Oluline!

Millal heisata sini-

mustvalge?

Laadamelu järellaine

Rohkelt ametlikku

infot

Mis külas toimub?

Noorte elu on põnev

Uuri täpsemalt

käesolevast numbrist

Eesti lipp lehvigu

kõrgelt

2

Puiduait kirjutab 3

Vallavolikogu info 4

Tagasivaade

laadale

6

Avinurmest Aiduni

(järjejutt)

8

Kultuurielust 10

11

Selles numbris

Avinurme valla häälekandja HIND 32senti

AWWINORM Juuni –juuli 2011

Kaua tehtud kaunikene

Seekordset lehte said Sa, armas lugeja, kaua

oodata. Suvel on ajalehtedel niinimetatud

hapukurgihooaeg ja materjali kogumine

puhkuste tõttu pikaajalisem ning väike paus

ei teinud ka toimetusele paha.

Korvame aga ühekuise vahelejäämise

paksema lehenumbriga ja pakume väga

mitmekesist lugemist ja vaatamist.

Silmailu pakub fotomeenutus laadapäevast.

Kommentaarid on lisatud korraldajate

vaatenurgast, sest eks kulu nii suure ürituse

läbiviimiseks ohtralt töötunde ja närvirakke.

Laata ei oleks, kui kümned ja kümned

avinurmekad käsi külge ei paneks. See kõik

on omajagu stressirohke, kuid samas tulemust

väärt. Julgen öelda, et tegu oli vägagi

positiivse pingega ja jättis hiljem mõnusa

rahulolutunde. Veidi pipraterasid oli

loomulikult ka, kuid eks neist õpitakse

järgmisteks kordadeks.

Kui käesolev number valmis sai, avastasime,

et meil on põhjust väga paljusid inimesi

õnnitleda. Sünnipäevalaste nimekirjad on

pikemad kui kunagi varem ja ka kahel

asutusel täitus esimene tegutsemisaasta.

Ajalehetoimetus soovib kõigile palju õnne ja

jaksu.

Üheks sünnipäevaliseks on tegelikult ka

ajaleht ise. Juunis täitus ajaleht “Awwinorm”

ilmumisest 2 aastat.

Meil on ikka kombeks olnud tuua lugejateni

ajaloolisi mälestusi. Kas seekordset lugu

jätkub kahe või kolme ajalehenumbri peale,

näitab aeg.

Suvekuid on jäänud veel vaid üks. Nautige

seda ja leidke kindlasti aega puhkamiseks.

Pime sügistalvine aeg on ees oma salalike

viirustega, kuid suvel kogutud päike, värske

õhk ja kodumaised vitamiinid aitavad ka

hämaras end rõõmsalt ja hästi tunda.

Eesti lipp kuulub meile kõigile ning

seepärast ei ole ükskõik, kuidas seda

kasutatakse. Eesti lipu kasutamise

põhimõtted ja üldnormid on Riigi-

kogu sätestanud seadusega. Õigus-

aktiga kehtestatud Eesti lipu kasuta-

mise korra järgimine väärtustab,

lihtsustab ja ühtlustab sinimustvalge

lipu kasutamist. Samas ei ole need

reeglid mõeldud piirama Eesti lipu

kasutamist.

Hiljuti pöördus üks vallaasutus Riigi-

kantselei poole küsimusega, kas

erakorralisel lipupäeval võib lipu heisata

ka hiljem korras ettenähtud ajast. Nimelt

oli Riigikantselei edastanud kõikidele

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele

erakorralise lipupäeva teate, milles

märkisime ära lippude heiskamise aja.

Vastav teade jõudis aga asutuse lipu-

heiskajani pärast teates märgitud aega.

Mida sellisel puhul teha? Kas heisata

lipp pärast lippude üldist heiskamisaega

või jätta lipp heiskamata?

Lipu heiskamise mõte

Eesti lipu heiskamisega anname teada

oma isiklikest rõõmu- ja kurbuse-

päevadest, samuti ühisest väärtuspildist

ja minevikukogemusest. Näiteks heis-

kame sinimustvalged lipud pulmade,

sünnipäevade, suguvõsa kokkutulekute

puhul – sellega teavitame oma kodu-

kanti perekondlikest sündmustest. Lipu

heiskamisel leinalipuna väljendame

kaastunnet. Aga näiteks vabariigi

aastapäeval või emadepäeval heiskame

lipud ühtsustunde väljendamiseks:

meile kõigile on oluline Eesti Vabariik,

selle väljakuulutamine ja selle põhi-

seaduslikud väärtused.

Lühidalt: Eesti lipu heiskamisega

väljendame meile olulisi tundeid,

sõnumeid ja mõtteid.

Reeglid lihtsustavad lipu kasutamist

Eesti lipu kasutamise korra sätestab

seadus. Täpsemaid suuniseid Eesti lipu

igapäevaseks kasutamiseks annab hea

tava, milles on selgitatud lipu kasu-

tamise niinimetatud ideaaljuhte. Ikka

selleks, et teada, kuhu poole püüelda ja

millest eeskuju võtta. Tava arvestab ka

rahvusvaheliselt ja ajalooliselt välja

kujunenud l ippude kasutamise

traditsioonidega. Kuid ei seadus ega

hea tava anna vastuseid kõikidele lipu

kasutamise üksikküsimuste kohta.

Seepärast tulebki appi võtta ka terve

mõistus.

Eesti lipud heisatakse üldjuhul päikese-

tõusul või kell kaheksa. Kuid näiteks

suguvõsa kokkutulekul on paslik lipp

heisata hoopis kokkutuleku alguses.

Seadus ega hea tava ei kõnele sellest

midagi.

Järeldus

Eesti lipu heiskamisel on kokku lepitud

üldistes reeglites. Reeglite eesmärgiks

on väärtustada ja lihtsustada lipu

kasutamist, mitte aga pärssida seda.

Kui neist kokkulepitud reeglitest ei ole

võimalik kinni pidada, siis tasub lipp

ikkagi heisata. Näiteks kui lipud

heisatakse lipupäeva hommikul kella

kaheksaks, aga teie saate lipu heisata

alles kella üheksaks, siis on korrektne, et

heiskate lipu kell üheksa ehk esimesel

võimalusel. Sest oluline ei ole ju lipu

heiskamise täpne aeg, vaid lipuheis-

kamine ise ja sellega väljendatav mõte.

Oluline on veel, et lipp oleks puhas ja

terve ning lipuvardale või –mastile

sobiva suurusega.

Gert Uiboaed

Riigikantselei sümboolikanõunik

liitlased. Eriti elevust tekitas miinivälja

ületamine, kus imitatsioonimiinidele

astumisel pritsis vett ja lapsed said neid

ise maasse peita nii, et teised ei leiaks

üles. Õhtul külastasime Päästeteenis-

tust, kus räägiti ja õpetati, kuidas

ühendada voolikuid. Igaüks sai

proovida voolikutega hargnemist ja

hiljem ka voolikuid kokku kerida. Enne

magamaminekut küpsetati veel lõkke

peal grillvorstikesi ja räägiti juttu.

