumustoitelised
järved ja järvikud
(3160)
Muraka-Ratva soostikus arvukalt esinevad rabalaukad paiknevad Estonia kaevanduse maksimaalse
kaevandamise frondi i asukohast loodusala piiril ca 1,1 km kaugusel. Elupaiga kaitse on tihedas seoses rabade
kui kompleksse ökosüsteemi kaitsega.
Ennetavate leevendavate meetmetena rakenduvad rabade elupaiga
juures ülalpool välja toodud meetmed.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 84
Tabelis 7.9 on esitatud vastused kontrollküsimustikule hindamaks kokkuvõtvalt
kavandatava tegevuse mõju Muraka loodusala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide
saavutamisele.
Tabel 7.9 Kavandatava tegevuse mõju Muraka loodusala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide saavutamisele
Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus
Aeglustada ala kaitse-eesmärkide
saavutamist? Jah/ei
Ala kaitse-eesmärkide saavutamist võib aeglustada põhjavee
tasemete jätkuv kunstlik alandamine, millega võib kaasneda
turbasammaldega seotud veekihi taseme alanemine. Mõju on
ennetatav leevendavate meetmete rakendamisega.
Katkestada ala kaitse-eesmärkide
suunas liikumise? ei
Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist kavandatav tegevus ei
katkesta.
Takistada selliste tegurite toimimist,
mis aitavad säilitada ala soodsat
seisundit?
Jah/ei
Ala soodsa seisundi säilitamiseks on vajalik tagada loodusalal
looduslikule lähedane veetase. kaevandamise frondi liikumine
Muraka loodusalale lähemale Mäetaguse valla territooriumil eeldab
põhjavee jätkuvat alandamist. Sellega võib kaasneda
turbasammaldega seotud veekihi taseme alanemine.
Mõju on ennetatav leevendavate meetmete rakendamisega.
Häirida ala soodsa seisundi
indikaatorina kasutatavate
võtmeliikide tasakaalu, levikut ja
asustustihedust?
Jah/ei
Võimalik mõju läbi põhja- ja pinnavee alanemise loodusala liikidele.
Mõju on ennetatav leevendavate meetmete rakendamisega.
Teised indikaatorid: Kas projekt või kava võib:
Jah/ei selgitus
Põhjustada muutusi kriitilise
tähtsusega, ala olemust määravates
aspektides (nt toitainete tasakaal),
millest sõltub ala toimimine
elupaigana või ökosüsteemina?
Jah/ei
Pinnaseveerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi
liikumisega loodusalale lähemale.
Mõju on ennetatav leevendavate meetmete rakendamisega.
Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni
määravate seoste (nt pinnase ja vee
või taimede ja loomade vaheliste
seoste) dünaamikat?
Jah/ei
Pinnaseveerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi
liikumisega loodusalale lähemale.
Mõju on ennetatav leevendavate meetmete rakendamisega.
Mõjutada alal prognooside järgi või
eeldatavalt toimuvaid looduslikke
muutusi (nagu näiteks veedünaamika
või keemiline koostis)?
Jah/ei
Pinnaseveerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi
liikumisega loodusalale lähemale.
Mõju on ennetatav leevendavate meetmete rakendamisega.
Vähendada esmatähtsate
elupaigatüüpide pindala? jah/ei
Otsene pindala kadu puudub, võimalik rabade elupaiga vähenemine
seoses veerežiimi muutustega kaevandamise front liikumisel
loodusalale lähemale. Mõju on ennetatav leevendavate meetmete
rakendamisega.
Vähendada esmatähtsate liikide
arvukust? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.
Muuta esmatähtsate liikide vahelist
tasakaalu? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.
Vähendada ala mitmekesisust? ei Ala mitmekesisust kavandatav tegevus ei mõjuta.
Põhjustada häirimist, mis võib
mõjutada asurkondade suurust või
esmatähtsate liikide vahelist
tasakaalu või asustustihedust?
ei Allmaakaevandus ei ohusta Muraka loodusala asurkondade suurust
ega liikide vahelist tasakaalu.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 85
Põhjustada killustatust? ei Kavandatav tegevus leiab aset väljapool loodusala ja killustatust ei
tekita.
Põhjustada peamiste tunnuste (nt
puistaimkate, loodetele avatus, iga-
aastased üleujutused jne)
vähenemist või hävimist?
Jah/ei Läbi kaevandamise veerežiimi võimalik muutuse. Mõju on ennetatav
leevendavate meetmete rakendamisega.
Muraka loodusala Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub otsene ebasoodne mõju
Muraka loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Kaudsed mõjud võiva ilmneda kui
Mäetaguse valda jääval kaeveala laiendusel põhjavee taseme alandamisega kaasneb
pinnavee taseme alanemine Muraka loodusalal. Pinnaveetaseme alanemise ebasoodsa
mõju ennetamiseks on vajalik rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:
Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel
valdavalt 300 m laiust puhvertsooni, mille piires põlevkivi kaevandamist ei
toimu. 300 m laiuse puhvertsooni rakendamise soovitusel on aluseks võetud
rakendusuuringu 108 109 tulemused. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast
konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib
puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280 – 320 m, arvestatuna kaitseala
piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse ette viie aastase perioodiga.
Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde arengukava saadetakse loa
andjale teadmiseks üks kord aastas.
500 m tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus kõik puuraugud ja
šahtid rajatakse veekihte isoleerivana.
Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude grupp ning
seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandamise mõju
loodusala veerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale.
Seirekaevudes tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide (pinnaseveekiht, ja
sooalune veekiht) veetaset kord päevas. Aluspõhjaliste veekihtide
veetasemete muutuste mõju hindamine Muraka raba veerežiimile eeldab
pikaajalist seiret.
Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi jõudmist Muraka loodusalast
0,8 km kaugusele, et saada piisavalt head seireandmed hindamak s
kaevandamisega kaasneva veealanduse mõju Muraka loodusalale.
Seiretulemuste analüüs ja hinnang Muraka loodusalale avalduva mõju kohta
tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seiretulemuste analüüsil tuleb võrrelda
pinnaseveetaseme andmeid sademehulkadega ning statistiliselt ära näidata
korrelatsioon. Kui veetaseme muutused ei korreleeru piirkonna sademete
hulkadega, siis tuleb hinnata langustrendi olulisust. Seejärel hindab loa andja
kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja rakendab vajaduse l
täiendavaid meetmeid:
- Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile;
- Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi
täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete kogumise ja esitamise
nõuded;
- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2
kohast õigust kaevandamisluba kehtetuks tunnistada
108 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. j t. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts. Tartu, 2015 109 Põlevkivi kaevandamisvõimaluste eksperthinnang Ahtme kaevevälja lõunaosas. Kattai, V. Tallinn 2010
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 86
Tulenevalt eelnevast jõuab Natura hindamine järeldusele, et leevendavate meetmete
rakendamisel puudub kavandataval tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Muraka
loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele.
Muraka linnuala
Muraka linnuala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist on kirjeldatud
Muraka linnuala ülevaate juures tabelis 5. Kuna käsitlemist vajavatest linnuliikidest on
osad I ja II kaitsekategooria liigid, siis ei ole antud juhul lisatud kaardimaterjali nende
registreeritud elupaikade kohta.110
Mõju hindamine mõjualasse jäävatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud tabelis 7.10.
110 Looduskaitseseadus § 53.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 87
Tabel 7.10 Mõju hindamine Muraka linnuala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-
eesmärk Hinnang mõjule
Leevendavate meetmete rakendamise
vajadus
rabapüü
(Lagopus
lagopus)
Rabapüü elupaigad paiknevad Selisoos (ca 100 m kaugusel alt kaevandatavatest aladest). Allmaakaevandusel
puudub otsene mõju liigile ja selle elupaikadele. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik säilitada elupaikade
soodne seisund Selisoos (vt Selisoo loodusala Natura hindamine).
Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Selisoo loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.
metsis (Tetrao
urogallus)
Metsise lähimad elu- ja mängupaigad piirnevad nii Ratva kui Selisoo rabade servas vahetult linnuala piirini ulatuva
perspektiivis alt kaevandatava alaga. Allmaakaevandusel puudub otsene mõju liigile ja selle elupaikadele. Liigi
soodsa seisundi tagamiseks on vajalik säilitada elupaikade soodne seisund (veerežiim) Selisoo ja Muraka
loodusalal.
Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Selisoo ja Muraka loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.
sookurg (Grus
grus)
Sookure pesitsusalad paiknevad Ratva järve ümbruse märgaladel ja piirnevad vahetult linnuala piirini ulatuva
perspektiivis alt kaevandatava alaga. Allmaakaevandusel puudub otsene mõju liigile ja selle elupaikadele. Liigi
soodsa seisundi tagamiseks on vajalik säilitada elupaikade soodne seisund Muraka loodusalal.
Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Muraka loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.
teder (Tetrao
tetrix)
Tedre pesitsusalad paiknevad linnuala idaserva niisketes elupaikades. Tänasest kaevandamise frondi asukohast
ca 2 km kaugusel, taotletava maavara kaevandamisloa kehtivuse perioodil kaevandatakse alt vahetult Muraka
loodusala ja tedre elupaiga piirile jääv maavaru. Allmaakaevandusel puudub otsene mõju liigile ja selle
elupaikadele. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik säilitada elupaikade soodne seisund Muraka loodusalal.
Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Muraka loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.
punaselg-õgija
(Lanius
collurio)
Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast, linnuala piiril, ca 800 m.
Allmaakaevandusel puudub otsene mõju liigile ja selle elupaikadele. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik
säilitada elupaikade soodne seisund Muraka loodusalal.
Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Muraka loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.
väikekoovitaja
(Numenius
phaeopus),
Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast, linnuala piiril, ca 800 m kaugusel.
Allmaakaevandusel otsene mõju liigile ja selle elupaikadele puudub. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik
säilitada elupaikade soodne seisund Muraka loodusalal.
Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Muraka loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.
heletilder
(Tringa
nebularia)
Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast, linnuala piiril, ca 800 m kaugusel.
Allmaakaevandusel otsene mõju liigile ja selle elupaikadele puudub. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik
säilitada elupaikade soodne seisund Muraka loodusalal.
Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Muraka loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 88
Tabelis 7.11 on esitatud vastused kontrollküsimustikule hindamaks kokkuvõtvalt
kavandatava tegevuse mõju Muraka linnuala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide
saavutamisele.
Tabel 7.11 Kavandatava tegevuse mõju Muraka linnuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele
Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus
Aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist?
Jah/ei
Otseselt mitte, kaitse-eesmärkide saavutamist võib aeglustada veerežiimi muutumine piirkonnas ning sellega seonduv mõju linnuala elupaikadele. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.
Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas liikumise?
ei Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist kavandatav tegevus ei katkesta.
Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit?
Jah/ei
Otseselt mitte, linnustiku elupaikade soodne seisund võib aga olla mõjutatud muudetavast veerežiimist. Veerežiimi säilitamine on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.
Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
Jah/ei
Kaudselt elupaikade võimaliku muutumise veerežiimi muutuste tagajärjel. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.
Teised indikaatorid: Kas projekt või kava võib:
Jah/ei selgitus
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaigana või ökosüsteemina?
Jah/ei
Kaudselt läbi veerežiimi muutuste. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.
Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat?
Jah/ei
Veerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi ruumis edasi liikumisega Mäetaguse valla territooriumil. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.
Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)?
Jah/ei
Võimalik veerežiimi muutus seoses kaevandamise frondi ruumis edasi liikumisega Mäetaguse valla territooriumil. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil..
Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala?
ei
Linnuala kaitse-eesmärkideks ei ole elupaigatüübid. Muraka ja Selisoo loodusala esmatähtsate elupaikade kvaliteedi ja kvantiteedi langus on tõenäoline, ning vaja on rakendada leevendavaid meetmeid.
Vähendada esmatähtsate liikide arvukust?
ei Linnudirektiiv ei erista esmatähtsaid liike.
Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?
ei Linnudirektiiv ei erista esmatähtsaid liike.
Vähendada ala mitmekesisust? ei Ala mitmekesisust kavandatav tegevus otseselt ei mõjuta. Kaudselt võimalik läbi elupaikade mõjutamise.
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?
ei
Allmaakaevandus ei põhjusta häiringuid kõrval asuval linnualal. Mürarikkaid tegevusi maa peal, linnuala läheduses ei kavandata. Maa-alused tegevused linnualal ega selle läheduses müra tõusu ei tekita.
Põhjustada killustatust? ei Kavandatav tegevus leiab aset väljapool linnuala ja killustatust ei tekita.
Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-
Jah/ei Läbi kaevandamise veerežiimi muutuste. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 89
aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.
Muraka linnuala Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub otsene ebasoodne mõju
Muraka linnualale ja selle kaitse-eesmärkidele. Kaudsed mõjud võiva ilmneda
kaevandamise frondi ida suunas liikumisel põhjavee taseme alandamisega, mille mõju
võib ulatuda pinnaseveerežiimi muutuste läbi Muraka linnuala elupaikadeni . Kuna
linnuala on võimaliku mõjuala piirkonnas kattuv Selisoo ja Muraka l oodusaladega, siis
pinnaveetaseme alanemise ebasoodsat mõju sealsetele elupaikadele on hinnatud
vastavate loodusalade Natura hindamiste peatükkides. Samas on ka toodud leevendavad
meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks. Nende leevendavate meetmete
rakendamine aitab säilitada ka Muraka linnuala soodsat seisundit ning lisameetmeid
linnuala jaoks seada ei ole vaja.
Tulenevalt eelnevast jõuab Natura hindamine järeldusele, et leevendavate meetmete
rakendamisel puudub kavandataval tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Muraka
linnualale ja selle kaitse-eesmärkidele.
Kurtna loodusala
Kaevetegevuse liikumisega Kurtna loodusala suunas kaasnevad keskkonnamõjud
eelkõige põhjavee alandamisega ning kaevandusvee juhtimisega Raudi kanali kaudu läbi
loodusala järvede. Estonia kaevanduse idatiivast väljapumbatav vesi liigub pärast
settebasseinis puhastamist läbi Nõmme-, Särg- ja Ahvenjärve Konsu järve ning ülejääv
vesi edasi läbi Kirjak- ja Peen-Kirjakjärve Mustjõe kaudu Narva jõkke. Neist järvedest on
Kurtna loodusalal inventeeritud elupaigatüübina üks järv - Nõmme järv.
Vastavalt piirkonnas läbi viidud hüdrogeoloogilistele uuringutele 111 jääb kaevanduse
kehtiva mäeeraldise piir järvestiku läänepoolsematest järvedest ca 1,5 km kaugusele ja
modelleeritud põhjavee depressioonilehtri mõju järvestikuni ei ulatu. Samas tuleb
arvestada, et Kurtna loodusala ja Estonia mäeeraldise vahele jääb tektooniline
rikkevöönd, kus lubjakivid on tugevalt karstunud ja põhjavee liikumine seetõttu
intensiivsem. Seega tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ja allmaakaevandamise
veealanduse mõju loodusalale ei saa täielikult välistada. Tulenevalt sellest on vajalik
rakendada seire meetmeid, et tuvastada ja vajadusel ennetada põhjavee taseme
muutused ning nende võimalik mõju112. Soovituslik seirekava on kirjeldatud KMH aruande
peatükis 8.2.2. Järvede veetasemete muutusi saab siduda eelkõige mõhnastiku keskossa
rajatud Kurtna-Vasavere veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri ning järvestikust idas
paiknevate Oru turbakaevandusaladega. Lisaks tuuakse välja, et järvede veetaset on
mõjutanud ka järvestikust läänes paiknevad 2002. a suletud Ahtme ja seni töötav Estonia
kaevandus ning Sirgala karjäär järvestikust idas. Lisaks on mitmed järved muudetud
kraavide kaudu umbjärvedest väljavoolujärvedeks.
111. Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevarude hindamine 2035. aastani. Savitski, L., Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakeskus. Tallinn 2005
112 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 -2024, Keskkonnaamet 2015
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 90
Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist illustreerib
joonis 7.14, mõju hindamine mõjualasse jäävatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud
tabelis 7.12.
Joonis 7.14 Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine vastavalt andmebaasile EELIS. Aluskaart: Maa-amet 2016
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 91
Tabel 7.12 Mõju hindamine Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-
eesmärk Hinnang mõjule
Leevendavate meetmete rakendamise
vajadus
liiva-alade
vähetoitelised
järved (3110)
Elupaigatüüp inventeeritud Kurtna loodusalal 9 järvena: Ahnejärv, Aknajärv, Kuradijärv, Liivjärv, Kurtna Linajärv, Martiska
järv, Saarejärv, Valgejärv, Kurtna Väike Linajärv. Suurimaks ohuks järvede seisundile ja elustikule on aastakümneid kestnud
veetasemete pidev kõikumine ja langus, samuti reostus.
Estonia kaevanduse idaosa vee ära juhtimiseks kasutatakse Raudi kanalit, mis ei läbi 3110 elupaigana määratletud järvi.
Elupaigale spetsiifiliste lisameetmete rakendamine ei ole
vajalik. Rakendada järgmisi üldisi meetmeid:
Jätkata valikuliste Kurtna järvede veetaseme
seiret väljatöötatud seirekava alusel.
Rajada või leida ning vajadusel korrastada
minimaalselt üks sobiv olemasolev seirekaev
(seirekaevude grupp) Kurtna loodusala läänepiiril
ning korraldada vaatlused, mille alusel on võimalik
hinnata kaevandamise mõju loodusala
põhjaveerežiimile kaevandamise frondi
lähenemisel loodusalale. Seirekaevus tuleks
mõõta Kvaternaari veekihtide veetaset
minimaalselt kord kuus
Seire tuleb üles seada hiljemalt kaevandamise
frondi (kambriploki tööde) jõudmisel Nõmme
järvele lähemale, kui 2,5 km.
vähe- kuni
kesktoitelised
mõõdukalt kareda
veega järved
(3130)
Elupaigatüüp inventeeritud kahe järvena- Haugjärv, Nõmme järv. Estonia Kaevanduse kaevandusvee ärajuhtimiseks rajatud
Raudi kanal läbib Kurtna maastikukaitseaklale jäävat Nõmme järve, mille looduslik tasakaal on järve juhitava kaevandusvee
looduslikust järve veest erineva keemilise koostise tõttu tugevasti muudetud. Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei
muuda tänaseks välja kujunenud tehislikku, kuid stabiilset Nõmme järve veerežiimi seisundit ja seetõttu ei ole kavandataval
tegevusel täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju Nõmme järve seisundile.