Teisel päeval tuli lastel startida orientee-

rumismängule, kus tuli üles leida

postkastid ja lahendada ära seal olevad

ülesanded. Võistlejad startisid rajale

eelmisel päeval moodustatud grup-

pidena ja õhtul loositud järjekorras. Ilm

osutus jälle olema päikseline ja soe ning

orienteerumine kulges plaanipäraselt.

Suured tänud kõikidele abilistele

Kaitseliidust ja toitlustajale Naiskodu-

kaitsest. Tagasisidest selgus, et

soovitakse selliseid laagreid ka

järgnevatel aastatel.

KT Avinurme rühmavanem Virve

Kaldma.

Päikesepaistelisel 7.mai hommikul

kogunesid kodutütred Avinurmest,

Laekverest ja Veneverest Muru laske-

tiiru, et osaleda kodutütarde kevad-

laagris.

Esimeseks ülesandeks oli püstitada

sissitelkidest laager. Peaaegu kõik said

oma telki püstitada mitu korda, kuna

avastati, et oldi otse sipelgate pesa peal.

Laagri esimene päev oli jaotatud

tegevuspunktideks, kus tüdrukud said

teadmisi topograafiast, meditsiinist,

sõlmedest, õhupüssi laskmisest ja

miinivälja ületamisest. Instruktoriteks

olid Avinurme malevkonna kaitse-

Eesti lipp väljendab meile olulisi tundeid

Kodutütarde kevadlaager pakkus palju põnevust

Eesti lipu kasutamise meelespea

Igaüks võib heisata Eesti lipu

Heiska Eesti lipp pidupäevadel

Suhtu lipusse austusega

Heiska lipp päevavalguse ajaks

Jaaniõhtul Eesti lippu ei langetata

24. veebruaril, 23, juunil ja 20. augustil

heisatakse Eesti lipp kõikide elu-, äri- ja

büroohoonetele.

Vaata lisaks

Eesti lipu kasutamisest Riigikantselei

veebilehel valitsus.ee/eestilipp

Avinurme Puiduait loodi eesmärgiga

tutvustada külalistele Avinurmet ning

siinset puutööd. Puiduait avati 18. juunil

2010 ning maja valmis koostöös EAS-

ga, kes toetas aida valmimist „Turis-

mitoote arendamise väikeprojektid“

meetme raames.

Puiduaidas on piisavalt ruumi Avinurme

puidukäsitöö eksponeerimiseks, toodete

müügiks ja töötubade läbiviimiseks.

Soklikorrusel asuvad leivatuba, pui-

dutuba ja saunatooteid tutvustav tuba.

Esimesel korrusel rõõmustavad külas-

tajaid avar valgusküllane käsitöö

müügisaal ja hubane kohvik. Katu-

sealuses suures saalis on loodud kõik

tingimused mitmesuguste ürituste

läbiviimseks.

Puiduaida avalaastu tõmbas 2010. aasta

jaanipäeva eel presidendiproua Evelin

Ilves, kes tegi leivatoas samal päeval ka

käed jahuseks. Aasta vältel on puiduaita

külastanud ka mitmed teised nimekad

eestlased: nii Ida-kui Lääne-Viru

maavanemad, Rein Aidma, Kristiina

Ojuland, kui Eesti turismikorraldajad

eesotsas Daisy Järvaga. Puiduaida

õpitubades on kätt proovinud nii Tartu

Ülikooli, Tamsalu EPT, Virumaa Suur-

köögi kui ka Haridus- ja Teadus-

ministeeriumi töötajad.

Mainekaimaks ürituseks, mis puiduaidas

aasta jooksul toimunud, võib kindlasti

pidada ETNA Ettevõtlik Naine 2010

võitja väljakuulutamist.

Puiduaida esimese aastapäeva puhul

avati 18. juunil maja soklikorrusel

fotonäitus „Puiduaida aastaring“, mis

kajastab harrastuspiltnike silme läbi aida

valmimislugu ning esimest tege-

vusaastat. Fotodelt leiab meenutusi nii

maja valmimisloost, avamisest, too-

detest kui ka vahvaid emotsioone ja

siirast rõõmu, kui oma kätega on valmis

saadud laastukorv või küpsetatud leib.

Fotonäituse avamisel kõnelenud

puiduaida juhataja Eveli Tooming luges

esimest tegevusaastat igati kordaläinuks.

Kaugeimad külalised, kes aasta jooksul

puiduaita jõudsid, olid pärit Alaskalt ja

Austraaliast, kuid ka väga paljud

Eestimaalased on Avinurme avastanud.

„Puiduaida projekt on käivitunud

tõeliselt hästi, kuid kuna projekti

lõppemiseni 2012. aastal on veel aega,

siis ei saa puiduaita kindlasti valmi-

nuks lugeda,“ märkis Eveli.

Kuigi puiduaida projekti finantseerijad

on maja senise tegevusega väga rahul,

tuleb kõige siiram ja vahetum

tunnustus puiduaida tegemistele ikkagi

igapäevastelt külastajatelt, kes kiidavad

maja puidu ja värske leiva lõhna,

hubast interjööri ning meeldivat

teenindust. Just see sunnib meid veelgi

enam pingutama, et puiduaida külalised

end ka edaspidi meie juures võimalikult

hästi tunneksid.

Kaja Karo

Avinurme Puiduaida turundusjuht

Puiduaidal täitus esimene aasta

25.05.2011

Kinnitati Võidu tn 11 ( vana kultuurimaja ) kinnistu

müügihind.

Kinnistu müüakse Jõgeva Majandusühistule hinnaga 30 000

eurot.

Algatati Võidu tn 11 detailplaneering

Detailplaneeringu eesmärk: Võidu tn 11 kinnistu jagamine

kaheks katastriüksuseks. Jagamisel moodustatava ühe krundi

sihtotstarbe muutmine ärimaaks ja krundile ehitusõiguse

seadmine.

Vallavalitsusel tuleb korraldada detailplaneeringu koostamine,

lähteülesande kinnitamine ning lepingu sõlmimine Jõgeva

Majandusühistuga detailplaneeringu koostamise ja

korraldamise finantseerimises.

Kinnitati Avinurme Gümnaasiumi arengukava

Eelnev Avinurme Gümnaasiumi arengukava oli koostatud

ajavahemikuks 2004 – 2010 ja uus arengukava lähtub

seadusandlusest ning on koostatud aastateks 2011-2016.

Arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse

põhisuunad ja –valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks

ning arengukava uuendamise korra.

Arengukava on koostatud kooli juhtkonna, õpetajate, õpilaste

ja sotsiaalpartnerite kaasamisel. Kooli õpilased aitasid

koondada arengukava jaoks vajalikke andmeid ning osalesid

töögruppides. Kokku osales arengukava koostamisel üle 50

inimese. Arengukava väljatöötamise protsessi juht oli

Nutifikaator OÜ.

Arutati Avinurme ühislauda peremehetuks tunnistamise

algatamise vajadust

Endist ühislauta Põllu tänavas kasutati veel aastaid tagasi,

kuid nüüd on hoone mahajäetud ja räämas. Vallavalitsuse

ülesandeks jäi välja selgitada hoone peremehetus, avaldada

vajalikud teated Ametlikes Teadaannetes ja valla lehes.

Eraldati tagastamisele kuuluv tegevustoetus Avinurme

Spordiseltsile

projekt „Avinurme jõusaali seadmete soetamine

„tegevustoetuse summa 9992 €

Arutati Avinurme noorte puhkpilliorkestri õpilaste

vanemate avaldust.

Volikogul paluti leida võimalus toeatada puhkpilliõpilaste

õpinguid, et maksta õpetajatele töötasu.Sooviti, et alates uuest

õppeaastast tasustataks puhkpilliõpetajaid üldistel alustel.

Ainult lastevanemate osalustasuga ei ole puhkpilliõpe

jätkusuutlik.

Volikogu liikmete arvamusel tuleb uuest õppeaastast noorte

puhkpillimängijate õppe rahaliseks toetamiseks vahendid

leida. Kahe aasta jooksul on noorte kollektiiv saavutanud tubli

mängutaseme, sellel suvel osaletakse laulupeol ainsa

maakonna orkestrina.

Oma tegevusest andis ülevaate kultuuri- ja haridus-

komisjon

Maikuu alguses toimus lasteaia hoolekogu, kultuuri- ja

hariduskomisjoni ning sotsiaalkomisjoni ühine koosolek.

Hetkeolukord: Lasteaia nimekirjas on praegu 51 last, nendest

25-30 käib korrapäraselt lasteaias; 5-6 nimekirjas olevat last ei

käi aga üldse lasteaias. Lapsed hoitakse nimekirjas, sest

vanemad kardavad kohti kaotada. Kooliminejaid on 13 last.

Personali on 14 inimest. Suveperioodil on lasteaed suletud 23.

juunist – 14. augustini.

Esitatud ettepanekud: Välja vahetada/ ära võtta avariivalgustid,

mis põlevad ööpäevaringselt, parandada köögi ventilatsioon,

paigaldada suitsuandurid, mis ei toimiks kuumuse peale.

Muretseda kõikidele rühmadele uued padjad

Leiti, et pole eetiline pidada alkoholiga pidusid lasteaia

ruumides, eriti noortepidusid. Esitati ettepanek piirata noorte

pidusid kellaajaliselt, tõsta saali üüri, maksustada nõude ja

köögi kasutamine

Lahendamist vajab koolivalmiduskaardi koostamine, muuta

tuleb lasteaia põhimäärust

29.06.2011

Kuulati ära revisjonikomisjoni arvamus majandusaasta

aruande kohta , tutvuti audiitori järeldusotsusega

2010. aasta tulude laekumine oli 104%. Komisjon leidis, et

Avinurme valla 2010. majandusaasta aruanne on koostatud

vastavalt nõuetele, võib esitada vallavolikogule kinnitamiseks.

Komisjoni ettepanekud

2011. majandusaastal kustutada põhivarade nimekirjast alla

2000 € väärtuses olevad põhivarad ja kanda bilansiväliseks.

Pikaajaliste võlgnike (kelle võlad on tasumata üle kolme kuu)

võlanõuded anda üle inkassofirmale.

Koostada Avinurme valla investeeringute kava ning lisada

arengukavasse.

Vallavalitsusel korraldada Avinurme Koduloomuuseumi töö

koordineerimine.

Kaaluda otstarbekust kuuluda järgnevatesse ühendusesse :

MTÜ Ida –Eesti Jäätmekäitluskeskus 2010 a liikmemaks

30 000 krooni , Ida- Virumaa Omavalitsuste Liit aasta

liikmemaks 80 000 .- krooni Peipsi Alutaguse Koostöökoda

aasta liikmemaks 17 000.- krooni.

Vallavanem Indrek Kullam´i selgitused eelnenule: MTÜ Ida –

Eesti JKK-s osalemise tulemusel on meil olemas jäätmejaam,

korraldatakse sorteeritud jäätmete kogumist, samuti ohtlike jt

erijäätmete kogumist.

IVOL-is osalemine aitab toimida pedagoogide

ainesektsioonidel, ühisrahadest toetatakse valla kultuuri- ja

spordiüritusi. Võimalikud muutused võivad tulla, aga siis juba

valdade- linnade ühismõtetena.

Kuulumine PAK toob iga -aas tase l t raha ja

investeeringuvõimalusi valda tagasi.Läbi projektide on valda

tulnud 3 aastaga üle 6 milj.krooni.

Vandeaudiitor Ille Randjärv´e arvates kajastab kaasatud

raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt

Avinurme Vallavalitsuse finantsseisundit seisuga 31.12.2010

ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta tulemit ja

rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

Kinnitati Avinurme valla 2010 a aastaaruanne´

Anti nõusolek Nõmmemõisa kinnistu maasihtotstarbe

muutmiseks.

Volikogu info

Valminud on endise puhkebaasi ja viilhalli rekonstrueerimuse

projekt hoonete kasutuselevõtuks turistide teenindus-

majutuskohana. Kinnistu omanik esitas avalduse

maasihtotstarbe muutmiseks ärimaaks.

Otsustati anda tegevustoetused, mis pärast PRIA

rahastamist vallale tagasi makstakse

MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus projekt “ Avinurme

Sotsiaal- ja Turvakeskuse sõidulift” Projekti kogumaksumus

on 26 400 € millest sõidulifti maksumus on 20 400 € ja

ettevalmistavate ehitustööde maksumus 6 000€. Projekti

omafinantseering moodustab 10%.

Eraldati tagastatav tegevustoetus summas 6 500 €

MTÜ Avinurme Spordi- ja Terviseseltsi jõusaali sisustamise

jätkuprojekt „Avinurme, Tudulinna ja Lohusuu valdade

jõusaali seadmete ja ringtreeningvahendite soetamine“

Nimetatud jätkuprojetkil kogumaksumus on 14560 € millest

Lohusuu osa projektis on 1910 € ja Tudulinna osa 1192 €.

Eraldati tagastatav tegevustoetus summas 11 458 €

Raha eraldamised reservfondist

MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus liftiprojekti

omafinantseeringu kaasfinantseerimiseks 1000 €

MTÜ Avinurme Spordi- ja Terviseselts jõusaali projektidele

omaosaluse toetuseks 2145 €

Revisjonikomisjon kontrollis maikuus valla elamu-

majanduse eelarve täitmist ja dokumentatsiooni, leiti puudusi,

kuid et vallavalitsusest on küsimustele vastused saamata, ei

saa komisjon teemat lõpetatuks lugeda.