Rakendada lisaks üldistele meetmetele järgmisi meetmeid:
Vajalik on teostada Nõmme järve nn
enesereostusohu väljaselgitamise uuring enne, kui
Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused
mingil põhjusel (kaevanduse sulgemine,
kaevandamise lõpetamine piirkonnas) peaksid
oluliselt vähenema. Tänaseks on Nõmme järve
enesereostusuuringu teostamine seatud
arendajale vee erikasutusloa kohustusena.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 92
Kaitse-
eesmärk Hinnang mõjule
Leevendavate meetmete rakendamise
vajadus
vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised
järved (3140)
Elupaigatüüp on alal inventeeritud nelja järvena: Mustjärv, Niinsaare järv, Räätsma järv, Suurjärv. Ühtki neist järvedest Raudi
kanal ei läbi, mistõttu puudub ka kaevandusvee ebasoodne mõju.
Elupaigale spetsiifiliste lisameetmete rakendamine ei ole
vajalik. Rakendada järgmisi üldisi meetmeid (toodud
elupaiga 3110 juures).
soostuvad ja soo-
lehtmetsad
(*9080)
Kaitsekorralduskava andmetel on elupaiga kooslused kaitsealal oluliselt mõjutatud kuivendusest, millest on tingitud ka
keskmine esinduslikkus ja seisund. Viimasel ajal piirkonnas toimunud veetaseme tõus on seisundit osadel aladel siiski
mõnevõrra parandanud. Lisamõju Estonia kaevanduses jätkuval kaevandamisel ei avaldu.
puudub
siirdesoo- ja
rabametsad
(*91D0)
Elupaigatüüpi on mõjutanud ja mõjutavad jätkuvalt kuivenduskraavid. Lisamõju Estonia kaevanduses jätkuval
kaevandamisel ei avaldu. puudub
harilik hink
(Cobitis taenia) Liiki esineb Nõmme järves, mistõttu on liigi soodne seisund sõltuv järve seisundist.
Liigispetsiifilisi meetmeid ei seata, liigi soodsa seisundi tagab
elupaiga 3130 hea seisundi säilimine.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 93
Tabelis 7.13 on esitatud vastused kontrollküsimustikule hindamaks kokkuvõtvalt
kavandatava tegevuse mõju Kurtna loodusala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide
saavutamisele.
Tabel 7.13 Kavandatava tegevuse mõju Kurtna loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele
Kas projekt või kava võib: jah/e
i Selgitus
Aeglustada ala kaitse-eesmärkide
saavutamist? ei
Kaitse-eesmärkide saavutamist kavandatav tegevus ei aeglusta.
Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas
liikumise? ei
Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist Estonia kaevanduses jätkuv
kaevandamine l ei takista.
Takistada selliste tegurite toimimist, mis
aitavad säilitada ala soodsat seisundit? ei
Soodsa seisundi säilimiseks vajalike tegurite toimimist kavandatav
tegevus ei muuda. Säilib olemasolev olukord.
Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina
kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja
asustustihedust?
ei
Võtmeliikide tasakaalu ja levikut jms osas olukord ei muutu.
Teised indikaatorid: Kas projekt või kava võib:
Jah/ei
selgitus
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala
olemust määravates aspektides (nt toitainete
tasakaal), millest sõltub ala toimimine
elupaigana või ökosüsteemina?
ei Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda tänaseks välja
kujunenud Nõmme järve veerežiimi ega seisundit.
Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni
määravate seoste (nt pinnase ja vee või
taimede ja loomade vaheliste seoste)
dünaamikat?
ei Ala struktuuri/funktsiooni määravad seosed jäävad sarnasteks
olemasolevatele.
Mõjutada alal prognooside järgi või
eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi
(nagu näiteks veedünaamika või keemiline
koostis)?
ei Kavandatav tegevusega ei kaasne lisamõjusid juba mõjutatavatele
looduslikele muutustele.
Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide
pindala? ei Esmatähtsate elupaikade pindala ei vähene.
Vähendada esmatähtsate liikide arvukust? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.
Muuta esmatähtsate liikide vahelist
tasakaalu? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.
Vähendada ala mitmekesisust? ei Ala mitmekesisust kavandatav tegevus ei mõjuta
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada
asurkondade suurust või esmatähtsate liikide
vahelist tasakaalu või asustustihedust?
ei
Estonia kaevanduse mäeeraldise piires toimuv allmaakaevandamine
ei põhjusta asurkondade ega esmatähtsate liikide hea seisundi
halvenemist.
Põhjustada killustatust? ei Kavandatav tegevus leiab aset väljapool loodusala ja killustatust ei
tekita.
Põhjustada peamiste tunnuste (nt
puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased
üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
ei Mõju peamistele tunnustele kavandatava tegevusega ei muutu
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 94
Kurtna loodusala Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Kurtna
loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda
tänaseks välja kujunenud tehislikku, kuid stabiilset Nõmme järve veerežiimi seisundit ja
seetõttu ei ole kavandataval tegevusel täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju Nõmm e
järve seisundile. Jätkub olemasolev olukord.
Lähtudes ettevaatusprintsiibist on vajalik rakendada järgmisi mõju ennetavaid
leevendavaid meetmeid:
Jätkata AS Enefit Kaevandused tellitud valikuliste Kurtna järvede veetaseme
seiret väljatöötatud seirekava alusel.
Rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev
seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille alusel
on võimalik hinnata kaevandamise võimalikku mõju loodusala pinnase - ja
põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus
tuleks mõõta Kvaternaari veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles
seada hiljemalt kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmisel Nõmme
järvest 2,5 km kaugusele. Mäeeraldisele lähimad Kurtna loodusala koosseisu
kuuluvad järved on Linajärv ja Väike-Linajärv. Suuremad järved on kas
kaevandusvee äravoolust mõjutatud või omavahel kraavidega ühendatu d ja
seetõttu sobib pinnase- ja põhjavee seireks paremini just Linajärvede piirkond,
kuna nende järvede veetaset ei mõjuta muud faktorid peale meteoroloogiliste
tingimuste ja põhjavee seisundi.
Linajärve piirkonnas on olemas Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) põhjaveeseire
kaevud: Kvaternaari veekihti 17-23 m sügavuselt avav puurkaev nr 3870
(X=6570835,0; Y=702323,0) ja Ordoviitsiumi põhjaveekihti 26,1 - 45,4 m
sügavuselt avav puurkaev nr 3872 8 (X= 6570830,0; Y=702320,0 (L -EST)).
Kaevude seire 113 annab informatsiooni kaevanduse alanduslehtri ulatumisest
alale, kuid järvede seisundit mõjutavate ülemiste Kvaternaari veekihtide kohta
mitte.
Seetõttu on soovituslik rajada uus seirekaev või seirekaevude grupp
orienteeruvalt koordinaatidele X=6571222.2; Y=702015.2 (L -EST). Kuna enamik
loodusala järvedest toituvad eelkõige sademeveest ja Kvaternaari veekihtide
veest allikate näol ning järvepõhi ei lõiku aluspõhja kivimitesse, siis ei ole
põhjaveekihtide veetaseme seiramine vajalik. Piisab Kvaternaari veekihtide (sh
pinnaseveekihi) veetaseme mõõtmistest Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari
veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada enne
kaevandamise frondi jõudmist Nõmme järvele lähemale, kui 2,5 km. Rajatava
seirekaevu sügavus peaks olenevalt Kvaternaar i veekihtide sügavusest olema ca
10 m.
Vajalik on teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise uuring
enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused peaksid oluliselt
vähenema. Kehtiva vee erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena tuleb vasta v
uuring läbi viia 2018. aasta lõpuks.
Lisaks juhime tähelepanu, et Nõmme järv on aastaid olnud kaevandusvee sissevoolu
mõju all ja seetõttu on järve veerežiim - ja seisund tehislikud. Sellest tulenevalt ei ole järve
määratlemine loodusdirektiivi loodusliku elupaigatüübina ilmselt õigustatud. Kurtna
113 Keskkonnainfo seire, http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3708:pohjaveekogumite -seire-2016-a&catid=1340:pohjavee-seire-2016&Itemid=5842
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 95
maastikukaitseala kaitsekorralduskavas tuuakse välja, et järve esinduslikkust ega
looduskaitselist seisundit ei ole LoD elupaikade kriteeriumite järgi hinnatud. Leiame, et
põhjendatud on kaitsekorralduskavas toodud soovitus kontrollida Nõmme järve puhul LoD
elupaiga tüübimäärangut ja anda järvele seisundihinnang. Need tegevused on kaitseala
valitseja pädevuses. Ja kui Nõmme järve arvestamine Natura järvena ei ole põhjendatud,
siis kaitseala valitsejal soovitame algatada menetluse järve väljaarvamiseks Natura
objektide nimekirjast.
Keskkonnaamet on tellimas uuringut „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos
loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna
maastikukaitsealal”. Uuringu käigus koostatava hüdrogeoloogilise mudeli põhjal
kirjeldatakse muuhulgas ka Estonia kaevanduse mõju valitud Kurtna järvede
veetasemetele. Juhul kui nimetatud uuringu ja selle käigus teostatav hüdrogeoloogiline
modelleerimine näitab Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna järvede
veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse
täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded.
Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla
järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti
käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.
Jõuga loodusala
Võimalikud kaevandamise frondi ruumise edasiliikumisega kaasnevad mõjud seonduvad
põhjavee alandamisega seotud alanduslehtri tekkimisega piirkonnas. Pinnaveekogude
kaudu Jõuga loodusala kaevandusega seotud ei ole.
Jõuga loodusala ja Estonia kaevanduse mäeeraldise vahele jääb kirde-edela suunaline
Viivikonna rikkevöönd, mis käitub looduses vertikaalse veepidemena , eraldades sellisel
moel rikke erinevatele tiibadele jäävaid geoloogilisi keskkondasid hüdrogeoloogilises
mõttes eraldiseisvateks ja suhteliselt sõltumatuteks sektoriteks , mistõttu võib väita, et
Estonia kaevanduse mäeeraldisel toimuv kaevandamine ei ohusta Jõuga loodusala
järvede ega maismaakoosluste seisundit.
Jõuga loodusala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist illustreerib
joonis 7.15, mõju hindamine mõjualasse jäävatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud
tabelis 7.14.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 96
Joonis 7.15 Jõuga loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine vastavalt andmebaasile EELIS. Aluskaart: Maa-amet 2016
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 97
Tabel 7.14 Mõju hindamine Jõuga loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-
eesmärk Hinnang mõjule
Leevendavate
meetmete
rakendamise
vajadus
liiva-alade
vähetoitelised
järved (3110)
Elupaigatüüp on inventeeritud Estonia mäeeraldise piirist ca 1,8 km kaugusel Jõuga
loodusalal 3 järvena: Pesujärv, Liivjärv ja Linajärv. Tegemist on umbjärvedega, mis
toituvad sademetest. Põhjavee alandamise mõju ei ulatu järvedeni kuna Viivikonna
rikkevöönd paikneb järvede ja kaevandusala vahel. Kavandtaval tegevusel puudub
otsene kvalitatiivne ja kvantitatiivne mõju elupaigale.
puudub
vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised
järved (3140)
Elupaigatüüp on alal inventeeritud kahe järvena, mis asuvad Estonia kaevanduse
mäeeraldise piirist ca 1,2 km kaugusel: Pikkjärv ja Ümmargune järv. Põhjavee
alandamise mõju ei ulatu järvedeni kuna Viivikonna rikkevöönd paikneb järve ja
kaevandusala vahel Kavandtaval tegevusel puudub otsene ebasoodne kvalitatiivne
ja kvantitatiivne mõju elupaigale.
puudub
liigirikkad
madalsood (7230)
Elupaigatüüp on alal inventeeritud Estonia kaevanduse mäeeraldisest ca 1,3 km
kaugusel Kõnnu Pikkjärve kallastel. Kavandtaval tegevusel puudub otsene
ebasoodne kvalitatiivne ja kvantitatiivne mõju elupaigale.
puudub
Jõuga loodusala Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Jõuga
loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele.
Natura hindamise kokkuvõte
Lähtudes läbiviidud Natura hindamisest viiele Natura 2000 võrgustiku alale on tabelis
7.15 toodud kokkuvõtlikult mõju hindamise tulemused iga ala kohta ning rakendamist
vajavad leevendavad meetmed.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 98
Tabel 7.15 Natura 2000 aladele mõju hindamise kokkuvõtlik tabel
Kaitse-
eesmärk Mõjutatav keskkond Soovitused järgmisteks etappideks
Selisoo
loodusala
Võimalik ebasoodne mõju läbi veerežiimi muutuste,
täpsemalt põhjavee kunstliku alandamisega seotud
võimalik pinnavee alanemine. Mõju esinemine võimalik
kahele elupaigatüübile (7110* ja 3160).
Vajalik on rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:
Sulgeda Selisoo äärealade kuivenduskraavid. Kuivenduskraave ei ole rajatud kaevanduse tarbeks, Nende eesmärgiks
on olnud nõukogude aegne maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt vastuolus tänaste looduskaitse aluspõhimõtetega.
Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamine ei ole kuivenduskraavide jätkuval toimimisel võimalik,
olenemata põlevkivi allmaakaevandamisest piirkonnas. Kuna kraavitus ei ole rajatud kaevandamise tarbeks ja tänaseks
ei ole tõestatud kaevandamise ja kraavituse koosmõju veerežiimile, siis ei ole õiglane seada kaevandajale kohustust
kraavituse sulgemiseks. Kraavituse sulgemine peab toimuma kaitseala valitseja ja maaomaniku (RMK) ühisel
panustamisel.
Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt
200 m täiendavate meetmetega ala Selisoo loodusala välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevandamise frondi vahel, et
vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires.
Kui kaevandamise front nihkub kaitseala piirile lähemale kui 200 m, vältima läbi aluspõhja veekihtide maapinnale
ulatuvate kommunikatsioonide rajamist. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainult
vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini lähemale, kui 200 m jõudvasse
kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui täna toimuva Selisoo veetasemete seire tulemuste
analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari veetasemed seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust:
eelkõige sademed ja lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest, siis tuleb loodusala ja
kaevandamise vahelist täiendavate meetmete rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia minimaalselt 400 meetrini.
Sellisel juhul tuleb olemas olevad surfid ümber ehitada ja uued šurfid rajada selliselt, et põhjaveekihid oleksid isoleeritud.
Pinnaseveetaseme alanemise trend fikseeritakse kord aastas Keskkonnaametile esitatava veetasemete seire analüüsi
käigus. Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste meetoditega kindlaks teha.
Juhul kui tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamine on põhjendatud täiendavate meetmete rakendamise tsoonis,
tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala lähedusse
jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt.
Seirata Selisoo loodusalal kaevanduse naabrusse jääval alal raba pealispinna kõrgust Selisoo ida – ja põhjaosas viie
aastase perioodiga. Rabapinna muutuste selgitamisel on oluline fikseerida trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR)
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 99
Kaitse-
eesmärk Mõjutatav keskkond Soovitused järgmisteks etappideks
mõõdistamised piisava täpsusega. Oluline on tagada andmete võrreldavus ja seetõttu ei ole metoodika vahetamine täna
mõistlik.
Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa
andjale kord aastas. Seejärel hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle ja rakendab
vajadusel täiendavaid meetmeid.
- Täiendavate meetmete rakendamise tsooni suurendamine 200-lt meetrilt 400-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete
kogumise ja esitamise nõuded. - Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust kaevandamisluba
kehtetuks tunnistada. Lisaks konkreetsetele kaevandusega seotud leevendavate meetmete seadmisele on oluline välja tuua, et rabade elupaigatüübi soodsa seisundi säilimise seisukohalt on oluline loodusliku veerežiimi taastamine Selisoo idaküljel. Vastavad meetmed on seatud kehtivas kaitsekorralduskavas ja nende rakendamine on kaitseala valitseja pädevuses. Samas tuleb arvestada, et kaevandamise mõju on ajutine. Estonia mäeeraldise aktiivne põlevkivivaru väljatakse ca 15. aastaga, põlevkivivaru ammendumise järgselt mäetööde lõpetamisel hakkab põhjavee tase taastuma ja jõuab kaevandamiseelsele lähedasele tasemele. Täna jääb Selisoos kaevandamisest tulenev võimalik keskkonnamõju soo pinnaseveerežiimile oluliselt väiksemaks, kui olemasolevate kuivenduskraavide mõju.
Muraka
loodusala
Võimalik ebasoodne mõju läbi veerežiimi muutuste,
täpsemalt põhjavee kunstliku alandamisega seotud
võimalik pinnavee alanemine. Mõju esinemine võimalik
eeskätt lähimatele elupaikadele (7110* ja 9010*).
Vajalik on rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:
Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel valdavalt 300 m laiust puhvertsooni, mille piires
põlevkivi kaevandamist ei toimu. 300 m laiuse puhvertsooni rakendamise soovitusel on aluseks võetud rakendusuuringu 114 115tulemused. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib
puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280 – 320 m, arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse
ette viie aastase perioodiga. Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde arengukava saadetakse loa andjale
teadmiseks üks kord aastas.
500 m tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus kõik puuraugud rajatakse veekihte isoleerivana.
Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude grupp ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on
võimalik hinnata kaevandamise mõju loodusala veerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus
tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide (pinnaseveekiht, ja sooalune veekiht) veetaset minimaalselt kord kuus. Aluspõhjaliste
114 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. jt. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts. Tartu, 2015 115 Põlevkivi kaevandamisvõimaluste eksperthinnang Ahtme kaevevälja lõunaosas. Kattai, V. Tallinn 2010
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 100
Kaitse-
eesmärk Mõjutatav keskkond Soovitused järgmisteks etappideks
veekihtide veetasemete muutuste mõju hindamine Muraka raba veerežiimile eeldab pikaajalist seiret (seirekava on
kirjeldatud ptk-s 8.2.2).
Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmist Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele, et
saada piisavalt head seireandmed hindamaks kaevandamisega kaasneva veealanduse mõju Muraka loodusalale.
Seiretulemuste analüüs ja hinnang Muraka loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas.
Seiretulemuste analüüsil tuleb võrrelda pinnaseveetaseme andmeid sademehulkadega ning statistiliselt ära näidata
korrelatsioon. Kui veetaseme muutused ei korreleeru piirkonna sademete hulkadega, siis tuleb hinnata langustrendi
olulisust. Seejärel hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja rakendab vajadusel
täiendavaid meetmeid:
- Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete
kogumise ja esitamise nõuded;
- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust kaevandamisloa tingimusi
muuta.
Samas tuleb arvestada, et kaevandamise mõju on ajutine. Estonia mäeeraldise aktiivne põlevkivivaru väljatakse ca 15 aastaga,
põlevkivivaru ammendumise järgselt mäetööde lõpetamisel hakkab põhjavee tase taastuma ja jõuab kaevandamiseelsele
lähedasele tasemele.