Vallavalitsuses päevakorral.

Ülevaade eelarve seisust:

Proportsinaalselt täitmise % 49,3 tuludel ja 49.86 % kuludel.

Arvestades 180 päevaga, 50 norm.%.

Tulude eelarve 1 568 691 € - täitmine 773 421 €

Kulude eelarve 1 568 691 €, täitmine 748 456 €

Kassa,panga jääk 365 699 €

Üksikisiku tulumaksu laekumine 50%

Laekumine vähenenud võrreldes 2010.a. 1 815 €

Maamaksu laekumine % 59,99 41 406 €

Juriidilisest isikust võlglased

Raskejõustiku klubi 415 €, Virumaa Trassid OÜ 615 €,

Sarvikmoorid OÜ 1 051 €

Tudulinna Vallavalitsus 592 €

Tegevustoetused on tagastnud MTÜ Puhkpilliorkester

Avinurme 2 764 € ja AKH Nurmetuled 20 707€

Laekumata veel EELK Avinurme koguduselt 19 453 €

Vallavanema info:

Alates 1.oktoobrist 2011 on vastavalt korraldatud riigihankele

valla jäätmemajanduse uueks veofirmaks AS Ragn Sells.

Kui uus firma saadab kinnistuomanikele lepingud, ei tohi

saadetut ignoreerida. Avinurme alevik on kohustusliku

jäätmeveoga liitumise ala. Tühjenduskord vastavalt

Jäätmeseadusele ei saa olla enam harvem, kui 1x kuus,

kinnistuomanikke ei saa vallavalitsus vabastada eeldusel, et

ise jäätmekäitlust korraldatakse.Vabastada saab üksnes

kinnistud, kus ei elata

Emajõe Veevärgi suurprojektiga seoses õnnestub ehk Ulvi küla

veevärgi kvaliteedi parandamine.

Vallavalitsuses

Sotsiaaltöö

Matusetoetus a´65 € 5 perele, puuetega isikute ravimi- ja

arstiabitoetus a´32 € 4 taotlejale.

Prillitoetus 2 lapsele a´32 € , prillitoetus 2 eakale a´20 €.

Küttepuudetoetus 2 üksikule vanurile a´45.

Ehitusalane tegevus

Väljastati projekteerimistingimused

Änniksaares Südamesoojuse kinnistule asenduskodu rajamiseks

Mustvee AJ Avinurme 10 kV fiidri Tõnusaare haruliini

rekonstrueerimiseks

Väljastati ehitusluba Raivo Villers´ile Jaama tn 26 kinnistule

kõrvalhoone ehitamiseks.

Väljastati ehitusload Nõmmemõisa (end UKU suvila) endise

puhkebaasi rekonstrueerimiseks kaasaegseks majutuskeskuseks

ning endise kaarhalli võimlaks.

Maareform

Anti nõusolek 52 maaüksuse riigi omandisse jätmiseks

Anti nõusolek Paadenurme k. asuva Saare kinnistu jagamiseks.

Kinnitati Avinurmes Võidu tn 16 b (staadioni maa-ala) piirid,

sihtotstarve ja maksustamishind

Otsustati lõpetada Tammesaare küla Laadamuru talu

ostueesõigusega erastamismenetlus

Kinnitati Võidu tn 11detailplaneeringu lähteülesanne

Volikogu otsustas 25.05.2011 algatada Võidu tn 11 kinnistul

detailplaneering ning müüa osa kinnistust Jõgeva

Majandusühistule, kes soovib ehitada kaupluse.

Detailplaneeringu eesmärgiks on 16401:002:0372

katastriüksuse kaheks krundiks jaotamine. Planeeringuga

muudetakse maa senine sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa

ärimaaks ja üldkasutatavaks maaks.

Detailplaneeringu ala 5221 m2

Ehitis planeerida Võidu tn 9 hoonega Võidu tänava suhtes

ühele joonele.Hoone projekteerimisel oluline nõue – viilkatus,

maksimaalse harjakõrgusega 9 m

Detailplaneeringus käsitleda juurdepääsuteed, parklad,

elektrivarustus, vee- ja kanalisatsiooni süsteemid, haljastus.

Maksimaalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus

Detailplaneeringu vajalikud kooskõlastused Keskkonna-

teenistus, Ida-Viru maavanem, AS Eesti Energia, AS Emajõe

Veevärk, Maanteeamet.

Majandustegevus

Tänavavalgustus on välja lülitatud kuni 15.augustini.

Reservfondist suunati 1 074€

162 € tantsustuudiole River – koolitantsu festivaliks, Lasteaia

ehitusjärelevalveks 112€; 640€ lasteaia ja vallamaja kindlustus,

160€ Mare Russaku raamatu „Rehesaare“ tegevustoetus

Sooja vee hind juuni, juuli,august

Põllu 6, 8, 10 ja Võidu 20 4.50 eurot /m3

Korteriomanikud, kes ei ole veel veemõõtjat paigaldanud,

saage ometi aru, et kogus mille eest tuleb maksta, peaks olema

mõõdetav !

Volikogu info

I vaatus - Tähelepanu! Valmis olla!

Pinge tõuseb haripunkti laadale eelneval päeval. Viimane kontroll, kas kõik kokkulepped

peavad, kas kõik esinejad jõuavad ettenähtud ajal, kas kõik vajaminev on olemas, kas...

Ikka on tunne, et midagi olulist on meelest läinud. Lisaks närib ärevus asjade tõttu, mida

me kontrollida ei saa - kuidas ilma peab? Palju rahvast tuleb?

Üles pannakse juba kümneid telke, kohal on esimesed müüjad. Nii mõnigi lett on valmis

ostjaid teenindama. Lava kõrvale kerkivad helitehnika tornid ja pealtnäha toimetavad

kõik rahulikult oma ülesannetega. Mis mõtted neil aga peas tiirlevad ja kes vähem või

rohkem elevil, jääb välja selgitamata.

Korraldajate jaoks lõppevad toimetused öötundidel. Öine laadaplats elab oma elu - kes

sätib magamiskohta autosse, kes poeb telki. Enamus kohalikest asjatajatestki poevad

kodus voodisse, et varahommikul rivis olla.

Laadamelu kolmes vaatuses

Proloog - ettevalmistus

Laada ettevalmistamine ja organiseerimine sai alguse juba

kuid varem. Mida teeme? Kuidas teeme? Kelle esinema

kutsume? Kus reklaami teha? Mille erilisega sel aastal

meelitada?

Kõik need küsimused vaieldi ja arutati selgeks mitmete

koosolekute, telefonikõnede ning interneti vahendusel peetud

vestlustega. Kultuuritiim (vt pilt) vaatas näiteks, et lavalt melu

ei kaoks ning hoolitses reklaami eest. Platsitoimkond pani

kuude jooksul kõik müüjad hoolega paika ja mõõtsid kõigile

õiglase osa laadaplatsist. Kohalikud ettevõtjad olid olemas

laadaloterii auhindadega ja muidugi selleks, milleks laat üldse

ellu kutsutud - meie puutöömeistrite tutvustamiseks. Kuidas

saaksime laata teha ilma tünnide ja muu puidukaubata?

II vaatus - START!

Laadapäeva hommik algab korraldajatele vara. Kordamööda

piilutakse taeva poole ja püütakse ennustada, kas ja kui tugeva saju

me kaela saame. Müüjad on valmis, lava on valmis ja läks! Edasi

käib kõik nagu karussellil. Nii kiire, et muretsemise ja pabistamise

jaoks aega ei jagu. Söömiseks ja istumiseks samuti mitte. Laada-

kauba nägemiseks ammugi mitte.

Kogu rahvahulgaks hinnatakse 10 000 - tavaline taks. Müüjad

tõdevad, et rahvast on, aga ostmine tagasihoidlik. Eks ole

laadamelu niisamagi nautimist väärt.

Päev lõppeb kuidagi eriti ruttu. Plats tühjeneb nagu võluväel.

Rahulolu kordaläinud laadast garanteeritud.

III vaatus - Korista. Lase lõdvaks

Laadamöllu ja õhtuste tegevuste vahel mobiliseeritakse väed, et plats

korda saada. Samal ajal sätivad meie oma suveteatri näitlejad veel

kostüüme ja kordavad osasid. On ju peagi nende kord lavale astuda

rahvast naerutama. Nõlva peal ootab lõke süütamist ja kuuldavasti on

õhtune simmanibänd alustanud teekonda Avinurme poole.

Kuigi silm on veel toimuval peal, võivad kõik pisut lõdvemalt võtta.

Etendus on lõbus, jaanitule süütab võimas tuleshow ja tantsuplats on

PS Troika laulu saatel pilgeni rahvast täis.

Kella kolme ajal öösel on rahvas koduteele asunud. Või siis sõnajalaõit

otsima. Võta sa kinni... Järgmisel aastal kohtume!

„Üle piiri mineku luba?“

Seda mul muidugi pole. Näitan

tunnistust, mis kohaliku liikumisloana

välja antud, mis aga kuidagi ei õigusta

ülepiiri käimist. Seepärast lisan kohe

juurde:

„Niisugust luba mul küll ei ole

praegu.“

„Siis minge tagasi.“

„Kas siis kuidagi ei saa üle!“

„Läbi traataia! Aga mine, kui just

tahad, et kuuli saad.“

Pöördun siis hooletult tagasi tuldud

teed. Ta ei vaatagi mulle järele, pöör-

dub samuti ära ja astub raskete

sammudega edasi piki traattõket.

Vahisõduri vaateulatusest väljas,

siirdun põõsaste varjus tagasi. Need on

varjuks kümmekond sammu, mis

puuduvad traataiani. Kuulatan veel,

kuidas sõdur kaugeneb järjest. Murran

paar lepakeppi kaitseks ja poetan end

läbi traatide. Neutraalsest maaribast

üle, olengi jälle tagasi „Punasel Vene-

maal“.

Arvan küll, et saan siin lahti rahutusest,

mis ei lase püsida kodumaal, aga petan

end ainult lootustega. Kõikjal on

muutunud kitsaks ja rahutus jälgib

mind siingi. Peatun päeva tädipoegade

pool, kes ka juhtuvad olema tol ajal

Venes. Katsun kord jahti pidada endise

tsaari jahimaadel. Koolihoone tundub

kitsa ja nigelana. Kuidagi ei saa seal

enam püsida paigal. Raamatud on

ammugi vajunud unustuse hõlma. Siin

pole küll sinihalle Saksa sõdureid aga

teadmine, et nad tammuvad piiritagusel

oma raskenaelutatud saapataldadega, ei

haihtu siingi!

Nii hakkan valmistuma jälle tagasi-

minekuks. Seekord tulevad kaasa ka

mu kaks tädipoega. Kavatseme seekord

ületada piiri Kostritsa küla kohal. Mul

pole küll luba, aga katsun kuidagi

toime tulla. Õieti, ei mõtlegi küll

sellele. Tädipojad, teades, et mul on

kogemusi ülepiiri käimises, tunnevad

endid üsna kindlatena. Osa teed

sõidame hobusega, siis jalgsi ja lõpuks

laevaga Narva jõge pidi. Tädipoegadel

on üleminekuload. Soovitan neile juba

eemalt kergitada mütsi, kui näevad

Olen äsja saabunud kooliõpilasena N.-

Venest isatallu, Avinurme. See on juba

mitmes retk läbi traataia. Ei püsi õieti

siin ega teisal. Kodumaalt peletavad mu

tagasi okupatsioonivägede iseteadvad

jõugud, N.-Venes ei lase püsida

teadmine, et piiritagustest sündmustest

peab lõpuks ometi midagi välja käärima.

Okupatsioonivägede üksusi on pea igas

talus. Ka meie naabertalus on jõuk mehi,

kes tunnevad endid siin täieliste

isandatena. Pilgu korra ringi heitnud,

säen sammud uuesti tagasi N.-Vene piiri

poole. Tee on juba üsna tuttav. Mu

ülemineku koht on Popovka lähedal.

Maastik on nõlvakujuline, kaetud

üksikute põõsastega, mida võib mõni-

kord kasutada varjumiseks Saksa

valvepostide eest. Kartust mul pole. Ei

tule siiski nagu meeldegi, et mõni kuul

võiks püssirauast lahti pääseda. Vahe-

maa Avinurme ja piiri vahel, kust üle

kavatsen minna, on hulk kilomeetreid,

olen seda matkanud kord varem jalgsi,

kuid sedapuhku sõidame hobusega.

Sulane Osvald Eiser küüditab mu hari-

likult piiri lähedusse ja pöördub siis ise

tagasi. Sulased – vennaksed Osvald ja

Johannes Eiserid – teine neist välja-

õppinud mõisavalitseja, on ülevoolavalt

mürgised, ega suuda kuidagi taluda

Saksa sõdureid.

Jõuame piiri lähedale välja. Anname

üksteisele kätt ja ma pöördun minema.

Traataed on kaheksakordne. Narvas

liikunud kuuldusi, nagu oleks traataeda

lastud ka elektrivool, ei pea ma

tõenäoliseks.

Asun just põõsaste vahelt otsima parajat

ava läbipääsuks, kui kuuldub püssiluku

klõpsatus ja kähedat saksakeelset hüüdu.

Kas olen ehk muutunud liig julgeks, või

on valvepostid erksamad?

„Kes seal liigub? Seisatuda!”