Muraka linnuala
Otsene ebasoodne mõju Muraka linnualale ja selle
kaitse-eesmärkidele puudub, kaudne mõju võib ilmneda
läbi elupaigamuutuste
Linnuala on võimaliku mõjuala piirkonnas kattuv Selisoo ja Muraka loodusaladega. Lindude elupaikade soodsa seisundi säilimiseks
rakendatavad meetmed on toodud Selisoo ja Muraka loodusalade juures. Linnustikuspetsiifiliste lisameetmete rakendamine ei ole
vajalik.
Kurtna loodusala
Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda
tänaseks välja kujunenud olukorda loodusalal, mistõttu
võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub
ebasoodne mõju Kurtna loodusalale ja selle kaitse-
eesmärkidele.
Vajalik on rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:
Jätkata AS Enefit Kaevandused tellitud valikuliste Kurtna järvede veetaseme seiret väljatöötatud seirekava alusel.
Rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev seirekaev (seirekaevude grupp) Kurtna
loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandamise mõju loodusala
pinnase- ja põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari
veekihtide (pinnaseveekiht, ja sooalune veekiht) veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada hiljemalt
kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmisel Kurtna loodusalal asuvale Nõmme järvele lähemale, kui 2,5 km.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 101
Kaitse-
eesmärk Mõjutatav keskkond Soovitused järgmisteks etappideks
Vajalik on teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise uuring enne, kui Nõmme järve suunatava
kaevandusvee kogused mingil põhjusel (kaevanduse sulgemine, kaevandamise lõpetamine piirkonnas) peaksid oluliselt
vähenema. Vee erikasutusloa kohustusena peab vastav uuring valmima hiljemalt 2018. aasta lõpuks.
Juhul kui uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme
kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab
Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja
vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui
seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks
lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste
muutmiseks.
Jõuga loodusala
Käesoleva KMH-ga kavandatav tegevus ei oma
ebasoodsat mõju loodusalale ega selle kaitse-
eesmärkidele
Leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 102
7.6. KUMULATIIVNE MÕJU
Mastaapse kaevandustegevuse puhul on oluline arvestada erinevate tegevuste
koosmõju. Piirkonnas on täna mitu aktiivset põlevkivikaevandust – Estonia kaevandus,
mille kaudu väljatakse Ahtme II põlevkivikarjääri jääkvaru ning Ojamaa
põlevkivikaevandus, mille kaudu väljatakse täna ka Sompa kaevanduse jääkvaru. Lisaks
toimub põlevkivi kaevandamine kõigis Narva karjääri kaeveväljades, Põhja-Kiviõli
karjääris ning Sirgala karjääri lõunaosas. Suhteliselt kompaktselt väikesel alal ja
erinevates kaevandustes toimuvad tegevused võivad teatud tingimus tel koosmõjus
ületada keskkonna taluvuse piire. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse piirkonna
erinevate kaevanduste tegevusega ja võimalike keskkonnakvaliteeti mõjutavate
häiringute mõju kumuleerumisega.
Eesti põlevkivimaardla piires toimub põlevkivi kaevandamine mitmes allmaakaevanduses
ja kaeveväljadel, kuid enamik aktiivseid kaevealasid jäävad Estonia kaevandusest ja
sellega piirnevatest Natura aladest eemale ning nende tegevuste võimaliku kumuleeruva
keskkonnamõju käsitlemine ei ole asjakohane.
Käesoleva KMH objektiks olevaid Natura alasid võivad lisaks Estonia kaevandusele
mõjutada Ojamaa kaevandus ja Narva karjääri kaeveväljadel toimuv kaevandamine.
Teised kaevandused jäävad Natura aladest piisavalt eemale, et nende tegevus Estonia
kaevandusega kumuleeruvana ei ole oluline.
Selisoo loodusala
Selisoo seisundit teised Eesti põlevkivimaardla kaevandused ja karjäärid ei ohusta ja
mõjude kumuleerumine ei ole ohuks.
Loodusala seisundile on ohuks Selisoo ääraladele nõukogude perioodil rajatud
kuivenduskraavid, mis omavad selgelt mõju soo äärealade veerežiimile. Ohuks on
olemasolevate kuivenduskraavide ja allmaakaevanduse veealandusest
pinnaseveerežiimi muutuste kumuleerumine, mille tagajärjel võib soo äärala de
kuivendamine veel kiireneda. Täna ei ole fikseeritud kaevandamisega kaasneva põhjavee
alandamise mõju Selisoo pinnaseveerežiimile, küll aga on ilmne kuivenduskraavide mõju
pinnasevee režiimile. Ehkki olemasolev kraavitus on osaliselt kinni kasvanud, on sellel
oluline roll madalsoo kuivendamisel ja tänaseid looduskaiste põhimõtteid järgides tuleks
olemasolev kuivenduskraavide võrgustik Selisoo loodusala piires sulgeda. Võimalik
kaevanduse veealandusest tingitud pinnaseveetaseme langus võib omakorda põhjustada
koosmõju olemasoleva kraavitusega.
Muraka loodusala
Muraka loodusala veerežiimi ohustavad üheaegselt Estonia ja Ojamaa kaevandus, mis
mõlemad liiguvad looduala suunas – Estonia kaevandus idast ja kirdest ja Ojamaa
kaevandus põhjast.
Ojamaa kaevandus teostab kaevandamisloaga seatud kohustusena põhjaveetaseme
seiret Muraka loodusala põhjapiiril ja käesolevas KMH-s on soovitusena toodud Muraka
loodusalale automaatseiresüsteemi üles seadmise vajadus Estonia kaevanduse
lähenemisel loodusalale. Kuna Ojamaa mäeeraldis jääb Ratva rabast >2,3 km kaugusele,
siis ei ole Ojamaa kaevanduse veealanduse mõju otseseks ohuks Muraka rabale, kuid
siinkohal on oluline arvestada, et Estonia kaevandus liigub 300 m puhvertsooni
rakendamisel rabale oluliselt lähemale ja kahe kaevanduse alanduslehtrite liitumine on
vägagi tõenäoline.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 103
Võimaliku olulise keskkonnamõju avaldumisest annab märku olemasolev Ojamaa
põhjaveeseire süsteem ja rajatav Estonia kaevanduse Muraka loodusala
automaatseiresüsteem. Võimaliku soo pinnaseveetaseme languse korral tuleb loa andjal
rakendada rangemaid meetmeid (sh õigus kaevandamisluba kehtestuks tunnistada).
Vähesel määral võib Muraka loodusala seisundit täiendavavalt mõjutada lisaks
loodusalast välja jäävad, kuid selle vahetul piirialal olevad kuivenduskraavid.
Kurtna loodusala
Veel üheks võimalikuks keskkonnamõjude kumuleerumise alaks on Kurtna loodusala,
mille koosseisu jäävatest järvedest on mõned piirkonnas toimuvast tööstustegevusest
oluliselt mõjutatud. Veel mõni aasta tagasi suunati lisaks Estonia kaevanduse
kaevandusveele Raudi kanali kaudu Nõmme järve ka Viru kaevanduse kaevandusveed,
kuid 2013. aastast Viru kaevanduses põlevkivi kaevandamist ei toimu ja sealt
kaevandusvett täna välja ei pumbata. Kurtna järvede veetase on valdavalt mõjutatud
kaevandusvee äravoolust, aga ka veetasemete sõltuvust veealandusest ei saa täielikult
välistada. Võimalikuks alanduslehtri kumuleerumise ohuks tuleb lugeda Narva karjääri
kaeveväljasid, kuid enam kui 5 km distants mäeeraldiste vahel on piisavaks puhvriks ja
alanduslehtrite mõju kumuleerumine ei ole tegelikult probleemiks. Lisaks seiratakse
Narva karjääri kaevandamisloa kohustusena valikuliste Kurtna järvede veetaset.
Jätkuvaks ohuks on Vasavere veehaarde negatiivne mõju lähikonna järvedele, seda eriti
juhul kui tulevikus on vajadus suurendada veevõttu Vasavere veehaardest. Looduskaitse
seisukohast tuleb seda vältida, kuid sotsiaalmajanduslikel põhjustel võib surve veevõttu
suurendamiseks taas üles kerkida. Vältida tuleb ka liiva kaevandamise laiendamist
Pannjärve karjäärist 116.
Joonis 7.16 Eesti põlevkivimaardla ja varude liikide paiknemine ning aktiivne põlevkivikaevandamine Ida-Virumaal. Väljavõte Maa-ameti maardlate kaardirakendusest
116 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. AS Maves ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 15/1416. Tallinn 2015
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 104
8. REAALSETE ALTERNATIIVIDE HINDAMINE,
LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE
VAJADUS
8.1. REAALSETE ALTERNATIIVIDE HINDAMINE
KMH aruande järeldusena on soodsam alternatiiv põhialternatiiv ehk alternatiiv 1, mis
rakendub negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmetega. Aktiivse põlevkivi
tarbevaru väljamine olemasoleva kaevanduse kaudu on keskkonnamõjude seisukohast
soodsaim lahendus, kuna kaevanduse tööstusterritoorium jääb Natura aladest kaugele ja
kaevandamise front edasiliikumine mäeeraldise piires ei põhjusta leevendavate
meetmete rakendamisel ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna Natura aladele, nende
kaitse-eesmärkide saavutamisele ega alade terviklikkusele.
KMH aruandes on hinnatud tegevusega kaasneva keskkonnamõju avaldumist Estonia
Kaevanduse mäeeraldise maavaru ammendamiseni. Leevendavate meetmete
rakendamisel on soodsaimaks lahenduseks olemasoleva maavara kaevandamisloa
KMIN-054 pikendamist perspektiiviga, mil maavaru mäeeraldisel täielikult
ammendatakse.
0-alternatiivi, ehk kaevandusloa pikendamata jätmisel seiskuks kaevandustegevus
Estonia kaevanduses, mis seaks tõsisesse ohtu Eesti energiasektori varustuskindluse
põlevkiviga. Alternatiivsetest allikatest energia saamine on samuti seotud
keskkonnakasutusega, olgu see uute põlevkivikaevanduste avamine, tuuleparkide
rajamine või hüdroelektrijaamade ehitus, nagu ka sisse ostetava elektrienergia tootmine.
8.2. KESKKONNAMEETMED
8.2.1. LEEVENDAVAD MEETMED
Siinkohal on koondatud leevendavad meetmed, mille rakendamine on vajalik pinna - ja
põhjavee mõjude tuvastamiseks ning minimeerimiseks ning Natura 2000 võrgustiku alade
soodsa seisundi säilitamiseks:
Sulgeda Selisoo äärealade kuivenduskraavid. Kuivenduskraave ei ole rajatud
kaevanduse tarbeks, Nende eesmärgiks on olnud nõukogude aegne
maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt vastuolus tänaste looduskaitse
aluspõhimõtetega. Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamine ei
ole kuivenduskraavide jätkuval toimimisel võimalik, olenemata põlevkivi
allmaakaevandamisest piirkonnas. Kuna kraavitus ei ole rajatud kaevandamise
tarbeks ja tänaseks ei ole tõestatud kaevandamise ja kraavituse koosmõju
veerežiimile, siis ei ole õiglane seada kaevandajale kohustust kraavituse
sulgemiseks. Kraavituse sulgemine peab toimuma kaitseala valitseja ja
maaomaniku (RMK) ühisel panustamisel;
Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal
põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate
meetmete rakendamise ala Selisoo loodusala välispiiri ja Estonia kaevanduse
kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires;
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 105
Kui kaevandamise front nihkub Selisoo kaitseala piirile lähemale kui 200 m
tuleb vältida läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate
kommunikatsioonide rajamist. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude
rajamisel tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest
isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb
elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui täna toimuva Selisoo
veetasemete seire tulemuste analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari veetasemed
seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust: eelkõige
sademed ja lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest,
siis tuleb loodusala ja kaevandamise frondi vahelist täiendavate meetmete
rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia minimaalselt 400 meetrini. Sellisel
juhul tuleb olemas olevad šurfid ümber ehi tada ja uued šurfid rajada selliselt,
et põhjaveekihid oleksid isoleeritud. Pinnaseveetaseme trend fikseeritakse
kord aastas Keskkonnaametile esitatava veetasemete seire analüüsi käigus.
Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste meetoditega kindlaks teha ;
Seirama Selisoo loodusalal kaevanduse naabrusse jääval alal raba pealispinna
kõrgust Selisoo ida- ja põhjaosas viie aastase perioodiga, mil
kaevandustegevus on soole kõige lähemal. Rabapinna muutuste selgitamisel
on oluline fikseerida trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR) mõõdistamised
piisava täpsusega. Oluline on tagada andmete võrreldavus ja seetõttu ei ole
metoodika vahetamine täna mõistlik.
Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo
loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seejärel
hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle
ja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid.
Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel valdavalt
300 m laiust puhvertsooni, mille piires põlevkivi kaevandamist ei toimu.
Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde
otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280
– 320 m, arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse ette
viie aastase perioodiga. Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde
arengukava saadetakse loa andjale teadmiseks üks kord aastas.
500 m tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus kõik puuraugud ja
šahtid rajatakse veekihte isoleerivana.
Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude rühm ning
seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse
mõju loodusala veerežiimile mäetööde lähenemisel loodusalale.
Seirekaevudes tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide (pinnaseveekiht, ja
sooalune veekiht) veetaset kord päevas.
Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmist
Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele, et saada piisavalt head seireandmed
hindamaks kaevandustegevusega kaasneva veealanduse mõju Muraka
loodusalale.
Seiretulemuste analüüs ja hinnang Muraka loodusalale avalduva mõju kohta
tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seiretulemuste analüüsil tuleb võrrelda
pinnaseveetaseme andmeid sademehulkadega ning statistiliselt ära näidata
korrelatsioon. Kui veetaseme muutused ei korreleeru piirkonna sademete
hulkadega, siis tuleb hinnata langustrendi olulisust. Seejärel hindab loa andja
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 106
kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja rakendab vajadusel
täiendavaid meetmeid: - Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi
täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded;
- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust kaevandamisluba kehtetuks tunnistada.
Lähtudes ettevaatusprintsiibist, on vajalik jätkata AS Enefit Kaevandused
tellitud valikuliste Kurtna järvede veetaseme seiret väljatöötatud seirekava
alusel.
Samuti on vajalik teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise
uuring enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused mingil
põhjusel (kaevanduse sulgemine, kaevandustegevuse lõpetamine piirkonnas)
peaksid oluliselt vähenema;
Rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev
seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille
alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju loodusala pinnase- ja
põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Ehkki Kurtna
loodusala jääb Estonia mäeeraldisest lähimas punktis enam, kui 1,4 km
kaugusele, siis piirkonnas esineb tugev karstumine ja sellest ting itult
intensiivsem põhjavee liikumine. Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihi
veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada enne kaevandamise
frondi (kambriploki tööde) jõudmist Kurtna loodusalal asuvale Nõmme järvele
lähemale, kui 2,5 km.
Vajalik on teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise uuring
enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused peaksid oluliselt
vähenema. Kehtiva vee erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena tuleb vastav
uuring läbi viia 2018. aasta lõpuks.
Juhul kui uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos
loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku
määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline
modelleerimine näitab Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna
järvede veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel
esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete
kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et
kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede
ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud
projekti käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.
8.2.2. KESKKONNASEIRE KAVA JA SOOVITUSED SEIRE TEOSTAMISEKS
Keskkonnamõju hindamise aruande tulemusena koostatakse arendajale soovituslik
omaseireprogramm kaevandustegevuse edasiliikumise mõjude hindamiseks.
Selisoo seirekava
Selisoo on üks põhjalikumalt uuritud rabasid Eestis ja edasine kaevandustegevuse mõju
hindamine soo seisundile on oluliseks materjaliks, mille alusel on võimalik teha mitmeid
järeldusi ja ettepanekuid analoogsete situatsioonide lahendamiseks tulevikus.
Selisoo alal on välja töötatud toimiv pinnase ja põhjaveeseire kava. Oluline on toimivat
veetasemete seiret samadel tingimustel jätkata eesmärgiga saada võimalikult pikk
andmerida, mille alusel on võimalik kaevanduse mõjusid hinnata.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 107
Taimestiku hea seisundi tagamiseks on kriitiline säilitada soopealne (tubalasundiga
seotud) pinnaseveetase, mis saab olla olulise mõju hindamise aluseks. Kaevandamisest
tingitud keskkonnamõju väljaselgitamisel ei saa pinnaseveetaseme absoluutne kõikumine
olla kriteeriumiks, kuna senised pinnasevee seiretulemused näitavad >1,5 m veetaseme
sesoonset kõikumist, mis on senise seireperioodi vältel hästi korreleerunud sademete
hulgaga. Olulise veetaseme languse saab fikseerida statistiliselt, mil ilmneb veetaseme
languse trend, mis ei korreleeru meteoroloogiliste näitajatega (eelkõige sademete hulk ja
lume sulgemine). Kui veetaseme languse trend on statistiliselt oluline, siis tuleb
rakendada karmimaid piiranguid. Arendajal on täna kohustus pinnase- ja põhjaveetaset
seirata ja tegevust on oluline jätkata ka maavara kaevandamisloa pikendamisel.
Kaevandaja esitab Keskkonnaametile seiretulemused kord kvartalis ja aastas korra
esitatakse seiretulemuste analüüs, mis käsitleb muuhulgas veetasemete korrelatsiooni
meteoroloogiliste andmetega. Seega Kaevanduse mõju Selisoole monitooritakse pidevalt
ja olulise veetaseme languse ilmnemisel on loa andjal võimalus kaevandamine Selisoo
piirkonnas peatada või seada rangemaid piiranguid. Selisoo veetasemete seiret viib läbi
Tartu Ülikooli Ökoloogia-ja Maateaduste instituudi Geoloogia osakonna töögrupp M.
Kohvi juhtimisel.
Selisoo seirega tuleb jätkata vähemalt kuni kaevanduse sulgemiseni, kuid täiendava seire
seadmine ei anna enam olulist tulemust, kuna veealanduse maksimaalsed piirid Selisoo
profiilis on tänaseks saavutatud.
Muraka raba seirekava
Muraka raba äärealal teostab OÜ VKG Kaevandused tellimusel põhjaveeseiret OÜ Eesti
Geoloogiakeskus. Põhjavee tasemeseire andmed on pideva aegreana olemas 2005.
aastast. Seiret viikse läbi seirepuurkaevudega ning kõigis kaevudes mõõdetakse
Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekihtide veetaset. Enefit Kaevandused AS -il täna Muraka
rabas seirekohustust ja seiresüsteemi üles seatud ei ole.
Kui täna jääb Estonia kaevanduse kaevandamise front Muraka loodusalast ca 1,6 km
kaugusele, siis Estonia kaevanduse mäetööde arengukava kohaselt liigutakse
mäetöödega Muraka raba suunas ja 2020. aastaks on kaevandamise front Muraka
loodusala piirist ca 250 m kaugusel.