Jään seisma ja pöördun vahisõdurile

vastu. Mees ei paistagi kuigi aktiivsena,

astub aeglaselt põõsaste vahelt välja,

püss kaenlas, teravakoonuline preislase

nägu üsna ilmetu ja apaatne.

„Miks te siin käite?!“

„Üle piiri tahtsin minna.“

„Ausweis?“

„Missugune ausweis?“

Saksa sõdureid. See aitab. Sakslase

enesetunne on meeldivalt puudutatud.

Mind võibolla aitaks samuti mütsi-

kergitamine, aga kannan pakke mõlemis

käes. Kummardan küll, aga see ei aita.

„Ausweis?“

Kraamin jälle välja oma kohaliku

liiklemisloa. „Kes te olete?“ Seletan

küll, et olen siitsamast piiri lähedalt

kohalik elanik, aga ikka mõõdetakse

mind kahtlaselt. Uuritakse mu pakke ja

mind ennast. Sakslase muutudes

kõhklevaiks, haaran pikemata pakid ja

teen minekut. Tagasi mind ei hüüta,

kuigi ka järele saadetakse kahtlevaid

pilke.

Isatalus valitseb endiselt surutud

meeleolu. Näen venna silmis vilksa-

tumas allasurutud sädet; sulased ei

suuda endid kuidagi ohjeldada ja aitade

ning talli tagant kuuldub sekka käredaid

sõnu. Okupatsioonivägede poolkõhnad

hobused tallavad alles meie heinamaid

ja kesapõlde. Külakümnik käib talust

tallu – Speck, Eier und Butter! Meie

veski seisab tegevuseta; ainult kui

maksame rohkem naaberveskist, lastak-

se tal käia, kui naaberveski meid aga üle

trumpab, seisab veski uuesti. Peame

tahestahtmatult endid ohjeldama, nähes

sakslaste hästihoitud relvi. Kuid kuidas

meie endid ka ei pinguta, ikka pulbitseb

see üle keema, mis toimub sisemuses.

On tunne – midagi peab tegema, kuid ei

tea, mida just. Viimaks ulatuvad meieni

Tartust katkendilised kuuldused Kuper-

janovi tegevusest. See valab meitessegi

uut indu ja vaimustust. Säen omad

sammud kohe Tartu poole. Tartus ei tea

algul kuhu pöörduda; katsun küsida siit-

sealt, kehitatakse aga vaid õlgu, mõned

muigavadki. Alles kuulutus „Posti-

mehes“ juhib mu õigetele jälgedele. See

on umbes selline: „Kõik, kes maalt sisse

sõitnud, tulgu...“ (Järgneb koha

nimetus). Ma aiman kuulutuse taga just

seda, mida otsin. Ja leiangi otsitava

Suurturult ühe maja kolmandalt korralt,

paberitega kaetud laua tagant.

„Mis uudist?“ Jutustan sellest, mis meid

kõiki häirib, et peame midagi tegema,

kuid kuidas seda alata, ja et meil pole

relvi! – „Paluge endile mõned Saksa

Avinurmest Aiduni /I osa/

sõduritelt.“ Vaatan laua taga istujale

imestunult otsa, kas ta ei mõtelnud

nende sõnadega midagi muud, või usub

tõesti, et sakslased annaksid meile relvi.

„Ei anta.“

„Siis ostke.“

„Müüakse veel vähem.“

„Siis tuleb võtta väevõimuga.“

Kuperjanov sisendab mulle suuri

lootusi. Saan kaasa paki üleskutseid

Lohusoo, Avinurme ja Mustvee mees-

tele – alatagu kohe kaitseliidu organisee-

rimisega!

Olen juba väljumas, kui alt kuuldub

samme, üks „oma poisse“ ruttab üles.

Saksa sõdurite jõuk olevat all kogune-

nud trepi ette. „Kas tuldakse ehk

vangistama?“ Kuulame, samme siiski ei

lähene trepile. Ootame veel, kuni ei

kuuldu enam saksakeelset kõnesuminat

ja poiss toob uue teate, et jõuk on

eemaldunud, siis lipsan välja ja asun

kohe tagasiteele Avinurme poole.

Sõidan laevaga Emajõge pidi, lootes nii

rutem jõuda kohale. Laevasõidu luba

nõutakse igal sammul. Mul see aga

puudub. On sekeldusi, kuid edasi pääsen

siiski. Mustveesse saabudes asun kohe

oma ülesande teostamisele. Koos ühe

kohaliku kooliõpilasega läheme valla-

vanema juurde. Maja, kus elab

vallavanem, on suur ja jaotatud mitme

perekonna vahel. Peahoones, sissekäik

suurest eesuksest, elab Saksa ohvitser;

vallavanem ise asub hoovipealses

vähemas majas.

Arvasin, et üleskutsed ja Kuperjanovi

sõnad tekitavad vallavanemas samase

tegevusiha nagu tunnen eneses, aga see

lootus ei täitu. Vallavanem veeretab

üleskutsete pakki sõrmede vahel, heidab

selle siis lauale ega ütle suuremat

midagi. Talle ei näi nähtavasti tegevat

kuigisuurt lõbu neid hakata levitama.

Tagasi tulles seisame õueväraval

ootamatult vastamisi Saksa ohvitseriga.

„Seis! Kes te olete? Miks teie siin

käite?“ Ohvitser surub oma kämbla

Mauseri pärale ja suleb meil tee täiesti.

Surun pakke kuuetaskutes, vastates nii

rahulikult kui suudan.

„Oleme kooliõpilased.“

„Tulge ühes!“

Ta laseb meil minna eel, sulgeb värava

ja avab oma korteri ukse; vaatleb meid

siis silmi pilutades, enne ühte, siis teist,

läheb siis välja ja tuleb hetke pärast

tagasi, kaasas tütarlaps, samas majas

elava arsti tütar.

„Kas need poisid on kooliõpilased?“

Tütarlaps vaatleb küsivalt mind ja mu

kaaslast ega tea kohe midagi vastata.

Vaatab siis ohvitserile otsa ja siis jälle

meile. „Ja, on koolipoisid,“ ütleb ta

viimaks.

See muudab pisut ohvitseri meeleolu. Ta

laseb meid välja, kuid vaatab trepilt

meile järele. Teeme nii ükskõiksed

näod, kui vähegi suudame ja longime

minema.

Õppursõduri Joh. Jalak`i mälestusi

S. Bauman

Järgneb...

Kaks kuud on möödunud ning

märkamatult on kätte jõudnud tegus ja

kuum suvi. Lisaks märkamatule saa-

bumisele on ta ka juba märkamatult

veerenud, nii et kalendrisse vaadates

võib varsti juba punaseid pihlakaid ning

kollaseid kaselehti oodata. Seega tasub

suvekuudest võtta viimast ning nautida

turismi kõrghooaega.

Avinurme on teada-tuntud oma ilusate

aedade poolest. On aias tegutsemine ju

nii lõõgastavaks tegevuseks kui ka

oluliseks allikaks meie toidulauale.

Kuna senini ei olnud siinkandis ühtegi

laata, kus oleks võimalik soetada

istikuid ja muud kevadisteks aiatöödeks

vajalikku, korraldasime laada nimega

Kevadmätas, mis leidis aset 28. mail.

Eesmärgiks oligi tuua kõik see meile

koju kätte, mille jaoks oleme siiani

pidanud sõitma linna ning pakkuda

võimalust ka Avinurme valla müüjatele

oma kaupa turustada. Päev möödus

ülimalt kenasti ning kindlasti jätkame

seda traditsiooni tulevatel aastatel.

Seoses toimunud laadaga soovime

tänada kõiki, kes annetasid oma kaupa ja

tooteid õnneloosi, sealhulgas kõiki

laadal käinud müüjaid, Helor

Nigulit ning järgmisi ettevõtteid:

IMB Puidutoodete AS, Aloil OÜ,

Tinger OÜ, Alfrina OÜ, ARPI

Kaubandus OÜ.

Mõnusalt ning tegusalt möödus ka

Tünnilaat. Planeeritud oli palju

huvitavaid tegevusi ning võtsime

müügiplatsiga osa ka laadamelust.

Erilist tähelepanu soovime pöörata

pargile, kus seisavad nüüd uhked

Vladimir Gratšjovi käe all sündinud

meie metsade elusuuruses ulukikujud.

Kui muuseumiloomad on vaatamiseks,

siis pargis asuvad loomad, mis ongi

laienduseks muuseumis asuvale loodus-

ekspositsioonile, on käega katsumiseks

ja selga ronimiseks. Idee autor on

vallavanem Indrek Kullam ning

teostamist toetas PRIA Leader prog-

ramm.

Juuli alguses kogunes kaheks päevaks

Elulaadikeskusesse seltskond töökaid

mehi, kes õppisid Eesti Kunstiaka-

deemia puidutöökoja meistri Reid Erdeli

juhendamisel valmistama õllekappa.

Läbiti nii teoreetiline osa, kui ka

praktiline, seega loodame, et vähemalt

üks neist meestest saab juhendajaks ka

edasistele kursustele. Huvi kursusele oli

väga suur ning paljud jäid seekord

kahjuks ka ukse taha, järelikult üks

kohalik ekspert oleks väga-väga vajalik!

Kingituste otsimisel hätta jäädes ärge

unustage kiikamast ka Elulaadikeskuse

poetuppa – seal on palju uut kaupa ning

toodete valik laieneb pidevalt.

Soovime kõigile rõõmsat suve jätku!

Foto: Piia Stranberg

Elulaadikeskuse uudised

Nagu ikka, on Avinurme kultuurielu olnud väga vilgas ja

mitmekülgne. Lisaks meil toimunud tegevustele on meie

kollektiivid pea iganädalaselt täiendamas väiksemaid ja suuremaid

üritusi nii Eestis kui ka välismaal. Nii käis puhkpilliorkester

näiteks Lätis oma oskuseid näitamas ja teiste Balti riikide

orkestritega kohtumas.

See kevad jääb eriti meelde mitme vahva tantsuürituse pärast.

21. mail leidis elulaadikeskuse õuel aset Ida-Virumaa

lõunaregioonide tantsupidu. Tantsiti nii koos kui rühmiti ning

kuulati ka toreda rahvapilliansambli etteastet.

28.mail toimus Avinurmes koguni Virumaa noorte tantsupidu

2011. Peost võttis osa üle 1000 noore tantsija erinevaist Ida- ja

Lääne-Virumaa paigust. Tantsiti Avinurme staadionil. Suurele

peole eelnesid tõsised proovid, mis algasid 27. juuni varahommikul

ja kestsid kuni päris peo alguseni välja. Ilm soosis tantsijaid igati

ning vaatamata väsitavatele proovidele peeti maha vägev

tantsupidu, mis ka pealtvaatajad staadioninõlvadel rõkkama pani.

Tantsu kõrval jäi ruumi ka muusikale.

Eelmisest aastast alates on Avinurmel olnud au kuuluda suvise Ida-

Virumaa suursündmuse, 7 linna muusikafestivali kontsertpaikade

loetellu. Eelmisel suvel laulsid Avinurme kultuurikeskuses noored

säravad tähed Liisi Koikson, Mikk Saar, Lauri Liiv ja Lili Kirikal

saatjaks noorteorkester Reaalmažoor. Selle aasta 11. juulil sai

kultuurikeskuses kuulda aga kontserti “Rokkiv Hortus”. Üles astus

kuulus vanamuusikaansambel Hortus Musicus eesotsas särava

Andres Mustoneniga ning vürtsi lisas neile cross-over band. Cross-

over bandi kuulusid Jaak Sooäär elektrikitarril, Taavo Remmel

kontrabassil ning Tanel Ruben löökpillidel. Koos anti

vanamuusikale mõnus rokilik kõla. Kultuurikeskus avaldab suurt

tänu Alari Karrole, kelle abi kontserti ettevalmistamisel oli

hindamatu. Samuti kuuluvad tänusõnad inimestele, kes kuuma

ilma trotsides leidsid tee jahedasse kultuurimajja, et nautida õhtut

täis enneolematut muusikat.

Suvi ei ole veel läbi. Toredaid tegevusi leiab siitsamast kõrvalt

kalendrist. August toob ka rohkem sportlikke tegevusi ja

väliskülalisi. Olete kõik oodatud osalema ja kaasa elama

toimuvale.

Kultuurielu Avinurmes KALENDER JA TEATED

3.august kl 17 esinevad pastoraadi

õuel Taani ja Avinurme tantsijad

3.august kl 18 Alutaguse Ratta

Miniralli 3 etapp Avinurme

staadionil

6. august 38. Peipsi suvemängud

Mustvees

6. august XII Puhkpilliorkestrite

festival ToPoF Tormas

17.august kl 18 Alutaguse Ratta

Miniralli 4 etapp Iisaku staadionil

19.august Lauri Väinmaa

klaveriõpilaste meistrikursuse

lõppkontsert. Jälgi reklaami!

Sotsiaal- ja Turvakeskus õnnitleb oma eakaid

sünnipäevalapsi ja juubilare ning soovib neile

tugevat tervist ja rõõmsat meelt, paljudeks,

paljudeks aastateks veel:

7. mai Helgi Kotto "80"

9. mai Harri Leben "77"

7. juuni Vladimir Sevostjanov "65"

20. juuni Maire Liis "63"

6. juuli Hilda Aaremaa "98"

16. juuli Karl Läänemets "77"

Õnnitleme juubeli puhul tublisid ja teotahtelisi

hooldustöötajaid Lehte Gaverit ja Liivi Kaske

Olgu teil alati tugevat närvi,

silmades soojust ja rõõmude värvi.