Kuna mäetööde arengukava kohaselt liigutakse kaevetöödega selgelt Muraka raba
suunas, siis tuleb rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude grupp
ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju
loodusala veerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale (nii Nabala-Rakvere
kui Keila-Kukruse veekihi tasemete seiramiseks). Seire tuleb üles seada kaevandamise
frondi (kambriploki tööde) jõudmisel loodusala piirile lähemale, kui 0,8 km . See tagab
seiremõõtmiste automaatseire kestvuseks vähemalt 3 aastat , enne, kui kaevandamise
front seirepunkti piirkonda jõuab. Seiresüsteem tuleb rajada automaatmõõtmistel põhinev
(sagedusega minimaalselt 8h) ja mõõta tuleb Kvaternaari veekihtide (sooalune veekiht ja
turbalasundiga seotud pinnaseveekiht) veetaset kord päevas, analoogselt toimivale
Selisoo veeseire süsteemile. See tagab seiretulemuste võrreldavuse. Selisoo ja Muraka
raba veetasemete seiret on põhjalikult analüüsitud aruandes: „Ratva raba
hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine“ 117 . Soovituslik Muraka
raba pinnase- ja põhjaveeseirekaevude grupp (vähemalt kolm seirepunkti) tuleb rajada
Ratva raba kirdepiirile, koordinaatidele X=6570125.5; Y=685682.9 (L-EST).
117 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 108
Kurtna järvestiku seirekava
Kurtna loodusalal viiakse läbi valikuliste Kurtna järvestiku järvede veetaseme ja –
kvaliteedi seiret. Narva Karjääris kaevandamiseks väljastatud maavara
kaevandamislubade alusel toimub täna valikulistes Kurtna järvestiku järvedes AS Enefit
Kaevandused poolt tellitud järvede veetasemete ja kvaliteedi sei re.
Kurtna MKA-l on 2015. aastal KIK-i rahastusel alustatud valikuliste järvede veetasemete
pideva seirega. Seire on vajalik, et saada ühtse meetodiga mõõdetud veetasemete
pikaajaline vaatlusrida, mis on aluseks hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimiseks,
hüdrogeoloogilise püsimudeli koostamiseks ning selle edaspidiseks korrigeerimiseks.
Pinnaveetaseme ja –kvaliteedi seiret tuleb pideva andmerea saamiseks samadel
tingimustel jätkata.
Estonia mäeeraldise veealanduse ulatus ja põhjaveetaseme languse võimalik m õju ei ole
praeguste teadaolevate andmete alusel avaldanud mõju Kurtna loodusalale ja selle
järvedele. Kuigi Estonia mäeeraldis jääb Kurtna loodusalast enam, kui 1,4 km kaugusele,
on mäeeraldise idaserva ja loodusala vaheline ala tugevalt karstunud ja sealne põhjavee
liikumine on intensiivne. Seetõttu võib Estonia kaevanduse mäeeraldise alal toimuva
kaevandustegevuse jaoks tekitatud põhjaveetaseme alandus ulatuda kaugemale ida
suunas ja rakendada täiendavaid meetmeid.
Võimaliku kaevandamisest tingitud veealanduse mõju väljaselgitamiseks Kurtna
loodusala järvedele tuleks rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks
sobiv olemasolev seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem,
mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju loodusala pinnase- ja
põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale.
Mäeeraldisele lähimad Kurtna loodusala koosseisu kuuluvad järved on Linajärv ja Väike -
Linajärv. Suuremad järved on kas kaevandusvee äravoolust mõjutatud võ i omavahel
kraavidega ühendatud ja seetõttu sobib pinnase- ja põhjavee seireks paremini just
Linajärvede piirkond, kuna nende järvede veetaset ei mõjuta muud faktorid peale
meteoroloogiliste tingimuste ja põhjavee seisundi. Linajärve piirkonnas on olemas E esti
Geoloogiakeskuse (EGK) põhjaveeseire kaevud: Kvaternaari veekihti 17 -23 m sügavuselt
avav puurkaev nr 3870 (X=6570835,0; Y=702323,0) ja Ordoviitsiumi põhjaveekihti 26,1 -
45,4 m sügavuselt avav puurkaev nr 3872 8 (X= 6570830,0; Y=702320,0 (L -EST)).
Kaevude seire annab informatsiooni kaevanduse alanduslehtri ulatumisest alale, kuid
järvede seisundit mõjutavate ülemiste Kvaternaari veekihtide kohta mitte.
Seetõttu on soovituslik rajada uus seirekaev või seirekaevude grupp orienteeruvalt
koordinaatidele X=6571222.2; Y=702015.2 (L-EST). Kuna enamik loodusala järvedest
toituvad eelkõige sademeveest ja Kvaternaari veekihtide veest allikate näol ning
järvepõhi ei lõiku aluspõhja kivimitesse, siis ei ole põhjaveekihtide veetaseme seiramine
vajalik. Piisab Kvaternaari veekihtide (sh pinnaseveekihi) veetaseme mõõtmistest
Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Seire
tuleb üles seada enne kaevandamise frondi jõudmist Nõmme järvele lähemale, kui 2,5
km. Rajatava seirekaevu sügavus peaks olenevalt Kvaternaari veekihtide sügavusest
olema ca 10 m.
Meetmete kokkuvõtteks:
Estonia Kaevanduse mäeeraldise aktiivne tarbevaru on mõistlik optimaalse ajaga väljata
ning kaevandus sulgeda. Mäetööde lõpetamise järgselt hakkavad kaeveõõned ja
kaevanduse kohal olev katend täituma põhjaveega kuni kaevandamiseelsele lähedasele
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 109
tasemele. Kirjeldatud protsessi järel kaob kaevanduse veealanduse võimalik mõju
looduskeskkonnale. Seega on mõistlik pikendada kehtivat maavara kaevandamisluba
perioodiks, mis võimaldab aktiivse tarbevaru mäeeraldise piires lõplikult väljata.
8.3. PÕLEVKIVI KAEVANDAMISE PROBLEEMKOHAD JA
LISAUURINGUTE VAJADUS
Probleemkohad
Ligi kolmandik Ida-Virumaa territooriumist on looduskaitse all ja mitmeid neid asuvad
mäeeraldistel ja nende lähialal. Maavara kasutuselevõtul on vajalik arvestada kaitstavate
loodusobjektide, s.h Natura 2000 alade, paiknemisega ja seal esinevate kaitseväärtuste
elupaigatingimuste tagamine. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ mõju
hindamis aruande kohaselt peab all-maakaevandamise loa saamiseks olema tõestatud,
et saab kaevandada ilma looduskaitseobjekti kahjustamata. Kui kaitseala ohustamine
pole välistatud, rakendatakse enamasti ettevaatusprintsiipi.
Käesolevas töös on rakendatud ettevaatusprintsiipi ning seatud tingimuseks, et Muraka
loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel tuleb rakendada valdavalt 300 m laiust
puhvertsooni, mille piires põlevkivi kaevandamist ei toimu. 300 m laiuse puhvertsooni
rakendamise soovitusel on aluseks võetud rakendusuuringu tulemused ning 500 m
tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus kõik puuraugud rajatakse veekihte
isoleerivana. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde
otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280 – 320 m,
arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse ette viie aastase
perioodiga. Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde arengukava saadetakse loa
andjale teadmiseks üks kord aastas.
Nimetatud meede tagab looduskaitstavate objektide kaitse -eesmärkide tagamise kuid on
arvestatav põlevkivivaru kadu nii Selisoo kui Muraka mäeeraldisete alal ning EK on teinud
varude avamiseks juba ulatuslike kulusid.
Lisauuringute vajadus
Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi kohaselt tuuakse KMH aruandes välja
kitsaskohad, kus tänase seisuga või tulevikus on keskkonnamõju hindamiseks,
kaevandamise ruumilisest mustrist lähtuvalt, vaja teostada lisauuringuid.
Natura alade, eelkõige soode (Muraka loodusala ja Selisoo loodusala) hea seisundi
tagamiseks on kriitiline tagada pinnaseveerežiimi stabiilsus. Tänaseks on olemas
kaasaegne automaatseiresüsteem hindamaks Selisoo veetasemeid ja pidevalt lakuvad
uued andmed soo veetasemete kohta. Arvestades asjaolu, et mäetöödega liigutakse
Muraka loodusala suunas, on hädavajalik seada üles analoogne seiresüsteem Muraka
loodusala soo veetasemete seiramiseks.
Selisoo ja Muraka raba on Eestis ühed enim uuritud ökosüsteemid ja nende seisundi ning
muutuste hindamiseks on tänaseks olemas mitmeid andmeridasid. Loodusalade seisundi
pidev jälgimine on oluline, kuid täna ei ole vajadust lisauuringute teostamiseks aladel,
mille kohta on varasemate uuringute käigus kogutud üsna detailsed kirjeldused.
Teiseks Estonia Kaevanduse probleemkohaks on Kurtna loodusala, mille piiresse jäävaid
üksikuid järvesid kaevandusvee äravool otseselt mõjutab. Suurimaks ohuks on hinnatud
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 110
kaevandusvee eesvooluks oleva Nõmme järve sulfaatide redutseerumist. Hapniku
defitsiit võib viia sulfaatiooni (SO4-) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-elustikule
(eelkõige kaladele) toksiline ühend divesiniksulfiid (H 2S). Divesiniksulfiidi
kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse talletunud fosfori taasleostumist
vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide redutseerumist.
Tagajärjeks on järve ökoloogilise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire eutrofeerumine.
Nõmme järve enesereostusohu väljaselgitamiseks on Enefit Kaevandused AS -ile kehtiva
vee erikasutusloaga seatud kohustus tellida kirjeldatud probleemi käsitlev uuring.
Lisaks tuleb potentsiaalseks ohuks Kurtna loodusala järvedele pidada ka Estonia
kaevanduse veekõrvaldusest tingitud põhjavee alanduslehtrit, mis võib halvemal juhul
mõjutada üksikute Kurtna järvede toitumist. Alanduslehtri võimaliku mõju
väljaselgitamiseks on käesolevas KMH aruandes soovitatud seada üles Kvaternaari
veetasemete seire Kurtna Linajärvede piirkonda.
Lisauuringuid Natura aladele käesoleva hindamisprotsessis avalduva keskkonnamõju
väljaselgitamiseks pole tänases olukorras vaja teha. Oluline on tagada pidev põhja - ja
pinnaseveetasemete seire tundlike ökosüsteemide alal ja veekvaliteedi seire
kaevandusvee eesvooluks olevas Nõmme järves.
Keskkonnaamet on tellimas uuringut „Hüdrogeoloogiline ja l imnoloogiline uuring koos
loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna
maastikukaitsealal”. Uuringu käigus koostatava hüdrogeoloogilise mudeli põhjal
kirjeldatakse muuhulgas ka Estonia kaevanduse mõju valitud Kurtna j ärvede
veetasemetele. Juhul kui nimetatud uuringu ja selle käigus teostatav hüdrogeoloogiline
modelleerimine näitab Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna järvede
veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sell esse
täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded.
Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla
järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud proje kti
käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 111
9. KMH OSAPOOLED JA ÜLEVAADE
AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST
Järgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva KMH osapooltest, KMH
protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigip iiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole
ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultatsioone ei olnud vajadust pidada.
9.1. KMH OSAPOOLED
Otsustaja
Keskkonnaministeerium (kuni 1. jaanuar 2017)
Narva mnt 7a
15172 Tallinn
Kontaktisik: Kaur Kõue
e-post: [email protected]
Telefon: 626 2868
Uus MaaPS jõustus 1. jaanuaril 2017. Seaduse § 26 kohaselt annab üldgeoloogilise
uurimistöö loa ja uuringuloa Keskkonnaamet, § 48 kohaselt annab kaevandamisloa
Keskkonnaamet. Seega on loa andjaks Keskkonnaamet.
Keskkonnaameti Põhja regioon (alates 1. jaanuar 2017)
Ida-Virumaa (Jõhvi kontor)
Tel 332 4401
Faks 332 4403
E-post [email protected]
Pargi 15, 41537 Jõhvi
Kontaktisik: Rein Urman
e-post: [email protected]
Telefon: 674 4816
Arendaja
Enefit Kaevandused AS
Jaama 10
41533, Jõhvi
Kontaktisik: Evelin Krekker
e-post: [email protected]
Telefon: 336 5554, 520 5916
Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (aadress: Raekoja plats 8, 51004
Tartu; Lennuki 22, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on toodud tabelis 6.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 112
Tabel 9.1 KMH ekspertrühma liikmed
Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
Riin Kutsar
Projektijuht, KMH juhtekspert (litsents KMH00131)- mõju maastikule ja maakasutusele, mõju kultuuripärandile, lõhn, jäätmeteke.
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)
Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura 2000 hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon, projektijuhtimine
Tõnis Kattel
Geoloogia ja mäetööde ekspert. Diplomeeritud mäeinsener V (kutsetunnistus nr 094674)
Haridus: tehnikateadused (MSc)
Töökogemus: enam, kui 12 aastane mäenduse alane töökogemus. Vastutav mäeinsener, maavara kaevandamisloa taotluste, kaevandamisjäätmekavade, kaevandamise kohustusliku dokumentatsiooni, korrastamisprojektide koostamine, selle korraldamine ja juhendamine, geoloogiliste uuringute korraldamine
Meelis Kask Hüdrobioloog. Vee-elustiku ekspert
Haridus: Rakendushüdrobioloogia (MSc)
Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust vee-elustiku uuringutes. Kalavarude hindamine, välitööde kogemus, vee-elustiku konsultatsioonid, kalastiku seisundi eksperthinnangud
Kaile Peet
Ekspert (zooloog)- mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustikule, loomastikule
Haridus: zooloogia (BSc)
Töökogemus: Enam, kui 6 aastat töökogemust keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised.
Ülle Jõgar Botaanik. Taimestiku ekspert
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (PhD)
Töökogemus: 10 aastat taimkatte ülevaadete koostamise, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnaekspertiiside koostamise töökogemust
Tõnn Tuvikene Ekspert (vee-ekspert) - mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.
Haridus: Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia (MSc)
Töökogemus: 5 aastat töökogemust geoloogia ja sedimentoloogia alal. 3 aastat töökogemust keskkonnamõjude hindamise valdkonnas. Pinna- ja põhjavee keskkonnakonsultatsioonid.
Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)
Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 113
9.2. KMH PROTSESS JA AVALIKKUSE KAASAMINE
9.2.1. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD
KeHJS- i §201 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande
avalikustamist KMH aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt
asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju
hindamise aruande.
Arendaja esitas Keskkonnaametile oma 17.04.2017. aasta kirjaga nr
EP-KES-1.01/287-32 KMH aruande eelnõu asjaomastelt asutustelt seisukohtade
küsimiseks.
Keskkonnaamet edastas oma 21.04.2017. aasta kirjaga nr 6-3/17/1022-5 KMH aruande
asjaomastele asutustele: Keskkonnaministeerium, Ida-Viru Maavalitsus, Jõhvi
Vallavalitsus, Illuka Vallavalitsus, Mäetaguse Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus,
Kohtla Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda,
Riigimetsa Majandamise Keskus. KeHJS §20¹ ja §15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palus
Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest
alates seisukohad KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Keskkonnaamet esitas oma 23.05.2017. aasta kirjaga nr 6-3/17/1022-10 laekunud
seisukohad ja Otsustaja ettepanekud KMH aruande täiendamiseks. Seisuga 22.05.2017
andsid Keskkonnaametile tagasisidet Ida-Viru Maavalitsus ja Riigimetsa Majandamise
Keskus. Mõnepäevase hilinemisega laekusid täiendavalt Mäetaguse Vallavalitsuse,
Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Keskkonnaministeeriumi ettepanekud,
milles esitatud seisukohti pidas Otsustaja samuti asjakohaseks ja esitas laekunud kirjad
Arendajale Keskkonnaameti 26.05.2017. aasta kirjaga nr 6-3/17/1022-14.
Kõik nimetatud kirjad on lisatud käesoleva KMH aruande lisas 2 (eraldi failina).
Asjaomaste asutuste ettepanekud ja nendega arvestamist/mitte arvestamist on
põhjendatud tabelis 9.2.
Tabel 9.2 Laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
Ida-Viru Maavalitsus
Ettepanekud puuduvad
Lüganuse Vallavalitsus
Ettepanekud puuduvad
Riigi Metsa-majandamise keskuse (RMK) Alutaguse metskond
Arvestades asjaolu, et allmaakaevandus mõjutab kaevandusala ja ümbritsevate alade veerežiimi tugevalt ning laienemine toimub kaitsealade suunas, kus üheks kaitse-eesmärgiks on seatud sookoosluste kaitse siis tuleks lähtuda ettevaatus printsiibist. Selisoo ja
Ettepanek on asjakohane, kuna metsakuivenduse ja allmaakaevanduse kumulatiivne mõju on märgitud ka Selisoo hüdrogeoloogiat käsitlevates teadusuuringutes (Hang jt, 2009 ja 2012), milles samal ajal tuuakse leevendava meetmena esile ka vajadus loodusliku veerežiimi taastamiseks. Kuigi Selisoo Suurlaugas jääb kaevanduse mõjualast kaugemale, on kogu Selisoo
RMK ettepanekut on arvesse võetud, kuid siinkohal märgime, et Selisoo äärealade kuivenduskraave ei ole rajatud kaevanduse huvides ja nende sulgemine ei too kaasa komplikatsioone kaevetegevuse jätkumisel. KMH aruandes on leevendava meetmena märgitud, et Selisoo ääreala kuivenduskraavide sulgemine aitab parandada soo veerežiimi. Samas siinkohal on oluline
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 114
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
kaevandusala vahele 200 m tsooni jätmine ei pruugi olla piisav, et tagada Selisoole soodne veerežiim. Selisoo LKA KKK näeb ette Selisoo veerežiimi taastamist, sh tõsta Selisoo Suurlauka veetaset ning aidata seeläbi kaasa kogu raba veerežiimi
taastumisele. Tuleks kasutusele võtta tõhusamad meetmed, et tagada loodusväärtuse säilimine.
põhja-idaosa endisaegse metsakuivenduse ja allmaakaevanduse mõjualas, kus kehtiva maavara kaevandamise loa KMIN-054 alusel tuleb vajaduse korral reguleerida ja kontrollida Selisoo loodusalal vee äravoolu Selisoo ümbrusse rajatud kuivendusvõrgu kaudu looduslähedase veerežiimi taastamiseks. Loodusliku
veerežiimi taastamine on esmase kaitsekorraldusliku tööna kavandatud ka Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskavas 2017-2026.
arvestada, et nimetatud kuivenduskraavid ei kuulu Enefit Kaevandused AS-ile ja kraavide sulgemine saab toimuda vaid maaomaniku (RMK) ja Kaitseala valitseja eestvedamisel. Kuivenduskraavide olemasolul ei ole võimalik alal saavutada looduslähedast veerežiimi ka peale kaevanduste sulgemist. Kaevetegevus on tänaseks
jõudnud Selisoo piirile ja veeseire tulemused ei näita olulist pinnasevee taseme langust. Kuivendatud madalsooalad Selisoo äärealadel on piisavaks puhvriks tagamaks raba stabiilsus.
Keskkonnaamet
KMH aruande lk 26 teises lõigus on kirjeldatud Selisoo hüdroloogilist seisundit kraavitusest lähtuvalt. On viidatud uuringule „Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine“ (TTÜ, 2011), mille järgi on Selisoo äärealade kraavid 70% ulatuses turbasamblaga kinni kasvanud ning nende kaudu on vee äravool väga minimaalne. Vastandina märgite ära Selisoo hüdroloogiliste uuringute (Hang jt, 2009) käigus tehtud järelduse, et kuivenduskraavid avavad turbakihi all olevaid liivakihte ning kraavidesse kogunev vesi infiltreerub liivadesse. Ilmselt käsitletakse TTÜ uuringus vaid Selisoo rabamassiivi servas turbapinnases asuvaid kraave, samal ajal kui Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud hõlmasid kraavitust laiemal alal ka Selisood ümbritsevates endistes madalsoometsades. On tõsi, et
Selisoo raba servaalade kraavid on osaliselt turbasammalt täis kasvanud, kuid vesi filtreerub siiski läbi turbasambla ning ei saa nõustuda väitega, et vee äravool Selisoo servakraavide kaudu on väga minimaalne. Tuleb märkida, et just kaevanduse mõjualale lähemal asuv Selisoo idaosa kõige rabapoolsem kraav lõikub sügavalt turbapinnasesse ning lähimatel aastatel ei ole ette näha selle mõju lakkamist, märjemal ajal on rabast väljavool selle kaudu märkimisväärne. Turbasamblaga täis kasvanud kraave leidub enam Selisoo lõunapoolses osas, mis jääb kaevanduse mõjualast kaugemale. Selisoo hüdrogeoloogiliste uuringute käigus viidi läbi vooluhulkade mõõtmisi pindmise äravoolu kaudu, mis samuti kinnitasid olulist vete pindmist äravoolu kraavituse kaudu.
KMH aruandes on käsitletud asjakohaste uuringute tulemusi ja erinevate uuringute kohati vasturääkivad järeldused on töösse toodud eesmärgipäraselt, et näidata probleemi olemust ja keerukust. Selge on see, et kuivenduskraavid mõjutavad Selisoo pinnaseveerežiimi. Vaatamata sellele, kas vesi filtreerub turbakihti läbivate kraavide kaudu põhjavette või voolab kuivenduskraavide eesvooludesse, on juba pikka aega toimunud ja toimub ka täna Selisoo äärealade
kuivendamine. Vastus põimub eelneva RMK ettepaneku vastusega. Olemasolevad kuivenduskraavid ei ole rajatud kaevanduse huvides ja Selisoo äärealade kuivendamine on toimunud ja toimub kraavide kaudu edasi olenemata allmaakavanduse tegutsemisest.
Kuivenduskraavide sulgemise vajadus on KMH aruandes leevendava meetmena kirjeldatud. KMH aruandes on Selisoo veerežiimi kirjeldavat peatükki on vastavalt Keskkonnaameti märkustele täiendatud.
KMH aruande lk 41 on märgitud „Raba alal on vesi turbasubstraadiga seotud ja veerežiimi muutusi Selisoo ega Muraka raba aladel põhjavee tasemeseire käigus täheldatud ei ole“. Mainime, et turbasubstraadiga seotud veerežiimi muutusi jälgib pinnasevee seire, mitte
põhjavee seire. Seega ei ole põhjaveetaseme seire käigus võimalik tuvastada veerežiimi muutusi turba veetasemes.
Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja vastav korrektuur on aruandesse sisse
viidud.
KMH aruande lk 42 soo säilimise kriteeriumite loetelus on märgitud „Sooökoloogide pikaajaliste tähelepanekute andmetel kasvavad normaalselt funktsioneerivas raba
Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja vastav
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 115
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
ökosüsteemis turbasammal ehk rabakas ja kitsalehine huulhein“. Märgime, et turbasammal ja rabakas on erinevad liigid, mis kuuluvad süstemaatiliselt erinevatesse gruppidesse.
korrektuur on aruandesse sisse viidud.
KMH aruande lk 46 olete toonud näitena Kvaternaari veekihi püsivuse kohta Muraka raba piirkonnas selgelt Kvaternaari põhjaveekihist (pinnasevesi) sõltuva Ratva järve veetaseme. Üks viimaseid Ratva järve seisundi kohta läbiviidud põhjalikke limnoloogilisi uuringuid „Ratva järve limnoloogilised uuringud“ (Ott, 2009) käsitleb muuhulgas ka Ratva järve toitelisust. Uuringu tulemusena järeldatakse, et kuigi algselt on järv paiknenud mineraalmaal ja tema veetoites on ka praegu teatav osa põhjavee allikatel, klassifitseeritakse järv abiootiliste tingimuste alusel siiski rabajärvede e düstroofsete järvede tüüpi ning paistab valitsevat trend, kus järjest enam pääsevad mõjule rabajärvele iseloomulikud tunnused. Nende teadmiste foonil on ülimalt meelevaldne peamiselt sademeteveest toituva Ratva järve veetaseme kaudu teha järeldusi 1,1 km ja 3,2 km põhja pool asuvate Muraka ja Arvila vaatluspostide Kvaternaari veekihi taseme kohta. Muuhulgas hoiatatakse viidatud aruandes vaatamata Ratva järve pigem rabajärvele iseloomulikule toitelisusele kaevandusvee võimaliku sissevoolamise eest.
Keskkonnaameti poolt viidatud uuringu tulemusi on arvesse võetud ja KMH aruanne vastavalt täiendatud. Kaevandustegevus mõjutab Selisoo seiretulemuste alusel eelkõige sooalust Kvaternaari veekihti ja senise seire põhjal on mõju turbalasundiga seotud pinnaseveekihile minimaalne. Toetudes I. Oti tööle, mille kohaselt kuulub Ratva järv düstroofsete järvede tüüpi, võib väita, eelkõige põhjaveetaset mõjutava allmaakaevanduse mõju turbalasundiga seotud ja eelkõige sademeteveest toituvale enam, kui 1 km vahetust kaevandustegevusest eemale jäävale Ratva järvele on kindlasti väiksem, kui see oleks põhjaveest toituvale järvele.
Aruandes on tehtud korduvalt (lk-d 52, 72, 96) järeldus, et kaevandusel ei ole negatiivset keskkonnamõju Selisoo veerežiimile ja taimestikule, kuna kaevefront on tänaseks jõudnud vahetult Selisoo piirini ning selle aja jooksul ei ole ilmnenud märkimisväärset turbalasundis asuva pinnaseveekihi alandust Selisoo pinnaseveeseire transektidel. Lk 96 on toodud välja, et maksimaalne veealandus on saavutatud ja täiendavaid mõjusid Selisoole oodata ei ole. Selisoo seiresüsteem on töötanud alates märtsist 2011 ja seireperiood on olnud liiga lühike võimaliku mõju välistamiseks ning seega on väide mõju puudumise kohta Selisoo pinnaseveerežiimile ilmselgelt ennatlik. Kuigi Selisoo hüdroloogilise seire tulemused aruande „Selisoo pinnaseveeseire ülevaade ja analüüs, periood 2011 – 2016“ (Kohv, 2017) järgi ei kinnita raba pinnasevee taseme selget langustrendi, tõdetakse aruandes, et muutused osade vaatluspunktide piesomeetrite aegridades on tõenäoliselt põhjustatud allmaakaevanduse lähenemisest Selisoole. Kaevandusest vee väljapumpamine kestab kaevandamise lõpuni ning põhjavee vertikaalse filtratsiooni tõttu jätkub ka veealandus kaevandustegevuse lõpuni, mil kaevanduskäigud hakkavad täituma veega. Seega võib turbas ja turbaalustes setetes asuva pinnaseveekihi alandus ilmneda alles mõne aja pärast. Mõju taimestikule on veelgi suurema ajalise nihkega. Aruandes „Selisoo taimkatte seiresüsteemi rajamine“
(Ilomets jt, 2011) on välja toodud, et muutused taimkatte liigilises koosseisus ilmevad, kui veetasemete alanemine on kestnud üle viie aasta ja veetase on alanenud 10-15 cm.
Esmased veetaseme seiremõõtmised toimusid juba perioodil 2009-2011. 2011. seati üles automaatne pinnase- ja pinnaveeseire süsteem. Nende tulemuste alusel saab teha esmased järeldused kaevetegevuse mõju kohta Selisoole. Oluline on märkida, et Selisoo piiril on kaevandamiseks tekitatud veealandus tänaseks saavutanud maksimaalse ulatuse ja jätkuv seire annab infot veetasemete võimalikest muutustest. Tänaseks ei ole olulist turbalasundiga seotud pinnaseveetasemes veetaseme langustrendi täheldatud. Seega Selisoo puhul ei ole täiendavate meetmete rakendamine olukorras, kus kaevetegevuse mõju enam ei suurene, põhjendatud. Oluline on jätkata olemasolevat pinnase- ja põhjavee seiret väljatöötatud metoodika alusel ja täiendavate meetmete (sh kaevandamise peatamine Selisoo äärelalal) rakendamine on vajalik juhul, kui seire käigus fikseeritakse kaevandamisest tingitud
pinnaseveetaseme langus, mis väljub selgelt senistest sesoonsetest rütmidest. Pigem on oluline alalt aktiivne tarbevaru optimaalse ajaga väljata ja kaevandus sulgeda. Sellisel juhul taastub põhjaveetase normaaltasemele
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 116
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
lähedasele kõrgusele ja veealandus enam sood mõjutada ei saa. Kuna taimestiku muutused ilmnevad aastaid pärast kestnud pinnasevee taseme langust, siis annab automatiseeritud pinnaseveeseire piisavalt hea ajalise puhvri täiendavate meetmete rakendamiseks (sh kaevandamise peatamine), kui peaks ilmnema kaevandamisest
tingitud pinnaseveetaseme oluline langus.
Leevendava meetmena Selisoo loodusalale (lk 74, 90, 95) toote välja: kui täna toimuva Selisoo veetasemete seire tulemuste analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari veetasemed seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust: eelkõige sademed ja
lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest, siis tuleb loodusala ja kaevandustegevuse vahelist täiendavate meetmete rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia minimaalselt 400 meetrini.
Palume täpsustada veetasemete alanemise ulatust, mille ilmnemisel tuleb rakendada täiendavaid meetmeid. Selgusetuks jääb, kas ilmastiku mõjust suurem veetaseme alanemine peab ilmnema vähemalt ühes või mitmes seirepunktis, kas veetaseme alanemine peab ilmnema turbas või turbaaluses mineraalpinnases jm
Taimestiku hea seisundi tagamiseks on kriitiline säilitada soopealne (tubalasundiga seotud) pinnaseveetase, mis saab olla olulise mõju hindamise aluseks. Veetaseme absoluutne kõikumine ei saa olla kriteeriumiks, kuna pinnasevee seiretulemused näitavad >1,5 m veetaseme sesoonset kõikumist, mis on senise seireperioodi vältel hästi korreleerunud sademete hulgaga. Olulise veetaseme languse saab fikseerida statistiliselt, mil ilmneb veetaseme languse trend, mis ei korreleeru sademete hulgaga. Kui languse trend on statistiliselt oluline, siis tuleb rakendada karmimaid piiranguid. Arendajal on täna
kohustus pinnase- ja põhjaveetaset seirata ja tegevust on oluline jätkata ka maavara kaevandamisloa pikendamisel. Kaevandaja esitab Keskkonnaametile seiretulemused kord kvartalis ja aastas korra esitatakse seiretulemuste analüüs, mis käsitleb muuhulgas veetasemete korrelatsiooni meteoroloogiliste andmetega. Seega Kaevanduse mõju Selisoole monitooritakse pidevalt ja olulise veetaseme languse ilmnemisel on loa andjal võimalus kaevandamine Selisoo piirkonnas peatada või seada rangemaid piiranguid. Selisoo veetasemete seiret viib läbi Tartu Ülikooli Ökoloogia-ja Maateaduste instituudi Geoloogia osakonna töögrupp M. Kohvi juhtimisel. Vastav täpsustus on KMH aruandesse lisatud.
Leevendavate meetmetena Muraka loodusalale on toodud välja seiresüsteemi rajamine (lk 76, 79, 91, 97), mis sisaldab Kvaternaari veekihtide (pinnaseveekiht ja sooalune veekiht) ning Ordoviitsiumi Nabala-Rakvere ja
Keskkonnaameti ettepanekut on arvesse võetud ja Muraka raba seiresüsteemi rajamine on KMH aruandes põhjalikumalt lahti
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 117
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
Keila-Kukruse veekihtide veetaseme seiret minimaalselt kord kuus. Palume täpsustada põhjaveeseirekaevude grupi asukohta ning pinnaseveeseire metoodikat. Märgime, et soovitused põhjavee seirekaevude rajamiseks, sh orienteeruvad asukohad on välja toodud uuringus „Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine“ (Hang jt, 2012), kus ühtlasi on märgitud, et vaatlused peavad toimuma automaatsete veetasememõõturitega. Ühtlasi märgime, et statistiliselt usaldusväärsete seiretulemuste saamiseks peaksid rabas asuvad pinnasevee seirekaevud paiknema vähemalt kahes vaatluspunktis raba servast keskpaiga
suunas kulgeval transektil ning pinnasevee taseme mõõtmine peab kindlasti toimuma automaatmõõturitega, et eristada ilmastikust tingitud veetaseme muutusi kaevandamisest tuleneva veetaseme alanemisest. Ratva rabast põhja poole on rajatud Ojamaa kaevanduse põhjavee ja pinnasevee seiresüsteem kaevanduse mõjude jälgimiseks. Et seirete kaudu oleks võimalik teha Ratva raba looduslike hüdroloogiliste tingimuste muutumise süstemaatilist analüüsi ja võrrelda tulemusi, peaks alustatav seire toimuma sarnase metoodikaga, sh sarnase ajalise intervalliga Ojamaa kaevanduse seirele.
kirjutatud. Seiresüsteemi rajamisel on lähtutud uuringus „Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine“ (Kalm, v. ja Kohv, M., 2012) toodud seiresüsteemi rajamise soovitustest. Aruande ptk 8.2.2. Muraka raba seirekava punkti on lisatus täpsemad tingimused seirekava üles seadmiseks. Seirekaevudes tuleb mõõta Kvaternaari veekihtide (sooalune veekiht ja turbalasundiga seotud pinnaseveekiht) veetaset automaatselt, analoogselt toimivale Selisoo veeseire süsteemile. See tagab seiretulemuste võrreldavuse. Soovituslik Muraka raba pinnase- ja põhjaveeseirekaevude grupp tuleb rajada Ratva raba kirdepiirile, orienteerivalt koordinaatidele X=6570125.5; Y=685682.9 (L-EST). Ojamaa kaevanduse põhjaveeseireprogrammi tulemused ei anna KMH ekspertgrupi hinnangul piisavat teavet soo seisundit mõjutava turbalasundiga seotud pinnaseveekihi dünaamikast ja seetõttu tuleks uue seiresüsteemi rajamisel Muraka raba äärealale aluseks võtta Selisoos üles seatud seire. Piisavalt tiheda mõõtesagedusega automaatseire tagab võrreldavuse Ojamaa kaevanduse veeseirega.
Leevendava meetmena (lk 76, 79, 91, 97) on märgitud, et Muraka loodusala seire tuleb üles seada enne kaevafrondi jõudmist Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele. Palume lisada põhjendus, miks on valitud just selline distants. Kuna piisava seirerea saamiseks on oluline, et seire algaks vähemalt 2-3 aastat enne kaevanduse jõudmist lähima seirepunktini, siis soovime teada, kas kaugus 0,8 km katab selle ajavahemiku.
Distantsi valikul on arvestatud mitut asjaolu, esitaks Keskkonnaameti poolt viidatud seirega alustamise vajadust ja piisava seireandmestiku saamiseks, enne kui kaevandamine kaitsealale kriitilisse kaugusesse jõuab, teisest küljest on arvestatud mäetööde arengukavaga ette nähtud mäetööde liikumise suunda ja kiirust ning kolmandaks on arvestatud, et seiresüsteemi üles seamine võtab aega (kaevandaja peab selleks välja kuulutama riigihanke). Mäetöödega jõutakse arengukava kohaselt Muraka rabast 0,8 km kaugusele 2019. aasta lõpuks ja sealt edasi liigutakse mäetöödega põhja suunas ca 250 m/aastas. Seega on KMH-s soovitatud 0,8 km distants seiresüsteemi ülesseadmiseks piisavaks, et tagada vähemalt 3-aasta pikkune veetasemete aegrida hindamaks mäetööde lähenemise mõju Muraka looduskaitsealale. aasta lõpuks ja sealt edasi liigutakse mäetöödega põhja suunas ca 250 m/aastas. Seega on KMH-s soovitatud 0,8 km distants seiresüsteemi ülesseadmiseks piisavaks, et tagada vähemalt 3-aasta pikkune veetasemete aegrida hindamaks mäetööde lähenemise mõju Muraka looduskaitsealale.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 118
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
Mõjude kirjeldamisel Kurtna loodusalale (lk 82) on toodud välja, et vastavalt Kurtna MKA kaitsekorralduskavas koondatud informatsioonile jääb kaevanduse kehtiva mäeeraldise piir järvestiku läänepoolsematest järvedest ca 1,5 km kaugusele ja modelleeritud põhjavee depressioonilehtri mõju järvestikuni ei ulatu. Mainime, et Kurtna MKA kaitsekorralduskava koostajad on viidatud põhjavee mudeli tulemustesse (Kurtna-Vasavere põhjaveevarude hindamine 2035. aastani; Savitski ja Savva, 2005) Kurtna järvedele avalduva mõju osas suhtunud teatud reservatsiooniga, ning kaitsekorralduskavas on samal
ajal siiski viidatud Estonia kaevanduse võimalikule mõjule mitmetele Kurtna loodusala järvedele. KMH aruande järgmises lõigus ning lk 97 toote samas ka ise välja Estonia kaevanduse mõju järvede veetasemele. Palume korrigeerida lk 82 ptk Kurtna loodusala teise ja kolmanda lõigu sõnastust, et selles ei oleks vastuolusid, ning Kurtna järvi käsitleva hüdrogeoloogilise uuringu osas viidata otse uuringu tulemustele, mitte kaitsekorralduskavale
Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja KMH aruannet vastavalt korrigeeritud.