Südamel jõudu ja mõtetel lendu,

eluteel astudes hoogu ja indu!

Pole just igapäevane, et keegi meie seast

saab tähistada oma 100. juubeli-

sünnipäeva. Meie vallas on selline

auväärt proua ALMA-JOHANNA

PIHLAK, kellel täitus 13. juunil sada

elatud aastat.

Viis aastat tagasi pidas Alma suure-

jooneliselt oma 95-dat sünnipäeva

Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskuse

saalis. Ta lubas kõigile, et kohtume 100

-dal sünnipäeval ja nii ka läks. Alma

elas oma 98-da eluaastani kodus

Pärnikul Toaral. Kodu oli armas ja

käepärane, oma kätega loodud. Kuid aeg

teeb oma töö ning Alma tervislik

seisund, vaatamata abilistele, ei võimal-

danud enam üksinda kodus hakkama

saada. Tütar Ene ja poeg Väigo tegid

koos emaga otsuse, et on aeg parema,

muretuma elu peale minna. Ema Alma

oli selle igati ära teeninud. Otsutati, et

emal on parem ja turvalisem elada

Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskuses.

KUS ON PAIK, MIS KÕIGIST

PAREM?

KUS ON KOHT, MIS KÕIGIST

KENAM?

OLGU LINN VÕI TALUTARE-

KOJU KIPUD KÕIGE ENAM.

Eks alguses oli ka Almal suur kodu-

igatsus ja mure oma elamise pärast, kuid

tublid hooldajad ja toredad toakaaskased

ei lasknud nukrutseda. Täna elab Alma

ühes toas koos 92-aastaste vanaprouade

Meeta-Johanna Roosaare ja Linda-

Helene Kiigega. Nende toas on väga

positiivne õhkkond, ollakse eluga kursis,

toimetatakse sõbralikult. Alma elurõõm

ja positiivsus on kadestamist väärt - ei

kuule temalt virinat ega hädaldamist.

Tema elutahe annab jõudu ka toa-

naabritele, kes lubavad samuti sajanda

sünnipäevani elada.

Erakordselt tähtsa päeva puhul saabus

Alma – Johanna Pihlakule õnnitlus Eesti

Vabariigi presidendilt hr. Toomas

Hendrik Ilveselt isiklikult. Tema

südamlikud õnnesoovid sajanda sünni-

päeva puhul liigutasid juubilari pisa-

rateni. Oma õnnitluses mainis president,

et sünnipäevalapse eluteele jäävad Eesti

riigi ja rahva suurimad rõõmud, aga ka

rängimad mured. Ta loodab, et sajandi

verstapostist möödumine vabas Eestis

on ehk üks neist südantsoojendavatest

hetkedest.

Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus

tunneb uhkust, et just meie hoolde-

kodus elab nii auväärne hoolealune.

Elada saja-aastaseks on erakordne ja

ainulaadne võimalus.

Soovime Almale kogu Sotsiaalkeskuse

pere poolt jõudu, elutahet ja tervist

ning veelkord palju, palju õnne!

Olgu tema elurõõm meile kõigile

eeskujuks!

Anne Paas

Sotsiaal- ja Turvakeskuse juhataja

Kaasautor Elle-Vaike Kiik

Ida-Eesti Päästekeskus korraldas 21.

mail Avinurme staadionil ohutuspäeva,

mille raames toimus Virumaa pääste

nooteringidele maastikumäng ,,Noored

metsa 2011".

Maastikumängu eesmärgiks oli tuua

noored kodudest välja ja pakkuda neile

huvitavat tegevust kevadises looduses.

Osavõtuks registreerusid noorte pääste-

ringid Toilast, Laekverest, Haljalast,

Iisakust ja külalistena osalema kutsutud

Avinurme noorkotkaste võistkond. Pisut

enam kui 5-kilomeetrisele ringile oli

paigutatud viis tegevuspunkti, kus tuli

lasta õhupüssist langevaid märke, teha

lõket ja sõlmi, täita teste liiklusest ja

päästealastel teemadel ning kustutada

tulekustutusteki abil anumas põlevat õli.

Kõike seda tehti aja peale ja iga viga

ülesande lahendamisel andis juurde

trahviminuteid. Kiireimaks võistkonnaks

osutus ja esimese koha saavutas

Avinurme noorkotkaste võistkond

koosseisus: Heino Pärn, Laur Pärn,

Antero Kaldma, Arti Kaldma, Henn

Uuetoa, Rait Kivi ja Carl-Martin

Limbach.

Lastele meeldis selline üritus väga ja

pakkus palju põnevaid elamusi. Täname

kõiki korraldajaid!

NK Alutaguse maleva pealik ja

Avinurme rühma pealik Kaido Kaldma.

100 aastat elurõõmu Noored panid end proovile

maastikumängus

Postiteenused

Ulvi kaupluses E - R 10:00–18:00

L 10:00-15:00

kirjade ja pakkide vastuvõtmine ja

väljastamine maksete vastuvõtmine

rahakaartide vastuvõtmine ajakirjandustellimuste vastuvõtmine postmarkide-, postkaartide, ümbrike jms müük

Me leinas langetame pea...

SANDER TABERLAND 03.05.1979-

16.05.2011 Adraku

REIN SILD 10.11.1944-09.06.2011 Avinurme

PAUL MÄGI 15.12.1921-29.06.2011 Ulvi

Väljaandja: MTÜ JustMind Vastutav toimetaja: Mari-Liis Tikerperi

Fotod: Mari-Liis Tikerperi, erakogud ja Avinurme Koduloomuuseum

Kaastööd ja kirjad oodatud ajaleht@justmind.ee või kultuurijuhi kätte

Trükikoda: Multiprint OÜ

Ajaleht internetis

www.avinurme.ee

ALEKS AMBOS 15.06.2011

ema Heli Ambos

Ilse-Irene Mesi 04.05.1931 80

Helgi Kotto 07.05.1931 80

Meta-Melanie Kruusak 23.05.1919 92

Maimu Rosin 26.05.1931 80

Elai Kallavus 23.05.1926 85

Elmut Koppel 09.06.1936 75

Alma-Johanna Pihlak 13.06.1911 100

Evi Pruuns 02.07.1936 75

Silvi Põld 03.07.1936 75

Pilvi Ambos 06.07.1936 75

Ilse Jalakas 08.07.1926 85

Helmi Arumäe 08.07.1920 91

Ella-Johanna Talirand 07.07.1926 85

Ants Laht 26.07.1936 75

Anella Jalakas 31.07.1913 98

MATUSETEENUSED

PUUSÄRGID, URNID, HAUAKIVID,

HAUAPLAADID, RISTID, TRANSPORT

Mustvee,Tartu mnt.16

(vana postkontor)

E-R 9.00-15.00 L-P suletud

INFO 24h tel.58500978

www.kirstud.eu