Kurtna loodusala leevendusmeetmena (lk 84, 87, 91, 96) on toodud välja: rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju loodusala pinnase- ja põhjaveerežiimile kaevefrondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Palume täpsustada rajatava seirekaevu asukoht või tuua välja konkreetsed olemasolevad seirekaevud katastrinumbritega, mille korrastamist seire läbiviimise tarbeks kaaluda. Lisaks palume täpsustada, millistes põhjaveekihtides seiret planeeritakse lisaks Kvaternaarile.
Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja KMH-s on Kurtna järvede piirkonnas pinnase ja põhjaveetaseme seire ülesseadmise tingimusi täpsustatud. Mäeeraldisele lähimad Kurtna loodusala koosseisu kuuluvad järved on Linajärv ja Väike-Linajärv. Suuremad järved on kas kaevandusvee äravoolust mõjutatud või omavahel kraavidega ühendatud ja seetõttu sobib pinnase- ja
põhjavee seireks paremini just Linajärvede piirkond, kuna nende järvede veetaset ei mõjuta muud faktorid peale meteoroloogiliste tingimuste ja põhjavee seisundi. KMH aruandes on soovitatud seirekaev rajada orienteeruvalt koordinaatidele X=6571222.2; Y=702015.2 (L-EST) Kuna järved toituvad eelkõige sademeveest ja Kvaternaari veekihtide veest ning järvepõhi ei lõiku aluspõhja kivimitesse, siis põhjaveekihtide veetaseme seiramine ei ole vajalik. Piisab Kvaternaari veekihtide (sh pinnaseveekihi) veetaseme mõõtmistest.
Kurtna loodusala leevendava meetmena (lk 84, 87, 97) toote välja AS Enefit Kaevandused tellitud valikuliste
Kurtna järvede veetaseme seire väljatöötatud seirekava alusel.
Palume nimetada, millistes järvedel ja millise intervalliga toimub veetasemete mõõtmine viidatud seirekava alusel ning kas nimetatud seirekava hõlmab ka muid Kurtna loodusalal asuvaid seirepunkte.
Enefit Kaevandused AS-i tellimusel toimub veetaseme seire 1999. aastast Kurtna
Liivjärvel ja Kurtna Karstjärvel, milles on veetaseme seire toimund intervalliga kord kvartalis. 2017. aastal lisatakse seireprogrammi täiendavalt Kurtna Saare järv ja Kurtna Valgejärv ning seire hakkab
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 119
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
edaspidi toimuma intervalliga kord kuus. Tänaseks ei ole seirekava kinnitatud.
Leevendavate meetmetena Selisoo loodusalale on
toodud välja Selisoo loodusalal rabapinna seire vajaduse viie aastase perioodiga. See meede on sätestatud kaevandamise loas KMIN-054 ning viimane raba pealispinna seire aruanne koostati 2015. a. Palume analüüsida seiremetoodika ja mõõtmistäpsuse piisavust. Praegune seirearuanne koostatakse Maa-ameti LIDAR andmete alusel, mille täpsus sõltub ülelennu asukohast, ulatudes 15-34 cm-ni. Kuna kaevandamise mõjuala on Selisoo põhjaidaosa, võib sõltuvalt ülelennu trajektoorist mõõtmistäpsus kõikuda kuni u 30 cm, mis on rabapinna kõrguse muutuste jälgimiseks liiga suur viga. Selleks analüüsida mõõdistustäpsuse tõstmise võimalust muu metoodika (nt droonid) abil.
Täna on oluline rabapinna taseme andmeid samadel alustel edasi koguda. Uue seiresüsteemi üles seadmine ei ole enam mõistlik, kuna kaoks võrreldavus seniste mõõtmistulemustega. Rabapinna muutused on eelkõige seotud turba lagunemise kiirusega. Täna, senise seireperioodi jooksul, on turbalasundiga seotud pinnaseveetase olnud stabiilne ja seetõttu ei ole toimunud turba normaalsest kiiremat lagunemist. Tuleb arvestada rabapinna muutumine on väga aeglaselt toimuv protsess ja kaugseiremeetmed ei pruugi tagada piisavat täpsusastet detailsete absoluutkõrguste muutumise fikseerimiseks. Rabapinna mõõtmisel on oluline fikseerida trend ja selle fikseerimiseks on LIDAR andmed piisavad. Drooni puhul iseenesest ei ole tegemist täpsema mõõteseadmega, kui LIDAR mõõdistamised.
Leevendava meetmena Muraka loodusalale (lk 76, 79, 91, 96) on toodud välja: seiretulemuste analüüs ja hinnang Muraka loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale aastas korra esimesel kolmel aastal. Seejärel hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle ja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid. Palume kirjeldada, milliseid täiendavaid meetmeid siinkohal täpselt mõeldakse?
Keskkonnaameti märkust on
arvestatud ja Muraka loodusala seiretulemuste põhjal rakendatav täiendavate meetmete loetelu on KMH aruandesse sisse toodud.
KMH aruandes lk 74, 90 on toodud välja, et oluline on loodusliku veerežiimi taastamine, st kuivenduskraavide sulgemine Selisoo idaküljel, kuid on lisatud, et vastavad meetmed on seatud kehtivas kaitsekorralduskavas ja nende rakendamine on kaitseala valitseja pädevuses. Kehtiva kaevandamise loa KMIN-054 kohaselt peab loa omanik vajaduse korral reguleerima ja kontrollima Selisoo loodusalal vee äravoolu Selisoo ümbrusse rajatud kuivendusvõrgu kaudu looduslähedase veerežiimi taastamiseks. Käesoleva KMH programm nägi ette KMH protsessis analüüsida leevendava meetmena looduslähedase veerežiimi taastamist (ühe võimalusena sulgedes kraavituse) Selisoo loodusalal kaevanduse võimaliku mõju piirkonnas. KMH aruandes veerežiimi taastamise vajadust loa taotleja poolt analüüsitud ei ole. Kuigi kaitsekorralduskavas on loodusliku veerežiimi
taastamise korraldajana märgitud RMK ja kaitsekorralduskava rakendamine on kaitseala valitseja pädevuses, on kaitsekorralduslike tööde läbiviimine võimalik ka teiste ettevõtete/organisatsioonide poolt peale kaitseala valitseja või maa haldaja. Seetõttu
Keskkonnaameti märkust on arvestatud ja Muraka loodusala seiretulemuste põhjal rakendatav täiendavate meetmete loetelu on KMH aruandesse sisse toodud. KMH aruandes on Selisoo kuivenduskraavide sulgemise vajadust põhjalikumalt käsitletud. Vastav leevendav meede on KMH aruandes kirjeldatud. Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamiseks on olemasolevate kuivenduskraavide sulgemine vajalik ja meetme rakendamine on vajalik olenemata piirkonnas toimuvast põlevkivi kaevandamise dünaamikast.
Kraavituse sulgemine eelkõige kaitseala valitseja ja maaomaniku (RMK) kokkulepe.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 120
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
palume KMH aruandes analüüsida kraavituse sulgemise kui leevendava meetme rakendamist loa taotleja poolt
Kraavituse eesmärk on olnud nõukogude aegne maaparandus, mis on selgelt vastuolus tänaste looduskaitse põhimõtetega.
KMH aruandes lk 93 on mainitud: Käesoleva projekti raames rakendatakse rida kaitseala veerežiimi säästvaid meetmeid kaitsealade ja loodusaladega piirnevatel aladel (sh puhveralade jätmine, filtratsioonitõkked, kuivendavate ees-voolude sulgemine). Esitatud KMH aruandes ei ole käsitletud puhveralade jätmist, filtratsioonitõkete rajamist ega eesvoolude sulgemist.
Keskkonnaameti märkus on asjakohane. KMH aruandest on eksitav lause eemaldatud. Puhveralade jätmise ja kuivenduskraavide sulgemise meede on KMH aruandes käsitletud. Filtratsioonitõkete temaatikat käesoleva aruande käigus ei hinnata. Kuivenduskraavide ja eesvoolude sulgemise temaatikat on Keskkonnaameti ettepanekul aruandes põhjalikumalt lahti kirjutatud. Samas siinkohal jäävad KMH ekspertgrupp ja Arendaja ühisele seisukohale, et kuivenduskraave ei ole rajatud kaevanduse huvisid silmas pidades ja nende sulgemine eeldab kaitseala valitseja ja maaomaniku (RMK) vahelist kokkulepet.
KMH programmi ptk 7, lk 36 sätestatakse: Aruandes tuuakse välja probleemkohad, kus kaevandustegevuse mõju ei ole tänase seisuga teada või pole seda piisavalt uuritud ning esitatakse lisauuringute vajadus eesmärgiga tagada efektiivsem looduskeskkonna kaitse kaevandustegevusest kergemini mõjutavates ökosüsteemides. KMH aruandes lisauuringute vajadust ega põhjalikumat analüüsi vajavaid probleemkohti välja toodud ei ole. Jääb arusaamatuks, kas lisauuringute tegemiseks ei ole vajadust või on see programmi punkt jäänud täitmata
KMH aruandes on välja toodud täiendavate seiresüsteemide ülesseadmise vajadus, Nõmmjärve enesereostusuuringu vajadus ja olemasolevate seiresüsteemide jätkamise vajadus. Keskkonnaameti ettepanekut arvesse võttes on KMH aruandesse lisatud peatükk 8.3. „Kaevandustegevuse probleemkohad ja lisauuringute vajadus“ milles on välja toodud olulisemad keskkonnaprobleemid ja kitsaskohad ning esitatud lisauuringute vajadus.
Lk 93, ptk 7.6 Kumulatiivne mõju kirjeldatakse erinevate mõjutegurite koosmõju kaootiliselt ja ebaloogiliselt. Palume selle peatüki ülesehitus üle vaadata ning esitada kumulatiivsed mõjud Estonia kaevanduse mõjualas olevatele Natura aladele (Muraka, Kurtna, Selisoo) loogiliselt alade kaupa, käsitledes iga ala puhul ka teisi mõju avaldavaid tegevusi (kaevandusi, veehaardeid, metsakuivendussüsteeme jm) ning teiste arendajate poolt rakendatavaid olulisemaid leevendusmeetmeid
KMH aruandes on kumulatiivse mõju peatükki vastavalt esitatud märkustele täiendatud. Peatükk on restruktureeritud ning lisatud on hinnangud mõjualas olevate Natura alade kohta.
Olulise vajakajäämisena toome välja, et KMH aruandes ei ole kasutatud uuringu „Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks“ (Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015) tulemusi, millega arvestamise ettepaneku
tegi Keskkonnaamet käesoleva KMH programmi eelnõu heakskiitmise protsessis. Mainime, et tänaseks on aruanne ilmunud ka trükisena „Põlevkivi kaevandamine ja elusloodus“ (koostajad J. Paal ja E. Leibak, 2017). Nimetatud uuring on valminud Keskkonnaministeeriumi
Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja KMH aruandes on käsitletud uuringu „Rakendusuuring
kaevandamistundlikkuse määramiseks“ (Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015) tulemusi. Samas on Keskkonnaameti märkuses välja
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 121
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
tellimusel ning see väljendab kaasaegseimaid suuniseid elusloodusele ja kooslustele põlevkivi kaevandamise negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Uuringus selgitatakse välja kaevandamistundlikud piirkonnad, kus kaevandamine ohustaks loodusliku ökosüsteemi funktsionaalsust. Muuhulgas tuuakse uuringus välja: Niiskete/märgade elupaikadega kaitsealade ja kaevandamisele mineva ala vahele tuleb paljudes kohtades jätta täiendav 300-500 m laiune puhvertsoon /…/. Puhvertsooni tõttu osutuvad suure tõenäosusega kaevandamiseks sobimatuks või vähesobivaks Muraka looduskaitseala, loodus- ja linnuala ning Selisoo
looduskaitseala ja loodusala vahele jääva aktiivse ploki 56756 ala, …/. Lisaks on KMH programmi ptk 7 (lk 36) välja toodud: KMH aruandes analüüsitakse olemasolevaid Selisoo ja Ratva raba veeseire andmeid, arvestatakse taimestiku inventuuri tulemusi ja antakse soovitusi optimaalse puhvertsooni määramiseks kaevefrondi ja kaitseala vahele, et minimeerida allmaakaevanduse suurenevat mõju veerežiimile ja sellest tulenevatele võimalikele taimkatte muutustele. Puhvertsooni jätmise võimalust Ratva raba ja kaevaala vahele KMH aruandes analüüsitud ei ole.
Selisoo loodusala hõlmab lisaks rabamassiivile ka ümbritsevaid metsi, st raba ja kaitseala välispiiri vahel asub puhvertsoonina toimiv 200-600 m laiune metsariba, mis tähendab, et kaitsealused sookooslused ei piirne vahetult altkaevandatava alaga. Ratva raba (st Muraka loodusala) puhul kulgeb kaitseala piir otse mööda raba serva, seega on puhvertsoon raba ümber olematu ja siin piirneks altkaevandatud ala otse looduskaitseliselt väärtuslike sookooslustega. Kaevanduse mõjualasse jääva Ratva raba puhul on tegemist Natura võrgustiku Muraka loodus- ja linnualaga. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt seatakse kava või projektiga (st antud juhul kavandustegevusega) kaasneva mõju hindamisel Natura 2000 alale esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis tähendab, et kava või projekti elluviimine ei tohi Natura ala loodusväärtusi kahjustada ja otsustaja peab tegevuse lubamisel selles veendunud olema. Praeguste teadmiste valguses, milleks põhjalikumateks sookoosluste veerežiimi muutusi allmaakaevanduse mõjualadel käsitlevateks töödeks on Selisoo ja Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud (Hang jt, 2009 ja 2012) ja Selisoo hüdroloogilise seire tulemused, ei saa teha järeldust, et allmaakaevandamine sookoosluste kaitseks loodud loodusaladega piirnevatel aladel ei kahjusta nende alade loodusväärtusi ja puudub täielikult mõju kaevandamise mõjualas asuvatele sookooslustele. Seetõttu tuleb tegevuse planeerimisel Ratva raba ümbruses rakendada ettevaatusprintsiipi, mis seisneb võimaliku puhvertsooni jätmises Muraka loodusala Ratva raba ja aktiivse kaevandusala vahele. Tehnoloogilised lahendused, mis näevad ette vaid läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate kommunikatsioonide rajamise vältimist ning šurfide ja tehniliste puuraukude
rajamisel põhjaveekihte isoleerivate konstruktsioonide rajamist 200-400 m ulatuses loodusala servast ei saa lugeda piisavaks leevendusmeetmeks.
toodud vaid üksikud lõigud aruandest, mis ei kajasta laiemat pilti.
Trükise tekst (lk 148) läheb edasi järgnevalt: “Puhvertsooni vajadus ja ulatus sõltuvad kaitstavate loodusobjektide ja elupaikade tundlikkusest veerežiimi muutustele ja konkreetse paiga geoloogilistest tingimustest. Usutavasti peab põlevkivimaardla põhjaosas
olema puhvertsooni laius suurem, lõunaosas, kus põlevkivi kaevandatakse sügavamal kui 50 m ja allmaakaevanduse peal paikneb vett vähejuhtivate kivimite kihte enam, võib puhvertsoon olla kitsam.”
Tuleb juhtida tähelepanu sõnale „usutavasti“. Nimetatud uuringus ei põhjendata puhvertsooni ulatust reaalsete uuringutulemustega ja seetõttu ei ole üheselt üle kantav vajadus rakendada Muraka raba ja kaevetööde vahel 300-500 m laiust puhverala, mille piires maavara ei kaevandata.
Teadlased peaks oma ettepanekuid põhjendama konkreetsete uuringutega ja argumentidega. Täna on Selisoo analoogiat rakendades selge, et soo turbalasundiga seotud veetase ei ole olulisel määral muutunud ja seetõttu ei ole põhjendatud niivõrd ulatusliku puhverala määramine.
Puhvertsooni rakendamise vajadust Muraka loodusala ja mäetööde vahele on aruandes põhjalikumalt käsitletud ja KMH aruandes jõutakse järeldusele, et minimaalselt 50 m laiuse puhvertsooni rakendamise vajadus Muraka loodusala ja Estonia mäeeraldise mäetööde vahel on tulenevalt ettevaatusprintsiibist oluline. Siinkohal on olulise argumendina arvestatud asjaolu, et Ratva raba (st Muraka loodusala) puhul kulgeb kaitseala piir otse mööda raba serva ja seetõttu on looduslik
puhvertsoon, erinevalt Selisoost, raba ümber olematu. Lisaks soovitatakse KMH aruandes rakendada 300 m tsooni, mille piires kaevandatakse suurendatud tervikutega (tervikud 40%) ja 500 m tsoonis ei rajata üldjuhul maapinnale ulatuvaid
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 122
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
kommunikatsioone. Hädavajalikud puuraugud ja šahtid tuleb selles tsoonis rajada rangelt põhjaveekihte isoleerivana.
Veel ulatuslikuma puhvertsooni rakendamise vajadus ei ole täna põhjendatud, kuna Selisoo analoogiat rakendades, ei ole kaevandusel olulist mõju raba pinnaseveerežiimile ja teisest küljest tuleb arvestada, et Enefit
Kaevandused AS on teinud ettevalmistustöid, lähtudes talle kaevandamiseks antud mäeeraldisest. Ulatuslikuma puhvertsooni kehtestamisega kaasneb tohutu põlevkivi kui ressursi kadu, mis omakorda toob lähemale vajadust avada uus kaevandus, et tagada põlevkivi varustuskindlus.
Palume korrigeerida peatükis 9 otsustaja nime. See on alates 01.01.2017 Keskkonnaameti Põhja regioon.
KMH aruande ptk-s 9 on välja toodud KMH algatamise ajal seaduse kohane Otsustaja ja nimetatud uuest MaaPS-ist tulenev Otsustaja muutmine. KMH aruande ptk 9-sse on lisatud Keskkonnaameti kontaktisik.
Keskkonna-
ministeerium
Alapeatüki 4.4 lk 14 4. lõigu alguses on kirjutatud, et Kukruse lademe paksus on 15 meetrit ja põlevkivi kihtide kogupaksus on 4 m. Veidi allpool on kirjutatud, et tootuskihindi (see on põlevkivi lubjakivi vahekihtidega) paksus on 2,3 – 3,1 m. Palume korrigeerida vastuolu;
Keskkonnaministeeriumi märkus ei ole asjakohane, kuna KMH aruandes esitatud lauses ei esine vastuolu. Lõigus on nimetatud Kukruse lademes olevate põlevkivikihtide (mida geoloogid on kokku lugenud 30-50) kogupakust, milleks on ca 4 m. Kasulikud ehk kaevandamisväärsed põlevkivikihid lasuvad Kukruse lademe alumises osas ehk tootus kihindis. Tootus kihindi kogupaksus on 2,3 – 3,1 m. Tootus kihindist kõrgemal leidub veel kuni meetri paksusi, kuid madala kütvusega kihte, mida ei loeta Eesti põlevkivimaardla koosseisu kuuluvas ja mille kaevandamist ei toimu.
Selguse huvides on KMH aruandesse vastavasse lõiku lisatud käesolevas vastuses toodud selgitus.
Punkti 7.1.2.1. lk 40 teises lõigus on toodud: „Täna on kehtiva Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 alusel peatatud kaevandustegevuse liikumine Selisoo alla, kuni pole välja töötatud sobivat tehnoloogiat, mis võtab arvesse Selisoo aluse ala isoleerimise vajadust ülejäänud Estonia kaevandusest.
Korrektuur on vastavalt
Keskkonnaministeeriumi märkusele KMH aruandesse sisse viidud.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 123
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
Selisoo piiridesse jääv põlevkivivaru on hinnatud passiivseks (8, 5 mln tonni) ning tänase mäetööde arengukava (2017 – 2022) kohaselt seal mäetöid ei kavandata.“ Siin tuleb välja tuua ka, et Selisoo looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi on majandustegevus (sh kaevandamine) alal keelatud. Sama kehtib ka peatüki 7.3.1 kohta;
Punkti 7.1.2.1. lk 40 neljandas lõigus on toodud, et Muraka kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA ala). Sama tuleb välja tuua ka Selisoo kohta, mis kuulub samuti Muraka IBA koosseisu;
Korrektuur on vastavalt Keskkonnaministeeriumi märkusele KMH aruandesse sisse viidud.
Punkti 7.1.2.2 lk 45 seitsmendas lõigus on toodud:
“Kuna soo taimekoosluste hea seisund sõltub eelkõige pinnaseveetasemest (st turbalasundiga seotud veest), siis ei ole tänase seisuga põhjust väita, et Estonia kaevanduses toimuval kaevandustegevusel võiks olla oluline negatiivne mõju Selisoo kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisele.“ Kuna Selisoo kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku, siis peab olema välistatud ebasoodne mõju Selisoo kaitse-eesmärkidele, olulise negatiivse mõju puudumine ei ole piisav. Palume lause viia kooskõlla eelpooltoodud põhimõttega
Korrektuur on vastavalt Keskkonnaministeeriumi märkusele KMH aruandesse sisse viidud.
punkti 7.5.1.1 lk 56 on kirjutatud, et „keskkonnaministri käskkirjaga 26.02.2015.a nr 194 kvalifitseeriti 2,6 km2
mäeeraldise alal põlevkivivaru passiivseks“. Lk 95 on kirjutatud: „kui kaevefront nihkub Selisoo kaitseala piirile lähemale kui 200 m tuleb vältida aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate kommunikatsioonide rajamist“. Milline on konkreetne KMH soovitus: kas tuleb see passiivse varu ala mäeeraldisest välja arvata või mitte? Aruandes ei ole selle kohta soovitust, palume aruannet täiendada.
KMH aruandes ei analüüsita tänaseks passiivseks tunnistatud põlevkivivarude kaevandamise võimalusi. Aruandes käsitletakse keskkonnamõjusid, mis avalduvad vahetult Selisoo piirialadelt (passiivsete varude piirialalt) kaevandatava aktiivse põlevkivivaru väljamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. KMH aruandes ei tehta soovitusi mäeeraldise piiride muutmiseks.
palume ümber sõnastada punktis 7.1.2.1 „sood ja rabad“, sest rabad kuuluvad soode hulka. Ümber tuleks sõnastada laused, millest ei ole võimalik aru saada, näiteks: p 7.5.1.1 lk 59 teine lõik kolmas lause „Tänaseks alt kaevandatud alad asuvad Muraka loodusala piirist ca 1,6 km kaugusel, kuid taotletava maavara kaevandamise loa kehtivuse perioodil kaevandatavate alt Muraka loodusala piira alad kogu mäeeraldise alale jääva loodusala osa ulatuses.“
Parandused on vastavalt Keskkonnaministeeriumi märkustele KMH aruandesse sisse viidud.
Punkti 7.5.1.2 lk 70 tabelis 7.6 „Leevendavate meetmete rakendamise vajadus“ on rabade puhul välja toodud neljanda punktina, et „Loa andja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid.“ Aruannet tuleb täiendada ja lisada kirjeldus täiendavate meetmete kohta.
Keskkonnaministeeriumi ettepanekut on arvesse võetud ja täiendavate meetmete loetelu on lisatud.
sama punkti lk 74 Selisoo loodusala Natura hindamise tulemused ja järelduste juures tuleb ümber sõnastada viienda punkti viimane lause: „Seejärel hindab loa andja kaitsekorralduskavaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle ja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid.“. Juhul, kui seire tulemused näitavad veetaseme langust, ei pea kaitseala valitseja rakendama täiendavaid meetmeid kaitsekorralduskava raames. Neid
Keskkonnaministeeriumi ettepanekut on arvesse võetud. Osutatud lause sõnastust on korrigeeritud ja leevendavate meetmete loetelu on lisatud.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 124
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
meetmeid peab rakendama arendaja ja need meetmed tuleb käesolevasse aruandesse lisada;
sarnaselt tuleb täiendada mõju hindamist Muraka loodusalale ning lisada täiendavad meetmed juhuks, kui seire tulemused näitavad veetaseme alanemist (lk 76 tabel 7.8, lk 79 Muraka loodusala Natura hindamise tulemused ja järelduste kolmas punkt), Natura hindamise kokkuvõtet lk 90-91 tabel 7.1.5, peatükis 8.2.1. toodud leevendavaid meetmeid lk 96;
Keskkonnaministeeriumi ettepanekut on arvesse võetud ja vastavad täiendused on KMH aruandesse sisse viidud.
tabelis 7.1.5 lehekülgedel 90, 91 on toodud „Samas tuleb arvestada, et kaevandamise mõju on ajutine, põlevkivivaru ammendumise järgselt mäetööde lõpetamisel hakkab põhjavee tase taastuma ja jõuab kaevandamiseelsele lähedasele tasemele.“ Siin tuleb täpsustada ajutise perioodi pikkust ning hinnata, kas võimaliku veetaseme muutumine selle perioodi jooksul ei või põhjustada elupaiga struktuuri ja funktsioonide muutusi;
Kaevandamise perioodi Estonia kaevanduse mäeeraldise piires on vastavalt
Keskkonnaministeeriumi ettepanekule täpsustatud. KMH aruandes on korduvalt märgitud, et sookoosluste hea seisundi säilitamiseks on kriitilise tähtsusega tagada turbalasundiga seotud pinnaseveekihi veetaseme säilimine. 2011. aastast üles seatud Selisoo pinnaseveetaseme automaatseire ei näita soo veetaseme langust ja seetõttu ei ole kaevandustegevus tänaseks soo kooslustele negatiivset mõju avaldanud. Seetõttu on oluline pinnaseveetaseme seiret samadel alustel jätkata, et oleks võimalik fikseerida võimalik turbalasundiga seotud veetaseme langus. Veetaseme langusest tingitud taimekoosluste muutumine on tagajärg, mis võib avalduda alles mitmete aastate pärast.
palume korrigeerida lk 94, joonis 7.16 allkirja: „Põlevkivimaardlate paiknemine…“ jne. Eestis on vaid üks Eesti põlevkivimaardla ning see on jaotatud osadeks (kaeveväljad ja uuringuväljad);
Korrektuur on vastavalt Keskkonnaministeeriumi märkusele KMH aruandesse sisse viidud.
KMH aruandes on hulgaliselt terminoloogilisi vääratusi. Terminoloogia: kivimi nimetuse „dolomiit“ asemel kasutada „dolokivi“, „kaevefront“ asemel kasutada „kaevandamise front“, „kaevandustegevus“ asemel kasutada „kaevandamine“ vastavas käändes;
Mõisted on KMH aruandes vastavalt Keskkonnaministeeriumi ettepanekule muudetud.
KMH aruandes on mitmeid kirjavigu ning seetõttu palume KMH aruande üle kontrollida
KMH aruanne on keeleliselt üle vaadatud ja parandused sisse viidud.
SA Eestimaa Looduse Fond
Leiame, et KMH aruande lõppjäreldused ei vasta aruande sisupeatükkides välja toodud järeldustele. KMH aruande Natura hindamise peatükis ei ole ebasoodsa mõju esinemist välistatud, samas on KMH aruande kokkuvõttes toodud järeldus, et ebasoodne mõju puudub. Näiteks Muraka rabakoosluste (7110) puhul nenditakse sõnaselgelt (KMH aruande lk. 76), et "kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju ei saa välistada", aga lõppjäreldus on, et kavandataval
tegevusel ebasoodne mõju puudub. Samasuguse
KMH aruande lõppjärelduse sõnastust on korrigeeritud ja viidud vastavusse aruande põhijäreldustega.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 125
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
negatiivse mõju võimalusele viidatakse ka Selisoo 7110 puhul (lk. 72), aga ka see ei kajastu lõppjäreldustes.
Seejuures on ühesugune põhijäreldus ebasoodsa mõju puudumise kohta tehtud nii Kivinõmme (Jõuga) kaitseala kui Muraka ja Selisoo puhul – samas on Jõuga kaevandusalast lahutatud rikkevööndiga, mis talitleb veepidemena ja peaks negatiivse mõju tõepoolest välistama, Muraka ja Selisoo puhul sellist nähtust paraku ei ole.
KMH aruande koostaja ei ole arvestanud asjaoluga, et sood on suhteliselt inertsed kooslused, kus (negatiivsed) muutused ei avaldu kohe. Puhatu LKA näitel on selliste pikaajaliste mõjude avaldumine siiski kindel: aluseline õhusaaste algas juba 1960. aastatel, aga lagesookoosluste lausaline puistumine on olulisel määral aset leidnud alles alates 1980.-1990. aastatest (ja jätkub hoolimata sellest, et õhusaaste viidi alates 1990. aastatest üsna minimaalseks). Seega ei ole kuigi tõsiseltvõetav KMH aruande loogika, et kui Selisooga piirnevalt alalt põlevkivi äsja kaevati ja praegu veel negatiivset mõju näha pole, siis mõju puudubki.
KMH aruande koostaja hinnangul ei ole ELF-i poolt näitena toodud Puhatu LKA-d mõjutava õhusaaste näide võrreldav, kuna selle juhtumi puhul oli pidev häiring tuvastatud. Keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse põhjus-tagajärg seosest. Soo taimekoosluste hea seisund sõltub eelkõige turbalasundiga seotud veekihi tasemest. Kui seire ei näita pinnaseveetaseme langust, siis ei ole alust eeldada, et soo taimekooslused on täna ohus. Taimekoosluste muutumine võib toimuda aastate pärast peale pikaajalist pinnaseveetaseme alandamist. Seetõttu on just pinnaseveetaseme seire heaks meetmeks hindamaks allmaakaevanuse võimalikku keskkonnamõju tundlikele ökosüsteemidele.
KMH aruandes on küll ette nähtud seirekaevude rajamine ning seire teostamine kolme aasta vältel, ent oluline oleks selgelt paika panna, et kui seirearuanne peaks näitama negatiivseid muutusi, tuleks kaevandamine peatada. Praegu jääb loa andjale üksnes võimalus „rakendada täiendavaid meetmeid“, ent ei ole selge, milliseid meetmeid ja milliste kriteeriumide alusel.
KMH aruandesse on lisatud meetmed, mille rakendamine on asjakohane kaevandamisest tuleneva esmase negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH-l ei ole seaduse jõudu. See ei sea rangeid reegleid võid annab suunised ehk on abiks otsustajale.
Loa andjal on tulenevalt
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p. 2 kohaselt õigus kaevandamisloa tingimusi muuta, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 126
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Euroopa Kohus on asunud kohtuasjas C-172/02 (nn Waddenzee kaasus) seisukohale, et kava või projekti võib lubada, kui pädevad asutused on kindlaks teinud, et kava või projekt ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. Euroopa Kohtu arvates on see nii, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust negatiivse mõju suhtes. Erialakirjanduses on leitud, et kohus on seejuures juhindunud ettevaatusprintsiibist, mis lähtub tõdemusest, et inimtegevuse mõju loodusele tihti varjava teadusliku ebakindluse tõttu võib eksimine looduskasutust puudutavate otsuste tegemisel olla paratamatu, aga eksida võib üksnes looduse seisukohalt (mitte arendajate õiguste seisukohalt) suurema ohutuse suunas – in dubio pro natura.
Leiame, et antud juhul on KMH aruandes selgelt välja toodud, et kavandataval tegevusel võib olla Natura aladele negatiivne mõju, mistõttu on KMH aruande lõppjäreldus, et ebasoodne mõju puudub, alusetu. Kehtivatest õigusnormidest ja Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt oleks kõnealuse tegevusloa väljaandmine kavandatud kujul lubamatu. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele tuleb välistada. Selleks, et kavandatud tegevust oleks võimalik lubada, tuleb seda korrigeerida nii, et mõju Natura aladele oleks välistatud.
ELF-i märkust on arvesse võetud. KMH aruande kokkuvõtte peatükki on muudetud ja selles esitatud järeldused on viidud vastavusse aruande põhijäreldustega. KMH-s tuuakse välja täiendavaid leevendavaid meetmeid, mille rakendamine on vajalik tagamaks Natura alade hea seisund ja kaitse-eesmärkide saavutamine.
Mäetaguse Vallavalitsus
Teeme ettepaneku täiendada 2017. aasta märtsis toimunud varingust tingituna KMH aruannet leevendavate meetmetega eriti hajaasustusega piirkondade osas, kus tuleks üle vaadata Estonia kaevanduse poolt juba kaevandatud alad ja hinnata, kui suur on oht uute potentsiaalsete varingute toimumiseks.
Enefit Kaevandused AS-il on selge ülevaade kvaasistabiilsete alade paiknemisest mäeeraldise alal ja kvaasistabiilseks loetakse suuremat osa nõukogude liidu perioodil alt kaevandatud alasid, kuid täpsemalt on varingute ennustamine väga keeruline ja seetõttu ei saa KMH aruandes varisemisohtlikke alasid välja tuua. Kogu kvaasistabiilse ala näitamine varinguohtlikuna ei ole samuti asjakohane ja seetõttu ei ole KMH aruandesse mõistlik lisada visuaalset materjali, kuna sellega võib tekkida olukord, kus materjali võidakse tõlgendada vääralt ja tegelikku langatuste ohtu võimendatakse.
Vastavalt Mäetaguse Vallavalitsuse poolt 30.11.2016 otsusega nr 170 kehtestatud "Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustav detailplaneering" tuleb planeeringus olevate surfide ja puuraukude rajamisel kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. KMH aruandes arvestada antud planeeringuga. Kõik rajatavad puuraugud ja surfid
Mäetaguse Vallavalitsuse ettepanekut on arvesse võetud ja KMH aruandes on nimetatud detailplaneeringule viidatud.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 127
Asutus Ettepanek KMH
programmi kohta
Keskkonnaministeeriumi
seisukoht
Ettepanekutega
arvestamine
peavad olema vettpidava ja põhjaveekihte üksteisest isoleeriva konstruktsiooniga.
Kindlasti tuleb jätkata Selisoo pinnase ja põhjavee seirega kogu kaeve perioodi vältel ja mõjude ilmnemisel rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid.
Mäetaguse vallavalitsuse ettepanekut on arvesse võetud.
Aruanne lk. 20 p.4.6…Maastikul ei tekkinud soostunud alasid - seda pole seni tekkinud kuna toimub vee väljapumpamine, milliseks kujuneb langatuse kohtades maastik saab lõplikult öelda alles peale kaevanduse sulgemist.
Mäetaguse Vallavalitsuse märkus on asjakohane ja probleem on KMH aruandes ära kirjeldatud. Tänase kaevandamistehnoloogia juures säilivad tervikud, millega tagatakse paapinna „igavene“
püsivus ja uusi kvaasistabiilseid alasid juurde ei teki.
Aruandes ei ole välja toodud lõhketöödest tuleneva vibratsiooni mõju kaitsealadel maapinnal pesitsevatele lindudele, ilmselgelt on see olemas. Kui kevadeti rakendatakse raierahu metsades tuleks sisse viia ka samasugune kaeverahu. Vibratsiooni tõttu osade lindude populatsioon kaob piirkonnast. Kindlasti on vibratsioonile tundlikumad ka loomad.
Lõhkamist ei toimu kaitstavate aladega kattuvatel aladel ja seetõttu ei ole tegevusega kaasnev häiring oluliseks ohuks kaitsealuste linnuliikide. Eraldi piiranguid pole kaevandajale vaja seada.
9.2.2. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMINE
KMH aruande avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne.
KMH aruanne esitati Keskkonnaametile avalikustamiseks 12.07.2017. Keskkonnaamet
tutvus esitatud materjalidega ning esitas (27.07.2017 nr 6-3/17/1022-16) omapoolsed
märkused ja tähelepanekud, mille alusel palus KMH aruannet täiendada/korrigeerida.
Keskkonnaameti poolt esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine on kajastatud Lisa s
3.
Peatükki täiendatakse peale aruande avalikustamist ja avaliku arutelu toimumist.
9.2.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KÄIGUS ESINENUD RASKUSED
Peatükki täiendatakse peale aruande avalikustamist ja avaliku arutelu toimumist.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 128
10. KOKKUVÕTE
Enefit Kaevandused AS (endise nimega Eesti Energia Kaevandused AS) o n esitanud
Keskkonnaministeeriumile taotluse Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN
054 pikendamiseks. Loaga antud mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Mäetaguse, Iisaku
ja Illuka vallas, Eesti põlevkivimaardla Estonia kaeveväljal. Mäeeraldise nimet us on
Estonia kaevandus ning selle pindala on 141,6 km 2, mäeeraldise teenindusmaapindala
on 7,2 km2. Kehtivate maavara kaevandamise lubade (KMIN-054 ja KMIN-119) alusel võib
Estonia kaevanduses kaevandada aastas 8,2 mln tonni põlevkivi geoloogilist varu ku ni
loa lõppemiseni (KMIN-054 kehtib kuini 10.08.2019, KMIN-119 kehtib kuni 28.11.2026).
Keskkonnaministeeriumile esitatud taotlusega soovib arendaja maavara kaevandamisloa
KMIN 054 kehtivusaega pikendada 10 aasta võrra. 27.10.2016. aastal vastu võetud uue
maapõueseaduse § 67 kohaselt saab põlevkivi kaevandamise luba senise 10 aasta
asemel pikendada maksimaalselt 30 aasta võrra, kuni maavaru ammendumiseni.
Taotletava maavara kaevandamisloa kehtivuseks on 10.08.2029.
Keskkonnaministeerium algatas oma 11.03.2016 kirjaga nr 14 6/16/2366 Estonia
kaevanduse keskkonnamõju hindamise (KMH), mille käigus tuleb hinnata mõju Natura
2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.
Paralleelselt Estonia Kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise
KMH-ga on algatatud ja töös ulatuslikum Enefit Kaevandused AS maavara
kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054 ja KMIN-119 ning VKG Kaevandused OÜ
maavara kaevandamislubade KMIN-055 ja KMIN-66 muutmise ja pikendamise KMH, mille
käigus hinnatakse kaevandustegevuse dünaamika keskkonnamõju kõigis olulistes
keskkonnamõju avaldumise aspektides.
Keskkonnaministeeriumi 11.03.2016. a kirja nr 14 6/16/2366 ja nõuetele vastavaks
tunnistatud KMH programmi (Lisa 1) kohaselt (nõuetele vastavaks tunnistatud
Keskkonnaameti 10.02.2017 otsusega nr 6-3/17/1022-2) on KMH eesmärgiks hinnata
eelkõige Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamisega
kaasneva kaevandustegevuse keskkonnamõju kaevanduse mõjualasse jäävate Natura
alade kaitse-eesmärkide ja alade terviklikkuse tagamisele. KMH käigus hinnati põlevkivi
kaevandamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju järgmistele Natura 2000 aladele:
Selisoo, Muraka, Jõuga ja Kurtna loodusalad ning Muraka linnuala.
Põlevkivi allmaakaevanduste kõige olulisem keskkonnamõju kaasneb põhjavee
alandamisega ja kaevandusvee ärajuhtimisega. Püsiva alanduslehtri olemasolu
mäeeraldisel on ühest küljest tekitanud probleeme kvaliteetse joogivee kättesaadavuses,
aga ka pinnaveekogude veekvaliteedi muutustes. Arendaja on taganud sügavamate
puurkaevude ja veetrasside väljaehitamisega piirkonnas kvaliteetse joogivee
kättesaadavuse, kuid mitmed aktiivse kaevandustegevusega seotud keskkonnamõjud on
jätkuvalt päevakorras.
Jätkuva alanduslehtri peamiseks ohuks on Kvaternaari pudedates setetes ole vate
vabapinnaliste veekihtide vee intensiivsem liikumine vee kõrvaldamisest otseselt
mõjutatud sügavamatesse aluspõhja veekihtidesse. See võib ebasoodsates
hüdrogeoloogilistes oludes põhjustada pinnaseveetaseme langust, mis võib tundlikes
ökosüsteemides (eelkõige sood ja rabad) pikas perspektiivis põhjustada välja kujunenud
taimestikustruktuuri muutusi.
Enefit Kaevandused AS-i tellimusel viiakse regulaarset pinnasevee seiret läbi Selisoos
kahel transektil. Kaevandamise front on tänaseks Selisoo loodusala kirdepiiril ja liigub
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 129
loodusala piiril põhja suunas. Seiretulemused on näidanud sooaluse veetaseme
langustrendi mäetööde lähenemisel soole, kuid turbasammaldega seotud veekiht on
püsinud üsna stabiilne. Soo põhjatransekti soo pinnakihi veetase on viimaste l aastatel
vähesel määral langenud. Siinkohal on oluline arvestada, et viimased aastad on olnud
pikaajaliste vaatlustega saadud aasta keskmise sademete hulgaga võrreldes suhteliselt
sademetevaesed. Kuigi tänaseks ei ole kaevandustegevusest tingitud olulis t negatiivset
keskkonnamõju Selisoo turbalasundiga seotud pinnasevee režiimile tuvastatud, siis ei
saa tänaste teadmiste põhjal võimaliku mõju avaldumist tulevikus täielikult välistada.
Oluline on töös olevat seireprogrammi samadel alustel jätkata, kuna pinnaseveetaseme
võimalikud muutused annavad piisavalt pika ajalise puhvri täiendavate meetmete (sh
kaevandamise peatamine) rakendamiseks välistamaks olulise keskkonnamõju loodusala
taimekoosluste struktuurile.
Mäeeraldise lääneosas (Mäetaguse vallas) on maavara varu tänaseks suures osas
kontuuritud ja lähi-aastatel alt kaevandatavad alad jäävad vahetult Selisoo loodusala
piirile. Kuna Selisoo loodusalal jääb raba ja Estonia Kaevanduse aktiivse tarbevaru
vahele kraavitatud madalsoo, siis ei ole täiendava puhvri rakendamine Selisoo loodusala
ja mäetööde vahel vajalik. Küll aga on oluline rakendada täiendavate piirangute tsooni,
mille piires on maapinnale ulatuvate kommunikatsioonide rajamine keelatud.
Estonia Kaevanduse mäetöödega liigutakse Muraka loodusala suunas ning sellega
kaasneb veealanduse mõju lähenemine loodusalale. Kaevandamise lähenemisel
loodusalale on kriitilise tähtsusega säilitada turbalasundiga seotud pinnaseveekihi
veetase, kuna pinnaseveetase määrab loodusala taimekoosluste struktuuri ja se isundi.
Täna teostab Muraka loodusala piiril põhjaveeseiret VKG Kaevandused OÜ, kuid
turbalasundiga seotud pinnasevee taseme seiret üles seatud ei ole.
Muraka loodusala kirdepiirile tuleb raba veetasemete pidevaks jälgimiseks üles seada
automaatseiresüsteem, mille abil on soo alust ja soopealset (pinnaseveetase) veetaset
võimalik pidevalt jälgida. Automaatseire võimaldab võimalikele muutustele kiiresti
reageerida ja vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid. Kuna muutused
taimekooslustes hakkavad toimuma alles peale pikaajalist pinnaseveetaseme langust,
siis anab automaatne pinnaseveetaseme jälgimine piisava ajalise puhvri reageerimiseks
ja tagamaks loodusala hea seisundi ja kaitse-eesmärkide säilimise.
Erinevalt Selisoo loodusalast kulgeb Muraka linnu- ja loodusala piir vahetult raba servas
ja sellel puudub looduslik madalsoo puhverala. Seetõttu tuleb ettevaatusprintsiibist
lähtuvalt rakendada täiendavat valdavalt 300 meetri laiust puhvertsooni Muraka loodusala
ja kamberploki tööde vahel, 500 m tsoon peab olema täiendavate meetmete rakendamise
ala, kus maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone üldjuhul ei rajata. Erandkorras
rajatavad kommunikatsioonid peavad rangelt olema erinevaid põhjaveekihte isoleerivad.
Allmaakaevandamine mõjutab Estonia mäeeraldisest >1 ,5 km ida poole jäävaid üksikuid
Kurtna loodusala järvesid kaevandusvee suunamisega läbi järvede. Kaevandusvett juhiti
Raudi kanali kaudu Nõmme järve juba enne Kurtna looduala moodustamist ja t änaseks
on kaevandusvee läbivoolust mõjutatud Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-
Kirjakjärv ja Kirjakjärv saavutanud stabiilse läbivoolulise veerežiimi. Suurimaks ohuks
järvede (eelkõige Nõmme järvele) peetakse kaevandusvee läbijuhtimise olulisest
vähenemisest või selle lakkamise tagajärjel halvenevaid hapnikuolusid, mis võivad viia
kaevandusveega järvepõhja talletunud sulfaatide redutseerumiseni, mis mille tagajärjeks
on vee-elustikule ohtlike toksiliste ühendite vabanemine.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 130
Nõmmejärve enesereostusuuringu läbiviimise kohustus on Arendajale seatud kehtiva vee
erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena, mille kohaselt tuleb vastav uuring läbi viia
2018. aasta lõpuks.
KMH objektiks olev maavara kaevandamisloa pikendamine ei muuda kaevandusvee
eesvooluks olevates järvedes tänaseks välja kujunenud seisundit ja tegevus ei kahj usta
loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist.
Teiseks küsimuseks on Estonia Kaevanduse veealanduse võimalik mõju Kurtna loodusala
järvede seetasemele. Täna toimub mitmetes Kurtna järvedes automaatne veetaseme
mõõdistamine, kuid pinnase- ja põhjaveetaseme seiret kaevanduse veealanduse ulatuse
määramiseks üles seatud ei ole. Kuigi hüdroloogilise mudeli järgi Estonia Kaevanduse
veealandus Kurtna järvedeni ei ulatu, tuleks selle kinnitamiseks rajada või leida ning
vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev seirekaev Kurtna loodusala
läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata
kaevandamisekaevandustegevuse võimalikku mõju loodusala pinnase - ja
põhjaveerežiimile kaevandamise frondikaevefrondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus
tuleks mõõta Kvaternaari veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada
hiljemalt kaevandamise frondikaevefrondi (kambriploki tööde) jõudmisel Nõmme järvest
2,5 km kaugusele.
Estonia Kaevanduse mäeeraldise ja Jõuga loodusala vahele jääb tektooniline rikkevöönd,
mis tõttu võib üsna kindlalt väita, et Estonia kaevanduses toimuv põlevkivi kaevandamine
Jõuga loodusala head seisundit ega selle kaitse-eesmärkide saavutamist ei ohusta.
Kaevandava tegevuse jätkumine on otstarbekas kuni Estonia kaevanduse aktiivse
maavaravaru ammendumiseni, misjärel kaevandus suletakse. Oluline on rakendada
rangemaid meetmeid tundlike ökosüsteemide (Natura alad) lähialadel ja pidevalt jälgida
taimestiku hea seisundi tagamiseks pinnaseveetaset. Mäetööde lõpetamise järgselt
hakkavad kaeveõõned ja kaevanduse kohal olev katend täituma põhjaveega kuni
kaevandamiseelsele lähedasele tasemele. Kirjeldatud protsessi järel kaob kaevanduse
veealanduse võimalik mõju looduskeskkonnale. Kaevandamisloa pikendamine on
otstarbekas maavarude ammendumiseni, seega arvestades ka korrastamistöödeks
kuluvat aega, 30 aasta võrra. Vähemalt viis aastat enne mäetööde lõpetamise
prognoositavat aega tuleb läbi viia asjakohane keskkonnamõjude hindamise protsess.
Järgnevalt on välja toodud KMH järeldustena keskkonnameetmed, mille rakendamine
aitab ennetada, leevendada või ära hoida jätkuva kaevandustegevusega kaasnevat
negatiivset keskkonnamõju.
Keskkonnameetmed:
Sulgeda Selisoo äärealade kuivenduskraavid. Kuivenduskraave ei ole rajatud
kaevanduse tarbeks, Nende eesmärgiks on olnud nõukogude aegne
maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt vastuolus tänaste looduskaitse
aluspõhimõtetega. Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamine ei
ole kuivenduskraavide jätkuval toimimisel võimalik, olenemata põlevkivi
allmaakaevandamisest piirkonnas. Kuna kraavitus ei ole rajatud kaevandamise
tarbeks ja tänaseks ei ole tõestatud kaevandamise ja kraavituse koosmõju
veerežiimile, siis ei ole õiglane seada kaevandajale kohustust kraavituse
sulgemiseks. Kraavituse sulgemine peab toimuma kaitseala valitseja ja
maaomaniku (RMK) ühisel panustamisel;
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 131
Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal
põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate
meetmete rakendamise ala Selisoo loodusala välispiiri ja Estonia kaevanduse
kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires;
Kui kaevandamise front nihkub Selisoo kaitseala piirile lähemale kui 200 m
tuleb vältida läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate
kommunikatsioonide rajamist. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude
rajamisel tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest
isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala p iirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb
elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui täna toimuva Selisoo
veetasemete seire tulemuste analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari veetasemed
seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust: eelkõ ige
sademed ja lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest,
siis tuleb loodusala ja kaevandamise frondi vahelist täiendavate meetmete
rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia minimaalselt 400 meetrini. Sellisel
juhul tuleb olemas olevad šurfid ümber ehitada ja uued šurfid rajada selliselt,
et põhjaveekihid oleksid isoleeritud. Pinnaseveetaseme trend fikseeritakse
kord aastas Keskkonnaametile esitatava veetasemete seire analüüsi käigus.
Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste meetoditega kindlaks teha;
Seirama Selisoo loodusalal kaevanduse naabrusse jääval alal raba pealispinna
kõrgust Selisoo ida- ja põhjaosas viie aastase perioodiga, mil
kaevandustegevus on soole kõige lähemal. Rabapinna muutuste selgitamisel
on oluline fikseerida trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR) mõõdistamised
piisava täpsusega. Oluline on tagada andmete võrreldavus ja seetõttu ei ole
metoodika vahetamine täna mõistlik.
Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo
loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seejärel
hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle
ja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid.
Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel valdavalt
300 m laiust puhvertsooni, mille piires põlevkivi kaevandamist ei toimu.
Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde
otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280
– 320 m, arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse ette
viie aastase perioodiga. Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde
arengukava saadetakse loa andjale teadmiseks üks kord aastas.
500 m tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus kõik puuraugud ja
šahtid rajatakse veekihte isoleerivana.
Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude rühm ning
seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse
mõju loodusala veerežiimile mäetööde lähenemisel loodusalale.
Seirekaevudes tuleks mõõta Kvaternaari veek ihtide (pinnaseveekiht, ja
sooalune veekiht) veetaset kord päevas.
Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmist
Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele, et saada piisavalt head seireandmed
hindamaks kaevandustegevusega kaasneva veealanduse mõju Muraka
loodusalale.
Seiretulemuste analüüs ja hinnang Muraka loodusalale avalduva mõju kohta
tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seiretulemuste analüüsil tuleb võrrelda
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 132
pinnaseveetaseme andmeid sademehulkadega ning statistiliselt ära näidata
korrelatsioon. Kui veetaseme muutused ei korreleeru piirkonna sademete
hulkadega, siis tuleb hinnata langustrendi olulisust. Seejärel hindab loa andja
kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja rakendab vajadusel
täiendavaid meetmeid: - Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi
täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded;
- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust kaevandamisluba kehtetuks tunnistada.
Lähtudes ettevaatusprintsiibist, on vajalik jätkata AS Enefit Kaevandused
tellitud valikuliste Kurtna järvede veetaseme seiret väljatöötatud seirekava
alusel.
Samuti on vajalik teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise
uuring enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused mingil
põhjusel (kaevanduse sulgemine, kaevandustegevuse lõpetamine piirkonnas)
peaksid oluliselt vähenema;
Rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv ole masolev
seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille
alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju loodusala pinnase - ja
põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Ehkki Kurtna
loodusala jääb Estonia mäeeraldisest lähimas punktis enam, kui 1,4 km
kaugusele, siis piirkonnas esineb tugev karstumine ja sellest ting itult
intensiivsem põhjavee liikumine. Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihi
veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada enne kaevandamise
frondi (kambriploki tööde) jõudmist Kurtna loodusalal asuvale Nõmme järvele
lähemale, kui 2,5 km.
Vajalik on teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise uuring
enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused peaksid olulisel t
vähenema. Kehtiva vee erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena tuleb vastav
uuring läbi viia 2018. aasta lõpuks.
Juhul kui uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos
loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku
määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline
modelleerimine näitab Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna
järvede veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel
esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, n ing vaadata ümber andmete
kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et
kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede
ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud
projekti käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 133
KASUTATUD KIRJANDUS
Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Ida-Viru
maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering. Ida-Viru Maavalitsus. Jõhvi 2003.
Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja
KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. AS Maves
ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 15/1416. Tallinn 2015
Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva
eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
Eesti hüdrogeoloogiline kaart. Perens R. Mõõtkava 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus,
Tallinn, 40 lk. 1998.
Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Paal, J. 1997.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn.
Estonia kaevandus. Mäetööde arengukava 2016-2020 majandusaastateks. Eesti
Energia Kaevandused AS. 2015.
Estonia kaevanduse veeheite keskkonnamõjude täiendavate uuringute teostamine. AS
Kobras. Tallinn 2011.
Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette
tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn
2012
Hüdrogeoloogilised tingimused. Savitski L. Rmt: Kattai V., Saadre T., Savitski L. (toim).
Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Akadeemia Trükk, Tallinn,
93-104. 2000.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021).
Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.
Ida-Viru maakonnaplaneering. (kehtestatud 1999. a). http://ida-
viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering
Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja
ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila
ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru
maavalitsus, 2001. http://ida-
viru.maavalitsus.ee/documents/119835/11391384/Planeering.pdf/6f98ff9f -b617-4ab2-
930f-64904dd61547
Iisaku valla üldplaneering. Iisaku vallavalitsus. Kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 24.
aprilli 2008. a määrusega nr 8. http://www.iisaku.ee/yldplaneering/
Illuka valla üldplaneering. Illuka vallavalitsus. Illuka 2010.
http://www.illuka.ee/uldplaneering
Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K.
Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 134
Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatava vee päritolu. Savitski L. Tallinn, EGF
7696. 2005.
Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise juhised. H. Mäemets. 2013
Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet 2015
http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/Kurtna_KKK_2015_2024.pdf
Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 kinnitamine.
Riigikogu otsus. Vastu võetud 15.12.2004. https://www.riigiteataja.ee/akt/829062
Muraka linnuala standardne andmevorm
http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070172&release=5&for
m=Clean
Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015 -2017
(http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/muraka_lka_kkk_2015_2017.pdf)
Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015 -2017:
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=1578613584 ja Selisoo
looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017
(http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf )
Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014.
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%
C3%A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf
Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014.
https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f
2686c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0
Ojamaa kaevevälja põhjaveeseire 2015. aastal. Perens, R., Savva, V. ja Lelgus, M. OÜ
Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2016
Pinnavee kontrollseire Ojamaa põlevkivikaevanduse võimaliku mõju hindamiseks. 2015.
aasta seire tulemused. Loigu, E ja Roosalu, K. Tallinna Tehnikaülikool,
Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2015.
Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa
viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002
Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine läh iterritooriumi kasutusomadustele.
Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005
Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016 -2030. Tallinna
Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Aprill 2013.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (eelnõu seisuga 31.12.2013).
Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013.
http://www.envir.ee/sites/default/files/pk_arengukava_2016_2030_eelnou.pdf
Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja
Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Kalm, V. ja
Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2009
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 135
Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste
võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011
Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017
(http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf )
Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia
osakond. 2/3/2016
Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Sotsiaalministri määrus nr 1. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava
pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Vastu võetud 02.01.2003 nr 1
Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. RV0291:
Rahvaarv, pindala ja asustustihedus haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1.
jaanuar 2016. http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahva
stiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp
Suletud ja suletavate kaevanduste mõju põhjaveele. Kivisilla, J. Eesti Geoloogiakeskus.
Hüdroloogia osakond. Tallinn 2003
Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur.
Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015.
Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud Rajatava Uus -Kiviõli
põlevkivikaevanduse mõju Muraka rabale. Veetasemete seire Kaasiksoos ja Sirtsi soos.
Osa 1. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 14/1242. Tallinn 2014
Vabariigi Valitsuse määrus nr 97. Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse -
eeskiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 97
AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 136
LISAD
LISA 1. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KMH PROGRAMM
(ERALDI FAILINA)
LISA 2. KMH ARUANDE SEISUKOHTADE KÜSIMINE (LAEKUNUD
ETTEPANEKUD JA NENDE VASTUSED)
LISA 3. KMH ARUANDELE ESITATUD TÄIENDUSED KESKKONNAAMETI
POOLT